Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"alalispinge" - 121 õppematerjali

alalispinge on pulseeriv ja selle siinu-selised lõigud muutuvad 6 korda sagedamini kui staatori mähise EMJ. Alaldi dioodid takistavad aku tühjenemist läbi generaatori mähiste mootori seistes.
thumbnail
24
odt

Telefoni juhtmepõhine analoogliides

september 2013 Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud"), vastavaid (telefoni)terminali seisundeid (rahu- ja hõiveseisund) ning neile vastavaid signaale telefoniliinil. Osa 1 voltmeetriga Analoogliidese parameetrite mõõtmine Etteantud takisti väärtusega 100 oomi on ühendatud vastavalt mõõteskeemile joonis 1. Mõõtsime alalispinge terminalseadme rahuseisundis (telefonil toru hargil) ning terminalseadme hõiveseisundis (telefonil toru võetud) punktides 1, 2 ja 3. Joonis 1. Mõõteskeem analoogliidese parameetrite mõõtmiseks Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55,2 55,2 0,0 Hõiveseisund 12,0 7,0 5,0 Kontrollime vastavust U1=U2+U3 ja näeme, et mõõtmistel on samad tulemused mis arvutatutel. 55,2 V = 55,2 V + 0,0 V 12.0 V = 7,0 V + 5,0 V...

Arvuti riistvara
11 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Elektrimaterjalid - konspekt

ioonkristall Struktuurpolarisatsioon t=0 E1/E2=ε2/ε1 D=ε1E1=ε2E2 t= E1/E2=γ2/γ1 D=γ1E1=γ2E2 3.7 DIELEKTRIKUTE ELEKTRIJUHTIVUS 3.7.1. Üldist Alalispinge rakendamisel läbib esialgu dielektrikut ajas muutuv vool, mis läheneb asümptootiliselt väärtusele ij i   S S – voolu ristlõikepindala Nihkevoolu põhjustab polarisatsioon, st seotud laengute piiratud nihkumine dielektrikus:  abs =  D/ t...

tehnomaterjalid
39 allalaadimist
thumbnail
25
docx

ARVUTITE EKSAM piletid

Kilest plaate hoiavad normaalolekus kokku puutumast mikroisolaatoritest võrgustik (see on vaevunähtav). Kui vajutada ekraanile sõrme või mõne esemega, tekib plaatide vahel puutepunktis elektriline kontakt. Puutepunkti koordinaatide (asukohaarvude x ja y) kindlakstegemiseks rakendab juhtlülitus (kontroller) esmalt alalispinge alumise plaadi elektroodidele. Puutepunkti asukohas tekib siis takistuste suhtele vastav elektripinge (5- voldise elektroodipinge korral võib see olla näiteks x = 2 V). Seda pinge väärtust mõõdab kontroller pealmise plaadi elektroodidelt (nende elektroodide vahel enne kontakti pinge puudus); nii saadakse x-koordinaadi signaal. Teise koordinaadi saamiseks pingestatakse pealmine plaat, mis on alumisega risti, ja mõõdetakse pinge väärtus alumise plaadi elektroodidelt; saadakse y-signaal...

Arvutid
39 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Elektriohutus riskianalüüs

Näiteks, pikaajalisel tööl suure voolugeneraatoriga kui mõjub kaua ja märkamatult elektrivoolu pinge tervisele. Nendel inimestel on märgatud väsimus, mälu- ja unehäired, peavalu, kõrge vererõhk.[2] Hetkeline. Elektrilahenduse saamine inimesega väga lühikese aja jooksul. Elektrivoolu tugevus, mida peetakse inimesele ohtlikuks ja mis toob kaasa elektrivigastust, ületab 0,15A ning vahelduv- ja alalispinge üle 36V. Elektrilöögi toime tagajärjed võivad olla väga erinevad: elektrilöök võib põhjustada südame-, vereringe, hingamiseseiskumist, teadvusekaotust. Peaaegu alati elektrivigastusega kaasneb naha, limaskestade ja luude kahjustus elektrilahenduse sissepääsu ja väljapääsu kohatadel, põhjustades häireid närvisüsteemil.[2] On olemas kohalikud ja üldised elektrivigastused. Põletused elektrimärgid, naha metalliseerumine, naha läbilöök...

Riski- ja ohutusõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Toiduainetööstuse üldseadmete eksamiküsimused, joonistega

63. Põhineb induktsioonvoolu tekkele elektrijuhi liikumisel magnetväljas: 64. 1) elektrijuht on voolav vedelik, 2) vajalik magnetväli tekitatakse püsi- või elektromagneti abil, 3) mõõtesignaaliks on tekkiv pinge, mis on proportsionaalne vedeliku liikumiskiirusega 65. Uuemate seadmetena on vooluhulga määramiseks hakatud kasutamamagnetinduktsiooni põhimõttel töötavaid seadmeid. Nendes liikuvad osad puuduvad täiesti. Mõõdetavaks suuruseks on alalispinge , mis tekib piimatorusse diametraalselt paiknevatele elektroodidele. Seda pinget põhjustab magnetinduktsiooni nähtus. Kuna piima on elektrijuht, siis käitub ta elektrijuhina ka püsivas magnetväljas liikumisel, mille kestel indutseeritakse juhi otste vahele elektromotoorne jõud. 66. Silotankid 67. Piimas oleva rasva pinnaletõusu vältimiseks ja ka seinalähedase kihi üleliigse soojenemise vältimiseks on iga tank varustatud individuaalse propeller-...

Toiduainete loomne toore
49 allalaadimist
thumbnail
282
pdf

Mikroprotsessortehnika

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest.  T Lehtla, L Kulmar, 1995  TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks...

Tehnikalugu
43 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Vahelduv-alalispinge mootorite erinevus analüüs

Vahelduv-alalispinge mootorite erinevus analüüs Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp Alalisvoolumootor  Alalisvoolumootor on mootor, mis on disainitud kasutama alalisvoolu.  Kaks näidet alalisvoolumootoritest, mis ei muuda voolu vahelduvvooluks, on homopolaarne mootor ja kuullaagermootor.  Kõige levinumad alalisvoolumootorid on harjadega või harjavabad, mis kasutavad sisest või välist kommutatsiooni, et voolu mähistes rootori keerlemisega sünkroonis hoida. Vahelduvvoolumootor  Vahelduvvoolumootorid on mootorid, mis kasutavad vahelduvvoolu.  Nad ei vaja välist ega sisest kommutatsiooni, sest sisendpinge muutus tekitab vajaliku muutuva magnetvälja.  Vahelduvvool- perioodiliselt muutuv vool, mille väärtused korduvad kindla ajavahemiku järel. Samm-mootor  Samm-mootorid on lähedalt seotud kolmefaasiliste sünkroonsete va...

Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Elektrotehnika eksami kordamisküsimused

Seejuures tuleb rootoriahelasse lülitada suur takistus. Võõrergutusega dünaamilise pidurduse olukorras lülitatakse staatorimähis võrgust välja ja teda toidetakse alalispingega . Alalisvool tekitab ruumis liikumatu magnetvälja, kuna rootor pöörleb, siis tekib temas vool ja seega ka pidurdusmoment. Sellise generaatori koormuseks on rootoriahelasse lülitatud takisti või lühisasünkroonmootori rootori enda takistus. Tuleb arvestada, et alalispinge puhul tuleb arvesse ainult staatorimähise oomtakistus. Seega peab pinge olema väiksem vahelduvpingest. Staatorimähised võivad olla alalispingele lülitatud mitmeti. Endaergutusega dünaamilise pidurduse (kondensaatorpidurdus) korral lülitatakse mootor võrgust välja ja staatorimähistele lülitatakse kondensaatorid. Asünkroonmootor töötab endaergutusega asünkroongeneraatorina. Esialgne ergutusvool tekib rootori jääkmagnetismi arvel. Asünkroonmootor...

Elektrotehnika1
128 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Füüsika harjutusi eksamiks

jooksul on pinge 0 V)? Operatsioonivõimendi toitepinge on  V, takisti takistus on 10 k ja kondensaatori mahtuvus 200 nF? (Vool pinge rakendumisel on 1μA ja perioodi jooksul liigub kondensaatorile laeng 50 nC. 1 s on 10 100 ms perioodi ja seega kogulaeng on 500 nC. Väljundpinge kondensaatoril on (200 nF korral) -2,5 V.) 13. Milline on eeltoodud operatsioonivõimendiga realiseeritud intergraatori väljundpinge 5 s kui sisendisse rakendatakse alalispinge 2 mV? (ajategur RC on 2 ms ja integraali leidmiseks piisab kui korrutada pinge ajaga ehk 0,01 V s. Pinge kondensaatoril saab jagades selle integraali ajateguri RC-ga ehk 5V.)...

Füüsika
7 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Elektroonika

Selleks, et saada Uk on vaja kompens Ukp. Siis kui Usis=0->Uvalj=0. Komp-riv pinge tekib –E ja jagaja R1,R2 abil. Pingelang R1 peal ongi Ukom=Ukp. Jagaja vähendab ka kas sign Uvalj=Uk, =R2||Rh/R1+R2||Rh, R1=>stabilitron saab komp pinge. Üldine võimendus väike, 2..3 astet(3, sest 1 aste inverteeriv), 0,05..0,1V triiv segab. Emitterahelasse stabil. ja lõpmatult astmeid->kallis!! ja väike võimendus. Kuna alalispinge , siis kondega võimendust ei saa. Baas-emitter ühendustes triivid 2mV/C. Triiv on kontrollimatu Uvalj muudatus, kui Usis=const. (soojuslik on kõige hullem, ka ajaline-elem-d vananevad). Rohi: 1)termostateerimine 2)termokomp 3)skeemiline termostabilisatsoon 4)M- DM süsteem(sagedusmuundus-alalisvooluvõim.) 5)tasakaalustusskeemid 7pdf...

Elektroonika
57 allalaadimist
thumbnail
180
pdf

Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid

TaIlinna Tehnikaülikool Elektriajam ite ja jõueIektroonika instituut Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts SUJUVKÄIWTiD JA sAGĘDĮJ$MUUNDUREņ rÕruu LEHTtA ... 'r'.. .,-.:r'i,,ili. 'r ".1 i 'Ļ 1 )- '':' : .,. 'l ..-: .- :ī- Īallinn 1 999 Sujr.rvkäivitid ia sagedusmuundLrrid' Koostanud T. Lehtla. TTÜelektriajalrrite .ļa iõrrelek1roonika instituut. Eesti Moritz Hermann Jacobi SeĮts. Taļlinrr,...

Elektrotehnika ja elektroonika
27 allalaadimist
thumbnail
162
pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

INTENSIIVKURSUS ”TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE” Intensiivkursus kuulub projekti: „Energia- ja geotehnika doktorikool II” tegevuskavasse Ins. Viktor Beldjajev TÄITURMEHHANISMID Loengumaterjalid Tallinn 2010 Sisukord Tähistused ................................................................................................................................. 5 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 6 2. Täiturmehhanismide olemus ............................................................................................... 7 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon .................................................................................. 7 2.2. Automaatsüsteem...

Energia ja keskkond
51 allalaadimist
thumbnail
100
docx

Arvutite eksam

 Küsimuste järel on vastamise koht. Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB,...

Arvutid
45 allalaadimist
thumbnail
62
pdf

Lihtajamid

Väärib märkimist, et kolmefaasiline sildlülitus on kasutusel ka vaheldite põhilülitusena, kusjuures kommutatsioonielementideks sobivad nii türistorid kui ka transistorid. Seepärast võib väita, et sildlülituse näol on tegemist jõupooljuhttehnikas väga levinud universaalse muundusskeemiga, mida saab rakendada nii vahelduvpinge alaldamiseks kui ka alalispinge vaheldamiseks. Andmeid ajami toitetrafo ja alaldi ventiilide valikuks Tabel 4.1. Alaldi tüüp Trafo sekundaarpinge ja –vool Ventiili ning trafo võimsus pinge ja vool E2/Ua I2/Ia ST/Pa (η)? Uv max/Ua Iv/Ia...

Automaatika
26 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Voltmeeter. Pinge mõõtmine.

Voltmeeter. Pinge mõõtmine. Pinget mõõdetakase voltmeetriga. Kui vooluringis on alalisvool, kasutatakse pinge mõõtmiseks alalispinge voltmeetrit. Vooluringis, kus on vahelduvvool, mõõdetakse pinget vahelduvpinge voltmeetriga. Voltmeeter ühendatakse rööbiti juhiga, mille pinget tahetakse mõõta. Kui juhis on alalisvool, tuleb ühendades jälgida voolu suunda. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju vabade laengukandjate suunatud liikumisele ehk elektrivoolule....

Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Elektrienergia tootmine Eestis ja selle jaotusvõrk

Alalisvoolu kasutamisel on nii õhu- kui ka kaabelliinid lihtsamad ja odavamad kui vahelduvvooluliinidel, kuid nad nõuavad mõlemas otsas kalleid alajaamu. Alalisvooluliinid või vahelülid on vajalikud ühendamaks mittesünkroonselt talitlevaid elektrisüsteeme ning samuti on alalisvool vajalik pikkade (nt merealuste) kaabelliinide korral, kus vahelduvvoolu kasutada pole kaablite suurte mahutuvuse tõttu võimalik.[1] Võrreldes vahelduvvooluga, on kõrge alalispinge süsteemi (pikkadel vahemaadel) kaod väiksemad, olenevalt pingest ja ehitusest, võivad kaod olla 3% 1000km kohta. EKSPORT JA IMPORT 7 2013.aasta statistika järgi oli jaanuarikuus eksport Eestis kõige suurem. Eestis toodetud elektrienergia eksport ulatus jaanuaris 612 gigavatt-tunnini, kasvades 80%. Eesti elektri koguekspordist moodustas jaanuaris eksport Leetu, Lätti ja Soome. Leetu eksporditi 46%, Lätti 40% ja Soome 14%....

Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vooluring ja selle osad

Vooluringi saab avada ka lisades jadamisi vooluringi ühe või enama lüliti, mis on tunduvalt lihtsam ja turvalisem kui juhtme otsa eemaldamine. Vooluringi saab ka lisada ühe või enama voltmeetri, et mõõta pinget, ühendades selle rööbiti elektrijuhiga, mille otstel pinget tahetakse mõõta. Kui vooluringis on alalisvool tuleb kasutada alalispinge voltmeetrit, kui vahelduvvool, siis vahelduvpinge voltmeetrit. Voltmeeteri üks klemm tuleb ühendada elektritarviti ühe klemmiga ja voltmeetri teine klemm tuleb ühendada elektritarviti teise klemmiga. Kui elektrijuhis on alalisvool, tuleb vastavalt elektrivoolu suunale ühendada voltmeetri klemm tähisega +, juhtmega, mis lähtub vooluallika positiivselt pooluselt. Kui vooluringis on vahelduvpool, pole vahet, kumb voltmeetri klemm kumma juhtmega ühendatakse. Voolutugevust...

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Arvutid 2017 Kospekt

Trigerid. Trigerid kuuluvad järestikskeemide hulka, sest neil on mälu omadus. Väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuste ka väljundi väärtusest eelnevatel hetkedel. Triger on mäluelement, mis säilitab ühe bitist informatsiooni. Trigeril on kaks stabiilset olekut. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajahetkel. Tavaliselt on trigeril kaks väljundit: otseväljund ja tema eitus. Trigeri tüübid: 1) SR-triger (Set Reset) ­ Asünkroonse trigeri puhul pole sünkrosisendit millega ümberlülitumise aega juhtida, seega väljundi väärtus muutub sisendi väärtuste muutuste järgi. S R Qt 0 0 Qt-1 01 0 10 1 11 - Kui S = R = 1, siis on otseväljud ja inversioonväljund ühesuguse väärtusega Q = ^Q, kuna kahendväärtuse otseväärtuse ja eitus ei saa olla võrdsed, siis loetakse seda keelatud väärtuseks. Loogikafunktsioon Qt = S + ^R Qt-1 SR trigerit saab ka li...

Arvutid
26 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Elektrimõõtmised

Nad ei vaja mõõtmiseks lisatoiteallikat, mis on ka nende eeliseks. Elektronmõõteriistad kujutavad endast elektroonika lülitustega varustatud magnetelektrilist mõõtemehhanismi. Nende põhisõlmedeks on: sisendseade - pingejagur alalis- või vahelduvpinge võimendi; mõõtemuundur alalispinge muutmiseks vahelduvpingeks ja vastupidi; väljundseade ­ mikroampermeeter Digitaalsed mõõteriistad Vaatleme digitaalseid mõõteriistu voltmeetri näitel. Digitaalvoltmeetri ehitusse kuuluvad: 1. sisendseade (sisendsignaalimuundur) ­ pingejagur ja vahelduvvoolu mõõteriistade puhul alaldi; 2. A/D muundur ­ muudab analoog sisendsignaali kahendkoodiks; 3. indikaator (displei) ­ muundab kahendkoodi näiduks; 4. juhtimisseade ­ ühendab ja juhib kõiki mõõteriista sõlmi....

elektrimõõtmised
20 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Labor 1 Analoogsignaalid Aruanne

40 ms Sagedus: 24,74 Hz 3. Individuaalülesanne Joonistada antud signaali kuju pilt ja spektripilt: y=Um*sin(*t+) , kus y on signaali kuju Um on amplituud, on ringsagedus ja on faas. Kood: ...732 Um = 200mV = 0.2 V f = 300 Hz = 90° = /2 = 2f = 2 * * 300 = 600 = 1884.956 y = Um*sin(t+) y = 0.2 * sin (600 * t + /2) Uef [V] = 0.14 V Uef [dBV] = 20*log(0.14) = -17,078 dBV T = 1/f = 1/300 = 0,003 Kokkuvõte ja järeldused Õppisin kuidas mõõta voltmeetriga alalispinge terminalseadme rahuseisundis (telefonil toru hargil) ning terminalseadme hõiveseisundis (telefonil toru võetud). Samuti kuidas mõõta signaalid ostsillograafiga ja kuidas pärast ostsillograafiga töötada. Õppisin ka kuidas teisendada spektripildilt leitud pinge efektiivväärtus detsibellidest voltidesse ja leida pinge efektiivväärtuse....

Sidesüsteemid
122 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun