olla. Siiski jääda kinni iganenud uskumustesse ei ole alati kõige parem. Vaadates, kuidas käituvad idamaa rahvad naistesse ning nende õigustesse, siis ei tundu see olevat kõige õigem järgida aastatuhandeid vanu traditsioone. Eestis pigem hakkavad noored aina enam ja enam eirama ning unustama vanu traditsioone. Tahetakse uuendusi, kaasaarvatud mina, kuid liigne muutus pole kunagi hea. Võib öelda, et meie keel on tähtis traditsioon, mida järgitakse, kuid mis alalõpmata muutub. Pidevalt tuleb juurde slängisõnu ning keelemuudatusi mis rikastavad meie keelt. See ongi traditsioonide peatamatu muutus, mille vastu meil teha pole midagi. Tahangi öelda, et olenemata nendest kõikidest nendest muutustest ei tasu teha alalõpmata suurt lärmi, kuna inimeste uskumused aja jooksul muutuvad. Kombeid säilitama peab aga kindlasti, kasvõi õpetama neid, kuid pahandada inimestega uute tavade vastuvõtmise pärast on sama mõttetu tegevus, nagu siilile
Pal-tänava poistele sõja. Võitjad pidid krundi endale saama. Pal-tänava poistel oli hea sõjaplaan ja nemad võitsid. Peale sõda said poisid teada, et krundile hakatakse uusi maju ehitama. Ka botaanikaaia poistel ei läinud hästi. Nad tegid saarel suurt kisa,nii et aiavaht tuli saarele ja viskas nad aiast välja. Pärast seda saar suleti. Raamatu üheks peategelaseks oli Ernö Nemecsek. Esnö oli väga julge, vapper ja aus poiss. Ta oli reamees ja pidi teiste ees alalõpmata oma kannad kokku lööma ja aupaklikult tervitama. Nemecsek jäi peale oma mitut suplust väga haigeks ja suri. Mulle see raamat meeldis, sest see raamat on täis põnevust . Mulle meeldis Nemecseki ausus ja julgus vastu astuda suurtele poistele.
Villem Ridala. "Toomas ja Mai" Sisukokkuvõte Lugulaulus kõneldakse tõmmu ja ägeda loomuga Toomasest ja tema katsetest tuua tallu sobiv perenaine. Kõik naised kartsid juba ette halba kohtlemist ja rasket tööd. Tema esimene naine Anne oli kaunis, kuid kaasavaratu neiu, kelle vanemad vastu tema oma tahtmist Toomasele naiseks andsid. Varsti sai mees aru, et Anne on teisest mehest rase. Toomas tappis Anne mõõgaga ning muutus veelgi kurjemaks kui varem. Järgmine neiu, kellele Toomas silma heitis, oli Hedu. Hedu vanemad ei hoolinud tütre palvetest, kes ei tahtnud Toomasele minna. Kui Hedu pärast pulmi koju sõitis, eksitasid kalmulised hobuseid ja Toomas lubas Hedu neile. Järgmine naine Mareta oli orb, kelle soovi keegi ei küsinudki. Tema elu mehekodus kujunes talumatuks. Seda saatsid mehe peks ja sõim, ämma–äia kurjustamine tema päritolu ja vaesuse pärast, raske töö ja kolme lapse eest hoolitsemine. Toomas tüdines varsti naisest ja ihkas ...
Igale üliõpilasele paar tuhat krooni kuus peaks olema hea. Seda muidugi, kui õpilane ise soovib seda ja on valmis selle nimel korralikult koolis käima. Pole mõtet anda abiraha inimesele, kes sellega midagi peale ei oska hakata. Üliõpilasi teatakse ka kui odava tööjõuga inimesi. Kui anda neile raha, siis ei oleks osadel neist vaja tööl käia ning nad saaksid pühenduda õppimisele. Kes ei tahaks, et Eesti oleks täis haritud inimesi? Alalõpmata tuuakse ju üles teemat, et Eestis on vähe kõrge haridusega inimesi. Tööl käimisega võib ka tulla tööstress. Õpingud ja töö korraga - selleks on vaja väga tugevat inimest. Enamus õpilasi võtavad endale õppelaenu. Siis võib jällegi juhtuda, et õpilane ei jõua seda tagasi maksta. Jälle stress ja muud mured. Viis aastat kannatada õppimise ja stressi all. Ise on seda raske ette kujutada. Oma kõne kokkuvõtteks tahaksingi toonitada Meil on vaja üliõpilaspalku
Albert Einstein sündis 14.märtsil.1879. aastal Ulmis, Saksamaal juudi perre. Ta läks 5 aastaselt Katoliiklikusse algkooli ja õppis seal kuni 10eluaastani. Kuigi Albertil olid nooruseas kõneraskused, olid ta ikkagi kooli parim õpilane. Albertil ei läinud enam põhikoolis nii hästi, kui oli läinud algkoolis. Seal arvasid õpetajad, et ta ei saavuta siin elus midagi ning tegid teda alalõpmata maha. 1894aastal läks isa äri pankrotti ning vanemad pidid kolima Itaaliasse Milanosse hiljem Paviasse, aga Albert jäeti Münchenisse oma õpinguid lõpetama. Alberti isa tahtis, et poeg õpiks elektrotehnikat, aga Einsteinile ei meeldinud õpetamise meetod ning kooli reziim. 1895aastal veenis Albert kooli ära arsti tervisetõendiga, et saada koolist lahti ja kolida oma vanemate juurde Itaaliasse. Samal ajal kirjutas ta oma esimese teadusliku töö. Albert tahtsi minna kohe õppima Sveitsi Polütehnikumi Zürichisse, aga kahjuks ta kukkus sisseastumiskatsetest l...
on terve elu pühendanud üksnes oma ametile. Kuid tavaliselt selle inimese lähedased sellest nii vaimustuses ei ole. Kui kogu elu ainult tööd rabada, ei jää tavaliselt eriti aega tegeleda oma pere, sõprade ja sugulastega ning kaotatud aega ei kompenseeri isegi suured palganumbrid. Seega olles liiga innukas oma teenistuse suhtes, võib juhtuda, et eemaldutakse endale tähtsatest inimestest. Mina olen arvamusel, et armastuse leidmiseks tuleb vaeva näha. Alalõpmata kontoris olles ei pruugigi seda õiget kunagi leida. Seda juhtub väga harva, et armastus iseenest tuleb, seega ei tohi seda lihtsalt ootama jääda, vaid tuleb asi käsile võtta.
Probleemid mis teda ümbritsesid kasvatasid temast noormehe, kes mõtles peaga. 2) Tiina üks suurtemadest probleemidest oli see, et ta oli väga pikk tüdruk, veelgi rohkem läks ta vihale, kui tema sugulased seda talle ikka ja jälle ütlesid. Isegi Tiina klassivennad kutsusid teda lipuvardaks. Tiinat häiris ka tema suur nina ja väiksed silmad. Vahel tundus talle, et tema vanemad ei hooli ega taha teda mõista. Tiina väikevend Kalle käis talle ka kohutavalt närvidele ja nad tülitsesid alalõpmata. Poiss Ralf, kes tiinale meeldis ei vaadanud tüdruku poolegi. Ralf veetis tiinaga koos aega vaid Tiina unistustes. 3) Tegelaste vahel oli väga vähe usaldust. See 8b klass ei olnud ühtne. Kõik oli kuidagi tusased ja tegelisid omaasjadega. Lapsevanemad ei huvitunud oma laste sisemisestpoolest. 4) Ville vanemad ei saanud enam kuigi hästi läbi nad tülitsesid tihti. Ville ema sattus haiglasse, sest ta oli haige. Ville isa leidis selajal endale uue armastuse,
see on juba kord nii , et inimesed saavad haiget . olgu see siis füüsiline või hingeline valu , valutab ta ikka ühte moodi . siis ongi kombeks öelda , et aeg parandab kõik haavad . kui palju selles tõde on või siis kui paljud seda kõigest viisakusest ütlevad - see on juba iseasi . samas , mingi iva peab selles paljukasutatavas vanasõnas peituma , muidu poleks ta ju olemaski . Väikesed lapsed jooksevad alalõpmata ringi . karta on , et mõni neist kivi otsa koperdab ja oma põlve marraskile tõmbab . parim rohi sellele on muidugi ema puhumine ja pehme suudlus . Veelgi paremini mõjub aga nali . Näiteks , küll pulmadeks ära paraneb . nagu praktika on näidanud , ongi toona valu teinud marrastus pulmapäevaks ammu kadunud . Kas tegi siin aeg oma töö ? või sai ema hakkama imega ? kõige loogilisem seletus
Magavale kassile hiir suhu ei jookse Kas kõikvõimas ja armastatud kuningas Odüsseia oli tark või loll? Juba eepose alguses tundus, et see mees astus ühest äbrist teise. Mõnel lihtsalt ei vea, satub ühest sekeldusest teise ning ei oska ise sellest välja tulla. Vajab abi, et keegi ütleks mida edasi teha. Senikaua lihtsalt istun ja ootan, ise midagi ette ei võta, elan teiste najal. Kas selline ongi siis kangelane, kes on hädapätakas ja alalõpmata juhtub temaga midagi. Võib küll tunduda,et see Odüsseia oli nii julge ja vapper. Koju tulles tappis kõik kosilased ja leppis oma rahvaga ära vaatamata oma tapatööst. Kaval kuningas Odüsseia, kellel on palju vara, maailma kaunim naine ja poeg. Julge sõdalane, kes läheb Trooja sõtta ja naaseb ainuksena koju. Kas seda saab õnneks nimetada, kui kõik tehakse sul ette taha ära. Kas tark inimene ootab sõnumit Jumalatelt. Vastupidi just, tark tegutseb, otsib väljapääasu, eriti kui
,,Pal-Tänava Poisid'' Autor:Ferenc Molnar Ilmumisaeg:1971 Lehekülgede arv 165 Raamatu peategelaseks oli Ernö Nemecsek,ta oli väike valgepäine poiss,kes raamatu alguses kuulas õnnelikult kõikide käske.Nemecsek oli sääraseid poisse,kes lausa tunnevad rõõmu teiste käskude täitmisest.Teised poisid olid suuremad-nemad olid kõik krundil ohvitserid,ainult Nemecsek oli reamees ja pidi teiste ees alalõpmata oma kannad kokku lööma ja aupaklikult tervitama.Raamatut edasi lugedes selgus,et Esnö oli aga ka väga julge,vapper ja aus poiss. Kolm kõrvaltegelast ja iseloomustus Üheks kõrvaldegelaseks oli Gereb,ta ei olnud hea poiss.Ta ässitas teisi poisse rumalusi tegema.(Käskis cselel oma mütsi Türgi meekaupmehe lauale visata,et missugune nali sellest saaks!Kuidas maiustused paremale ja vasemale lendaksid).Siis oli ta veel reetur.Ta
Sellegipoolest tulevad vaestest kodudest enamjaolt rõõmsameelsed ja aktiivsed inimesed, kes tunnevad elust rõõmu ja oskavad asju hinnata. Vaene kodu erineb rikkast kodust kindlasti kodu enese poolest, aga mind arvan, et kõige suuremat erinevust näitavad inimesed, kes seal elavad. Vaesest kodust pärit lapsed on enamjaolt positiivsust täis, kuna oskavad tunda rõõmu pisiasjadest. Rikkas kodus üles kasvanud noored on aga alalõpmata tusased, kuna kindlasti tehti neile lapsepõlves kõik ette-taha ära ning nüüd, oma elujärjel olles, ei saa nad iseenditega hakkama ning on kurjad ja kurvad, kuna elu väljaspool kodu on raske. Vaesuses ülesse kasvanud inimestel on minu arvates suurem võimalus elus hästi läbi lüüa, kuna tavaliselt väikse sissetulekuga peredes on vanematel alati käed-jalad tööd täis ning lastest tulevad iseseisvad ja energilised noored, sest nad on harjunud omapäi hakkama saama.
F. Molnar "Pal-tänava poisid" kokkuvõte ,,Pal-Tänava Poisid’’ Autor:Ferenc Molnar Ilmumisaeg:1971 Lehekülgede arv 165 Raamatu peategelaseks oli Ernö Nemecsek,ta oli väike valgepäine poiss,kes raamatu alguses kuulas õnnelikult kõikide käske.Nemecsek oli sääraseid poisse,kes lausa tunnevad rõõmu teiste käskude täitmisest.Teised poisid olid suuremad-nemad olid kõik krundil ohvitserid,ainult Nemecsek oli reamees ja pidi teiste ees alalõpmata oma kannad kokku lööma ja aupaklikult tervitama.Raamatut edasi lugedes selgus,et Esnö oli aga ka väga julge,vapper ja aus poiss. Kolm kõrvaltegelast ja iseloomustus Üheks kõrvaldegelaseks oli Gereb,ta ei olnud hea poiss.Ta ässitas teisi poisse rumalusi tegema.(Käskis cselel oma mütsi Türgi meekaupmehe lauale visata,et missugune nali sellest saaks!Kuidas maiustused paremale ja vasemale lendaksid).Siis oli ta veel reetur.Ta reetis oma Pal-tänava poiste Kitiühingu
F. Molnar "Pal-tänava poisid" kokkuvõte ,,Pal-Tänava Poisid'' Autor:Ferenc Molnar Ilmumisaeg:1971 Lehekülgede arv 165 Raamatu peategelaseks oli Ernö Nemecsek,ta oli pisike valgepäine poiss,kes raamatu alguses kuulas õnnelikult kõikide käske.Nemecsek oli sääraseid poisse,kes lausa tunnevad rõõmu teiste käskude täitmisest.Teised poisid olid suuremad-nemad olid kõik krundil ohvitserid,ainult Nemecsek oli reamees ja pidi teiste ees alalõpmata oma kannad kokku lööma ja aupaklikult tervitama.Raamatut edasi lugedes selgus,et Esnö oli aga ka väga julge,vapper ja aus poiss. Kolm kõrvaltegelast ja iseloomustus Üheks kõrvaldegelaseks oli Gereb,ta ei olnud hea poiss.Ta ässitas teisi poisse rumalusi tegema.(Käskis cselel oma mütsi Türgi meekaupmehe lauale visata,et missugune nali sellest saaks!Kuidas maiustused paremale ja vasemale lendaksid).Siis oli ta veel reetur.Ta reetis oma
,,Pal-Tänava Poisid'' Autor:Ferenc Molnar Ilmumisaeg:1971 Lehekülgede arv 165 Raamatu peategelaseks oli Ernö Nemecsek,ta oli väike valgepäine poiss,kes raamatu alguses kuulas õnnelikult kõikide käske.Nemecsek oli sääraseid poisse,kes lausa tunnevad rõõmu teiste käskude täitmisest.Teised poisid olid suuremad-nemad olid kõik krundil ohvitserid,ainult Nemecsek oli reamees ja pidi teiste ees alalõpmata oma kannad kokku lööma ja aupaklikult tervitama.Raamatut edasi lugedes selgus,et Esnö oli aga ka väga julge,vapper ja aus poiss. Kolm kõrvaltegelast ja iseloomustus Üheks kõrvaldegelaseks oli Gereb,ta ei olnud hea poiss.Ta ässitas teisi poisse rumalusi tegema.(Käskis cselel oma mütsi Türgi meekaupmehe lauale visata,et missugune nali sellest saaks!Kuidas maiustused paremale ja vasemale lendaksid).Siis oli ta veel reetur.Ta reetis oma Pal-tänava poiste Kitiühingu
Kui linna ametnikud tulid Jaani hooldajate juurde vaatama ja kontrollima kas on vaja abiraha. Kuid ametnikud otsustasid hoopiski, et Jaan tuleb saata lastekodusse. Lastekodus õppis Jaan palju. Ta õppis et kui ta midagi teeb, näieks kakleb siis ei tule hoolida millestki ei endat ega teistest vaid tuleb panna kõik mängu. Seal lastekodus olid mõned teistsugused poisid ka. Näiteks poiss keda hüüti Kitaks kuna ta alalõpmata kitus. Teine imelik poiss oli poiss keda hüüti Häireks. See oli poiss kes iga väiksemagi puutumise või kiusamise peale valjult kisama hakkas. Mistõttu poistele teda eriti kiusata meeldis. Jaan aga ei osalenud üheski kiusamises, ainult hoidis kiusamisi ära, häbistades neid kes seda plaanisid. Jaani hüüdnimeks sai Teras, mille talle pani tema voodikaaslane talle kui tema arust oli Jaan tugev ja vastupidav nagu Teras.
Tgelikult on isegi loomulik, et eesti keelde tekib juurde järjest rohkem võõr- ja laensõnu. Maailma tuleb iga päevaga juurde asju, mille kohta eesti keeles lihtsalt oma sõna pole. Nende asjade kohta võetakse kasutusele laensõnad keeltest, kus nende kohta on juba sõna olemas. Minu meelest tingib seda aga eestlaste laiskus ja hoolimatus. Selle asemel, et kasutada sõna mingist muust keeles, tuleks hoopis välja mõelda oma sõna ning kui see juba tehtud, siis seda ka kasutama hakata. Alalõpmata kuuleb meedia vahendusel jälle mingitest keelevara täiendamise võistlustest, kuid väga vähesed seal võitnud sõnadest jõuavad ka eestlase igapäevasesse sõnavarasse. Ühest küljest võib järjest suuremat võõrkeelte kasutust noorte seas pidada katastroofiks, mille tagajärjel eesti keel varsti lõplikult hävineb, kuid lähitulevikku vaadates võib see siiski päris kasulik olla. Nii on praegustel noortel tulevikus suurem võimalus õppida ning leida just endale
Olla vaba Miina Eliise Udeküll Essee Vaba olla on arvatavasti iga inimese suurim soov, kuid sageli otsustatakse alateadlikult endalt vabadus ära võtta, järgides kõiki ettekirjutisi, reegleid ja ühiskonna ühtsest massi, mis rõhub. Inimesed on pannud end nii öelda vangi, lukustanud end ühiskonna trellide taha ,otsustades käituda nii, nagu kõik teised seda ootavad, muutes ennast selle üksluise elu ja rutiini orjaks - inimeseks, kes on kaotanud oma vabaduse. Et elada vabalt, ilma rõhuva raskustundeta südames, jõutakse küsimuseni, kas olla, või mitte? Lihtne oleks ju minna kergema vastupanu teed ja teha bioloogilise surma ees ninanipsu, ning saata kõik kus see ja teine. Nii valiks me mitte olemise. Või siis lihtsalt hulluks tembeldamine, alatihti tunnevad inimesed ennast piiridesse surutuna, kui peatakse päevast p...
on selline armas ja väike maalapike, mis mahub täpselt südamesse. Armastan ka inimesi, kes minu isamaa pinnal elavad, minu inimesi. Kuigi taasiseseisvunud Eesti elanikud erinevad väga meie esivanematest. Nemad laulsid ikka rõõmuga ,,Eestlane olla on uhke ja hää, kui mind eestlaseks loodi". Minu põlvkond võib seda küll laulda, aga ma ei usu, et seda ka südames tundtakse. Eesti inimesed virisevad alalõpmata, vahet pidamata, kogu aeg. Keegi ei jaksa ära kuulata. Praegused pensinoärid tahavad tagasi oma nõukogude aega, kui nad elasid hästi tööpuudusest polnud haisugi, raha oli rohkem, poes oli kõik odavam ja üldse oli elu palju lihtsam. Kõige tähtsamal kohal on muidugi raha. Kõik eestlased tahavad rikkad olla ja isegi kui nad materiaalselt on rikkad, siis neile ikka ei piisa ning nad hakkavad hädaldama. Neil
abi ja mõistmist, et inimene saaks ennast raamatuga samastada ja tunda, et ta pole ainukene, kes peab seda jama kannatama. Näiteks Aidi Valliku raamat "Kuidas elad, Ann?" on üks minu lemmikutest raamatutest, see räägib 8.klassi tüdrukust nimega Ann, kes elas koos vanematega rahulikku ja rõõmsat elu, kuni päevani millal ta leidis keldrist ema kirjutatud päeviku. Tüdruk oli väga uudisimulik ning otsustas päevaraamatu läbi lugeda. Ema oli alalõpmata Ann´ile seletanud, et üks korralik tüdruk ei tohi suitsetada ega alkoholi tarbida ning kodused ülesanded tuleb alati ära teha. Ann elaski nende reeglite järgi ja talle jäi juttude põhjal mulje, et ka tema ema oli noorena selline olnud, kuid siin eksis tüdruk rängalt. Päevikust luges Ann, kuidas Kärt (tema ema) hääletas Tartusse, jõi seal ennast täis, suitsetas ning hulkus niisama teistega linnas ringi. Kaustikust sai tüdruk teada, et mees, keda ta pidas oma pärisisaks, osutus
osariigiga. Kirjutamist alustas ta vahetult pärast ülikooli lõpetamist. Esimene teos ilmus 1940. aastal-näidend `Inglite taplus` mis pälvis ka Rockefelleri fondi preemia. Tema näidendid `Klaasist loomaaed` ja `Iguaani öö` premeeriti New Yorgi näitekirjanduskriitikute Circle Awardsiga. Näidendi `Klaasist loomaaed` pealkiri vihjab kindlasti raamatu ühele tegelasele, Laura Wingfieldile ehk peretütrele. Ta oli oma mõttetega koguaeg üksi, ning hoidis kõigest eemale. Mängis alalõpmata oma klaasist loomakestega, kes olid nii õrnad, et väikse liigutuse peale võisid nad katki minna. Arvan et see loomaaed ongi nagu Laura ise, keda ei saa eriti kergelt puudutada, sest ta tundub nii õrn ja habras. Kogu tegevus toimub perekond Wingfieldi korteris, mis asub alamklassi linnaosas. Nende korter asub alumisel korrusel, hoone tagaküljel, majadevahelise tee poole. Peategelasteks on pereema Amanda, peretütar Laura ja perepoeg Tom, kes on ühtlasi ka jutlustja. Kogu tegevus
igasugune õigus külastada vahetunnis poodi. Alternatiiv on muidugi sööklas asuv puhvet, mis on saanud ka palju tunnustust selle eest, kui tervislik ja hea selle vaik ikkagi on, kuid mina isiklikult küll mitte midagi tervislikku, peale kesise puuviljavaliku, seal ei näe. Muidugi on ka karastusjoogid keelatud, aga ma ei leia, et see valikut tervislikumaks muudaks. Ka sööklakord ei ole mitte midagi rõõmustavat. Uus talongisüsteem ei tasu ennast ära. Õpilastel jäävad talongid alalõpmata koju ja sellegipoolest lubatakse nad sööma, mis on muidugi õige, aga milleks siis üldse neid koguda. Selle peale kulutatakse lihtsalt väga palju aega ja söömaminemise järjekord venib veel pikemaks. Ainult siis ei pea järjekorras oma väärtuslikku aega kaua raiskama, kui mõni õpetaja on olnud nii heatahtlik, et laseb õpilased veidi varem tunnist ära. Kui vana süsteem sööklas tegelikult toimis, siis ma ei saa aru, miks oli vaja seda muuta?
abil saab grillida võrdväärselt nii sõpra kui vaenlast.” Olenevalt naerust, saab väga palju muuta inimese vastuvõttu sellele. Naer on paljastav ja see on spontaanne. Naer võib reeta inimese isiksuse omadusi, isegi kui sooviti neid vaka all hoida. Kuulus kirjanik Goethe on öelnud: ,,Millegi muuga ei näita inimesed paremini oma iseloomu, kui sellega, mida nad naeruväärseks peavad.’’ Normiks on naerda päevas vähemalt kolm korda. Kõik ei peagi alalõpmata väga naljakas olema, naerul on ka muid esilekutsujaid. Inimestel on tuhat erinevat naeru – naer südamest, viisakusnaer, kohmetusest, piinlikus olukorras, komplimendile reageerides, parastades ja nii edasi. Kahjuks peab tõdema, et lõbu, mida pakub teiste mõnitamine, haavamine ja äratõukamine on üks huumori tugevamaid ajendeid. Sellisel juhul pole kahe isiku vaheline huumor tasakaalus. Inimesele, kes naerab teise üle võib see tõesti väga naljakas
Kirjutamist alustas ta vahetult pärast ülikooli lõpetamist. Esimene teos ilmus 1940. aastal-näidend `Inglite taplus` mis pälvis ka Rockefelleri fondi preemia. Tema näidendid `Klaasist loomaaed` ja `Iguaani öö` premeeriti New Yorgi näitekirjanduskriitikute Circle Awardsiga. Näidendi `Klaasist loomaaed` pealkiri vihjab kindlasti raamatu ühele tegelasele, Laura Wingfieldile ehk peretütrele. Ta oli oma mõttetega koguaeg üksi, ning hoidis kõigest eemale. Mängis alalõpmata oma klaasist loomakestega, kes olid nii õrnad, et väikse liigutuse peale võisid nad katki minna. Arvan et see loomaaed ongi nagu Laura ise, keda ei saa eriti kergelt puudutada, sest ta tundub nii õrn ja habras. Kogu tegevus toimub perekond Wingfieldi korteris, mis asub alamklassi linnaosas. Nende korter asub alumisel korrusel, hoone tagaküljel, majadevahelise tee poole. Peategelasteks on pereema Amanda, peretütar Laura ja perepoeg Tom, kes on ühtlasi ka jutlustja
Selline kohutav lugu juhtus aastaid tagasi Pärnumaal, kus salaviina tarvitamine põhjustas umbes 30 inimese surma ja ligikaudu sama hulga kodanike invaliidsust. Hiljuti oli Õhtulehes artikkel, milles räägiti selles katastroofis osalenud mehest. Enne puupiirituse joomist oli ta olnud täiesti terve vanahärra kuid pärast metanooli joomist oli ta jäänud ühest silmast pimedaks ning haigestunud suhkruhaigusesse. Mind isiklikult häirib see, et inimesed istuvad alalõpmata autorooli, tarvitanud eelnevalt alkoholi. Tegelikult saab neid, kes selliseid tegusid teevad, võtta kui potentsiaalseid mõrvareid. Mis aga kõige hullem, inimesed ei võta õppust. Roolijoodikutelt, kes korra vahele jäänud, peaks ära võtma igasuguse juhtimisõiguse. Tervet Eestit sokeeris mõned aastat tagasi üks purjus peaga autojuht - Maarjamaa parim korvpallur Martin Müürsepp. Avaliku elu tegelane, keda , keda
inimesi valmis ka appi tõttama temale tundmatule inimesele. Suureks ühiskonna heategijaks kujunes välja doktor Rieux, kes hakkas ravima epideemia patsiente juba katku algusest peale ning püüdis aidata mingisuguselgi korral linnas säilima jääda. Muidugi mõsta oli peale Rieuxi veel paljusid inimesi, kes tegelesid katku ning tema loodud kaosega. Inimesed olid kohati kurvad ja sealt samast ka rõõmsad, aga ma arvan, et see rõõmsus tuli liigsest alkoholist, mida terve ühiskond tarbis alalõpmata. Alkohol kaotas mured neil isikutel, kellel kadus töökoht, kes oli turistina linnas, kes oli kaotanud oma lähedase. Nad kõik olid vangid linnas, mida ei pruukinud tundagi ning kus igaüks oli potensiaalne haiguse edasikandja, sellepärast uputati oma mured alkoholipudelitesse. Doktor Rieux püüdis end iga patsiendi juures täiesti külmaks jääda ning mitte välja näidata oma tundeid ning hirmu. Enamus patsiendi lähedasi ning patsiente arvasid, et arstid on külmad jõhkardid
Raha inimese elus Raha on vahend, mis aitab meil kergemini saavutada soovitut. See võib tuua kaasa nii helgust kui ka hävingut. Me kasutame seda ressurssi igapäevaselt ning mõtleme sellest alalõpmata. Aastatega on see kahjuks muutunud aina tähtsamaks, lükates teised väärtused tagaplaanile. Kas raha peaks mängima elus põhirolli? Raha on olnud osa inimese elust juba aegade algusest. Muutunud on küll vaid selle kuju. Enne valuuta kasutuselevõttu mõõdeti rikkust näiteks loomade või materjalide arvelt. Keskajal kasutati kupüüride asemel teokarpe, kakaoube ja isegi soola. Paratamatult kaasnes selliste maksevahendite kasutuselevõtuga ka ebavõrdsus
Üheks põhjuseks oli ka enese proovilepanek. Ta tahtis näha kas ta on piisavalt julge sellise kuritöö sooritamiseks ning kas ta sarnaneb Napoleoniga, kes on võimeline oma eesmärgi saavutamiseks kõike tegema. Tapmise eest määrati Raskolnikovile karistuseks kaheksa aastat sunnitööd. Minu arvates oli Raskolnikovi suurimaks karistuseks siiski tema enese piinav südametunnistus. Hirm valitses teda kõikjal, ta oli pidevas meeltesegaduses, paranoiline ning jampsis alalõpmata. 6. Lumepalli effekt. Lumepalli effekt avaldub teoses sellena, et mida aeg edasi seda hullemaks muutusid Raskolnikovi süümepiinad peale kuritöö kordasaatmist. Peale mõrva hoidis ta kõike endas, vassis ning valetas ja lõpuks muutusid süümepiinad väljakannatamatuks. Seetõttu oli ta pidevalt haige, minestas, jampsis ning lõpuks kasvas meeltesegadus tal üle pea kuni ta oma teost Sonjale rääkis. Seda kuulis pealt aga
tähelegi. asjad ununevad alatihti kuhugile, tegevuses vähe sihikindlust ja püsivust KOOLIIGA Tuleb sageli koju märkustega päevikus. Tuba on alailma sassis, koristamisharjumus ei kujune ka pideval tagantsundimisel. Koduste koolitööde tegemine on viimane mida hüperaktiivne laps vabatahtlikult tegema asub- enne vaja välja minna, trenni minna, Tv-d vaadata jne. õpetajale jääb silma sellega, et unistab tunnis, kaotab järje, unustab alalõpmata kooliasju koju. Palju hooletusvigu. NOORUKIIGA Noorukieas h.aktiivsusele iseloomulikud tunnusjooned taandunud. 1/3 ½ hüperaktiivsetest lastest on kujunenud suhtlemisprobleemid v käitumishäired. Ei pea lugu autoriteetidest, ei allu tavapärastele käitumisreeglitele, satuvad sageli kaklustesse ning konfliktidesse eakaaslastega. Sageli kampade liikmed, suitsetavad/tarbivad alkoholi v ka narkootilisi aineid. Toetava keskkonna mõjul tuleb laps enamvähem eakohasel viisil toime
kontrollinud. Mida enam ta sellele mõtleb, seda rohkem seda ka juhtub. Universumiseadus põhineb külgetõmbejõul, mille kohaselt inimene saadab oma mõtetega universumi mõttesageduse, mis viib jälle selle täitumiseni. Seaduse järgides on vale mõelda sellele, mida me ei taha või kardame, sest siis me anname unisersumi negatiivse soovi, mis ka täitub. Tuleb mõelda positiivselt ja keskenduda sellele, mida me tahame, mitte vastupidi. Näiteks mu venda, vastupidiselt õe mehele ületab alalõpmata kiirust, aga vahele ei jää kunagi. Ta ei mõtle kiirust ületades politseile vaid sellele, kui kiiresti ta auto edasi liigub, seega annab ta universumile positiivse soovi. Universumiseaduse põhimõte ongi see, et ta ei tee vahet positiivsel ega negatiivsel mõttel, ta täidab selle millele kõige enam mõeldakse. Inimesed, kes lasevad minna oma eluarmastusel, on universumiseaduse kohaselt ta enda ellu kutsunud. Mõeldes pidevalt sellele ja lootes leida õnne
https://www.youtube.com/watch?v=RzuLtfdWz gc https://www.youtube.com/watch?v=O3GlS-QT uFM https://www.youtube.com/watch?v=G4uDX-_b 9n4 Näiteid Kivirähu omapärasest stiilist “Kas siis munk on mees? Mina mõtlesin, et ta on raudmehe naine.” “Korra pidigi Rääk alla prantsatama, aga õnneks olid tal tissid vaiguse tüve külge kleepunud ja see päästis ta elu.” “Vanasti, kui suurem osa meie rahvast veel metsas elas, tuli alalõpmata ette, et karudest said naiste armsamad.” Huumor Andrus Kivirähk on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Vana huumor oli sotsiaalne, uus on absurdne. Naerab eestlaste rahvustunnete ja kõigi pühade asjade üle. Tunnustused 1993. aastal: Lutsu huumoripreemia 1995. ja 2000. aastal: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998. aastal: Friedebert Tuglase novelliauhind 2001. aastal: Virumaa kirjandusauhind 2006. aastal: Nukits –
Nad avaldasid oma seisukohti nn. futuristlikes manifestides, kutsudes üles vanade saavutuste hülgamisele ning uue aja tehnika ja tööstuse ülistamisele. Neid vaimustasid maakera katvad raudteevõrgud, ookeaniaurikud, ,,imelised lennumasinad", terassillad, autodest kihavad suurlinnad. Seejuures nägid nad ainult selle välist kaunidust, märkamata kapitalistliku tootmise poolt kaasatoodud vastuolusid ühiskonnas. Üldiselt võttes tõid futuristid eredalt esile tegelikkuse tähtsa, alalõpmata inimest ja kunsti võluva iseärasuse liikumise. Maalijate püüdlused kujutada kehade liikumist ja liikumise ideed ennast pole uued. Juba renessansiaja kunstnik Leonardo da Vinci, korrates elemente järjestikuliselt, kujutas inimese käte, jalgade liikumist. 19. sajandi vene kunstnik Vassili Surikov, maalides reejälgi lumel, püüdis maalil ,,Bojaarinna Morozova" luua muljet ree pehmest libisemisest. Andes edasi naiste jooksu plastilisust ja rütmi, eemaldus P
See kõik kaasnes tema muusiku karjääriga. Tema isa viis ta oma tuttava arsti juurde kui ta jälle oli ohjeldamatult joonud, et arst talle süsti teeks, mis aitaks tal joomisest üle saada. Kuid see teda ei aidanud. Vanematel oli poja pärast suur mure, kuna tema joomingutel ei tulnud lõppu. Vene sõjaväest paeses ta tänu sellele, et ta lasi end hullumajja sisse kirjutada mingiks ajaks. Vanematele ei meeldinud see kohe üldse. Temaga oli alalõpmata probleeme. Aja möödudes läks Eno tervis halvemaks, aga see Mihklit eriti ei kõigutanud, ning ta jätkas oma elu põletamist. Päeval mil ta isa suri oli Mihklil jube pohmell ja ta sai aru, et see elu mida ta oli elanud ei olnud just kõige õigem, aga ta ei suutnud seda jätta. Mihkel oli oma vanematele nagu pinnuks silmas. Tuntud pere poeg oli joodik ja ka punkar. Kahjuks ei saanudki tema isa teada, et Mihkel suutis lõpuks ikka sellest kõigest loobuda ja korralikuks hakata.
Samas iseloomustab ta tegelasi üsna objektiivselt, ta ei kujuta kedagi läbinisti halva või heana. Samuti kasutab ta irooniat. 7.Kuidas mõista pealkirja? Raamatu pelkiri pärineb piiblist Koguja raamatu 1.peatükist, mis kõneleb asjade tühisusest: ,,Üks rahvapõlv läheb ja tuleb teine, aga maa jääb seisma igaveseks ajaks... Ja päike tõuseb ja päike läheb looja ja tõttab taas sinna, kust ta tõusis... Tuul käib lõuna poole ja pöörab enda põhja poole; alalõpmata käib tema ringi ja tuleb taas tagasi oma käidud teele... Kõik jõed jooksevad merre ja meri ei saa täis; kuhu jõed jooksevad, sealt tulevad nemad taas tagasi." 8.Hemingway tegelased on ,,kadunud sugupõlve esindajad", sest tegelased on kaotatud kontakti iseenda ja maailmaga, elu libiseb mööda ja elust libisetakse üle, juuakse, räägitakse kõigest ja mitte millestki.
lõigati, vanatädi, kes kinnikeeratud ukse võtme korraga lihtsalt alla neelab (kas vanatädi on nn koletis või jaa?), veel lugusid koledatest surmadest ja Siberist, kõik kuhjub ja kõike on kole palju, Margit ja Jaan üritavad pääseda, aga pääsu ei ole, isegi telefoni on üks koju unustanud ja teisel saab loomulikult aku sealsamas tühjaks, nii et lukuabisse tuleb helistada vanatädi telefonilt (mida too ise oma sõnul puutuda ei julge, sest „Uuno rääkis alalõpmata teisega, sai kõrvavähi“). Ja siis läheb hüsteeriasse sattunud Margit (ei imesta, eriti kuna tegu ongi väga närvilise ja hüsteerilise tegelasega) enne lahkumist Wcsse, samas kui vanatädi nii muuseas Jaani hoiatab, et vett tõmmata ei tohi. „Jaan tundis millegipärast kohutavat hirmusööstu. Täiesti arusaamatul põhjusel oli tal korraga selline tunne, nagu oleks tema elu kaalul.“
SISSEJUHATUS Insener Jacob Arnoldi juhtum pole sugugi tavaline. Mehe probleemiks on eelkõige suutmatus ise otsuseid langetada. Selleks, et ta ise midagi otsustama ei peaks, läheb ta oma murega teiste juurde, kes otsused tema eest ära teevad. Kuna tema sõltumine teistest on möödapääsmatu, siis tuleb probleemi kõrvaldamiseks midagi ette võtta. Jakob Arnold on muidu väga võimekas ja intelligentne insener,kuid tal pole eriti julgust, et enda projekte iseseisvalt teostada. Mees vajab alati ideede teostamiseks kõrvalist abi. Põhjuseks on arvatavasti karm perekondlik kasvatus ,mis ei võimaldanud isikliku arvamuse olemasolu, vaid kõik otsused võttis vastu perepea. Kuna lapsepõlves puudus Jacobil võimalus oma arvamust avaldada, siis täiskasvanuna puudub tal isiklik analüüsivõime ja samuti on tal ka madal enesehinnang. Selline olukord firmas on teistele töötajatele väga kurnav. Kolleegid või ülemus peavad alalõpmata ta töid kontrollima, see ...
HJ I AÜ 23.03.2017 Kui lõppes stalinismi ajastu, hakati ka elu hoopis teise pilgu läbi vaatama. Just sellele arengule aitas kaasa kultuuri levik. Elu pidi edasi minema ja nii mõnegi stalinistliku ülikooli lõpetaja jaoks tähendas see karjääri. Need inimesed ehitasid alustoe edasiseks, kuid nende kulul sai alalõpmata ka nalja. Näiteks ennistati miilitsaks kirjaoskamatu. Tänu haridusele õnnestus töötajate kvaliteeti hakata tõstma ning selle tagajärjel tõusis ka elustandard. Muutuma hakkas ka tarbimismentaliteet ja see muutus on endasse haaranud eri põlvkonnad. (Pallo 2017) Nüüdseks on kultuuri roll ühiskonnas muutunud. Inimesed on hakanud suuremat rõhku panema majanduslikule edukusele. Usutakse, et materiaalne õnn on igal juhul olulisem kui hingeline heaolu
üleolev. See väljendub ka tema suhtlemises oma noorema õe, Lauraga. Matilde kannab kübarat ja kauneid rõivaid, lastes õel omale loori siduda. 4. Karakterikoomika Autor on selgesti välja toonud kirevamate isiksuste omapärasused seda eesotsas Piibelehe tegelaskujuga. Mees on rahulik ja tasakaalukas, omapärase sõnava ja olemisega. Samal ajal kui Ludvig Sander kehastab luuserlikkuse sümbolit alalõpmata on tal meeltes mingisugused kavalad nipid, mis tahesttahtmata läbi kukuvad; mees hädaldab ja kurdab ning peab normaalsete suhete säilitamiseks laskuma alandlikkuse viimase piirini. Seevastu Vestman on range ja jäärapäine mees, ärritub üsna kergesti ning on pealtnäha vägagi raevukas ning hirmuäratav. Matilde aga on kuulsusejanus noor naine. Kirjaniku loodud tegelaskujud on omamoodi koomiliselt vastandatud, iga tegelase isikupära tuleb
Lukisepa Elmar - Masinist Jaanus masinist Lukisepa noorim poeg Arvo Saaremägi Kolhoosi esimees Eesner kolhoosi partorg ESIMENE TANTS · Aurumasin jõuab Aiaste tallu ning rehepeks algab. Masinist Jakob saab pojalt Elmarilt Austria sõjast kirja, et temaga on kõik korras, isegi vigastusi pole. Eestis tahetakse asjaajamiskeeleks kehtestada vene keel. · Matsi keskmisele pojale meeldib karjatüdruk Roosi. Jüri vihastab noorema venna peale, kes alalõpmata Roosit kiusab ning veega läbimärjaks pritsib. Jüri lööb Taavetil ninast vere välja. Jüri soovib Aiastelt lahkuda, sest peab ebaõiglaseks, et vanim vend õpib Ülikoolis, käib vaid korra kodus vanemaid vaatamas ning Jüri peab venna kooli jaoks raskesti tööd tegema ning orjama. · Mats käsib Jüril hobuse ette rakendada ning nad sõidavad linna talu Jüri nimele kirjutama. Tagasiteel räägib Jüri, et hakkab uut taret ehitama ning isa soovitab pojal
Oma mänguasju teistele pakkudes kutsub ta neid mängima. Järelimmiteerimise oskus avaldis lapsel näiteks siis, kui ta kapilt kõristi võttis ja sellega rääkima hakkas. Seda oli tõesti vahva vaadata, sest laps immiteeris helistamist nivõrdi tõetruut:, mängis häälega ning tegi erinevaid zeste. Selle tunni jooksul ei rääkinud toasviibijaist keegi telefoniga ning seega oli Käku telefonirääkimise mõnest varasemast korrast meelde jätnud. Mänguasju pakkus ta teistele alalõpmata, ilmselt sooviga nendega mängida. · Kui laps ronib kellelegi sülle ja seab ennast seal sisse, tähendab see seda, et lapsel on inimesega hea olla ja talle meeldib tema seltskond. Kui laps laps aga vahel rabeleb ja viskleb, räägib see vastupidist. Sülle ronis laps enamjaolt enese soovil, nii et ta ise valis inimesi, kelle seltskond talle meeldis. Paaril korral ta küll ronis kohe sülest maha kuid näoilmest ei lugenud sel puhul siiski välja mingisugust vastumeelsust.
See väljendub ka tema suhtlemises oma noorema õe, Lauraga. Matilde kannab kübarat ja kauneid rõivaid, lastes õel omale loori siduda. Karakterikoomika Autor on selgesti välja toonud kirevamate isiksuste omapärasused seda eesotsas Piibelehe tegelaskujuga. Mees on rahulik ja tasakaalukas, omapärase sõnava ja olemisega. Samal ajal kui Ludvig Sander kehastab luuserlikkuse sümbolit alalõpmata on tal meeltes mingisugused kavalad nipid, mis tahest-tahtmata läbi kukuvad; mees hädaldab ja kurdab ning peab normaalsete suhete säilitamiseks laskuma alandlikkuse viimase piirini. Seevastu Vestman on range ja jäärapäine mees, ärritub üsna kergesti ning on pealtnäha vägagi raevukas ning hirmuäratav. Matilde aga on kuulsusejanus noor naine. Kirjaniku loodud tegelaskujud on omamoodi koomiliselt vastandatud, iga tegelase isikupära tuleb selgesti välja nende kõnes ja käitumises,
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Christoph Kolumbus Referaat Koostaja: Karina Jätsa 10E1 klass Harjumaa 2020 1 SISUKORD: Sisukord................................................................................................................... ........................................................ 2 Sissejuhatus............................................................................................................. ...................................................... 3 Kolumbuse lapsepõlv.................................................................................................................. .............................. 4 Kolumbuse esimene avastusretk Ameerikasse..................................................................................
Suureks ühiskonna heategijaks kujunes välja doktor Rieux, kes hakkas ravima epideemia patsiente juba katku algusest peale ning püüdis aidata mingisuguselgi korral linnas säilima jääda. Muidugi mõsta oli peale Rieuxi veel paljusid inimesi, kes tegelesid katku ning selle loodud kaosega. Inimesed olid kohati kurvad ja sealt samast ka rõõmsad, aga ma arvan, et see rõõmsus tuli liigsest alkoholist, mida terve ühiskond tarbis alalõpmata. Alkohol kaotas mured neil isikutel, kellel kadus töökoht, kes oli turistina linnas, kes oli kaotanud oma lähedase. Nad kõik olid vangid linnas, mida ei pruukinud tundagi ning kus igaüks oli potensiaalne haiguse edasikandja, sellepärast uputati oma mured alkoholipudelitesse. Doktor Rieux püüdis end iga patsiendi juures täiesti külmaks jääda ning mitte välja näidata oma tundeid ning hirmu. Enamus patsiendi lähedasi ning patsiente arvasid, et arstid on külmad jõhkardid. Kui nad
mängu. Nähes täiskasvanuid omavahel juttu vestmas, sekkub ta kohe, kui temal on midagi tähtsat öelda. Suhetes teiste lastega on hüperaktiivne laps kannatamatu ning valmis kohe reageerima, kui talle tundub, et teine valesti käitus. Vähese tähelepanuvõimega laps jätab rahuliku unistaja mulje. Ta ei ole tülikas ega impulsiivne, kuid jätab paljud talle antud korraldused täitmata, sest ei pannud neid tähele. Lapsele kuulunud esemed ununevad alalõpmata kuhugi, kust ta neid pärast otsida ei mäleta. Tema tegevuses on vähe sihikindlust ja püsivust- ühte mängu lõpetamata alustab uut. Mänguasjad ununevad sinna, kus eelmine kord mäng pooleli jäi. Tähelepanupuudulikkusega laps võib jätta lapsiku mulje, kuna tahab mõnusalt mängumaailmas tegutseda. Järjepidavust nõudvate kohustuste täitmine ei õnnestu ilma pideva meeldetuletamiseta. 5.3 Lasteaias
Et need ei tarvitse olla ainult meie majanduslikud edusammud ja asjad meie ümber. Aastaid elasid inimesed usus, et vaid rahas ja välises effektis seisnes elu ja õnn. Puhkusereisid palmide alla või sportlikud suusapuhkused mida kellegi fantaasia ägedamaks pidas; linnamaja ja suvekodu, mehel soliidne auto, mis vahetus iga aasta või umbes nii, naisel oma linnasõidu auto ja täisealistel lastel oma autod see oli norm. Poodides käidi alalõpmata mitmetunniseid soppamismaratone pidamas ja ära visati loendamatuid täiesti korralikke riideid, mille ainus viga oli see, et see polnud sel kuul enam moe viimane sõna. Koju osteti kokku arulagedal kombel ebavajalikke asju sest naabril või sõbral ju oli ei saanud ise viletsam olla! Nüüd, kui ollakse jäänud töötuks, on palju vaba aega käes. Inimesed märkavad seda, milleks varem aega polnud. Kes märkab, et suhted partneriga on muutunud ebarahuldavaks, kes
väiksele Indrekule pikaks ajaks meelde. Vahepeal on talus sulane Jaagup, kes mängib lõõtspilli ja armastab Põlluotsa Roosit, kihelkonna kaunimat neiut. Poiss näljutab ennast, et kroonust pääseda ja satub saatuse tahtel lõpuks kolmekümneaastase vanatüdruku Miina, kellel ta lapse tegi, juurde sauna elama. Järgmiseks sulaseks on Matu(Mart), kes naaseb talusse ja seal veel enne äraminekut Pearuga arveid klaarib. Noor Andres ja Indrek käivad koos karjas ja tülitsevad alalõpmata. Andres on rohkem selline jõumees, Indrek aga unistab rohkem. Nende suuremale tülitsemisele paneb lõpu emale veel ühe ärplemise käigus vastu puusa visatud suur kivi, mis Indrekule kuidagi eriti südamele ja meelde jääb. Ka Liisi ja Maret saavad aina vanemaks, käivad mööda simmaneid ja suhtlevad salaja Oru poiste Joosepi ja Karlaga. Andres saab sellest teada alles siis, kui Liisi ja Joosep abielluda otsustavad,
Ettevõtted püüavad ökotootena näidata toodet, mis seda tegelikult pole. Minu meelest tuleb olla tähelepanelik ja vaadata, mis on siltide taga. Olin varem võitlev ja tulihingeline igas uues maailmapäästmise katses, aga nüüd usun, et vägisi kedagi järele mõtlema ei pane. Muidugi saan ma aru, et ökoloogiline tootmine põhineb samuti naftal ja kehtival maailmakorral. Aga mida siis teha? Ennast ja loodust edasi mürgitada? Teadlik ökoinimene olla ei ole kerge. Süda alalõpmata valutab. Ma ei tea, kas maailma rahvastiku pideva kasvamise korral on võimalik keskkonnasaastet ja äravisatavat prügi vähendada. On päevi, mil ma sellesse ei usu. Samas pean meeles, et elul on kombeks üllatada. Kui nafta ükskord otsa saab, oleme ju kõik ökoinimesed. Allikas: Maarja Jakobson, Maaleht (22.01.2009) 1. Mida kirjutab artikli autor ökoinimestest? A Nende eluviisi kajastatakse üsna vähe. B Nendesse suhtumine on valdavalt halvustav C Nende hulka võib
e) Olen kergesti haaratud nii enda kui teiste emotsioonidest. f) Mul on raske olla tegevuste eesotsas (teisi juhtida), olla liider võibolla selle pärast, et mulle läheb liialt korda meeskonna üldine atmosfäär. g) 4 Olen tihti liialt haaratud oma ideedest ja mõtetest ja seetõttu kaotan tihti järje minu umber toimuvas või grupi tegevuses. h) 2 Olen tihti liialt muretsev detailide pärast ja karda alalõpmata, et midagi võib minna valesti. i) 2 Olen tihti jõuline ja domineeriv kui on vaja, et asjad saaksid tehtud. III. Kui töötan teistega koos a) Olen osav inimeste mõjutaja neid survestamata. b) Minu tähelepanelikkus võimaldab vältida vigu ja möödalaskmisi. c) 4 Olen valmis käituma kehtestavalt, et ei raisataks aega ega langeks kõrvale peamistest teemadest ja eesmärkidest. d) Suudan välja tulla millegi originaalsega.
Ja pisaraid ja armastust. TATJANA KIRI ONEGINILE Ma teile kirjutan mis enam? Tõepoolest, kas ei tundu siin kõik juba ülearusena, mis iial juurde lisaksin? Ma tean, te võiksite ju praegu mind pilgata ja põlata. Kuid ei mu hingevaluga ei naljata te ilmaaegu. Ma otsustasin alguses, et vaikin: mitte iganes te poleks aimanud mu häbi, kui kuuleksin ja näeksin taas teid kasvõi kordki nädalas, et hiljem ööd ja päevad läbi siis mõtelda ja mõtelda ühtainust alalõpmata ja meenutada hiljukesi ühtsoodu, kuni kohtan teid, silp-silbilt kõiki sõnakesi ja teie häälevarjundeid... Kuid maal on kõik ju igav teile. Te hoiduvat siin seltsimast. Ei, särada ei antud meile ja siiski... tere tulemast! Miks käisite meid külastamas? Miks tuli teiega see piin? Teid kohtamata oleksin ma õppinud ju kord siinsamas maaüksinduses viimati noort hingetormi talitsema, võib-olla leidnud sõbragi (kes teab?) ja olnud surmani truu naine, hoolitseja ema.
võiks koostada põhjaliku ameti-ja tööjuhenid, et töötajatel oleks mingi võimaluski tutvuda reeglitega ning ennast positsioneerida ettevõttes selle alusel. Juhend sisaldaks (lk 125) üldsätteid ettevõtte nõuded, tööalaste vaidluste lahendamise kord, erinõuded jne. Kohustused, õigused töötaja võimupiirid, vastutus, ametialased seosed. Selleks, et antud probleem leiaks lahenduse, tuleks juhil hakata oma töötajaid rohkem tunnustama. Ei ole kuigi motiveeriv kuulata alalõpmata, kuidas kõike töö juures halvasti teed. Selleks, et töötajad ei teeks vigu, tuleb neid koolitada, nendega rääkida/suunata ja neid toetada. Juhataja peab õppima kiitma oma töötajaid ning negatiivset tagasisidet oskuslikult andma. Töötajad peaksid vastavalt oma töö panusele saama ka tunnustust (kiidusõna, hüvitis, vastutulelikkust, mõistmist jne). Näiteks hüvitis võiks olla see, et töötajad saavad oma- hinnaga süüa (hetkel sellist hüve antud toitluskohas ei ole)
Vanas mõisapargis olid parajad mäed, seal sõitis päevad läbi üles alla. Paar korda nädalas võttis Toomas kokku viis- kuus kuni kümneaastast last, tehti eakohast treeningut ning võisteldi. Talvel poole kilomeetri murdmaasuusatamist, kevadel ja suvel kõrgus- ja kaugushüpet ning 100 m jooksu. Kuueaastaselt oli Valter juba nn '' vana töölkäija '', pidevalt jõlkus isa sabas. Kas esimest treening aastat oldi mures tema tervise pärast. Valter oli alalõpmata higine, kippus tihti haigeks jääma. Kuue- seitsme aastaselt harjus trenniga sedavõrd, et haigestumist enam ette ei tulnud. Kui Valter oli seitsmene, rajati Õisu spordiplats, kus sai ka teivast hüpata, soetati ka rööbas- puud. Kõrgus-, kaugus- ja teivashüpe, rööbaspuud, kang, ja võrkpalli mäng köitsid teda päevad läbi, vahepeal leidis ainult aega söömiseks. Teivashüppes ületas seitsme aastaselt 1.70 meetrit. Esimene kokkupuude suurema avalikkusega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
