Tartu Kutsehariduskeskus Autoremont Autotehniku eriala Nimi ,,PÜSIMAGNETERGUTUSEGA ALALISVOOLU MOOTOR" Õpetaja Nimi Tartu 2010 Alalisvoolumootor on seade, mis muundab alalisvooluenergia mehaaniliseks energiaks. Alalisvoolumootori eeliseks on väga hea kontroll mootori pöördemomendi ja kiiruse üle. Alalisvoolumootori tööpõhimõte seisneb nähtusel, et magnetväljas paiknevale elektrivooluga juhtmele mõjub mingi jõud. Elektrivooluga juhtmele magnetväljas mõjuva jõu F suuruse määrab voolutugevus, juhtme pikkus ja magnetvoo tihedus e. magnetiline induktsioon B. Mõjuva jõu suunda saab määrata ,,vasaku käe reegliga": Kui vasak käsi asetada nii, et magnetvälja jõujooned suunduvad peopessa ja sõrmed näitavad voolusuunda, näitab pöial vooluga juhile mõjuva jõu suunda.
Tallinna Polütehnikum PT.AA07.2.3333 Rööpergutusega alalisvoolumootori loomulikud ja tehistunnusjooned Praktiline töö nr. 2 Ülesanne 2.17.3 Koostaja: Rühm: AA-07 Juhendaja: Rein Kask Tallinn 2009 Antud: 1 = n 1 .. 3 - mootori töö magnetvood 2 = 0,75 n Pn - mootori nimivõimsus 3 = 0,5 n nn - mootori nimipöörlemis sagedus Pn = 14 kW U n - mootori nimipinge
Tartu Kutsehariduskeskus Kuidas töötab alalisvoolu mootor? Autor: nimi kursus Tartu 2012 Sisukord 1. Alalisvoolumootori põhimõte ................................................................................................ 2 2. Kuidas alalisvoolumootor töötab? ......................................................................................... 3 Kokkuvõte...................................................................................................................................4 1. Alalisvoolumootori põhimõte Alalisvoolu (ehk DC) mootor on üks kõige lihtsam mootor
Tartu Kutsehariduskeskus Elektrotehnika alused MAIKO TEDER AT208 PRAKTIKA TÖÖKESKKONNAS Referaad Juhendaja:Toomas sommer Tartu 2009 Alalisvoolumootori tööpõhimõte oli sisuliselt vaatluse all jaotises 3.2: magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjub jõud. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasinas poolustega. Poolused on kas püsimagnetitest või tekitatakse elektrivooluga ergutusmähises. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on üheaegselt masina kereks ja magnetahela osaks. Seda masinaosa, kus luuakse magnetväli, nimetatakse induktoriks. Vooluga juhtmeks on mähis, mis paikneb elektrotehnilisest terasest plekist valmistatud rootori uuretes. Seda masinaosa nimetatakse ankruks ja mähist ankrumähiseks. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Joonisel on lihtsuse mõttes vaadeldud vaid ühte juhtm...
ajamites. Kuna tööpinkides täiendavad niisugused mootorid sageli abi- ehk teenindusfunktsiooni, siis on hakatud neid nimetama servomootoriteks ning vastavaid ajameid servoajamiteks. Oma olemuselt on niisugused mootorid samuti sünkroonmootorid, kuid neisse on sisse ehitatud asendiandur, mis võimaldab täpselt määrata rootori asendi staatori suhtes ning vastavalt asendisignaalile juhtida mootori toitepinget. Niisugune juhtimine on võrreldav alalisvoolumootori harikommutaatori talitusega, mis samuti lülitab ankru toitepinget sõltuvalt ankru asendist (pöördenurgast). 3. Harjadeta alalisvoolumootorid Harjadeta alalisvoolumootorid, mis on ette nähtud talituseks koos pooljuhtkommutaatoriga, sarnanevad oma ehituselt püsimagnetitega sünkroonmootoritega. Neil mootoritel ergutusmähis puudub ning ergutusvoog tekitatakse samuti püsimagnetitega. Pöördmagnetväli tekitatakse staatorimähise ja
Peale selle väljundsignaal sõltub suurel määral ümbritseva keskkonna temperatuurist 11.Elektrilised täiturseadmed. Elektromagnetid. Elektromagnetilised täiturseadmed. Solenoidseadmed. Elektrilised täiturseadmed jaguneva Alalisvoolumootorid ja Vahelduvvoolumootor. Alalisvoolumootorid on automaatsüsteemides küllalt levinud täiturid. Alalisvoolumootori väljundsignaaliks on kas pöörlemissagedus või väljundvõlli pöördenurk. Alalisvoolumootori pöörlemissagedust saab reguleerida ankrupinge Ua muutmisega (ankurreguleerimine) või mootori pooluste magnetvoo muutmisega. Alalisvoolumootorites magnetvoog moodustatakse mootori staatori poolustes paiknevates ergutusmähistes. Väikese võimsusega mootorites kasutatakse ergutusmähiste asemel ka püsimagneteid. Puuduseks on keeruline ehitus, suured mõõtmed ja suur käivitusvool.
Tallinna Tehnikaülikool Elektrotehnika instituut Mootori analüüs Õppeaines Automaatjuhtimise alused Üliõpilane: Matrikli nr: Õpperühm: Juhendajad: Tallinn 2015 Sisukord 2 Mootori andmed..........................................................................................................................3 Konstantide arvutamine..............................................................................................................3 Matemaatiline mudel...............................................
sisendpinge muutus tekitab vajaliku muutuva magnetvälja. Vahelduvvool- perioodiliselt muutuv vool, mille väärtused korduvad kindla ajavahemiku järel. Samm-mootor Samm-mootorid on lähedalt seotud kolmefaasiliste sünkroonsete vahelduvvoolumootoritega, kus sisest püsimagnetitega rootorit kontrollitakse väliste elektrooniliselt lülitatavate magnetitega. Samm-mootorist võib mõelda ka kui alalisvoolumootori ja pöördliikuva solenoidi hübriidist. Mähiseid pingestatakse järgemööda ja rootor suunab ennast voolu tekitatud magnetvälja järgi. Samm-mootor Erinevalt sünkroonmootoritest ei keerle samm-mootorid pidevalt, vaid "astuvad" – alustavad ja jäävad jälle kiirelt seisma – ühest positsioonist teise, vastavalt mähiste pingestusele. Olenevalt pulsside järjekorrast võib mootor keerelda ühte või teist
eemaldamiseks 1. Võimsus, mida generaator annab koormustakistusele: Õige 28,362 kW. 2. Võimsus, mida generaator saab võlli kaudu: 31,057 Hinne 1,00 kW./ 1,00 Küsimus 3 Alalisvoolumootori võlli koormatakse momendiga 20 Nm. Mootori klemmidele antakse pinge 230 Õige V. Mootori konstandid on järgmised: KE = 1 Vs/rad ja KI = 1 Nm/A. Mootori ankruahela Hinne 2,00 / 2,00 takistus on 0,5 . Arvutage mootorit iseloomustavad suurused (mehaanilisi ja lisakadusid mitte arvesse võtta).
docstxt/14458498693678.txt
Vahelduvvoolumootor Vahelduvvoolumootorid on mootorid, mis kasutavad vahelduvvoolu. Nad ei vaja välist ega sisest kommutatsiooni, sest sisendpinge muutus tekitab vajaliku muutuva magnetvälja. Sammmootor Sammmootorid on lähedalt seotud kolmefaasiliste sünkroonsete vahelduvvoolumootoritega, kus sisest püsimagnetitega rootorit kontrollitakse väliste elektrooniliselt lülitatavate magnetitega. Sammmootorist võib mõelda ka kui alalisvoolumootori ja pöördliikuva solenoidi hübriidist. Mähiseid pingestatakse järgemööda ja rootor suunab ennast voolu tekitatud magnetvälja järgi. Erinevalt sünkroonmootoritest ei keerle sammmootorid pidevalt, vaid "astuvad" alustavad ja jäävad jälle kiirelt seisma ühest positsioonist teise, vastavalt mähiste pingestusele. Olenevalt pulsside järjekorrast võib mootor keerelda ühte või teist pidi, muuta kiirust, jääda seisma, kiirendada või aeglustada suvalistel ajahetkedel.
1. Püsimagnet (mõiste, liigid, mõju, kasutamine) Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Püsimagneti magnetväli on aineosakeste magnetväljade summa. Tinglikult eristatakse püsimagneti põhja- ja lõunapoolust. Kahe püsimagneti erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised aga tõukuvad. Kasutatakse nt. Kappidel, kõlaris, tahvlil, mikromootorites. 2. Voolu magnetväli (lk 117, joonis 4.7, selgitus) Voolu magnetvälja avastas 1820. aastal H. Cr. Oersted. Magnetinõel pöördub vooluga juhtme suhtes risti. Prantsuse füüsik A. M. Ampere avastas, et paralleelsed vooluga juhtmed mõjutavad üksteist. KI 1I 2e -7 N F= K =210 d A2 F jõud (N) I1, I2 voolutugevused juhtmetes (A) e juhtme pikkus (m) d juhtmetevaheline kaugus (m) 3. Kuidas mõjutavad üksteist kaks vooluga juhet? Kaks vooluga juhet mõjutavad teineteist magnetväljade kaudu jõu...
........... 41 1.5.3. Faasirootoriga asünkroonmootori mittereverssiivne kontakt- juhtimisskeem käivitamisega sõltuvalt voolust ....................... 42 1.5.4. Sünkroonmootorite ergutusvooluahela juhtimise kontakt- skeemid ..................................................................... 43 1.6. Alalisvoolumootorite kontaktjuhtimisskeemide näiteid ........................ 45 1.6.1. Rööpergutusega alalisvoolumootori mittereverssiivne kontaktjuhtimisskeem käivitamisega sõltuvalt ajast ja dünaamilise pidurdamisega sõltuvalt elektromotoorjõust ........... 45 1.6.2. Jadaergutusega alalisvoolumootori reverssiivne kontakt- juhtimisskeem käivitamisega sõltuvalt ajast ja vastu- lülituspidurdusega sõltuvalt elektromotoorjõust ...................... 47 II. Elektriajamite kontaktivabad juhtimisskeemid ................................
geograafilised poolused ei paikne kohakuti. 16.Mis on magnettorm?On Maa magnetvälja muutumine, mis on põhjustatud päikeselt tulevate laetud osakeste hulgast. 17.Kuidas käitub vooluga juhe magnetväljas? Hakkab liikuma 18.Mis põhjustab vooluga juhtme liikumise magnetväljas?Vooluga juhtme ümber tekib magnetväli. 19.Kuidas määrata magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjuva jõu suunda?Vasaku käe reegliga 20.Määra jõu suund vooluga juhtmele: 21.Milline on alalisvoolumootori ehitus ja tööpõhimõte?Rootor, mähis, poolrõngad, grafiitvardad, magnetid, harjased. Üks hari on ühendatud vooluallika positiivse, teine negatiivse poolusega. 22.Milline energia muundumine toimub alalisvoolugeneraatoris?Töötavas elektrimootoris muundub elektrienergia mehaaniliseks energiaks. 23.Mis on elektromagnetiline induktsioon?Voolu tekkimine juhis, kui juhi ümber muutub magnetväli. 24.Mis on induktsioonivool? .. vahelduvvool?Muutuva magnetvälja tõttu tekkiv vool. Vahelduvvool
vastavalt mootori tunnusjoonele 2. Voolu vähenemisel läveni I1 sulgub kontakt K2 ning käivitusprotsess jätkub vastavalt tunnusjoonele 3. Viimasena sulgub kontakt K3 ning mootori talitlus jätkub voolu-kiiruse loomulikul tunnusjoonel. Takistite astmelise lülitamise asemel saab kasutada ka sujuvalt liugkontaktiga reguleeritavaid takisteid. Suurtel vooludel ja võimsustel on reguleeritavate takistite kasutamine liugkontakti väikese töökindluse tõttu raskendatud. Alalisvoolumootori reostaatpidurdusel lahutatakse mootor kontakti K abil toiteahelast ning lülitatakse kontaktiga K4 sisse pidurdustakisti Rp. Pöörlev masin alustab tööd generaatorina, voolu suund muutub vastupidiseks ning kiirus väheneb vastavalt pidurdustunnusjoonele 4. Pidurdamise intensiivsus sõltub pidurdustakistuse ja ankruvoolu suurusest. Koormuse pinge ja voolu reguleerimiseks kasutatakse reostaate ja lülititalitluses pooljuhtseadiseid. Lüliti eeliseks võrreldes pidevatoimelise regulaatoriga, nt
SÜNKROONMOOTOR Referaat Juhendaja: Koostaja: Tallinn 2016 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................1 sissejuhatus..................................................................................................................................3 Ehitus..........................................................................................................................................5 .....................................................................................................................................................6 TÖÖPÕHIMÕTE........................................................................................................................7 käivitamine..............................................................................................
Nende suhteliselt suure pöörlemiskiiruse tõttu kasutatakse neid tihti koos ülekandega (reduktoriga) madalama kiiruse ja suurema pöördemomendi saavutamiseks. Püsimagnetiga alalisvoolumootorid on lihtsa ehitusega ja elementaarse juhtimisega mootorid. Kuigi juhtimine on lihtne, ei ole nende pöörlemiskiirus üldjuhul täpselt juhtsignaaliga määratletav, sest see sõltub mitmetest teguritest, eelkõige võllile rakendatavast koormusest ja toitepingest. Ideaalse alalisvoolumootori jõumomendi ja kiiruse suhe on lineaarne, mis tähendab seda, et mida suurem koormus on võllil, seda madalam on kiirus ja seda suurem on mähist läbiv vool. Mootori pöörlemissuuna määrab toitepinge polaarsus. Kui mootorit on vaja juhtida ainult ühes suunas, võib toitevoolu anda relee või muu lihtsa lülitusega, kui mõlemat pidi, siis kasutatakse H-silla-nimelist elektriskeemi. H-sillaga saab peale pöörlemissuuna muuta ka mootori pöörlemiskii-
8. Elektrimasinad 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja ...
8. Elektrimasinad 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja ...
Elektr iajamite eksam Elektriajamite liigitus töömasinat käitavate mootorite hulga järgi · Elektriajam muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks ja võimaldab seadmete elektrilist juhtimist. · Üldjuhul koosneb elektriajam: muundurist, mootorist, ülekandest ja juhtimissüsteemist. Elektriajami eelised võrreldes teiste ajamitega tulenevad peamiselt elektrimootori eelistest. 1. Elektriajam on lihtne ja töökindel 2. Elektriajam on odav ja kompaktne. 3. Elektriajami käivitamine on lihtne 4. Elektriajami kiirus on reguleeritav suurtes piirides ja suhteliselt lihtsate vahenditega. Kiiruse hoidmine teatud tasemel ei nõua eriregulaatoreid. 5. Elektriajam ei saasta keskkonda. 6. Elektriajam on lihtsalt automatiseeritav ja seega võib töötada pikka aega järelevalveta. * Üksikajamiks nimetatakse sellist aja...
34 × 2 3721 × 4356 × 4900 30625 Kuna kiirustvähendava ülekande korral võib sageli taandatud inertsimomendi lugeda ligikaudselt võrdseks 1,1...1,2 kordse el.mootori inertsimomendiga siis kontrollime oma tulemust: = 1,1 ... 1,2 × 1,1 × 3,0 = 3,3 × 2 3.34 × 2 VASTUS: pikkihöövelpingi töölaua mehhanismi taanadatud inertsimoment on: 3,34 kgm2 ÜLESANNE Nr. 2 (Variant 7) 1) Arvutada rööpergutusega alalisvoolumootori käivitusreostaat eeldusel, et mootor on käivitamise hetkel koormatud momendiga Tst=0,85Tn . 2) Arvutada mootori pidurdustakisti vastulülituspidurduseks nimikiiruselt ankruvoolu suuna muutmisega. Mootori nimiandmed: Nimipinge Un= 440 V Nimivõimsus Pn= 42,0 kW Nimipöörlemissagedus nn= 1000 min-1 Nimivool In= 172 A Nimikasutegur n= 84,5 % LAHENDUS Leiame niminurkkiiruse × = 30 ×1000 = = 104,7 -1 30
2) muutes süsteemi struktuuri või konstruktsiooni kallid meetmed 3) külmaakumulaatori kasutamine elektritarbimise tipuajal Puudused: Sõltub vastava allika olemasolust ehk nt siis kui päike paistab, siis saame ka seda energiat kasutada. Keerulised mehhanismid ning kallid tehnoloogiad. Aurul mõõtmine on probleem. 41. Miks asünkroonmootorit võib käivitada otse nimipingele lülitades, aga alalisvoolumootorit peab käivitama käivitustakisti abil? Sest alalisvoolumootori ankruahela takistus Ra on suhteliselt väike, siis ei tohi seisvat mootorit lülitada nimipingele U, kuna siis kujuneks ankruvool Ia =U / Ra lubamatult suureks. Voolu piiramiseks lülitatakse käivitamisel ankruga jadamisi käivitusreostaat, mille takistus on Rk siis on käivitamisel ankruvool Ia =U / (Ra + Rk). Et ankur hakkaks pöörlema, peab mootor olema ergutatud, st et ergutusahela takistus peab olema minimaalne, st et n 0 ja tekib vastu
M K1 Rp 1 K2 K3 Rp R1+R2+R3 A2 R1 R2 R3 In I1 I2 Ia Joonis 4.8. Alalisvoolumootori reostaatkäivitus või kiiruse reostaatreguleerimine Alalisvoolumootori pöörlemissuunda saab muuta voolu suuna muutmisega kas ankru- või ergutusmähises. Selleks kasutatakse sildlülitusi (joonis 4.9). Edasisuunas pöörlemisel on suletud edasisuuna kontaktori kontaktid KE1 ja KE2 ning tagasisuunas pöörlemisel vastavalt tagasisuuna kontaktori kontaktid KT1 ja KT2. Kui samaaegselt muuta voolu suunda nii ankru- kui ka ergutusmähises, siis mootori pöörlemissuund ei muutu
Seda valemit nimetatakse Ampèire'I seaduseks. Jõud F on risti nii vooluelemendiga, kui ka vektoriga B. Tema suunua võib määrata vasaku käe reegliga: kui vasak käsi asetada nii, magnetinduktsiooni vektori juhiga ristuv component B(rist) suundub peopessa ja neli väljasirutatud sõrme näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustava pöial näitab vooluelemendile mõjuva jõu suunda. Magnetvälja mõju vooluga juhtmele kasutatakse elektrimootoris. Alalisvoolumootori pöörlev osa ehk rootor sisaldab juhtmekeerde (1), mis on sümmentrilised rootori pöörlemistelje (2) suhtes. Juhtmekeerud lülitavad kordamööda vooluringi läbi grafiitvarraste, mida nimetatakse harjadeks (3), vedrud (4) suruvas harjasid vastu rootori kontaktrõngast (5), kontaktrõngal paiknevad vaskplaadid on juhtmekeerdude otsteks. Vooluringi osaks on just see juhtmekeerd, mille plaadid on kontaktis harjadega. Rootor koos oma juhtmekeerdudega asub püsimagneti (6) magnetväljas
haruvoolumootorite ning asünkroonmootorite korral nende töötamisel loomulikul karakteristikul koormuse vahemiku umbes (0,5...1,2)Pn. Mootori võimsus võllil Pv T n P t i 2 P12 t1 P22 t 2 ... Pn2 t n i Pe i 1 tc t1 t 2 ... t n 28. Hetkelise ülekoormatavuse arvestamine mootori võimsuse valikul 29. Alalisvoolumootori karakteristikute arvustus 30. Asünkroonmootori karakteristikute arvustus
kasutada mootorit elektrigeneraatorina. Puudused: akud on suure massiga; ühe laadimisega saab sõita keskmiselt 100 km; akude laadimine kestab kaua. 41. Miks asünkroonmootorit võib käivitada otse nimipingele lülitades, aga alalisvoolumootorit peab käivitama käivitustakisti abil? pruun õpik lk 278, 305 42. Miks koormusmomendi suurenedes elektrimootori kiirus tavaliselt väheneb? www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/8Elektrimasinad.pdf sealt lk 119 (6) 43. Kuidas muuta alalisvoolumootori pöörlemiskiirust ja pöörlemissuunda? vt Heljuti konspektist netist http://deepthought.ttu.ee/eta/AME0070 + pruun õpik lk 309 44. Kuidas muuta vahelduvvoolumootori pöörlemiskiirust ja pöörlemissuunda? vt Heljuti konspektist netist 45. Kuidas juhitakse elektriajamiga elektriautot? 46. Miks on sagedusjuhtimisel sageduse vähendamisel vaja vähendada ka mootori toitepinget, sageduse suurendamisel aga pinget ei suurendata?
· kütuselemendiga autol tuleb kasutada pidurdusenergia salvestina eraldi elektrienergiasalvestit, näiteks superkondensaatorit · kütuselement on kallis · pliiakusid kahjustab kiire laadimine · plii on mürgine Arvestades asjaolu, et autofirmad on elektriautodesse rohkem panustanud viimasel aastakümnel ja sisepõlemismootorit on täiustatud enam kui sajand, tuleb olla optimistlik. Kolmefaasilise vahelduvvoolumootori kasutamine alalisvoolumootori asemel on parandanud oluliselt ajami töökindlust ja võimaldab mootori momenti juhtida (valida momendi suuruse vastavalt vajadusele). Selline tehnoloogia sai võimalikuks tänu pooljuhtelektroonika arengule. Akude puudujäägi korvab kütuselement ja jääb oodata ainult selle hinna alanemist. Kütuselementi saab jõuallikana kasutada ka veoautodel, bussidel ja rongidel. Gürobuss Gürobuss on kõige lihtsamalt seletades elektrimootoriga autobuss, mis
paigutatud ampermeetri sisse. Voolutugevusel, mis ületab 10A, kasutatakse voolutrafot. Ülesanne Leida tegelik primaarvool I1, kui ampermeeter on ühendatud läbi voolutrafo KI=600/5 ja selle näit on I2=4,3A. Takistuse mõõtmine Takistuste mõõtmisel on tihti otsustavaks nende suurus. Suuruse järgi jagunevad takistused: väikesed takistused - väärtusega kuni 1. Neid kohtab ühendusjuhtmetes ning kontaktides, ampermeetrite ja suntide sisetakistusena, alalisvoolumootori ankrumähise takistus, jne; keskmised takistused - väärtusega 1 kuni 0.1M. Selliseid takistusi leidub näiteks voltmeetrite sisetakistusena; suured takistused - väärtusega üle 0.1M. Selliseid takistusi leidub samuti voltmeetrite sisetakistusena ja samuti isolatsioonitakistused. Väikeste takistuste mõõtmisel tuleb kõrvaldada ühendusjuhtmete ja üleminekukontaktide takistuse mõju mõõtmise tulemusele.
muundavad alalispinget ja voolu pooljuhtlülitite abil (joonis 1.1, d) 1.1. Vahelduv/alalisvoolu muundurid alaldid Alaldamine. Vahelduv/alalisvoolu muundurid ehk alaldid. Need muundavad vahelduvvoolu alalisvooluks paljudes tööstuslikes, põllumajanduslikes, olmelistes ja muudes rakendustes. Praktiliselt piiramatu väljundvõimsuse ja hea juhitavuse tõttu kasutatakse alaldeid kui sõltumatuid seadmeid alalisvoolumootori (või mootorite) toiteks ja vahelduvvooluajamite sisendlülidena. Nende toimekiirus osutub tavaliselt piisavaks elektriajamites tekkivate elektromehaaniliste siirdeprotsesside juhtimiseks. Võrguga sünkroniseeritud vahelduv/alalisvoolu muundureid ehk loomuliku kommutatsiooniga muundureid või passiivseid alaldeid kasutatakse seadmetes, mida toidetakse ühe- või kolmefaasilisest vahelduvvooluvõrgust. See osutub lihtsaks, kuna antud lülitused sisaldavad
Elektrotehnika ja elektroonika 1. Elektrivälja potentsiaal, pinge, elektromotoorjõud. Elektrivälja punkti potentsiaal on mingisse punkti paigutatud positiivse ühiklaengu q potentsiaalne energia, mis tekib, sest ta võib hakata väljajõu mõjul liikuma, mille puhul see jõud teeb tööd. Pinge – elektrivälja kehe punkti vaheline pinge on suurus, mida mõõdetakse tööga, mis kulub positiivse ühiklaenug ühest punktist teise üleviimiskeks. U=A/q Elektromoroorjõud on mitteelektrivälja mööduks; toiteallika kogupinge. Elektromotoorjõud on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud on võrdne potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel välise ahela puudumisel. 2. Elektrivool: ühik, suund, valem Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine. Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud aineosakeste suunda, ehk elektroonide liikumise vastassuunda. Üh...
4) Suur moment ka väikestel kiirustel. 5) Lihtne ja soodsa hinnaga juhtelektroonika. 6) Mootor arendab ise hoidemomenti – puudub mehaanilise piduri vajadus. Eelised 1) Hea dünaamika. 2) Blokeerumine ei kahjusta mähiseid. 3) Pikk eluiga. Kasutusalad 1) Printerid. 2) Plotterid. 3) Kettaseadmed. 4) Väikesed robotid (kuni 10 kg). 5) Kvartskellad. 6) CD mängijad. 7) Sularahaautomaadid. Režiimid 1) Täissamm. 2) Poolsamm. 3) Mikrosamm. 4) Wave drive. Alalisvoolu mootori juhtimine Alalisvoolumootori pöörlemissagedus sõltub pingest. Kasutatakse impulsi laiuse modulatsiooni (Pulse width modulation - PWM). 79. Mis on H-sild, tööpõhimõte? H-sillas tüürivad mootori pöörlemiseks vajalikku voolu neli transistori (või nende gruppi). H-silla elektriskeem meenutab H-tähte - sellest ka nimi. H-silla eripära seisneb mootorile mõlemat pidi polaarsuse rakendamise võimaluses. Kõrvaloleval pildil on toodud H-silla põhimõtteskeem lülitite näitel. Kui selles
koormuseta? Mis on haruvoolu- mootorile ohtlik? Põhjenda. 11.Kas pidurina töötav haruvolumootor muutub generaatoriks? Selgita. 12.Kas haruvoolumasinaid kasutatakse ka generaatoritena? Selgita. 13.Sõltumatu ehk võõrergutusega masin. Millised on sellise masina omadused? 14.Segaergutusega ehk kompaundmasin, teha skeem. 15.Pärikompaundgeneraator, tema kasutamine. 16.Vastukompaundgeneraator, tema kasutamine. 17.Kus alalisvoolugeneraatoreid kasutatakse? 18.Kuidas saab muuta alalisvoolumootori võlli pöörlemise suunda? 19.Kas polaarsuse muutmisega masina klemmidel (pluss ja miinusjuhtme vahetamisega) saab võlli pöörlemise suunda muuta? Selgita. 20.Miks ei tohi alalisvoolumootorit käivitada otselülitamisega liinipingele? 21.Kas alalisvoolumootor töötab ka vahelduvvooluvõrgust? Selgita. 22.Milline võib olla elektrimootori mähiste minimaalne isolatsioonitakistus kere suhtes? 23.Nimetada elektrimootorites esinevad peamised rikked. 24
Energia Wr leidmiseks tuleb arvestite näitude vahe korrutada 3. 10. Elektrimasina mõiste, teetähiseid ajaloost, areng. Seadmeid, mis on määratud mehhaanilise energia muundamiseks elektrienergiaks või vastupidi nim. ele ktrimasinateks. Kuni XIX sajandi lõpuni valitses tööstuses ajamimootorina aurumasin, mille kõrvale ilmus sajandi lõpus auruturbiin. Elektriajam sai alguse esimestest elektrimootoritest. 1834. a. konstrueeris M. H. Jacobi kasutuskõlbliku alalisvoolumootori, mida ta hiljem kasutas Neeval paadimootorina. Tööstuselektriajamite arengus sai määravaks kolmefaasilise asünkroonmootori loomine 1889. a. M. O. Dolivo-Dobrovolski poolt. Tööstuselektriajamite arengus oli oluliseks tähiseks üksikajami kasutuselevõtt 20-ndail aastail, mille tulemusena lihtsustus ülekanne elektrimootori ja töömasina vahel, suurenes masinate jõudlus ja kiiruse reguleerimise võimalus. 11. Elektrimasinate osatähtsus, liigitus.
ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostam...
ketta suhtes. Andmete disketile kirjutamise tihedus sõltub samm-mootori täpsusest. 1,44 MB mahuga diskettidel on kirjutamise tihedus 135 TPI (tracks per inch) – rada tolli kohta. Seadmel on neli andurit elektroonika juhtimiseks: ketta alalisvoolumootori andur, kirjutamiskaitse andur, ketta andur ja raja 00 andur samm-mootori juhtimiseks. Magnetpeal on ferriidist südamik, mille keskel asub lugemis-kirjutamispea ning mõlemal äärel kustutuspea, mis puhastab uue andmeraja mõlemad ääred vanade andmeradade mõju kõrvaldamiseks. Andmebittide salvestamiseks muudetakse kirjutuspead läbiva voolu suunda perioodiga 2 kuni 4 mikrosekundit. Lugemispeast saadud signaal läbib elektroonikaskeemi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
