(2) Euroopa Liidu institutsionaalne süsteem ja otsusetegemise protsess 38.Euroopa Komisjon keda/mida esindab? Nt. komisjoni liikmed volinikud ei esinda oma riiki vaid peavad toimima täiesti sõltumatult. 39.Euroopa Komisjoni tasandid: kolleegium ja administratiivaparaat; nende koosseis (NB! Mitte nimeliselt!!!) ja põhiülesanded Kolleeegium: Alumine tasand ehk bürokraatia ehk Administratsioon: Seal töötavad EL ametnikud, kes jagunevad kategooriatesse: 1. alalised (konkursi teel) 2. ajutised (lepinguga, tähtajalised) 3. liikmesriigiametnik (saadetakse nö ,,praktikaks") 4. konsultandid Jaotatakse erinevatesse kategooriatesse. Ning neil on erinevad ülesanded, kas siis tõlketöö, sekretäritöö, nõustamine jm. Euroopa Komisjoni põhiülesanne on edendada Euroopa üldhuve. 40.Volinike bürood e. kabinetid (põhiülesanded)
(2) Euroopa Liidu institutsionaalne süsteem ja otsusetegemise protsess 38.Euroopa Komisjon keda/mida esindab? Nt. komisjoni liikmed volinikud ei esinda oma riiki vaid peavad toimima täiesti sõltumatult. 39.Euroopa Komisjoni tasandid: kolleegium ja administratiivaparaat; nende koosseis (NB! Mitte nimeliselt!!!) ja põhiülesanded Kolleeegium: Alumine tasand ehk bürokraatia ehk Administratsioon: Seal töötavad EL ametnikud, kes jagunevad kategooriatesse: 1. alalised (konkursi teel) 2. ajutised (lepinguga, tähtajalised) 3. liikmesriigiametnik (saadetakse nö ,,praktikaks") 4. konsultandid Jaotatakse erinevatesse kategooriatesse. Ning neil on erinevad ülesanded, kas siis tõlketöö, sekretäritöö, nõustamine jm. Euroopa Komisjoni põhiülesanne on edendada Euroopa üldhuve. 40.Volinike bürood e. kabinetid (põhiülesanded)
Grupid vähendavad org-i suurenemisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi ja võimaldavad kontrollida grupiliikmete distsipliini ja tegevust. Suhted grupis panevad inimesi vastutustundlikumalt käituma. 26. Grupi tunnused 1. grupi suurus: suurus on vrieeruv, grupp võib koosneda 2-16 liikmest. Töövõime seisukohalt loetakse parimaks 7-12 liikmelist gruppi, sest mida rohkem on liikmeid seda keerulisemaks muutub kõikide likmete jälgimine. 2. grupi kestus : alalised ja ajutised 3. grupi moodustamise viis: formaalsed- org-i juhtkonna poolt loodud ja mõne spetsiaalse ülesande täitmiseks kujundatud tööüksused. Tööga seotud org-s võib eristada peamiselt 5 liiki formaalseid gruppe: 1. tööül.-te täitmise grupid, mille tegevuse tulemuseks on toodang või teenus; 2. komiteed ja komisjonid, ül-deks on probl-de lahenduste koordineerimine; 3. otsustus g-d, ül- deks otsustamiseks vajaliku info kogumine, hindamine ja otsuste vastuvõtmine; 4. prob
Tegelikult on võõrliike rohkem! · EL võõrliikide määrus: 23 looma- ja 14 taimeliiki. Eesti looduses on 5 looma- ja 3 taimeliiki (hiina villkäppkrabi, nutria, signaalvähk, kaugida unimudil, punakõrv ilukilpkonn; pärsia ja Sosnovski karuputk, ameerika kevadvõhk). Rahvusvahelised konventsioonid. Konventsioonide geograafilised tasandid (globaalne- Washingtoni, regionaalne- Helsingi, Berni). Looduskaitsealased lepped: Ramsari konventsioon: Märgala- nii looduslikud kui kunstlikud, nii alalised kui ajutised, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. Veelinnud- linnud, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest. Eesti alad: Matsalu RP, Alam-Pedja LKA, Emajõe Suursoo LKA ja Piirissaare MKA, Haapsalu- Noarootsi märgala. Varunimekiri: Väike väin, Puhatu sookompleks (Puhatu LKA), Vasknarva lamminiidud ja vanajõed (Struuga MKA)
EL asjade komisjon nõukogu Valitsus Alaline Koordinatsiooni- ELS COREPER Esindus kogu (KOK) Alalised komisjonid töögrupid ministeeriumid Siseriiklikud töögrupid 25 21. Euroopastumine ja selle valdkonnad (Radaelli ja Kassim) Euroopastumise definitsioonid slaidide põhjal: Lawton 1999: suveräänsuse de jure ülekandmine EL tasandile
Eluvormide protsentuaalne vahekord ongi üks koosluse tunnuseid. Kasutatakse liigiloendite koostamisel. Liikide koguarv – iseloomustab koosluse mitmekesisust ja suhete keerukust. Liikide arvu loendatakse kindla suurusega maa- alal. Osatähtsuse järgi võiks liike jaotata mitmeti, levinuim on dominantide s.t valitsevate liikide esiletõstmine. Liikide osatähtsusel põhinevaid rühmi nimetatakse fütotsönotüüpideks. Taimekoosluste dünaamika Kõik alalised muutused on jaotatud kahte rühma: -kooslusesisesed muutused, mis on enamasti lühiajalised, enam-vähem tsüklilised ja toimuvad koosluse tunnuste varieerumise piires, neid käsitletakse kui koosluse dünaamikat -on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemisega ning viivad uue koosluse kujunemiseni – vahetuseni e. suktsessioonini. -ööpäevased muutused – fotosüntees, transpiratsioon, hingamine jt.. -aastaajalised e
Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm- penikeel, pilliroog. Alkalitroofne (lubjatoiteline) veekogu - Kujunenud allikavee juurdevoolu korral, mis akumuleerib vette rohkesti kaltsiumiühendeid. Kaltsiumiühendid muudavad vees sisalduvad fosforiühendid inaktiivseks ning seetõttu fütoplankton ei arene, ning sel põhjusel on lubjatoitelised järved väga läbipaistva veega (nt. Äntu Sinijärv ja Äntu Valgejärv). Iseloomulik: külm vesi, suhteliselt vähe elustikku. Alalised lubjatoitelised järved toituvad alalistest allikatest. Põhjas on paks mändvetikatega kaetud lubjakiht. Ajutised lubjatoitelised järved toituvad kevadallikatest ja kuivavad suve lõpul. Jõgede tüübirühm Taimestiku kujunemine sõltub voolukiirusest ja jõesängi ehitusest, väikejõgede puhul ka valgusoludest. Seisva veega soodid ja vanajõed sarnanevad taimestiku poolest eutroofsete järvedega
Assimilatsioon- ehk anabolism - kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Protsessi käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid jne. N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, muutuvad lihtsamateks ühenditeks, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. N: glükoosi oksüdeerimine hingamisel Taime ja looma põhilised erinevused- taimedel olemas rakukest ja rakumembraan, plastiidid, vakuoolid; loomadel ainult rakumembraan. Taimed autotroofsed, loomad aga heterotroofsed. Taimedel varuaineks tärklis, loomadel aga rasvad. Taimedel kasv piiramatu, loomadel piiratud. Taimedel närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad, loomadel olemas. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind Autotroofne ja heterotro...
Nendel normidel on kõrgem juriidiline jõud, võrreldes kõiki teiste õigusnormidega, seadusjärgsete aktide normid sisalduvad seadustest madalamates õigusaktides ja on vastavalt ka madalama juriidilise jõuga. 2)Reguleerimisobjekti järgi- liigitatakse õigusnormid vastavalt õigusharudele ja õigusinstituutidele, selle liigituse määrab riigi õigussüsteem. 3)Ajalise kehtivuse järgi- piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid. Rõhuv enamik õigusakte kehtestatakse nende kehtivuse ajalisi piire kindlaks määramata, nad kaotavad kehtivuse selleks ettenähtud korras siis, kui vajadus nende järele kaob, seetõttu on nendes aktides sisalduvad normid pm alalise iseloomuga. Ajutised normid sisalduvad õigusaktides, mis kehtestatakse kindlaks tähtajaks, mille saabumisel nad kaotavad kehtivuse. 4)territoriaalse kehtivuse järgi- üleriigilised, lokaalsed ja kohalikud normid. Üleriigilised normid
Peaassamblee võib arutada mida tahes, aga mis sunnijõud sellisel otsusel taga on? Kui ÜRO Peaassamblee võtab vastu resolutsioone, siis nad ei ole riikide jaoks kohustuslikud. Jutt 3 võib formeeruda resolutsiooniks, kuid see ei ole riikidele kohustuslik. Tänane Peaassamblee on teistsugune , kui see oli algusaastatel. Juhtivaks on kolmandad riigid. See on tugevdanud autoriteeti. ÜRO Julgeoleku Nõukogu. 15 liikmest 5 on alalised liikmed. Pädevus on iseenesest võimas. Reaalsuses on aga olnud väga raske kokkuleppele jõuda. Aga suur vahe Peaassamblee resolutsioonide ja Julgeoleku nõukogu resolutsioonide vahe on selles et Julgeoleku omad on riikidele kohustuslikud. Pärast külma sõja lõppu hakkas tunduma, et vastuolud on ületatud riikide vahel. Kuid see oli illusoorne, sest hiljem kasutati ikkagi veto õigus ja muud probleemid tekkisid tagasi. Riigid, kes 45
38. Euroopa Komisjon keda/mida esindab? · Esindab EL ühishuve (liikmesriikidest sõltumatu: Komisjoniliikmed volinikud ei esinda oma riiki vaid peavad toimima täiesti sõltumatult) 39. Euroopa Komisjoni tasandid: kolleegium ja administratiivaparaat; nende koosseis (NB! Mitte nimeliselt!!!) ja põhiülesanded · Kolleegium: President, 7 asepresidenti, 19 lihtliiget = 28 volinikku(üks igast liikmesriigist) · Administratiivaparaat: (ametnikkond) o alalised (konkursi teel) Functionnaire o ajutised (lepinguga, tähtajalised) Temporary Agent o Contract Agent o liikmesriigiametnik (saadetakse nö ,,praktikaks") Seconded National Expert o konsultandid · Komisjon koosneb erinevatest osakondadest ja talitustest. Osakondi nimetatakse peadirektoraatideks. 40. Volinike bürood e. kabinetid (põhiülesanded) · Poliitikaküsimused: büroode esindajad arutavad komisjoni koosolekus üleskerkivaid
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam. 2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega. Tänapäeval ...
273. Asfaldilaoturid- asfaltbetoon- ja kuummustsegude paigaldamiseks. Jaotus kasutusala ja jõudluse järgi: kõnnitee- ja sõiduteelaoturid; alusvankri järgi: roomiklaoturid, rataslaoturid. 274. Asfaltbetooni valmistamise tehnoloogia: bituumenis oleva vee väljaaurutamine ja bituumeni kuumutamine nõutava töö temperatuurini, vajaduse korral pindaktiivsete ainete või vedeldite lisamine. 275. Asfaltbetooni liigitus: alalised, ajutise ja liikuvad. 276. Asfaltbetoonsegu valmistamise tehnoloogiline skeem: bituumeni hoidla, bituumeni veestamise ja töötemperatuurini ülessoojendamise seade, mineraalpulbri hoidla, bituumeni dosaatorid, kogumispunker, segur, tolmueraldusseade, eeldoseerimisagregaat, intermaterjali laod. 23 277. Frees- masin, mis purustab vana asfalti. 278
konsulteerimine ·lepingute analüüs ja vormistamine Internetipangandus: ·arvuti olemasolu, modem, telefoni-ühendus · ujuvkurss- määratakse välisvaluuta nõudmise ja pakkumisega; ·tehingutingimuste koostamine ·panga esind. õigusorganites. igal kasutajal kasutajatunnus, paroolikaart ja pinkood ·lepingu 6)Pankadevaheline kurss- pankadevaheliste tehingute kurss; 7)Kliendi Luuakse ka ajutised ja alalised töörühmad ülesannete täitmiseks: osalised nii juriidilised kui füüs. isikud ·kõikvõimalike kontode ja panga vahel toimuvate tehingute kurss- on kaubel-dav; ·arenduskomitee ·laenukomitee ·eelarvekomitee ·kvaliteedi-komitee ühendus. PC-pangandus: 1)infoteenused- saldoinfo, toimingud, 8)Müügikurss- pank müüb välisvaluutat; 9)Ostukurss- pank või diiler
275. Asfaltbetooni valmistamise tehnoloogia Bituumenis oleva vee väljaaurutamine ja bituumeni kuumutamine. Mineraalmaterjali etteandmine, kuivatamine jua kuumutamine. Mineraalmaterjali (liiv, killustik, filler) ja bituumeni annustamine. Mineraalmaterjali segamine bituumeniga. Valmis asfaldisegu laadimine autodele, teisaldamine lattu, jahutamine. 276. Asfaltbetoontehaste liigitus Alalised ja ajutised. 277. Asfaltbetoonsegu valmistamise tehnoloogiline skeem Bituumenihoidla, bituumeni veestamise ja töötemperatuurini ülessoojenduse seade, mineraalbulbri hoidla, bituumeni dosaatorid, kogumispunker, segur, tolmueraldusseade, eeldoseerimisagregaat, inertmaterjali laod. 278. Frees 279. Kivipurustus sõlm 280. Pinnasesõel 281. Bituumeniveok 282. Gudronaator 283. Joonimismasinad, nende liigitus
seisundisse (rütmiliste helide kuulamine, nälgimine, joomisest, magamisest loobumine jne) - simulatsioon mingisuguste tegevuste imiteerimine - püha toidu söömine - ohverdamine Religioossed spetsialistid: - preestrid kõrge, formaalne ühiskondlik positsioon, alalised spetsialistid. Neil on spetsiaalne riietus, soeng. Suur mõjuvõim, vahel lausa riigijuhid. Tema roll on ametlikult tunnustatud. Ta ei pea tõestama, et suhtleb jumalate ja vaimudega. - Samaanid omavad erilist religioosset jõudu, teatud võimed üleloomulikuga suhtlemiseks. Võim ei põhine
liigid, Eestis looduskaitse all olevad loomaliigid, Eestis looduskaitse all olevad kivistised, Jahitrofeed Ramsari konventsioon: 1971. a. konventsioon rahvusvahelistest märgaladest, eriti veelindude elupaikadena Eesmärk - kaitsta märgalasid üle kogu maailma, Vajadus - märgalade pindala ja väärtuse pidev vähenemine peamiselt kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu Märgala mõiste - sood ja nii looduslikud kui ka kunstlikud, nii seisu- kui vooluveelised, nii alalised kui ajutised, nii mageda-, kui ka riim- ja soolaveelisi alasid, sealhulgas merealasid, mille sügavus ei ületa kuut meetrit. Eesti ja Ramsari konventsioon – Eesti sai liikmeks 1993, ning Eestist kuuluvad sinna alade hulka Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark, Alam-Pedja LK, Endla LK, Matsalu LK, Nigula LK, Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega, Emajõe Suursoo, Muraka LK, Puhtu-Laelatu-Nehatu Berni konventsioon: 1979 konventsioon Euroopa metsiku loomastiku ja taimestiku ning
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulis...
liitlausendi koostamine: majandustehing kajastatakse ühe konto deebetis ja mitme konto kreeditis või vastupidi, sel juhul peavad debiteeritavad ja krediteeritavad summad olema võrdsed. 14. Kontoplaan Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu. Varade kontod (aktiva kontod) ja varade allikate kontod (passiva kontod) alalised kontod. NB ! Bilansitaseme kontod nende saldod lähevad bilanssi. Majandusprotsesside kontod ajutised kontod. NB ! Ei ole bilansitaseme kontod nende saldode põhjal tuuakse välja aruandeaasta tulem (kasum-kahjum), mis läheb bilanssi. 15. Algdokument Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu;
) =mida kompleksem ülesanne seda suurem grupp! Heatöövõimegaon 8-16 liikmeline grupp. Paaritu- (enam mittenõustumist, antagonismi) või paarisarvuline grupp. Ideaalses grupis saab iga grupi liige teistega suhelda ja tunnetada vastutust grupi tegevuse tulemuste eest. Grupi kestvus (seansside arv ja seansi pikkus) Pikem kui 3-tunnine seanss toob kaasa tähelepanu hajumise Alalised grupid Ajutised grupid Grupi toimimine Avatud grupid Suletud grupid Grupi moodustamise viis Ametlikud Mitteametlikud (eneseabigrupid) Kokkuvõtlikult: Grupinõustamise läbiviimine. Hindamine ja planeerimine pidev protsess läbi nõustamisprotsessi. Liikmete valik homogeensus vb mitmekesisus: vanus, sugu, haridus...Grupi liikmete omavaheline sobivus: füüsiline meeldimine, sarnasus, vajaduste komplementaarsus
ÜRO- loodi 1945. a sõja võitnud riikide poolt. 24. okt, päeval, mis võeti vastu ÜRO põhikiri, on ÜRO päev. Peakorter asub New Yorgis. Sinna kuulub 193-197 riiki. Peasekretär on Antonio Guterres. ÜRO koosneb 5st põhiorganisatsioonist: 1) ÜRO peaassamblee, kuhu kuuluvad kõik liikmesriikide delegatsioonid. Korralised istungid toimuvad kord aastas. 2) ÜRO julgeolekunõukogu- tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Seal on 15 riigi delegatsioonid, kelledest 5 on alalised ning omavad vetoõigust: Venemaa, USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Hiina Rahvavabariik. Ülejäänud on nõukogus 2 aastat, siis nad asendatakse. Julgeolekunõukogu on ainus kes võib komplekteerida ÜRO rahuvalvejõudusid ning saata neid erinevatesse kriisikolletesse. 3) Majandus- ja sotsiaalnõukogu, kuhu kuulub üheaegselt 54 riiki nning mis tegeleb maailmaarengu, aga ka inimõiguste teemaga.
Nt 1989.a. kohalike rahvasaadikute nõukogude valimiste seadus oli ENSV-s rahvaarutelul. Iirimaal on korduvalt referendumil olnud küsimus, kas muuta üksiku ülekantava hääle süsteemi - rahvas oli muutmise vastu 4. Kodanike õigused kandideerimisel - õigus parlamenti või riigipeaks kandideerida on riigi kodanikel, kohaliku omavalitsuse esinduskogusse kandideerimisel olustik riigiti kirev - kus võivad üksnes kodanikud, kus ka alalised elanikud-mittekodanikud. Kandideerimine kohalikesse esinduskogudesse enim alalise elukoha kaudu, kuid levinud ka kinnisvara asukoha järgi - nt ka Eestis enne II Maailmasõda. Neid õigusi võib piirata nt tervisetsensuse kaudu (teovõimetud ei saa valimisõigust) või paikkonnatsensuse kaudu (nõutav teatud aeg elada antud paikkonnas). Üldiselt ei peeta eriti demokraatlikuks, kui tegevteenistuse sõjaväelastel on valimisõigus -
liikmesriikide kodanikele ja juriidilistele isikutele võrdsete Alumine tasand ehk bürokraatia ehk tingimuste loomine. Põhimõte on kesksel kohal siseturu Administratsioon: seal töötavad EL ametnikud, kes reguleerimisel, hõlmates lisaks isikute ja tööjõu vabale liikumisele jaguevad kategooriatesse: ka kapitali ja teenuste vaba liikumist. 1. Alalised (konkursi teel) 34. Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõte (TEC, art. 5, end. Art. 3b). 2. Ajutised (lepinguga, tähtajalised) Ühendus toimib käesoleva lepinguga talle antud volituste ning 3. Liikmesriigiametnik (saadetakse nö "praktikaks") temale seatud eesmärkide piires. Valdkondades, mis ei kuulu 4. Konsultandid ühenduse ainupädevusse, võtab ühendus kooskõlas subsidiaarsuse Jaotakse erinevatesse kategooriatesse. Ning neil on
· Julgeolekunõukogu ÜRO süsteemis üks olulisemaid kogusid, kelle põhiülesandeks on lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi, ennetada ja maha surude agressioone, tagada rahu.Iga liikmesmaa kohustus on anda osa oma relvajõudusid ÜRO julgeolekunõukogu kasutusse, kui seda nõuab rahvusvaheline olukord. Juhib ÜRO sõjalisi rahutagamisoperatsioone. Koosneb 15 riigi esindajatest, kellest 5 on alalised liikmed(tuumariigid ÜRO asutajaliikmed) ja 10 valitakse iga kahe aasta tagant ümber. Julgeolekunõukogu otsused kõigile liikmesmaadele kohustuslikud. · Rahvusvaheline kohus - ÜRO tähtsaim juriidiline organ. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusküsimusi ja muid ÜRO organite poolt tõstatatud õiguslikke küsimusi. · Hooldusnõukogu - kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume. · Majandus ja Sotsiaalnõukogu · Sekretäriaat
Saadikute vastutustunnet ning täpsust rahaasjades peetakse siiski endiselt tähtsaks. Seetõttu peab saadik esitama iga-aastase majanduslike huvide deklaratsiooni, kus on kirjas tema vara, väärtpaberid, tulud ja makstud maksud. Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu. Kõnealuse seisukoha järgi peab valimisõigus olema vaid antud kogukonda kuuluvatel inimestel. Kohalikul tasandil loetakse kogukonna liikmeteks kõik vastava paikkonna alalised elanikud; kas nad on riigi kodakondsed või mitte, pole kohaliku elu korraldamisel väga oluline. Parlamendivalimistel on aga kodakondsuse nõue endiselt jõus. Parlamendi- ja presidendivalimistel võib hääletada ka kodanik, kes ei ela oma kodakondsusmaa territooriumil. Näiteks Eestis elavad Vene Föderatsiooni kodanikud saavad osaleda Venemaa Riigiduuma ja Venemaa presidendi valimistel. Euroopa Liit on kodakondsuspiirangut oluliselt leevendanud. Igal Euroopa Liidu kodanikul on
I EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE 1. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) tekke eeltingimused (Nugent) Sisemised: Hoida terase tootmist kontrolli all. kellel teras, see on sõjaliselt võimekam. Ruhr'i piirkond Saksamaal. Terase abil sai hoida kontrolli all tervet Saksamaad. Saksamaa oli nõus, sest see oli viis, kuidas ta saaks enda mainet taastada. Saksamaa poliitiline ambitsioon Berliini blokaad Välised: Rahvasteliidu näide - esimene suurejooneline rahvusvaheline organisatsioon. Sõjaline kogemus aitas luua ÜRO, mis jällegi tekitas huvi uute rahvusvahelistele organisatsioonidele ja riikidevahelisele koostööle. Loodi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ning Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD). Väljatoodud organisatsioonid hakkasid mõjutama majandust, kuid koostöö takistuseks peeti kinnist turgu. NSV liidu ja USA vastukaaluks - eraldi riigid ei suudaks konkureerida n...
objekt/subjekt(eestis normi adressaat) ehk kes tegi - karistus. Ametlikult - "kui - siis - vastasel juhul". 4.5 Õigusnormi tähistamine - paragrafi märkide ja ladina tähestikuga 4.6 Õigusnormide liigid ja liigituse alused - 1) Subjektide järgi tunnused ehk kes on normi kehtestanud. 2) Reguleerimisobjekti järgi. Normi reguleerib näiteks riigiõigus, haldusõigus, tsiviilõigus. Riigi õigussüsteem määratleb. 3) Ajalise kehtivuse järgi - piiratud või alalised normid. 4) Territoriaalse kehtivuse normid - üleriigilised või lokaalsed normid. 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi. Näiteks määratletud normid, et rasedat töötajat ei või lähetusele saata kui ta seda ei soovi. 6) Täidetava funktsiooni järgi - reguleerivad või kaitsvad. 7) Vastavalt regulatsiooni viisile - kohustavad normid, keelavad vormid, õigustavad vormid. Lisaks võivad olla kaitsvad või reguleerivad. 4.7 Õigusnormide kehtivus - territoriaalne, ajaline ja isikuline.
SEINAPLOKKIDE 1. REA PAIGALDAMIST · TEHNOVÕRKUDE SISENDID · PÖRANDAALUSED TORUSTIKUD · KELDRIPÕRANDA ALUSKIHT · KELDRILAGI · VERTIKAALNE HÜDROISOLATSIOON 43 · PINNASE TAGASITÄIDE VÄLISED TEHNOVÕRGUD TEHAKSE PARALLEELSELT TEISTE TÖÖDEGA . LÕPETAMISE VAJADUS VÕIB SÕLTUDA VAJADUSEST ANDA ELEKTRIT VÕI SOOJA VÕI VETT JUBA EHITUSE KÄIGUS AJUTISED JA ALALISED VÕRGUD VÕIMALUSEL ÜHITADA 2)HOONE MAAPEALSE KARBI EHITUSTÖÖ: TÖÖFRONT HAARDEALADEKS. KORRUSSEKTSIOON. VÕIMALUSEL TÖÖ ERVERTIKAALIDEL. 2VAHELAGE RASKED MATERJALID KORRUSTELE KOOS LAGEDEGA ENNE ERITÖID SULETAKSE AVAD. TEHAKSE SÜVENDID, VAOD, AUGUD. KROHVITAKSE NISID SANTEHNILISED TÖÖD 2s JÄRGUS * TORUSTIKUD HAARDEALADE KAUPA (sama mis üldehitusel) SURVETAMINE JA AKT * KRAANIKAUSID,LOPUTUSKASTID, UNITAAZID jm PEALE MAALRITÖÖDE 1
püüavad koos saavutada teatud eesmärke. Rühmad on kas formaalsed või informaalsed. Formaalsed ehk ametlikud rühmad on töörühmad, mis on organisatsiooni poolt asutatud ja millele on määratud töökohustused ja spetsiifilised tööülesanded. Formaalsete ehk ametlike rühmade töö on kindlaks määratud ja suunatud vastavalt organisatsiooni eesmärkidele. Formaalsed töörühmad võivad olla ajutised (näiteks koosolek) või alalised (meeskond). Informaalsed ehk mitteametlikud rühmad on sotsiaalse olemusega. Informaalsed rühmad moodustuvad sõpruse ja ühiste huvide alusel. Informaalsed rühmad moodustuvad tavaliselt ka suuremate formaalsete rühmade sees. Rühma tunnused Kontseptsioonid, mis aitavad mõista rühmakäitumist, on rollid, normid, kooskõla, rühma suurus, rühma kohesiivsus, konflikti juhtimine ja informaalne kommunikatsioon. Rollid
- Õigusharud – õigusnormide kogumid, millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid - Õigusinstituudid – õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, millega reguleeritakse teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest Ajalise kehtivuse järgi - Ajutised normid – piiratud ajalise kehtivusega normid - Alalised normid – piiramata ajalise kehtivusega normid Territoriaalse kehtivuse järgi - Üleriigilised normid – kehtivad kogu riigi territooriumil, nad kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides - Lokaalsed normid – nad kehtestatakse samuti riigi keskorganite poolt, kuid ainult riigi teatud paikkonna jaoks - Kohalikud normid – kehtestab kohaliku omavalitsuse organ, need normid
ametisse konsulaaresindajad. Põhja-Euroopas oli rahvusvaheliste suhete arendamisel oluline roll Hansaliidul. Uusajal tekkis Euroopas palju ühtseid riike, läbikäimine riikide ja inimeste vahel elavnes veelgi ning seetõttu sündis vajadus üldkehtivate riikidevaheliste õigusnormide järele. Osalt Rooma ajast pärinevatest, osalt ka uutest normidest ja tavadest arenes välja nn rahvusvaheline õigus ning tekkisid välissuhtluse keskasutused ja alalised välisesindused elukutseliste diplomaatidega. Pärast Napoleoni sõdu asutati peaaegu kõiki Euroopa valitsejaid ühendav Püha Liit (lagunes 1830), et edaspidi vältida sõdu ja revolutsioone. Diplomaatiliste suhete ühtlustatud korraldamiseks sõlmiti ka üleeuroopalisi lepinguid. 1899. aastal asetleidnud Haagi konverentsil sõlmiti mitu lepingut sõjaõiguse kohta ning tüliküsimuste lahendamiseks. Asutati Rahvusvaheline Vahekohus, mille üks
on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma; tema surma korral. Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub seaduses sätestatud korras tema asemele asendusliige e esimene mittevalituks osutunud kandidaat samast valimisnimekirjast, kel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused. RK liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused. RK koosneb komisjonidest (valdkondade järgi, alalised komisjonid on maaelu-, riigikaitse-, kultuuri-, Euroopa asjade, välis-, põhiseadus-, rahandus-, keskkonna-, majandus-, sotsiaal- ja õiguskomisjon) ja fraktsioonidest (RK liikme poliitilise kuuluvuse järgi, moodustamiseks peab olema vähemalt 6 liiget). Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest. Riigikogu: 7
sisalduvad seadustest madalamates õigusaktides ja on vastavalt ka madalama juriidilise jõuga. 2. Reguleerimisobjekti järgi (reguleeritavate suhete iseloomu järgi) liigitatakse õigusnormid harude (riigiõiguse, haldusõiguse, tsiviilõiguse, kriminaalõiguse jne normideks) ja õigusinstituutide järgi. Selle liigituse määrab riigi õigussüsteem. 3. Ajalise kehtivuse järgi võivad õigusnormid olla kas piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid. Enamus norme on alalised. 4. Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme. Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides (seadustes, valitsuse määrustes). Lokaalsed normid kehtestatakse ka üleriigiliste organite poolt, kuid ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku
Võib arutada kõiki ÜRO tegevust puudutavaid küsimusi, kuid tema otsused (resolutsioonid) on siiski soovitusliku loomuga. Rohkem foorum, kus riigid saavad välja öelda oma arvamuse. Kõige tähtsam otsust langetav ÜRO organ on Julgeolekunõukogu rahu ja stabiilsus maailmas. Otsused on kohustuslikud liikmesmaadele. 15 riiki on Julgeolekunõukogus. 10 neist on vahetuvad 2 aasta tagant, kuid esindatud peavad olema kõik maailma regioonid. 5 liiget on alalised. Neile on antud vetoõigus (kui üks neist on vastu, siis otsust vastu võtta ei saa). USA, Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina Rahvavabariik. II ms võitnud riigid. Tänase seisuga on ÜRO struktuur vananenud. Maailmas on juurde tekkinud uusi suurriike, kes soovivad maailma poliitikas rohkem võimu. ÜRO sekretariaat bürokraatia pool, asub New Yorkis, kus asub ka ÜRO peakorter. Tööd juhib peasekretär, kes valitakse peaassamblee poolt. Praegu on Ban ki-moon.
trahvi-seadustik ning administratiivprotsessi seadus; · Rahukogud kui I ja II astme kohtud, kus I astmes kehtisid rahukohtutes kehtivatest erinevad tsiviil- ja kriminaalprotsessiseadused ja II astmes samad, mis rahukohtutes, samuti kehtis administratiivprotsessi seadus, mis oli ühine rahukohtu omaga, samuti kehtisid 2 nuhtlusseadust. Rahukogud said omale alalised liikmed ning lisaks apellatsioonikorras rahukohtute otsuste läbivaatamisele allutati neile ka suuremad nõude- ja raskemad kriminaalasjad, mis varem kuulusid Vene ringkonnakohtute pädevusse. · Väljakohtud, kellel oli oma eriprotsessiseadus ja karistusseadus, väljakohtud asusid jalaväepolkude juures ja võisid arvestades süü raskust määrata karistust kuni surmanuhtluseni
o b) autonoomse kohaliku võimu mudel iga tasandi kohalikul võimul on oma tulubaas, otsusutusõigus ja valitav esindusorgan. Taolist halduskorraldust nimetatakse kolmetasandiliseks. Eestis on kahetasandiline halduskorraldus Eestis on ühetasandiline kohalik omavalitsus. o Omavalitsusüksusteks on vald ja linn.. - Omavalitsusüksuse esinduskoguks on volikogu, mis valitakse neljaks aastaks. Hääleõiguslikud on kõik vastava omavalitsusüksuse territooriumil elavad alalised elanikud. Kandideerimisõigus on vaid Eesti kodanikel. Volikogu pädevuses: Igal omavalitsusel on tema enda poolt vastu võetud põhimäärus Kohalik volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid: valla või linna eelarve kohalikud maksud ja maksusoodustused volikogu esimehe ja aseesimehe valimine linnapea või vallavanema valimine, kes moodustab valla(linna)valitsuse. osavalla või linnaosa moodustamine 20
Kõik riigid on seal esindatud ja igal riigil on üks hääl. Peaassamblee võib arutada mida tahes, aga mis sunnijõud sellisel otsusel taga on? Kui ÜRO Peaassamblee võtab vastu resolutsioone, siis nad ei ole riikide jaoks kohustuslikud. Jutt võib formeeruda resolutsiooniks, kuid see ei ole riikidele kohustuslik. Tänane Peaassamblee on teistsugune, kui see oli algusaastatel. Juhtivaks on kolmandad riigid. See on tugevdanud autoriteeti. ÜRO Julgeoleku Nõukogu. 15 liikmest 5 on alalised liikmed. Pädevus on iseenesest võimas. Reaalsuses on aga olnud väga raske kokkuleppele jõuda. Aga suur vahe Peaassamblee resolutsioonide ja Julgeoleku nõukogu resolutsioonide vahe on selles, et Julgeoleku omad on riikidele kohustuslikud. Pärast külma sõja lõppu hakkas tunduma, et vastuolud on ületatud riikide vahel. Kuid see oli illusoorne, sest hiljem kasutati ikkagi veto õigust (veto on ametiisiku, näiteks riigipea õigus vastu võetud seadus
jm. varusid täiendamata tagades laevaperele ja reisijatele normaalsed elutingimused ja olme. See näitaja võib olla 2-3 päeva, 1-2 kuud harilikult ja kuni 1 aasta ekspeditsioonilaevadel. Praktikas on vaja arvesse võtta veel terve rida erinevaid omadusi, mille vajadus kerkib üles laeva kasutamise käigus, näiteks – laeva elamiskõlblikkus 3.7 Laeva tugevus (teoreetilised alused). 3.7.1 Laevale mõjuvad jõud. Laevale mõjuvad jõud võib jagada kahte kategooriasse: alalised või alaliselt mõjuvad, mis avaldavad mõju kogu ekspluatatsiooniaja vältel: kere kaal, mehhanismide ja seadmete kaal, lasti kaal, vee rõhk veealusele osale vaiksel veel ja lainetuse korral, jne. juhuslikud jõud, mis tegutsevad ajaühiku jooksul või perioodiliselt: lainete löögid, inertsjõud õõtsumisel, jää surve, löögid sildumisel, 34
· Rahukohtud, kus kehtisid omad tsiviil- ja kriminaalprotsessiseadused ja trahvi- seadustik ning administratiivprotsessi seadus; · Rahukogud kui I ja II astme kohtud, kus I astmes kehtisid rahukohtutes kehtivatest erinevad tsiviil- ja kriminaalprotsessiseadused ja II astmes samad, mis rahukohtutes, samuti kehtis administratiivprotsessi seadus, mis oli ühine rahukohtu omaga, samuti kehtisid 2 nuhtlusseadust. Rahukogud said omale alalised liikmed ning lisaks apellatsioonikorras rahukohtute otsuste läbivaatamisele allutati neile ka suuremad nõude- ja raskemad kriminaalasjad, mis varem kuulusid Vene ringkonnakohtute pädevusse. · Väljakohtud, kellel oli oma eriprotsessiseadus ja karistusseadus, väljakohtud asusid jalaväepolkude juures ja võisid arvestades süü raskust määrata karistust kuni surmanuhtluseni. Väljakohtute kätte võis isikuid anda vastava polgu ülem ning
2) Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel: kõrdeimad ja kohalikud seadusandliku võimu organid, täidesaatva võimu organid liigitatakse keskhaldusorganid ja kohalikud haldusorganid. 3) Kompetentsi ulatuse järgi: üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganid. 4) Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis: esmased ja teisesed riigiorganid. 5) Moodustaisviisi järgi: valitavad ja mittevalitavad riigiorganid. 6) Volituste ajalise kestvuse järgi: alalised ja ajutised organid. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta. Õiguses väljendub riigi tahe. Samas ei saa riik läbi ilma õiguseta, kuna õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks.
2) Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel: kõrdeimad ja kohalikud seadusandliku võimu organid, täidesaatva võimu organid liigitatakse keskhaldusorganid ja kohalikud haldusorganid. 3) Kompetentsi ulatuse järgi: üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganid. 4) Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis: esmased ja teisesed riigiorganid. 5) Moodustaisviisi järgi: valitavad ja mittevalitavad riigiorganid. 6) Volituste ajalise kestvuse järgi: alalised ja ajutised organid. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta. Õiguses väljendub riigi tahe. Samas ei saa riik läbi ilma õiguseta, kuna õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates
2.2. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul: 1* 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid. 2* Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine. 3* Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud: 1* Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. 2* Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. 2.3. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine: (Vt. kaarti õpikus lk.23) 4* KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): 5* Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. 6* 1879.a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping. 7* Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. 8* Saksama...
Tööelu muutub kiiresti ja mitmel viisil. Traditsioonilised tööd eeldavad tegijatelt üha uusi oskusi. Töötajatelt nõutakse nii head väljaõpet kui ka pidevat enesetäiendamist. Kõige paremad väljavaated on tööturul oma teadmisi ja oskusi pidevalt täiendavatel ja uuendavatel töötajatel, kes on valmis uutele väljakutsetele vastama. Üha rohkem on inimesi, kellel on elu jooksul mitu erinevat tööd, mitu erinevat elukutset. Praegusel momendil on 84% töösuhetest alalised. Aga lühiajalisi töösuhteid esineb üha sagedamini. Osaajaline töö ei ole Soomes nii tavaline kui mujal Euroopas. Enamik soomlasi töötab teenindussfääris, millele järgneb kohe tööstuse ning ehituse valdkonnad. 2012 aastal enim tekkis töökohti juurde tervise- ning sotsiaalvaldkonnas (umbes 13000 uut töökohta). Vaadates praegust maailma majandusolukorda on tööturu olukord Soomes üsnagi hea ning töötuse määr on pidevas languses. (EURES - The European Job Mobility Portal)
seda ka täita. Globaalse julgeoleku seisukohast on tähtsamateks Julgeolu Nõukogu peaassablee. Peamiseks ülesandeks on lahendada peamisi tüliküsimusi, ennetada ja maha suruda ülestõuse ja tagada rahu. Iga ÜRO liikmesriik võib pöörduda Nõukogu poole palvega lahendada teda puudutav konflikt. Teiselt poolt on igal riigil kohustus anda osa oma relvajõududest Julgeoleku Nõukogu käsutusse (nn sinibaretid). Just Julgeoleku 15. riigi esindajatest, kellest 5 on alalised liikmed ja 10 valitakse iga 2 aasta tagant ümber. Alalist esindatust omavad tuumariigid, kes olid ühtlasi ka ÜRO asutajad Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja USA. Need olid ka II maailmasõja võitjariigid. Saksamaa ja Jaapan ei ole tänaseni saanud alaliseks liikmeks, kuigi nad seda tänaseni nõuavad. Igal alalisel liikmel on õigus panna neile vastuvõetamatule otsusele veto. Täitma peab neid otsuseid, mille poolt hääletavad kõik
Õigusnormide liigitamine: Subjekti järgi- kes normi on kehtestanud eristatakse seaduse norme (parlamendis vastu võetud, kõrgem juriidiline jõud) ja seadusjärgsete aktide norme(seadustest madalamates seadusaktides, madalama juriidilise jõuga). Reguleerimisobjekti järgi- liigitatakse vastavalt õigusharudele ja õigusinstitutsioonidele Ajalise kehtivuse järgi- võivad õigusnormid olla kas piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised vormid. Territoriaalse kehtivuse järgi- eristatakse üleriigilisi (kehtivad kogu riigi territooriumil ja kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides), lokaalseid (kehtestatakse ainult riigi teatud paikkonna jaoks) ning kohalikke vorme (kehtestab kohaliku omavalitsuse organ ja need normid kehtivad selle organi juristiktsiooni all oleval territooriumil). Ettekirjutuse iseloomu järgi- võivad õigusnormid olla määratletud (antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida ei
Praktiline raamatupidamine (Pille Kirsimäe) Soovitatav kirjandus: K. Kallas Finantsarvestuse alused; Raamatupidamise seadus; Raamatupidamise Toimkonna juhendid. I loeng Ettevõtlusega alustaja bürokraatia *Sobiv ettevõtlusvorm *Registreerimine äriregistris *Raamatupidamise korraldamine *Riigile nõutavad maksud vastavalt esitatud deklaratsioonidele Raamatupidmise olemus- Aasta jooksul toimub ettevõttes palju tema tegevusse puutuvaid majanduslikke tehinguid : *saadakse pangast laenuks raha *makstakse palka *soetatakse vara *ostetakse majapidamis- ja kontoritarbeid *kasutatakse teiste firmade ja isikute teenuseid *saadakse tulu Ettevõte võtab ennast ise arvele maksu-ja tolliametis, siis on palju suurem kohustus aruandlusele ning siis peavad olemas olema ka programmid. Käibemaksukohuslased ettevõtted on kohustatud deklareerima üle 1000 euroseid tehinguid. Ettevõtte tegevust võime...
Põhimõtteline lahend on olemas ja analoogselt lahendatakse ülejäänud juhtumid. Õiguse mõistmine pretsedendi alusel on küllaltki keeruline. Kohtunik ei otsusta süüdimõistvat otsust, seda teeb kolleegium (vandemehed). Kohtunik rakendab aga sanktsioonid. Kolleegiumi liikmed ei tohi kohtuprotsessi vältel rääkida ega ühiselt aega veeta. Anglo-Ameerika õigussüsteem on täisulikum, sest on arvestatud maksimaalne juhtumite arv. Kaitsja ja süüdistaja on alalised pooled. Põhiline on sündmuste tõlgendamine ja kokku viimine õigusnormidega: Mis tingis teo, soodustavad/raskendavad asjaolud, kurjategija isiku ja teo seos. Kohtulahendini viivad faktilised asjaolud, mis peavad olema teada. 29. Delegeerimine ehk delegatsiooni mõiste õigusloomes: Delegatsioon on rühm valitud või nimetatud isikuid, kes on volitatud valitsuse, asutuse või organisatsiooni huve esindama kongressil, konverentsil, koosolekul vm. Delegatsiooni vormid:
Peaassamblee kontrollib ja kinnitab organisatsiooni eelarve. Peaassamblee võib teatud kindlate ülesannete täitmiseks moodustada komiteesid, mis koosnevad ekspertidest ja/või riigi esindajatest. Komiteed ise ei või oma pädevust laiendada. Nad võivad aga moodustada allkomiteesid. Komitees langetatud otsused lähevad lõplikuks otsustamiseks peaassambleesse. Julgeolekunõukogu. Julgeolekunõukogul on 15 liiget, kellest 5 (Prantsusmaa, Hiina, Venemaa, Suurbritannia ja USA) on alalised liikmed. Mittealalised liikmed valitakse kaheks aastaks. Alalistel liikmetel on vetoõigus, st kõik tähtsamad otsused peavad saama julgeolekunõukogus üheksa poolthäält, sealhulgas kõigi viie alalise liikme poolthääled. Julgeolekunõukogu ülesandeks on tagada rahu maailmas. Kui julgeolekunõukogu leiab, et rahu maailmas on ohustatud, otsustab ta, millised vahendid tuleb kasutusele võtta, et konflikt lahendada. Ka julgeolekunõukogul on õigus moodustada kõrvalorganeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
