Vaimustusest Itaalia klassikalise kunsti vastu sündisid aga klaveripalad, millest hiljem sai tsükli "Rännakuaastad" teine vihik. 1838-1848-Need kümme aastat tähistasid Liszti kui pianisti meisterlikkuse ja kuulsuse kõrgtippu. Suurema osa sissetulekuist ohverdas Liszt heategevaks otstarbeks. 1842. aastal esines Liszt Tartu Ülikooli aulas, siis keisri poolt vastuvõtt Peterburis, menukad kontserdid Inglismaal ja Saksamaal. 1848-1861-Kurnatud pidevast ringirändamisest, alalistest vastuvõttudest, magamata öödest, otsustas Liszt asuda paiksele elule Weimari. 1861. aasta august kujunes lõpuakordiks vaimselt kurnavale 13 aastasele tegevusele Weimaris. See oli väsimuse, purunenud lootuste ja üksilduse akord. 1875. aastal asutas ta Pestis Muusikaakadeemia, mis veel tänapäevalgi kannab Liszti nime. Elu viimased aastad elas Liszt oma tütre Cosima juures Bayreuthis, kus ta ka 1886. aastal suri.
KONTROLLIKODA(KONTROLLIB EL-I RAHADE KORRAPÄRAST KASUTAMIST);EUROOPA KESKPANK(VASTUTAB EUROALA RAHANDUSPOLIITIKA EEST). ARTIKKEL 5 KOLLEKTIIVNE JULGEOLEK NATO-PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOON LOODI 1949.A KOLLEKIITVSE KAITSE ORGANISATSIOON 29 LIIKMERIIKI EESTI LIITUS 29.04.2004.A, PEAMINE JULGEOLEKUTAGAJA KAITSTAKSE ÜKSTEIST VÄLISE RÜNNAKU EEST 3 PEAMIST INSTITUTSIOONI: PÕHJA-ATLANDI NÕUKOGU(KOOSNEB LIIKMESRIIKIDE ALALISTEST ESINDAJATEST NATO PEAKORTERI JUURES,KOHTUTAKSE KORRA NÄDALAS,PEAMINE ESINDAJA ON NATO PEASEKRETÄR); NATO PARLAMENTAARNE ASSAMBLEE(KOOSNEB LIIKMESRIIKIDE JA 13 ASSOTSIEERUNUD LIIKME PARLAMENDILIIKMETE ESINDAJATEST,EESMÄRK ARUTADA NATO NÕUKOGUGA ORGANISATSIOONI KAISTESTRATEEGIAID); SÕJALISED STRUKTRUURID. PEASEKRETÄR ON JENS STOLTENBERG PEAKORTER ON BRÜSSELIS,BELGIAS. OSCE-EUROOPA JULGEOLEKU- JA KOOSTÖÖORGANISATSIOON ASUTATI 1975.A
RAHVASTELIIT · Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö · võisid kuuluda kõik maailma riigid, esialgu võitjad ja hiljem lubati ühineda ka kaotajatel · peakorter sveitsis Genfis · Usa jäi täielikult välja · täiskogu kogunes kord aastas · erinevate probleemide jaoks olid erinevad komisjonid · nõukogu koosnes alalistest ja mittealalistest liikmetest Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega? Sest Versailles' rahuleping kuulutas nad sõjasüüdlaseks. Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versailles' diktaadiks? Sest Versailles's koostatati neid dokumente ja prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi teistele peale. Miks teravnes 1930.aastatel rahvusvaheline olukord? 1
Kõrvaloleva lahe päras võib valitseda aga kena liivarand, kuhu kuhjuvad setted. Kui lainetus jõuab randa teatud nurga all, nii et setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt, siis sellist setete liikumist nimetatakse setete pikirändeks. Kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda, võib setete pikirände tulemusena hakata kujunema maasäär. Allikas: koht, kus põhjavesi maa peale voolab Rannikul esinevate pinnavormide kujunemine oleneb · Lainetuse tugevusest, · Alalistest tuultest, · Kivimite vastupidavusest, · Maapinna tõusudest ja langustest (tektoonilistest liikumistest) · Järskrannikutel süveneb veekogu kiiresti, lainete suur energia, kulutav tegevus- murrutuskulbas · Kulutusrannad- õgvenemine ehk rannajoone sirgemaks muutumine · Laugrannikud- ülekaalus kuhjav tegevus. Süveneb aeglaselt, lainetel randa jõudes väike energia. Rannavallid, barrid- veealused vallid, maasäär
Töögrupid (Council Work Groups) liikmesriikide eksperdid (ametnikud) + Komisjoni ametnikud. Enamus nõukogu otsuseid valmib töögrupi tasandil, töögruppidel on väga oluline roll nõukogus. Eelnõude menetlemine toimub töögruppides ning tihti jõutaksegi töögrupis eelnõu sisu ja sõnastuse suhtes lõplikule otsusele. Eelnõu vastuvõtmine. Töögrupid on allutatud Coreperile. COREPER koosneb: Alaliste Esindajate Komiteest ehk liikmesriikide alalistest esindajatest. Ülesanded: nõukogu töö ettevalmistamine. Informatsiooni vahendamine nõukogu ja liikmesriikide vahel. Koordineerib nõukogu poliitikat ja liikmesriikide Euroopa-poliitikat. Ministrite kohtumised Koosseis: liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja. Koosseisud võivad olla erinevad ja eesistujariik vahetub iga teatud aja tagant. Otsusetegemine EL Nõukogus: ühehäälsus ja kvalifitseeritud häälteenamus
muusikute toetamiseks jne. Või siis sündmus Bonnis. Juba aastaid oli Saksamaal korjatud andeid Beethoveni mälestussambapüstitamiseks. Rahad aga ei laekunud. 1845. aastal asus ürituse etteotsa Liszt, maksis kinni puudujäänud summad, organiseeris monumendi piduliku avamise, kirjutas seks puhuks vastava kantaadi, dirigeeris ja esitas pianistina Beethoveni loomingut. 1848-1861 Kurnatud pidevast ringirändamisest, alalistest vastuvõttudest, magamata öödest, otsustas Liszt asuda paiksele elule Weimari. Tööle asus Weimari õukonna ooperiteatri dirigendina. Orkestrantide tasu oli minimaalne, teatri kunstiline tase ja publiku maitse madal. Nagu igas teiseski õukonnas, januneti siin rohkem lõbusa ajaviite kui kunstilise elamuse järele. Liszt tegi kõik, et teatri kunstilist taset tõsta: kirjutas avaldusi, rääkis, veenis, nõudis. Kui aga Liszt
pianist oma kodumaa talupoegade abistamiseks. Aastad 1838-1848 tähistasid Liszti kui pianisti meisterlikkuse ja kuulsuse kõrgtippu. Suurema osa sissetulekuist ohverdas Liszt heategevaks otstarbeks. Polnud vist Euroopas paika, kus virtuoos poleks oma mänguga publikut vallutanud. Teda võeti vastu ja saadeti ära kui kangelast: rahvas piiras tänavaid, juubeldati rohkem kui kuningaile. 1842. aastal esines Liszt Tartu Ülikooli aulas. 1848, kurnatud pidevast ringirändamisest, alalistest vastuvõttudest, magamata öödest, otsustas Liszt asuda paiksele elule Weimari õukonna ooperiteatri dirigendina. 1861. aasta august kujunes lõpuakordiks vaimselt kurnavale 13 aastasele tegevusele Weimaris. See oli väsimuse, purunenud lootuste ja üksilduse akord. Ta siirdus Rooma, astus vaimulikku seisusesse, eluasemeks valis ta kloostri. Suurt tähelepanu pööras Liszt ka oma kodumaale, Ungarile. 1875. aastal asutas ta Pestis Muusikaakadeemia, mis veel tänapäevalgi kannab Liszti nime.
Lähte Ühisgümnaasium Versailles' rahuleping referaat koostaja: Anna-Maria Joor juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2009 Sissejuhatus Versailles' rahukonverents sündmus, mis määras XX sajandi näo. 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents. See oli ulatuslikem rahvusvaheline foorum pärast Viini kongressi 1815. Delegatsioonid olid jaotatud tähtsuse järgi: võitjad riigid, kaasasõdinud riigid, neutraalsed riigid, uued riigid. Kuid erinevalt Viini kongressist ei kutsutud läbirääkimistele kaotajariike, Saksamaad ja tema liitlasi. Saksamaa esindajad pääsesid Pariisi alles aprilli lõpul, et võtta vastu rahutingimused, mis esitati kõigi võitjate nimel ühiselt. Nii ei olnud sakslastel võimalik ära kasutada võitjate vahelisi vastuolusid ja nad pidid alistuma diktaadile. Rahuleping Saksamaaga allk...
Sõjaplaanid I-ks Ms-ks 1) Parim sõjaplaan oli Sm-l, oli seda välja töötanud 20 a ,,Kiire võidukas sõda Pr vastu", autor oli Schliefen, seda oli täiendanud Moldke kindralid. Nägi ette 10 nädalaga Pr vallutamist, Sm pidi ründama kahel suunal põhjas ja lõunas, mõlemad suunad oleks tunginud läbi Belgia, siis lahknenud. Põhjapoolne grupp pidi andma põhilöögi, siis lahknema 7 armeed, lõunapoolsest pea 10 X tugevam, pidi sõja otsustama, liikuma mere ääres, võtma sadamad kontrolli alla. Võtmesadamad pidid olema Calais ja Dunkerque põhjapoolne grupp pidi liikuma piki põhjarannikut ja neutraliseerima Briti ekspeditsioonikorpuse, kus oli u 100 000 meest Eur-s sõdimiseks. Kui see oli neutraliseeritud ja põhjapoolne grupp Pariisist mööda jõudnud, pidi see suunduma järsult lõunasse, ühinema lõunatiivaga, et Pariis piiramisrõngasse võtta. Saksa kindralstaap arvas, et Pariis üle nädala vastu ei pea ning sellega on Pr vallutatud. Hea plaan, kuid...
ja katsetele ning kujutav kunst otsis looduse ja inimkeha realistliku kujutamise võimalusi. Teadusele ja haridusele andis täiesti uued võimalused trükikunsti leiutamine 15. sajandi keskel. Sisemiselt väga vastuolulist renessansskultuuri on sageli kujutatud idealiseeritult väga positiivse ja elujaatava ajastuna. Sel juhul jäävad aga märkamata ajastule iseloomulikud pessimismimeeleolud, mille põhjuseid võiks otsida linnastumisega kaasnenud alalistest katkulainetest, laienenud sõdadest, alalisest hirmust türklaste vallutuste ees (Itaalias ja Kesk- Euroopas), samuti religiooni aluste lagunemist. Mõistega “renessanss” (pr renaissance- taassünd) tähistatakse kultuuriloos antiikultuuri ideaalide taassündi ning seda mõistet hakati esmalt kasutama seoses Itaalia 14.- 16. sajandi kultuuriga. Itaaliale keskendumine sobib nende sajandite kujutavat kunsti, kirjandust ja arhitektuuri käsitledes, kuid
nt. riigi viljareservi kadumise uurimine PROBLEEMKOMISJONID poliitikate väljatöötamine nt. HIV AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamine. 11. Milline on riigikogu komisjonide roll eelnõude menetlemises? Suurem osa sisulisest tööst eelnõude menetlemisel tehakse Riigikogu alalistes komisjonides, millest tähtsaimad on rahandus-, õigus-, ja põhiseaduskomisjon. Iga eelnõu edasise käekäigu eest parlamendis vastutab üks alalistest komisjonidest. Komisjon vaatab läbi muudatusettepanekud, teeb ettepanekuid selle kohta, millal eelnõusid arutada ning kas ja millal eelnõud lõpphääletuseni viia. 12. Kuidas suhestuvad omavahel Riigikogu liige ja komisjonid? 13. Millised on komisjonide juhtide valimise põhimõtted ja milline on komisjonide töökorraldus (sh otsustamine). Riigikogu komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega.
Poola valiti ära alles 52. hääletamisvoorus. See on rekord. Koheselt ei tohi uuesti valida, peale 2 aastat peab mõnda aega vahet pidama. Mõned riigid on olnud siiski päris kaua. Kõige kauem on vahelduvatest liikmetest olnud ametis Jaapan, kel lõpeb (liikmeks 1955, sealt on 10 korda olnud Julgeolekunõukogu liige). Šveits pole kordagi olnud JNi liige. Samuti ka Saudi Araabia. JNi nõukogu otsus jõustub siis, kui keegi alalistest liikmetest ei tohi olla vastu. See ongi see nn „veto“. Põhikirjas on sees sellised sõnad nagu alaliste liikmete poolthääled. Erinevad riigid on kokku andnud 225 korral vetot (tänase seisuga). Viimane JNi resolutsioon kannab numbrit 1917. Keskmiselt 30 resolutsiooni aastas. JN töötab üldse üpris tihedalt. Numereerivad oma kooskäimisi. Viimane kohtumine oli 6230. kohtumine. Veidi all 100 kohtumise aastas. Peasekretär
Probleemikomisjonid: poliitikate väljatöötamine nt. HIV AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamine. 9. Milline on riigikogu komisjonide roll eelnõude menetlemises? Kuidas suhestuvad omavahel Riigikogu liige ja komisjonid? Suurem osa sisulisest tööst eelnõude menetlemisel tehakse Riigikogu alalistes komisjonides, millest tähtsaimad on rahandus-, õigus- ja põhiseaduskomisjon. Iga eelnõu edasise käekäigu eest parlamendis vastutab üks alalistest komisjonidest. Komisjon vaatab läbi muudatusettepanekud, teeb ettepanekuid selle kohta, millal eelnõusid arutada ning kas ja millal eelnõud lõpphääletuseni viia. Iga RK liige kuulub ühte alatisse komisjoni, millisesse, otsustab RK liikme fraktsioon. Samal ajav võib ta veel kuuluda mitme eri-, uurimis ja EL asjade komisjoni. 10. Millised on komisjonide juhtide valimise põhimõtted ja milline on komisjonide töökorraldus (sh otsustamine).
kaltsiumiühendeid. Kaltsiumiühendid muudavad vees sisalduvad fosforiühendid inaktiivseks ning seetõttu fütoplankton ei arene, ning sel põhjusel on lubjatoitelised järved väga läbipaistva veega (nt. Äntu Sinijärv ja Äntu Valgejärv). Iseloomulik: külm vesi, suhteliselt vähe elustikku. 12 Alalised lubjatoitelised järved toituvad alalistest allikatest. Põhjas on paks mändvetikatega kaetud lubjakiht. Ajutised lubjatoitelised järved toituvad kevadallikatest ja kuivavad suve lõpul. EESTI TAIMESTIK 6. Eesti floora ajalugu jääaja järgselt 7. Flooraelemendid, näited Flooraelement - Rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib 1) Tsirkumpolaarsed Hall lepp 2) Tsirkumpolaarsed rannikutaimed Randseahernes 3) Eurosiber Harilik tamm 4) Euraasia - Lehitu pisikäpp 5) Euroopa - Lõhnav käoraamat
penikeel, pilliroog. Alkalitroofne (lubjatoiteline) veekogu - Kujunenud allikavee juurdevoolu korral, mis akumuleerib vette rohkesti kaltsiumiühendeid. Kaltsiumiühendid muudavad vees sisalduvad fosforiühendid inaktiivseks ning seetõttu fütoplankton ei arene, ning sel põhjusel on lubjatoitelised järved väga läbipaistva veega (nt. Äntu Sinijärv ja Äntu Valgejärv). Iseloomulik: külm vesi, suhteliselt vähe elustikku. Alalised lubjatoitelised järved toituvad alalistest allikatest. Põhjas on paks mändvetikatega kaetud lubjakiht. Ajutised lubjatoitelised järved toituvad kevadallikatest ja kuivavad suve lõpul. Jõgede tüübirühm Taimestiku kujunemine sõltub voolukiirusest ja jõesängi ehitusest, väikejõgede puhul ka valgusoludest. Seisva veega soodid ja vanajõed sarnanevad taimestiku poolest eutroofsete järvedega. Jõekallastele on iseloomulikud päideroog, allikmailane, luigelill, konnaosi ja laialehine
Kujunenud allikavee juurdevoolu korral, mis akumuleerib vette rohkesti kaltsiumiu ühendeid. Kaltsiumiühendid muudavad vees sisalduvad fosforiühendid inaktiivseks ning seetottu fütoplankton ei arene, ning sel pohjusel on lubjatoitelised jürved vüga lübipaistva veega (nt. Äntu Sinijärv ja ÄntuValgejärv). Iseloomulik: külm vesi, suhteliselt vähe elustikku. Alalised lubjatoitelised järved toituvad alalistest allikatest. Pohjas on paks mändvetikatega kaetud lubjakiht. Ajutised lubjatoitelised järved 11 toituvad kevadallikatest ja kuivavad suve lopul. ÄntuSinijär Jõgede tüübirühm Taimestiku kujunemine sõltub voolu kiirusest ja jõesängi ehitusest, väikejõgede puhul ka valgusoludest. Seisva
1962.a võeti vastu otsus jagada Coreper kaheks nõusolek muudaks otsustegemise protsessi liiga erinevaks organiks. kohmakaks. Coreperi I koosneb tavaliselt alaliste esindajate asetäitjatest ning tegeleb valdavalt tehnilist laadi Kvalifitseeritud häälteenamuse raames on eelnõude ettevalmistamisega. liikmesriikidel teatav arv "hääli" proportsionaalselt Coreper II koosneb valdavalt alalistest esindajatest nende rahvaarvuga. endist ning töötab põhiliselt koostöös välisministrite ja ECOFIN nõukoguga, arutades küige olulisemad ja Paljudes küsimustes kasutatakse endiselt ühehäälsuse vaidlusi tekitavaid küsimusi. nõuet. Liikmesriikidele on need valdkonnad suveräänsuse seisukohast eriti olulised ja nendes ei
Rahvusvaheline on loodud riikidevaheliste konfliktide lahendamiseks. Kuidas suhtuda siis kodusõtta? Humanitaarne intervensioon. Juhul kui üks riik hakkab oma kodanike suhtes kasutama genotsiidi, siis ÜRO harta järgi käib see kollektiivse julgeoleku erandi alla. Sellisel juhul peaks ÜRO julgeoleku nõukogu tegutsema. Külm sõda tõestas seda, et ÜRO julgeolekunõukogu osutus tihti tegevusvõimetuks patiseisus olles. Vastavat resolutsiooni ei sünni, kui üks ÜRO JNK alalistest liikmetest (USA, Sbr, Prantsusmaa, Hiina ja Venemaa) paneb peale veto. Seetõttu oli külma sõja ajal ka palju tapatalguid, kuhu ÜRO ei sekkunud. Humanitaarset intervensiooni võib teostada ilma ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonita. Sellisel juhul ei saa me rääkida legaalsusest, kuid legitiimsus võib olla olemas. Responsibility to protect on humanitaarse intervensiooni kaasaegsem nimetus. unilateraalne interventsioon kas üksikul riigil tekib õigus relvastatud sekkumiseks ilma
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväg...
käesoleva normieelnõu 7. peatükis. Sillad (3) Sildade puhul tavaliselt liikluskoormuse ja lumekoormuse koosmõju ei arvestata. (4) Ühe ehitusaegse koormusvariandina tuleb silda kontrollida ebasümmeetrilise lumekoormuse kõige ebasoodsamast jagunemisest lähtudes. Selle kontrolli puhul võetakse lumekoormuse suuruseks 25 % lumekoormuse normväärtusest maapinnal. 3.2 Kandepiirseisundi koormusjuhtumid (1) Kandepiirseisundis arvesse tulevad koormusjuhtumid saadakse tavaliselt alalistest või ajutistest koormusolukordadest (vt. EPN-ENV 1.1 jaot. 1.2 ja 9.4.2). Projekteerimise alused 56 (2) Käesolevas normieelnõus p. 2(3) toodud eriolukordades võib lumekoormust käsitleda avariikoormusena. 3.3 Kasutuspiirseisundi koormusjuhtumid (1) Konstruktsiooni läbipainde ja teiste kasutuspiirseisundiga seotud ilmingute (kaasa arvatud pragude avanemine) kontrollimisel lähtutakse
Paikneb Brüsselis. EL seadusandlik organ, võrreldav rahvusriigi parlamendiga, peamine otsuste tegija, koosneb liikmesriikide ministritest, kel on õigus võtta seisukoht liikmesriigi valitsuse nimel. Ministrid kogunevad arutusel olevate valdkondade järgi. Tavaliselt kohtub nõukogu neli korda aastas, välis-, põllumajandus-, majandus- ja rahandusministrid sagedamini.. Nõukogu sekretariaadis on u 2500 töötajat. Nõukogu sõltub suurel määral liikmesriikide alalistest esindustest Brüsselis. Neis töötavad Coreperi (alaliste esindajate komitee) ja selle töörühmade kohtumisel osalevad liikmesriikide diplomaadid. Kõik õigusaktid peavad teel nõukokku läbima Coreper I (liikmesriikide suursaadikute asetäitjad, kes arutavad siseturu korraldamise tehnilisemaid aspekte, keskkonna jm küsimusi) ja Coreper II (liikmesriikide alalisi esindusi juhtivad suursaadikud, arutavad üldküsimusi, välispoliitikat, majandust ja rahandust)
Paikneb Brüsselis. EL seadusandlik organ, võrreldav rahvusriigi parlamendiga, peamine otsuste tegija, koosneb liikmesriikide ministritest, kel on õigus võtta seisukoht liikmesriigi valitsuse nimel. Ministrid kogunevad arutusel olevate valdkondade järgi. Tavaliselt kohtub nõukogu neli korda aastas, välis-, põllumajandus-, majandus- ja rahandusministrid sagedamini.. Nõukogu sekretariaadis on u 2500 töötajat. Nõukogu sõltub suurel määral liikmesriikide alalistest esindustest Brüsselis. Neis töötavad Coreperi (alaliste esindajate komitee) ja selle töörühmade kohtumisel osalevad liikmesriikide diplomaadid. Kõik õigusaktid peavad teel nõukokku läbima Coreper I (liikmesriikide suursaadikute asetäitjad, kes arutavad siseturu korraldamise tehnilisemaid aspekte, keskkonna jm küsimusi) ja Coreper II (liikmesriikide alalisi esindusi juhtivad suursaadikud, arutavad üldküsimusi, välispoliitikat, majandust ja rahandust)
liikmesriikide ministritest, kel on õigus võtta seisukoht liikmesriigi valitsuse nimel. Ministrid kogunevad arutusel olevate valdkondade järgi. Tavaliselt kohtub nõukogu neli korda aastas, välis-, põllumajandus-, majandus- ja rahandusministrid sagedamini, kuna nende kureeritavates valdkondades on liikmesriik suveräänsuse loovutanud. Nõukogu sekretariaadis on u 2500 töötajat. Nõukogu sõltub suurel määral liikmesriikide alalistest esindustest Brüsselis. Neis töötavad Coreperi (alaliste esindajate komitee) ja selle töörühmade kohtumisel osalevad liikmesriikide diplomaadid. Kõik õigusaktid peavad teel nõukokku läbima Coreper I (liikmesriikide suursaadikute asetäitjad, kes arutavad siseturu korraldamise tehnilisemaid aspekte, keskkonna jm küsimusi) ja Coreper II (liikmesriikide alalisi esindusi juhtivad suursaadikud, arutavad üldküsimusi, välispoliitikat, majandust ja rahandust)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
