kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel · Inimõiguste järgimise edendamine maailmas Struktuur 6 põhiorganit + eriagentuurid, fondid, programmid 1) Peaassamblee ehk üldkogu Koguneb kord aastas (septembri keskpaik-detsembri keskpaik) New Yorgis. Valitakse peasekretäri 5 aastaks (tavaliselt äärealadelt, Kolmandast Maailmast). Valitakse 10 mittealalist liiget. Otsused on soovituslikud, mitte kohustuslikud. 2) Julgeolekunõukogu Rahu ja julgeoleku tagamise organ. 5 alalist liiget , kellel on vetoõigus: Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Suurbritannia 10 mittealalist liiget, kes on valitud Peaassamblee poolt 2 aastaks Resolutsiooni vastuvõtmiseks on vaja 9 häält, kusjuures kõik 5 alalist liiget peavad nõusoleku andma. Otsused on kohustuslikud, siduvad. 3) Majandus- ja sotsiaalnõukogu Edendab majandusarengut, inimõiguste kaitset ja rahvusvahelist koostööd erinevatel elualadel. 4) Hooldusnõukogu
Louis XIII suri sai ta Prantsusmaa ja Navarra kuningaks, olles ise vaid viie aastane. Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. 1661. aastal otsustas 23-aastane kuningas erinevalt oma isast ise valitsema hakata. Valitsejana andis ta välja seadusi ainuisikuliselt, sest eelmine kuningas Louis XIII oli generaalstaadid laiali saatnud. Louis XIV uskus, et on jumaliku võimuga ja juhtis riiki üksi, kuulates vaid usaldusväärsete ametnike nõu. Ta kontrollis riigi alalist sõjaväge ja vallutas Mississippi jõe orus olevad alad, mis tänini kannavad Louisiana nime. Louis XIV ajal muutus kuningavõim enneolematult tugevaks. Louis XIV valitsemisaega nimetati ka Prantsuse absolutismi kõrgajaks.
SUHTUMINE RIIGIKAITSESSE JA VÄLISSUHTLUSESSE, PEAMISED VÄLIS- JA KAITSEPOLIITILISED EESMÄRGID JA 3 OLULIST LUBADUST Eesti esmaseks eesmärgiks on säilitada ning parandada suhteid ning koostööd lääneriikide ning NATOga. Loome võimalused erinevateks ühisteks õppusteks lääneriikidega ning toetame sõjaväe masinate juurdeostu. Samuti toetame NATO vägede alalist kohalolekut Eestis, et tagada meie julgeolek. Kindlasti tuleb luua sõbralikumad suhted idanaabri Venemaaga. Oleme seisukohal, et euroopalike ja üldinimlike väärtuste austamisel põhinev kultuuriline, majanduslik ja keskkonnaalane koostöö Venemaaga aitab kaasa demokraatia ning rahvusvaheliste suhete stabiilsuse tugevdamisele. Peamiseks eesmärgiks praegusel pingelisel ajal on tagada meie kodumaa julgeolek ning suveräänsus. Meie kolm lubadust on: 1
rahvusvaheliste ja majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas . TÄNAPÄEVAL · ÜRO liikmesriike on hetkel 192. · Peasekretär on António Guterres. · 132 lõunapoolset riiki on moodustanud Group 77 klubi. TÄNAPÄEVAL · ÜRO on 60 aasta jooksul lähetanud maailma eri paika 63 rahumissiooni. · ÜRO Julgeolekunõukogu on ainus organ, mis saab vastu võtta resolutsioone. · Nõukogul on 5 alalist liiget (Venemaa, Hiina, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa), kellel on vetoõigus, ja10 roteeruvat liiget. KOKKUVÕTE
Eesti ja ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 17. september 1991. Ametlik hoiuraamatukogu: Eesti Rahvusraamatakogu Struktuur Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonist. Istungid septembrist detsembrini kuus peakomiteed. Julgeolekunõukogu koosneb 15 osapoolest. Vastutab rahu ja julgeoleku eest. 5 püsivat riiki ja 10 vahelduvat riiki. Majandus ja Sotsiaalnõukogu ning Rahvusvaheline Kohus 9 alalist komiteed Lisaks ekspertorganid, funktsionaal ja regionaalkomisjonid. RK ÜRO tähtsaim juriidiline organ. Riikidevahelised ja õiguslikud küsimused. Hooldusnõukogu ja sekretariaat Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume. Sekretariaat on ÜRO haldusorgan, eesotsas peasekretäriga( 5 aastaks). Alates 1. jaanuarist Ban Kimoon. ÜRO peakontor New York 19481952. Le Corbusieri 14. september 1948 ja 10. jaanuar 1951. Aitäh vaatamast!
seaduste ja kultuuri "maa õigus" õigus tundmine jne) kodakondsusele on kõigil, kes on riigi territooriumil sündinud. 3. Kodakondsuse saamine Nt USA eriliste teenete eest riigi ees (nt sportlased, kultuuritegelased jne) Eesti kodakondsuse saamiseks naturalisatsiooni korras peab: olema vähemalt 15-aastane; omama elamisluba või alalist elamisõigust; olema elanud Eestis vähemalt kaheksa aastat, millest viimased viis aastat püsivalt; omama registreeritud elukohta Eestis; oskama eesti keelt vähemalt algtasemel; tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ja kodakondsuse seadust; omama legaalset püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise; olema lojaalne Eesti riigile. Eesti kodakondsuse saamine eriliste teenete eest: Eriliste teenete korral ei pea olema täidetud
Ohutusmärgid ja ohumärguanded ning nende kasutus nõuded Stiina Siraki HT12-KE Kasutatavad ohutusmärgid Keelumärgid Hoiatusmärgid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kohustusmärgid Evakuatsiooni- ja esmaabimärgid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Julgeolekunõukogu on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis – Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV – on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee iga-aastaselt kaheks aastaks, igal aastal valitakse 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. ------------------------- Majandus- ja Sotsiaalnõukogul on 9 alalist komiteed ning lisaks eksperdiorganid, funktsionaal- ja regionaalkomisjonid. Rahvusvaheline Kohus on ÜRO tähtsaim õigusorgan. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusi ja ÜRO organite tõstatatud õiguslikke küsimusi. Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume. Sekretariaatmon ÜRO haldusorgan, mille eesotsas on peasekretär, kes valitakse viieks aastaks. ---------------------- ÜRO kui katusorganisatsiooni juurde kuuluvad spetsialiseeritud valitsustevahelised
Pariisi rahukonve:alg 18jaan1919. 28juun1919 kirj ala Versailles' rahulepingule. Osales 27riiki, kaotajaid pold kohal. Balti riikide delegatsioonid kohal mitteametlikult. Otsustav sõna: USA president Woodrow Wilson, Suurbrit peaministr David Lloyd George, Prtsm peamini Georges Clemenceau. Versailles'rahulepinguga sarnased lepingud sõlmiti Saksam liitlastega. Rahulepingute koostisosadeks RAHVASTELIIDU põhikiri(praeguseÜROeelkäija) Täiskogu koosnes liikmesriikides esindajaist: Nõukogus 5 alalist liiget, Suurbrit, Prantsus,Itaalia,Jaapan, USA(?).Alaline sekretariaat asus Genfis. Rahvasteliit loodi selleks, et tulevasi konflikte ära hoida. Saksamaa kuulus Rahvasteliitu 1926-33. NSVLiit 1934-39. Heideti välja, sest tungis Soomele kallale.Eesti astus R-liitu 1921.Rahulepingu järgi: *Saksamaa pidi loovutama alasid: Elsass-Lotrig Prantsusmaale, Eupen-Malmedy Belgiale, veel alasid Leedule, Taanile, Tsehhoslovakkiale, koridor Poolale.*Saksam sõjavägi ei toht olla suurem kui 100tuhat meest
"Küüditamised 20. sajandil". Totalitarismi tekkimisel ilmus küüditamine. See sai alguse iidsetel aegadel Lähis-Idast, kui kerkisid esile esimesed despootlikud monarhiad. Kuid 20. sajandil eriti jõhkrad režiimid rakendasid küüditamispoliitikat. Küüditamine toimus paljudes riikides(nt Armeenias, Eestis, Poolas jne). Kuulsam neist oli NSVL, Kolmas Reich ja Hiina Rahvavabariik. Nendes riikides küüditamise eesmärk seisnes selles, et luua alalist hirmutunnet, selleks et inimesed parem alistuvad valitsevale režiimile ülestõusude juhul. Peale selle küüditamine oli kokkuleppe osa. Näiteks, pärast sõja lõppemist küüditati sakslasi Poola, Tšehhoslovakkia ja Ungari aladelt vastavalt Potsdami konverentsi protokollile.
See on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele.) 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. (Ülikoolis on võimalik õppida, üliõpilase, külalisüliõpilase ning eksternina) 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõigust. (Üliõpilane on immatrikuleeritud ülikooli õppekavale. Välisüliõpilasel ei ole Eesti kodakontsust, ega elamisluba) 9. Immatrikuleerimine on isiku arvamine üliõpilaste nimekirja. Immatrikuleeritakse dekaani esildise alusel õppeprorektori korraldusega. Korralduses näidatakse ära õppeaja algus ja lõpp vastavalt õppekava nominaalkestusele (vt p 40). (Immatrikuleerimine on õpilase arvamine üliõpilaste nimekirja) 12
keel. New Yorgis asuv peakorter ÜRO struktuur * Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Istungid toimuvad igal *Julgeolekunõukogu aastal oktoobrist tähtsaim detsembrini. püsivalt tegutsev organistatsioon, koosneb 15 liikmest. *Majandus- ja Sotsiaalnõukogu 9 alalist komiteed, millele lisanduvad ekspertorganisatsioonid, funktsioonaal- ja regionaalkomisjonid. *Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid piirkondi *Sekretariaat ÜRO haldusorganisatsioon, keda juhib peasekretär. Pragu on selleks Ban Ki- moon. ÜRO lipp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Armastuse narrid Ferdinand H. oli Eestimaa mõisniku poeg. Tal oli õrn, alalist armastust ihaldav süda. Juba lapsena oli ta kõiki oma koolipreilisid palavasti armastanud. Tartus pidi Ferdinand vanemate soovi mööda seadusetarkust õppima, aga ta ise oli endale kõrgemad sihid seadnud. Päeva ajal kirjutas ta armastuskirju. Ferdinand sai vanemate käest iga kuu alguses 200 rubla, aga ta ei tulnud selle rahaga toime, sest naisterahvad on kõige kallimad asjad siin ilmas. Õnneks oli tal hea südamega sõpru, kes talle raha laenasid
• Julgeolekunõukogu on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis – Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV – on alalised ja omavad vetoõigust. • Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee iga- aastaselt kaheks aastaks, igal aastal valitakse 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. • Majandus- ja Sotsiaalnõukogul on 9 alalist komiteed ning lisaks eksperdiorganid, funktsionaal- ja regionaalkomisjonid. • Rahvusvaheline Kohus on ÜRO tähtsaim õigusorgan. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusi ja ÜRO organite tõstatatud õiguslikke küsimusi. • Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume. • Sekretariaatmon ÜRO haldusorgan, mille eesotsas on peasekretär, kes valitakse viieks aastaks. VALITSUSTEVAHELISED ORGANISATSIOONID
Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas Ohumärguanne on vastavalt olukorrale kasutatav märgistus, märk või värvus, valgusmärguanne või helisignaal ning suuline või käemärguanne, mis osutab teatud esemele, tegevusele või olukorrale ning tagab vajaliku ohutusalase teabe või tegevusjuhise. Ohumärguanded jagunevad: - alalisteks; - ajutisteks. Alalist ohumärguannet kasutatakse: 1) keelu, hoiatuse ja kohustusliku nõude puhul; 2) evakuatsioonitee, esmaabi- ja tuletõrjevahendite asukoha märgistamiseks; 3) mahutite ja torude märgistamiseks; 4) takistuse, ohtliku koha ja liikumistee märgistamiseks. Ajutist ohumärguannet kasutatakse, kui: 1) valgusmärguande, helisignaali või suulise märguandega teatatakse töötajatele ähvardavast ohust, juhitakse töötajate tegevust või kutsutakse neid hädaohu korral lahkuma ohualalt; 2) suulise või käemärguandega juhendatakse ohtlikku teisaldamist või manöövrit sooritavat isikut. Ohutusmärgid ...
Viin aukodanik. Olemuselt beethoveni sarnane: jäme, tahumatu, tihti ettearvamatu, kuid teda aksepteeriti. Vanas eas viini positsioon võrreldav peephoveniga, jumalus. Wagneri vastane, ühtki ooperit. Ei sallinud kasse ja lasineid vibuga. ,,kui ma kedagi ei solvanud, vabandust." Looming Moto- ,,tagasi viini klassikute juurde". Muusika oli lüüriline kahetsus mis väljendas elamusi, soove ja hingeelu. Välised effektid ei huvita. Sisu oluline- peategelane peab alalist võitlust oma saatusega. Programmita instrumentaalmuusika ja klaveripalad. Heine ja Goethe tekstid. · Klaverivaliatsioonid 1. 16 Schumann 2. 25 Händel 3. 28 Paganini · Väikevormid 1. Sonaadid 2. Ballaadid 3. Rapsoodiad 4. Klaveriteosed 4 käele · Viiulikontsert · Kontsert viiulile ja tsellole · 2 klaverikontserti- väga olulised · 4 sünfooniat · Avamängud 1
küpsuse poolest.» Hoolimata paljudest eksivaadetest, suutis Cooper ühes küsimuses oma kirjanduslikest kaasaegsetest vastuvaidlematult kõrgemale tõusta. Tema hakkas esimesena rääkima Ameerika indiaanlaste vaprusest ja õilsusest, selle häviva rahva saatusest, kes olid süüdi ainult selles, et nende isade maad läks vaja Euroopa kolonistidele. Tuleb meeles pidada, et valged pidasid esimesest Ameerika mandrile astumise päevast alates alalist ja halastamatut sõda indiaanlastega, Ameerika avaruste põliste peremeeste vastu.
Mul polnud aimugi, kuidas seda ülesannet lahendada. Olin unustanud, missugune mu tädi välja näeb. Kui laupäev tuleb, lähen maale. Märt on poiss, keda paljud kardavad. Kuigi ilm oli jahe, ei pannud ma soojalt riidesse. Peeter ei teadnud, mis on õige vastus. Keegi ei uskunud, et Toomas võis nii ebaviisakalt käituda. Film lõppes varem, kui arvasin. On palju põhjusi miks inimesed elavad just seal kus nad elavad ning miks nad algselt sinna elama asusid. Kui endale alalist elupaika otsiti pidi mõtlema esmavajadustele toidule veele soojusele ja peavarjule. Kõigepealt pidid uusasukad kindlaks tegema kas väljavalitud kohas on piisavalt toitu vett ehitusmaterjale. Vanasti rajati asulad tavaliselt jõgede või allikate lähedusse kus oli võimalik ka vilja ja karja kasvatada. Pärast sobiva maa-ala väljavalimist pidi väga hoolikalt kaaluma kuhu täpselt oma asula ehitada. Eelistati elada sellises kohas mida oleks vaenlase eest kerge kaitsta näiteks mäe nõlval
Üksik-Jalaväekompanii. Scoutspataljon taasloodi Vabariigi Valitsuse otsusega 29. märtsil 2001. SÜMBOOLIKA Scoutspataljoni logo võeti kasutusele 1918. aastal, kui pataljon loodi. Moto "E pluribus unum" tähendab "Üks paljudest", mis tähistab võitlejate valmisolekut alati üksteise eest seista, olla üks paljudest, ent seejuures üks, ühtne ja raudne rahvas. Põdra pea sümboliseerib valvsust, erksust ja kiirust, ehatäht põdra pea kohal aga pataljoni võitlejate sihikindlust, alalist valmisolekut ja alistamatust. Eesti Skautide Ühing annetas Scoutspataljoni taasloomise kolmandal aastapäeval, 29. märtsil 2004 pataljonile lipu. Lipp kujundati vastavalt ajaloolisele lipule.Lipu üks pool on sini-must-valge, teisel küljel on sõjameeste kaitsepühaku kujutis Püha Jüri valge hobuse seljas, tapmas lohet. Ratsaniku kilbiks on Scoutspataljoni embleem.
(vaimu puudega) tunnistatud kohtukaudu. Selle isiku tehingud on seaduses kirjas tühisena. Füüsilisel isikl on elukoht ja tegevuskoht. Elukohaks loetakse füüsilisel isikul peamist elukohta, kui pole olnud võimalik kindlaks teha alalist või igakordset viibimiskohta. Tegevuskohaks isikul loetakse tema kutse või majandustegevuse kohta (töökoht või kool). Teadmata kadunu isiku kohta puuduvad andmed tema elusoleku, surma ja viibimis koha kohta. Teadmata kadunud isikut tuleb tunnistada kadunuks kohtu kaudu. Kui inimene kaob ära siis teda tunnistatakse surnuks 5 aasta pärast, kui ta pole varem välja ilmund. Näiteks: inimene kaob ära 01.09.2000 tema lahkumist hakkatakse lugema 02.09.2000 ja surnuks tunnistatakse 02.09
eest. Põhjasõjaga püüdis Peeter I saavutada Venemaale väljapääsu Läänemerele. ui Tallinn 1710. aastal Põhjasõja käigus (1700-1721) Vene vägedele kapituleerus ja Eestimaa Venemaaga ühendati, kujunes Tallinn linn Läänemere kaldal ,,aknaks Euroopasse". Tsaar Peeter I vajas loodavale Venemaa laevastikule baasi ja Tallinn sobis selleks hästi. Kokku käis tsaar Tallinnas 11 korda, viimati 1723. aastal. Vajades alalist peatuskohta, ostis ta 1714. aastal väikemõisa Lasnamäe nõlvakul ja laskis sinna püstitada tüüpilises hollandi stiilis pooleteistkordse maja koos sauna ja muude kõrvalhoonetega. Aastal 1712 andis Venemaa senat Peetrile ametlikult keisritiitli. Seda tunnistasid ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad. Peeter I suri 1725. aastal ootamatult ilma troonipärijat määramata ning testamenti jätmata. Maeti prantsuse kombe kohaselt, kus leinati 40 päeva enne matmist.
Ta sai Prantsusmaa ja Navarra kuningaks, olles ise vaid viie aastane. Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. 1661. aastal otsustas 23-aastane kuningas erinevalt oma isast ise valitsema hakata. Valitsejana andis ta välja seadusi ainuisikuliselt, sest eelmine kuningas Louis XIII oli generaalstaadid laiali saatnud. Louis XIV uskus, et on jumaliku võimuga ja juhtis riiki üksi, kuulates vaid usaldusväärsete ametnike nõu. Ta kontrollis riigi alalist sõjaväge ja vallutas Mississippi jõe orus olevad alad, mis tänini kannavad Louisiana nime. Louis XIV ajal muutus kuningavõim enneolematult tugevaks. Louis XIV valitsemisaega nimetati ka Prantsuse absolutismi kõrgajaks. Päikesekuningas Louis pidas ennast kõige keskpunktiks ja teenis endale lisanime Päikesekuningas. Üle kõige väärtustas ta kuulsust, mille nimel pidas ta laastavaid sõdu. Kuninga perekonnal ei olnud eraelu kõik toimus rahva silme all.
Suurbritannia koos Hiina ja Nõukogude Liiduga allkirjastasid Üldise Julgeoleku Deklaratsiooni. Olulisimateks läbirääkimisteks loodava ühenduse põhikirja üle, lähtudes USA väljatöötatud ettepanekutest, kogunesid eelnimetatud riikide esindajad Washingtoni lähedal Dumbarton Oaks'is 1944. aasta sügisel. Ettepanekutes nähti ette ka ÜRO otsustamisprotsessi keskendamine rahu ja julgeoleku eest vastutavasse Julgeolekunõukogusse, milles oleks oluline roll ja vastutus alalist liikmestaatust omavatel suurvõimudel. Jaltas 1945. a. veebruaris toimunud liitlaste kohtumisel, millel lahendati seni allesjäänud lahkarvamused, otsustati saata põhikirja materjalid ka teistele Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni allkirjastanud riikidele ning kutsuda kokku konverents ÜRO põhikirja viimistlemiseks. Konverents algas San Franciscos 1945. aasta aprillis, ÜRO põhikiri allkirjastati 51 riigi poolt 26. juunil 1945 ning see jõustus peale ratifitseerimist ÜRO
Ülejäänud kodanikud olid pebleid-olid ka riikad aga mitte väga, olid patriitsite kliendid, piirati nende õigusi. Rooma vabariik kogu rahvas võttis osa valitsemisest,res publica tähistas vabariikliku korraldust,riiki juhtisid riigiametnikud e magistraadid ja vanematenõukogu-senat,riiki juhtisid targad ja avalikusele tuntud inimesed. Vallutussõdadega sai roomast kogu vahemere ümbrust hõlmav suurriik,pidevad sõjad ja võimu hoidmine vallutatul aladel vajas alalist sõjaväge,seetõttu koosnes nüüd rooma sõjavägi elukutselistest sõjaväelastest.riigis puhkesid kodusõjad,senat kaotas oma autoriteedi,oli vaja kes sõja lõpetaks,sellesk oli aucustus,kes võitis oma vastased kehtestas riigis ainuvõimu,algas keisriigi ajajärk. Armee koosnes nüüd elukutselistest palgaväelastest,kuid ülesehitus,relvastus ja võitlustaktika sama. Alates puunia sõjatest oli
ka tema järglase Louis XV valitsusaeg möödus suuremate probleemideta. See on küll väga vaieldav, ent ilmselt on just Louis XIV see, kes paneb aluse monarhia hävingule ning "istutab" probleemid, millega Louis XVI enam toime tulla ei suuda. Ta ei surnud küll rahva poolt armastatuna, ent ometi on ta tänaseks üks enim mäletatud ja austatud monarhe Prantsusmaal ning vahest koguni terves maailmas.Ta kontrollis riigi alalist sõjaväge ja vallutas Mississippi jõe orus olevad alad, mis tänini kannavad Louisiana nime. Louis XIV ajal muutus kuningavõim enneolematult tugevaks. Louis XIV valitsemisaega nimetati ka Prantsuse absolutismi kõrgajaks. Louis XIV ajal oli absolutism Päikesekuningas Louis XIV ajal oli absolutismi kõrgajastu. Valitsejana andis ta välja seadusi ainuisikuliselt, sest eelmine kuningas Louis XIII oli generaalstaadid laiali saatnud. Louis XIV
ELi tegevusvaldkonnad ja näited * RVS iseloomustus tänapäeval *Internatsionaliseerimine ehk rahvusvahelistumine: riikide ja rahvast tihe läbikäimine * Majanduses- aktiivne kaubavahetus(tooraine hangitakse ühest riigist ja seda turustatakse teises riigis) * Väliskapitali kohaloelks ja väliskaubanduse tasakaal riigilõikes * Hariduse omandamine välisriikides(võimalus õppida teiste riikide ülikoolides ja kutsuda enda kooli külalislektoreid) Vahendid: *Diplomaatilised suhted *Majanduslik koostöö *Välisabi (eriliik-humanitaarabi) *lepingud ÜRO Julgeoleku Nõukogu struktuur ja roll organisatsiooni juhtimises Koosneb 15 riigi esindajatest, 5 alalised liikmed ja 10 valitakse iga kahe aasta tagant.(Alalist esindust omavad asutajariigid-Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja USA). Nõukogu saab võtta vastu otsuseid, mida pooldavad kõik alalised liikemd. Julgeolekunõukogu otsused on kõigile liikmesmaadele kohustuslikud. Põhiülesanne:* lahendad...
Arvamusavaldus kannab soovituslikku iseloomu. Euroopa komisjon · alaliselt tegutsev organ, mis asub Brüsselis. · Koosneb (enne 2007) 25 volinikust, kes nimetatakse liikmesriikide valitsuste poolt ja hääletatakse ametisse europarlamendis. · Iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest ja peab lähtuma EL huvidest. · Komisjoni juhib president (2004 José Manuel Barroso) · Tähtsamateks allüksusteks on 26 peadirektoraati (17 000 alalist töötajat) Ülesanded: · teeb ettepanekuid EL edasise arengu kohta, algatab seaduseelnõusid, valmistab ette MN ja ÜK istungid · jälgib MN otsuste täitmist võib nõuda trahvi või pöörduda E Kohtu poole · seisab EL õigusnormide rakendamise eest · esindab EL i rahvusvahelistes organisatsioonides (Maailma Kaubandusorganisats) · haldab EL eelarvet. Euroopa Parlament · liikmesriikide valijaskonna esindusassamblee
Maailmas Inimese heaolu jaoks on vaja kolme tegurit pere, töö ja eelkõige kodu. Kodu on see, mis pakub inimesele turvatunnet. Kuid mis saab inimesega siis, kui tal kodu pole, kui tal pole kuhugi varjule minna? Temast saab kodutu. Kodutus ja kodutud on probleemiks üle terve maailma. Keegi ei oska kindlalt öelda, palju neid tänapäevaks juba kogunenud on. ,,Eests puudub kindel definitsioon, kes on kodutu. Kas ta on inimene, kellel pole alalist elukohta, või on ta ka inimene, kes ei saa koju minna, kuna seal tarvitatakse vägivalda. Tänu sellele ei saa kindlat kodutute arvu ka registreerida," räägib MTÜ Iseseisva Elu töötaja Merilin Mänd. Kuid ta mainib ka, et ainuükis Tartus võib see arv küündida kuni 500inimeseni. Eestis on kokku ligikaudu 3000-5000 kodutut. Maailmas on aga alaliselt ilma koduta 1,6miljonit, millest 40% on pered ja 28% haritud inimesed. Kuid
Turvaline paindlikkus- flexicurity. Turvaline paindlikkus on proaktiivne heaoluriigi tööturupoliitika mudel. Termini võttis esmakordselt kasutusele sotsiaaldemokraatliku Taani peaminister Poul Nyrup Rasmussen, 1990 aastal. See on strateegia, milles püütakse ühendada tööturu paindlikkus tööandjate jaoks ja tööhõivekindlus töötajate jaoks. Turvalise paindlikuse põhikomponendid on: Aktiivne tööpoliitika Paindlik tööseadusandlus Sotsiaalkaitsesüsteem Elukestev õpe Turvalise paindlikkuse mõiste hõlmab mitme sotsiaalsüsteemi elemente ja kajastab nende võimet tulla nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil toime meie ühiskonna ja majanduse ees seisvate ülesannetega. Valitsused ja tööandjad määravad peamiselt kindlaks turvalise paindlikkuse ulatuse ja vormi, mida tööturgudel kohaldatakse riikliku poliitika ja äriühingute sisemiste tegevuspõhimõtete kaudu. Turvalise paindlikkuse abil on võimalik oluliselt parandada Euro...
Ametnikkond - nende ülesanne oli tegelda monarhi poliitika täide viimisega. Nt: koguda makse, märkida võlgnikud jne koosnes peamiselt madalama päritoluga isikute hulgast (kuna nad olid kuningale poliitika täide viimisel lojaalsed, sest allumatuse korral võisid nad positsiooni kaotada) Sõjavägi- algne sõjavägi polnud alati ustav kuna võidi olla sellel poolel kes rohkem maksis ning kokku tuli ainult sõja käikudeks. Kuningal oli vaja alalist sõjaväge, mida saab koguaeg kasutada ja millele toetuda. Algselt moodustasid alalise sõjaväe sõdurid kellele maksti palka ja hiljem teenistus kohuslased st kes värvati sõjaväkke. Selle tulemusena ei moodustunud sõjavägi enam aadlitest, mis tõttu võis seda suurendada. 5) Millised olid merkantilistlik majandus poliitika iseloomulikud jooned? -eesmärk tuua riiki raha sisse - asumaadest tuleb tuua tooraine sisse, see ümber töödeldes ja kallilt maha müüa.
Juba Karl Suure eluajal oli ta tuntud üle kogu maailma. Karl Suure nimi ei tekkinud keisril mitte tema riigi suuruse, vaid suure kasvu tõttu. Oma 190 cm pikkuse koguga oli ta keskaja inimeste hulgas tõeline hiiglane. Täies sõjavarustuses, mõõk käes, kroon lokkis heledate juustega peas, jättis keiser majesteetliku ja isegi hirmuäratava mulje. Oma parimail eluaastail oli ta suurepärane sõjamees, jahimees ja ujuja. Keisril oli viis naist ja kuus alalist armukest. Tal oli laitmatu tervis ja ta elas 72-aastaseks. Kuid hoolimata keisri arvukatest järeltulijatest ei suutnud keegi neist riiki koos hoida ja see lagunes juba ühe põlvkonna jooksul. Keskaegsete inimeste meelest oli Karl Suur ideaalne valitseja.
Keel ka väga tähtis kuuluvuse määramisel. Enamus maailma riikidel on oma riigikeel ehk keel mis kuulub kindlas riigis elavale rahvale ja mida sealne elanikkond enamuses räägib. Kuuluvuse määramisel ei saa rääkida ainult riigist, keel riigi siseselt on ka erinev, näiteks on sõnu mida kasutavad PõhjaEestlased ja LõunaEestis sellest aru ei saada, nii saab määrata ka riigisisest alalist kuuluvust. Keelekasutus jaguneb ka ametialaselt, näiteks ei pruugi tavainimene mitte midagi aru saada kahe arsti vahelisest kõnes, kuna nende keel on spetsialiseeritud ja kasutatakse kindlaid ametialaseid väljendeid, lühendeid ja sõnu. Niimoodi on peaaegu iga ametiga. Suulises keeles omab tähtsust ka hea diktsioon ehk hääldusviis, kui inimene hääldab sõnu halvasti, ei saada tihtipeale temast aru ja info jääb edastamata
ÜRO- moodustati 1945 San Fransiskos. Eesmärgid ja ülesanded : 1)säilitada rahvusvaheline julgeolek ja rahu 2) arendada rahvaste võrdõiguslikkuse ja enesemääramise põhimõtte alusel riikide vahelisi sõbralikke suhteid 3)Organiseerida rahvusvahelist koostööd , majanduslike , sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarsete probleemide lahendamisel . Ülesehitus: 1) ÜRO peamisi organeid 6 a)peaassamblee kõik liikmesriigid b)julgeolekunõukogu- 15 liikmesriiki (neist 5 alalist: USA,Venemaa, Prantsusmaa, Hiina, Suurbritannia) c)majandus ja sotsiaalnõukogu d)hooldusnõukogu e)rahvusvahline kohus f)sekretariaat ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon ÜRO Abi ja tugiorganisatsioonid: *UNESCO-ühendatud rahvaste haridus, teadus ja keelte organisatsioon *UNICEF- ühendatud rahvaste rahvusvaheline laste hädaabifond *ILO- rahvusvaheline tööorganistatsioon *PAO- toitlus- ja põllumajanadusorganistasioon *WTO- ülemaailmne tervishoiuorganisatsioon.
Senaator oli eluaegne ametikoht, magistraadi koht aga 1 aasta. Millised eriõigused olid rahvatribuunil? Rahvatribuunil oli õigus panna keeld ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Rahvatribuunid pidid kaitsma lihtrahva huve. Millal ja miks mindi Rooma riigis üle palgasõjaväele? Hilise vabariigi ajal mindi üle palgasõjaväele. Sest, et pidevateks sõdadeks ja võimuhoidmiseks vallutatud aladel oli vaja alalist sõjaväge. Võrdle Rooma vabariigi- ja keisririigiaegset riigikorraldust. vabariik keisririik 2 konsulit- Neile kuulus kõrgeim võim Keiser- täitis mitu ametit, mis kõik kokkuu riigis ja nad olid kõrgemad magistraadid tegid temast riigi tegeliku juhi. Tähtsamate Magistraadid- Riigi juhtimisse valitud 2 provintside asevalitsejana käsutas keiser
piisavalt vähendada. Mida peab tööandja tegema muudetavate või uute kasutusele võetavate märkide kohta? 1. Ohumärguande kasutuselevõtmiseks peab tööandja konsulteerima töötajate või töökeskkonnavolinikega ning andma neile võimaluse osa võtta ohumärguande kasutuselevõtmisega seotud küsimuste lahendamisest Ohumärguannete tüübid Kuidas ohumärguanded jagunevad? 1. Ohumärguanded jagunevad alalisteks ja ajutisteks ohumärguanneteks. 2. Alalist ohumärguannet kasutatakse: 1) keelu, hoiatuse ja kohustusliku nõude puhul; 2) evakuatsioonitee ja -pääsu, esmaabi- ja tuletõrjevahendite ning nende asukoha märgistamiseks; 3) mahutite ja torude märgistamiseks; 4) takistuse, ohtliku koha ja liikumistee märgistamiseks. 3. Ajutist ohumärguannet kasutatakse juhul, kui: 1) valgusmärguande, helisignaali või suulise märguandega teatatakse töötajatele ähvardavast
Kondensaator täidab vooluringis sama rolli, mis paak veetorustikus. Teda kasutatakse voolu ühtlustava seadmena. Kui laetud osakesed mingil põhjusel kondensaatori juures kogunevad, siis salvestab kondensaator laengut. Laengu puudujäägi korral annab ta seda aga ära. Nii töötab kondensaator alaldis, mis muudab seinakontaktist võetava vahelduvpinde elektrikellale või raadiole vajalikuks alalispingeks. Elektroonikas leiab aga peamiselt kasutamist kondensaatori võime mitte juhtida alalist voolu, kuid lasta läbi vahelduvat. Kondensaator on vajalik ka võnkeringis, mille abil saame kõikvõimalike raadio- või telesaatejaamade elektromagnetlainete hulgast välja valida just need, mis kannavad meile huvi pakkuvat programmi. Laialt levinud on mikrofon, milles sisaldub kondensaator. Sel juhul on kondensaatori üheks plaadiks õhuke metallkile, mis hakkab helilainete mõjul võnkuma. Võnkumisel muutub plaatide vahekaugus ja ka kondensaatori mahtuvus
EL valitsus. Alaliselt tegutsev organ, asub Brüsselis. Tegu on EL-u täitevvõimuga. Komisjon koosneb 27 liikmest ehk volinikust, kandidatuurid nim liikmesriikide valitsuse poolt ja kelle hääletab ametisse europarlament. Voliniku tegevus lähtub Euroopa Liidust. Iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest. Komisjoni juhib president Jose Manuel Barroso. Komisjoni tähtsmateks allüksusteks on 26 peadirektoraati (ministeeriumid). Euroopa Komisjoni käsutuses on u 17 000 alalist töötajat, kellest 5dik on tõlgid. Euroopa Komisjoni ülesanded: 1)Teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, algatab seaduseelnõusid, valmistab ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa ülemkogu istungid. 2)Jälgib Ministrite Nõukogu otsuste täitmist liikmesriikide poolt. Kui rikkumine võib nõuda trahvi või pöörduda Euroopa Kohtu poole. 3)Seisab EL-i õigusnormide rakendamise eest. 4)Esindab EL-i rahvusvahelistes organisat. 5)Haldab EL-i eelarvet. Euroopa Parlament
• 4. Vähendada laste suremust. • 5. Parandada emade tervislikku olukorda. • 6. Võidelda HIV/AIDS-i, malaaria jt. haigustega. • 7. Tagada loodussäästlikum keskkond. • 8. Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks. ÜRO struktuur • ÜRO-l on 6 peaorganit: 1. Peaassamblee - esindatud on kõik liikmesriigid ühe häälega, istungid toimuvad kord aastas. 2. Julgeolekunõukogu – tähtsaim ÜRO otsustusorgan, kuhu kuuluvad 5 alalist liiget: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina ning Venemaa. Alalistel liikmetel on õigus panna neile mittevastuvõetavale otsusele veto, mis tähendab, et Julgeolekunõukogu saab vastu võtta vaid niisuguseid otsuseid, mida pooldavad kõik nõukogu alalised liikmed. Julgeolekunõukogu põhiülesandeks on: lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi, ennetada ja maha suruda agressioone, tagada rahu 3. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu - vastutab majanduslike ja
Tänavaelu Tuhanded inimesed lähevad hommikul tööle, lapsed lasteaeda või kooli, kuid selle märkimisväärselt suure hulga indiviidide kõrval, kes normaalset elu elavad, ärkab igal hommikul ka väike grupp inimesi, keda keegi ei tunne ja kelle olemasolu kellelegi korda ei lähe, ja sammub samuti oma toimetusi tegema, naised, lapsed ja mehed, räämas, kaltsudes ja näljas, ei lähe mitte tööle, kooli ega lasteaeda, vaid suunduvad jahile, toitu otsima. Nad elavad oma võõrandunud maailmas, kus kehtivad kindlad reeglid ja märgistatud piirkonnad. Nad ei tunne kirjutatud seadusi, vaid vaatavad, kuidas kõige paremini toime tulla. Inimesed ei taha neid tunda, külmavärin ja vastikustunne valdab paljusid, kui näevad räsitud inimtompe prügikastist leitud hallitanud saia nosimas ja aukus kingi jalga proovimas. Ka väikeseid tänavalapsi silmates mõtleb nii mõnigi, et uih, need on nii halvad ja ulakad lapsed, targe...
kuulutati riigi majandushuvide kaitsmine üle kogu maailma. · Terrorism ja skandaalid (WTC 1993, Oklahoma 1995). ÜRO · NSV Liidu lagunemisega kadus üks ÜRO tegevust mõjutanud superriik. · Uues olukorras suutis USA kasutada ÜROd ära, õigustamaks oma sõjaväe saatmist piirkondadesse, kus ameeriklastel olid erilised huvid (Panama, Pärsia lahe piirkond, Somaalia, Haiti jne.) · ÜRO reformimise nõuded (nt alalist kohta JNis hakkasid nõudma Saksamaa, Jaapan, India, Brasiilia). NATO · NATO tähendus hakkas muutuma pärast VLO laialisaatmist (1991). · NATO laienemine (Tsehhi, Poola, Ungari 1999; Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia 2004)
· Linna ümbritses majanduslik tagamaa külade ja majanditega. · Tihedalt asustatud. · Texcoco järvele kunstlikult rajatud saartel chinampa'del kasvatati toitu. Ühiskond · Linnriike valitsesid dünastiad. · Riigi eesotsas piiramatu võimuga kuningas, keda austati pooljumalana. · Rahvastik kuulus enamasti nahuatli keelt kõnelevatesse etnilistesse rühmitustesse, kellel olid sarnased religioossed uskumused ja riitused · Alalist sõjaväge ei olnud. · Elanikkond jagunes kahte sotsiaalsesse põhiklassi aadlikud (u 10%) ja lihtrahvas.
Kodakondsus 1. KODAKONDSUS- on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodakondsusega seotud õigused ja kohustused 2. Eesti kodakondsuse saamise tingimused. · Sünnijärgne · Abielu kaudu · saab taotleda vähemalt 15-aastane isik, kes - omab pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust või elamisluba (kes on asunud Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit) - on elanud enne taotluse esitamist Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt 8 aastat, millest viimased 5 aastat püsivalt - on sooritanud eesti keele oskuse eksami (eesti keele eksamit ei pea tegema, kui põhi-, kesk- või kõrgharidus on omandatud eesti keeles) - on sooritanud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami
aastaseks, ning Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ja rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. kuuluda erakondadesse, kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane, kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. Kodanikuks saamine LISA: Välismaalane, kes soovib saada Eesti kodakondsust, peab: olema vähemalt 15-aastane; omama pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust või tähtajalist elamisluba (kes on asunud Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit); olema elanud enne Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt 8 aastat, millest viimased 5 aastat püsivalt. Lisaks elama Eestis 6 kuud pärast Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimisele järgnevat päeva; sooritama eesti keele oskuse eksami (eesti keele eksamit
Kodutöö 1 TTK0020 Keskkonnaökonoomika sügis 2015 1) Lähtuge Garret Hardin-i artiklist: ,,Ühismaa tragöödia" ja vastake järgmistele küsimustele: a) Millised tingimused põhjustavad ühismaa tragöödiat (tragedy of commons)? Argumenteerige artikli põhjal. b) Kas on võimalik ühismaa tragöödiat vältida, mida peaks sellisel juhul ette võtma ja kes seda peaks tegema? a) Ühismaa tragöödiat põhjustab- kui mingi maa-ala on ilma igasuguste piiranguteta avatud kõikidele inimestele ning kasutamiseks kättesaadav. Ühist maa-ala saavad kõik kasutada oma isiklikes huvides, avaldades läbi selle antud maa-alale negatiivset mõju. Kui iga indiviidi poolt saavutatud negatiivne mõju maa-alale ei pruugi silma paista suure kahjuna, siis kõikide indiviidide mõjud kokku võivad viia traagiliste tagajärgedeni. Tulemuseks võib olla maa-ala kasutuskõlmatuks või viljatuks muutumine. Kokkuvõtvalt on ühismaa tragöö...
Eesti keskpank,ajalugu Eesti pank asutati 24.veebruar 1919.aastal(millega kinitati panga põhikiri) Lühike ajalugu: (1919-panga esimene president Mihkel Pung1927.a.Eesti pank reformiti iseseisvaks) 1989-1991-Oli Eesti ajaloos kaks suurt pööret-liitriigiga vägivaldselt ühentatud osast taas iseseisvaks riigiks saamine ja üleminek plaanimajanduselt turumajandusele. (venemaa) 1990 a.algul oli olukord Eesti Majanduses vilets,SKT kahanes.Igapäevaelus tõhendas see alalist ja kõikehõlmavat toidu-ja tarbekaubadefitsiiti.(toidu ja tarbekaubad muutusid defitsiidiks.Puudus oli sularahast,palkade ja pensionite maksmine hilines,mõeldi välja ostutsekid ja tsekiraamatud) Kriisi alguses polnud põhiprobleem selles,et kaupa oli vähe-hoopis raha oli liiga palju(eriti seni,kuni hüperinflatsioon inimeste hoiuseid veel lõplikult nullinud polnud),mistõttu rahavas ostis paaniliselt kõike kokku. Teine kaubanduspuuduse põhjus oli nõukogude jaotus-ja veondussüsteemi
Karnak ja Luxor Sotsiaalne hierarhia: 1)vaarao-seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja, kõrgeim preester 2)asevalitsejad- piirkonna valitseja 3)preestrid-riigi nõuandja, religioosne kombetalitlus 4)kõrgemad väepealikud- sõjakäikude juhtija 5)kirjutajad-kontrollida kohustusi ja nende täitmist 6)talupojad-maa harimine, maksud, kasvatasid loomi, põhi töö tegijad Egiptuses 7)käsitöölised- ülikute tellimuse täitjad 8)orjad- abitöölised Sõjavägi ja vallutused: Vana riigi ajal ei olnud alalist sõjaväge, Uue riigi ajal aga oli hästi treenitud alaline armee, seal olid noored mehed, enamasti talupojad, nad võeti eluaegsesse väeteenistusse. Egiptuse armee oli riigi hiigelaegadel tugevaim ja kõige paremini korraldatud kogu Lähis-Idas. Lihtrahva elu: põhi töötegijad olid talupojad, harisid riigi või ülikute maid, sunnismaised, elasid tagasihoidlikes palmilehtedest katustega savionnides, söödi nisu-odra leiba, kala. Käsitöölised täitsid
· pärast isa surma sündinud laps, kelle isa oli surma hetkel Eesti kodakondsuses. · Eestis leitud laps, kelle vanemad ei ole teada, tunnistatakse lapse eestkostja või eestkosteasutuse taotlusel kohtu korras Eesti kodanikuks juhul, kui ei ole tõendatud, et laps on mõne muu riigi kodakondsuses. Välismaalane, kes soovib saada eesti kodakondsust, peab: · olema vähemalt 15-aastane; · omama pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust; · oskama eesti keelt igapäevaeluks vajalikul tasemel; · tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ja kodakondsuse seadust; · omama legaalset püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise; · olema lojaalne Eesti riigile; · andma vande: "Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale."
Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele 6. Mis muutus Rooma valitsemises kui tekkis keisririik? Kadusid rahvakoosolekud, riigi tegelik juhtimine koondus keisri kätte, senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja. Sõjavägi muutus elukutseliseks, sest vallutatud aladel oli vaja alalist sõjaväge. See sõltus suuremalt osalt väepealikust. 7. Millised erinevused olid keisririigi lääne- ja ida provintside vahel? Idaprovintsis olid kõrge kultuuriga rikkad linnad kus eksporditi luksuskaupa ja käsitöötooteid. Idaprovintsides kõneldi peamiselt kreeka keelt. Lääne provitsi linnad jäid jõukuselt ida omadele alla ja ühiskonnas oli põllumajanduslik üldilme. Mõned riigid olid suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. 8
Eesti Põhiseadusega antud õigus alati Eestisse tagasi pöörduda olenemata sellest, kui pikalt on vahepeal ära oldud. Eesti kodanikul on samuti kõik Euroopa Liidu kodaniku õigused, sealhulgas viisavaba reisimine nii Euroopa Liidus kui ka paljudes teistes maailma riikides, madalama õppemaksuga või tasuta õppimine, õigus töötada ilma tööloata kõikjal Euroopa Liidus ja palju muud. Kodakondsuse saab endale taotleda vähemalt 15-aastane isik kes, omab pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust, omab registreeritud elukohta Eestis, on enne Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamist elanud seaduslikult Eestis vähemalt 8 aastat, millest viimased 5 aastat püsivalt, oskab eesti keelt ning tunneb Eesti Vabariigi põhiseadust ja kodakondsuse seadust, omab legaalset püsivat sissetulekut. Püsivaks Eestis viibimiseks loetakse Eestis viibimist vähemalt 183 päeva aastas. Eesti kodakondsus omandatakse tavaliselt sünniga.
ÜRO struktuur 1.PEAASSAMBLEE koosneb liikmesriikide delegatsioonidest; korralised istungjärgud igal aastal septembrist detsembrini. Enamiku arutlusele tulevatest küsimustest suunab Peaassamblee oma 6 peakomiteele 2.JULGEOLEKUNÕUKOGU - püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest 5 on alalised ja omavad vetoõigust (USA, UK, PR, VENE, HIINA). Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee 4 aastaks 3.Majandus-ja sotsiaalnõukogul 9 alalist komiteed, lisaks ekspertorganid ja regionaalkomisjonid 4.Rahvusvaheline Kohus lahendab riikidevahelisi tüliküsimusi 5.Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume 6.Sekretariaat on ÜRO haldusorgan, eesotsas peasekretär, kes valitakse 5 aastaks Etteheiteid ÜRO-le: liigne bürokraatia; asjaajamise aeglus; vähene efektiivsus; puudub sunnimehhanism, millega kohustada liikmesriike vastuvõetud otsuseid ellu viima
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
