Ta mängis koolis hommikupalvustel ja laulutundides.Haridustee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis ja Põltsamaal Aleksandrikoolis. Hiljem siirdus Mart Saar Peterburi Konservatooriumi.Algul õppis ta L. Homiliuse oreliklassis, mille lõpetas 1908.a.. 1909.-1911.a. õppis ta samas A.Ljadovi ja N.Rimski-Korsakovi juures kompositsiooni.Pärast kooli lõpetamist töötas pedagoogina ja interpreedina Tartus ning Tallinnas. OLULINE 1932.aastal asus M.Saar alaliselt elama Hüpassaarde.astail 1944-1956 oli M.Saar Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kompositsiooni eriala professor. Elu lõpp Vanaduspõlve veetis ta Hüpassaares. Mart Saar suri 28. oktoobril 1963.a. ja on maetud Suure-Jaani kalmistule. M. Saare mälestuseks on Tartus püstitatud monument. MUUSIKALINE KARJÄÄR Helitöödest on kaalukaim vokaallooming: koori- ja soololaulud
5 aastat. Peab olema väh. 15-aastane, Olla lojaalne Eesti riigile, omama legaalset sissetulekut · Eriliste teenete eest riigi ees näiteks spordi, muusika vallas, kuni 10 inimest aastas. Kodakondsus inimese õiguslik suhe ühe või kahe riigiga, mis tagab talle õigused ja vabadused ning paneb peale kohustused. Naturalisatsioon õiguslik protseduur kodakondsuse saamiseks Kodanik inimene, kes omab riigiga õiguslikku suhet. Mittekodanik inimene, kes elab riigis alaliselt ja omab mõne teise riigi kodakondsust või on kodakondsuseta. Välismaalane välisriigi kodanik, kodakondsuseta Topeltkodakondsusega isik isik, kellel on kaks kodakondsust. Register - loend e. nimestik teatud tüüpi andmete kogumiseks E-riik elektrooniline riigiasutuste süsteem interneti vahendusel Tsensuur riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline järelvalve trükiste ja andmebaaside üle. Konventsioon riikidevaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi
seetõttu tõstetakse ta ka esile kui asula iseosa ja sellena ka selgitatud. Südalinn on saanud tähtsaks ja tuttavaks iga suur- ja kesklinnalase välisilmas. City-moodustamisena mõistetakse linna siseosade aegajalist teisenemist – elamiskvartalite asendumine äri- ja liiklemiskvartalitega. Alguse saab ta tavaliselt keskselt paiknevalt peatänavailt ja siirdub linnasüdame lisatänavaid ühes haarates ääreosade poole. Järelnähtusena vaadeldakse vastavat linnaosa alaliselt asustava rahvastiku arvu vähenemist ja ajutiselt asustatava, töötava rahvastiku kasvamist. Nähtuse põhjustab elu koondmine sinna, kus kus ärielu on elavam. Enamasti kujuneb city endise turuväljaku lähedal, kus siis esineb kauplemiseks, asjaajamiseks jne. sobilike ehituste, asutuste ja ruumide tsentralisatsioon. Siin leidub ametiasutusi: post, politsei ja tuletõrje, pangad, ajalehtede toimetused, ärid, restoranid, kohvikud, meelelahutusasutused jne
ja Põltsamaal Aleksandrikoolis. Hiljem siirdus Mart Saar Peterburi Konservatooriumi.Algul õppis ta L. Homiliuse oreliklassis, mille lõpetas 1908.a.. 1909.- 1911.a. õppis ta samas A.Ljadovi ja N.Rimski- Korsakovi juures kompositsiooni. Pärast kooli lõpetamist töötas pedagoogina ja interpreedina Tartus ning Tallinnas. Oluline 1932.aastal asus M.Saar alaliselt elama Hüpassaarde. Aastail 1944-1956 oli M.Saar Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kompositsiooni eriala professor. Elu lõpp Vanaduspõlve veetis ta Hüpassaares. Mart Saar suri 28. oktoobril 1963.a. ja on maetud Suure-Jaani kalmistule. M. Saare mälestuseks on Tartus püstitatud monument. Pisut tema muusika karjäärist Helitöödest on kaalukaim vokaallooming: koori- ja soololaulud. "Leeloga" algavad kõik laulupeod.Teame "Hällilaulu", "Jaan läeb jaanitulele" jt.
Põhjavesi- maasisene vesi pinnavesi- alatised veekogud, ajutised veekogud ja sademete ja sulamisvesi Veebilanss-on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas 3 veerohkemat jõge Narva,emajõgi ja pärnu 3 pikimat jõge-Pärnu, põltsamaa ja emajõgi Eesti vesikonnad-Soome lahe vesikond, peipsi järve vesikond, väinamere ja liivi lahe vesikond Eesti järved on tekkinud-mandrijäätekkelised(pühajärv), maatõusu tagajärjel(harku järv), rabajärv(loosalu) Lammijärved, karstijärved, meteoorijärved Jõgede toitumine- Eestis enamjaolt sademetest, lume sulamisest ja põhjaveest Mineraalvesi-Suure mineraalsisaldusega vesi(jood, broom jt. Mikroelemendid) annavad veele ravitoime Vett kasutatakse-tööstus, olme, joogivesi Madalsoo-saab enamiku toitaineid ümbritsevatelt nõlvadelt pinna või põhjaveega, survelise põhjavee Toite korral tekkib alliksoo siirdeesoo-turbaseisundi kasvades soopind kerkib ja tekib siirdesoo, siin Kasvavad mätastel tüüpilised rabataomed, mä...
Rahvastiku(elanikkond) moodustavad kõik riigis alaliselt elavad inimesed. Varasemate aegade rahvaarvu kohta on ajaloolased saanud teha ainult oletusi ajalooallikate põhjal. Rahvaloendusega saab täpselt kindlaks teha kus kui palju inimesi elab. Rahvaloendusi korraldatakse 10 aasta tagant. Vahepealne arvestatakse perekonnaseisuasutuste järgi. Eestis on rahvastikuregister kust rikk saab vajalikku infot leida. Viimane rahvaloendus 2000.a. muudatusi rahvastikus jälgib statistikaamet. Loomulik iive sündide ja surmade vahe Imikusuremus mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimust mõjutavad rahvastiku vanuselise koosseisu muutumine, pereplaneerimine, linnaline eluviis, ühiskonna suhtumine lastega peredesse, toetused lasterikastele peredele. Beebibuum sündimus kasvab hüppeliselt ja ootamatult ja siis normaliseerub jälle. Eesti rahvaarv väheneb, sest suremus ületab sündimuse ja sisseränne s...
Niit on rohumaa, kus kasvavad mitme aastased rohtaimed ja kust enamasti niidetakse korrapäraselt heina . Juba üle 1000 aasta tagasi hakkasid esivanemad meil koduloomi karjatama ja loomadele talveks heina varuma. Puisniit on pooleldi mets ja pooleldi niit.Puude ja põõsaste rühmad vahelduvad seal suurmate ja väiksemate rohualadega. Hooldatud puisniit näeb välja nagu park.Selle eesmärk oli niit aloomadele talveks heina ja saada küttepuid. Sooniit-Alaliselt niisketel aladel, kus turbakiht on paksem kui 30 cm, asuvad sooniidud.Taimeliikide poolest on sooniidud vaesemad kui aruniidud.Sealt saadav hein on vähem väärtuslik. Looduslikud niidud on nt. lamminiit-need asuvad jõgede ja järvede kallastel. Liigniiskus ja iga aastased üleujutused takistavad puude ja põõsaste levikut. Looniidud-kuivadel paepealsetel, mis ei metsastu selle pärast,et mullakiht on seal puude ja põõsaste jaoks liiga õhuke ja kuiv. Aruniidud-kuivadel aladel niidud on aruniid...
Malev Organisatsiooni alusdokumendid Põhikiri (22.01.2003 KL keskkogu otsus) Kodukord (29.04.2004 KL keskjuhatuse otsus) Noorte Kotkaste järgu-ja erialakatsed (2006) Arengukava 2008-2013 KL ülema 2009 aastakäsk Liikmeskond Avatud kõigile, kes tunnistavad meie põhimõtteid: Liikmed võivad olla 8- 18 aastased noored, kes elavad alaliselt Eestis 18 aastased ja vanemad Eesti Vabariigi kodanikud võivad olla organisatsiooni juhid Au- ja toetajaliikmed Liikmete jagunemine Noorhaukad (811 aastased) Pesapoeg Haukapoeg Noorhaugas Noorkotkad (12 15 aastased) Algaja Pesakotkas Kotkapoeg Noorkotkas Kotkad (16 - 18 aastased) Eesmärk Skautlik noorteorganisatsioon, mille tegevuse eesmärk on isamaalises vaimus kasvatada noori vaimselt ja
täiendava kaitse või ajutise kaitse saajana ning kellele on antud Eesti elamisluba. Immigrant on Eestisse saabunud välismaalne, kes on kodumaalt lahkunud omal vabal tahtel. Sageli võib immigrante seostada parema elukeskkonna otsimisega. Immigrante ja pagulasi eristab see, et esimesed ei ole oma riigis tagakiusatud ning nende elu ning inimõigused ei ole kodumaal ohus. Keskkonnapagulased on inimesed, kes on sunnitud ajutiselt või alaliselt lahkuma keskkonnaseisundi loodus või inimtekkelise halvenemise tõttu või elulise loodusvara (nt vesi, viljakas pinnas) ammendumise tõttu. 2001 aastal hinnati nende arvuks maailmas 25 miljonit Põgenike arv suureneb pidevalt kliimamuutuste tõttu: loodusvarad vähenevad, kuid looduskataroofid sagenevad. * Terminit keskkonnapagulane õigusliku terminina rahvusvahelises inimõiguste reziimis ei ole ning seda ei kasuta ka ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Amet (UNHCR)
Eesti lipu kasutamine Eesti lipu kasutamise kord ja hea tava sisaldab endas erinevaid nõuandeid nii lipu heiskamiseks kui ka erinevatel sündmustel kasutamiseks. Lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Eesti lipu kasutamisel on kõige mõttekam juhinduda "Eesti lipu seadusest", mis võeti vastu 23. märts 2005.aastal. Kõige olulisemad tingimused heisatavale lipule on puhtus ja terve olek. Eraõiguslikud ja füüsilised isikud peavad lipu heiskama kolmel lipupäeval, milledeks on iseseisvuspäev, võidupüha ja taasiseseisvumispäev, kusjuures jaaniööl Eesti lippu ei langetata. Avalikel üritustel näiteks võib lippu heisata iga päev, kuid järgima peab siiski "Eesti lipu seaduse" sätteid ning head tava. Eesti lipu seaduses on ära määratud ka lipu minimaalne suurus, milleks on 105 x 165 sentimeetrit ja lipumast peab olema lipu ...
Kompromiss otsus, kus mõlemad pooled teevad järeleandmisi Konsensus otsus, mis langetatakse üksmeelselt Konstitutsioon põhiseadus Korruptsioon riigiametniku või poliitiku poolne ametiseisundi kuritarvitamine (altkäemaksu vm meelehea võtmine). Portfellita minister minister, kellel pole ministeeriumi Referendum rahvaküsitlus Rojalism kuningriigi pooldamine, eriti Prantsusmaal Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta Monarhia - päritav võim veresuguluse alusel (näit. isalt pojale) Naturalisatsioon vastav õiguslik protseduur kodakondsuse taotlemiseks Nulltolerants täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand Ombudsman usaldusmees, kes aitab lahendada riigi ja kodanike vahelisi konflikte Oportunism - olupoliitika Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid
Demograafia Käsitleb inimelu valdkondi, mis seonduvad igikestva põlvkondade vaheldumisega uurib sünde, abiellumist, rändeid, suremust, vananemist, eluiga ja iivet kui massinähtusi Rahvasitikuregister- andmekogu Põhimõisted Aasta keskmine rahvaarv pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast Demograafilised sündmused sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne Elukoht piirkond või asula, kus inimene alaliselt või peamiselt elab Elussünd Emigrant isik, kes lahkudes ühest haldusüksusest ja asudes teise haldusüksusesse/riiki elama registreeris oma lahkumise elukohajärgses haldusüksuses (eestisiseselt väljarändaja) Emigratsioon isiku elama asumine Eestist teise riiki. Immigrant isik, kes haldusüksusesse elama asudes registreeris oma saabumise teistest haldusüksustest/riigist (eestisisene sisserändaja) Immigratsioon isiku elama saabumine Eestisse teistest riigist.
alljärgnevaga: vaatamata nõudmistele ei ole omanik / kasutaja andnud võimalust vea kõrvaldamiseks; autot on eelnevalt autoriseerimata ettevõttes asjatundmatult hooldatud, remonditud või tehnohooldatud; autole on paigaldatud tootja poolt keelatud osi; autole on tehtud tootja poolt keelatud muudatusi (tuuning); omanik / kasutaja ei ole jälginud auto kasutamise, hooldamise või tehno- hoolduse eeskirju; auto ei vasta selle regiooni spetsiifikale, kus autot alaliselt kasutatakse; autot on kasutatud mootorispordi võistlustel, manöövritel, katastroofi likvideerimisel või muudel sarnastel sündmustel; autol on sõjategevuse, siseriiklike rahutuste, maavärina või muude sarnaste sündmuste põhjustatud kahjud. Auto ümberehitus (tuuning) Vea kõrvaldamine garantiikorras on välistatud, kui autole on teostatud ümberehitusi ning tekkinud viga on seotud omavoliliste ja lubamatute muudatustega. Garantii on välistatud ka ümberehitamisega seotud ja
„Jumal on inimkonna hüljanud“ Ekspressionistid leidsid, et modernsus on inimese tõuganud orjalikule positsioonile, inimkond peab sellest vabanema; moodne linn on olemuselt põrgulik, kuna allutab üksikindiviidi tööstusühiskonna mehaanilisele keskkonnale, muudab inimese seesmiselt tasakaalutuks. Ekspressionistid süüvisid linna koletusliku olemuse paljastamisele; inimene on eemaldunud oma loomulikust keskkonnast ehk loodusest; subjektiivne emotsioon on alaliselt represseeritud – see emotsioon tuleb vabastada (loominguliselt) ja suunata sotsiaalsete piirangute vastu. Freudi mõju: allasurutud tungid, mis vallandusid paisu tagant tõid kaasa katastroofi (maailmasõjad). Ekspressionistlikud jooned kunstis: 1) Sünged (porised) värvid või karjuvad, lausa kriiskavad värvid 2) Tasakaalustamata või nihkes kompositsioon 3) Moonutatud figuurid ja vormid, samas rõhutati just kontuure
veresooned on spasmiseisundis ja suudavad tagada jäseme verevarustuse vaid puhkeolukorras. Liikumine suurendab töötavates lihastes ainevahetust ja need lihased hakkavad tarbima rohkem hapnikku. Hapnikuvaegus lihastes ja neisse kogunenud ainevahetusjäägid põhjustavadki valu. Haiguse teises järgus spasmid tugevnevad, veresooned ei suuda tagada jalalihastes ainevahetust isegi puhkeseisundis ja valu muutub pidevaks. Jalad, eriti labajalg alates suurest suurest varbast, külmetavad alaliselt ja muutuvad siniseks. Labajalg või ka kogu jäse võib üldse kaotada tundlikkuse. Suitsetamine ja sport. Suitsetamine piirab oluliselt inimese kehalisi võimeid. Nikotiin vähendab kehalist jõudu ja lihasetunde teravust, halvendab koordinatsiooni, kiirust ja eriti vastupidavus. Sport ja suitsetamine kokku ei sobi.
ühehäälsuse põhimõtte rakendamist (veto). · Otsused formuleeritakse õigusaktidena: määrus kuulub täitmisele kõigile liikmesriikidele ja on ülimuslikteiste õigusaktide suhtes. Direktiiv kuulub samuti täitmisele, kuid riigil õigus otsustada kuidas ta tagab täitmise. Otsus konkreetsele riigile adresseeritud, täitmine kohustuslik. Arvamusavaldus kannab soovituslikku iseloomu. Euroopa komisjon · alaliselt tegutsev organ, mis asub Brüsselis. · Koosneb (enne 2007) 25 volinikust, kes nimetatakse liikmesriikide valitsuste poolt ja hääletatakse ametisse europarlamendis. · Iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest ja peab lähtuma EL huvidest. · Komisjoni juhib president (2004 José Manuel Barroso) · Tähtsamateks allüksusteks on 26 peadirektoraati (17 000 alalist töötajat) Ülesanded: · teeb ettepanekuid EL edasise arengu kohta,
Rootsi aeg, mis kestis Eestis rohkem kui 100 aastat, tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks on kohtusüsteemi ümberkorraldamine ja uue haldusjaotus välja kujundamine. Uus kohtusüsteem püsis isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Kõige kõrgem kohtuorgan oli mõlemas kubermangus Rootsi kuningas. Kõige kõrgem kohapealne kohus Eestimaal oli Eestimaa Ülemmaakohus asukohaga Tallinnas ja Liivimaal oli vastavaks kohtuks Liivimaa Õuekohus, mis asus alaliselt Tartus. Neist kohtutest aste madalamad olid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, kus arutati talupoegade ja muude mitteaadlikke kuritegusid. Kõige madalamateks kohtuteks olid Eestimaal adrakohtud ja Liivimaal sillakohtud. Nendes arutati talupoegade põgenemise juhuseid ja samuti muid talupoegade poolt toime pandud väikeseid kuritegusid. Praegusel Eesti alal moodustati 2 kubermangu. Eestimaa kubermang, mille pealinnaks sai Tallinn, hõlmas kogu Põhja-Eestit
palju neid tänapäevaks juba kogunenud on. ,,Eests puudub kindel definitsioon, kes on kodutu. Kas ta on inimene, kellel pole alalist elukohta, või on ta ka inimene, kes ei saa koju minna, kuna seal tarvitatakse vägivalda. Tänu sellele ei saa kindlat kodutute arvu ka registreerida," räägib MTÜ Iseseisva Elu töötaja Merilin Mänd. Kuid ta mainib ka, et ainuükis Tartus võib see arv küündida kuni 500inimeseni. Eestis on kokku ligikaudu 3000-5000 kodutut. Maailmas on aga alaliselt ilma koduta 1,6miljonit, millest 40% on pered ja 28% haritud inimesed. Kuid kurb on tõdeda, et umbes 3miljonit maailma rahvastikust on juba mõnda aega ilma koduta. Ei saa just alati väita, et need inimesed ise on süüdi oma kodu kaotamises. Neid põhjuseid võib olla mitmeid. Osad suunduvad edasi tänavatele, osad aga varjupaikadesse. Eestis on 9 naiste kui ka 9 loomade varjupaika. Igal aastal lisandub sinna uusi liikmeid juurde. Näiteks 2009
Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? ÜRO alalise elukohavahetuse definitsioon ütleb, et inimene loetakse uues riigis alaliseks elanikuks/püsielanikuks, kui ta on seal riigis elanud või kavatseb seal elada vähemalt 12 kuud. Samas liiguvad paljud inimesed pidevalt kahe ja enama riigi vahel ehk lisaks alaliselt teise riiki elama asumisele on tekkinud ka mitmeid teisi ruumilise mobiilsuse vahevorme, kus inimeste elu toimub rööbiti mitmes riigis, ning seda on hakatud nimetama hargmaisuseks ning pidevat kahe või enama riigi vahel toimuvad rännet riigipiiride ülseks pendelrändeks. Sellel põhjusel ongi raske tõmmata selget piirjoont pendelrände, ajutise rände ja alalise rände vahele. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)?
Muistne vabadusvõitlus Getter Orav 11.kl Muistsed Eesti maakonnad Eellugu XI sajandi lõpul said alguse ristisõjad. Saksid ja taanlased olid XII sajandil ristisõdade lipu all vallutanud Läänemere lõunaranniku. Koos kaupmeestega hakkasid Läänemere kaldale jõudma ka esimesed ristiusu misjonärid. 1186.a. pühitseti liivlaste hulgas elanud misjonär Meinhard piiskopiks ja tehti talle ülesandeks Liivimaa ristiusku toomine. Väina jõe suudmesse ehitati kirik ja kivilinnus Järgmiseks piiskopiks Liivimaal sai Berthold, kes korraldas ristisõja, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198.a. toimus esimene lahing. (Praeguse Riia all.) Piiskop Albert Järgmisena sai 1199.a. piiskopiks Albert, kes seadis kindlaks eesmärgiks rajada Liivimaale kirikuriik. Selleks ta: Ø Pühendas kogu maa Neitsi Maarjale; Ø Alustas 1201.a. Riia linna rajamist, kuhu viis koheselt üle ka piiskopko...
veoauto ning veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris. Raskeveokimaksuga maksustatakse ainult veoste vedamiseks ettenähtud raskeveokid. Kui veoauto registreerimistunnistusel puudub kanne registrimassi kohta, võetakse maksustamise aluseks veoauto täismass. Raskeveokimaksu maksavad kõik Eestis ajutiselt või alaliselt elavad isikud, Eestis registreeritud juriidilised isikud ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, kes omavad raskeveokit. Raskeveoki kasutaja on raskeveokimaksu maksjaks, kui ta kasutab raskeveokit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ja tema nimi või nimetus, isikukood või registrikood ja elu- või asukoha aadress on olemas liiklusregistris. Nimetatud kande puudumisel maksab raskeveokimaksu raskeveoki omanik.
enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased. Seda on näha ka juuresolevalt diagrammilt(2013.aasta statistikaameti andmed). Peamised väljarände sihtkohariigid on Soome ja Suurbritannia, viimasel ajal ka Austraalia. Selline trend on kestnud viimased viis aastat. Eesti välisrändes on selgelt näha suundumust majanduslikult suuremat heaolu pakkuvate riikide suunas. Kas need on ajutiselt või alaliselt Eestist lahkunud inimesed, me tegelikult ei tea. Küll aga näevad Eesti külad hulgaliselt sellise rände tõttu lagunenud peresid või vanemateta kasvavaid lapsi. Tänaseks pole vist pea ühtegi Eesti peret, kelle enda liikmed, sõbrad, tuttavad või naabrid poleks nn töörändurid. Tihti on väljarände põhjus rajada pere soodsamas keskkonnas, kus on paremad palgad ning lastetoetused. Parimaks näiteks võib tuua Soome, sest sinna toimub peamine ränne, valdavalt
sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Saksamaa, kes oli soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa. Neile tundus, et võitjad käitusid ebaõiglaselt, sundides neid nõustuma alandava rahulepinguga. Seepärast taheti Saksamaal kaotus tasa teha.Sõja lõpuks oli Saksamaal tänu blokaadile toiduainepuudus. Lääneriigid rakendasid Saksamaale nõrgestamispoliitikat ning soovisid teda näha alaliselt lööduna. Saksamaa kaotused olid nii majanduslikud, poliitilised kui ka rahvuslikud. Maailmasõjas võitjaks riigiks osutus ka Itaalia, kuid maailmasõja lõppedes oli Itaalia sõja võitnud riikide seas kõige enam välja kurnatud. Sellepärast, et Itaalias tekkis ulatuslik tööpuudus, riigi põhjaosas oli sõjategevus laastanud 5 viljakamat provintsi ning rahva hulgas tekkis rahulolematus peale maailmasõda tekkinud uue korraga. Seega leidis Itaalia, et tema
Lähetused Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole ettenähtud töö tegemise kohta, kuigi seda pole töölepingus välja toodud. Töötaja ei tohi töölähetuses kauem viibida kui 30 järjestikku kalendripäeva, erandiks on mõlemate osapoolte kokkuleppel. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Raseidaid ja töötajaid, kes kasvatavad alla kolme aastast last, saab töölähetusse saata ainult nende nõusolekul. Alaealise puhul on vajalik lisaks veel hooldaja nõusolekut. Töötaja on õigus nõuda töölähetuse kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse § 628 lõigetele 24. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ja välislähetuse päevaraha alammäära ulatuses, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Alammäära kehtestab Vabariigi Valits...
1598. aastal vastu Püha Luca gildi.Sellega kaasnes õigus iseseisvalt töötada, veetis veel 2 aastat Veniuses, et valimistada ette hertsog Alberti vastuvõttu. 1600 läks Rubens Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. 1603. aastal ülesandega Hispaania kuninga juurde. Mitmekülgsus altarimaalid, portreed, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maalid ning usuteemalised kompositsioonid. 1608. aastal naasis kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Hispaania Madalmaade asehaldurite ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Rubens maalis vürstide õukondades Mantovas, Madridis, Pariisis, Londonis ja eelkõige Antwerpenis.Ei suutnud oma tellimusi täita, ateljee kujunes suureks maalitööstuseks, mis oli mastaapidelt ja toodangu hulgalt ainulaadne. Rubens visandas eskiisikavandi ja töö tegid valmis õpilased ja sellid. Peale ema surma abiellus Rubens 18-aastase Isabella Brantiga. Isabella suri 1625
Lähetus ehk komandeering jaguneb: 1) töölähetuseks 2) teenistuslähetuseks 3) välislähetuseks. Töölähetus on töötaja saatmine tööülesannete täitmiseks töölepingus kirjas olevast töökohast mujale. Teenistuslähetus on avaliku teenistuja suunamine tööülesannete täitmiseks kindlaks määratud ajavahemikuks väljaspool alalise teenistuskoha asukohta. Suunajaks on ministeeriumis kantsler ja muus ametiasutuses ametiasutuse juht. Välislähetus on teenistuja või töötaja lähetus välisriiki. Töölähetus Töötajal on õigus nõuda tööandjalt tööülesannete täitmisega kaasnenud kulude ning lähetuskohale sõitmiseks kulunud kulude kompenseerimist. Kulude katmine toimub kulusid tõendava dokumendi alusel. Tööandja poolt kirja pandud töölähetuse päevaraha ning lähetuse kulude maksmise otsuses peab olema: töölähetuse koht, kestus, ülesanded, kompenseerivate lähetuskulude ja päevaraha suurus. Välislähetuse maksmine tingimused *Kui komandeering asub välisriigis töö...
700.), traktoril K-701 aga neljataktiline, 12-silindriline, V- kujuline vedelikjahutusega diiselmootor JaMZ-240B võimsusega 220 kWt (300 hj.). Mootor käivitatakse elektrikäivitiga. Traktorite raam koosneb kahest sarniirselt horisontaal- ja vertikaalliigendi abil omavahel ühendatud poolraamist. Vertikaalligend võimaldab traktori pööramist, horisontaalliigend aga traktori rataste sobitumist maapinna ebatasasustega. Traktori esisild on alaliselt sisselülitatud, tagasild aga vajadusel, näiteks transporditööde tegemisel väljalülitatav. Mõlemad sillad on kinnitatud traktori raamile jäigalt. Traktorite 16-kiiruseline neljarealine mehaaniline käigukast võimaldab käigurea piires vahetada käike hüdrauliliselt koormuse all jõuülekannet katkestamata. Traktorite roolimehhanism on hüdromehaaniline, kahe hüdrosilindriga, mis pööramisel muudavad poolraamide
Tikal, linn keset metsa EKSKURSIOON. Keset Tikalit asunud püramiid oli 70 m kõrge ja seega maia püramiididest kõrgeim. Selle tipus asus väike pühamu, kus preestrid enne tseremooniaid paastusid ja puhastusid. Templi ümber seisid templid ja paleed ; ka oli seal palliplats ja terrassidest ümbritsetud avar väljak. Siia sinna paigutatud altarite ja hauakivide vahel sooritasid preestrid oma kombetalitust. USULINE KESKUS. Ainult preestrid ja ülikud elasid alaliselt linna südames. Lihtsamad inimesed elasid sealsamas lähedal väikestes hurtsikutes. Nad käisid perekonniti kesklinnas suurtel usutalitustel. Neil puhkudel ehtis kuningas ennast kalliskividega ja preestrid kandsid leegitsevate värvidega pidurüüsid, mis olid kaunistatud haruldaste lindude sulgedega. MIKS KADUSID MAIA LINNAD? IX sajandil jäeti templid ja kuningapaleed maha. Mõnekumne aastaga kadusid needki ehitised paksu taimkatte alla. Välja on pakutud mitmeid selgitusi: maavärin,
lennuväge ja allveelaevu. Lõpuks pidi Saksamaa hüvitama võitjariikidele reparatsioone. Kõik see nõrgestas Saksamaad ja mõjus halvasti nii majandusele kui ka kehtestatud demokraatiale, kuna saksa rahvas muutus rahulolematuks ja oma hädades süüdistati riiklikku korda. Populaarsust kogusid äärmuslikud rühmitused: natsid, kommunistid. Saksamaa oli sõjas kaotanud umbes 1,8 miljonit inimest, peale selle rakendasid lääneriigid nõrgestamispoliitikat ja soovisid Saksamaad näha alaliselt lööduna. Niisiis olid Saksamaa kaotused nii majanduslikud, poliitilised kui ka rahvuslikud. Võitjateks pean ka Suurbritanniat ja Prantsusmaad, kes peale I maailmasõda muutusid Euroopa riikide liidriteks. Võitjate peamisteks eesmärkideks oli rahu tagamine. 18. jaan. 28. juuni 1919 Pariisi rahukonverentsil loodi selle kindlustamiseks Rahvasteliit, mille ülesanneteks sai rahu ja julgeoleku
kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Saksamaa, kes oli soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa. Neile tundus, et võitjad käitusid ebaõiglaselt, sundides neid nõustuma alandava rahulepinguga. Seepärast unistati Saksamaal võimalusest kaotus tasa teha.Sõja lõpuks oli Saksamaal tänu blokaadile toiduainepuudus, erinevalt tema vastastelt. Lääneriigid rakendasid Saksamaale nõrgestamispoliitikat ning soovisid teda näha alaliselt lööduna. Niisiis olid Saksamaa kaotused nii majanduslikud, poliitilised kui ka rahvuslikud. Maailmasõjas võitjaks riigiks osutus ka Itaalia, kuid maailmasõja lõppedes oli Itaalia sõja võitnud riikide seas kõige enam välja kurnatud. Seda seepärast, et Itaalias tekkis ulatuslik tööpuudus, riigi põhjaosas oli sõjategevus 1
Täitmata jäänud käskudest peab käsusaaja ette kandma nende käskude andjatele. Ülemad ja alluvad Kaitseväes juhtimise, distsipliini ja sisekorra tagamiseks jagunevad kaitseväelased oma vastastikuste suhete poolest ülemateks ja alluvateks, kõrgema ja madalama auastmega kaitseväelasteks. Ülem on kaitseväelane, kes seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras on määratud alaliselt või ajutiselt juhtima temale teenistuslikult alluvate kaitseväelaste tegevust. Kaitseväelase lähimat ülemat nimetatakse vahetuks ülemaks; otsesed ülemad on vahetu ülem ja vahetust ülemast kõrgemad ülemad, kellele kaitseväelane teenistuslikult allub. Ülema käsutusse määratud kaitseväelasi, sõltumata nende auastmest, nimetatakse alluvateks. KAITSEVÄELASTE KÄITUMINE Kaitseväekombed avalduvad sõjaväeliste viisakusreeglite täitmises,
EESTI RAHVASTIK Eesti rahvaarv ja selle muutumine Rahvastik e kindlal territooriumil alaliselt elavad inimesed.(elanikkond) Rahvaarvu mõjutavad: 1. Sünd surm 2. Ränne e migratsioon 3. Eesti ala asustati 9500 a tagasi, elati hõredalt veekogude ääres; 6000-5000 a tagasi hakati tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Alepõllundus selle arenedes rahvaarv tõusis. Al 13.saj algas rahavarvu arvamine. 13.saj 150 000, 16.saj 300 000, 16.saj 400 000, 18-20.saj jõuti 1 milj, peale seda juurdekasv aeglustus. Mõjutab sõjad, nälg, katkud.
külge. Euroopa lipu heiskamine Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, Kaitsejõudude Peastaabi, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonele või hoone juures asuvatesse lipumastidesse heisatakse koos Eesti lipuga Euroopa Liidu lipp Euroopa päeval ja Euroopa Parlamendi valimise päeval. Vabariigi Valitsus määrab piiripunktid, kus koos Eesti lipuga heisatakse alaliselt Euroopa Liidu lipp. Eesti välisesinduse hoonel Euroopa Liidu lipu heiskamise kohta annab juhiseid väliminister. Euroopa Liidu lipp heisatakse koos Eesti lipuga. Vabariigi Valitsus määrab piiripunktid, kus koos Eesti lipuga heisatakse alaliselt Euroopa Liidu lipp. Eesti välisesinduse hoonel Euroopa Liidu lipu heiskamise kohta annab juhised välisminister. Euroopa Liidu lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga. VIII Eesti lipu kasutamine laualipuna
Keskaeg- Liivimaa ristisõda Liivimaa ristisõda toimus Läänemere ääres 12-13 sajandil. 1143.a- Loodi Lübeck, mis kujunes Sakslaste idaretkede keskuseks. Lõppsihiks oli Venemaa turg kaupmeestel. Kõikjal olid ristisõjad ja Rooma paavst andis Põhja-Euroopa kristlastele loa minna endale allutama läheduses asuvaid liivimaa paganaid. Põhjused, miks korraldati Liivimaale ristisõdu ? a). Kirik lubas ,et ristisõdijad saavad katoliiklust levitades oma patud andeks. b) Saksa kaupmeeste peamiseks ja lõplikuks sihtmärgiks oli Venemaa turg, kuhu sooviti laieneda. Eesti alad jäid vaid tee peale ette. c)Katoliku kiriku soov ristiusustada liivimaa alad. Meinhard- Üksküla augustiinlane ,kes pühitseti 1186. aastal piiskopiks, Tema ülesandeks oli Liivimaa ristiusustamine.Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. 1196.aastal suri Meinhard ja Üksküla piiskopiks sai tsistertslane Berthold. Berthold- tsistertslane , piiskop pärast Meinhar...
rüütelkonda, karmim balti parunitega. Pärast tema surma asus troonile ta tütar Kristiina, mis oli soodus aeg (L. rüütelkonna tunnustamine, mõisnikud said samad õigused ja asutused mis olid E. Rüütelkonnal). Tekkis maariik mis oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus (tegeles provintsi valitsemisega ja talupoegade küsimustega). Jagunes E. ja L. kubermanguks. Mõlema aadlikud moodustasid rüütelkonna (Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaa) ja mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kollegium. Kõikide aadlike üldkoguks Maapäev. Kuna oli toimunud ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine ning suurem osa maid oli erakätes, hakkasid keskvalitsuse sissetulekud kokku kuivama, otsustati teha reduktsioon ehk riigimaade tagasivõtmine. Eestist hakkas kujunema Rootsi viljaait, väljavedu oli suur (kuid idakaubandus käis alla, suundus Narvasse, Tartu kaubanduslik tähtsus kadus).
Leostunud mullad ja gleistunud leostunud mullad on rähksed, tüse huumushorisont, kõrge huumuse sisaldus, hea ja püsiva struktuuriga ning harimiskindlad. Nad on suure aktiivveemahutavusega, mida võib vähendada alumiste kihtide koreselisus. Veereziim hästi reguleeritud, valdavalt korras drenaazikuivendus. Õhukesed ja väga õhukesed madalsoomullad on hästi lagunenud turbaga; sügavad madalsoomullad keskmiselt, harva ka halvasti, laguneva turbaga mullad. Madalsoomullad on alaliselt liigniisked, üleujutatavad, põhjavesi kuival perioodil mõnekümne cm sügavusel. Nõrgalt kuni mõõdukalt happelise reaktsiooniga. Kasutussobivus: Gleistunud leostunud muld sobib enamike põllukultuuride kasvatamiseks. Sobib hästi rukki, nisu, kaera, kartuli, mesika, sööda juurvilja, suvinisu jaoks. Piiravaks faktoriks võib olla ainult mulla peenkivisus. Madalsoomullad sobivad hästi heintaimede kasvatamiseks, ei sobi siiski intensiivselt haritavate kultuuride kasvatamiseks.
Mustpeade maja 1399 aastal loodi Mustpeade vennaskond, mis ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes viibisid seal küll pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt. Keskajal oli vennaskonnal umbes 200 liiget.Vennaskonna tekkeloost kindlaid andmeid pole. Mustpeade nimetus on tulnud Egiptusest pärit mustanahalise märteripühaku Mauritiuse järgi, kes on ka vennaskonna kaitsepühak. Vanim dokument Mustpeade vennaskonna kohta pärineb 1400 aastast, mis on leping vennaskonna ja dominiiklaste kloostri vahel. Lepingu sõlmimine kirikuga oli vennaskonna tegutsemise kohta oluline sündmus, mis toimus vahetult pärast liidu tekkimist.
otsuste vormimisel; kodanikufoorumid, ümarlauad, võrgustikud; Skandinaavias, USA b)Elitaardemokraatia- rahva osalmine poliitikas tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. c)Otsene ehk vahetu demokraatia- rahvahääletus, rahva vahetu kaasamine poliitikasse d)Esindus demokraatia- rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine, rahvas ei osale ise vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Valimised 1)Ülesanne-a)tagavad valitseva võimu koosseisu vahetumise b)valimiste kaudu esitavad kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus d)harivad riigikodanike poliitiliselt 2)Põhimõtted- a)valimised on üldised- valimis õigused on teovõimelistel, täiseealistel ja kodakondsusega inimestel võrdsed b)valimised on vabad- *valimistele on õigus kandideerida
Osalisriigid rakendavad kõik jõupingutused kindlustamaks selle põhimõtte tunnustamist, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Osalisriigid rakendavad kõiki seadusandlikke, administratiivseid, sotsiaalseid ja haridusalaseid abinõusid, et kaitsta last igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletussejätmise, hooletu või julma kohtlemise või ekspluateerimise eest. Lapsel, kes ajutiselt või alaliselt on ilma jäetud perekondlikust miljööst või kellel tema enese huvides ei ole lubatud jääda sellesse keskkonda, on õigus riigi erilisele kaitsele ja abile. Osalisriigid, kes tunnustavad ja/või lubavad lapsendamist, peavad kindlustama, et esikohale oleksid seatud lapse huvid. Osalisriigid võtavad tarvitusele abinõud, et tagada põgeniku staatust taotlevale või põgenikuks peetavale lapsele kooskõlas kehtiva rahvusvahelise või siseriikliku õiguse ja protseduuriga,
Saare murre Saarte murret on uurinud Paul Ariste, Helmi Neetar, Enn Koit, Varje Lonn, Ellen Niit, Juhan Peegel jmt. Saare murde keeles tekst Sääre sadamas ootand ühe korra üks laeva täis mihi tuule järge. Paar (paara) päeva läind juba mööda, ikka veel tuul vastu. "Ooda ooda," itlend üks mees teiste seast, "ma tahan katsuda, kas saab (ka) tuule eeks või mitte." Teised naerand selle üle. Mees läind metsa ning kadund sõnna ära. Üks tund teise järge läind mööda, ei meest ühtid, tulnd õhta käde, ikka pole veel meest näha. Teise oomigu lihab üks külamies obussi otsima ning lõvab (leiab) mihe metsast laksu vahelt. Et tuult eeks tiha sellepärast painutand mees eile ühe paraja pihla puu kõverasse ning löönd ladva kongsuga maa külge kinni. Ajand siis vaiaga (talbaga) puu keskelt lõhki ning isi tasapidi prau vahelt läbi ronima. Parajast saand mees poolest saadik läbi, siis pääsend puu ladu maa küljest lahti ...
ning lapsendada saab ainult sellist last, kes on lapsendamise otsuse tegemise ajal noorem kui 18. Lapsendada võib vähemalt 25 aastane täieliku teovõimega inimene. Kui lapsendajad on abielus siis võib üks lapsendaja olla ka noorem, kui 25, aga seda ainult sel juhul, kui lapsendatakse abikaasa last (minimaalne vanus on 18). Kooselu Kooselu on lepinguline suhe kahe teovõimelise füüsilise isiku vahel. Kooselu pooltest vähemalt üks peab elama alaliselt eestis. Kooselu ei saa sõlmida: 1)abielus olevad isikud 2)ülenejad,alanejad sugulased,õed vennad 3)need, kes pole täiemõistuse juures 4)kellel on juba kooseluleping Kooelulepingu sõlmitakse notarjaaselt ning koos sellega on kohustus sõlmida abieluvaraleping. Kooselu pooled ei saa lapsendada va. üksinda ning üks pool teise poole bioloogilist last. Kooselu kestel kehtib abieluga sarnane ülalpidamis kohustus, mis ei jätku kunagi peale kooselu lõppemist.
suurkaupmehi ühendanud Tallinna hoone. Mustpeade maja Mustpeade maja on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline . Toompea Toompea pind paikneb muust kesklinnast kuni 24 m kõrgemal paesel saarlaval, mis ulatub kuni 48 m üle merepinna. Toompea on nime saanud toomkiriku järgi. Pikk Hermann
Loomulikku iivet absorbeeris oluliselt väljaränne, millel pole Euroopa jaoks olnud kunagi nii suurt tähtsust kui ajavahemikus 1840 1914. Tänu mandritevahelisele rändele oli rändebilanss negatiivne. Valdavalt üle ookeani, esijoones Ameerikasse suundunud ränne on ka suhteliselt hästi registreeritud, kuna Euroopa-sisene ränne, mis suurte riikide puhul jäi suuresti riigi piiresse, on raskesti jälgitav. Kui palju inimesi vahetas sisemaise rändega kas alaliselt või ajutiselt oma elukohta, on üsna raske ja olenevalt riigisisesest asjaajamiskorrast ja allikate säilimisest kohati ka võimatu kindlaks teha. Ränne muudab rahvaarvu Et teada saada rahvaarvu tegelikku muutumist riigis või linnas, on vaja lisaks loomulikule iibele arvestada ka rännet. Kui mingisse piirkonda rändab sisse rohkem inimesi, kui lahkub, siis on se4al rändesaldo positiivne. Kui
Barbizoni koolkond Barbisoni koolkond, rühm Prantsuse maastikumaalijaid, kes töötasid 19. Sajandi keskpaiku Fontainebleau lähedal Barbizonis Millise uuenduse tõi maalikunsti Barbizoni koolkond? Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida varsti hakati realismiks nimetama. Keskse tähtsusega meister oli nende hulgas Théodore Rousseau (18121867), kes asus Barbizoni alaliselt elama 1836. aastal. Rousseau oli realist. Ta armastas looduses tabada kindlaid, jõulisi vorme ja maalis neid võltsimatu asjalikkuse ning täpsusega, minnes paiguti kuivakski. Ka tema pintslitehnika on selge ja kindel, osalt peaaegu raskepärane, värvid tugevad. Rousseau`d huvitas see, mis on püsiv, selgejooneline ja plastiline. Tema töödes valitseb eepiline ja tõsine, tihti kurvameelne põhitoon. Ikka näeb neis suuri, jämeda tüve ja jändrike okstega puid.
Selle sagedus Euroopas on 50hertzi. 2. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk- ja efektiivväärtus? kuidas on seotud? Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist. Hetkväärtus on muutuva suuruse väärtus mingil hetkel. Efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. 3. Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasijuhe on juhe, mis omab alaliselt pinget maa suhtes. Nulljuhe ei oma pidevat pinget maa suhtes, kuid on vaja selleks, et tekiks kinnine vooluring .Maandusjuhe on ühendatud ühest otsast seadme metallkorpusega ja teisest otsast võimalikult otse maaga. 4. Miks kasutatakse kaitsmeid? kuhu ühendatakse? Kaitse rakendub, kui seadme metallkest satub pinge alla, ning tekitab kinnise vooluringi ja vool lülitatakse välja. Kaitsmed ühendatakse faasijuhtmele jadamisi enne tarbijat (elektrikilpi). 5. Iseloom. Lühist?
inimesed?- Interliikumine Milline lühend tähistab 1987. aasta septembris Eesti teadlaste ja poliitikute poolt välja käidud plaani Eesti osalisest majanduslikust iseseisvusest NSVLi sees?- IME Millist nime kandis 1980. aastatel Poolas tegutsenud sõltumatu ametiühingukoondis?- Solidaarsus Millist nime kandis 1988. aasta augustis loodud Eesti taasiseseisvumisaja esimene poliitiline erakond? (täisnimi)- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei Kuidas nimetati Eesti Kongressi alaliselt tegutsevat organit?- Eesti Komitee Nimeta koht Tallinnas, kus taasiseseisvumisajal hakkasid 23. augustil toimuma poliitilised meelevaldused.- Hirvepark Nimed: Kes oli tuntumaid Nõukogude Liidu dissidente ja nimekas kirjanik?- Solženitsõn Kes oli Eesti peaminister 1990-1992?- Edgar Savisaar Kes oli ERSP juht?- Lagle Parek Millise nime all sai 1978. aastal paavstiks poolakas Karol Wojtyla?- Johannes Paulus II Kes oli Eesti Komitee juht?- Tunne Kelam Kes oli 1980
On moodustunud mulla mineraalse osa murenemissaaduste ja taimsest materjalist pärit tuhaelementide kuhjumisel kohapeal ning nendest sekundaarsete savimineraalide tekkel. Tunnus g tähendab ajutise liigniiskuse tingimustes tekkinud glei- ja roostelaikudega horisont, milles domineerib põhihorisondi värvus. [5] BG ehk sisseuhte-gleihorisont - B tähitust kasutatakse juhul, kui sisseuhte iseloom on ebaselge. Värvuselt on ta tumedam talle eelnevast eluviaalsetets horisontidest. G on alaliselt liigniisketes tingimustes redutseerumisprotsesside tulemusena tekkinud sinakas- või rohekashall horisont, milles esineb sageli oksüdatsioonil tekkinud roostevärvi laike. [5] G(CG)- gleihorisont ( mulla lähtekivim ja gleihorisont)- alaliselt liigniisketes tingimustes redutseerumisprotsesside tulemusena tekkinud sinakas- või rohekashall horisont, milles esineb sageli oksüdatsioonil tekkinud roostevärvi laike. C tähistab mullatekkest sisuliselt mõjutamata materjal, milles ei
Moraalinorm eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Õigusriik toimib vaid siis, kui seadused on avalikud. Riik sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Põhitunnused: rahvastik, territoorium, iseseisev avalik võim. Riigi territoorium maaala, mis allub riigi võimule. Rahvastik moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutuselt elavad inimesed. Kodakondsus rahvastiku poliitilise tõlgendamise alus. (kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta inimesed) Avalik võim eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt toestama võimu oma territooriumil. Riigi valitsemisasutuste spetsiifilised jooned: 1) Riigivõimu otsus on kohustuslik kõikidele isikutele riigi territooriumil 2) Riigil on
Rubens sündis 1577. aastal Antwerpenist usupõgenikuna Saksamaale lahkunud juristi perre. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis. Kaks aastat peale isa surma, 1589. aastal, naases Rubensi perekond Antwerpeni.Hariduse sai ta ladina koolis. Aastal 1598 võeti Rubens vastu linna maalikunstnike gildi. Aastal 1600. läks Rubens Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. Aastal 1603 reisis Hispaaniasse. Seejärel veetis mõned aastad Roomas. 1608. aastal naases kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Siin sai temast Hispaania Madalmaade asehaldurite hertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Samal ajal asutas ka maaliateljee. Ateljee kujunes tohutult edukaks ning sellesse tööle saamist peeti suureks õnneks ja auasjaks. Tuntumatest kunstnikest töötas siin Anthonis van Dyck. Peale ema surma abiellus Rubens 18-aastase Isabella Brantiga. Isabella suri 1625. aastal. 6. detsembril 1630 abiellus 53-aastane Rubens 16-aastase Helene Fourmentiga. Aastal 1635
Ombudsman- ehk usaldusmees- sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asutuste suhtes; Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler. Kodakondsus- on leping indiviidi ja riigi vahel, millega kaasnevad õigused ja kohustused. Naturalisatsioon- kodakondsuse saamine vastava õigusliku protseduuri läbimisel. Kodanik-on inimene kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe e. kodakondsus. Mittekodanik-riigis alaliselt elav kodanik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta. Välismaalane- mitte Eesti kodanik. Topeltkodakondsusega isik- isik, kes omab mitme riigi kodakondsust. Maksukoormus-kõigi maksude kogu summa võetuna % ühiskondlikust kogutulust. Maksumäär-% väljendatud tulu-või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta. Maksusüsteem- maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem- maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, nii suured kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
