23. Mis on LED e valgusdiood? Valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. 24. Mis on vahelduvvool ja selle sagedus euroopas? Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub. Sagedus Euroopas 50 Hz. 25. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk- ja efektiivväärtus? Kuidas on seotud? Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist. Hetkväärtus on muutuva suuruse väärtus mingil hetkel. Efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. 26. Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasijuhe on juhe, mis omab alaliselt pinget maa suhtes. Nulljuhe ei oma pidevat pinget maa suhtes, kuid on vaja selleks, et tekiks kinnine vooluring. Maandusjuhe on ühendatud ühest otsast seadme metallkorpusega ja teisest otsast võimalikult otse maaga. 27. Miks kasutatakse kaitsmeid? Kuhu ühendatakse?
Kattest eralduvad gaasilised ained tekitavad kaarevahemikus keevisvanni kohale gaasikaitse ümbritseva keskkonna (õhu) hapniku ja lämmastiku mõju vastu. Keevisvanni jahtumisel moodustub keevisõmblus ning selle pinnale tardunud räbukoorik. Päripolaarne keevitus - Keevitusvoolu polaarsus, kus elektrood on ühendatud vooluallika negatiivse ja toode positiivse poolusega DCEN, DCSP Vastupolaarne keevitus - Keevitamine alalisvooluga, kus elektrood on ühendatud vooluallika positiivse ja toode negatiivse poolusega DCEP, DCRP Aktiivkaitsegaas – CO2 Inertgaas – Argoon Alumiiniumi TIG – keevitus - TIG keevitusprotsessi kasutatakse enamjaolt roostevaba terase ja alumiiniumi keevitamisel. Kuna nende materjalide soojuspaisumistegurid on suuremad kui näiteks tavaterastel, siis tuleb need keevisliited kavandada selliselt, et soojuspaisumine ei rikuks keevitatava sõlme või detaili üldkuju ja mõõtmeid.
käsikeevitusprotsess. Keevitaja hoiab põletit käes ja teise käega lisab kaarleeki lisamaterjali, liikudes ühtlaselt kas paremalt vasakule või vasakult paremale. Esmalt tekitatakse põhimaterjalil keevisvann ja seejärel sulatatakse sinna lisamaterjali ning tekitatakse õmblus. Hoolikalt tuleb jälgida, et lisamaterjal ja põhimaterjal ei satuks kontakti sulamatu elektroodiga. 3.3.1. Alalisvooluga TIG-keevitust kasutatakse legeerimata terase, roostevaba terase, vase, nikli ja selle sulamite ning titaani keevitamisel; 3.3.2. Vahelduvvooluga TIG keevitust kasutatakse selliste materjalide keevitamisel, millel on pinnal raskestieemaldatav oksüüdikiht, nagu alumiinium ja selle sulamid ning magneesium ja selle sulamid. 4. OHUTUSNÕUDED ELEKTERKEEVITUSTÖÖDEL: 4.1. Lülita sisse ventilatsioon. 4.2
Mved = 373,8 N*m Mmuhv = 373,8*1,3*1,3 = 631,7 N*m , selle alusel valin muhvi parameetritega: M = 710 N*m D = 190 mm d = 45 mm Piduri valimiseks arvutan koormuse staatilist momendi Mst ja pidurdusmomendi Mpidur Q∗Dtr∗ηs üst 147000∗0,5∗0,85 Mst = 2∗u∗ipol ; Mst = 2∗31,5∗4 = 233,3 N*m Mpidur = Spidur * Mst, Mpidur = 1,75*233,3= 408,3 N*m Valin piduri ТКП-300 pidurdusmomendiga 412 N*m, tõukuri tüübiga МП301, alalisvooluga ning massiga ≤ 83. 10
kõrgus on 0,637 amplituudväärtusest. Keskväärtusega arvestatakse vahelduvvoolu alaldamise korral. Poolperioodalaldi voolu keskväärtus 78 1 Ik = I m = 0,318 I m , täisperioodalaldil aga 2 Ik = I m = 0,637 I m . Keskväärtuses ei iseloomusta vahelduvvoolu õigesti energeetilisest seisukohast. Selleks kasutatakse vahelduvvoolu efektiivväärtust. Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. Võrdleme olukorda 10-oomise takistiga R alalisvoolu- ja vahelduvvooluahelas. Eralduvat soojushulka iseloomustab võimsus, mis igal hetkel on pinge ja voolu hetkväärtuste korrutis. p = u i. Soojushulk on võimsuse ja aja korrutis. Efektiivväärtus, kui kõige sagedamini kasutatav, tähistatakse sama tähega ilma indeksita ja kujutab
4)aluseline kate B 5)paks rutiilkate RR 6)tselluloosrutiilkate 7)happeline rutiilkate 8)aluseline rutiilkate 9)happeline tsellulooskate 1)Happelise kattega elektroodid võimaldavad kasutada suurt keevituskaare võimsust, saavutades sellega suure läbisulatuse ja keevituskiiruse. Happelise kattega elektroode kasutatakse põhiliselt horisontaalõmbluste keevitamiseks. Keevitatav pind peab olema puhas. Keevitatavate detailide vahe minimaalne. Võimalik on keevitada päri- või vastupolaarse alalisvooluga aga ka vahelduvvooluga. Tänapäeval väga vähe kasutatav. 2)Tsellulooskatte põlemisel tekib palju gaasi, mis moodustab keevisvannile väga hea kaitsekihi. Räbu tekib vähe ja see jahtub kiiresti, sp sobivad tsellulooskattega elektroodid vertikaal- ja laeõmbluste keevitamiseks. Keevitamiseks kasutatakse päri- või vastupolaarset alalisvoolu. Kasutatakse torujuhtmete keevitamisel, kõrge hind 3)Rutiilkattega elektroodid on väga kergesti süüdatavad ja annavad püsiva kaarleegi.
uurimiseks. 6. VAHELDUVVO OLU TEKKIMINE. GENERAAT O R Generaatoriks nimetatakse seadet, mis muundab mingit teist energiat (kütuse siseenergiat, voolava vee kineetilist energiat vms) vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Mehaaniline generaator sisaldab magnetvälja tekitajat (püsi- või elektromagnetit) ja selle suhtes pöörlevat juhtmemähist. video 7. TAKISTUSED VAHELDUVVOOLUAHELAS Vahelduvvoolu tähtsaimaks erinevuseks võrreldes alalisvooluga on täiendavate takistusliikide olemasolu. · Aktiivtakistus · Induktiivtakistus · Mahtuvustakistus Aktiivtakistus Vahelduvvoolu ahela aktiivtakistuseks R nimetatakse takistust, mis on olemas ka alalisvoolu korral. Aktiivtakistus iseloomustab laengukandjate suunatud liikumisel mõjuvate pidurdusjõudude toimet. Tahkes aines on need jõud tingitud eelkõige laengukandjate vastastikmõjust võnkuvate ioonidega. Elektrivolu säilitamiseks
alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivsus ja ampliduutväärtus. Siinusvoolu hetkväärtus - i = Imsin(t+0), kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ja t on aeg. Muuruva suuruse väärtus mingil hetkel nim. hetkväärtuseks ja seda tähistatakse tähistatakse väiketähega. Siinusvoolu efektiivsus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulge. Efektiivväärtus kujutab siinussuuruse korral ruutkeskmist väärtust amplituudväärtusest : Siinusvoolu amplituudväärtus Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaalväärtuseks ehk amplituudiks. 3. Võimsustegur ja selle parendamine. P cos = S; · Võimsusteguriks nimetatakse Cos , mis on vahelduvvoolu ahela aktiiv- ja
KOOL eriala Õpilase nimi MOOTORITE VÕRDLUS Iseseisev töö Juhendaja: ..... Tartu 2017 1 VAHELDUVVOOLUMOOTORI TÜÜPID Eelised Puudused Tavalised Kasutatav rakendused toide Lühisrootoriga - Otsekäivitus - Suurem Leiab järjest Vahelduvvool asünkroonmooto - Lihtne meetod ja käivitusvool enam kasutust. r ehitus u (kuni 8x Tööstusseadmete - Ei vaja keerukaid suurem ajamid, võimsad juhtimissüsteeme nimivoolust) pumbad, tõste- ja - Madal hind - Tegelik teisaldusseadmed - Töökindel vooluimpulss , - Rasketes kuni 14x turbogeneraatorid talitusoludes ...
Pt on tarbija võimsus W; P vooluallikast võetav võimsus W; P elektriliini kaovõimsus, W. 32. Vahelduvvoolu amplituudväärtus ja tähised? Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaalväärtuseks ehk amplituudiks ja tähistatakse suurtähega koos indeksiga m. Vooluamplituudi tähis on siis Im ja pingeamplituudil Um. 33. Vahelduvvoolu efektiivväärtus ja tähistus? Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. Efektiivväärtus, kui kõige sagedamini kasutatav, tähistatakse sama tähega ilma indeksita ja kujutab siinussuuruste korral ruutkeskmist väärtust: I=Im/2 ; U=Um/2 34. Vahelduvvoolu keskväärtus ja tähistus? Keskväärtus saadakse voolu hetkväärtuste aritmeetilise keskmisena. Voolu keskväärtus poolperioodi kohta väljendub graafiliselt ristküliku kõrgusena, mille alus võrdub
tööle. Skaala on lineaarne Vool juhitakse raamimähisesse läbi spiraal vedrude Hälve on võrdeline vooluga Ei talu ülekoormusi Väike omatarve On mõeldud voolule kuni 50mA Väga täpne Sellisel kujul nagu me tutvusime antud mõõtemehanismi kasutatakse alalisvooluga. Vahelduvvoolul läheb vaja muunurit 7. Magnetelektriline ampermeeter ja tema mõõtepiirkonna laiendamine alalisvoolu ahelas See mõõtemehanism on väga täpne samas, aga mõeldud väikesele voolule. Et saaks kasutada seda mehhanismi suuremate vooludega on vaja laiendada selle mõõtepiirkonda. 7.1 Sundid Ampermeetrid on väga täpsed, kuid võimaldavad mõõta väikest voolu kuni 50 mA. Ampermeetri
2 Siinusvoolu kesk- ja maksimaalväärtuse vahel kehtib seos: I k = I m = 0,637 · I m 2 Siinuspinge korral aga U k = U m = 0,327U m 31. Voolu ja pinge efektiivväärtus Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas taktis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. Eralduvat soojushulka iseloomustab võimsus, mis igal hetkel on pinge ja voolu hetkväärtuste korrutis. P=ui Im Um I= = 0,707 · I m U= = 0,707 · U m 2 2
(tõukuvad) ja erinimeliste puhul negatiivne(tõmbuvad) 2. Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis. Positiivse laenguga välja suunas ja negatiivsega vastassuunas. Metallides ja pooljuhtides on laengukandjateks elektronid, elektrolüütides ja ioniseeritud gaasides lisaks ioonid. Kui voolu suund juhis ajas ei muutu on tegemist alalisvooluga. Voolutugevus on võrde ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laenguga I=dq/dt (A) 3. Dielektrikud ehk isolaatorid on ained, milles vabade laengute hulk on väga väike. Polaarsetes dielektrikutes on molekulide dipoolmomendid tavaliselt orienteeritud täiesti ebakorrapärast. 4. Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb elektrolüüdi koostisosade eraldumine elektroodidel, see on elektrolüüs. 1 seadus: elektroodil eraldunud aine hulk on võrdeline elektolüüti läbinud
1. Elektrivool- elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist, I A. 1A voolutugevus mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 q. Juhid Dielektrikud Jaguneb: Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool- vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. Eliktrivooluga ...
Ta demonstreeris oma sõidukit edukalt ja see ei olnud mitte ainult esimene automobiil USA-s, vaid ka esimene amfiibauto, kuna sõiduk sai sõita mootori jõul maal ja pedaalidel vändates ka vees. 1.2. Elektrimootoriga autod Elektrimootori leiutajateks peetakse mitmeid inimesi. 1828. Aastal leiutas ungarlane Anyos Jedlik elektrimootori, millega sõitis pisikene mudelauto. 1834. Aastal kasutas Vermonti sepp Thomas Davenport oma alalisvooluga elektrimootorit elektrilisel ringrajal sõitvas väikses mudelautos. 1838. Aastal ehitas sotlane Robert Anderson elektrilise vaguni, mis oli võimeline liikuma kiirusega 6,4 kilomeetrit tunnis. 1832. ja 1839. Aasta vahel leiutas mees ka elektrilise vankri. Taaslaetavad patareid, et kanda elektrit kaasas, jäid väljatöötamata kuni 1840-te aastateni. 19. Sajandi teises pooles kasutasid Gaston Plante ja Camille Faure 1881 ära uuemaid patareisid ja rajasid tee
elektromotoorjõud on enne. 6. Kumb on enne, kas vool või pinge? Suletud vooluahelas vooluringis tekib vool (elektronide liikumine) siis, kui eksisteerib potentsiaalide vahe ehk pinge allika klemmidel pinge on enne. Väike parandus. Tegelikult me ei tea kumb oli enne. Kõik oleneb kuidas asja vaadata. (Maril oli see küss ja tuli välja niimoodi) 7. Nimetage seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult alalisvooluga? Alalisvoolu kasutatakse transpordis (alalisvoolumootorid), galvaanikas, keevitamisel, elektroonikas, elektrilisel modelleerimisel jm. Alalisvooluallikad: galvaanielemendid, alalisvoolugeneraatorid, akud, kütuseelemendid, aatomipatareid, kütuseelemendid, alaldid. 8. Nimetage seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult vahelduvvooluga? Vahelduvvoolumootorid (mis on kusjuures odavamad kui alalisvoolumootorid) Pool, kondensaator
I rida 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. 1.Ettevalmistustööde masinad2.Kaevamis- transportimismasinad3.Kaevamismasinad e ekskavaatorid4.Tihendusmasinad5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad7.Puurtöö masinad8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks9.Vaiatööde masinad ja seadmed 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad- kobedad mullad, liivad, peened kruusad2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbon...
kogu mootori pöörlemisel tekkiv energia ära pidurdustakistisse, kus see muundatakse ära soojuseks. Alalisvoolupidurdus on kõige lihtsam pidurdusviis. Alalisvoolupidurduse korral lahutatakse mootor toitevõrgust ning mähistesse juhitakse alalisvool. Alalisvoolu läbilaskmisel läbi mootori mähiste tekitatakse staatoris paigalseisev magnetväli, mis tekitab rootoris pidurdus- ja hoidemomendi. Sel ajal energiat võrku tagasi ei anta. Alalisvooluga pidurdamisel ei ole võimalik määrata mootori pidurdusaega, kuna pinge sagedus on võrdne nulliga (alalisvoolu puhul f = 0 Hz), mis tähendab, et puudub mootori kiiruse juhtimine. Rootorile mõjub sujuv pidurdusmoment ning seetõttu kasutatakse rootori pidurdamiseks ja seisval rootoril pidurdusmomendi hoidmiseks alalisvoolupidurdust lühikeste ajavahemike vältel. Sagedane alalisvoolupidurdus võib põhjustada mootori liigkuumenemist ning seetõttu on
elektronid, vaid elektriväli, mis paneb elektronid korraga liikuma kogu juhtme ulatuses, Siin on täielik analoogia vee voolamisega torustikus. Kui avame veekraani, ei pea me ootama, kuni vee molekulid Ülemiste järvest kraanini jõuavad. Vee surve mõjul hakkab vesi liikuma kogu toru pikkuses. Elektrivoolude liigutamine toimub selle järgi, kuidas muutub voolutugevus ajas. Kui elektrivoolu tugevus jääb nii suuruse kui suuna poolest kogu aeg ühesuuruseks, siis on tegemist alalisvooluga. Kui me lühistame laetud kondensaatori plaadid juhtme abil, siis läbib juhet vooluimpulss. Euroopas on olmevooluvõrgus vahelduvvoolu võnkesagedus 50Hz. Elektrivoolu iseloomust sõltuvad ka mitmesugused selle vooluga kaasnevad nähtused, millega tutvume edaspidi. 2. GALVAANIELEMENT Kuni 18. sajandi lõpuni osati elektripotentsiallide vahet (seega ka elektrivoolu) tekitada ainult hõõrdeelektri abil
· Varrastel on samaaegselt alalispotentsiaal (U = 500 ... 2000 V) ja vahelduvpotentsiaal (amplituudiga V = ca 3000 V). · Kindla U ja V kombinatsiooni korral pääsevad varraste vahelt läbi ainult kindla m/z-ga ioonid. Kõik ülejäänud neutraliseeruvad varrastel. Pmst meil on positiivse ja negatiivse alalispingega vardad. Positiivse alalispingega vardad püüavad fokusseerida ioonikimpu varraste vahele, negatiivse alalisvooluga vardad püüavad aga hajutada ioonikimpu varraste poole. Siis on veel ka vahelduv vool, mis vähendab alalisvoolu mõju. Raskemad ioonid on vahelduvvoolust vähem mõjutatud, kui kergemad. Mõlema vardapaari koosmõju tõttu läbib stabiilse trajektooriga resonantsioonikimp kvadrupoolfiltrit ainult väga kitsas m/z väärtuste vahemikus
P U I I 2R Kogu töö, mida seade ära teeb sõltub ka ajast. Töö tähiseks on A ning ühikuks džaul (J) ehk vattsekund (Ws). A P t Alalisvoolu kasutatakse erinevate binaarse loogikaga töötavate täiturmehhanismide juhtimiseks, nt elektromagnetventiilid, pidurid, solenoidid, sammmootorid. Juhtpinge on tavaliselt vahemikus 5- 230V. Lisaks nendele töötavad alalisvooluga ka akud. Alalisvool on kasutatav põhiliselt juhtahelates, suuremat tähtsust igapäevaelus omab aga vahelduvvool. 14 3.3. Vahelduvvool Vahelduvvooluks (AC, alternating current) nimetatakse sellist voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Vahelduvvoolu piltlikustamiseks kasutatakse muutuvate suuruste kõverate muutumist ajateljel
vara. · Erijäätmed jäätmed, mille kogumine, transport ja kätlus vajab erimeetmeid. · Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed jäätmed, mis vajavad töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, mida asutatakse voolu ja väljade tootmiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks, mida kasutatakse pingel mitte üle 1000V vahelduvvooluga ja mitte üle 1500V alalisvooluga. Liigitus koostise alusel: · Orgaanilised jäätmed - tavajäätmed · Mineraalsed jäätmed - püsijäätmed · Radioaktiivsed jäätmed tootmisülejäägid, mis sisaldavad radioaktiivset ainet või on saastunud lubatud taset ületava radioaktiivsusega. Liigitus kasutusviisi alusel: · Taaskasutatavad jäätmed · Põletatavad jäätmed · Kompostitavad jäätmed · Prügilasse ladestatavad jäätmed
Vaata punkt 33 36. Valgusdioodid. Vaata punkt 33 37. Fotoelemendid. Vaata punkt 33 38. Türistorid. Vaata punkt 33 39. Vahelduvvoolu alaldamine. Alaldamine on vahelduvvoolu muundamine alalisvooluks. Seadist, mis muundab vahelduvvoolu alalisvooluks, nimetatakse alaldiks. Vaikesevoimsuselised alaldid on ette nahtud pohiliselt elektroonika- ja raadioseadmete toitmiseks vahelduvvooluvorgust. Suure voimsusega alaldid on kasutusel naiteks elektertranspordis trammide ja trollide kontaktvorgu toitmiseks alalisvooluga. Alaldeid kasutatakse akude laadimiseks, galvaanika-, elektroluusi-, keevitusseadmete, alalisvoolumasinate ja aparaatide jm toitmiseks vahelduvvooluvorgust. Uldjuhul koosneb alaldi kolmest osast: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo muundab vahelduvpinge vaartuseni, mis on vajalik alaldi valjundis noutava alalispinge saamiseks. Ventiil on vahelduvvoolu alaldav seadis, milleks nuudisajal on enamasti pooljuhtdiood, mis laseb voolu labi ainult uhes suunas
võrrandisüsteemi ja lahendad ära. 3. Siinuselise vahelduvvoolu väärtused a)Hetkväärtus Hetkväärtus on muutuva suuruse väärtus mingil ajahetkel. Tähistatakse väiketähega, näiteks voolu hetkväärtus i, pinge hetkväärtus u. b)Amplituudväärtus Amplituudväärtuseks ehk maksimaalväärtuseks nimetatakse perioodiliselt muutuvat suuruse suurimat hetkväärtust. Tähistatakse koos alaindeksiga m. Im, Um c)Efektiivväärtus Efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. Ief=Im/ √ 2 =0,707 Im Uef=Um/ √ 2 =0,707 Um d)Keskväärtus Keskväärtus saadakse voolu hetkväärtuste aritmeetilise keskmisena. Ik=(2/π)*Im=0,6371 Im 4. Ideaalsed vahelduvvooluringi takistused ja nende vektordiagrammid a)Aktiivtakistus Tähistatakse tähega r. Aktiivtakistuses eraldub energia ainult soojusena. Aktiivtakistus on alati faasis takistile rakendatud pingega. b)Induktiivtakistus
Mis on ökoloogia? teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. ökonišš: liigi v populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum taluvusala: toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi ökoamplituud: mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda suktsessioon: ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus kliimaks: ehk lõppkooslus on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam- vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Samas on koosluste fluktuatsioonid iseloomulikud ka kliimakskooslustele ökoloogiline püramiid: ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk pr...
magneetimisergutust, võib saada tõusva väliskarakteristiku 2 (joonis 11). Sellise karakteristiku korral on võimalik hoida pinget konstantsena kaugel asuva tarviti klemmidel, s.t kompenseerida ka ülekandeliinides tekkiv pingelang, mis kasvab koormusvoolu kasvades. 3. Vastukompaungeneraatori väliskarakteristiku 3 (joonis 11) kuju on määratud generaatori jadaergutusmähise demagneetiva toimega. Vastukompaundgeneraator leiab kasutamist näiteks elekterkeevitusel alalisvooluga. Karakteristik on selleks sobiv, sest elektroodi kokkupuutel keevitatava esemega (lühis!) ei kujune vool lubamatult suureks. 11 6. Praktiline osa: Võõrergutusega alalisvoolugeneraatori karakteristikute määramine. 6.1. Töö eesmärk Võõrergutusega alalisvoolugeneraatori karakteristikute määramine. 6.2. Töövahendid 1) alalisvoolugeneraator
protsesside uurimiseks.12.Vahelduvvoolu tekkimine. Generaator Generaatoriks nimetatakse seadet, mis muundab mingit teist energiat (kütuse siseenergiat, voolava vee kineetilist energiat vms) vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Mehaaniline generaator sisaldab magnetvälja tekitajat (püsi- või elektromagnetit) ja selle suhtes pöörlevat juhtmemähist. 13.Takistused vahelduvvooluallikas Vahelduvvoolu tähtsaimaks erinevuseks võrreldes alalisvooluga on täiendavate takistusliikide olemasolu. · Aktiivtakistus · Induktiivtakistus · Mahtuvustakistus Aktiivtakistus Vahelduvvoolu ahela aktiivtakistuseks R nimetatakse takistust, mis on olemas ka alalisvoolu korral. Aktiivtakistus iseloomustab laengukandjate suunatud liikumisel mõjuvate pidurdusjõudude toimet. Tahkes aines on need jõud tingitud eelkõige laengukandjate vastastikmõjust võnkuvate ioonidega. Elektrivolu
ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse abil. Ehitusel kasutatakse elektrikaar-, gaas-, termiit-, räbukeevitus. Elektrikaarkeevitus, mille puhul kasutatakse kaarleegi soojusenergiat. Elekterkaarkeevitus on väga levinud. Vooluallikad keevitamisel (trafo, alaldi, inverter, mootor + generaator). Trafo eelised: kasutamise ehitus ja lihtsus. Puudused: kasutuskõlbmatus alalisvooluga keevitusel, halb reguleeritavus, suur reaktiivvõimsus ja toitevõrgu ebasümmeetriline koormamine. Alaldi alalisvoolu elektrikeevitusagregaat. Tavaliselt paiknevad elektrimootori rootor ja generaatori ankur ühisel võllil; eraldi võllide korral ühendatakse need siduriga. Inverter kõrge töökindlus, väikeseid energiakadusid ja suuri võimsuslülitusi igas üksikus seadmes. Alalis/vahelduvvooluinverter on seade, mis muudab vahelduvvooluks
..daaaa, muidu ma ju ei vastaks neid küsimusi..camoon ;) 5. Kumb on enne, kas elektromotoorjõud või vool? Elektromotoorjõud on enne, sest vooluahelas vooluallikal on elektromotoorjõud, mis tekitab voolu.( I = U / R ) 6. Kumb on enne, kas vool või pinge? Pinge on enne, sest pinge tekitab voolu. Näiteks pinge läbi minemisel takistist peale takisti läbimist saab arvutada voolu. I = U / R (Pinge kutsub esile elektrivoolu) 7. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult alalisvooluga? Käekell, arvuti, kalkulaator, taskulamp, alalisvoolumootorid, alalisvoolugeneraator, hõõglambid, termotakistid, operatsioonvõimendi, elektriring, troll, tramm, elektrokeemia ja galvaanika elemendid. Toiteks vajavad alalisvooluallikaid galvaanielemendid, akud ning alaldid. 8. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult vahelduvvooluga? Trafo, kondensaator, vahelduvvoolugeneraator, vahelduvvoolumootor, asünkroonmootor,
· kogujuhtivus võrdub harude juhtivuste summaga G = G1 + G2 + G3 · koguvõimsus võrdub harude võimsuste summaga P = P 1 + P 2 + P 3 = I1 * U + I 2 * U + I3 * U = U * I · Kogumahtuvus on võrdne üksikute kondensaatorite liitmisega C = C 1 + C 2 + C3 Rööpühenduse eeliseks on kõigi tarvitite jaoks võrdne pinge ning võimalus tarviteid üksteisest sõltumatult sisse ja välja lülitada. Ette rutates võib öelda, et vahelduvvoolu korral pole alalisvooluga võrreldes selles osas põhimõttelist erinevust. [vaata | 4. Kahest takistist koosnev pingejagaja. muuda] Takistitest koosneva pingejagaja ülekandeteguri avaldise tuletamine. Takistusliku pingejagaja, ülekandeteguri sõltuvus sagedusest. U1 on sisendpinge U2 on väljundpinge U1 I= R1 + R 2 U1 *R2
Riski- ja ohutusõpetus I Tuleohutus (3 küsimust siit). 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Vastus: põlevmaterjal, temperatuur , süüteallikas. ( lisaks on vaja - aega) 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ? Vastus: A klass tahked ained, B klass - põlevvedelikud ja C klassi - gaasi põlengud. 3. Mis on B klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). Vastus B klassi põlengud: PÕLEVVEDELIKUD JA TAHKED SULAVAD AINED - ÕLI, BENSIIN, LAHUSTID, VAIGUD, LIIMID, RASV, ENAMIK PLASTE JM Vastus A klassi põlengud: TAHKED, PEAMISELT ORGAANILISE PÄRITOLUGA JA PÕLEMISEL HÕÕGUVAD AINED - PUIT, PABER, TEKSTIIL, PÕLEVAD KIUDAINED JM 4. Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ? Vastus: pulberkustuti, vahtkustuti, vesikustu...
αABT kaudu. Thomsoni efekt-kui tekidada homogeenses vooluga juhis temperatuurigradient, siis seal kas eraldub või 𝑑𝑇 neeldub soojus.Juhis eralduv erivõimsus Thomsoni efekti tõttu: 𝜔 = 𝜏 𝑑𝑥 𝑗, kus dT/dx on temperatuurigradient antud kohas, j voolutihedus ja τ Thomsoni tegur. Kui laengukandjateks on augud, siis on Thomsoni efekti märk vastupidine. 30. HALLI EFEKT Kui paigutada alalisvooluga metallplaat temaga ristuvasse magnetvälja, tekib vooluga ja magnetväljaga paralleelsete tahkude vahel potentsiaalide vahe UH. Selle suuruse saab määrata avaldisega UH =RHbjB, kus b on plaadi laius, j voolutihedus, B magnetiline induktsioon ja RH on Halli konstant, mis erinevate metallide jaoks on erineva väärtusega. Seda nähtust nimetatakse Halli efektiks. Halli efekt ilmneb nii metallides kui ka pooljuhtides ja efekti märgi järgi saab määrata pooljuhi liigi. 31
Piletite vastused 1) 1. See väidab, et igasuguste kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas, erirelatiivsusteoorias kui ka kvantmehaanikas. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusest. 2. nimetatakse suvalise kujuga jäika keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber. Füüsikalise pendli võnkeperiood sõltub keha kujust, massist, kinnituskoha ning raskuskeskme vahekaugusest ja vaba langemise kiirendusest. 3. Joa pidevuse võrrand. S1v1 = S2v2 , kus v - kiirus S - pindala Ideaalse vedeliku statsionaarsel voolamisel voolu kiirus ( v ) on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga 4. 5. On teada 118 keemilist elementi. Neist 92 leiduvad looduses, ülejäänud on saadud tehislikult. Esimesel 80 elemendil leidub vähemalt üks stabiilne isotoop, järgmistel on kõik isotoobid radioaktiivsed element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (eh...
elektromagnetvälja teooria aluseks. 1.2.3 Elektrivoolu liigid Eristatakse kahte liiki elektrivoolu: alalisvool ja vahelduvvool. Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Suunaks on valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund (vooluringis plussilt miinusele). Alalisvoolu tekitavad alalispinge allikad, näiteks akupatareid. Alalisvoolu saamiseks üldkasutatavast elektrivõrgust kasutatakse alaldeid. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed ja valgusdioodlambid. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Vahelduvvoolu saamiseks on enamkasutatav siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. 1.2.4 Elektrivoolu suund Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele). Elektronid liiguvad juhis
R= 1 1 1 + + R1 R2 R3 · kogujuhtivus võrdub harude juhtivuste summaga G = G1 + G2 + G3 · koguvõimsus võrdub harude võimsuste summaga P = P1 + P2 + P3 =U I1 + U I 2 + U I 3 =U I Rööpühenduse eeliseks on kõigi tarvitite jaoks võrdne pinge ning võimalus tarviteid üksteisest sõltumatult sisse ja välja lülitada. Ette rutates võib öelda, et vahelduvvoolu korral pole alalisvooluga võrreldes selles osas põhimõttelist erinevust. 22 Kahe takisti rööpühendus See on sageli esinev erijuhtum, mille jaoks on suhteliselt lihtne tuletada kogutakistuse avaldis. 1 1 1 R2 R1 R + R2 = + = + = 1 R R1 R2 R1 R2 R1 R2 R1 R2 ehk R1 R2 R= . R1 + R2 Kui on teada koguvool I ja takistused R1 ja R2, siis on haruvoolud leitavad järgnevalt: R2 I1 = I R1 + R2 R1 I2 = I . R1 + R2
4) Pärast mootori käivitumist võta juhtmed lahti vastupidises järjekorras. NB! Ära seisa akule lähedal. Aku võib plahvatada. Vahelduvvoolu generaator Vahelduvvoolu generaatori põhiosad staator ja rootor. Rootorit käivitatakse väntvõlli kiilrihmaga. Sisuliselt on ta pöörlev elektromagnet, mille jõujooned lõikavad staatori mähist ja indutseerivad selles muutliku elektromotoorjõu. Rootori mähist toidetakse harjade ja kontaktrõngaste kaudu alalisvooluga, mis saadakse kas akust või generaatori enda alaldusplokist. Voolutarvitite toiteks ja aku laadimiseks on vajalik stabiilne pinge. Kui pinge on liiga kõrge, kuumeneb juhtmete isolatsioon, tarvitid võivad läbi põleda ja tekib ülelaadimine. Käiviti Käiviti põhiosa on elektrimootor, mille ankruvõllil asub vabakäigusidur. See on vajalik käiviti ühendamiseks hooratta hammasvööga, vabakäigusidur kannab pöördemomenti edasi ainult ühes suunas.
Seepärast saab keskväärtusest rääkida poolperioodi kohta. Keskväärtus saadakse voolu hetkväärtuste aritmeetilise keskmisena. Voolu keskväärtuste aritmeetilise keskmisena. Voolu keskväärtus poolperioodi kohta väljendub graafiliselt ristküliku kõrgusena, mille alus võrdub poolperioodi pikkusega T/2 ja ristküliku pindala võrdub voolukõvera poolt piiratud pindalaga. Voolu ja pinge efektiivväärtus Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. 15.Mahtuvusega vooluring. On vaadeldud kondensaatori laadimist alalisvooluahelas. Seal on vool võimalik vaid lühiajaliselt, seni kuni kondensaator laetakse või tühjendatakse. Rakendades kondensaator laetakse või tühjendatakse. Rakendades kondensaatori klemmidele vahelduvpinge tekib tema plaatidel laeng mis muutub võrdeliselt pingega.
Tagasiside teostamiseks on vaja osa väljundsignaalist anda tagasi sisendisse. Seda võib teha nii, et osa koormuse voolust saata juhtmähisesse, aga sel juhul sisend ja väljund ahelad on omavahel elektriliselt ühendatud. Sellepärast ts-e koostamisel kasutatakse ts mähist, kuhu antakse osa koormuse voolust. Ja kui selle mähisega südamikud magneeditakse samas suunas, kui juhtmähis, siis tekib pos.ts, kui vastassuunas, siis neg.ts. Kuna magnetvõimendit juhitakse alalisvooluga aga Ik on vahelduvvool, siis tuleb Ik enne ts ahela kasutamist alaldada. (joonis) - ts tugevustegur, R - sellega reguleeritakse -t. Kts=K/1K. Kts=Ik/Ij. Kui K1, siis Kts=K/1-K , kui K=0 ja Kts läheb negatiivsemaks, sellega võimendi kaotab oma stabiilsuse ja läheb relee reziimi ja töötab kontaktivaba releena. Dioodi sild väljundvoolu IK alaldamiseks. Puudus: võib kommuteerida ainult ühte ahelat. Pneumaatilised võimendid. 1 membraanisõlm
mähist, kuhu antakse osa koormuse voolust. Ja kui selle mähisega südamikud magneeditakse samas suunas, kui juhtmähis, siis tekib pos.ts, kui vastassuunas, siis neg.ts. Kuna magnetvõimendit juhitakse alalisvooluga aga Ik on vahelduvvool, siis tuleb Ik enne ts ahela kasutamist alaldada. (joonis) - ts tugevustegur, R- sellega reguleeritakse -t. Kts=K/1±K. Kts=Ik/Ij. Kui K1, siis Kts=K/1-K , kui K=0 ja Kts läheb negatiivsemaks, sellega võimendi kaotab oma stabiilsuse ja läheb relee reziimi ja töötab kontaktivaba releena. Dioodi sild väljundvoolu IK alaldamiseks. Puudus: võib
R= 1 1 1 + + R1 R2 R3 · kogujuhtivus võrdub harude juhtivuste summaga G = G1 + G2 + G3 · koguvõimsus võrdub harude võimsuste summaga P = P1 + P2 + P3 =U I1 + U I 2 + U I 3 =U I Rööpühenduse eeliseks on kõigi tarvitite jaoks võrdne pinge ning võimalus tarviteid üksteisest sõltumatult sisse ja välja lülitada. Ette rutates võib öelda, et vahelduvvoolu korral pole alalisvooluga võrreldes selles osas põhimõttelist erinevust. 22 Kahe takisti rööpühendus See on sageli esinev erijuhtum, mille jaoks on suhteliselt lihtne tuletada kogutakistuse avaldis. 1 1 1 R2 R1 R + R2 = + = + = 1 R R1 R2 R1 R2 R1 R2 R1 R2 ehk R1 R2 R= . R1 + R2 Kui on teada koguvool I ja takistused R1 ja R2, siis on haruvoolud leitavad järgnevalt: R2 I1 = I R1 + R2 R1 I2 = I . R1 + R2
1.Alalisvooluringi seadused.Voouring koosneb: 1) toiteallikas; 2) tarbija e koormus: 3) ühendusjuhtmed. Faasirootoriga asünkr. Lühisrootoriga, kahe- ja ühefaasilised asünkroonmootorid. Graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluring kus vool on ühe ja sama väärtuseks nim haruks. 3 või enama haru Asünkroonmootori ehitus: staator(koosneb välisest teraskerest, millesse on pressitud uuretega kalvaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui pinge ja vooluvaheline sõltuvus on lineaarne siis nim staatorisüdamik, mis koostatakse stantsitud terasplekist), rootor(koosneb terasplekkidest on mähitud) lineaarseteks vooluringiks. Suletud vooluringis eksisteerib vool kui eksisteerib potentsiaalide vahe e pinge 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte- Töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastastikusel toimel. alikate klemmidel. Vool kulgeb vooluringis alati kõrgemalt madalamale potensiaalile. Tarbijate koormust ...
R= 1 1 1 + + R1 R2 R3 · kogujuhtivus võrdub harude juhtivuste summaga G = G1 + G2 + G3 · koguvõimsus võrdub harude võimsuste summaga P = P1 + P2 + P3 =U I1 + U I 2 + U I 3 =U I Rööpühenduse eeliseks on kõigi tarvitite jaoks võrdne pinge ning võimalus tarviteid üksteisest sõltumatult sisse ja välja lülitada. Ette rutates võib öelda, et vahelduvvoolu korral pole alalisvooluga võrreldes selles osas põhimõttelist erinevust. 22 Kahe takisti rööpühendus See on sageli esinev erijuhtum, mille jaoks on suhteliselt lihtne tuletada kogutakistuse avaldis. 1 1 1 R2 R1 R + R2 = + = + = 1 R R1 R2 R1 R2 R1 R2 R1 R2 ehk R1 R2 R= . R1 + R2 Kui on teada koguvool I ja takistused R1 ja R2, siis on haruvoolud leitavad järgnevalt: R2 I1 = I R1 + R2 R1 I2 = I . R1 + R2
R= 1 1 1 + + R1 R2 R3 · kogujuhtivus võrdub harude juhtivuste summaga G = G1 + G2 + G3 · koguvõimsus võrdub harude võimsuste summaga P = P1 + P2 + P3 =U I1 + U I 2 + U I 3 =U I Rööpühenduse eeliseks on kõigi tarvitite jaoks võrdne pinge ning võimalus tarviteid üksteisest sõltumatult sisse ja välja lülitada. Ette rutates võib öelda, et vahelduvvoolu korral pole alalisvooluga võrreldes selles osas põhimõttelist erinevust. 22 Kahe takisti rööpühendus See on sageli esinev erijuhtum, mille jaoks on suhteliselt lihtne tuletada kogutakistuse avaldis. 1 1 1 R2 R1 R + R2 = + = + = 1 R R1 R2 R1 R2 R1 R2 R1 R2 ehk R1 R2 R= . R1 + R2 Kui on teada koguvool I ja takistused R1 ja R2, siis on haruvoolud leitavad järgnevalt: R2 I1 = I R1 + R2 R1 I2 = I . R1 + R2
olemuslik magnetväli. Püsimagneti juures võib eristada kahte piirkonda: põhjapoolus ja lõunapoolus. Galvanomeeter on analoogmõõteriist määramaks elektrivoolu olemasolu, suurust ja suunda elektrijuhis. Galvanomeetriga on võimalik kindlaks teha väga nõrga voolu olemasolu juhis, uuemate galvanomeetrite puhul näiteks lahutusvõimega kuni 0.2nA Elektromagnet on magnet, mis vajab magnetvälja säilitamiseks ja tekitamiseks elektrivoolu. Alalisvoolumootor on elektrimootor, mis töötab alalisvooluga. Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Suunaks on valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund ( vooluringis plussilt miinusele). Alalisvoolu tekitavad alalispinge allikad, näiteks akud ja patareid. Aktiivtakistus on elektritakistus vooluahelas, milles puudub induktiivne ja mahtuvuslik komponent. Aktiivtkistuse mõõtühik on oom. Eristamaks aktiivtakistust alalisvooluahelas aktiivtakistusest
Teatud ajavahemiku mõõdudes jõuavad laengud liini lõppu. Kuna meil on tegemist avatud liiniga siis ei ole laengutel midagi muud teha kui tulla tagasi selle tulemusena vool liinis muutub nulliks mis on ka loogiline kuna laengutel ei ole kuhugile minna, liini lõppu jõudnud ja tagasi põõrdunud laengunud tõstavad liinis pinge kahekordseks. Siirdeprotsess lõppeb kui laengud on jõudnud liini lõppu ja sealt tagasi algusesse. Juhul kui me saadame liini lühikesi impulsse siis sarnaselt alalisvooluga pingestamisele ei ole liini lõpus laengutel kusagile minna ning nad peegelduvad tagasi. Sõltuvalt sellest kas me jälgime pinge või voolu impulsse on olukord erinev. Pinge impulsid peegelduvad liinilõpust samapolaarsetena voolu impulsidena voolu impulsida aga vastas polaarsetena sest laengute liikumise suund on nüüd eelnevaga võrreldes vastupidine. Kui liini lõpus on lühis siis on protsessi esimene pool eelnevaga võrerldes samasugune
Põhjenda. 3. Kus kasutatakse induktsiooni nähet elektriseadmetes? Koostada skeem joonis nr. 2 järgi. Skeemi toidame vahelduvvooluga 36 volti. Lülitada vool sisse ja jälgida mõõteriistade rnäitusid. Teha katseid teise pooliga (endisest erinev keerdude arv). Teha järeldused: 1. Kas poolis L1 ( L2) on elektrivool? 2. Kas pool L1 ( L 2 ) omab elektrilist kontakti pooliga L3? 3. Millega seletada voolu olemasolu poolis L1 ( L2)? 4. Kas vool oleks ka siis, kui skeemi toita alalisvooluga? 5. Kus kasutatakse vastastikuse induktsiooni nähet (trafo tööpõhimõte) elektriseadmetes? LABORATOORNE TÖÖ NR. 23 Eesmärk: elektromagnetilise induktsiooni ja endainduktsiooni uurimine. 1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid. Jrk. Vahendid Tüüp Süsteem Vahejaotus Mõõtepiirkond 1. Voltmeeter 303V 2
kiirus moodustub elektrostaatilise- ja gaasi takistusjõu tasakaalust. Pinge teatud väärtusel võib elektroodide vahel tekkida läbilöök (lühis). Et seda vältida, tekitatakse elektrofiltrites ebaühtlane elektriväli nii, et kaugenemisel koroneer-elektroodist toru- või plaadikujulise sadestuselektroodi poole pinge langeb. Joonisel 3.6(a) on näidatud elektroodide asetus elektrofiltris ja 3.6(b) torukujuline elektrofilter. Elektrofiltrid töötavad ainult kõrgepingelise (40-75 kV) alalisvooluga, sest vahelduvvoolu kasutamisel hakkavad laetud osakesed kiiresti muutma oma liikumissuunda ning gaasiga välja kanduma. Elektrofiltreid liigitatakse kuivadeks (kus eraldatakse kuiva tolmu) ja märgadeks (kus eraldatakse veeauru kondenseerumise tulemusena niiskunud tolmu, piisku ja udu). Kuivelektrofiltrid on enamasti plaadikujuliste sadestuselektroodidega, märjad toru-kujulistega. Märgasid elektrofiltreid kasutatakse näiteks väävelhappetööstuses
(vähi või haavandi tõttu). Gastroenteraalanastomoosid võivad olla ka akuutsed. Eksperimentaalsete uurimismeetoditena kasutatakse ka seedenäärmete stimulatsiooni, sest puhkeseisundis paljud näärmed üldse ei tööta. Stimuleeritakse näiteks toiduga (see on nõrk ärritaja). Kui soovitakse maksimaalset stimulatsiooni, kasutatakse mediaatoreid, elektristimulatsiooni, hormoone. Võib kasutada organismis endas olevaid mediaatoreid ja nende sünteetilisi analooge, närvi ärritamist alalisvooluga (soovitatav on ärritada vaaguse perifeerset könti, selleks tuleks vaaguspõimik läbi lõigata => akuutne katse). Kasutatakse ka histokeemilisi uurimismeetodeid. Ning kaudseid meetodeid, et hinnata raku talitlust: Elundi/ raku verevarustuse ja hapniku kasutamise ning ka glükoosi kasutamise hindamine. Töötavas elundis on nende kasutamine ja ka verevarustus intensiivsem. 4.2. Kliinilis- funktsionaalsed uurimismeetodid. Neid kasutatakse inimese seisundi muutuste iselomu ja ulatuse
lihtsalt mõnikord otstarbekas. Kuid väljade erinevus on suhteline. Näiteks elektrostaatilise välja tekitab seisvate laengute süsteem. Need laengud on paigalseisvad ainult ühe inertsiaalse taustsüsteemi suhtes(vt. Taustsüsteem). Kuid teiste taustsüsteemide suhtes võivad nad olla liikuvad ja tekitada nii elektri kui magnetvälja, sest liikuvad elektrilaengud pole midagi muud kui elektrivool. Kuid elektrivooluga kaasneb alati magnetvälja tekkimine. Paigalolev alalisvooluga juhe tekitab ruumis muutumatu magnetvälja. Kuid mõne teise inertsiallsüsteemi suhtes võib see juhe liikuda. Selle süsteemis suhtes on magnetväli muutuv ja tekitab pööriselektrivälja. Seega väli, mis mõnes süsteemis on puhtalt elektriline või magnetiline, in teises süsteemides ühtne elektromagnetväli. 3.3. Tugev ja nõrk vastastikmõju Tugev ja nõrk vastastikmõju esineb ainult mikromaailmas.
Järelkuumutussurve on madal, et see enam (taz)- aja jooksul ranti ei suurendaks. Järelkuumutuse ajal peab kuumutusplaadist piisav hulk kuumust üle kanduma toru otstesse, et keevitatavad pinnad püsiksid õigel keevitustemperatuuril kogu plaadieemaldusetapi (tu)-ajal. 96) Elekterkeevituse vooluallikad Traditsioonilised ehk tavavooluallikad Keevitustrafode põhiline eelis on nende ehituse ja kasutamise lihtsus. Puudusteks on: · kasutuskõlbmatus alalisvooluga keevitusel, · halb reguleeritavus, · suur reaktiivvõimsus ja toitevõrgu ebasümmeetriline koormamine. Generaatorite suurim eelis oli võimalus saada mõningate keevitusprotsesside tarvis kõrget keevitusvoolu See kehtis enne pooljuhtide kasutuselevõttu, nüüd on see eelis kadunud. Generaatorite põhilised puudused on nende suured mõõtmed ja mass, kõrge müratase ja võimsuse kulu ning väike töökindlus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
