See võimaldab täpselt identifitseerida iga kromosoomi ja üles leida kromosoomide nähtavad struktuurimuutused. Mida pikemad on kromosoomid, seda rohkem vööte neile värvimisel peale tuleb. Q-vöödid/ Q-banding R-vöödid (R-banding reverse banding) Ag-NOR-vöödid T-vöödid DAPI(Distamütsiin) A-vöödid 3. Polüteenkromosoomide ja lambihari-kromosoomide võrdlus Lambiharikromosoomides toimub RNA süntees väga suurelt alalt, polüeteenkromosoomil on üksikud sellised alad.Lambiharikromosoomid meioosi esimeses profaasis, polüeteenrkomosoomid interfaasi nähtus. 4. Inimese kromosoomide klassifikatsioon Suured metatsentrilised, suured submetatsentrilised, keskmised submetatsentrilised, keskmised akrotsentrilised, väike metatsentriline, väikesed submetatsentrilised, väikesed akrotsentrilised, sugukromosoomid. 5. X-kromsoomi inaktivatsiooni protsess imetajal Kromosoomi valik juhuslik
Lehed on väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne. v Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalähedane juurestik nii saab võimalikult suuremalt alalt vett koguda. See on ka seletus sellele, miks kõrbes taimed hõredalt kasvavad. Teistel taimedel on seevastu hästi sügavale ulatuv juurestik. v Vee säilitamiseks on taimedel jällegi omad nipid. Osad kaktused on volditud nagu lehvik. Kui vett on võimalik koguda, siis taim muutub siledamaks (voldid muutuvad lamedamaks). Kui vesi ära tarbitakse tõmbub taim kurruliseks tagasi.
Vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna- Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed j...
Meie Galaktika üldiseloomustus Kuuvalguseta sügisööl on hästi näha üle taeva ulatuv hele vöönd - Linnutee. Helendus on tingitud paljude tähtede valgusest, mida palja silmaga ei saa eristada. Mõnedes kohtades varjavad tähti kosmilise tolmu pilved. Meie Galaktika ongi Maalt nähtav Linnuteena. Galaktikas vaadeldud ainest moodustavad 98% tähed. Meie Galaktika on läätsekujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. Tema läbimõõt on 30000 pc ja paksus 2500 pc. Mass 2*Päikese massi. Päikesesarnaseid tähti on Galaktikas ca 150 miljardit. Päike asub Galaktika tsentrist 10000 pc kaugusel ja tiirleb ümber Galaktika tuuma kiirgusega 150 km/s 200 miljoni aastaga ( Galaktika aasta ). Mateeria esineb Galaktikas kahel kujul: esiteks ainena ( tähtedel plasma, gaas, kosmiline korpuskulaarkiirgus, planeetidel tahkes olekus, kosmilises ruumis gaasi ja tolmuna ) ja teiseks väljadena ( elektromagnet ning gravitatsiooniväli ). Arvutused näitav...
Rühm: Kuressaare 2009 I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. PõhjaEesti neli maakonda (Lääne, Harju, Järva ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning PõhjaLätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspidi teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem
läbi tegema). Kukurloomadel (nagu känguru ja koaala) lõpetab vastsündinu oma arengu ema kõhul asetsevas kukrus. Ainukesed erandid kuuluvad ainupiluliste seltsi, need on tänapäeval elavad ürgimetajad nokkloom ja sipelgasiil, kes sigivad munemise teel ja hauvad oma poegi koopas. Kõik imetajad toidavad poegi emapiimaga. Enamasti toimub see nisade kaudu, välja arvatud ainupilulistel,kellel ei ole nisasid ja pojad lakuvad piima ema kõhul olevalt karvadeta alalt, kuhu see piimanäärmetest voolab. Nisasid on alti paarisarv, alates ühest paarist (inimesel ja ahvil) kuni kümne paarini (mõnel putuktoidulisel) ning see arv sõltub korraga sündivate järeltulijate arvast. Samuti nagu linnud, on ka imetajad püsisoojased, nende kehatemperatuurei sõltu ümbritseva keskkonna temperatuurist. Imetajad on ainsad loomariigi esindajad,
omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) (ülesanne) 1. Stereotüpiseerimine- isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine. Kehtivad rahvuslikud, soolised, vanuselised, erialased jne stereotüübid. 2. Eelarvamused- negatiivsed põhjendamatud stereotüübid, mille all kannatavad enam vähemusrahvused, naised ja vanemad töötajad. 3. Haloefekt- mulje ühelt alalt hakkab domineerima isiku kohta tervikuna. On positiivne ja negatiivne halo. Teame inimesest vaid väikest osa, kuid teeme selle põhjal otsuseid inimese kohta tervikuna. 4. Projektsioon- omistame teisele samu jooni ja tundeid, mis enesel. Ütleme- ta vihkab mind, kuid tegelikult vihkame ise. 5. Empaatia- teisesse sissetundmise võime, mille abil tajume inimest. Oluline on ka ühine kogemus-mõistame paremini. 6
vatsakesest välja veresoontesse) Tähtsus: töötab rütmiliselt ja automaatselt kogu elu Veresooned: 3 liiki: 1. Veenid viivad vere kudedest südamesse (liikumiskiirus kõige väiksem, rõhk kõige väiksem) 2. Arterid viivad vere südamest kudedesse (rõhk väike, kiirus suur) 3. Kapillaarid ühendavad artereid ja veene (veri liigub aeglaselt, rõhk keskmine) Keskmine ringlus ringlema paneb vererõhu erinevus. Kõrgema rõhu alalt madalamale. Veenid ja arterid sama ehitusega, aga veenides on lihaskiht õhem, võivad välja venida. Veenides on klapid veri saab ainult ühes suunas liikuda. Verd 5-6 liitrit. Süda kaalub ~400g. Suur vereringe: Vasakust vatsekesest -> läbi kõiki elundeid -> südamesse (paremasse kotta) tagasi kahe suure veeni kaudu (alumine, ülemine õõnesveen) - veri muutub hapnikuvaeseks Väike vereringe: Parem vatsake -> läbi kopsude -> südame vasakusse kotta veri muutub hapnikurikkaks
R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoni. Enamus liikmeid olid kooliõpetajad. Seltsi esimeseks presidendiks valiti Jakob Hurt. Jakob Hurda juhtimise all tegeldi peamiselt kavakindla Eesti rahvaluule ja kultuuripärandi kogumisega. Teiseks presidendiks sai C. R. Jakobson, kelle ajal pandi põhiline rõhk eesti keele uurimisele ja uue kirjaviisi juurutamisele. Seltsi üldkoosolekuid peeti mitu korda aastas, kus kuulati ettekandeid keele, kirjanduse, kultuuri, rahvaluule, pedagoogika jms. alalt. Seltsil oli ka oma raamatukogu, kuhu kuulus üle 2000 raamatu. Eesti Kirjanduse selts korraldas ka kirjutamise võistlusi, kus hinnati algupäraseid teoseid. Pärast C. R. Jakobsoni surma tegutses selt küll veel 12 aastat edasi, kui tema tähtsus langes osalt venestamise ja osalt Jakobsoni surma tõttu. Eesti Kirjameeste Seltsi tähtsus väljendub paljude selle aja kohta silmapaistvate eestikeelsete õpikute ilmumisele kaasa aitamises, eesti keelde uurimises ja
Klassi üldine ülesehitus peab olema organiseeritud. Selleks võib kasutada mitmesuguseid lähenemisi. Näiteks oli videos väljatoodud erinevate õppeainete alad: matemaatika alal olid numbrid ühest kolmekümneni ja sadade loetelu; matemaatika sümbolid, mida hetkel õpiti; rahatähed, et osata arvutada poes. Raamatukogu-alal olid erinevad raamatud teemade järgi organiseeritud. Ilma alal sai üles märkida, mis ilm oli sel päeval, termomeeter koos liigutatavate märksõnadega. Kunsti alalt võis leida vajalikud kunstitarbed ja üles pandud joonistused. Ruumi ühisosast võis leida tabeli nädalapäevadega; digitaalse- ja analoogkella ja maailmakaardi. Arvan, et kõik ülaltoodu peaks klassis vähesel või rohkemal määral esindatud olema. Oluline on siin juures ka värvide harmoonia, klassiruum ei tohiks olla ka liiga kirju, sest muidu ei suuda laps kontsentreeruda. Lapsele peab õppimine paistma võimalikult huvitavana ning olema kergesti hõlmatav.
Infot saab tagasi lugeda vastupidi - magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühtne. Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. Kõvaketta korpusel asub ka kõvaketta kontroller ehk elektroonikalülitus, mis muuhulgas juhib lugemis-kirjutamispead vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada. Kõvaketaste ühendamiseks on mitmeid liideseid, neist tuntumad on MFM, PATA (IDE), SCSI, FC , SATA, SAS, FireWire ja USB ning RJ-45. Kõvaketas seest. 3 Kettaruum ja kiirus
protsessides. Üldiselt on vesiniksidemetel oluline mõju *molekulide assotsiatsioonile/dissotsiatsioonile *ainete lahustumisele, kristallumisele jne *molekulide, eriti makromolekulide konformatsioonile jpm.Vesiniksidemete esinemine/puudumine mõjutab aine omadusi.olemasolu soodustab ainete lahustuvust, puudumine kahandab. 3) Gibbsi energia J.W.Gibbs- ameerika füüsik-teoreetik, peam.tööd keemil. termodünaamika ja statistilise mehaanika alalt, üks vektorarvutuse loojaid. Entalpiat ja entroopiat ühendav termodünaamiline funktsioon(G).G= H-TS (G-Gibbsi energia, H-Entalpia, S-entroopia). Gibbsi energia abil on mugav väljendada keemiliste protsesside tasakaalu(selles on tema kasutamise mõte). 4) Sõna keemia tähendus ja päritolu Tuleb kreekakeelsest sõnast khemia(mis omakorda egiptusekeelsest sõnast kham või hemi. kunst muuta ,,tavalisi"metalle väärismetallideka või nende sulamiteks
Suurem osa jääkreostusega militaarobjekte kuuluvad kaitseministeeriumile, ülejäänud JRKd aga kohalike omavalitsuste haldusalasse. Reostust püütakse enamasti likvideerida nii, et valitakse välja odavaim pakkuja, kes aga sageli ei tee oma tööd korralikult. Kui tööde maksumus jääb alla 100 000 krooni, ei pea korraldama riigihanget. See tähendab aga, et reostuse likvideerimine jääb poolikuks. Kui piirkond on osaliselt puhastatud, pole sellest kasu, sest reostunud alalt liiguvad saasteained puhastatud alale. Sakkooli sõnul on paljud kaitseministeeriumi halduses olevad JRKd hooletusse jäetud põhjusel, et tööde rahastaja osas pole ministeeriumid leidnud üksmeelt. 7 Kavas on kokku kutsuda majandusja kommunikatsiooniministeeriumi ning kaitseministeeriumi spetsialistid, et algatada Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt, mille kaasrahastajad need ministeeriumid oleks.
Eestis valmistatakse ette ja koolitatakse spetsialiste, kes tegeleks metsahooldusega, metsa majandamise, korrashoiu ja puidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Metsatööstuse arengut takistab maapinna kulutamine metsaraie ja kohatise mittehooldamise tõttu. Mida vähem maapinna/metsa eest hoolt kanda, seda raskem on hiljem samal alal väärtuslikku puitu kasvatada, mis tähendab, et hiljem samalt alalt sama väärtusega puitu ei saa. 10)Miks on valmis puidutooteid (mööblit, paberit jne) kasulikum eksportida kui töötlemata puitu? 11)Võrdle Eesti metsasid vihmametsadega. Too välja vähemalt 3 erinevuste paari. Vihmametsades on pidev niiske kliima, Eesti metsades mitte. Vihmametsades on pidev palav kliima, Eesti metsades mitte. Vihmametsades pole taimekasvus vahesid,
Sõtke jõe veehoidlate kaskaad Sõtke jõe pikkus on 24 km ja valgala pindala on 93,7 km². Sõtke jõgi saab alguse Kurtna järvestiku põhjaosast Isanda järve lähedalt ja suubub 22 km kaugusel Sillamäe paisjärve. Linnas on jõgi kolme tammiga paisutatud Eestis ainulaadseks veehoidlate kaskaadiks. Suurima paisjärve veepeegli pindala on 30 ha ja keskmine sügavus 7 m. Järve kaldad on järsunõlvalised. Jõe vesi on pruunika värvusega, sest jõgi saab alguse soiselt alalt. Põhilisteks kalaliikideks on ahven, särg, haug ja latikas, leidub jõevähki. Balti klint Merelt vaadatuna kerkib Põhja-Eesti rannik järsu tumeda seinana, mis rannale lähenedes laguneb rohekateks, mustjaspruunideks, kollakateks ja valkjateks triipudeks. See on kivist looduseraamat, silmale avatud ja käega katsutavate kivist lehtedega. Merepark Merepark asub Sillamäe kirdeosas, Soome lahe kaldal Põhja-Eesti rannikumadalikul. Pargi pindala on ligikaudu 20 ha
Päike ei tõuse kunagi, isegi mitte polaarpäeval eriti kõrgele. Aasta läbi on külm, ainult kesksuvel võib olla natuke soojem. Parasvööd Pööri- ja polaarjoone vahele jääb parasvöö. Parasvöös ei paista päike kunagi seniidis, seal ei esine polaarpäeva ega ööd. Seal ei ole väga soe ega ka väga külm. Parasvöö on nelja aastaaja vöö. Õhurõhk Soojadel aladel tekib harilikult madalrõhkkond ja külmadel aladel kõrgrõhkkond. Õhk hakkab alati liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole ja nii tekivad tuuled. Õhu liikumisel avaldavad olulist mõju aastaaegade veheldumine, maismaa ja mere ebaühtlane jaotumine, suured mäeahelikud ning ka maakera pöörlemine. 5. Veestik Maailmameri Kõik suuremad veekogud moodustavad maailmamere. Ülejäänud väikesed ja üliväikesed veekogud koos jõgede, põhjavee ja liustikega nimetatakse siseveteks. Maailmamere suuremad osad on ookeanid.
ühte liiki isendite kasulik kooselu. Hulgakesi koos elades saavad loomad end paremini kaitsta vaenlaste eest. 31. Kuidas rikub inimene looduslikku tasakaalu? Too näited. Raiuvad metsi maha puidu ja põllumaa saamiseks, rabasid kuivendatakse turba tootmiseks, väikeste ojade asemele kaevatakse sirged kraavid, et vesi kiiremini merre juhtida. Taimestiku kadumise või muutumise tõttu kaovad sealt ka taimedest toituvad loomaliigid. Taimedeta alalt hakkavad viljakat pinnast ära kandma tuul ja vesi ning tulemuseks on nn kõrbemaastik (eluta maa). 32. Too näiteid sisemõjudest, mis mõjutavad looduslikku tasakaalu. 33. Too näiteid välismõjudest, mis mõjutavad looduslikku tasakaalu. 34. Toiduahelad ja selle astmed (tootjad, tarbijad). Näited toiduahela kohta. Tootjad alati taimed (nisu ja ristikhein), I astme tarbijad-taimtoidulised (taimtoiduline),
üheseltmõistetav.Märguanne peab olema antud õigeaegselt.Täiendavalt võib reguleerija märgu andmisel kasutada vilet,helisignaali või muid vahendeid. Liikluspiirangud Tee omanikuks seaduse järgi on riigimaantel maanteamet,kohalikul teel valla-või linnavalitsus,taliteel talitee rajaja. Tee andmise üldised kohustused Liikleja peab teed andma sõidukile,millel põlevad sinised või kollased vilkurid.Parklast,õuealalt,puhkekohast või teega külgnevalt alalt peab juht teed andma igale teel liiklejale.Pinnasteelt kruusteele või kattega teele sõittes peab juht andma teed teel liiklejale.Mitterööbas sõiduki juht peab andma teed:1)Sõiduteelt ära sõites jalakäijale,tasakaaluliikuri juhile,jalgratturile ja mopeedijuhile.2)Jalakäijale,jalgratturile ja tasakaaluliikurid,kes ületavad sõiduteed millele juht pöördub.5)Juhi suhtes paremalt lähenavale,kui sõidukite liikumisteed lõikuvad.6)Tagurdades kõigile liiklejatele
maastikustruktuurile. Sellise meetodi abil hindasime väljasuremisvõla suuruseks ülejäänud looaladel ligikaudu 40%, mis vastab keskmiselt 20 soontaimeliigile ühe ala kohta. Kui iga suure pinnakaoga ja killustunud loopealne võib kaotada nii palju liike, siis on tulevik üpris tume. Õnneks on ilmselt mitmetel neist liikidest ka teisi kasvukohti. Teisalt, arvestades praegust maastikustruktuuri, liikide levilaid ja elukohavalivust, võivad mõnedki liikidest kaduda väga suurelt alalt. Pealegi on väljasuremisvõlg võrdlemisi universaalne nähtus, mis suuremal või vähemal määral annab tunda kõigis hiljutise killustumise all kannatanud kooslustes. Looduskaitse seisukohalt on väljasuremisvõlg väga oluline. Loendades liikide arvu, võtmata samas arvesse hiljutisi maastikumuutusi ning nende tõttu toimuvaid tulevasi väljasuremisi, võime liigirikkust tunduvalt ülehinnata ja samas koosluse ohustatuse taset alahinnata
algkeelest. Arvatakse, et enamik neist on tulnud enne läänemeresoome algkeelt. Laenud pärinevad 5 soomeugrilastest lõunas elanud indoeuroopa hõimudelt. Aulis Joki uurimuse andmeil on eesti keeles 40 laenu: arv, mesi, orb, osa, ostma, põrsas; 20 küsitava päritoluga. (Rätsep 2002: 5556) Lisaks ollakse arvamusel, et enne balti laene oli veel teine indoeuroopa laenude rühm. Arheoloogide sõnul tuli neoliitikumi ajal Läänemere maadele Dnepri alalt elanikke, keda võib pidada indoeurooplasteks. Sellele tuginedes arvab P. Ariste, et nende indoeurooplaste sõnavarast on läänemeresoome keelde tulnud laensõnu, mis ei ühildu varasemate indoeuroopa, indoiraani ega balti laenudega. Seega saab väita, et Läänemere maades kõneldi protoeuroopa keeli ning indoeuroopa keelt või keeli. (Rätsep 2002: 56) Muutused läänemeresoome ja indoeuroopa teemades on keerukamaks teinud ka balti laenude käsitluse
TTÜ KURESSAARE KOLLEDŽ Autor VIHMAMETSAD Referaat Juhendaja Kuressaare 2014 SISUKORD Vihmamets.................................................................................................................3 Levik..........................................................................................................................3 Kliima........................................................................................................................3 Elu vihmametsades....................................................................................................4 • Loomad..........................................................................................................4 • Taimed...........................................................................................................5 ...
Translatsioon: mRNA le salvestatud info "tõlgitakse " polüpeptiidseteks ahelateks. 54. Replikatsioon: DNA molekuli duplitseerumine 55. Geenmutatsioone ehk muutusi geenides kutsuvad esile mutageenid 56. Metabolism ehk ainevahetus koosneb keemilistest ja füüsikalistest protsessidest, mille abil võtab organism ümbritsevast keskkonnast energiat ja kasutab seda elutegevuseks. Ainevahetus on elu üks tähtsamaid tunnuseid. 57. Diffusioon- Ainete liikumine kõrgema kontsentratsiooniga alalt madalama kontsentratsiooniga alale. 58. Ainevahetusele iseloomulik: * ükski reaktsioon ei toimu eraldi ega üksikult ning reaktsiooniprodukt on lähteaineks järgmisele reaktsioonile; *ainevahetus on pidev protsess; *ainevahetus on kui "maanteedevõrk" oma ristmike, vahepeatuste, keelavate ja lubavate fooritulede, liiklusreeglitega (vahel nimetatakse ka voogude mudeliks) *kõik on kõigega seotud, muutused ühel ainevahetusrajal mõjutavad lõppkokkuvõttes kogu
Maa, kui süsteem - Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum - Süsteemi ehitus koosneb elementidest - Süsteemid võivad olla: 1. Suletud 2. Avatud → energia- ja ainevahetus 3. Pigem suletud → MAA 4. Staatilised - ei muutu ajas 5. Dünaamilised Maa: 1. Avatud (energeetiliselt) 2. Pigem suletud (aine kosmosest) 3. Dünaamilised Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärideks, suuremad sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Redosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteem Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks ehk endogeenseteks ja välimisteks ehk eksogeenseteks, need sõltuvad sellest, kus pärinevad protsessid 1. Endogeensed (lähtuvad maa sisesoojusest), nt: - Laamade liikumine - Mäestike teke - Vulkaanid - Kivimite moondumine 2. Eksogeensed (...
· Import (praegu 1/3) energiaühendused Kesk- ja Põhja-Euroopaga LNG (koostöös naabritega) osalus Leedu, Soome tuumaenergeetikas · Sääst ja efektiivsuse suurendamine [Mis on energeetiline julgeolek? Andres Mäe, TÜ Euroopa Kolledz, magistrand] (22.04.08) Kokkuvõte AS Eesti Põlevkivi ja Eesti Geoloogiakeskuse andmetel on põlevkivi kaevandatud 90 aasta (alates 1916. aastast) jooksul ligi 1 miljard tonni, seda 430 km2 suuruselt alalt ja kuni 70 m sügavuselt. [http://www.keo.eco.edu.ee/failid/kogumik9/1ptk.pdf] (22.04.08) Põlevkivi on taganud Eesti majandusele stabiilse elektri hinna ja väga hea varustuskindluse. Uued energiaallikad peavad olema keskkonnasõbralikumad, kuid arvestama ka elektri hinna ja varustuskindluse aspekte. [file:///C:/Documents%20and%20Settings/kasutaja/Desktop/materjalid.html] [Põlevkivi roll Eesti majanduses Einari Kisel, Majandus- ja Kommunikatsiooni-
Inglismaale sissetungimise plaanid, ja ka Cherbourg'is alustatud tööd jäid soiku. 1813 pöördus ületöötamisest kurnatud Cauchy tagasi Pariisi. Ta oli alles 24-aastane, aga jõudnud juba oma hiilgavate uurimistulemustega võita Prantsusmaa juhtivate matemaatikute tähelepanu, eriti döödega polüedrite ja sümmeetriliste funktsioonide alal. Cauchy tulemused matemaatilises analüüsis jätsid varju tema arvukad artiklid optika ja mehaanika alalt, kuid ei tohi unustada, et ta loos L.H.H. Navier'ga (1785-1836) üks matemaatilise elastsusteooria rajajaid. Kõige rohkem kuulsust tõi Cauchyle kompleksmuutuja funktsioonide teooria ja see, et ta nõudis rangust matemaatilises analüüsis. Kompleksmuutuja funktsioone kasutas juba d'Alembert, kes ühes töös vedelike takistuse kohta (1752) jõudis tulemuseni, mida praegu nimetatakse Cauchy-Riemanni võrranditeks. Kuid Cauchy käes muutus
meetodit. On vaadeldud magajat, eriti tema miimikat, häälitsemist, muutusi hingamises jne. Unenägude uurimisel on tarvitatud ka eksperimentaalset meetodit: mõjutud mingil viisil magajale ja püütud seejuures kindlaks teha, kuidas see on mõjunud tema unenägudesse. Iseäranis laialt on eksperimentaalset meetodit unenägude uurimisel tarvitanud norra psühholoog Mourly-Vold. Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ja väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, sama elavad kui meie tajud. Kuid mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb enam või vähem tagaplaanile
7. TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKAHJU KORRAL Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt oma teadmistele ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada. Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad töötajad töökohalt lahkuma kiirelt ja ohutult. Tõsise ja vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast. Tulekahju avastanud isik on kohustatud: - teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama päästetöötaja esitatud küsimustele;
Aeratsioonivöönd-maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku. Alliitne murenemine-niiskes troopilises kliimas toimub murenemine, mille käigus mineraalid lagunevad kiiresti. Murenemiskoorikust leostub ränioksiid välja ja paigale jäävad vett sisaldavad raud- ja alumiiniumoksiid, mis annavad mullale punase värvuse. Astenosfäär-ookeanide all ~50km, mandite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningasse ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Atmosfäär ehk õhkkond-maa sfäär, maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäärifront-kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Eristatakse sooja(kui soojem õhumass liigub külmema õhumassi peale), külma (külmem õhumass liigub soojema õhumassi alla) ja statsionaarset fronti(kui front on mitu päeva paigal seisnud).Bioloogiline murenemine-valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mõju võib olla füüsikaline(puujuure kasvam...
7. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse köhal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. 90 N 60 N 30N ekvaator 30 S 60S 90 S TUUL- õhu horisontaalne liikumine, mis on põhjustatud õhurõhkude erinevusest. ÕHU paneb liikuma ÕHURÕHKUDE ERINEVUSEST TEKKINUD GRADIENTJÕUD, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas Mida suurem on õhurõhkude gradient, seda tugevam on tuul TUULE SUUNDA MÕJUTAVAD TEGURID: 1. CORIOLISE jõud ehk Maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud · põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule · maksimaalne poolustel ja puudub ekvaatoril 2. ALUSPINNA HÕÕRDEJÕUD · kiirus väheneb ja suund muutub: · esineb tuulenihe: põhjapoolkeral vasakule, lõunapoolkeral paremale GLOBAALNE ÕHURINGLUS
suheldes. Autist ei ole võimeline adekvaatselt suhtlema (kõnehäired, häiritud sõnade moodustamine, miimika ja teiste mõistmine, empaatia puudumine). Neuroloogiline baas, geneetiliselt determineeritud. Osa B (ülesanded) 1. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) Halo-efekt - kogemus ühelt alalt üldistatakse teistele Projektsioon enda tunnete ülekanne teise inimesse Loogiline järeldamine- Teeme järeldusi loogika põhjal, nt käitumisest minevikus Empaatia sissetundmise võime, mille põhjal tajume inimest.Oluline on ühine kogemus. Seda inimest, kellega seob kogemus, mõistame paremini Stereotüpiseerimine- isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine. Kehtivad rahvuslikud, soolised, erialased, vanuselised jne stereotüübid
Rooma kunst Sissejuhatus 8. sajandil e.Kr. tekkis Itaalias seitsmel künkal asunud küladest linnriik Rooma, mis hakkas oma maa-alasid laiendama naabrite arvel. Legendid räägivad, et selle linna asutajaks oli 735. aastal e.Kr. hundiema poolt üles kasvatatud Romulus. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna- Itaaliasse rajatud k...
orjenteeruvalt olema vana mõisa koha peal. Peamisteks haljasalaks, mis jääb minu poolt piiritletud alasse, on pastoraadi park, kuhu on püstitatud kaks mälestussammas: üks Avinurme lahingus langenutele ja teine August Lillemaa 90. sünniaastapäevaks paigaldatud mälestuskivi (Avinurme vallast pärit tuntud Eesti mullateadlase ja esimse eesti mullakaardi koostaja mälestuseks) (Avinurme tähatsamad vaatamisväärsused...). Rekreatiivse alana tooks välja oma piiritletud alalt staadioni, tennise- ja võrkpalliväljaku Kitsaskohad Oma silmis ei näe oluliselt karjuvaid probleeme, kuid kitsaskohaks võiks välja tuua alevi sisese tee. Nimelt on tee oluliselt kõrgemale tõstetud muust pinnast ja ka kitsas, mille tõttu on 5 üsna ebameeldiv jalgsi ja eriti rattaga liigelda. Nüüd 2009 aasta suvel tehti seoses kanalisatsiooni trasside ehitustöödega ka tee ärtesse oletatavad kõnniteed, aga sellegi poolest
Adelheidi venda Goswinit ei armasta. Korraga läks jutt üle aga selle peale et ka preili Adelheid on märganud Sepp Villut kuid selle peale Maie hakkas punastama ja preili Adelheid sai aru, et Maie armastab Sepp Villut. Kuid jutuajamine jäi pooleli sest Goswin tuli sisse ja üritas Maiet endale naiseks saada. Villu aga lõi ta oimetuks ja nad Maiega põgenesid. Nad hüppasid rõdult alla ja põgenesid kraavist läbi minnes. Mõisa alalt väljas olles andis Priidu teada kus ta on ja nad hakkasid kolmekesi põgenema. Priidu aga ei jõudnud sepa tempoga kaasa joosta ja jäi maha. Otsiti peidupaik ja Priidu ning Mai läksid sinna. Sepp jäi valvama. Natukese aja pärast jõudsid kohale ratsamehed, Goswin ja jahikoerad. Goswin ja Villu asusid võitlusesse. Ülejäänud üritasid peiduurkasse sisse tungida. Korraga aga hüüdis Maie hääl, et võitlus katkeks. Ta nõudis, et kui
Vee saastamise allikateks on peamiselt tööstuse jäätmeveed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid, erinevad jäätmehoidlad ja õhusaaste. Veekogud on ohustatud tööstuse, kalakasvatuse, taime- ja loomakasvatuse, metsamajanduse ning inimasustuse poolt. Tagajärgedeks on looduslike siseveekogude vähenemine kinnikasvamise tagajärjel ja vee kvaliteedi halvenemine. Probleemne on ka muda äravool näiteks ehitusplatsidelt, maha raiutud metsade alalt, põllumajandusest, mis võivad takistada päikesekiirguse jõudmist veesambasse, mistõttu kannatab taimede fotosüntees ja võivad tekkida taimestikuta veealad, mis ei ole osa looduslikust ökosüsteemist. 6 5. Jäätmed ning mida sellega tehakse Väga sageli näeme Tallinnas bussipeatustes prügikaste üle ajamas. Inimesed ikka veel
Arvatakse, et enamik nendest laenudest on enne läänemeresoome algkeelt, kui meie esivanemad polnud veel Läänemere maile jõudnud. Laenud pärinevad soomeugrilastest lõunas elunenud indoeuroopa hõimudelt ja vanimad neist jõudsid soome-ugri algkeelde. Viimasel ajal osutatakse, et balti laenudele eelnes veel teine indoeuroopa laenude rühm. Arheoloogid on viidanud, et varase neoliitikumi ajal tuli Läänemere maile Dnepri alalt elanikkond, keda võiks pidada indoeurooplasteks. Paul Ariste on sellele toetudes väitnud, et nende indoeurooplaste keelest on läänemeresoomlaste keelde tulnud indoeuroopapäraseid laensõnu. Seega pidi Läänemere mail kõneldama läänemresoomlaste tulekul kahe keelkonna keeli: protoeuroopa keeli ja mingit indoeuroopa keelt või keeli. Muudatused läänemeresoome sõnavara ja indoeuroopa laenude käsitlustes on muutunud probleemirikkamaks ka balti laenude käsitluse.
evenness(liikide võrdsus) Liigiline mitmekesisus ja selle mõõtmine • kõige lihtsamal tasandil koosluses leiduvate liikide arv – alfa (ά)- mitmekesisus • gamma (γ)-mitmekesisus – mingi suurema piirkonna või kontinendi summaarne liigirikkus • beeta (β)-mitmekesisus – iseloomustab koosluste erinevust (suur β- mitmekesisus näitab seda, et liikudes mingi vahemaa jooksul ühelt alalt teisele, vahetub elustik suhteliselt kiiresti; β= γ/ά) Põhilised seoste tüübid ökoloogias –korrelatsioon, regressioon ja dispersioon • Dispersioon – on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest.
mõistmine, empaatia puudumine). Neuroloogiline baas, geneetiliselt determineeritud. Osa B (ülesanded) 1. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) Halo-efekt - kogemus ühelt alalt üldistatakse teistele Projektsioon enda tunnete ülekanne teise inimesse Loogiline järeldamine- Teeme järeldusi loogika põhjal, nt käitumisest minevikus Empaatia sissetundmise võime, mille põhjal tajume inimest.Oluline on ühine kogemus. Seda inimest, kellega seob kogemus, mõistame paremini Stereotüpiseerimine- isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine. Kehtivad rahvuslikud, soolised, erialased, vanuselised jne stereotüübid
arengutasemel. · Nõude põhjad olid lamedad, et ümber ei kukuks · Tööriistad olid rohkem viimistletud · Oli juurde tulnud kivipuurimine · Hakati maad harima · Tegelesid karjakasvatus 5. Pronksiaeg: Asva kultuur, uut tüüpi kinnismuistised. Pronksiaeg oli ~ 1800 500 eKr 1. Vanem pronksiaeg ~ 1800 1100 eKr Pronksiaeg jäi lühikeseks ning vähesed pronksesemed ei suutnud välja tõrjuda kivist, luust ja puust esemeid. Tänaseks on Eesti alalt leitud 13 pronksist eset. 2. Noorem pronksiaeg ~ 1100 500 eKr 2.1 Asustus Nooremast pronksiajast on pärit mõned kindlustatud asulad. Neist kõige tuntum Asva asula Saaremaal. Suurem osa inimestest elasid avaasulates. Need paiknesid Põhja-Eesti rannikul ja Saaremaal, sisemaal oli asustus väga hõre (sisuliselt olematu). 2.2 Majandus Pealmised elatusalad olid karjakasvatus ja põlluharimine. Vanimad pronksiaja põllujäänused on leitud Saha-Lool, vanus üle 3000 aasta
väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne. v Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalähedane juurestik nii saab võimalikult suuremalt alalt vett koguda. See on ka seletus sellele, miks kõrbes taimed hõredalt kasvavad. Teistel taimedel on seevastu hästi sügavale ulatuv juurestik. v Vee säilitamiseks on taimedel jällegi omad nipid. Osad kaktused on volditud nagu lehvik. Kui vett on võimalik koguda, siis taim muutub siledamaks (voldid muutuvad lamedamaks). Kui vesi ära tarbitakse tõmbub taim kurruliseks tagasi.
Maapind hakkab soojenema. Negatiivne kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub. 10. Iseloomusta kiirgusbilanssi Eestis. Eestis on veebruari keskpaigast oktoobri keskpaigani kiirgusbilanss positiivne. Negatiivne on vaid talvisel ajal, eriti siis kui maapind on kaetud lumega. 11. Millised jõud ja kuidas mõjutavad õhumasside liikumist Maal? Gradientjõud-õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Coriolise jõud-Põhjapoolkeral kaldub õhk oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Aluspinna hõõrdejõud-Põhjapoolkeral kallutab õhuvoolu senisest liikumissuunast vasakule, kõrgrõhualast keerdub spiraalselt, madarõhualal sissepoole. 12. Iseloomusta Maakera üldist õhuringlust (koos skeemiga). Töölehelt. Ekvaatorilähedased alad saavad aastaringselt palju päikesekiirgust ning siin kujuneb madalrõhuala ja tõusvad õhuvoolud
Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) ja neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa ehk Eestimaa kubermangu. Need alad olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas. Lõuna- Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa ehk Liivimaa kubermang, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Põhja-Eestist sai Eesti kubermang keskusega Tallinnas ning Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ühendati Liivi kubermanguks keskusega Riias. Selline jaotus püsis 1917. aastani. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla 1660. aastal Oliwa rahuga seni Kuramaale kuulunud Ruhnu saar
Fernão Magal- hães. See näitas ka, et Maa ümbermõõt on surem kui seda ennem arvati 5 olevat. Ümber maakera on umbes 1000km paksune õhukiht, mida nimetatakse atmosfääriks, see koosneb erinevatest gaasidest. Kuna maa omab külgetõmbejõudu siis tõmbab ta enda poole ka õhku ja see avaldab rõhku, mida nimetatakse õhurõhuks. Tuul ehk õhu liikumine tekib tänu sellele, et õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga alale. /12/ Maal on kaaslane Kuu. Kuu keskmine kaugus Maast on 384 400 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu diameeter umbes 4 korda väiksem Maa omast. See on 3476 km. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²)
veekogus hapnikuvaegus ja see võib omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega./1/ Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt jõudmine veekokku./1/ Probleemne on ka muda äravool näiteks ehitusplatsidelt, maha raiutud metsade alalt, põllumajandusest, mis võivad takistada päikesekiirguse jõudmist veesambasse, mistõttu kannatab taimede fotosüntees ja võivad tekkida taimestikuta veealad, mis ei ole osa looduslikust ökosüsteemist./1/ 6 Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt. /1/ 7 Mis reostab vett? Veekogude saasteallikad
Lepidus. Antoniuse nõudmisel võeti Cicero proskriptsiooninimestikku, s. o. kuulutati lindpriiks, ja Antonius käsilased tapsid ta põgenemisel detsembris 43. aastal. Cicero pea pandi Antoniuse korraldusel välja Rooma foorumil. 5 2. CICERO KIRJANDUSLIK PÄRAND Nüüdisajal kasutada olev Cicero kirjanduslik pärand koosneb 58 kõnest, reast traktaatidest retoorika ja filosoofia alalt ja ligi 800 kirjast. See ületab mahutl iga muu rooma kirjaniku säilinud produktsiooni, kuid ei moodusta veel Cicero kogu kirjandusliku loomingut aniikajal oli käibel umbes 150 Cicero kõnet, samuti filosoofilisi teoseid ja kirju, mis pole meie ajani jõudnud. Cicero kui kõnemehe praktiline tegevus põhines printsiibidel, mida ta käsitleb oma retoorika- alastes traktaatides, esijoones dialoogis ,,De oratore" (,,Kõnemehest"). Cicero käsituses pole
· On olemas passiivne ja aktiivne transport. · Valgud reguleerivad, mis ained pääsevad läbi. · Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. · Mõned ained liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel, nt vesi, O2, CO2, etanool. Difusioon ja osmoos on passiivse transpordi peamised võimalused. · Osmoos aine liikumine madalama kontsentratsiooniga alalt kõrgema kontsentratsiooniga alale. · Difusioon Browni liikumine. · Osa rakumembraani koostisse kuuluvatest valkudest on varustatud kanalikestega, mille kaudu toimub väiksemate molekulide liikumine rakku ja sealt välja. Kui protsessiks ei kuluta rakk energiat, siis on see passiivne transport. · Passiivse transpordiga pääsevad rakku nt vee molekulid. · Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ainete aktiivses transpordis,
Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) ja neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa ehk Eestimaa kubermangu. Need alad olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa ehk Liivimaa kubermang, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Põhja-Eestist sai Eesti kubermang keskusega Tallinnas ning Lõuna-Eesti ja Põhja- Läti ühendati Liivi kubermanguks keskusega Riias. Selline jaotus püsis 1917. aastani. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla 1660. aastal Oliwa rahuga seni Kuramaale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka
Riik: üldkäsitlus, riigitüüpide areng Poliitika ja valitsemise aluste 7. loeng Leif Kalev Põhimõisted Poliitiline süsteem = riigikord ennekõike institutsioonidest lähtudes Poliitiline reziim = poliitilised institutsioonid+poliitiline kultuur (valitsemisviis) Riik ~ poliitiline süsteem kui tervik, seos maa- alaga ja ajaloolise arenguga Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses. Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institu...
kiht. Selliste reostuskollete lokaliseerimiseks on esmane tegevus vaba õlikihi kogumine põhjavee pinnalt. Nii on reostuskoldeid lokaliseeritud näiteks: · Tapa lennuväljal, kus toimus põhjavee veetaseme alandamine ning lennukikütuse kogumine veekihi pealt pumpamisväljakute abil; · Ämari lennuvälja kütusehoidlas, kus pärast mahutite puhastamist ja likvideerimist ala kraavitati. Kraavidesse kogunev reostunud vesi juhiti õlipüüdjasse enne alalt väljumist läbi õlipüüdja. Klassikaliselt tuleb kaevudesse ja puuraukudesse koguneva vaba naftasaaduse kättesaamise järel põhjavett aereerida või mingil muul moel soodustada lahustunud naftasaaduste lagundamist bakterite poolt(saavutada bakterite elutegevuseks sobivad tingimused, kasutada spetsiifilisi baktereid). Keerulisem on olukord, kui naftasaadused on veest raskemad. Põhjavee kvaliteedi taastamine võib kesta siis aastakümneid. Kokkuvõte:
28% välismaalastest on Saksamaal elanud üle 25 aasta. Saksamaa ametlik statistika ei erista kodanikke rahvuse järgi, kõik kodanikud on sakslased. Välismaalasi eristatakse päritoluriigi järgi. Kodakondsuse alusel on sakslasi 91,2% ja välismaalasi 8,8%. Saksamaal elab 7 289 100 välismaalast, neist 1 764 700 on Türgi, 540 800 Itaalia, 326 600 Poola, 309 800 Kreeka ning 297 000 Serbia ja Montenegro päritolu (2005). Kunagise Jugoslaavia alalt on pärit 963 000 ja NSV Liidust 507 800 inimest. Liidumaadest on välismaalaste osatähtsus suurim Hamburgis (14,2%, 2005), üle 10% on see ka Berliinis, Bremenis, Baden-Württembergis, Hessenis ja Nordrhein-Westfalenis. Uute liidumaade rahvastikust moodustavad välismaalased 23%. Saksa rahvas (Deutschen) kujunes I aastatuhande lõpus Kesk-Euroopat asustanud germaani hõimudest (alemannid, frangid, saksid, svaabid, tüüringlased jt), kellega on hiljem segunenud lääneslaavi ja balti hõime
Hoovuse toimel ei külmu Atlandi ookeani rannikumered talvel kinni, kasvab kõrsvili ning inimesed elavad kaugemal põhjas kui Aasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Millist m6ju avaldab mussoonkliima p6llumajardusele? 8) On suurte mandrite kaguosas, kus poole aastat sajab ja pool aastat on kuiv.Suve mussoon tekib sellepärast, et maapind kuumeneb. Meri on külmem, kui maapind ja mere kohale tekib kõrgrõhkkond. Ja kuna õhuvoolud liiguvad kõrgemalt alalt madalamale, siis mere kohal imevad pilved ennast täis ja liiguvad madalamale alale, ehk maismaale ja sajavad seal tühjaks.Talvemussoon tekib sellepärast, et maapind külmeneb. Meri on soojem, kui maapind ja mere kohale tekib madalrõhkkond. Ja kuna õhuvoolus liiguvad kõrgemalt madalamale, siis sellepärast, seal ei sajagi. 9.) Selgita, miks on rohkesti sademeid Madagaskari idarannikul, Gangese alamjooksul, Jaapanis, P6hja- Ameerika idarannikul 50.- 50. laiuskraadide vahel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
