Page 2 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Page 3 Leetu toovad merevaiku tormilained, mis merevaigu tükke meresetetest välja toovad. Leedus leitakse merevaiku põhiliselt Palanga ja Klaipeda vaheliselt alalt ning pärineb leht ja okaspuudelt. Merevaiku leidub peaaegu igal pool. Page 4 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Page 5 Merevaiku on peaaegu igat tooni: rohelist, kollast, sinist, punast, pruuni ning isegi musta
kristalne kilt, kilt jne. 4. Millises aegkonnas ja millistel ajastutel on kujunenud peamised settekivimid Eesti alal? Peamised settekivimid kujunesid Eesti alal Devoni ja Siluri ajastutel, vanaaegkonnas. Miks avanevad Põhja-Eestis ja Lõuna-Eestis maapinnale erinevate ajastute settekivimid? Kuna Lõuna-Eesti oli pikemat aega vee all. Miks ei leidu Eesti- alal devonist nooremaid settekivimeid? Kuna devoni lõpus kadus Eesti alalt vesi ja toimus maismaastumine. Miks on kivimikihid kaldu lõuna suunas? Kivimikihid on lõuna poole kaldus, kuna Lõuna-Eesti oli pikemat aega vee all kui Põhja-Eesti. Mida tõestab soojaveeliste merede organismide kivististe ehk fossiilide esinemine settekivimeis? Seda, et ordoviitsiumi ajal olid veed väga elustikurikkad. 5. Miks Eesti-alal puuduvad jäljed keskaegkonnast? Eesti oli tollel ajal peamiselt vee all. 6. Millised geoloogilised ja looduslikud suursündmused
aastast kuulub ta Rahvusvahelisse Orintoloogiakomiteesse. [http://et.wikipedia. org/wiki/Vilju_Lilleleht] (30.03.08) Johannes Piiper (12. aprill 1882-5. oktoober 1973) Eesti zooloog ja looduskirjanik. Lõpetas 1913 Peterburi ülikooli. Töötas 1913-1919 Tallinna koolides looduslooõpetajana ja 1919-1959 TRÜ-s õppejõuna. Ta oli 1924. aastast selgroogsete zoloogia erakorraline professor ja aastast 1927 korraline professor. Uurimusi embrüoloogia, morfoloogia, orintoloogia ja looduskaitse alalt. Piiper valdas 13 keelt ja tõlkinud ning kirjutanud õpikuid. 1922-1923 oli Tartu Loodusuurijate Seltsi abiesimees ja 1923-29 esimees. Aastast 1956 Eest Loodusuurijate Seltsi auliige. Ta oli ajakirja ,,Loodus" peatoimetaja (1922-24) ning 1933-40 Tartu Rahvaülikooli Seltsi esimees. Piiper on Eesti orintoloogiakoolkonna rajaja. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 371) Linda Poots (sünd. 25. märts 1929) Eesti zooloog ja ajakirjanik
Kelly Ilp Ekvatoriaalsed vihmametsad Asend- Paiknevad ekvaatori ümbruses, Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Kliima- Aasta ringi soe ja niiske. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Taimestik- Taimedele on seal väga soodsad kasvutingimused. Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, ba...
aktiivsus. Ajakirjanduse levik võimaldas inimestel sõna võtta erinevates majanduslikes ning poliitilistes küsimustes. Pressil on olnud läbi aegade eestlaste ajaloos oluline roll - seda nii informatsiooni leviku kui ühtekuuluvustunde suurenemise osas. 1857ndal aastal ilmuma hakanud Perno Postimehe asutaja Johann Voldemar Jannsen avaldas ajalehes praktilist abi pakkuvaid kirjutisi ning rohkesti õpetusi nii tervishoiu kui aianduse alalt, samuti kirjeldusi võõrastest maadest, rahvastest ja ajaloost. On kurb tõdeda, et ajakirjandus on praeguseks nii Eestis kui mujal maailmas oma esialgse ülesande unustanud ning keskendub valdavalt n-ö ,,klikkide saamisele". Valitakse lihtsam tee ja rahvale pealeminevad teemad, millesse süveneda pole vaja ning tihti saab kogu uudise sisu teada vaid pilti vaadates. Selles kõiges on muidugi suur roll ka meil endil. Seda on kajastanud ka Raivo Palmaru oma artiklis
On tõenäoline, et just need omadused tegid nüüdisinimese olelusvõitluses muudest inimliikidest, eelkõige neandertallastest, edukamaks ja tagasid tema püsimajäämise ning järgneva ülekaalu maailmas. 4. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi alguse nendest piirkondadest, ehk viljaka poolkuu alalt. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. 5. Jeeriko ja Catal Hüyük olid sedavõrd suured ja püsivad asulad, et tuleb oletada nende tõhusat ja stabiilset sisekorraldust. Ilma selleta olnuks võimatu rajada suuri müüre, sest need pidid nõudma planeerimist ja kogukonnaliikmete pikaajalist koostööd, seega jah neid linnu võib nimetada ka tsivilisatsioonideks. 6
· Mandrite ja ookeanide ebaühtlane jaotumine · Maakera pöörlemine 5. Tsüklon-õhukeeris, mille keskmes on õhurõhk madal (tõusvad õhuvoolud, vihmane ilm, suvel jahe, talvel soe) Antitsüklon-õhukeeris, mille keskmes on õhurõhk kõrge (laskuvad õhuvoolud, kuiv ilm, külm talv, kuum suvi, nõrk tuul või tuulevaikus) 6. Soe front: Külm front: 7. Tuul tekib rõhkude erinevustest. Õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. (ekvaatori ja pooluste soojenemine erineva kiirusega ning maakera pöörlemine) 8. Nõrk tuul: 0-3 palli, kuni 5,5 m/s Tugev tuul: 4-7 palli, kuni 17 m/s Tormituul: 8-11(12 orkaan) palli, kuni 32 m/s 9. Veeauru hulk õhus sõltub õhurõhust-mida madalam on õhurõhk, seda rohkem veeauru ja soe õhk. 10. Sademete tekkeks vajalikud tingimused, jaotus maakeral: · Kõrg- ja madalrõhualade paiknemine (madalrõhualadel rohkem sademeid)
9. Miks aastaajad vahelduvad? Maa tiirleb ümber Päikese ja maakera telg on Päikese suhtes kaldes. 10. Iseloomusta maakera soojusvöötmete kliimaerinevusi. Mida rohkem ekvaatori lähedal seda soojem kliima. 11. Mis on õhurõhk? Kuidas on see seotud tuule tekkimisega? Õhurõhk on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Tuul tekib, kui õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. 12. Iseloomusta maakera üldist õhuringlust. Kasuta õpiku joonist õhu ringlemise kohta maakeral peatükis 1.5. Ekvaatori lähedal, kus on väga soe, valitseb madal õhurõhk ja külmade pooluste ümbruses on kõrge õhurõhk. 13. Mis on õhumassid? Ühesuguste omadustega suur õhukogum. 14. Kuidas mõjutab meri maismaa temperatuuri? Mere ääres tuleb kevad hiljem ja soe sügis kestab kauem kui samal geograafilisel
rahva sünd. Vergilius on kõige kuulsam kirjanik antiikajast . Caesar(100-44eKr)Kõnemees,kirjanik,väejuht,riigitegelane,kes teostas reforme.Teosed-,,Märkmeid Gallia sõjast";"Märkmeid kodusõjast" Nendes on rohkesti teavet tollasest olustikust,tavadest,lahingupidamisviisidest ja relvastusest.Pidas sõnavalikut ning keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks. Cicero(106-43eKr)suurim Rooma kõnemees,riigitegelaneja kirjanik.Säilinud temalt 58 kõne,traktaate retoorika ja filosoofia alalt ning hulgaliselt kirju.Väitis:täiuslik kõnekunst seisneb oskuses kasutada kõiki traditsioonilisi kõnestiile .Peale eristiilide kasutas ta ka kõnedes toonimuutust Hesiodod.(7 saj.eKr)Vanim nimepidi tuntud Euroopa luuletaja,kelle autorsuses ei kahelda . Poeem ,,Tööd ja päevad" Sappho(6saj.eKr.)Esim. Naisluuletaja, Antiikajal kõige kuulsampoetess,elades Lesbose saarel.
parasiitseid, haigusi tekitavaid ja teisi nn. kahjulikke liike, kuid üldiselt on Eesti loodus Eesti esimese punase raamatu ( 1979 ) nimekirjad sisaldasid kokku 259 liiki soontaimi ja loomi. Teises ( 1988 ) lisandus valitud hulk samblaid, vetikaid, samblikke ja seeni, kuid liikide koguhulk suurenes vaid 315-ni. Seevastu viimasesse ( 1998 ) punasesse raamatusse arvati samadest elustikurühmadest juba 1318 ohustatuks tunnustatud taksonit. Uue punase raamatu andmeil on Eesti alalt viimase sadakonna aasta vältel kadunud 4 seene-, 18 sambliku-, 10 sambla-, 27 soontaime-, 42 selgrootu ja 2 selgroogse looma liiki või liigisisest taksonit. Enim, tublisti üle kolmandiku hinnatud liikidest on hävinuks või ohustatuks tunnistatud sammaldest (37,9%), kolmandik suursamblikest (32,6%), üle veerandi selgroogsetest (28,4%) ja viiendik soontaimedest (20,6%). Väiksematest rühmadest on hävinud või ohustatud liikide osakaal
rühmas, 5 perioodis. · Järjekorranumber 47 · Aatommasstuuma laengujärje number elektrone prootoneid neutroneid 108. · Hõbeda oksüdatsiooniaste on +2. · Aatomi skeem: +47 2)8)8)8)8)8)5) · Tihedus kg/m3: 10500 · Sulamistemperatuur: 961 kraadiA · Aatommass 107,88 Hõbeda ajalugu · Kuulub vanimate tuntud metallide hulka · Kasutusel kolmas metall Cu ja Au järel · Vanimad arheloogilised leiud pärinevad nüüdse Iraani alalt ja ulatuvad kuue-seitsme tuhande aasta kaugusele · Hõbedat seostatakse juba antiikajast kuuga · Teatud ajal oli hõbe kullast kallim Hõbeda ajalugu · Hõbeda ladinakeelne nimetus argentum · 16. sajandil, kui hispaanlased tungisid Argentiinasse, andsid nad avastatud maale nimeks La Plata, mis hispaania keeles tähendab hõbedat, sest pärismaalastel oli palju hõbeehteid. Hispaanlased arvasid, et La Plata madalik ja jõgede sängid on väga hõbedarikkad. Ometi ei
organites rakkudeni; veri voolab väga aeglaselt 2) arterid- arteriaalne veri; lihaselised seinad; tugev kokkutõmbumisvõime; kõrge vererõhk 3) veenid- venoosne veri; seinad pehmed ja õhukesed; veri voolab ühes suunas; varustatud klappidega (tagada ühesuunaline vere liikumine südame suunas) NB! kopsuarteris voolab venoosne veri; kopsuveenis arteriaalne veri. Pulss- arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine Vererõhk- rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Kõrgema ererõhuga alalt (arteritest) liigub madalamasse vererõhu alasse (kapillaaridesse) 1. Väike vereringe e. kopsuvereringe • parem vatsake- pumpab kopsuarterisse- kopsud (alveoolid)- süsihappegaas antakse ära ja vastu võetakse hapnik- kopsuveen- vasak koda. 2. Suur vereringe e. kehavereringe • vasak vatsake- aort: poolkuuklapid (takistavad vere valgumist tagasi südamesse)- kapillaarid- ainevahetus- kapillaarid koonduvad veenideks- parem koda. Vereplasma 55%
1. Milline struktuur ja suhted on omased Eesti spordiliikumisele? püramiidne struktuur, vertikaalsed suhted 2. Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud? MTÜ-dena 3. Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee? maakonnaliite, spordiliite,ühendusi 4. Millise ministeeriumi haldusalasse kuulub sport Eestis? Kultuuriministeerium 5. Millise ühiskonna sektori all tegutsevad spordiorganisatsioonid Eestis? mittetulundussektorisse 6. Mitu rahvuslikku spordialaliitu ühest riigist saab kuuluda vastavasse rahvusvahelisse spordialaliitu? Igat riiki rahvusvahelises spordialaliidus saab esindada ainult üks rahvuslik spordialaliit. (ehk siis üks igalt alalt) 7. Kellel on õigus osaleda rahvusvahelistel tiitlivõistlustel? Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18-aastastel alaealistel, kellel pole mõne muu riigi kodakondsust. 8. Kes võtab vastu Eesti Spordi Harta ja teeb selles muudatusi? ESH võetakse vastu ja ...
1. Milline struktuur ja suhted on omased Eesti spordiliikumisele? püramiidne struktuur, vertikaalsed suhted 2. Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud? MTÜ-dena 3. Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee? maakonnaliite, spordiliite,ühendusi 4. Millise ministeeriumi haldusalasse kuulub sport Eestis? Kultuuriministeerium 5. Millise ühiskonna sektori all tegutsevad spordiorganisatsioonid Eestis? mittetulundussektorisse 6. Mitu rahvuslikku spordialaliitu ühest riigist saab kuuluda vastavasse rahvusvahelisse spordialaliitu? Igat riiki rahvusvahelises spordialaliidus saab esindada ainult üks rahvuslik spordialaliit. (ehk siis üks igalt alalt) 7. Kellel on õigus osaleda rahvusvahelistel tiitlivõistlustel? Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18-aastastel alaealistel, kellel pole mõne muu riigi kodakondsust. 8. Kes võtab vastu Eesti Spordi Harta ja teeb selles muudatusi? ESH võetakse vastu ja ...
Lõppkooslus Suktsessioon: Autogeenne – suktsessioon, mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. Allogeenne - suktsessioon, mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu; Primaarne – suktsessioon saab alguse täiesti uuelt alalt, kus varem pole elu olnud. Sekundaarne – suktsessioon, see on koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu. Autotroofne – suur osa organismidest mis kujutasid algse struktuuri on välja surnud Heterotroofne -
Tarandi pikkus on 2-10m, laius 1-6m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on maetud mitu inimest koos ehetega Enamasti põletusmatusena. Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis, Kunda tarandkalme, mis on 150m pikkune. LAEVKALME On kivikalme tüüp, kus kalme äärekivid on laotud laevakujuliselt. Põhja-Estis leviseid need alates neoliitikumist. Kõige arvukamalt rajati neid nooremal pronksiajal ja viikingiajal. Eesti alalt on leitud kolm laevkalmet. 2 Sõrvest ja 1 Tallinna lähedal Väost. Eesti laevkalmete versiooni päritolumaaks peetakse Ojamaad. KIVIKALME On kalme , mis on ehitatud põhiliselt kivist. Hakati ehitama neoliitikumis. Kivikalmete hulka võib arvata ka Egiptuse püramiid. KIVIKALMED EESTIS 1. aastatuhande teisel poolel levisid Eesti mandriosas korrapäratu ehitusega kivikalmed. Kivikalmed jäid Eestis kasutusele 12.-13. sajandini.
ILMAELEMENDID: 1- õhutemperatuur: kasut 2 skaalat, norm maailm celsius ja angloameerik. farhenheit (C= F-30 / 2) 2- õhurõhk: norm ÕR on 760 mm/Hg 3- õhuniiskus: näitab veeauru sisaldust õhus( abs 9 cm3...relakt %) 4- sademed 5- Tuul: tuulekiirus 1sõlm= 1meremiil/1tund 6- pilvisus Atmosfääri üldine tsirkulatsioon: kliima sõltub enim päikese kiirguse hulgast, mis omakorda sõltub geog. laiusest Õhuliikumist mõjutavad 3 jõudu: Gradientjõud- õhk kõrgema rõhuga alalt, madalama rõhuga alale. ALATI! Coriolis jõud: inertsjõud, mis on ting maa pöörlemisesr- kõik liikuvad kehad kalduvad otse suunast kõrvale, põhja poolkeral paremale, lõuna pk vasakule *hõõrdejõud kuni 1 km paksuses õhukihis 1.passaadid- püsivad tuuled, mis puhu väikestel laiustel ekv suunas. põhja pk kirde pas. ja lõuna pk kagu pas. (30-0-30) 2.parasv läänetuul- toob kaasa mandrite lääne osadesse niisket ja sademete roh õhku (30-60) 3
-664. oli Lääne-Euroopas umbes 10 katkupuhangut, mille tulemusena vähenes ohtralt ka rahvaarv. Katku puhangud Eestis olid aga peale keskaja lõppu. Esimene katkupuhang Eestis oli 1571. aastal Tallinnas. Levisid ka muud haigused nagu silmahaigus, tuberkuloos ja pidalitõbi ning levinumad ravivõtted olid klistiir, aadrialaskmine või siis palvetamine ning metsa põgenemine. Statistikat haiguste mõjust Eesti ja Lääne-Euroopas küll ei teata, aga arvan, et kuna Eesti oli alalt väiksem ja kordades oli ka vähem rahvast võrreldes Lääne-Euroopaga, siis Eesti kannatas kümme korda enam haiguste ja katku puhangu tõttu, sest suri peaaegu ¾ rahvastikust. Samuti oli Keskaegse Eesti ja Lääne-Euroopa erinevuseks religioon nendes riikides. Kui Lääne-Euroopas oli juba väga levinud ristiusk, siis Eestis see nii levinud veel ei olnud. Eestlased olid keskajal veel muinasusku. Euroopas oli see juba tavaline,
säilitada niiskemal perjoodil kogutud vett ja tema organis kasutab seda väga vett. ökonoomiliselt. 8.Savannid Akaatsiad on lai,hõre ja sügavale ulatuv Gnuud ,sebrad liiguvad karjadena ja juurestik,mille abil hangivad naad vett kulutavad suurema osa päevast söömisele pinnasest väga suurelt alalt ning ka ning liiguvad t pikki vahemaid.Kuivaks sügaval paiknevast vihmaveest.Paljud perjoodiks koonduvad jõgede ja järvede puud langetavad oma lehed juurde kus leidub pisutki eluks vajaliku põuaperioodiks maha. vett. 9.Ekvatoriaalsed Epifüüdid ja liaanid kasvavad Ahvid ,laisikud ja kameelionid on abiks
6. TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKAHJU KORRAL Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt oma teadmistele ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada. Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad töötajad töökohalt lahkuma kiirelt ja ohutult. Tõsise ja vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast. Tulekahju avastanud isik on kohustatud: - teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama päästetöötaja esitatud küsimustele;
Kui ärritus ületab teatud läve, siis sisenevad naatrium-ioonid ja tekib aktsioonipotentsiaal, mis levib suure kiirgusega piki närvikude See ongi närviimpulss. Naatriumi kanalid sulguvad kohe kiiresti, avanevad K-kanalid ja rakusisemus muutub jälle negatiivselt laetuks. IOONKANAL rakumembraanis paiknevad valgud, mille kaudu kindlad ioonid liiguvad suurema kontsentratsiooniga alalt väiksema kontsentratsiooniga alale IOONIPUMBAD Rakumembraanis paiknevad valgud, mis lisaenergia abil liigutavad kindlaid ioone väiksema kontsentratsiooniga alalt suurema kontsentratsiooniga alale 11.Kuidas tekib membraanipotentsiaal, aktsioonipotentsiaal? Oska kirjeldada. Puhkeolekus on rakumembraanil sisepinnal neg ja välispinnal positiivne laeng, sest raku sise- ja välispinnal on lahuse iooniline koostis erinev. MEMBRAANIPOTENTSIAAL
kaasa pandud tööriistu ja ripatseid maeti sellili Neoliitikum ~ 5000 eKr võeti Eestis kasutusele savinõud. Ajalises järjestuses eristatakse Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kõigis on erinev savinõude valmistamise ja kaunistamise viis. Järjest olulisemaks muutuvad karjakasvatus ja algeline maaviljelus. Suured muutused toimuvad matusekommetes: matma hakatakse elukohast kaugemale, surnud on kägarasendis ja kinniseotud. Pronksaeg Eesti alalt vanimad esemed 1300 eKr, sirp ja odaots. Valdavalt jätkati kivi ja luu kasutamist. Suuremad muutused: Põhja - ja Lääne-Eestis hakkasid inimesed elama kindlustatud asulakohtades. Tekkis põlispõllundus, hakati rajama põllupeenardega kahevälja süsteeme. Hakati rajama kivikirstkalmeid. Kasutusele tulid uued ehete ja savinõude tüübid. Kultuuris ilmneb väga palju Skandinaavia mõjusid. Rauaaeg Raua kasutamine muutus kiiresti tavaliseks (ligikaudu 200 eKr massiline)
Seda periooni nimetati vaikivaks ajastuks, kuna Pätsi valitsus kontrollis kõike riigis toimuvat ning kellegil teisel sõnaõigust siis polnud 11.Tooge 2 näidet kuidas Eesti riik aitas kaasa profesionaalse kultuuri arengule? (2p.) 1) loodi riiklik kultuurkapital, kust eraldati rahasid erinevate kultuurivaldkondade arenduseks 2) Korraldati konkursse, kus jagati erinevatele kultuuritegelastele preemiaid nende teenete eest 12.Nimeta tähtsaim saavutus Eesti rahvusteaduste alalt? (1p.) Anti välja 2 teost ,,Eesti rahva ajalugu" (Hans Kruus) ja ,,Eesti ajalugu"
· Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb; läheb üle planeetide vaheliseks ruumiks · Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temp. ei lange · Atmosfäär jaotatakse sfäärideks temp. muutuste alusel. 6. Talve- ja suvemussoonid · Talvemussoonid puhuvad mandrilt merele, sest meri jahtub aeglasemalt · Suvemussoonid puhuvad merelt mandrile, sest maismaa soojeneb kiiremini · Õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale 7. Kasvuhooneefekt · Kasvuhooneefekt on temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaas, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfääris on selleks ,,katteks" veeaur, süsihappegaas, aerosool jt. kasvuhoonegaasid · Seda suurenemist põhjustavad: 1) autode heitgaasid , 2) vulkaanipursked,
ühendus maailmamerega puudub. Mandrisisesed ookeanilise äravooluta alad. • Püsivad ja ajutised jõed. Nende alade vesi on maailmamerega ühenduses ainult atmosfääri kaudu. • Iseloomulikud on suudmeta jõed-sellised, mis märkamatult kõrbeliiva kaovad. • Nende arv on suurenenud. Miks? Jõgede toitumine ja veerežiim • Jõgi kannab lisaks veele maismaalt ära ka lahustunud materjali ja setteid. • Vee omaduste järgi võime öelda, milliselt alalt on vesi pärit. • Huang He Jõe veerežiim Sõltub looduslikest teguritest ja geograafilisest asendist. Kindlal ajal suurvesi ja madalvesi. Juhuslikult esinev tulvavesi. Tulvavesi enamasti seotud valglal esinevate tugevate vihmadega. Ka ilma järsk soojenemine- lume ja liustike intensiivne sulamine. Millest jõed toituvad? Toituvad suurel määral lumeveest- suurvesi kevadel. Suurematel laiustel suurvesi ka suvel. Millal on suurvesi? Volga
Valga ümbrussesse oli Punaarmee kokku kogunud arvestava väehulga ning 31. jaanuaril 1919 peeti Valgast põhjas Paju mõisa juures üks Vabadussõja verisemaid lahinguid. Hukkunute ja haavatutena kaotati 140 meest, nende hulgas sai raskelt viga legendaarne partisanisalga juht leitnant Julius Kuperjanov, kes suri mõne aja pärast Julius Kuperjanov Tartus. Rahvaväe uus üldpealetung Ülemjuhataja Laidoner soovis juba 1919. aasta alguses viia sõjategevust Eesti alalt välja, et vältida edasisi sõjapurustusi. Kevadtalvised kaitselahingud Lõunarindel lükkasid selle eesmärgi aga mõne kuu võrra edasi. Maikuus 1919 algas Rahvaväe uus üldpealetung. Punaarmeelased jäid PõhjaLätis alla, eestlase ja lõuna poolt sakslaste pealetungi tõttu lakkas olemast marionetlik Läti Nõukogude Vabariik. Vabadusõja kaart Click to edit Master text styles Second level Third level
Osooniauk on osoonikihi oluline õhenemine. Kasvuhooneefekt temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid mis neelavad soojuskiirgust (veeaur, CO2, CH4, N2O) Tuul on õhu horisontaalne liikumine. Õhu paneb liikuma gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalamale. Mida suurem õhurõhumuutus, seda tugevam tuul. Coriolisi jõud ehk intertsjõud tekib Maa pöörlemisel. Tuulenihe tuule suuna kuni 30 kraadine erinevus kõrgemate ja maapinnalähedaste õhukihtide vahel, mis on tingitud aluspinna hõõrdejõust. Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral
käsitleb Caesari enda võitlust Pompeiusega 49.-48. a. e.m.a. Mõlemad raamatus on ka rohkesti tevet tollasest olustikust, tavadest, lahingupidamisest ja relvastusest. Caesari keel on teaduslikult lihtne ja karge. Ta pidas sõnavalikut ning keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks. õp + ene Cicero (106-43) Marcus Tullis Cicero oli suurim rooma kõnemees, riigitegelane, filosoof ja kirjanik.Temalt on säilinud 58 kõnet, traktaate retoorika ja filosoofia alalt ning hulgaliselt kirju. Cicero kui kõnemehe tegevus põhines printsiipidel, mida ta käsitleb oma traktaadis "De oratore" (Kõnemehest). Teosed "Brutus" ja "Oratore" (Kõnemees) käsitlevad kõnekunsti ajalugu, kõnemeisterlikkust ja stiili. Filosoofilistes teostes "De natura deorum" (jumalate olemusest), "De finibus boborum et malorum" (Hüvede ja pahede piiridest) jt on Cicero elektik. Tema filosoofilistes vaadetes ühilduvad epikuurlaste ideoloogia, stoik, platonliku
goreograafiat, loomastikku, tehnika uusi saavutusi, keugeid planeete jm. Kreutzwaldilt ilmusid veel ,,Ma ja Merre piltid" (1850, 1857, 1861), kus leidus põnevaid seiklusjutte Lõuna-Aafrikast, Tseiloni saarelt ja mujalt, ning ,,Sippelgas" (1843, 1861), mis kutsus talupoegi üles virkusele ja sisaldas õpetlikke palasid põllumajandusest, tervishoiust, ajaloost. Nõuandeid ja teadmisi tervishoiu ning arstiteaduse alalt sisaldasid ,,Lühhikenne õppetus terwisse hoidmissest" (1854) ja ,,Kodutohter" (1879). Rahvavalgustuslike töödega püüdis Kreutzwald avardada lugejate silmaringi ja levitada teadmisi.'tunnustuse on Kreutzwald pälvinud eelkõige oma rahvaluuletöötlustega ,,Kalevipoeg" (rahvaväljaanne 1962) ja ,,Eestirahva Ennemuistlsed jutud" (1866) ning ilukirjandusliku loominguga. Kreutzwaldi peateos on rahvaluuleaineline eepos ,,Kalevipoeg". ,,kalevipoja" kirjutamist
* Töötajal on keelatud tööl viibida alkoholi, narko, toksilisus või psühhotroopiliste nähtustega. ÕIGUSED : * nõuda TA TT nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis IKV. * saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, riskianalüüsi tulemustest, tervise kontrolli tulemustest ja tööinspektrori ettekirjutusest TA-le . * tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetus ohu korral, peatada töö ja lahkuda töökohale või alalt. * keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu teie või teiste tervise. Sellest koheselt teavitada TA või TKV. * nõuda Ta arsti otsuse alusel, enda üleviimist ajutiselt teisele tööle või oma töötingimuste kergendust. * saada tööst põhjustatud tervise kahjustuse eest hüvitist, vastavalt kehtestatud korrale. * pöörduda TKS; TKN liikmete, tööinspektori poole, kui teie arvates TA poolt rakendatud abinõud
materjalide hindamisel (taustaproovid). Tööde teostamise käigus võetud proovidega saab tuvastada kiudude sisalduse muutused töökeskkonnas ja seega ka tööd, mille käigus tekivad ebatavaliselt kõrged kontsentratsioonid (regulaarne seire). Töötaja individuaalse ekspositsiooni hindamiseks võetakse proovid hingamistsoonist (individuaalne seire). Proovid võib võtta ka asbestitööde teostamise käigus kaitsepiiretega ümbritsetud alalt (lekketest). See on visuaalse kontrolli abimeede. Pärast asbestitööde teostamist ja enne objekti või töökoha tavakasutusse võtmist teostatakse kontrollmõõtmised (puhtuseseire). Õhuproove võtta ja neid analüüsida võib ainult pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses. ASBESTI ASENDUSAINED Asbesttoode Asendusained ja -materjalid
Kui in vastava perioodi jooksul tööd ei leia, maksab riik talle kuni töökoha leidmiseni töötu abiraha. Ametiühing töötajate vabatahtlik ühendus, mille tegevuse seisneb töötajate huvide eest seismises ning tööandjatega läbirääkimises. Eestis on A/ü liikumine nõrk (katusorganisatsioon e. keskliit- juht Harri Taliga). A/ü organisatsioonides on tähtsaim in usaldusisik. GLOBALISEERUV MAJ ettevõtete tegevuse väljumine ühe kindla riigi alalt ning kaupade, teenuste, tööjõu ja kapitali üha rahvusvahelisemaks muutumine. Ohud: 1) väheneb kultuuriline mitmekesisus 2) kontroll läheb hiigelsuurte ettevõtete kätte 3) eesmärgiks on kasulik tootmine, mille nimel hoitakse kokku kvali arvelt 4) tarbijad nõuavadki odavat kaupa Välismajanduspolit: et hästi toimida peab riik tõstma oma konkurentsivõimet ning usaldusväärsust. Samas tuleb seista kodumaise tootja eest. Meetmed selleks: 1)tollimaks
Sport 1. Paul Keres oli tuntud Eesti maletaja, kes saavutas mitmeid häid tulemusid males, aga tal on ka Eesti meistrivõistlustelt medal ühelt teiselt alalt. Mis alal? (2p) 2. Kes on see Ameerika korvpallitäht, kes jõudis noorima mängijana 26 000 punktini? Tema praeguseks koduklubiks on Cleveland Cavaliers ennem mängis Miami Heatis? (2p) 3. Kes võitsid selle aasta Austraalia lahtised (Australian Open) tennises nii meestest kui naistest? Mehest sai kuuekordne Australian Openi võitja, naine pälvis tiitli esimest korda. (2p) 4. Mis klubi võitis 50. Super Bowli (Ameerika jalgpalliliiga NFL)? (2p) 5. Kes on see pildil olev jalgpallur? Tema koduklubiks on Leicester City. (2p) Eesti riik 6. Millal ja kus loeti esmakordselt avalikult ette Eesti iseseisvusmanifest? (2p) 7. Nimetage kõik viis teenetemärki, mille president Eesti Vabar...
Laakmanni algatusel, kes kavatseb saksa populaarse pildiajakirja "Pfennig-Magazin" eeskujul välja anda samalaadset eestikeelset ajakirja. Kavatsused ei teostu täies ulatuses, väljaanne ilmub viies vihikus. Lugejale pakutakse teadmisi maailmaruumist, loodusest, välismaa elanikest ja loomadest, ajaloolistest sündmustest ja mälestusmärkidest, raudteest, elektrist, trükikunstist ja teistest kaasaegsetest tehnikasaavutustest, aga ka praktilisi õpetusi tervishoiu ja majanduse alalt. Sisukas ja rikkalikult illustreeritud väljaanne on eesti lugeja laual täiesti uudne lugemisvara. Huvi selle vastu on suur, levik ulatuslik. "Maailm ja mõnda" esimesest vihikust ilmub teine trükk juba 1855, teisest ja kolmandast vihikust vastavalt 1867 ja 1869. Väljaanne tõlgitakse ka läti keelde, ilmub 18521860, esimesest vihikust ka teine trükk 1856. 1848-1849. aastal ilmus jätkuväljaandena Fr. R. Kreutzwaldi Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on. See sisaldaski
Mingil määral juugendlikku oli juba Paul Gauguini ja teiste temaga seotud postimpressionistide juures, kuigi nad selleni ilmselt iseseisvalt jõudsid. Pehmus ja sujuvus tähistavad ka skulptuuris juugendi mõju, eriliselt suuri saavutusi sel alal aga ei ilmnenud. Hoopis olulisemad olid juugendstiili mõjud graafikale - mõlemal on ju üks kokkulangev põhitunnus - joontega mängimine. Eriti omapäraseid näiteid võib leida raamatukujunduse ja plakati alalt. Üks põnevamaid juugendlikku joont kasutanud graafikuid oli noor inglane Aubrey Beardsley (1872--1898). Iseõppinud kunstnik jõudis oma nime kuulsaks teha vaatamata lühikesele elule. Oma esimese honorari sai 1892.a. ja kaks aastat hiljem tõid illustratsioonid Oscar Wilde ,,Salomele" talle üleöö kuulsuse ja ka kurikuulsuse. Tema elegantselt moonutatud figuurid on tänapäeval eeskujuks juugendillustratsioonidele, kuigi omal ajal peeti neid eemaletõukavaks.
juhuleidudena saadud hilised kivikirved endiste Vaivara, Lüganuse, Jõhvi ja Iisaku kihelkondade piirest.Haruldane on reljeefsete kaunistustega pronkskirves Pimestikult, mis kuulub I a. tuh. esimesse poolde e.Kr. Rauaaja alguses saavutasid laialdase leviku kivikirstkalmed, mis vanemal rauaajal asendusid tarandkalmetega. Ida-Virus leidub kivikirstkalmeid kitsa vööndina Soome lahe rannikul piki klindiserva, tarandkalmeid aga juba hoopis laiemalt, sh. ka Jõhvi kõrgustiku alalt - Türsamäe, Aa, Kohtla-Järve, Peeri, Edise, Toila, Sõtke, Utria. Kalmeid on leitud ka Purtse jõe piirkonas. Omapärane kalmerühm paiknes Vaivara lähedal, klindi all liivasel kaldaribal, kus 1880. aastatel kaevati läbi 18 kivivaret, millest ühes oli paeplaatidest kirst. Leiti nii põletus- kui ka laibamatuseid ning veidi keraamikat. I a. tuh. p.Kr. teisest poolest on kalmeid teada vähe. Võib-olla on põhjuseks mingid muudatused matmiskombestikus
Selle jal toetasid Venemaad Armeenia vabatahtlike üksused ja Türgis elavad armeenlased. Kartes armeenlaste Venemaa poolele üle minemist hakati neid deporteerima Techiri seaduse järgi (kuigi armeenlasi polnud seaduses mainitud). Sele tulemusel algas ermeenlaste genotsiid. Tollane siseminister käskis vahistada ja hukata armeenlaste kogukondade juhid ning nii hävitati peaaegu kogu armeenlaste rahvus füüsiliselt Ida-Türgis ning alles jäänud aeti sealt alalt, kui nende ajalooliselt kodumaalt, minema. Hukkus 1-1,5 miljonit armeenlast. Kurdid elavad Türgi ida- ja kaguosas. Kurdidel pole oma riiki, kuid Iraagis ja Süürias on nad autonoomne rahvas. Kurdid võitlevad pidevalt oma kultuuriliste õiguste, autonoomia ja iseseisvuse eest Kuristani piiridel (Türgi, Iraani, Iraagi ja Süüria aladel). Kurde on üle terva maailma, kuid kõide rohkem on neid Türgi alades. Madala ühiskonna kihina on neid tabanud ka genotsiid,
Nüüd lisandusid sellele liikuva aabitsa põhimõttel koostatud "Luggemisse lehhed" (1823) ja "Arvamise-Ramat" (1823). Masingu aabitsad erinesid varasematest selle poolest, et neis oli kõrvuti käsuõpetusega ka ilmalikke jutukesi. Masing ei mõelnud vaid laste õpetamisele, ta püüdis harida ka täiskasvanuid. "Marahwa Näddala- Leht", mida ta toimetas neli aastat (1821-1823, 1825), sisaldas rohkesti õpetlikke kirjutisi põlluharimise, loomakasvatuse, tervishoiu ja kaubanduse alalt. Selleks, et meie "marahwas pühhapäewiti wähhemalt süüd teeks, möllaks, kõrtsi paigus priiskleks, tapleks ja ennast ei raiskaks", kirjutas Masing teose "Pühhapäwa Wahhe-luggemissed" (1818). Sellega seadis ta endale eesmärgi anda talurahvale teadmisi maakera eri paigust (Aafrika, Gröönimaa jne.), jutustada kaugete maade loodusest, inimestest, nende tööst ja mõtteviisist. "Vahelugemisi" on nimetatud ka talurahva entsüklopeediaks, sest ta sisaldas palju huvitavaid andmeid.
pilveosakeste pinnal ja katalüütilsed protsessid kevadises päikesevalguses. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad freoonid. Osoonikihi hõrenedes satuvad Maale ultraviolettkiired, mis kahjustavad kõike elavat. Gardient- on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalana rõhuga ala suunas. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Ekvatoriaalsel ala on õhurõhk madalamal 30. laiuskraadil valitseb kõrgrõhuvöönd. Ekvaatori läheduses tõuseks soe õhk ülespoole ja valguks sealt pooluste suunas, jahe õhk liiguks aga pooluste poolt otse ekvaatori suunas.
tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega. Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt jõudmine veekokku. Probleemne on ka muda äravool näiteks ehitusplatsidelt, maha raiutud metsade alalt, põllumajandusest, mis võivad takistada päikesekiirguse jõudmist veesambasse, mistõttu kannatab taimede fotosüntees ja võivad tekkida taimestikuta veealad, mis ei ole osa looduslikust ökosüsteemist. Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt. Vee reostuse allikad: · tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette
MANÖÖVRID Enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. "D" kategooria ühissõidukijuht peab veenduma, et talle antakse teed. Juht peab andma teed parklast, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt või pinnasteelt teele sõites igale liiklejale. Samuti peab juht andma teed ka sõiduteelt ära sõites jalakäijale ja jalgratturile kõnniteel või teepeenral ning jalgratturile ja mopeedijuhile, kes on jalgrattateel või teepeenral. Pinnastee MANÖÖVRID Taga sõitev rööbasteta sõiduki juht peab teed andma ümberreastuvale naaberrea juhile.
Kaarma Kool Nõmmemets Uurimustöö Koostaja: Liina Hansen Klass: 7. Klass Juhendaja: õp. Ly Pildre Kaarma 2010 Sisukord Referaadi osa 1. Nõmmemets 2. Kasutatud kirjandus Uurimustöö osa 3. Sissejuhatus 4. Töö sisu 5. Kokkuvõtte 6. Kokkuvõtte võõrkeeles (summary) Nõmmemets Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustai...
pool asuvad etruskid. Kuigi etruski keelt ei peeta indo-euroopa leelte hulka kuuluvaks, oli just selle keele mõju ladina keelesüsteemi ja sõnavara kujunemisele suur. Itali hõimude ja etruskide kõrval kolmandaks tähtsaks mõjutajaks oli kreeka keel, millelt võeti üle tähestik (7.saj eKr) ja keelesüsteemi kirjeldamise põhimõtted. Latiumi keskuseks oli Rooma linn, mis asutati pärimuse järgi 8. saj eKr Tiberi jõe alamjooksule. Algselt üsna kitsalt alalt hakkas ladina keel laienema, allutades järk- järgult etruski keelt kõnelevad alad ja ka itali hõimude asukohad. 3. sajandi lõpuks oli ladina keel saanud juba ühiskeeleks laialdase liitriigi piires, 1. sajandi lõpuks eKr aga valitsevaks kogu Itaalia aladel. Teised itali hõimude keeled surid järkjärgult välja, etruski alade vallutamisega 2. sajandiks eKr hääbus ka see keel. Samas hakkas ladina keel levima Apenniini poolsaarelt väljapoole. Puunia sõdade
10. Õhurõhk on õhu rõhk. Külm õhk on tihedam ja suurema rõhuga. 1. Maapind soojendab õhku ja see paisub. Paisumiseks on vaja ruumi ja õhusammas hakkab ülespoole kerkima. Maapinnal väheneb õhusamba tihedus ja seega ka rõhk aluspinnale. 2. Kõrgemal valgub õhk naaberalade kohale ehk laiali ja seal rõhk suureneb. Kokkuvalgunud õhk mõjub aluspinnale 3. Aluspinna kohal hakkab õhk liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Tekib tuul 11. LOE JA SAA ARU!!! Vaata raamat lk 17 12. Õhumassid on enam-vähem ühesuguste omadustega suured õhu kogumid, mis haaravad enda alla tohutult suure maa-ala. 13. Soojade hoovuste kohal liikuv õhk muudab rannikualade kliima soojemaks ja niiskemaks. Külmade hoovustega liikuv õhk muudab maapinnale jõudes kliima jahedamaks ja kuivemaks. 14. Ookeanilt tulev soe ja niiske õhk kerkib mööda mäestiku tuulepealset nõlva kõrgemale ja jahtub
• KIIRGUSBILANSS - maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. • Positiivne kiirgusbilanss - maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. • Negatiivse kiirgusbilanss – maapind annab soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab. ATMOSFÄÄRI ÕHURINGLUS • Tuul – õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes. Tuule teket ja suunda mõjutavad jõud: • Gradientjõud (õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalamale- paneb õhu liikuma) • Mida suurem on õhurõhkude vahe seda tugevam on tuul. ATMOSFÄÄRI ÕHURINGLUS Tuule teket mõjutavad järgmised jõud: • Coriolisi jõud (kallutab liikuvaid objekte põhjapoolkeral liikumissuunast paremale, lõunapoolkeral vasakule). • Hõõrdejõud (muutub tuule kiirus maapinna lähedal ja tuule suund muutub). ÜLDINE ÕHURINGLUS • Õhuringlus – suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem,
Põllumajandus ja toiduainetööstus 1.Maailma rahvastiku toitlustamise probleemid 2.Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid 3.Põllumajandust mõjutavad majanduslikud ja poliitilised tegurid 4.Mullaviljakuse hävimist ja muldade hävimist mõjutavad tegurid 5.Ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus 6.Põllumajandusliku tootmise tüübid: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus 7.Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus 8.Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid (muldade erosioon,sooldumine,degradeerumine) 1) Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, seal tarbitakse pool maailma toidust. Probleemiks on toiduainete ebaefektiivne kasutamine-sageli visatakse minema söögiks kõlblikku toitu; teravilja võiks kasutada efektiivsemalt-märkimisväärne osa kogu maailma teraviljatoodangust läheb Põhja riikides loomasöödaks, kuigi...
Paleoliitikum (2,6 mln aastat tagasi - 9700 eKr) - püügimajanduse ajajärk (küttimine, kalapüük, korilus), tööriistade kasutusvõtt Mesoliitikum (9700 eKr - 5000 (Eestis 4000 eKr) eKr) [Kunda kultuur] Elasid Läänemere idapiirkonnal (veegkogude kaldad ja rannikualad) Kultuuripiirkondade kujunemine Asustusalade rahvaarv kasvas Mesoliitikumi inimesed elasid väikestes kogukondades ning hankisid toitu suurelt alalt Elupaikade vahetus Elamud erineva kuju, suuruse ja ehitusviisiga Püügimajandus Laibamatus Tööriistad kivist, luust ja sarvest (noole-,odaotsad), puust, tulekivist (lõikeriistad), rändkividest (raieriistad) Riided nahast Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat Pt 4 Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr)
Püügimajanduslik kiviaeg Eesti ajal Paleoliitikum (2,6 mln aastat tagasi - 9700 eKr) - püügimajanduse ajajärk (küttimine, kalapüük, korilus), tööriistade kasutusvõtt Mesoliitikum (9700 eKr - 5000 (Eestis 4000 eKr) eKr) [Kunda kultuur] Elasid Läänemere idapiirkonnal (veegkogude kaldad ja rannikualad) Kultuuripiirkondade kujunemine Asustusalade rahvaarv kasvas Mesoliitikumi inimesed elasid väikestes kogukondades ning hankisid toitu suurelt alalt Elupaikade vahetus Elamud erineva kuju, suuruse ja ehitusviisiga Püügimajandus Laibamatus Tööriistad kivist, luust ja sarvest (noole-,odaotsad), puust, tulekivist (lõikeriistad), rändkividest (raieriistad) Riided nahast Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr)
6. Millal jõudsid Eestisse (hiljemalt, millisel sajandil) tulirelvad ? 14.sajandil 7. Kes ja millal ehitas esimese tõelise kuulipilduja? 1884. aastal ehitas ameeriklane Hirman Maxim maailma esimese kuulipilduja 8. Esimese maailmasõja eripäraks oli Kaeviku-ja positsioonisõda. 9. Milliste riikide kokkulepete tagajärjel puhkes Teine maailmasõda? Saksamaa ja Nõukogude Liidu 10. Kes oli Barclay de Tolly? Ta oli tuntuim Eesti alalt pärit ohvitser Vene armees tal olid väga suured teened sõjaväe ettevalmistamisel enne Napoleoni 1812. aasta sissetungi Venemaale. 11. Eesti vägede ülemjuhataja Eesi Vabadussõjas oli Johan Laidoner 12. Kes oli Lembit Pärn? Punaarmee kindralleitnant, 8. Eesti laskurkorpuse ülem, Eesti NSV relvajõudude minister. 13. Mis aastal toimus nn. Falklandi sõda? 2. apr 1982 14. juuni 1982 14. ,,Berliini müür" lammutati aastal? 9. november 1989 15
Front üleminekuala kahe erineva õhumassi vahel. Soe front tekib, kui soe õhk liigub külma õhu peale. Sajab frondil ja frondi ees. (külmal f-l taga) Tähistatakse nii, et joon ja punane ja kaarekujulised junnid küljes. Külm front raske ja liigub maapinna lähedalt. Surub sooja õhu üles. Sajab frondil v frondi taga. Tähis on teravate junnidega sinine. Õhuringlus ja tuuled Millised tegurid mõjutavad õhuringlust? Gradientjõud (õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madalamale) Goriolisi jõud (maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud) Hõõrdejõud Maismaa ja mere erinev soojenemine ja jahtumine (veel on suurem soojusmahtuvus) Mäestikud (natukene) TUULED Passaadid tuuled, mis puhuvad 30ndatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas. (esinevad põhiliselt palavvöös) Põhjapoolkeral puhuvad kirdest, S poolkeral kagust. (TUUL SELLE ILMAKAARE JÄRGI, KUST HAKKAB PUHUMA JEE)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
