Tüüpiline multimeeter on võimeline mõõtma alalisvoolu, vahelduvpinget ja alalispinget ning takistust - Vahelduvpinge, V tähistab volti, mis on pinge ühik ja selle järel olev "laineke" näitab, et tegu on vahelduvpingega. Antud "laineke" võib mõnel seadme paikneda ka V kohal või all. - Alalispinge V tähistab jällegi volti, ning joon ja selle all olev punktiir (vahel võib alalisvoolu tähistada ka ainult lühike sirge joon, ilma punktiirita) näitab, et tegu on alalispingega. - Takistus. Ohm tähisega on takistuse sümbol. - Alalisvool. A on vooluühiku amper, tähis.
Sellised kondensaatorid vananevad kiiresti. 4.Elektrolüütkondensaatorid Alumiiniumelektroodidega elektrolüütkondensaatorid on suure mahtuvusega püsikondensaatorid. Nende ühe plaadi moodustab alumiiniumpleki riba. Teise plaadina toimib elektrolüüt mis asetseb kiudainest lindis. Elektriline ühendus elektrolüüdiga moodustatakse teise elektroodi abil, milleks on tavaliselt kondensaatori alumiiniumist korpus. Elektrolüütkondensaatori pingestamisel alalispingega katab elektrolüüsi tõttu tekkiv elektrit mittejuhtiv alumiiniumoksiid õhukese kihina positiivse elektroodi. See isoleeriv kiht toimibki elektrolüütkondensaatoris dielektrikuna. Tekkinud dielektriline oksiidikiht on alates mõne molekuli paksune, seepärast on kondensaatori plaadid teineteisele väga lähedal ja tekkiv mahtuvus suur. Paksemate oksiidikihtide korral saab kõrgemal pingel töötava elektrolüütkondensaatori. b) Muutekondensaatorid: Häälestuskondensaatorid
dielektrikute temperatuurisõltuvused ja kodeering. Elektrolüütkondensaatorid Alumiiniumelektroodidega elektrolüütkondensaatorid on suure mahtuvusega püsikondensaatorid. Nende ühe plaadi moodustab alumiiniumpleki riba. Teise plaadina toimib elektrolüüt elektrit juhtiv vedelik, mis asetseb kiudainest lindis. Elektriline ühendus elektrolüüdiga moodustatakse teise elektroodi abil, milleks on tavaliselt kondensaatori alumiiniumist korpus. Elektrolüütkondensaatori pingestamisel alalispingega katab elektrolüüsi tõttu tekkiv elektrit mittejuhtiv alumiiniumiühend õhukese kihina positiivse elektroodi. See isoleeriv kiht toimibki elektrolüütkondensaatoris dielektrikuna. Tekkinud dielektrikukiht on väga õhuke, kõigest mõne molekuli paksune, seepärast on kondensaatori plaadid teineteisele väga lähedal ja tekkiv mahtuvus küllalt suur. Elektrolüütkondensaator on polaarne element, seepärast tuleb kasutamisel teada mõningaid tema omadusi. Muutkondensaatorid
Leppemärk 15. Alaldi ja alaldamine Alaldi on seade, mis muundab vahelduvvoolu alalisvooluks. Alaldamine dioodi lülitamisel vahelduvvooluringi saab vahelduvvoolust pulseeriv, tõukeline, kuid ühesuunaline vool Alaldeid kasutatakse raadio teel edastatud heli-, video- ja teabesignaalide desifreerimiseks. Elektrienergiat on ökonoomsem üle kanda vahelduvvooluna, kuid paljud seadmed töötavad alalispingega seal läheb tarvis alaldeid. 16. Transistor justkui kahe dioodi ühend, kusjuures dioodidel on ühine p- või n-poole. Transistor võimendab elektrisignaale, teeb ümberlülitusi, genereerib elektrivõnkumisi. 17. Valgusdiood kui seda läbib pärivool, siis see hakkab valgust kiirgama (siirdealas kohtuvad elektronid ja augud taasühinevad ehk rekombineeruvad). Vabanev energia läheb kiirguvaile footoneile. 18
hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, kontrollimine, katsetamine, remontimine, hooldamine ja ehitamine, sealhulgas elektriseadme paigaldamine. Elektritöö tegemisel tuleb tagada inimese, vara ja keskkonna ohutus, järgides selleks asjakohaseid ohutusnõudeid. Lihtne elektritöö: Lihtne elektritöö on elektritöö, mida võib teha iga isik. Selliseks tööks on järgmised tööd: 1) tööd kuni 50-voldise vahelduvpingega või kuni 120-voldise alalispingega elektriseadmetega, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast; 2) tööd kuni 50-voldise vahelduvpingega või kuni 120-voldise alalispingega elektripaigaldise osades, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast; 3) toitevõrgust lahutatud kuni 250-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmete hooldustööd, mis ei haara kõrgema kui 50-voldise vahelduvpingega ja 120-voldise alalispingega elektriahelaid.
hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, kontrollimine, katsetamine, remontimine, hooldamine ja ehitamine, sealhulgas elektriseadme paigaldamine. Elektritöö tegemisel tuleb tagada inimese, vara ja keskkonna ohutus, järgides selleks asjakohaseid ohutusnõudeid. Lihtne elektritöö: Lihtne elektritöö on elektritöö, mida võib teha iga isik. Selliseks tööks on järgmised tööd: 1) tööd kuni 50-voldise vahelduvpingega või kuni 120-voldise alalispingega elektriseadmetega, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast; 9 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 2) tööd kuni 50-voldise vahelduvpingega või kuni 120-voldise alalispingega elektripaigaldise osades, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast;
Lihtne elektritöö: Lihtne elektritöö on elektritöö, mida võib teha iga isik. Selliseks tööks on järgmised tööd: 9 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 1) tööd kuni 50-voldise vahelduvpingega või kuni 120-voldise alalispingega elektriseadmetega, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast; 2) tööd kuni 50-voldise vahelduvpingega või kuni 120-voldise alalispingega elektripaigaldise osades, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast; 3) toitevõrgust lahutatud kuni 250-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmete hooldustööd, mis ei haara kõrgema kui 50-voldise vahelduvpingega ja 120-voldise alalispingega elektriahelaid.
z iooni laengukordsus e- elektroni laeng (1.6 · 10-19 C) v kiirus (Ek = mv2 /2 = zeV) Kvadrupooli massianalüsaatori tööpõhimõte ja ehitus. · Varrastel on samaaegselt alalispotentsiaal (U = 500 ... 2000 V) ja vahelduvpotentsiaal (amplituudiga V = ca 3000 V). · Kindla U ja V kombinatsiooni korral pääsevad varraste vahelt läbi ainult kindla m/z-ga ioonid. Kõik ülejäänud neutraliseeruvad varrastel. Pmst meil on positiivse ja negatiivse alalispingega vardad. Positiivse alalispingega vardad püüavad fokusseerida ioonikimpu varraste vahele, negatiivse alalisvooluga vardad püüavad aga hajutada ioonikimpu varraste poole. Siis on veel ka vahelduv vool, mis vähendab alalisvoolu mõju. Raskemad ioonid on vahelduvvoolust vähem mõjutatud, kui kergemad. Mõlema vardapaari koosmõju tõttu läbib stabiilse trajektooriga resonantsioonikimp kvadrupoolfiltrit ainult väga kitsas m/z väärtuste vahemikus
oksemassid valguvad suust välja Väljavõte elektriohutusseadusest § 20. Elektritöö (1) Elektritöö käesoleva seaduse tähenduses on elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, ehitamine, paigaldamine, kontrollimine, katsetamine, remontimine ja hooldamine. (2) Elektritööks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta: 1) töid kuni 50-voldise vahelduv- ja kuni 120-voldise alalispingega elektriseadmetel ja -paigaldistes; 2) töid kuni 250-voldise nimipingega elektripaigaldistes, mille käigus elektriseadmete ja -ahelate kestade kaitseaste ei vähene alla IP 20; 3) pingestamata kuni 250-voldise nimipingega ühefaasiliste kaitsejuhita pistikute ja ühendusjuhtmete ning sisustusvalgustite paigaldamist, remonti ja hooldust; 4) pingestamata kuni 250-voldise nimipingega elektriseadmete ja -ahelate kaitsekestade avamist või eemaldamist
millele on rist peale tõmmatud. - elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise, mis kuuluvad direktiivi 2002/96/EÜ lisas IA sätestatud kategooriatesse, tingimusel, et asjaomased seadmed ei ole muud tüüpi seadme, mis ei kuulu selle direktiivi kohaldamisalasse, osad. - EVS-EN 50272-2:2006 Ohutusnõuded tagavaraakudele ja akupaigaldistele. Osa 2: Statsionaarsed akud : Standard kehtib statsionaarsetele tagavaraakudele maksimaalse alalispingega 1500 V (nimipinge) ja kirjeldab põhimeetmeid kaitseks ohtude vastu, mis on põhjustatud: -elektrivoolust, -gaasi eraldumisest, -elektrolüüdist. Standard sätestab ohutusnõudeid, mis liituvad koostamise, kasutamise, kontrollimise, hooldamise ja kasutusest kõrvaldamisega. - EVS-EN 60335-1:2003 Majapidamis- ja muude taoliste elektriseadmete ohutus. - EVS-EN 60950-1:2006/A12:2011 Infotehnikaseadmed. Ohutus. Osa 1: Üldnõuded.
oksemassid valguvad suust välja Väljavõte elektriohutusseadusest § 20. Elektritöö (1) Elektritöö käesoleva seaduse tähenduses on elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, ehitamine, paigaldamine, kontrollimine, katsetamine, remontimine ja hooldamine. (2) Elektritööks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta: 1) töid kuni 50-voldise vahelduv- ja kuni 120-voldise alalispingega elektriseadmetel ja -paigaldistes; 2) töid kuni 250-voldise nimipingega elektripaigaldistes, mille käigus elektriseadmete ja -ahelate kestade kaitseaste ei vähene alla IP 20; 3) pingestamata kuni 250-voldise nimipingega ühefaasiliste kaitsejuhita pistikute ja ühendusjuhtmete ning sisustusvalgustite paigaldamist, remonti ja hooldust; 4) pingestamata kuni 250-voldise nimipingega elektriseadmete ja -ahelate kaitsekestade avamist või eemaldamist
Rel.rootorix on püsimagnet (sees on kontaktid , mida lülitaxe ümber)mis on ühendatud M.võlliga.Kiiruse väärtust mille juures toimub relee rakendumine , regul.häälestuskruvidega. Tahhogen.pingereleega-Reostaadiga regul.kiirust mille juures relee rakendub. Induktsiooni impulssandur- Koosneb hammaskettast, mis on ühendatud M.või töömasina võlliga.Hammaste vastas asub induktor (püsimagnet) millele on paigaldatud mõõtemähis, mida toidetaxe alalispingega. Mähiselt saadav pinge antakse läbi kondensaatori võimendi sisendisse. Võimendi täitab seejkuures ka impulsside formeerimise ül. Fotoelektriline impulssandur- Kasut.siirdeanduritena ning koos kalibreerimislül. asendiand.robotites, erinevates tehno.sead. ja tööpinkides. Koosneb valg.voo allikast, modulatsioonikettast ning fototajurist. Mod.ketas kujutab endast optiliselt läbipaistv.piludega ketast.mis pöörlemisel sulgeb periood-lt valg
Sellised kondensaatorid vananevad kiiresti. Elektrolüütkondensaatorid - Alumiiniumelektroodidega elektrolüütkondensaatorid on suure mahtuvusega püsikondensaatorid. Nende ühe plaadi moodustab alumiiniumpleki riba. Teise plaadina toimib elektrolüüt mis asetseb kiudainest lindis. Elektriline ühendus elektrolüüdiga moodustatakse teise elektroodi abil, milleks on tavaliselt kondensaatori alumiiniumist korpus. Elektrolüütkondensaatori pingestamisel alalispingega katab elektrolüüsi tõttu tekkiv elektrit mittejuhtiv alumiiniumoksiid õhukese kihina positiivse elektroodi. See isoleeriv kiht toimibki elektrolüütkondensaatoris dielektrikuna. Tekkinud dielektriline oksiidikiht on alates mõne molekuli paksune, seepärast on kondensaatori plaadid teineteisele väga lähedal ja tekkiv mahtuvus suur. Paksemate oksiidikihtide korral saab kõrgemal pingel töötava elektrolüütkondensaatori.
Staatori magnetväli pöörleb siis rootori pöörlemisele vastassuunas. Vastulülituspidurduses on mootori vool käivitusvoolust suurem, moment on väike, kuna rootorivoolu sagedus on suurenenud. Järsk voolu suurenemine võimaldab seda pidurdusviisi kasutada ainult väikese võimsusega mootorite juures. 3) Võõrergutusega dünaamilise pidurduse olukorras lülitatakse staatorimähis võrgust välja ja teda toidetakse alalispingega, pinge peab olema väiksem kui toitepinge. Alalisvool tekitab ruumis liikumatu magnetvälja, kuna rootor pöörleb, siis tekib temas vool ja seega ka pidurdusmoment. 4) Endaergutusega dünaamilise pidurduse (kondensaatorpidurdus) korral lülitatakse mootor võrgust välja ja staatorimähistele lülitatakse kondensaatorid. Asünkroonmootorite käivitamine Lühisasünkroonmootoreid käivitatakse tavaliselt otse võrku lülitamisega.
rootorivoolu sagedus on suurenenud. Seega suureneb ka tema induktiivtakistus. Järsk voolu suurenemine võimaldab seda pidurdusviisi kasutada ainult väikese võimsusega mootorite juures. Faasasünkroonmootorit võib vastulülituspidurduses kasutada koormuse langetamisel väikese kiirusega (nii nagu rööpergutusmootoritki). Seejuures tuleb rootoriahelasse lülitada suur takistus. Võõrergutusega dünaamilise pidurduse olukorras lülitatakse staatorimähis võrgust välja ja teda toidetakse alalispingega. Alalisvool tekitab ruumis liikumatu magnetvälja, kuna rootor pöörleb, siis tekib temas vool ja seega ka pidurdusmoment. Sellise generaatori koormuseks on rootoriahelasse lülitatud takisti või lühisasünkroonmootori rootori enda takistus. Tuleb arvestada, et alalispinge puhul tuleb arvesse ainult staatorimähise oomtakistus. Seega peab pinge olema väiksem vahelduvpingest. Staatorimähised võivad olla alalispingele lülitatud mitmeti.
5. Elektrodünaamika 5.1. Sissejuhatus elektriõpetusse Elektri- ja magnetnähtused on looduses esineva ühtse elektromagnetilise vastastik- mõju avaldumisvormid. See on inimese jaoks tähtsaim vastastikmõju. Peaaegu kõik jõud, millega inimene oma igapäevaelus kokku puutub (nt. elastsusjõud, hõõrdejõud, elusorganismide lihasjõud) on elektromagnetilise päritoluga (erandiks on vaid kehale mõjuv raskusjõud. Aatomeid, molekule ja tahket ainet hoiavad samuti koos elektrijõud. Elektromagnetilise vastastikmõju kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektroener- geetika ning elektriline side- ja infotehnika. Elektroenergeetika tegeleb elektriener- gia saamisega (soojuse, valgusenergia, mehaanilise energia või aatomituumade seose- energia arvelt), elektrienergia ülekandega ning muundamisega inimesele vajalikuks energialiigiks. Elektrienergia on mugavaks vahelüliks loodusest ammutatava ning inimtegevuses kasutatava energia vahel. Elektromagnetiline ...
Digitaaltehnika konspekt 1 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 2 Arvusüsteemid..................................................................................................................... 4 2.1 Kahend-, kaheksand-, kuueteistkümnendarvude teisendamine kümnendarvudeks.......4 2.2 Teiste arvsüsteemide arvude murdosa teisendamine kümnendarvu murdosaks...........5 2.3 Ülesanne 1.................................................................................................................... 5 2.4 Ülesanne 1a.................................................................................................................. 6 2.5 Ülesanne 1b.................................................................................................................. 6 Kümnendarvu teisendamine kahend-, kaheksand-, kuueteis...
1. Alalisvooluringide omadused.- Vooluring koosneb 3: toiteallikas, tarbija e koormus ja ühendusjuhtmed. Vooluringi graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluringi osa, kus vool on ühe ja sama väärtusega nim haruks (3 või enam haru). Kalbaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui vooluringis oleva elemendi pinge ja vooluline sõltuvus on lineaarne, siis nim selliseid elemente sisaldavaid vooluringe lin vooluringideks. Kui sõltuvus ei ole lineaarne, siis on tegemist mittelin vooluringiga. Kui vooluringivool ei muutu aja jooksul suuruselt ega suunalt nim seda vooluringi alalisvooluringiks. Suletud vooluringis eks vool, kui eks potensiaalide vahe ehk pingeallika klemm. Vool kulgeb vooluringis kõrgemalt madalamale potensiaalile 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. OHMi seadus: I = U/R (vool juhtmes võrdeline pingega tema otstel ja pöördvõrdeline juhtme takistusega). Kirchho...
Helivõimendite korral on võimalik vältida väljundtrafot, kuna standartseks valjuhääldi takistuseks on 8. Selle lähedane on ka transistori väljundtakistus. Ilma väljund trafota vastatab lülituste realiseerimiseks on kaks võimalust. Kas kasutatada kahte toiteallikat, või suuremahtuvuslist kondensaatorit. OPvõimendiks nim. Tavaliselt intergraal lülitusena teostavat universaalset võimenduselementi, millel on kaks sisendit, üks väljund ja mida toidetakse sümeetrilise alalispingega. Plussiga tähistatud sisendid nim. mitte inverteerivateks sisenditeks ja sinna antud signaal põhjustab väljundis samafaasilise väljundpinge, st. võimendise protsessis signaali faas ei muutu. Inverteerimis võimendit nim. inverteerivaks sisendiks, ning sinna antud signaal
Elektriohutus Terminoloogia: Elektripaigladis- üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms. Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade. Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks see hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised nagu lülitamised, ...
9.3. Operatsioonvõimendid Vaatleme näitena operatsioon võimendeid (OP-amps) kui universaalset ja integraalselt teostatavat MI-sisend I-sisend + E 1 E 2 + + U välj JOONIS 9.3 võimenduselementi , millel on väga palju praktilisi rakendusi. Operatsioonvõimendi on alalispingevõimendi ,millel on kaks sisendit, üks väljund ja mida reeglina toidetakse sümmeetrilise alalispingega. (joonis 9.3.) Plussiga tähistatud sisendit nimetatakse mitteinverteerivaks sisendiks ja temale antud sisendpinge tekitab väljundis samafaasilise väljundpinge. Miinusega tähistatud sisendit nimetatakse inverteerivaks sisendiks ja tema sisendpinge tekitab vastasfaasilise väljundpinge. Operatsioonvõimendil on suur sisendtakistus (0,5...10 M), väga suur pingevõimendus (20 000...100 000), väike väljundtakistus, ja lai võimendatav sagedusriba (0,5...10 MHz).
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD 1. POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõl...
- ühendavas kaabĮis pingelainete kulgevlaine liituda kaablis ja piiĮ,rĮ" kriitiliste .āartuste puhul võib pinge kiiruse kaabli Mootori kĖmmidel" tä,rgĮr, irnpulsspinge võib selle mootorilt p".g.rJril;"i;;;;. võneldes muunduri valrelüli alalispingega kuni 2 tulenrusena isegi püsitalitluses .kasvada konal' siis laiusriįārļ.",.it.ra impulss rakendatak.. dīnuu,.iliste võnkrtmiste korda. Krri enaln kui kaks korda rii,rJ"į ning võinialike pingete tippväärtrtsed võivad
seadistuskruvidega 2. Sellist kiiruse kontrolli releed võib edukalt kasutada mootori vastulülituspidurduse automatiseerimiseks, st mootori võrgust väljalülitamiseks peale tema kiiruse vähenemist nullilähedaseks. Induktsioonimpulssandur (joonis 3.27) koosneb hammaskettast 1 (primaarelement), mis ühendatakse mootori või töömasina võlliga. Hammaste vastas asub induktor 2, mis kujutab endast püsimagnetit temale paigutatud mõõtemähisega 3, millist toidetakse alalispingega U. Joonis 3.27 Mähiselt võetav pinge antakse läbi kondensaatori C võimendi sisendisse. Võimendi täidab samaaegselt ka impulsside formeerimise ülesannet. Hammasketta pöörlemisel muutub õhupilu suurus hammasketta hammaste ja induktori pooluste vahel. Selle tulemusena muutub järsult õhupilu magnetiline takistus ja magnetvoog. Muutuv magnetvoog indutseerib mähises 3 emj sagedusega f = * N / (2 ,
voolu ja pinge vahelise faasinihke puudumise tõttu reaktiivvõimsuse esimest harmoonilist. Võrdse võimsuse korral on aktiivalaldil võrreldes passiivalaldiga sisendvoolu amplituud ja efektiivväärtus märkimisväärselt väiksemad. Kolmefaasilised aktiivalaldid. Kolmefaasilise Vienna silla elektriline skeem on toodud joonisel 1.7, a, mida võib iseloomustada järgmiselt. Silla toitevõrgu poolel paikneb igas faasis drossel ja väljund kujutab endast keskväljavõttega muudetava alalispingega ahelat. Skeemi eeliseks on lülitite madalama blokeerpinge vajadus tänu väljundpinge jaotamisele ning paremad juhtivustunnusjooned. Igas faasis on üks juhitav lüliti nt MOSFET-transistor. Ümbritsetuna nelja dioodiga sildadest, töötavad need kahesuunaliste lülititena. Läbi kahe dioodi ja drosseli ühendab suletud lüliti toitepinge faasi alalisvoolu keskväljavõttega, tekitades magneetimise. Avatud lüliti korral
Tegelik ühendamine toimub aga pooljuhtelementidega, millest sagedamini kasutatakse dioode. Seepärast nimetatakse dioodidel põhinevaid maatrikseid dioodmaatriksiteks. Joonisel 1.22 näidatud maatriks M1 realiseerib NING-funktsiooni ja selle töö toimub järgmiselt. Sisendsignaalid u0 ... uk saabuvad maatriksi Ml püstjuhtmetele. Loogiliste EI- elementide abil leitakse nende signaalide inversioonid. Maatriksi M1 rõhtjuhtmeid toidetakse takistite kaudu alalispingega +E. Kui sisendsignaaliga püstjuhe on dioodi kaudu ühenduses rõhtjuhtmega, nagu näidatud joonisel 1.22, b, siis kõrge sisendpotentsiaali ehk loogilise l korral jääb diood suletuks ning kõrge potentsiaal säilib ka rõhtjuhtmetes. Kui 47 sisendisse saabub madala potentsiaaliga signaal ehk loogiline 0, siis läbib dioodi vool, takistil tekib pingelang ning maatriksi rõhtjuhtme potentsiaal langeb samuti loogilise 0 tasemeni.
03.1889.a. Saksa firma AEG peainsener Michael von Dolivo Dobrovolsky. 68 Meil kasutatakse vahelduvpinget, mille pinge väärtus on 220 V, mujal Euroliidus on normiks 230 V. Võib küsida, et mis vahelduvpinge see on, kui pinge väärtus ei muutu, on 230 V ? Väärtus muutub eespool toodud sagedusega (50 Hz), see 230 V on aga nn. efektiivpinge Uef, mis on võrdne alalispingega, mis teeks sama aja jooksul samapalju tööd kui antud vahelduvvoolgi. Saab näidata, et Uef = Um /2. Siit saame, et vahelduvpinge maksimaalne väärtus 230 V efektiivpinge korral on ca 320 V. Ka vahelduvvoolu korral kehtib Ohmi seadus i = u/R, kus R on nn oomiline taksitus. See on takistus, mis on vooluringil siis, kui selles ei ole kondensaatoreid või induktiivpoole. Kui vooluring sisalda ka kondensaatoreid või poole, on takistuse avaldis keerulisem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
