faasis. • Millist protsessi nimetatakse adiabaatiliseks? Adiabaatiline protsess on protsess, mis ei oma soojus-, massi- või ainevahetust teda ümbritseva keskkonnaga. • Mida on elektrikaare kustutamiseks vaja? Elektrikaare kustutamiseks on vaja, et deionisatsioon toimuks kiiremalt, kui ionisatsioon. • Mida väljendab juhi püsitemeratuur jagatuna aja konstandiga? Juhi püsitemperatuur jagatuna aja konstandiga väljendab juhi kuumenemisprotsessi kiirust. • Alalisvoolu elektrikaare kustutamiseks kasutatakse: Kitsaste pikipiludega kaarekustutuskambreid, mille seinad on valmistatud kõrge soojusjuhtivusega kuumuskindlast materjalist. • Aktiivtakistuse eesmärk: Aktiivtakistus parandab kaare kasutustingimusi. • Voolu sageduse kasvamine suurendab aktiivkadusid voolu juhtides, mis on selle põhjuseks? Selle põhjuseks on pinnaeffekt - see on füüsikaline nähtus, mis seisneb elektrijuhti läbiva elektrivoolu koondumises juhi pindmisse kihti.
võimalik keevitada ilma lisaaineta; ei tekita räbu; keevitusprotsess on hästi jälgitav; ei tekita pritsmeid; juurepind on puhas, kui kasutatakse juuregaasi. Puudused: aeglane keevituskiirus paksude materjalide puhul; tundlikkus keevituskiirusele; tundlikkus materjali puhtusele; vajalik juuregaasi olemasolu. TIG keevitusseade. TIG keevitusseade on sama, mis kaarkeevitamisel. Seade võib olla alaldi, kust saadakse alalisvoolu (DC) või vahelduvvoolu (AC). Uuemad seadmed on 4 varustatus juba mõlema vooluliigiga, mida saab valida vastavalt vajadusele. TIG keevitusvoolu iseloomustab järsult langev katakteristika. Keevitamisel keevitus-kaare pikkus vahetub kergesti, kuna käsi ei püsi detailist ühel kaugusel ja sellest tekib pinge muutus. Voolutugevus muutub võrreldes pinge muutusega õige vähe nagu graafikult näha. TIG
Vahelduvvoolu sageduseks Euroopas on 50 Hz. Sellist voolu saame kodus pistikupesadest. Vahelduvvoolu pinget ajahetkel t kirjeldab võrrand u= Umax*sin t. Analoogne on võrrand, mis kirjeldab vahelduvvoolu tugevust ajahetkel t: i=I0*sin t(kehtib kui vooluringis on ainult aktiivtakistus). Vahelduvvoolu nimetatakse harmooniliseks, kuna teda kirjeldab siinusfunktsioon. Vahelduvvoolu puhul räägitakse pinge ja voolutugevuse efektiivväärtustest, need võrduvad vastavalt sellise alalisvoolu pinge ja voolutugevusega, mille korral eraldub sama võimsus nagu antud vahelduvvoolu korral. Uefektiiv = Umax /2; Iefektiiv = I max/2. Vv võimsus on määratud valemiga: N=UI*cos, kus = faaside vahe pinge ja voolutugevuse vahel, liiget cos kutsutakse ka võimsusteguriks.
7 ×10-3 0 = n = =111.11 el = = =0,013 s k m 3.78 s Ra 0.361 k m U n 3.78420 J o 2.3111.11 T st = = =4397.78 Nm m= = =0,058 s Ra 0.361 T st 4397.78 4 Matemaatiline mudel Diferentsiaalmudel Alalisvoolu põhivõrrand di ( t ) d (t) us ( t )=i ( t )R a+ La + k m(t ) J =k mi ( t )-T k (t ) dt dt di ( t ) Jagame esimese võrduse läbi La ga ja viime dt vasakule ja saame
Borhi postulaadid 1) Aatom võib püsivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat. 2) Aatom kiirgab footoni suurema energiaga Ek / J / statsionaarsest olekust üleminekul väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse En / J / üleminekul. Kiiratud footoni energia võrdub statsionaarsete olekute energiate vahega. hn = Ek - En / Hz /- kiirgava footoni sagedus Pilet 13.3 Ül: Alalisvoolu võimsuse arvutamine. P=UI Pilet 14.1 Elektrivälja tugevus. Elektrivälja graafiline kujutamine. Elektrivälja tugevus (E) nim elekriväljas laengute mõjuva jõu ja laengu suuruse suhtest E=F/q(N/C) Tugevuse suund ühtib positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga. Jõujooned saavad alguse positiivselt laengult ja lõppevad negatiivsel laengul. Pilet 14.2 Soojusmasina tööks vajalikud tingimused ja kasutegur. Soojus masin on masin mis teeb mehaanilist tööd
Ge 0,73eV Si 1,1 eV eV elektron volt Juhtivus elektronid temperatuuri tõusmisel teatud piirini saavad elektronid juurde energiat ja elektronid pääsevad vabalt liikuma. Koht kus elektron lahkub tahavad teised elektronid tulla. www.hkhk.edu.ee/alaldamine P juhtivus ehk aukjuhtivus negatiivne lisandjuhtivus N juhtivusega pooljuhtivus Doonorid - ained mille väliskihis on rohkem elektrone Aktseptorid (3 midagi...) Pooljuhi omajuhtivus P N siire vahelduvvoolust saab alalisvoolu teha Diood on PN siire millel on 2 elektroni Lisanditeta pooljuht apsoluutse nulli -273kraadi Kelvini on selle temperatuuri juures dielektrikud, ehk ei juhi elektrit Lisanditega omavad juhtivust. Pooljuht ehk PN siire madalatel temperatuuridel säilitab omadused. Koos temperatuuri tõusuga omandavad elektronid suurema energia ning omajuhtivus suureneb. Lisandjuhtivus sõltub samuti temperatuurist. Pooljuht diood
temperatuurist , pealelangenudest valgusest jne ) . Pooljuhid paiknevad oma juhtivuse poolest juhtide ja dielektikute vahel . Vabade laengukandkate suunatud (korrastatud ) liikumise tekitab elektriväli . Elektrivälja iseärasusest olenevalt on tekkiv elektrivool kas alalisvool või vahelduvvool . Kui elektriväli on ketvalt sama tugev ja sama mõjusuunaga , tekib alalisvool . Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu , mille tugevus ja suund ajas ei muutu . Alalisvoolu (kokkuleppeliseks ) suunaks positiivsete laengukandjate liikumise suund . Kui elektriväli on tugevuselt ja mõjusuunalt perioodiliselt muutuv , tekib vahelduvvool . Vahelduvvooluks nimetatakse elektriolu , mille tugevus ja suund muutuvad perioodiliselt . Perioodililiste muutuste sageduseks , tähis f , Euroopa riikides / sh eestis ) valitud 50 hertsi ( ühe muutuse kestus ) , tähis T seega 20 miilisekundit . Vahelduvvoolu perioodilist muutumist iseloomustakse siinus-kõveraga ( sinusoidiga )
Vooluringi osade omavahelisest ühendusest ülevaate saamiseks kasutatakse vooluringi kujutamist joonisena, mille nimeks on elektriskeem. Vooluringi osade kujutamiseks skeemil kasutatakse tingmärke. 1.2 Elektrivool Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. 1.3 Alalisvool Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Suunaks on valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund ( vooluringis plussilt miinusele). Alalisvoolu tekitavad alalispinge allikad, näiteks akud ja patareid. 1.4 Vahelduvvool Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. 1.5 Pinge Pinge ehk elektriline pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. 1.6 Voolutugevus
kondensaatorid püsikondensaatoriteks, mille mahtuvus ei ole muudetav ja muutkondensaatoriteks, mille mahtuvus on muudetav. Kondensaatorite põhiparameetrid on nimimahtuvus, tolerants, nimipinge ja mahtuvuse temperatuuritegur. Nimimahtuvus on kondensaatori mahtuvus normaaltingimustel. Tolerants ehk mahtuvushälve näitab, mitu protsenti võib kondensaatori mahtuvus olla nimimahtuvusest suurem või väiksem. Tolerants on enamasti ±20; ±10 või ±5%. Nimipinge on suurim alalisvoolu pinge, millel kondensaator võib püsivalt töötada. Mõnedel kondensaatoritüüpidel võidakse anda ka vahelduvpingeline nimipinge. Mahtuvuse temperatuuritegur näitab mahtuvuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel 1K võrra. See tegur võib reaalselt olla kas positiivne (temperatuuri tõustes mahtuvus suureneb), negatiivne (temperatuuri tõustes mahtuvus väheneb) või null, sõltuvalt kasutatava dielektriku materjalist. Kondensaatori laadimine
T-e allikatena kasut normaalelemente, stabilitrone ja stabiilseid elavhõbetsinkelemente. 45.Akud. Seade energia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil. Elektriakudesse salvestatakse elektrienergiat, mis muundub neis keem. Energiaks ja vastavalt vajadusele taas elektrienergiaks. Selline aku on kasutatav korduvalt: tühjenenud akut on võimalik laadida, st juhtida temast läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Tähtsamad tunnused on: pinge, mahutavus ja kasutamisiga. 46.Kuivelemendid. Elektrivooluallikas, mis muundab keem energiat vahetult elektrienergiaks. Koosneb neg (tsingist) ja pos (vask, süsi või metallioksiid) elektroodist. Elektrivool tekib pos elektroodil toimuva redutseerimis- ja neg elektroodil toimuva oksüdeerumisreaktsiooni tulemusena. Emj on 1,25-1,6 V. 47.Ühefaasiline alaldi, sildlülitus. Vahelduvvoolu alalisvooluks muundav seade
Füüsika Eksam 1.Elektrilaengute tekkimine elektroonteooria põhjal. *Elektrivooluks nimetatakse elementaarlaengute suunatus liikumist juhis. 2.Coulombi seadus. *Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurustega ja pöördvõrdelinelaengute vahelise kauguse ruuduga. 3.Elektriväli, väljatugevus. *Elektrivälja tugevus mingis välja punktis võrdub antud punkti paigutatud laengule jõu ja laengu suuruse suhtega. 4.Elektrivälja potensiaal, töö elektriväljas. *Elektrivälaja mingi punkti potensiaaliks nimetatakse antud punkti paigutatud laengu potensiaalse energia ja laenu suuruse suhet. 5.Elektrimahtuvus. *Elektrimahtuvus kui füüsikaline suurus on võrdeline plaatidel oleva laenguga ja on pöördvõrdeline plaatide potensiaalide vahega. 6.Kondensaatorid. *Kondensaatori ülessandeks on koguda endasse elektrilaengut(elektrit). Kondensaatorid jagunevad: a)alalise mahtuvusega kondensaator, b)muudetava mahtuvuseg...
aA + ... + bH+ + ne- cB + dH2O (elektroodireaktsioon); (E0 standardpotentsiaal, V; n elektronide arv vastavalt elektroodireaktsioonile; F = 96485 C/mol; R = 8,314 J/K·mol; T temp, K; [ ] molaarsed kontsentratsioonid, mol/l; a,b,c koefitsiendid eletroodireaktsiooni võrrandis) Logaritmi ja Faraday kontstandi suure arvväärtuse tõttu Nernsti võrrandis mõjutatavad temp ja kontsentratsioonid elektroodipotentsiaale suhteliselt vähe. Elektrolüüs elektrokeemiline reaktsioon alalisvoolu mõjul, mis reeglina viib aine lagunemisele. Elektrolüüs sulas soolas - võimaldab vältida vee elektrolüütilist lagunemist ja võib takistada muude reaktsioonide kulgemist. Anoodil eraldub näiteks Cl2 ja katoodile koguneb Na+ Elektrolüüs lahuses vesi võib elektrolüütiliselt laguneda ning võib soodustada muude reaktsioonide kulgemist. Anoodil eraldub näiteks Cl2 ja katoodil H2.
Elektromagnet tõmbab liikuvat terasankrut ja tema külge kinnitatud jõu ja abikontaktid muudavad oma olekut. Pinge katemisel mähisel elektromagnet lakkab olemast ning jõu ja abikontaktid taastavad oma esialgse asendi. Erinevad kontaktorid: · Mähise pinge suurus; 12V; 24V; 36V; 42V; 110V; 127V; 220V; 230V; 380V · Mähise voolu liik: Vahelduvvool või alalisvool · Lülitav tarbija: Aktiivtakistus ; Mahtuvustakistus ; Alalisvoolu tarbija ; Induktiivtakistus ; Vahelduvvoolu tarbija · Aktiivtakistuse tarbija korral tuleb seadet kaitsta lühise eest Kui tarbijaks on elektrimootor siis tuleb teda kaitsta lisaks lühisele ka ülekoormuse eest. Kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. Alapinge eest kaitseb, lülitades välja, kui pinge langeb 50...60% - ni nimipingest. Kontaktor omab nullkaitset st kui pinge kaob ära siis kontaktor lülitub välja. Kontaktoreid saame lülitada eemalt:
trepikojad, kivipõranda ja -seintega; kelder; välistingimused (on elektrilöögiohu seisukohalt alati eriti ohtlikud) Väheohtlikud ruumid on: kus puuduvad ohtliku või eriti ohtliku ruumi tunnused. Näiteks, linoleumvõi puitpõrandaga eluruumid, kus pole kütteradiaatoreid, metalltorusid jms, või need on puuteulatuses kaetud varjetega. Puutepinge, mis võib tekkida üheaegselt puudutavata osade vahel isolatsioonirikke korral. Puutepinge alalisvoolu korral 120V, vahelduvvoolu korral 50V Elektrijuhtmeid, -latte ümbritsev katted kaitsevõrk. Neid nimetatakse kõrvalisteks juhtivateks osadeks, otseselt elektriseadme tööst osa ei võta nimetatakse pingealdisteks juhtivateks osadeks. Kui inimene puudutab pingealdist osa (metallist korpust), mis on isolatsioonirikke tõttu sattunud pinge alla, nimetatakse kaudpuuteks. IPX esimene number 0. Puudub igasugune kaitse juhistiku kontakti vastu. Ei ole kaitstud tahkete
6 Vahelduvvool 6.1 Vahelduvvoolu mõiste Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on kasutusel vahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Alalisvool, mida seni vaatlesime, on ajalooliselt varemtuntud ja lihtsam
peab esimese astme tööpunkt olema väga rangelt stabiliseeritud. Kõrge tööpunkti kasutamine esimeses astmes suurendab aga tarbidavat voolu, mis on samuti mitte soovitav. Tööreziimi annab parandada kui kasutada astmete vahel diood sidestust Joonis 2.4.1 täiendus Joonis 2.4.3 graafik Dioodide kui sidestus elementide kasutamis mõtte seisneb selles, et tingituna dioodi pärisuuna tunnusjoone kujust on tema alalisvoolu pingelang märksa suurem kui vahelduvoolu pingelang. Kui ühendada toodud viisil astmete vahel 2 dioodi siis on nende summaarne alalisvoolu pingelang umbes 1,5V, mille võrra väheneb kollektorilt baasile antav pinge. Samal ajal on seal vahelduvpingeline pingelang ehk signaali kadu mitte rohkem 0,1-0,2V. 2.5 Lõppvõimendid Lõppvõimendite ülesandeks on arendada koormusest maksimaalsest signaali sagedusliku võimsust. Elektrotehnika kursusest on teada, et tarbijal saab maksimaalsel
Andres Hillep 9.b klass Alternatiivenergia Eestis miks vajalik ja mida peaks muutma Kogus maailmas tarvitatakse tänase päevani ikka veel väga palju taastumatuid energiavarusid nagu näiteks: nafta, maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi. Samuti ka turvas, mida loetakse taastumatute energiaallikate hulka kuuluvaks, sest turvast tekib juurde väga aeglaselt ning vähe. Kuna Eestis naftat ei leidu on Eesti energeetika selgrooks olnud põlevkivi ja suuresti jääb see nii ka järgnevatel aastakümnetel, sest me ei suuda oma energiatootmist piisavalt kiiresti ümber korraldada. 2005. a oli põlevkivi osatähtsus meie primaarenergiaga varustamisel 60,7% ja elektritootmisel 93,4%. Praegu kasutusel olevatest karjääridest saab põlevkivi toota veel 15 aastat. Põlevkivi on mõistlik hoida vedelkütuse tootmiseks tulevikus. Eestis on põlevkivist vedelkütuse tööstu...
positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse Elektromotoorjõud- on võrdne pingeallika klemmipingega juhul, kui pingeallikas ei ole ühendatud vooluringi. · Mõõdetakse voltmeetriga Elektritakistuseks- nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaenguteliikumisele takistavat mõju. · mõõtühik SI-süsteemis on oom. · Elektritakistust mõõdetakseoommeetriga. · Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt põhjustatud elektritakistust täpsemaltoomiliseks takistuseks või ka aktiivtakistuseks. Vahelduvvoolu korral räägitaksenäivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus Alalisvooluringide seadused: Ohm'i seadus- elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline pingega (U) selle lõigu otstel ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R)
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 3 OT: VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe kasuteguri määramine sõltuvalt kuivelemendi, kahe (või kolme) voolutugevusest ning sise- ja reostaadi ja lülitiga. välistakistuse suhtest. Skeem Joonis 1. Voltmeetri stendi skeem TEOORIA Vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbiast. Voolu tugevus on määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, siis võib edaspidi ar...
elektromotoorjõud on enne. 6. Kumb on enne, kas vool või pinge? Suletud vooluahelas vooluringis tekib vool (elektronide liikumine) siis, kui eksisteerib potentsiaalide vahe ehk pinge allika klemmidel pinge on enne. Väike parandus. Tegelikult me ei tea kumb oli enne. Kõik oleneb kuidas asja vaadata. (Maril oli see küss ja tuli välja niimoodi) 7. Nimetage seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult alalisvooluga? Alalisvoolu kasutatakse transpordis (alalisvoolumootorid), galvaanikas, keevitamisel, elektroonikas, elektrilisel modelleerimisel jm. Alalisvooluallikad: galvaanielemendid, alalisvoolugeneraatorid, akud, kütuseelemendid, aatomipatareid, kütuseelemendid, alaldid. 8. Nimetage seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult vahelduvvooluga? Vahelduvvoolumootorid (mis on kusjuures odavamad kui alalisvoolumootorid) Pool, kondensaator
kallim ning suurendab muunduri massi ja mõõtmeid, siis on see otstarbekas suurte võimsuste puhul nt elektrirongides, suurtes kraanades. Dünaamiline pidurduse puhul ei tagastata elektrienergiat toitevõrku, vaid antakse kogu mootori pöörlemisel tekkiv energia ära pidurdustakistisse, kus see muundatakse ära soojuseks. Alalisvoolupidurdus on kõige lihtsam pidurdusviis. Alalisvoolupidurduse korral lahutatakse mootor toitevõrgust ning mähistesse juhitakse alalisvool. Alalisvoolu läbilaskmisel läbi mootori mähiste tekitatakse staatoris paigalseisev magnetväli, mis tekitab rootoris pidurdus- ja hoidemomendi. Sel ajal energiat võrku tagasi ei anta. Alalisvooluga pidurdamisel ei ole võimalik määrata mootori pidurdusaega, kuna pinge sagedus on võrdne nulliga (alalisvoolu puhul f = 0 Hz), mis tähendab, et puudub mootori kiiruse juhtimine. Rootorile mõjub sujuv pidurdusmoment ning seetõttu kasutatakse rootori pidurdamiseks ja seisval rootoril pidurdusmomendi
oma esialgse asendi Erinevad kontaktorid: · Mähise pinge suurus 24;36;42;48;110-127;110;220;220-240;380;380-414 AC (vahelduvvoool) 12;24;42;48;60;110-125;220-240 DC( alalisvool ) · Mähise voolu liik : vahelduvvool alalisvool · Lülitatav tarbija :aktiivtsakistus induktiivtakistus mahtuvustakistus vahelduvvoolu tarbija alalisvoolu tarbija(kaarleegisummutiga) Aktiivtakistusega tarbija neid tuleb kaitsta lühise eest Elektrimootor kui tarbija (induktiivtakistusega tarbija) teda tuleb kaitsta lühise kui ka ülekoormuse eest El mootor lühise korral töötab jõudsamalt ,kontaktror ei taju et lühis on pinge suureneb ja mootor põleb läbi . Kontaktori kaitsevõime kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. alampinge eest kaitseb kuna siis lülitab end ise välja kui pinge langeb 50-60 % ni nimipingest
Sulavad elektroodid valmistatakse traadist mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele ja on kaetud kattega millest moodustab sulametalli välismõjude eest kaitsev räbukiht keevitusvannis. Keevituselektroode toodetakse läbimõõduga 1,5 … 8 mm. Mida paksem on keevitatav metall ja mida laiem on detailide vaheline vahe seda jämedam peab olema ka elektrood. Elektroodkeevitusel võib kasutada erineva polaarsusega alalisvoolu aga ka vahelduvvoolu. Elektroodkeevitusega on võimalik keevitada terast (nii harilikku kui roostevaba) ja malmi aga ka mõningaid värvilisi metalle ning sulameid Käsikaarkeevituse tehnika Enne keevitamise alustamist tuleb kontrollida tagasivoolujuhtme e. “massijuhtme” kinnitust. Tagasivoolujuhe kinnitatakse keevituslaua või keevitatava detaili külge keevituskoha lähedale. Kui alalisvooluga keevitades on tagasivoolujuhe kinnitatud keevituskohast kaugele, põhjustab see
Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on: a) ühekordselt kasutatavad - galvaanielemendid ja kuivelemendid b) korduvalt kasutatavad akumulaatorid Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on: 1)nimipinge voltides (V) 2)mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel. 3)säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikas alles veel kindel osa (nt. 90 %) mahtuvusest. Säilitamise piiraeg on elemendile märgitud. Kütuseelement Kütuseelemendi tööpõhimõtte avastas juba 1839.a uelslasest jurist ja füüsik sir William Robert Grove (1811-1896). Kütuseelemendis toimub kütuse elektrokeemiline oksüdatsioon (nn kül...
Päikeseelektrijaam Mis on päikeseelektrijaam? Päikese-soojuselektrijaam on päikesekiirgust kontsentreeriv päikeseelektrijaam, mis kasutab päikesekiirguse neeldumist ainetes. Päikese-soojuselektrijaamad jagunevad: Torn-päikeseelektrijaamad Rennpeegel-päikeseelektrijaamad Tiik-päikeseelektrijaamad Õhuvoolu-päikeseelektrijaamad Fotoelelement- ehk fotogalvaanilised päikeseelektrijaamad Ja neid kasutatakse kahel viisil: 1) kiirguse kontsentreerimisega peegel- või läätssüsteemide abil (nt paraboloidpeegel- ja torntüüpi päikeseelektrijaamad), 2) kiirguse kontsentreerimiseta (nt õhuturbiin- ja tiiktüüpi päikeseelektrijaamad ja enamik fotoelektrilisi elektrijaamu). Torn-päikeseelektrijaamades kasutatakse päikesekiirguse kontsentreerimiseks automaatselt, järgiv- või programmjuhtimisega elektriajami abil pööratavaid tasapeegleid (heliostaate), mis suunavad kiirguse väiksemapinnalisele, suure neeldumisteguriga (nt 0,95 või ena...
Np =? III m = d V d = 2,7 g / cm3 seega Np = Z (d V / M ) NA = (Z d V NA ) / M Z = 13 { ( g / cm3 ) * cm3 *( g / mol ) * (1 / mol) }= ühikuta M = 27 g / mol (13*2,7*5.4*6*1023 ) / 27 = 4,2*1024 NA = 6*1023 1 / mol samamoodi saab, üsna lihtsalt, lahendada, ka võrdlemisi keerulisi ülesandeid Näide 5. Läbi NaCl vesilahuse juhiti 6 h jooksul alalisvoolu tugevusega 3 A. kogu eraldunud kloor koguti vakumeeritud mahutisse mahuga 3 liitrit. Milline on rõhk anumas, kui temperatuur on 280 C t = 6*3600 s I = 3A V=3l pV/RT=It/ZF T = 273 + 28 = 301 K p=ItRT/ZFV p=? Z = 2 ( 2Cl- - 2e = Cl2 ) F = 96500 C / mol = 96500 A*s / mol { (A * s *l*atm*K*mol) / (K*mol*A*s*l) = {atm} R = 0,082 l*atm / K*mol p = (3*3*3600*0,082*301) / (2*96500*3) = 1.38 atm
selle moment. Mootoril on peamiselt pehme mehaaniline tunnusjoon. Moment on tavaliselt võrdeline ja pöörded on põhiliselt pöördvõrdelised võlli koormusega ehk tarbitava võimsusega. Sõltuvus on praktiliselt lineaarne tühijooksust kuni selle täieliku pidurduseni. Toitepinge muutmisel on võimalik sujuvalt ning väga laias vahemikus nullist nimiväärtuseni reguleerida momenti ning pöörete arvu ajaühikus. Harjavaba alalismootori allikast juhitakse alalisvoolu mootorit Inverteriga põhiliselt luuakse tänu sellele vahelduvoolu signaal, millega seda juhitakse. Lisasensorid ja elektroonika juhivad ja suunavad inverteri väljundi amplituudi ning laine kuju ja sagedust (nagu näiteks rootorkiirust). Harjavaba alalisvoolumootorit saab kirjeldada põhiliselt samm-mootorina. Peamiselt suure võimsusega harjavabad mootorid on kasutuses elektriautodes ning hübriidautodes.
Võimusust võib ülekanda ilma lisaseadmeteta kuni 500 km kaugusele. Tänapäeval on lisaseadmetena kasutusel staatilised türistorjuhitavad kompenseerimisseadmed. Need seadmed koosnevad türistorjuhitavatest kondensaatorpatareidest ja reaktoritest. Türistorjuhitavad kompenseerimisseadmed toimivad nii püsi- kui ka siirdetalituses, kindlustades süsteemi stabiilsuse. Alalisvooluliine võidakse kasutada, kui on vaja edastada suuri võimsusi (mõni GW) suurele kaugusele (1000 km ja enam). Alalisvoolu kasutamisel on nii õhu- kui ka kaabelliinid lihtsamad ja odavamad kui vahelduvvooluliinidel, kuid nad nõuavad mõlemas otsas kalleid alajaamu. Alalisvooluliinid või vahelülid on vajalikud ühendamaks mittesünkroonselt talitlevaid elektrisüsteeme ning samuti on alalisvool vajalik pikkade (nt merealuste) kaabelliinide korral, kus vahelduvvoolu kasutada pole kaablite suurte mahutuvuse tõttu võimalik.[1] Võrreldes vahelduvvooluga, on kõrge alalispinge süsteemi (pikkadel
Piir mikro ja makromaailma vahel. Mikromaailm-aatomite ja molekulide ja nende koostisosade (elementaarosakeste) maailm.Makromaailm-see,mida vahetult pakuvad aistingud ja tajud,teravdatud ja täiustatud mikroskoobi või teleskoobi abil.Viimane piir,mida on silmaga näeb-Valguskiir.0,5ym.Mikromaailmas kehtivad teistsugused füüsikaseadused.Spektromeetri ehitus.Spektrite liigid. Uurides aatomitest kiirguva valgusespektrit,saame infot ka aine aatomite kohta.Valguse spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Spektraalaparaadi põhiosax on prisma või difraktsioonivõre.Seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest.Uuritav valgus suunataxe aparaadi ossa,mida nim koolimaatorix(toru,mille ühes otsas sisenemispilu,teises koondav lääts).Valgusallikaks pilu,mille kaudu valgus siseneb spektraalaparaati.Pilu asub läätse fookuses,kollimaatorist väljub paralleelne valgusvihk,mis suunataxe prismale.Prism...
Tallinna Tööstushariduskeskus Suunaventiilid 8 Suunaventiilid Suunaventiili olekuid tähistatakse väikeste tähtedega "a" ja "b". Selel 8.3 Suunaventiilideks nimetatakse kõiki neid toodud suunaventiilid milledel on kaks ventiile, mille abil hüdrosüsteemis ja kolm olekut. Suunaventiilis kus on 3 toimub hüdroajamite käivitamine ning olekut on keskmine neutraalolek, mida peatamine. tähistatakse "0" ning milles on suunaventiil kui teda ei mõjutata 8.1 Suunaventiilide tingmärgid juhtsisendite kaudu. Suunaventiili tähistuses näitab esimene number suunaventiili avade arvu (väljaarvatud juhtimisavad) ja teine number suunaventiili olekute arvu. Näiteks: 2/2 suunaventiil 2 ava, 2 olekut (sel...
voolutugevuse 1A.) Elektrivoolu tekkimiseks peab aines leiduma piisavalt palju vabu laetud osakesi (juhtides) ja neile peab môjuma kindlasuunaline jôud, mille tekitab elektriväli. Elektrivoolu toimed on : 1) soojuslik - elektrisoojendusriistades 2) valguslik - elektrilampides 3) mehaaniline - elektrimootoris 4) keemiline - elektrolüüsil aku laadimisel 5) magnetiline - generaatoris, elektromagnetites. Voolutugevust môôdetakse ampermeetriga, mis ühendatakse vooluringi jadamisi. Alalisvoolu korral ühendatakse "+"klemm vooluallika positiivse pooluse poole. ______ A +______+ |_____ Ohmi seadus vooluringi osa kohta : Voolutugevus vooluringi mingis lôigus on vôrdeline pingega selle lôigu otstel ja pöördvôrdeline selle lôigu takistusega. I=U/R 7 Ohmi seadus üldkujul : I = / ( R + r ) - vooluallika elektromotoorjôud (emj
........................................................9 Kirchoffi II seaduse katseline kontrollimine................................................................9 6. Laboritöö nr. 5..................................................................................10 Kirchoffi I seaduse katseline kontrollimine.................................................................10 7. Laboritöö nr. 6..................................................................................11 Alalisvoolu voolutugevuse ja pinge mõõtmine ning võimsuse ja takistuse................11 arvutamine.......................................................................................11 8. Laboritöö nr. 7..................................................................................13 Tarbijate segaühendus (1. töö).....................................................................................13 9. Laboritöö nr. 8..................................................................
Teema 6. Analoogelektroonika lülitused M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk 60...85) - Transistor kui pidevatoimeline võimenduselement. - Võimendusaste üksiktransistoriga (bipolaartransistor ühise emitteriga ja väljatransistor ühise lättega lülituses). - Tööpunkt (ehk reziim) ja staatiline ning dünaamiline koormussirge. - Astmete aseskeemid. - Pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Järgurid, nende pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Ühise baasiga aste. - Astmetevaheline sidestus mitmeastmelises võimendis. - Tagasiside võimendites. - Tagasiside tüübi mõju võimendi põhiparameetritele. - Bipolaartransistori töö lülitireziimis. - Stabiilse voolu generaatorid. Käesoleva teksti sisujaotus: 6.1 Võimendid: mõiste, liigitus ja põhiparameetrid 6.2 Võimendusastmed bipolaartransistori baasil 6.2.1 ÜE-lülituses transistor 6.2.2 ÜK-lülituses trans...
voolutugevuse amplituutväärtust, aga voolutugevuse ja pingevõnkumiste faaside vahet(faasinihet) Vahelduvvoolu kirjeldamine Vahelduvvooluks nim elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub harmoonilise võnkumise võrrandi kohaselt. i=IMcost; u=UMcost; e=Mcost; i- voolutugevuse hetkväärtus; IM-voolutugevuse amplituutväärtus s.o. maaksimaalne väärtus; I=IM/2-efektiivväärtus; Efektiivväärtus võrdub sellise alalisvoolu tugevusega, mis eraldab juhis sama suure soojushulga kui vahelduvvool.; =2f-ringsagedus näitab ajaühikus läbitavat faasinurka radiaanides;f-sagedus(Meil f=50Hz);T periood, 1võnke sooritamiseks kulunud aeg(6) Kolmefaasiline vool Kolmefaasilise voolu generaator koosneb rootorist, milleks on pöörlev elektromagnet ja staatorist, mis koosnevad 2-st mähisest, mis on ruumis nihutatud 2/3 võrra. rootori pöörlemisel nurkkiirusega indutseeritakse kõigis mäistest
1. Sissejuhatus Nikolai Tesla oli leiutaja, füüsik ning mehaanika- ja elektriinsener. Kõike paremini on tuntud tema tööd elektri ja magnetismi vallas. Järgnev referaat räägibki Nikolai Teslast - tema biograafiast, elusloost ning tema suurematest saavutustest ja nendeni jõudmisest. On võetud ka kokku, milles seisneb Nikolai Tesla tähtsus. 2. Biograafia Tesla oli tõeline visionäär, kes oli kaugel ees oma aja teaduse arendajatest. Paljudes USA osariikides peetakse tema sünnipäeval Nikola Tesla päeva. Nikola Tesla on sündinud 10. juulil 1856 neljanda lapsena Smiljanis, praeguses Horvaatias. Tema isa, Milutin Tesla oli Serbias õigeusu preester ja tema ema, Djuka Mandic väga andekas käsitööriistade leiutaja ning ka meisterlik käsitööline. Nikola õppis Realschule'is, Karlstadt'is, Polütehnilises Instituudis Grazis ning Austria ja Praha ülikoolis. Alguses tahtis Nikolai spetsialiseeruda füüsikale ja matemaatikale, kuid hiljem hämmastas ted...
nymaks = (T1-T2/T1) * 100 % T1 soojendi to Kelvinites (K) T2 jahuti to Kelvinites (K) nymaks kasuteguri % 11. Mida nimetatakse elektrivooluks? Laetud osakeste suunatud liikumist. 12. Mida nimetatakse voolutugevuseks? Juhtme ristlõiget ühes sekundis läbinud elektrilaengu suurust. I=q/t I voolutugevus (A) q elektrilaengu suurus (C) t aeg (s) 13. Alalisvoolu mõiste ja joonis. Alalisvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. 14. Vahelduvvool, joonis. Vahelduvvool on elektrivool, mille puhul voolu tugevus ja suund muutuvad perioodiliselt. 15. Pinget mõõdetakse voltmeetriga ja ühendatakse vooluringi tarbijaga rööbiti ehk paralleelselt. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga ja ühendatakse jadamisi ehk järjestikku. 16. Vooluring vooluallika, 3 jadamisi tarviti ja lülitiga. Jadaühenduses on pinge U=U1+U2. 17
Elektromotoorjõu konstantsus vooluallika tühjenemisel, hea säilivus, madal sisetakistus(võimaldab saada tugevat voolu). Aku kohta käib veel maksimaalne tühjenemis ja laadimistsüklite arv ning väike isetühjenemine). 14. Elektrolüüs. Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis, elektroodide pinnal muundub elektrienergia keemiliseks energiaks elektrivoolu toimel, elektrolüüs on keemiline reaktsioon alalisvoolu toimel, mis reegline viib aine lagunemisele, redoksreaktsioonid, millele tuleneb positiivne vabaenergiamuut, ei kulge spontaanselt, ainult elektrivooli toimel, elektrolüüs ongi redoksreaktsiooni läbiviimine elektrivoolu toimel vastupidi spontaansele suunale. 15. Mis on elektrokeemia? Milleks kasutatakse elektrokeemilisi protsesse? Elektrokeemia on keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide läbiviimisega ja mittespontaansete reaktsioonide läbiviimisega elektrivoolu
elektroodide ja elektrolüüdi materjalide järgi. Elemendi nimetuses on üldiselt esikohal negatiivse elektroodi ‒ anoodi ‒ materjal.[4] 5 Elektriakumulaator Elektriakumulaator ehk elektriaku ehk aku on korduvalt laetav ja kasutatav keemiline vooluallikas elektrienergia salvestamiseks ja taaskasutamiseks. Akusse salvestataks elektrienergiat, juhtides akust läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Laadimise käigus muundub akut läbiv alalisvool keemiliseks energiaks, salvestudes aku plaatidele.[3] Elektriakumulaator on sekundaarvooluallikas.[5] Akupatarei ehk akumulaatorpatarei on ehituslikku tervikut moodustav rühm elektriliselt ühendatud ühetüübilisi elektriakumulaatoreid, et saada kõrgemat pinget või tugevamat voolu. [6] Ühetüübilised akumulaatorid (akuelemendid) ühendatatakse:
juhtumit USA-s ja alles hiljuti Lääne-Euroopas. Töökindluse tagamiseks on erinevad riiklikud energiasüsteemid omavahel ühendatud üheks suureks süsteemiks. Kui 2006. aastani oli Eesti elektrivõrk ühendatud ainult Läti ja Venemaa elektrivõrguga, siis alates 2006. aasta novembrist on Eestil välisühendus Põhjamaadega läbi Estlinki merekaabli, mis ehitati Soome ja Eesti vahele. Merekaabli ülekandevõimsus on 350 MW, alalisvoolu pingega +/- 150 kV. Kaabli kogupikkus on 210 (2 korda 105) km, sealhulgas 148 km merekaablit ja 62 km maakaablit. Mida suurem on pinge, seda rohkem saab elektrit edasi viia. Elektrivõrk sarnaneb teedevõrguga. Linnade vahel on laiad kaherealised ja kiirelt sõidetavad maanteed, kus liiguvad bussid ja suured kaubaautod, mis liigutavad korraga suure hulga inimesi või kaupu ühest linnast teise. Linnades on väiksemad teed ja liiklus on aeglasem, mida mööda sõidavad
Seda nähtust nim.eneseinduktsiooniks. Juhtival kontuuril onkahesugune osa: sefa läbib elektromagnetilist induktsiooni esilekutsuv vool ja temas endastekib induktsiooni elektromotoorjõud. Vastavalt Lenzi reeglileonvoolutugevuse kasvamisel pöörielektrivälja tugevuse suund, voolu suunale vastupidi. Pöörielektriväli takistab voolutugevuse kasvamist. Voolutugevuse kahanemisel püüab pööriselektriväli voolu säilitada. Alalisvoolu ringi sulgemisel ei saavuta voolutugevus const.väärtust hetkeliselt vaid teatud ajavahemiku jooksul. Samuti ei katke vool suletud vooluringis, vooluallika väljalülitamise hetkel kuna väljalülitamisel voolutugevus ja voolumagnetväli muutuvad väga kiiresti, siis tekkiv eneseinduktsiooni elektromotoorjõud võib vooluallika ka elektromootrjõu ka ületada. (joonis A) Joonisel A on kujutatud skeemis on ühendatud rööbiti 2 lampi. Ühega neist on ühendatud järjestiku takisti R ja teisega
mõõteriista, trafo III on skeemi kontrollimiseks ja häälestamiseks. Joonis (eksamile antud): 15 Kasutamine: Lisaks manomeetrilisele torule võib dif-trans muundurile sisendsignaali anda sülfoon, membraan, nivooanduri ujuk jne. Dif-trans muunduri pluss on mõõtetulemuste muutumatus, miinus aga see, et identsusenõude tõttu tuleb I ja II trafo alati koos asendada. 24. Unifitseeritud alalisvoolu väljundiga muundurid. Jõukompensatsiooniga muundurid. Normeerivad muundurid termopaaridega mõõtmiseks. Unifitseeritud alalisvoolu väljundiga muundurit kasutatakse arvutitega juhitavates süsteemides. Signaale on võimalik kanda kilomeetrite kaugusele. Mõõteriist on milliampermeeter ja vool peab olema vahemikus 0...5 mA või 0...20 mA. Jõukompensatsiooniga muundurid? Joonis? Termopaaride väljundsignaalide muundamiseks normeeritud kujule kasutatakse täiendavaid muundureid.
I=U/R. St kui pinge suureneb n korda, suureneb ka voolutugevus n korda. 1 amper. Jadalülituse korral on üks mittehargnev mitmest takistist koosnev vooluring, vool peab kõigil tarbijatel olema ühesugune. I1=I2=I3=U1/R1=U2/R2=U3/R3. R=R1+R2+R3 Rööplülituse korral on pingelaeng kõigil takistitel ühesugune. U=U1=U2=U3=I1R1=I2R2=I3R3 1/R=1/R1+1/R2+1/R3 Kõrvaljõud liigutavad laenguid elektrijõududele vastupidises suunas, hoides potentsiaalide vahe jäävana. Alalisvoolu saamiseks peab juhi ühest otsast kandma laenguid tagasi teise otsa väljaspool juhti mitteelektrostaatiliste jõudude mõjul ehk kõrvaljõudude mõjul. See on võimalik ainult mitteelektrostaatilise päritoluga: keemilised protsessid (patareid, akud), ajas muutuv magnetväli, mehaanilise energia muundumne (tuule, langeva vee, auru) elektromagneetilise kiirguse energia (fotoelemendid). Kõtvaljõuelektromootorjõud ε on töö, mida teevad kõrvaljõud ühikulise laengu 1C üleviimisel
ELEKTROLÜÜDIGA AKUD) - GEELAKUD (GEELELEKTROLÜÜDIGA AKUD) NIKKEL KAADMIUMAKUD (NiCd) NIKKEL METALLHÜDRIITAKUD (NiMH) LIITIUM IOONAKUD (Li - ion) LEELISAKUD (FeNi - KOH-elektrolüüdiga) ELEKTRIAKUMULAATOR ÜLDISELT Elektriakumulaator ehk elektriaku on korduvalt laetav ja kasutatav keemiline alalisvoolu seade elektrienergia salvestamiseks ja taaskasutamiseks. Akudesse laetakse (salvestatakse) elektrienergiat juhtides akust läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Laadimise protsessi käigus muundub akusid läbiv alalisvool keemiliseks energiaks salvestudes aku plaatidele. Üldiselt võib akut vaadelda koosnevana galvaanilistest elementidest (leiutatud juba 18. saj. või varemgi) Galvaaniline element Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
mõõteriista, trafo III on skeemi kontrollimiseks ja häälestamiseks. Joonis (eksamile antud): 15 Kasutamine: Lisaks manomeetrilisele torule võib dif-trans muundurile sisendsignaali anda sülfoon, membraan, nivooanduri ujuk jne. Dif-trans muunduri pluss on mõõtetulemuste muutumatus, miinus aga see, et identsusenõude tõttu tuleb I ja II trafo alati koos asendada. 24. Unifitseeritud alalisvoolu väljundiga muundurid. Jõukompensatsiooniga muundurid. Normeerivad muundurid termopaaridega mõõtmiseks. Unifitseeritud alalisvoolu väljundiga muundurit kasutatakse arvutitega juhitavates süsteemides. Signaale on võimalik kanda kilomeetrite kaugusele. Mõõteriist on milliampermeeter ja vool peab olema vahemikus 0...5 mA või 0...20 mA. Jõukompensatsiooniga muundurid? Joonis? Termopaaride väljundsignaalide muundamiseks normeeritud kujule kasutatakse täiendavaid muundureid.
pidi liikuda, seal kus on takistus väiksem on lihtsam „läbi minna”. Rkogu = R1 + R2 + R3 + ... + Rn 69.Alalisvoolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus Joule'i-Lenzi seadus on füüsikaseadus: elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q = I2Rt Alalisvoolu töö: A = I Ut Alalisvoolu võimsus: N=IU= 70.Magnetvälja põhiomadused. Magnetinduktsioon. B-vektor. Magneetuvus. Pöörisväli Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja vastavas ruumipunktis: magnetiline induktsioon on magnetvälja magnetvoo tihedus. Tähiseks on B ja SI-süsteemi ühikuks tesla (T). Magnetinduktsioon B näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas.
http://www.abiks.pri.ee ELEKTRIVOOL Elektrivooluks nim laetud osakeste korrapärast (suunatud) liikumist. Voolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikmuise suunda. Voolu toimed: 1) elektrivoolu toimel juht soojeneb 2) elektrivool võib muuta juhi keemilist koostist 3) elektrivool mõjutab jõuga teisi elektrivoole ja magneetunud kehi Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget I=q/t (1A) Ajas muutumata tugevusega voolu nim alalisvooluks Alalisvoolu tekkimiseks ja säilitamiseks aines on vajalik vabade laetud osakeste olemasolu selles. Laetud osakeste suunatud liikumise tekkimiseks ja säilitamiseks peab neile mõjuma kindlasuunaline jõud ELEKTRILAENGU JÄÄVUSE SEADUS COULOMB'I SEADUS EJ seadus elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus q1+q2+..+qn=const Coulombi seadus kaks punktlaengut mõjuta...
· Liigitatakse alalisvooluks ja vahelduvvooluks. Alternate Current (AC) vahelduvvool · Vahelduvvoolu kasutatakse elektrienergiaga varustamisel. · On transformeeritav nii kõrgemale kui ka madalamale pingele. · AC levib sinusoiditaolise võnkumisena. · Euroopas on levinud pinge ~220240V · PõhjaAmeerikas on levinud pinge ~110V. · Enamus seadmeid on toodetud töötamiseks mingil kindlal pingel. Direct Current (DC) Alalisvool. · Enamus elektroonikaseadmeid vajab oma tööks alalisvoolu (DC). · DC saamiseks kasutatakse toiteplokke. Transformeerib madalama pinge. Alaldi muudab AC DCks. · Alalisvool võib olla nii positiivse kui ka negatiivse pingega. · Tähistatakse või + märgiga, näit +12V. · Elektriseade vajab oma tööks mõlemasuunalist pinget korraga. Toiteseadmete ülesanne · Toiteseadmete ülesandeks on arvutit kui elektriseadet varustada võimalikult kvaliteetse elektrienergiaga,
elektroodidest, mille vahel on elektrolüüt-ioonmembraan. Väga kõrgel temperatuuril töötavatel kütuseelementidel võib katalüsaator ka puududa. Anoodile juhitakse vesinik (või vesinikku sisaldavad ained) ja katoodile hapnik. Kütuseelemente jagatakse töötemperatuuri alusel kolme liiki: · madalatemperatuurilised kuni 120 °C; · kesktemperatuurilised 200...500 °C; · kõrgetemperatuurilised 500...1200 °C. Üks kütuseelement genereerib alalisvoolu pingega ~1 V või vähem. Pinge on võrdeline välise koormusega. Pinge-voolu karakteristikud on paremad polümeermembraan- ja tahkeoksiid- elektrolüüdiga kütuseelementidel. Kasutatakse kütuseelemendi patareisid, kus üksikud kütuseelemendid on ühendatud järjestikku. Tüüpiline kütuseelement on umbes 5 mm paksune plaat. 400 üksikust kütuseelemendist 230 V pinget andev patarei on kuni 3 meetri paksune.
ummistab reduktori. Soojendis on elektriga töötav takistusspiraal. Keevitamiseks tarvitatav süsihapegaas on võrdlemisi niiske , kui vesi satub keevitustsooni laguneb see hapnikuks ja vesinikuks , halvendades õmbluse kvaliteeti. Kuivatamiseks läbib gaas seadme milles on niiskust imav silikageel. 0,05 0,25 MBA töörõhuga gaas juhitakse vooliku kaudu gaaselekter põletisse . Kaitsegaasis keevitamise puhul kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu (detail on ühendatud miinusega) . Kui vajutada lülitus nupule käivitub etteande mehhanism avaneb gaas ja lülitub keevitusvool . Elektrooditraadi etteande kiirus reguleeritakse selliseks , et kaar valitud voolutugevuse puhul püsivalt põleks . Kontaktkeevitus Kontaktkeevitusel läbib liite kohta tugev elektrivool, mille toimel metall kuumeneb veidi alla sulamistemperatuuri ning liitele rakendatakse survejõud. Keevisliide tekib ilma lisametallita
poordvordeline ristloikepindalaga S Elektrijuhtivuse alusel jagatakse materjalid kolmeks: juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on suur, ca vordne aatomite uldarvuga; dielektrikutes on vabade laengukandjate arv vaike, isolaatorid; pooljuhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on reguleeritav (soltub temperatuurist, pealelangevast valgusest jne). Alalisvoolu korral voolutugevus ajas ei muutu. Laengute liikumine on kulgliikumine. Alalisvoolu tekitajaks on alalispinge. Allikateks on akud, patareid, alaldid. Tarbijateks elektroonikaseadmed. Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Laengute lii kumine toimub perioodiliselt edasitagasi. Vahelduvvoolu tekitamiseks on vajalik vahelduvpinge. Allikaks elektrienergia jaotusvork. Tarbijad: lambid, kuttekehad, mootorid. Tarbijate jadauhenduse korral ? voolutugevus on koikides tarbijates uhesugune ? pingedliituvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
