kaugusele (1000 km ja enam). Alalisvoolu kasutamisel on nii õhu- kui ka kaabelliinid lihtsamad ja odavamad kui vahelduvvooluliinidel, kuid nad nõuavad mõlemas otsas kalleid alajaamu. Alalisvooluliinid või vahelülid on vajalikud ühendamaks mittesünkroonselt talitlevaid elektrisüsteeme ning samuti on alalisvool vajalik pikkade (nt merealuste) kaabelliinide korral, kus vahelduvvoolu kasutada pole kaablite suurte mahutuvuse tõttu võimalik.[1] Võrreldes vahelduvvooluga, on kõrge alalispinge süsteemi (pikkadel vahemaadel) kaod väiksemad, olenevalt pingest ja ehitusest, võivad kaod olla 3% 1000km kohta. EKSPORT JA IMPORT 7 2013.aasta statistika järgi oli jaanuarikuus eksport Eestis kõige suurem. Eestis toodetud elektrienergia eksport ulatus jaanuaris 612 gigavatt-tunnini, kasvades 80%. Eesti elektri koguekspordist moodustas jaanuaris eksport Leetu, Lätti ja Soome. Leetu eksporditi 46%, Lätti 40% ja Soome 14%.
teatavad tüüplahendused. Moodne UPS koosneb peamiselt järgmistest osadest: Vahelduv alalispingemuundur (akulaadur) lülitus, mis muundab UPSi sisendil võrgust saadava vahelduvvoolu (vahelduvpinge) alalisvooluks (alalispingeks), et selle energiat salvestada akumulaatorpatareisse. Muundur kõrvaldab ühtlasi vahelduvvoolus esinevad impulsshäiringud ja ülepinged. Alalis vahelduvpingemuundur (inverter) lülitus, mis muundab patarei alalispinge taas ettenähtud parameetritega vahelduvpingeks, millega toidetakse arvutit. Akumulaatorpatarei (patarei) teatud tüüpi akumulaatorelementidest koostatud energiasalvesti, mida energiaga varustab akulaadur ning mille energiat kasutab inverter. Enamiku patareide energiamahutavusest piisab, et toita arvutit 5 15 minuti jooksul. Mõnele UPSile saab külge ühendada veel täiendavaid patareisid (seeläbi suureneb aeg, mille jooksul toidetakse arvutit UPS i patareilt).
järgi sest kasutusvaldkond sõltub suuresti võimendi sageduslikest omadustest. Üks levinumaid võimendi liike on helisagedusvõimendi. Helisagedusvõimendi on kujuntatud kasutamiseks heliseadmetes. See tähendab ta peab suutma võimendada helisagedusega signaale. Joonis 1.1.2 Helisageduste põhisagedused on küll madalamad kui 20kHz, kuid muusikaliste helide tämbri edastamiseks on vaja võimendada ka nii nimetatud ülemhelisid. 1.2 Alalispinge võimendi Automaatikas leiab kasutamis terve rida suhteliselt nõrku alalispingesignaale, mida kasutamisel on kindlasti vaja võimedada. Taoliseks tüüpiliseks signaali allikaks on termobaar, mille signaal on 10-40mV. Selleks, et taolisi signaale võimendada peab võimendi alumine sageduspiir olema 0. Joonis 1.2.1 Samal ajal nende ülemine sageduspiir peab olema küllalt kõrge (vähemalt
E96 või El92. (vt. tabel 1.1). Tolerants ehk mahtuvushälve näitab, mitu protsenti võib kondensaatori mahtuvus olla nimimahtuvusest suurem või väiksem. Tolerants on enamasti ±20; ±10 või ±5%. Ühe rea nimiväärtusega kondensaatoreid võidakse toota mitme tolerantsiga. Kuni 10 pF kondensaatorite tolerants antakse absoluutväärtustes ±0,1; 0,25; 0,5; 1 ja 2 pF. Elektrolüütkondensaatorite tolerants võib olla -20 ... +100%. Nimipinge on suurim alalispinge, millel kondensaator võib püsivalt töötada. Mõnedel kondensaatoritüüpidel võidakse anda ka vahelduvpingeline nimipinge. Mahtuvuse temperatuuritegur näitab mahtuvuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel 1K võrra. See tegur võib reaalselt olla kas positiivne (temperatuuri tõustes mahtuvus suureneb), negatiivne (temperatuuri tõustes mahtuvus väheneb) või null, sõltuvalt kasutatava dielektriku materjalist.
uus komponent, kui hakata riskima tervise ja varalise kahjuga FRU (Field Replaceable Unit) tähistab seadet mida ise ei remondita vaid vigane seade asendatakse uuega Tule kustutus Elektri seadmete või pingestatud juhtmete kustutamiseks tohib kasutada: B klassi pulberkustuti Süsihappegaaskustutit Testimise vahendid Multimeeter on mitmekülgne aparaat vooluomaduste ning komponentide mõõtmiseks ja testimiseks, Elementaarsed testimisvõimalused on: Alalispinge ACV Vahelduvpinge DCV Alalisvool DCA Takistus
Tallinna Reaalkool Arvuti riist- ja tarkvara Referaat Kevin Morten Saidla Õpetaja Kailit Taliaru Tallinn 2010 Riistvara Kuna arvutite riistvara ja tarkvara on väga erinevad selgitan meeleldi need teemad eraldi, alustades riistvarast Personaalarvutid võib jagada kaheks: - lauaarvutid - sülearvutid e kantavad arvutid Lõppkasutaja seisukohalt koosneb arvuti: arvutiplokist monitorist klaviatuurist hiirest kõlaritest (+ printer) Need kõik üleval loetletud on kõige üldisemad riistvara komponendid. Monitor / kuvar / displei Kuvar muudab arvutis toimuva kasutaja jaoks visuaalselt jälgitavaks. Kuvarite peamiseks parameetriteks on kuv...
Lisaks eespool toodule liigitatakse ruume veel tule- ja plahvatusohtlikkuse järgi. Nende ruumide elektriseadmete on kehtestatud erinõuded. 53. Mida tähendab märk elektritarvitil? Tegemist on kahekordset isolatsiooni omava elektritarvitiga ning seda ei tule maandada või nullida. 54. Mis on väikepinge ja kus seda kasutatakse? Väikepinge on pingepiirkond, mille korral pinge ei ületa nomaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 50 volti, alalispinge puhul 120 volti. Väikepingete piirkonnas eristatakse kaitseväikepinget tähisega SELV ning PELV ja talitlusväikepinget tähisega FELV. Väikepinge on sedavõrd madal, et inimese keha läbides ei kutsu vool esile elektrilööki. Erinevalt talituspingetest saadakse see väikepinge eraldustrafost või mõnest muust ohutust toiteallikast. 58. Milliseid isoleerivaid kaitsevahendeid tuleb kasutada elektritööristadega töötamisel ohtlikes ja eriti ohtlikes ruumides?
elementi painutatakse. Elektrostaatiline ehk kondensaatormikrofon Muundab helirõhu muutuse elektrimahtuvuse muutuseks. Mikrofonis moodustab kondensaatori ühe plaadi metallitatud membraan, mis asub paigalseisvast plaadist paarikümne mikromeetri kaugusel. Mahtuvuse muutus teisendatakse elektripinge muutuseks madal- v. Kõrgsageduslikult. Levinuim on madalsageduslülitus, mispuhul mikrofon on ühendatud järjestikku elektrilaenguid polariseeriva alalispinge U allikaga ja takistiga. Selles lülituses muutub koos mahtuvusega C kondensaatori laeng Q (vastavalt tuntud seosele Q=CU). Laengu muutusest põhjustatud elektrivool tekitab takistil membraani võnkumist järgiva pingelaengu. Juhtmevaba mikrofon Juhtmevaba mikrofon on, nagu nimigi viitab, mikrofon ilma kaablita, mis ühendaks mikrofoni otse helisalvestus- või võimendusseadme külge.
languses. Mis avaldub horisontaalse osa lineaarses langemises. Kuna impulss pinged on mitte parallel piiriku korral on piiravas reziimis mitte 0 vaid umbes 0,7V see on kasutatava dioodi sinuselised, siis võib vaadelda neid ka koosnevana harmoonilistest, see on erineva sagedusega sinus päripingelang sagely vajatakse ka 0st erineva piiramis nivooga lülitusi. komponentidest. Millele on liituud ka mingi alalispinge, mida nimetatakse alalis komponendiks ja mis Pingeallika puudumisel avaneb positiivsel poolperioodil diood ta lühistab väljundi ja saame 0 on määratud impulside keskväärtusega.Üld reeglina mida kõrgem on harmoonilise number seda tasemelise piiramise ülalt. Kui aga meil on dioodiga järjestiku pingeallikas siis ei avane diood mitte väiksem on tema amplituud ja seda vähem mõjutab impulsilise signaali kuju
Elektrivoolu suund Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele). Tegelikult on üldjuhul voolu suund vastupidine, kuna juhtmetes liiguvad negatiivselt laetud elektronid (miinuselt plussile). Alalisvool Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Suunaks on valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund ( vooluringis plussilt miinusele). Alalisvoolu tekitavad alalispinge allikad, näiteks akud ja patareid. Vahelduvvool Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on üldjuhul ülekantav elektrivool 3 faasiline vahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss
Nihkevoolu olemust väljendavad Maxwelli võrrandid. Elektrivoolu liigid Eristatakse kahte liik elektrivoolu: alalisvool ja vahelduvvool. Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Suunaks on valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund ( vooluringis plussilt miinusele). Alalisvoolu tekitavad alalispinge allikad, näiteks akud ja patareid. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on üldjuhul ülekantav elektrivool 3 faasiline vahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss
METALLIDE JA SULAMITE SISEEHITUS 1. Milliste põhiomaduste (4) tundmine on vajalik materjalide valikul ja kasutamisel? Füüsikalised omadused: Värv, Tihedus (mass mahu ühikus), Sulamis temperatuur °C, Soojus juhtivus, Soojus paisumine, Soojus kahanemine, Soojus mahtuvus, Metallide magneetilised omadused. Magnetetilised omadused: magneetilisevälja tugevus (A/m), voo tihedus (T), Magneetiline läbitavus µ (H) Keemilised omadused: Metallil on suur puudus, võime oksüdeerida, kas kokkupuutes O2-ga, H2O, hapete või leelistega. Metallid selle tagajärjel hävivad. Korrosioon: Meterioloolistes tingimustes (roostetamine)., Keemiline korosioon agresiivses keskonnas, Elektrolüütiline korosioon, kus kaks kontaktis olevat metalli vedelas elektrolüüdis hävitavad teineteist., Kõrge temperatuuri korosioon Tehnoloogilised omadused: Valatavus, Sepitsetavus, Keevitatavus, Lõike töödeldavatus 2. Milline on kristallilise, a...
1. Kasutada germaaniumdioodi D 1. Muuta alalispinge väärtust 0 1,1 voldini. Mõõta pärivoolu suurused, tulemused kanda tabelisse ja koostada graafik 1. 4. Tabel. U päri V 0 0,7 0,8 0,9 1,0 1,1 I päri mA U vastu V 0 30 60 90 120 150 µA I vastu b) Koostada vooluring vastavalt joonisele nr. 2. Muuta alalispinge väärtust 0 150 voldini, mõõta vastuvoolu suurused, tulemused kanda tabelisse ja koostada graafik. 19 Graafik 1. I päri (mA) 250 200 150 100 U vastu (V) 50
ühenduspunktil on ühisjuhtme potensiaal. Koormust läbivad transistoride emittervoolud on seljuhul täpselt võrdsed ja vastassuunalised. Tegelikult erinevad väljundastme õlgade parameetrid kuigivõrd teineteisest, mille tagajärjel kõlareid läbib teatav alalisvool, ka sisendsignaali puudumisel. See vool nihutab kõlari võnkepooli püsivalt keskasendist kõrvale. Punkti m potensiaali nullistamiseks rakendatakse sellest punktis alalispinge vastusidet võimsusvõimendi sisendastmesse. Sellele vaatamat tekib astme väljundis tugev alalisvoolu impulss võimendi sisselülitamisel. Samuti püsib alalisvool ühe õla transistori rikke tõttu. Et need voolud ei vigastaks kõlarit varustatakse võimendi sageli kaitselülitusega. Väljundastme ebasümmeetria puhul katkestab kaitselülitus kõlari toite vooluringi. Võimsusvõimendi toide Skeemil B oleva vastastakt lülituse puhul on vaja kahte võrdset kuid vastandpolaarsusega
3 Mõõtetulemuse võime esitada kujul x = 25,07(3) mm. Näide: Täpsusklass on esitatud taandvea kujul. Oletame, et mõõtsime voltmeetriga (joonis 22) alalispinge väärtuseks E = 2400 mV. Voltmeeteri klass olgu 0,2 ja skaala ulatus Esk = 3000 mV. Sel juhul avaldame esmalt taandpõhivea valemist absoluutpõhivea E Esk
määramiseks hakatud kasutama magnetinduktsiooni põhimõttel töötavaid seadmeid. Nendes liikuvad osad puuduvad täiesti. Mõõdetavaks suuruseks on alalispinge, mis tekkib piimatorusse diametraalselt paiknevate elektririididele. Elektromagnetilise vedelike vooluhulga mõõteseadme Seda pinget põhjustab ehitus: 1- korpus, 2- elektroodid, 3- vedeliku voolutoru, magnetinduktsiooni nähtus. Kuna piima 4- elektromagneti mähis, 5- elektromagneti südamik, 6- on elektrijuht, siis käitub ta elektrijuhina
elektrone.Erinevalt veepurgist on tühjas kondes alati elektrone · Juhib vahelduvvoolu, alalispingele lõpmatu takistus (v.a. laadimisel). Miks? · Polaarsed, mittepolaarsed ja unipolaarsed konded · Max. pinge, töötemperatuur, ehitusest tulenevad omadused (induktiivsus, lekkevool jne). · Ühik Farad (Maa mahtuvus ca 700 nF). Skeemil sümbol C · Kasutatakse pinge silumiseks toiteallikates (vihmaveetünn) ; viidete tekitamiseks; filtrites; signaali ahelates alalispinge blokeerimiseks. Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 2 Konded · Silub, võimendi toide nt. Samuti kasulik patareiga paralleelselt vähendab toiteallika sisetakistust · Mahtuvustakistus. Vananemine (elektrolüütkoned) mahtuvus väheneb. · Ühik, värvikoodid. Polaarsed ja
ioonkristall Struktuurpolarisatsioon t=0 E1/E2=ε2/ε1 D=ε1E1=ε2E2 t= E1/E2=γ2/γ1 D=γ1E1=γ2E2 3.7 DIELEKTRIKUTE ELEKTRIJUHTIVUS 3.7.1. Üldist Alalispinge rakendamisel läbib esialgu dielektrikut ajas muutuv vool, mis läheneb asümptootiliselt väärtusele ij i S S – voolu ristlõikepindala Nihkevoolu põhjustab polarisatsioon, st seotud laengute piiratud nihkumine dielektrikus: abs = D/ t
hoitakse kokku ka baasitakistite arvelt. Kondensaatorite puudumise tõttu alaneb võimendatavate sageduste alumine piir nullini, s.t. on võimalik võimendada ka alalispinget ja voolu. Eriti levinud on otsesidestus integraallülitustes, kuna seal on üheks eesmärgiks elementide võimalikult suur tihedus baaskristallil ning suured mahtuvused ei ole seal teostatavad. Otsesidestuse tülika iseärasusena on esimese astme kollektori alalispinge ühtlasi järgmise astme baasipingeks. Esimese astme transistori reziimi muutus põhjustab setõttu ka järgmiste astmete reziimi muutuse. Lisaks vajavad kõik järgnevad astmed emittertakisteid, et transistoride emittersiiretel kujuneksid normaalsed päripinged. Pikkov lk 69 (järg) Skeemil on kujutatud kolmeastmeline otsesidestuses võimendi ÜE-lülituses astmetega. Skeemi omapäraks on koormuse ühendamine samuti otsesidestuses (vajalik näiteks alalispinge v
Fotokatood on valguse toimel elektrone emiteeriv elektrood. Fotorakk on külmkatoodiga kaheelektroodiline vaakuum- või gaastäidisega lambi tüüpi seadis. Lambi klaaskolvi sisepinnale on pihustatud hõlpsasti elektrone emiteeriva aine kiht - fotokatood. Levinumad olid hapniktseesium- ja antimontseesium-fotokatoodid. Anoodiks on tavaliselt peenest traadist rõngas, mis paikneb kolvi keskel. Fotorakk vajab tööks alalispinge allikat. Fotokatoodile langeva valgusvoo muutumisel muutub ka fotorakku läbiv vool. http://www.earlytelevision.org/fss_camera.html http://www.citycollegiate.com/physicsXII_photocell.htm Joonis 4.8. Fotoraku tööpõhimõtet selgitav skeem ja seadise foto. 4.2.3.2 Fotokordisti Elektronkordisti on elektrovaakuumseadis, mille töö põhineb primaarelektronide
max) kõrgeim temperatuur millel võib takisti püsivalt töötada. 5. Takistuse temperatuuri tegur (R) Näitab takistuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel 1 K võrra. Kui temperatuuri tõustes R suureneb on temperatuuritegur positiivne, kui väheneb siis on negatiivne. 6. Takisti müratase (Em) mürataset iseloomustab suhteline müraelektromotoorne jõud, mis on takistil tekkiva müra elektromotoorne jõud V, takistile rakendatud alalispinge 1V kohta. Lisa takistite tabel. Takistite kasutamisel peab järgima põhiparameetrites esitatud nõudeid ja tingimusi, neid ei tohi ületada. Tavaliselt rakendatakse takisti tööle 30 80%'lise võimsusega haruharva nimivõimsusega. Uk=Utegegelik/Ulubatud; Pk=Ptegelik/Pnimiväärtus 03.10.2007 (vene L )peab olema Takistite tähistused MLT Metallkile lakitud ja kuumakindel. (üldkasutatavad)
4). On veel üks liik dielektrikuid, mis polariseeruvad mehaanilise surve toimel. Neid nimetatakse piesoelektrikuteks (näiteks piesokvarts s.o kvartsi monokristall). 3.1.2 Dielektrikute elektrijuhtivus Vaatleme siin ainult tahkeid dielektrikuid, kuigi ka gaasid ja suur osa vedelikke on dielektrikud. Polarisatsiooniprotsessidega, mis on ju laengute liikumine (nihkumine), kaasneb polarisatsioonivool, nagu igasuguse laengute liikumisega. Alalispinge korral esineb polarisatsioonivool ainult pinge sisse- ja väljalülitamise hetkel, vahelduvpinge korral aga pidevalt. Kõigis tehnilistes dielektrikutes esinevad ka vabad laengukandjad, mis tekitavad nn juhtivusvoolu. Koguvool on polarisatsioonivoolu ja juhtivusvoolu summa. Dielektriku isolatsioonitakistuse leidmisel arvestatakse ainult juhtivusvoolu, st on takistus alalispinge korral: Ris = U / I - Ipol Dielektrikute korral tehakse vahet ruumi- ja pinnatakistuse vahel
keerulisem plokkskeem s.o. sagedusmuundamisega toiteallikas, mille plokkskeem on toodud joon.3.2. Trafo Alaldi Silufilter Muundi + U välj ~220V Alaldi JOONIS 3.2 Sagedusmuundamisega toiteseadmes alaldatakse esmalt võrgupinge nn. otsetoitealaldis (trafota alaldi), kust saadakse alalispinge 300 V, see muundatakse vahelduvpingeks sagedusega 20kHz ...1MHz. Saadud vahelduvpinge transformeeritakse vajalikule tasemele, alaldatakse ja silutakse. Toodud suhteliselt keerulise skeemiga saadakse võimsuse ja gabariitide suhteks kuni 200 W/dm ja erijuhtudel kuni 1000 W/dm , seega on 3 3 massi ja gabariitide kokkuhoid 5...25 korda.
Alaldi Silufilter Silufilter Uvälj JOONIS 3.2 Sagedusmuundamisega toiteseadmes alaldatakse esmalt võrgupinge nn. otsetoitealaldis (trafota alaldi), kust saadakse alalispinge 300 V, see muundatakse vahelduvpingeks sagedusega 20kHz ... 1MHz. Saadud vahelduvpinge transformeeritakse vajalikule tasemele, alaldatakse ja silutakse. Toodud suhteliselt keerulise skeemiga saadakse võimsuse ja gabariitide suhteks kuni 200 W/dm3 ja erijuhtudel kuni 1000 W/dm3, seega on massi ja gabariitide kokkuhoid 5...25 korda. Peamine kokkuhoid tuleb trafost, millist on kõrgetel sagedustel võimalik valmistada mõnesajagrammilise ferriitsüdamikuga toroidtrafona
Raadioside 8 põhikanalit, see tähendab 8 üheaegset kasutajat, ei ole just suur arv. Võimalusi avardab käsisaatjate piiratud leviala. Suurim lubatud kiirgusvõimsus on 0.5W ja keelatud on kasutada lisaantenni. Teiseks võimalusi täiendavaks vahendiks on selektiivkutsungi kasutamine. Selektiivkutsung Selektiivkutsungit kasutades ei võta lähipiirkonnas samal sagedusel töötavad raadiod vastu teiste saatjate signaale, millele on programmeeritud erinev kood. CTCSS (Coded Tone Control Squelch System) ja DCS madalaid toone. Kodeerimisega tgatakse, et kasutaja kuuleb vaid oma gruppi kuuluvaid saatjaid. Selektiivkutsungi teiseks eeliseks on võimalus samal raadiokanalil sõltumatute kõnekanalite (alamkanalite moodustamine. Selektiivkutsung on raadiosaatjate lisavõimalus ja paigaldatud vaid kõrgemasse hinnaklassi kuuluvatele seadmetele. Selektiivsuskutsungiga jagatakse iga põhikanal 38 sõltumatuks alamkanaliks. Näide: Oletame, et suur...
Kondensaator C = Q/P ; [F] 1 - dielektrik 2 - metall plaat S U Pinge d- Film Capacitor (Kile kondendsaator) Isolatsiooni kile paksus 2-20 mikromeetrit, Parameeter Polüester Polükarbonaat Polüstüeer Mahtuvus 100pF - 22nF 100pF - 68µF 10pF 0,5µF Sagedus 1MHz 1MHz 10MHz Tolerants ±5-20% ±5-10% ±1-5% C pinge 1600V 400V 500V Elektrolüüt kondensaator a) Märjad ehk klassikalised elektrolüüt kondesaatorid b) Kuivad ehk tandaal elektrolüüt kondensaator 1. Kuivad elektrolüüt kondensaatorid Ta2O C=25 Induktiiv poolid Mahtuvuslik reaktiivtakistus Alalisvool ei lähe läbi. Takistus lõpmatu. Induktivsus [H] Henri Pooljuht seadised (semi-conducktor) Pooljuht kui m...
C=q/ (F) Kerakondensaator: , kus Celektrimahtuvus(F), 0elektriline konsant 8,85*1012(F/m), dielektriku suhteline dielektriline läbitavus(F/m) , Rxtakistus() Plaatkondensaator: , kus Splaadi pindala (m2) , kvõrdetegur 9*109(N*m2/c2) , dplaatidevaheline kaugus(m) 31)Alalisvool.Ohmi seadus Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Suunaks on valitud positiivsete laengukandjate suund. Alalisvoolu tekitavad alalispinge allikad nagu patareid ja akud. Ohmi seadus on üks elektrivoolu põhiseaduseid. Ohmi seadus vooluringi osa kohta: I=U/R, kus Ivoolutugevus (A), Upinge(V), Rtakistus( ) Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: , kus R0sisetakistus () Ohmi seadus üldkujul:j=E,jvoolutihedus(A),juhi erijuhtivus(S/m),Esummaarne elektrivälja tugevus(V) 32)JouleLenzi seadus Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Peaaegu kõik
1 s. Elektrivoolu tekkimiseks peab olema täidetud kaks tingimust: 1) Aines peab leiduma piisavalt vabu laengukandjaid (osakesi, mis liiguvad). 2) Peab mõjuma elektrijõud (peab leiduma liikumise põhjus), ehk teisiti öelduna: peab olema elektriväli.. Vabadeks laengukandjateks metallides on ühistunud valentselektronid ehk juhtivus- elektronid. Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Alalisvoolu tekitavad alalispinge allikad, näiteks akud ja patareid. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolu suund ja tugevus muutub perioodiliselt. Voolutugevuse perioodiliste muutuste sageduseks f on Euroopa riikides (sh. Eestis) valitud 50 hertsi (võnget sekundis) ning perioodiks T seega 20 millisekundit: 1 1 T = = = 0,02 s = 20 ms . f 50 Hz
mille sisendiks on elektriline pinge ja vool ning väljundiks on pöördemoment ja pöörlemiskiirus või jõud ja liikumiskiirus. 55. Alaldi tööpõhimõte. Alaldi on seadis vahelduvvoolu muundamiseks alalisvooluks. Alaldid võimaldavad saada mitmesuguse väärtusega alalispinget, on töökindlad ja ei nõua pidevat hoolitsust. Üldjuhul koosneb alaldi kolmest lülist: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo transformeerib võrgupinge väärtuseni, mis on vajalik alaldi väljundis nõutava alalispinge saamiseks. Ventiil muundab vahelduvvoolu alalisvooluks. Silufilter vähendab alaldatud pinge pulsatsiooni alaldi väljundis (silub pinget). 56. Pingeregulaatori tööpõhimõte. (Leidsin kuskilt auto-foorumist :D ) Generaatori tööpõhimõttest teame, et pinge suurus sõltub tema pööretest (sõltub jällegi auto liikumiskiirusest), ja koormusest (mis pole kunagi ühesugune ehk sõltub millised tarvitid meil hetkel sisse on lülitatud)
Vooruseks on, et samm-mootor ei vaja keerulist rootori asendi andurit, kuna asendi määravad saadud impulsside arv ja suund. Andur on vajalik ainult käivitamisel nullpunkti fikseerimiseks. Näiteks enamik printereid liigutab käivitamisel kirjutuspead pead pisut edasi ja siis tagasi, kuni lõpplüliti teatab juhtsõlmele algseisust.On olemas ka lineaarliikumise samm-mootorid, kuid need on üpris kallid ning vajavad head jahutust.Samm-mootor on elektrimasin, mis muudab alalispinge impulsid mootori võlli mehaaniliseks energiaks. Peamine koostisosa on rootor, mis on mootori ainuke liikuv komponent. Rootori külge on kinnitatud püsimagnetid, millede väljaulatuvate otsade külge ühendatakse veomehhanismid. Rootor asetseb omakorda staatori sees. Staator ise seisab paigal ja koosneb mähisest, millest voolu läbijuhtimisel tekitatakse magnetväli, mis tõmbab rootori küljes olevaid püsimagneteid, põhjustades nii rootori pöörlemist.
passiivfiltritega. Need filtrid võivad aga olla suurte mõõtmetega ning kõrge maksumusega. Mõningates elektromagnetilise ühilduvuse suhtes tundlikes rakendustes võib kõrgemate harmooniliste tekkimine alaldis (ka võrgufiltri olemasolul) häirida kogu süsteemi talitlust. Eelmainitu heastamiseks töötati välja aktiivalaldid. Huvi aktiivalaldite vastu on kiiresti kasvanud viimase aastakümne jooksul tänu nende mitmetele tähtsatele eelistele, nt energia rekuperatsiooni võimalus, alalispinge reguleerimine, sisendvoolu vähesed harmoonilised moonutused ja kõrge võimsustegur. Aktiivalaldid, nagu näidatud joonisel 1.6, b on koostatud transistoride baasil, mis erinevalt dioodidest ja türistoridest on täielikult tüüritavad pooljuhtseadised ning võimaldavad töötada kõrgetel lülitussagedustel. Toitepinge võib siin ühendada läbi faasidrosselite Us, kuna Ud kujutab endast alalispinge väljundit. Sellist ühefaasilist silda võib kasutada nii alaldina kui vaheldina
v(täpp)2 = i * R = [ R + 1/ (jC)] v(täpp)2 R jCR K(täpp)(j) = = = v(täpp)1 [R + 1/ (jC)] 1 + jCR Siit sagedustunnusjoon CR K() = |K(täpp)(j)| = ruutjuur[1 + (CR)2] Signaalile sagedusega = 0 tõkestab ahel leviku täielikult, K(0) = 0. Sellist ahelat kasutatakse võimendusastmete eraldamiseks, kus ta väldib alalispinge sattumist eelmisest astmest järgmisse astmesse. Kõrgetel sagedustel ( = &inf; ) ahel signaali ei tõkesta, K( &inf; ) = 1. XL = 0, väljundpinge v2 faas on sisendpingest v1 faasist võrra ees. Sellist faasinihet loetakse positiivseks, sest väljundpinge avaldises faasinihe liitub sisendpinge algfaasiga. vC i * (1/ C) 1 tg = = = vR i*R RC Madalatel sagedustel K -> 0 ja -> /2, kõrgetel sagedustel K -> 1 ja -> 0 ning
Käivituse alghetkel rakendatavat sageduse väärtust nimetatakse stardi- ehk käivitussageduseks. Ajami peatumine võib toimuda kas vaba väljajooksu või aeglustusrambiga. Aeglustusrambi puhul aeglustatakse mootori kiirust sageduse vähendamisega kuni pidurdussageduseni ja rakendatakse seejärel dünaamilist pidurdust. Pidurdussageduseks loetakse sagedust, millest allpool rakendatakse mootori dünaamilist pidurdust. Pidurduseks kasutatava alalispinge vaikeväärtus sõltub muunduri võimsusest ja on tavaliselt sätitav vahemikus 1…20%, kusjuures muunduri suurema võimsuse puhul valitakse väiksem pinge. Samuti saab valida dünaamilise pidurduse kestuse [4]. Joonis 6.9. Programmeeritavad kiirendus- ja aeglustusrampide, samuti dünaamilise pidurduse kestus [4]. Käivitamise ja pidurdamise rambid peavad olema valitud sobivalt mootori andmetega.
Elektrijuhtivuse alusel jagatakse materjalid kolmeks: juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on suur, ca vordne aatomite uldarvuga; dielektrikutes on vabade laengukandjate arv vaike, isolaatorid; pooljuhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on reguleeritav (soltub temperatuurist, pealelangevast valgusest jne). Alalisvoolu korral voolutugevus ajas ei muutu. Laengute liikumine on kulgliikumine. Alalisvoolu tekitajaks on alalispinge. Allikateks on akud, patareid, alaldid. Tarbijateks elektroonikaseadmed. Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Laengute lii kumine toimub perioodiliselt edasitagasi. Vahelduvvoolu tekitamiseks on vajalik vahelduvpinge. Allikaks elektrienergia jaotusvork. Tarbijad: lambid, kuttekehad, mootorid. Tarbijate jadauhenduse korral ? voolutugevus on koikides tarbijates uhesugune ? pingedliituvad Tarbijate roopuhenduse korral
raadioseadmete toitmiseks vahelduvvooluvorgust. Suure voimsusega alaldid on kasutusel naiteks elektertranspordis trammide ja trollide kontaktvorgu toitmiseks alalisvooluga. Alaldeid kasutatakse akude laadimiseks, galvaanika-, elektroluusi-, keevitusseadmete, alalisvoolumasinate ja aparaatide jm toitmiseks vahelduvvooluvorgust. Uldjuhul koosneb alaldi kolmest osast: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo muundab vahelduvpinge vaartuseni, mis on vajalik alaldi valjundis noutava alalispinge saamiseks. Ventiil on vahelduvvoolu alaldav seadis, milleks nuudisajal on enamasti pooljuhtdiood, mis laseb voolu labi ainult uhes suunas. Ventiilid tagavad uhesuunalise voolu koormusahelas. Selle tulemusena muutub vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Selliselt alaldatud valjundpinge pulseerib tugevasti. Pulseeriva pinge silumiseks kasutatakse silufiltreid, mis uhendatakse alaldi valjundklemmidele ja mis sisaldavad reaktiivelemente (kondensaatoreid, induktiivpoole ehk drosseleid)
Suure võimsusega alaldid on kasutusel näiteks elektertranspordis trammide ja trollide kontaktvõrgu toitmiseks alalisvooluga. Alaldeid kasutatakse akude laadimiseks, galvaanika-, elektrolüüsi-, keevitusseadmete, alalisvoolumasinate ja aparaatide jm toitmiseks vahelduvvooluvõrgust. Üldjuhul koosneb alaldi kolmest osast: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo muundab vahelduvpinge väärtuseni, mis on vajalik alaldi väljundis nõutava alalispinge saamiseks. Ventiil on vahelduvvoolu alaldav seadis, milleks nüüdisajal on enamasti pooljuhtdiood, mis laseb voolu läbi ainult ühes suunas. Ventiilid tagavad ühesuunalise voolu koormusahelas. Selle tulemusena muutub vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Selliselt alaldatud väljundpinge pulseerib tugevasti. Pulseeriva pinge silumiseks kasutatakse silufiltreid, mis ühendatakse alaldi väljundklemmidele ja mis sisaldavad reaktiivelemente (kondensaatoreid,
kiirusega (nii nagu rööpergutusmootoritki). Seejuures tuleb rootoriahelasse lülitada suur takistus. Võõrergutusega dünaamilise pidurduse olukorras lülitatakse staatorimähis võrgust välja ja teda toidetakse alalispingega. Alalisvool tekitab ruumis liikumatu magnetvälja, kuna rootor pöörleb, siis tekib temas vool ja seega ka pidurdusmoment. Sellise generaatori koormuseks on rootoriahelasse lülitatud takisti või lühisasünkroonmootori rootori enda takistus. Tuleb arvestada, et alalispinge puhul tuleb arvesse ainult staatorimähise oomtakistus. Seega peab pinge olema väiksem vahelduvpingest. Staatorimähised võivad olla alalispingele lülitatud mitmeti. Endaergutusega dünaamilise pidurduse (kondensaatorpidurdus) korral lülitatakse mootor võrgust välja ja staatorimähistele lülitatakse kondensaatorid. Asünkroonmootor töötab endaergutusega asünkroongeneraatorina. Esialgne ergutusvool tekib rootori jääkmagnetismi arvel. Asünkroonmootor
62. 63. Põhineb induktsioonvoolu tekkele elektrijuhi liikumisel magnetväljas: 64. 1) elektrijuht on voolav vedelik, 2) vajalik magnetväli tekitatakse püsi- või elektromagneti abil, 3) mõõtesignaaliks on tekkiv pinge, mis on proportsionaalne vedeliku liikumiskiirusega 65. Uuemate seadmetena on vooluhulga määramiseks hakatud kasutamamagnetinduktsiooni põhimõttel töötavaid seadmeid. Nendes liikuvad osad puuduvad täiesti. Mõõdetavaks suuruseks on alalispinge, mis tekib piimatorusse diametraalselt paiknevatele elektroodidele. Seda pinget põhjustab magnetinduktsiooni nähtus. Kuna piima on elektrijuht, siis käitub ta elektrijuhina ka püsivas magnetväljas liikumisel, mille kestel indutseeritakse juhi otste vahele elektromotoorne jõud. 66. Silotankid 67. Piimas oleva rasva pinnaletõusu vältimiseks ja ka seinalähedase kihi üleliigse soojenemise vältimiseks on iga tank varustatud individuaalse propeller-
vastumomendi tekitamiseks ning mõne mõõtemehhanismi puhul ka voolu juhtimiseks mõõtemähisesse (näiteks magnetelektriline). Nad ei vaja mõõtmiseks lisatoiteallikat, mis on ka nende eeliseks. Elektronmõõteriistad kujutavad endast elektroonika lülitustega varustatud magnetelektrilist mõõtemehhanismi. Nende põhisõlmedeks on: sisendseade - pingejagur alalis- või vahelduvpinge võimendi; mõõtemuundur alalispinge muutmiseks vahelduvpingeks ja vastupidi; väljundseade mikroampermeeter Digitaalsed mõõteriistad Vaatleme digitaalseid mõõteriistu voltmeetri näitel. Digitaalvoltmeetri ehitusse kuuluvad: 1. sisendseade (sisendsignaalimuundur) pingejagur ja vahelduvvoolu mõõteriistade puhul alaldi; 2. A/D muundur muudab analoog sisendsignaali kahendkoodiks; 3. indikaator (displei) muundab kahendkoodi näiduks; 4. juhtimisseade ühendab ja juhib kõiki mõõteriista sõlmi.
Vastus: 1K2Cr2O7 + 14HCl 2KCl + 2CrCl3 + 3Cl2 + 7H2O ELEKTROLÜÜS Redoksprotsesse saab esile kutsuda välise elektrivoolu allika poolt. Elektrolüüsiks nimetatakse elektrolüüdi lahuses või sulatatud elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgevat redoksprotsessi. Nii elektrolüüdi lahuses kui sulatatud elektrolüüdis toimub ioonide kaootiline liikumine. Sukeldades elektrolüüti inertsed elektroodid ja rakendades nende vahel alalispinge, hakkavad katioonid liikuma negatiivse ja anioonid positiivse elektroodi suunas. Nendel elektroodidel toimub redutseerumise (katood) ja oksüdeerumise (anood) protsess. Elektrolüüsil muunduvad kõigepealt need osakesed, mis kergemini kas katoodil redutseeruvad või anoodil oksüdeeruvad. Selle kvalitatiivseks iseloomustajaks on standardpotentsiaal (redokspotentsiaal standardtingimustel) (vt. H.Karik, U.Palm, V.Past "Üldine ja anorgaaniline
Usis kutsub välja Uk=Uk- Ukp(alaliskomp). Selleks, et saada Uk on vaja kompens Ukp. Siis kui Usis=0->Uvalj=0. Komp-riv pinge tekib –E ja jagaja R1,R2 abil. Pingelang R1 peal ongi Ukom=Ukp. Jagaja vähendab ka kas sign Uvalj=Uk, =R2||Rh/R1+R2||Rh, R1=>stabilitron saab komp pinge. Üldine võimendus väike, 2..3 astet(3, sest 1 aste inverteeriv), 0,05..0,1V triiv segab. Emitterahelasse stabil. ja lõpmatult astmeid->kallis!! ja väike võimendus. Kuna alalispinge, siis kondega võimendust ei saa. Baas-emitter ühendustes triivid 2mV/C. Triiv on kontrollimatu Uvalj muudatus, kui Usis=const. (soojuslik on kõige hullem, ka ajaline-elem-d vananevad). Rohi: 1)termostateerimine 2)termokomp 3)skeemiline termostabilisatsoon 4)M- DM süsteem(sagedusmuundus-alalisvooluvõim.) 5)tasakaalustusskeemid 7pdf
d) Displeiseade (nt: kineskoop) MS-võimendite liigitus: 1) käsitletava sagedusspektri järgi 2) signaali kuju järgi a) helisagedus- b) videosagedus- kasut TV-vastuvõtjates kujutise signaali võimendamiseks c) alalispinge võimendi – võimendavad pikaajalisi pinge impulsse, mida kasutatakse automaatika, telemehhaanika ja telemeetriaseadmetes. 6. Toiteseade Varustab VV lülitusskeemi vajalike toitepingetega. Elektrivõrgust toite puhul sisaldab toiteplokk olenevalt tööpõhimõttest toitetrafo vajaliku suurusega vahelduvpingete saamiseks. Need pinged alaldatakse, alaldatud
defineeritud kui antud ainest tehtud 1 m pikkuse ja 1 m2 ristlõikepindalaga juhi takistus. Eritakistus on üks tähtsamaid juhi elektrilisi omadusi. Tuntumate elektrimaterjalide ligikaudsed eritakistused on: raud: 0,098 m alumiinium: 0,028 m vask: 0,017 m hõbe: 0,016 m 20. Alalisvool Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Suunaks on valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund ( vooluringis plussilt miinusele). Alalisvoolu tekitavad alalispinge allikad, näiteks akud ja patareid. 21. Alalisvoolu töö ja võimsus. A=IUt; N=IU; N=A/t Voolumagnetväli ja kruvi reegel. 1820.a. märkas Ostred oma katsetes, et elektrivooluga kasneb elektriväli. Kui väike magnetnõelake asetada juhtme lähedusse, siis voolu sisselülitamisel magnetnõelake pöördub risti juhtmega. Sellest järeldub ka jõujoonte suund, sest magnetnõel pöördub jõujoone või tema puutuja suunda. Sirgjuhtme ümber, milles on vool, on magnetvälja jõujooned ringjooned
..6000 s). Mõnikot'd, lrt. prograllull_ liikurnise puhul, otr sätted dubleeritud (B2t-0 ja 821-l) ja eri sätteici vaiitakse järjendloogikakäskudega. Samal joonisel 5.7 orr rräha ka käivitus- ja pidurdustalitluse sätted. Käivįtuse alghetkeĮ rakendatavat sageduse r,äättust nitnetatakse s'tardį- ehk kriivitussagedtl'seks (802-0). PĮdurdussageduseks (B02-l) loetakse sagedtrst. nrillest allpool rakendatakse lĪ]ootori dünaanlilist pidurdust. Pidurcļuseks kasutatava alalispinge (A03-0) vaikeväärtus sõltub nrutinduri võimsusest ja on sätitav valrenrikus 0,1.'.20 % (vaikeväärtus 5 %), kusjuures SuLĮļ'ema võimsuse puhul valitakse väiksem pinge. Dürraamiļise pidurdr.tse kestus määratakse parameetriga A03-1 vahemikus 0...20 s (vaikeväärtus 2 s). : Mootori momendikompensatsiooniks kasutatakse pinge-Sagedussõltuvuse U f (/) sätteicļ (joonis 5.s)
Skeemitehnika. SS-98. Võimendi siirdekarakteristik: - väljundsignaali graafik, mis väljundis saadakse, kui võimendi sisendisse antakse astmeline ühiksignaal, mille pinge on 0, kui t<0, ja mille pinge on 1 ühik, kui t>0. Seda karakteristikut nimetatakse siirdekarakteristikuks sellepärast, et ta iseloomustab võimendi reageerimist hetkelisel üleminekul ühest olekust teise, st. kui Usis = 0 ja kui sisendisse antakse alalispinge. Siirdekarakteristiku määramiseks U sis Uv kasutatakse ristkülikimpulsse, ü mille kestus on tunduvalt suurem, 0 ,9 U m kui lülituses toimuva siirdeprotsessi kestus. Andes
Üldine võimendus väike, 1. pooljuhtdiood 2..3 astet(3, sest 1 aste inverteeriv), 0,05..0,1V triiv segab. Emitterahelasse stabil. ja lõpmatult 2. formeeritud kanaliga MOSFET astmeid->kallis!! ja väike võimendus. Kuna alalispinge, siis kondega võimendust ei saa. Baas- 3. diferentsiaalvõimendi OV baasil emitter ühendustes triivid 2mV/C. Triiv on kontrollimatu Uvalj muudatus, kui Usis=const. 4. 2NING-EI element (soojuslik on kõige hullem, ka ajaline-elem-d vananevad). Rohi: 1)termostateerimine 5
Isoleerkate(isoleer plaat)- isoleermaterjalis valmistatud jäik plaat või painduv kate, mida kasutatakse pingestatud või väljalülitatud või naaberosade katmiseks, et vältida nende juhulikku puudutamist. Ümbris- osa, mille abil nähakse ette seadme kaitse väliskeskonna teatavate toimete eest ning otsepuute kaitse mistahes suunast. Nimipinge Väikepinge- pingepiirkond, mille korral pingejuhtide vahel või juhi ja maavahel ei ületa vahelduvpingevool 50V ega alalispinge puhul 20V Madalpinge- pingepiirkond, milles vahelduv pinge ei ületa 1000V ega alalispinge 1500V Kõrgepinge- pingepiirkond, milles vahelduv pinge on suurem kui 1000V ja alalispinge suurem kui 1500V Elektripaigaldise käit Käidukorralduse üldpõhimõtted Elektripaigaldise käidu all mõistab sellekohane standard igasugust sealhulgas töötoiminguid sisaldavad tegevust elektripaigaldise elektripaigaldise taritluses hoidmuseks. Käit hõlmab
väljendavad Maxwelli võrrandid. Maxwelli võrrandeiks nimetatakse lineaarsetest osatuletistega diferentsiaalvõrranditest koosnevat süsteemi, mis on klassikalise elektromagnetvälja teooria aluseks. 1.2.3 Elektrivoolu liigid Eristatakse kahte liiki elektrivoolu: alalisvool ja vahelduvvool. Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Suunaks on valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund (vooluringis plussilt miinusele). Alalisvoolu tekitavad alalispinge allikad, näiteks akupatareid. Alalisvoolu saamiseks üldkasutatavast elektrivõrgust kasutatakse alaldeid. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed ja valgusdioodlambid. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Vahelduvvoolu saamiseks on enamkasutatav siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. 1.2.4 Elektrivoolu suund
efektiivväärtust. Efektiivväärtuse ja keskväärtuse suhet nimetatakse kujuteguriks kf. I =kf . Ik Siinussuuruse korral on kujutegur I Im kf = = · = =1,11. Ik 2 2 Im 2 2 Maksimaalväärtuse ehk amplituudväärtuse ja efektiivväärtuse suhet nimetatakse amplituuditeguriks ka. Im = ka . I Siinussuuruse amplituuditegur Im 2 ka = = Im = 2 =1,41. I Im 6.8 Aktiivtakistusega vooluring Kui alalispinge puhul on tegemist lihtsalt ühe takistusega R, siis vahelduvpinge puhul tekib tunne, et Ohmi seadus ei kehtigi. Kui mõõta mähise oomilist takistust ning, teades pinget, arvutada vool ning siis lülitada see mähis pinge alla, näitab ampermeeter vähem. Seda põhjustavad nähtused, mis tekivad seoses voolu suuna muutumisega igal poolperioodil. Seepärast, et eristada takistust vahelduvvoolule takistusest alalisvoolule, mis avaldub valemiga l R= S
positsiooniline arvusüsteem alusega q = 2 kahendarvusüsteem. Selle süsteemi definitsioonist lähtudes on juba selge, et siin võivad figureerida ainult kaks numbermärki: 0 ja 1. Nulli ja ühe esitamine: 1) Paberil: 0,1 ; ,,0", ,,1" ; LOW, HIGH ; (L,H) 2) Seadmes: Vooluga Mõnikord tehakse. Pingega Mugavam. Enamasti pingega! Voolusüsteemi näide: ,,1" 20mA, ,,0" 4mA. Kui vool puudub, siis on sidekaabel puruks läinud. Kui pingega, siis vahelduvpinge, alalispinge. Vahelduvpinge puhul 0 ja 1 esitajaks võib olla: Amplituud; Sagedus; Algfaas; Kandevsignaali moduleerimine 139 Alalispinge puhul: Positiivne toitepinge
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
