Seega hoovusest tingitud nurga märk on
positiivne kui PK>TK ja miinus kui
PK
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
omavalitsuse huve. Regioonid (osariigid, liidumaad jmt) kas delegeerivad sinna oma esindajad või valitakse nad otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile · Parlamentide struktuur a) Formaalõiguslik struktuur: · parlamendi juhatus - spiiker, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Kui president ei saa oma kohuseid täita, muutub spiiker tema kohusetäitjaks. · 2 aseesimeest · komisjonid võivad olla alalised ja ajutised. Alalised tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga (dubleerivad ministeeriume, kusjuures nende ülesanne on töötada välja vastav seadusandlus, ministeeriumil aga see ellu viia). Ajutised moodustatakse lühiajaliselt mingi olulise probleemi lahendamiseks. Komisjonides jälgitakse parteilise pluralismi põhimõtet. Iga parlamendiliige kuulub ühte komisjoni b) Poliitiline struktuur: · Fraktsioonid ehk saadikurühmad, mis koondavad ühe partei või valimisliidu liikmeid
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond sai alguse tö...
Kooli nimi siia Vana-Egiptus Õpimapp nimi õpetaja nimi pp/kk/aaaa Vana-Egiptus Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km².Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr. Määratlus Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates 1. kärestikust Syene juurest (Ülem-Egiptust) ja Niiluse deltat, mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat jõeharu (Alam-Egiptust). Niiluse oru laius oli 120 km (teistel andmetel 825 km; keskmiselt 510 km) ja Ülem-Egiptuse pikkus o...
mõõtmise kuupäev, sõiduraja roobaste sügavused, suurimad roobaste sügavused, kasutatud mõõtmisseadme nimetus; 7) liiklusloenduse punkti tähis, tüüp, liik, loenduse läbiviimise aasta, aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus, maksimaalne ööpäevane liiklussagedus, sõiduautode ja kaubikute, veoautode ja autobusside ning autorongide liiklussageduse osakaal protsentides; 8) teeilmajaama nimi, tüüp ja paigaldamise aasta; 9) alalised kiiruspiirangud, liik ja tähistus; 10) liiklusõnnetuse toimumise kuupäev, kellaaeg, õnnetuse tüüp, osalejate, vigastada ja surma saanute arv; 11) ristmiku nimi, number, tüüp, ristuvate suundade arv, mahasõidutee number, mahasõidutee paiknemine, mahasõidutee liik, laius ja katte liik ning katte ulatus, truubi olemasolu mahasõiduteel ning mahasõidutee kasutusotstarve;
Ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks kordamine 2019 Tartu 2018/2019 õa JÄRJEKORD NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna kujunemine - nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus. ● AGRAARÜHISKOND ● TÖÖSTUSÜHISKOND ● POSTINDUSTRAALÜHISKOND Ühiskonnaelu peamised valdkonnad Postmodernistlik ühiskond - iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond, kiiresti muutuvate väärtustega teeninduslikühiskond e. postindustriaalne - teenindussekrotis hõivatute ülekaal infoühiskond - arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon Võim majanduses. võim riigis - kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu. Võimu tunnused - isiku või ...
perkutaanne nakkustee (ld. per -- läbi, cutis -- nahk) -- nahakaudne nakkustee. Parasiitide noorvormid tungivad selle nakkustee korral ise läbi naha peremehe organismi (veise nahakiin, strongüloidese, bunostomumi, untsinaaria jt. vastsed) või satuvad peremehe organismi läbi nahavigastuste. Ka transmissiivne nakkustee verdimevate siirutajate vahendusel on sisuliselt perkutaanne nakkustee. permanentsed parasiidid (ld. permanens -- jääv, katkestamatu; parasiit) -- alalised parasiidid. Kasutavad peremeest toiduallikana ja elupaigana kogu arenemistsükli kestel. Vt. statsionaarsed parasiidid, parasiitide liigitelu. peroraalne nakkustee (ld. per -- läbi + oralis -- suuline, suukaudne) -- alimentaarne nakkustee, suukaudne nakkustee. See nakkustee on eriti oluline helmintooside ja protozooside levikul. Suu kaudu nakatuvad loomad harilikult parasiidi noorvormidega (helmintide munad ja vastsed, ainuraksete ootsüstid ja püsitsüstid) saastunud sööda või
Regioonid (osariigid, liidumaad jmt) kas delegeerivad sinna oma esindajad või valitakse nad otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile 2) Parlamentide struktuur a) Formaalõiguslik struktuur: - parlamendi juhatus - spiiker, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Kui president ei saa oma kohuseid täita, muutub spiiker tema kohusetäitjaks. - 2 aseesimeest - Parlamendi komisjonid võivad olla alalised ja ajutised. Alalised tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga (dubleerivad ministeeriume, kusjuures nende ülesanne on töötada välja vastav seadusandlus, ministeeriumil aga see ellu viia). Ajutised moodustatakse lühiajaliselt mingi olulise probleemi lahendamiseks. Komisjonides jälgitakse parteilise pluralismi põhimõtet. Iga parlamendiliige kuulub ühte komisjoni b) Poliitiline struktuur: Fraktsioonid ehk saadikurühmad, mis koondavad ühe partei või valimisliidu liikmeid
ÜRO asutajaliikmeid oli 51 riiki. (1997.a. 191st iseseisvast maailma riigist kuulusid ÜROsse 185) ÜRO peakorter on New Yorgis (USA), osa asutusi on Genfis (Sveits), rahvusvaheline kohus Haagis (Holland). Eesti sai ÜRO liikmeks 17. septembril 1991. Kõik ÜRO liikmesriigid osalevad Peaassambleel, mis peab igal aastal umbes 3 kuud korralist istungjärku. ÜRO tähtsaim alaliselt tegutsev organ on Julgeolekunõukogu. Selles on 15 liiget, neist 5 on alalised liikmed (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Hiina, Venemaa. Neil on otsuste suhtes veto-õigus). Igal aastal vahetub 5 riiki ülejäänute seast. ÜROga on seotud palju tähtsaid organisatsioone Maailmapank, kultuuri ja haridusega tegelev UNESCO, kaubandusorganisatsioon WTO jt. Teise maailmasõja lõpul olid NSV Liit ja lääneriigid enam-vähem ühel meelel. Peale sõja lõppu hakkasid suhted taas teravnema. Peamine põhjus NSV Liidu tegevus Ida-Euroopas.
ebakindlaks. Üks paleepööre järgnes teisele, teravnes talurahva võitlus feodaalse rõhumise vastu. Ristisõdade perioodil hakkas aina tugevamaks saav Venezia suurendama oma mõju Bütsantsile. Venezia õhutamisel suundus IV ristisõda (1202-1204) otseselt Bütsantsi vastu, mistõttu vallutati Konstantinoopol ja rüüstati seda halastamatult. Bütsantsist jäid järele vaid Nikaia ja Trapezundi feodaalriigid. Hoogu võttev klassivõitlus ja alalised feodaalvaenud nõrgestasid Bütsantsi veelgi enam. Riigikassa oli tühi ja sõjavägi tihti ilma palgata. Bütsantsi riigile saabus lõpp 1453. a. Pärast 53 päeva kestnud piiramist ründasid türklased Konstantinoopoli ja vallutasid selle. Nad nimetasid selle ümber Stambuliks. 5 Suurriik ja selle kolm kontinenti. Justianus I valitsemisajal (527-565) oli Bütsants tõeline suurriik, mille valdused laiusid kolmel kontinendil
15. Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Diplomaatiliste esinduste tekkimine. Tihenes riikidevaheline suhtlemine ja 16.-17. Sajandil hakati looma alalisi diplomaatilisi esindusi. Eeskuju pakkus Rooma paavst, kelle saadikud olid sajandite jooksul külastanud paljusid maid. Ka paavst Leo X määras oma alalise esindaja, kelleks oli nuntsius. Järjest hakkasid alalisi esindajaid ametisse nimetama ka ilmalikud valitsejad. Tekkis arusaam, et riikide alalised esindajad ei ole võrdväärsed. Esialgu tehti vahet saadikute ja agentide vahel, peagi hakati suurriikide saadikuid nimetama suursaadikuteks ning erakorralisi suursaadikuid( tänapäeval erakorraline ja täievoliline suursaadik) peeti tähtsamateks kui alalisi diplomaatilisi esindajaid. Diplomaatia tseremoniaal ja saadikute õigused. Esialgu puudusid üldtunnustatud diplomaatilise suhtlemise tavad, mistõttu tekkisid ka arusaamatused riikide vahel.
nõrgenemist. Riigi poliitiline korraldus täienes. Suhted naaberriikidega olid üldiselt rahumeelsed. Rooma tegeles oma piiride kaitsmisega ja välisvallutused toimusid kaitsesõdade käigus. Pärast Tiberiust kuulutas senat princepsiks pretoriaanide soosiku Gaius Julius Caesar Germanicuse ehk Caligula. Esimesed uue keisri sammud olid väga vabameelsed, aga õige pea läks ta pea kiitusest segi. Caligula meeltesegadus, alalised pidutsemised, tohutud rahvapeod ja uute templite ehitamine tühjendasid riigikassa, mille kokkuhoidlik Tiberius oli ääreni täitnud. Lõpuks tappis üks pretoriaan hullumeelse keisri. Senat kavatses nüüd vabariigi taastada, kuid neile astusid vastu pretoriaanid ja Rooma proletariaat, kes elasid ainult princepsi palgast ja viljast. Pretoriaanid andsid truudusvande Germanicuse vennale Tiberius Claudius Nero Germanicusele
valimislubadusi, vastutab ainult iseenda ees, pole seotud valija ega partei poliitikaga 1.V. Organid: o Kohustulikud organid Riigikogu esimees 2 aseesimeest Komisjonid · Alalised komisjonid iga Riigikogu liige kuulub mõnda alalisse komisjoni o Nt. Euroopa asjade komisjon · Ajutised komisjonid vastavalt vajaduse moodustatud 3 o Nt. Uurimiskomisjon
Üks arvutiteadlatest Bell Labs-st , kes oli töödanud MULTICS-i projektiga, Ken Thomson, leiutas väikese PDP-7 miniarvuti, mida keegi ei kasutanud ja kirjutas välja ühe kasutaja versiooni MULTICS-st. Sellest arenes välja UNIX operatsioonisüsteem, mis sai tuntuks akadeemilises maailmas, valitsuse agentuurides ja paljudes firmades. Mitmed organisatsioonid arendasid omad põhiversioonid: System V AT&T poolt ja BSD California ülikooli poolt Berkeleys. Neil olid alalised variandid samuti. Et teha võimalikuks programmide kirjutamise , mis töötaksid UNIX systeemis, IEEE arendas standardi UNIXi jaoks, seda kutsuti POSIX-ks, mis toetas enamust UNIX-i versiooni. POSIX määratles minimaalset süsteemi mida kutsuti liideseks, mis käskis UNIX süsteemidel toetuda. On fakt, et mõni teine opsüsteem nüüd samuti toetab POSIX-i liidest. 12 1987
tingimustes) 20. Õigusnormide liigid. 1) Subjekti järgi – kes normi on kehtestanud (SEADUSE NORMID – parlamendis vastu võetud; SEADUSEJÄRGSETE AKTIDE NORMID – seadusest madalamates õigusaktides) 2) Reguleeritava objekti järgi – liigitatakse vastavalt õigusharudele (riigiõigus, haldusõigs, tsiviilõigus, kriminaalõigus jne) ja õigusinstitutsioonidele 3) Ajalise kehtivuse järgi – ajutised(kindlaks tähtajaks) või alalised normid 4) Territoriaalse kehtivuse järgi – üleriigilised, lokaalsed(riik) ja kohalikud(KOV) normid 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi – imperatiivsed ehk määratletud(nt avaliku õiguse normid, ei saa muuta), suhteliselt määratletud(poolte kokkuleppel) ja dispositiivsed(kui pooled ise ei jõua kokkuleppele) – selle määrab dispositsiooni iseloom 6) Täidetava funktsiooni järgi – regulatiivsed(vahetult ühiskondlike suhete reguleerimiseks)
Indikaatorlamp dielektrilised kindad, saapad saapad, tööriistad isoleerivate käepidemetega matid, restid >1000 V Dielektrilised kindad, isoleerivad mõõtevardad saapad, pingenäitajad matid, isoleerivad ja mõõtetangid Restid isoleerivad remondiseadeldised Ohusildid ja plakatid ajutised alalised Kaitsepiirded ajutised alalised Elektriseadmete ohutusklassid 0 klass - tavalise pistikuga elektriseadmed I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed. ELEKTRIÕNNETUSED Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Tunnused: Lihasevalu;
· Põhjused: o Tihenev suhtlemine riikide vahel o Erakorraliste saatkondade kulukus o Reisiraskused · Alustajaks Rooma paavst, kelle saadikud olid külastanud aja jooksul mitmeid maid · Nuntsius - Paavst Leo X alaline esindaja, kes oli määratud Saksa-Rooma keisri, Prantsuse ja Inglismaa kuninga juurde · Alalisi esindajaid hakkasid järjest enam ilmalikud valitsejad ametisse nimetaja · Kujunes arusaam, et alalised esindajad ei ole võrdväärsed o Prantsusmaa, Inglismaa ja Hispaania nõudsid, et nende esindajatele osutataks suuremat au kui teistele · Esialgu tehti vahet saadikute ja agentide vahel · Suurriikide esindajaid hakati nimetama suursaadikuteks · Agendi nimetuseks sai asjur · Selgus, et erakorralisi saatkondi on vahel siiski vaja · Kujunes tava, kus erakorralisi peeti tähtsamateks kui alalisi saatkondi
vajadusi seejuures kahjustamata teiste inimeste vajadusi ja enesest lugupidamist. Eriti edutoov on see käitumisviis kiitmise, laitmise, äraütlemise situatsioonides. SOTSIAALSED GRUPID JA GRUPIKARAKTERISTIKUD Sotsiaalne grupp on teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised väärtused, huvid ja hoiakud. Gruppide klassifikatsioon: · suuruse alusel: suured grupid / väiksed grupid · kestvuse alusel: alalised / ajutised · moodustamise viisi alusel: ametlikud / mitteametlikud Grupiomadused: · grupis ,,meie" tunne · grupi eesmärgid · grupi liikmete omavaheline sobivus · grupi normid · grupi staatuse ja rollide süsteem Grupisuhete kujunemisel eristatakse 4 põhifaasi: 1) sõltuvusfaas 2) konfliktifaas 3) eraldumisfaas 4) koostööfaas Igas faasis on suhtlemine grupi liikmete vahel erinev. MATERJALE Atwater, E. I hear you
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192 Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid ...
raportit, ei ole õigust vahele sekkuda). Rahuvalvajad osalesid ka ise agressioonis. ÜRO tulevik ja reformid ÜRO ebaefektiivne? - Otsused aeglased ja sisutühjad - Reageering kriisile olematu Reformkavad Erinevad mõtted seoses personali vähendamisega ja institutsioonidega, konsensust ei ole ÜRO läbipaistvamaks ja paremini rahastatumaks (idee, et rahavstavad need, kellel on sõjavägi) Julgeolekunõukogusse 24 liiget, sh uued alalised. Veto-õigus tühistada (kõik on võrdsed) Peaassamblee valida! Või peasekretär valida.. NATO (Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon) 1949, peakontor Brüsselis Loodi, et: Hoida Ameeriklasi sees, hoida nõukogude liitu eemal, vältida tulevikus saksamaa agressioone 28 liiget (nt USA, Kanada, UK, Prantsusmaa, Saksamaa) Euro Atlandi partnerluses on kõik, kes ei kuulu NATOSSE- koostööd tehakse teatud lepingute raames NATO struktuur
METEOROLOOGIA 1.Õhkkond e. atmosfäär. Õhu koostis. Mida kõrgemale maapinnal tõusta, seda hõredamaks õhk muutub. Õhk koosneb 3 liiki ainetest: alalised, muutlikud ja juhuslikud. Puhta ja kuiva õhu koostisosadeks on lämmastik, hapnik ja argoon. Nende hulk puhtas ja kuivas õhus on muutumatu. Muutlikud ained (nende hulk õhkus pidevalt muutub) on süsihappegaas ja veeaur. Juhuslike ainete hul oleneb kohelikest oludest, õhus leidub alati ka tolmu, mille hulk muutub. Õhku leidub ka pinnases. Mida sügavamale minna, seda vähem on seal hapnikku ja suurem on süsihappegaasi hulk
vajadusi ja enesest lugupidamist. Eriti edutoov on see käitumisviis kiitmise, laitmise, äraütlemise situatsioonides. SOTSIAALSED GRUPID JA GRUPIKARAKTERISTIKUD Sotsiaalne grupp on teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised väärtused, huvid ja hoiakud. Gruppide klassifikatsioon: suuruse alusel: suured grupid / väiksed grupid kestvuse alusel: alalised / ajutised moodustamise viisi alusel: ametlikud / mitteametlikud Grupiomadused: grupis ,,meie" tunne grupi eesmärgid grupi liikmete omavaheline sobivus grupi normid grupi staatuse ja rollide süsteem Grupisuhete kujunemisel eristatakse 4 põhifaasi: 1) sõltuvusfaas 2) konfliktifaas 3) eraldumisfaas 4) koostööfaas Igas faasis on suhtlemine grupi liikmete vahel erinev.
ressursid, see on nii masinad kui nendega töötavad inimesed peavad omama varuvõimsust, mida rakendatakse juhul, kui juhtub midagi planeerimatut: masinarike, inimese töövõimetus jm. 9 TEEMA: Meeskond, kommunikatsioon ja konflikt 1) Nimeta grupi tunnuseid. - Grupi suurus, moodustamise viis ja kestus 2) Milline on optimaalne liikmete arv grupis? - 8-16 liiget 3) Kuidas jaotatakse gruppe, kirjelda neid. - Kestuse järgi alalised ja ajutised - grupi moodustamise viisi alusel jaotatakse formaalseteks ( juhtkonna poolt määratud spetsiaalseks ülesandeks ühine eesmärk, siht ja tasu) ja mitteformaalseteks (areneb organisatsioone moodustavate indiviidide huvide ja vajaduste tulemusel huvigrupid, sõprusgrupid) 4) Nimeta organisatsiooni viis peamist formaalset gruppi. 1. tööülesannete täitmise grupid, mille tegevuse tulemuseks on toodang või teenus 2
Aktivakontod 1. Bilansikontod Passivakontod Kontraaktivakontod 2. Reguleerimiskontod Kontrapassivakontod Tulude kontod 3. Ajutised ehk kasumiaruandekontod Kulude kontod 1. Bilansikontod ehk alalised kontod ehk reaalsed kontod Aktivakontodeks nimetatakse kontosid, millel arvestatakse ettevõtte varasid ja nende jäägi muutumist. Passivakontodel arvestatakse ettevõtte varade moodustamise allikate seisu (kohustisi ja omakapitali) ja selle muutumist. 4 Aktiva- ja passivakontode skeemid Aktivakonto skeem Passivakonto skeem
I loeng EUROOPA LIIDU AJALOOLINE KUJUNEMINE ehk EUROOPA INTEGRATSIOONI KRONOLOOGIA Sissejuhatus: · Mis asi on Euroopa Liit ühine raha; inimeste vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, kapitali vaba liikumine; · Mingi hulk riike on kasvanud üksteisega kokku, see on suur protsess. · Euroopa nõukogu, parlament, kohus, erinevad komiteed jne. · Euroopa Liit on loodud teatud eesmärkide saavutamiseks. On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne. · Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev 1950 kuulutati see idee välja, Prantsuse välisminister ütles, et neil Saksamaaga on plaan luua midagi sellist. 1958 Rooma Leping loodi EL m...
Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on riiklikest valitsustest sõltumatu.Komisjoni ülesanne on esindada ja kaitsta ELi kui terviku huve.Euroopa Komisjon koostab uute seaduste ettepanekud ning esitab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ta on ka ELi täidesaatev jõud, vastutades parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest.See tähendab Euroopa Liidu poliitikasuundade ja tegevuskavade elluviimist kui ka vastutust eelarve täitmise eest. Nagu parlament ja nõukogu loodi ka Euroopa Komisjon 1950. aastatel ELi asutamislepingutega. Kes moodustavad komisjoni? Komisjoni kuulub 27 meest ja naist üks esindaja igast liikmesriigist. Terminit ,,komisjon" kasutatakse kahes tähenduses.Esiteks tähendab see komisjoniliikmeid, kelle on ametisse nimetanud liikmesriigid selleks, et nad juhiksid institutsiooni ja võtaksid vastu otsuseid. Teiseks tähendab komisjon institutsiooni ennast ja selle personali. Mitteametlikult nimetatakse komisjoniliikm...
Üldiselt loetakse vähemusrahvuseks riigi põhirahvuse kõrval elavat rahvusgruppi, kes erineb põhielanikkonnast etnilise, keelelise, usulise kuuluvuse või mõne muu tunnuse alusel. Vähemusrahvus peab vastama järgmistele tingimustele: · peab olema arvulises vähemuses võrreldes põhielanikkonnaga; · ei tohi olla ühiskonnas domineerivas positsioonis; · vähemusrahvuse liikmed peavad olema riigi kodanikud või alalised elanikud; · peab olema kas etniline, usuline või keeleline eripära, võrreldes elanikkonna enamusega; · peavad end ise rahvuseks pidama. Vähemusrahvuse kaitse erijooneks on positiivne diskrimineerimine, millega vähemusrahvusele antakse suhteliselt rohkem õigusi. 8
1. Absolutism Euroopas Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule , keda Euroopas nimetati enamasti kuningaks ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik tema alamad seisusest või ametikohast sõltumata . Absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast , sest kuningavõim eelistas teenistusse võtta madalama päritoluga inimesi , kelle truuduses võis kindel olla . 17 . sajandil loodi alalised sõjaväed mis koosnesid esialgu palgasõduritest kuid hiljem hakati järk-järgult üle minema sõjaväekohustustele ning kehtestati kindel kord, mille alusel kohustati maksualust elanikkonda (eelkõige talupoegi) saatma sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi. Absolutismiajastul oli kolm seisust : vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus ( sinna kuulusid talupojad ja linlased). Absolutismiajastul tegeleti merkantilismiga ehk
jaoks erinevaid osi. Elised: tänu spetsialiseerumisele suurem kompetentsus; tootmises kõrgem tööviljakus. Puudused: toote või teenuse kõrge omahind; tootmisprotsessi viimaste üksuste sõltuvus esimeste tulemuslikkusest. Kaasaegsed: maatriksstruktuur-omased kahekordsed korralduste ahelad, tähtsamate arenguprojektide väljatöötamiseks luuakse lisaks funktsionaalsele struktuurile ajutised või alalised projektirühmad, mille ülesandeks on konkreetse toote või teenuse käivitamine, sellise liigenduse puhul saavad alluvad kooraldusi kahelt või enamalt juhilt ja peavad neile aru andma vastuoludest, eelised: spetsialistide tööaja ja ressursside parem kasutamine; hea kohanemine muutuva töökoormusega, kuna projektirühmad on ajutised; toodete kiirem ja kvaliteetsem rakendumine, kuna iga projekti eest vastutab üks konkreetne isik; funktsionaalsete
lahendamine 2) Mitteametlikud ehk informaalsed rühmad – vastavalt inimeste huvidele ja omavahelistele suhetele, põhiliseks eesmärgiks omavaheline suhtlemine. Võivad kujuneda suurema töögrupi sees või erinevate ametlike gruppide vaheliselt. 1. Huvigrupid – ühendajaks tööalased või isiklikud huvid 2. Sõprusgrupid – ühendajaks vastastikune meeldivus 3) Alalised rühmad – allüksused, komiteed, komisjonid, nõukogud, kindlaksmääratud koosseisuline juht, kes vastutab rühma tegevuse tulemuste eest 4) Ajutised rühmad – ühekordse ülesande täitmiseks, probleemi lahendamiseks, toote või teenuse väljatöötamine ja juurutamine, muudatuste rakendamine jm. Tunnused: rühma eesmärk (taotletav lõpptulemus), „meie“-tunne (liikmete vahel tekkiv
isikute poolt mõne riigi siseriikliku õiguse aluses ega ole rahvusvhelise õiguse subjektid. Nt Greenpeace, Amnesty International Rahvusvahelises õiguses peetakse silmas just valitsustevahelisi organisatsioone ja nad vastavad tunnustele: · nad on riikide ühendused, mis on moodustatud rahvusvahelise õiguse alusel · nad põhinevad vähemalt kahe riigi poolt sõlmitud asutamimsaktil · nad on loodud konkreetse eesmärgiga · neil on alalised organid · neil on asutajate poolt omistatud piiratus rahvusvaheline õigussubjektsus · neil on asutajatest eraldiseisev tahe Rahvusvahelisi organisatsioone saab liigitada: · liikmelisus määravaks millised riigid saavad olla asjaomase organisatsiooni liikmeteks. Sellest tulenevalt on organisatsioonid: o universaalsed liikmeteks võivad olla kõik riigid o regionaalsed liikmed peavad vastama teatud geograafilistele,
üheaegselt sama teo eest · alternatiivne sanktsioon võimaldab rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast 22. Õigusnormide liigid, õigusnormide kehtivus. Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel: 1) Subjekti järgi kes on normi kehtestanud 2) vastavalt õigusharudele 3) Ajalise kehtivuse järgi ajutised või alalised normid 4) Territoriaalse kehtivuse järgi üleriigilised, lokaalsed, kohalikud normid 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi määratletud, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed 6) Täidetava funktsiooni järgi regulatiivsed ja kaitsvad normid 7) Vastavalt regulatsiooni viisile kohustavad, keelavad, õigustavad. 23. Õigussuhte olemus ja mõiste.
Organisatsioonid On juba eksisteerinud: Tõenäoliselt eksisteerib veel: Ehrsetn & Kjellmann (2003): inimkäitumist ja õppimist seletavates (ettevõtted): teooriates saab hariduslikus kontekstis eristada kaht inimkäitumise ALALISED: tüüpi -- nn homo industrialis ning homo entreprenaurus. - Kong Gumi > 1400 aasta! (asut. 578) ? (üle võetud 2005/6) Selgelt väljendatud teadmine: Teoreetiline teadmine Praktiline teadmine - Stora Enso vähemalt 720 aastat * ?
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tö...
Selle rikkuse tagas arvatavasti suur rahvahulk (parimatel päevadel pool miljonit). Võistlejad: mauride Hispaania, Bagdad. Maailma teaduskeskus: Bologna, Konstantinoopoli ülikool 425 4) Suhted – väga kõrgelt hinnatakse diplomaatiat (tänapäevases tähenduses suuresti pärit just Bütsantsist). - Maailma esimene välisteenistus ongi sealt (maailma esimene välisministeerium). - Saadikute süsteem: Bütsantsist kujundati välja saatkondade süsteem, aga saadikud ei olnud alalised, need tekkisid hiljem. Saadik pidi olema professionaalne, ei saadetud ükskõik keda, enne missioonile minekut eksamineeriti saadikut. Enne saadiku saatmist läbirääkimised. Sellest alates riigi välissaatkond riigi poolt kinni makstud. Muud välispoliitilised mõjutamised: (religioossete arusaamadega määratletud mõjusfäär) - Ristimine äärmiselt oluline: aastal 600 mingi ladina keelelt üle kreeka keelele (sisuliselt asjaajamiskeel juba
peaminister, riigikohtu esimees, Eesti Panga nõukogu esimees, õiguskantsler, riigi kontrolör. Kuulutab välja eriolukorra ja sõja seisukorra Valitsuse umbusaldamine Rahvahääletuse algatamine Töökorraldus: 101 liiget jagunevad fraktsioonideks (ühe erakonna esindajad). Erakonnal on vaja jagada tööülesanded. Fraktsioonis peab olema vähemalt 6 liiget. Riigikogu komisjon on moodustatud eluvaldkondade kaupa. Alalised komisjonid- tegutsevad alati. Ajutised komisjonid- tegutsevad, kui tekib mingi probleem. Iga Riigikogu liige peab olema vähemalt ühes komisjonis. Riigikogu juhtkond on 3-liikmeline (juhataja+ 2 asejuhatajat). Üks asejuhataja on opositsioonis (ei ole valitsuses) Korralised istungjärgud- aastas 2 tükki: I algab jaanuaris ja lõppeb enne jaanipäeva, II algab septembris ja kestab jõuludeni.
· inglastelt Oregon, · hispaanlastelt Florida. Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia 1. Diplomaatilised esindused a) Põhjuseks tihenenud riikide vaheline suhtlus ning reisiprobleemid. b) Esimeseks esinduseks oli (16. sajandi alguses) Paavsti nuntius paavsti alaline esindaja, määrati ametisse 3 kuningakotta: Saksa-Rooma keisri juurde, Prantsuse- ja Inglise kuningakotta. c) Ilmalikud alalised esindused: · Eriti pärast Habsburgide riigi jagunemist. · Tähtsamad esindajad: suursaadik (=suurriigi saadik), asjur (=väike riigi saadik). d) Erakorraliste saatkondade rajamine: · ... 2. Diplomaatilise suhtlemise tavad a) Paavsti tegevus ja rahvusvaheline õigus. b) Hugo Grotiuse raamat 1625, ühes peatükis arutas saadikurolli. · Eksterritoriaalses saatkond allub oma maa seadustele ning on puutumatu isikute ja vara suhtes. 3
viibimiseks /eelneva 5.aastase tähtajalise elamisloa ja Euroopa Liidu kodaniku seadusest johtuvalt muude aluste eeldusel/, tööluba. Euroopa Liidu vastava direktiivi harmoniseerimise käigus asendati kuni 2007.a. kehtinud "alalise elaniku" staatus ja "alaline elamisluba" "pikaajalise elaniku staatusega" ning pikaajalise elamisloaga. Pikaajalise elaniku staatus eeldab integratsiooninõude täitmist, millele Eestis on antud riigikeele oskuse sisu. Eesti varasemad alalised elanikud said pikaajalisteks elanikeks keeleoskuse, s.t. integratsioonitingimuse, nõudeta. 5 Sisserännu piirkvoodid elamisloa andmist piirava tegurina laienevad vaid teatud riikidele. Ameerika Ühendriikide, Euroopa Liidu liikmesriikide, Jaapani kodanike suhtes piirkvoote ei rakendata. Pagulaste õigusseisundit reguleeriv seadus reguleerib vastavatest rahvusvahelistest
EESTI TAIMKATE 1. Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika (vegetation science). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist. ...
Lisaks samal aastal ka Tartus ja Narvas. Peale ameeriklaste lahkumist meilt võtsid Linnavalitsused nõuande.kohad üle. 1925 aasta jooksul tuli neid kohti veel juurde. Abiandmine rasedaile ja sünnitajaile Eestis Selles suunas ei ole veel Eestis palju tehtud. Suuremais linnades on olemas sünnitusasutused. Ei ole isegi niisugust asutist olemas, kuhu vallasemad võiksid minna ja jääda emakssaamise aega ootama. Selle järeldusel- abordid ja lapse hukkamised- on alalised nähtused. Ämmaemandaid on linnades küllaldaselt, kuid maal neid ei jätku. Piimaköögid ja lastepiim Laste piim peab värske ja puhas olema. Selle piima tootmisel olid väga suured nõudmised (lüpsik läbikeedetud, lüpsja puhta põlle ja pestud kätega, lehmalaut puhas, lehma udar pestud jne.). Piim tuleb kohe ära jahutada ja parajaisse pudeleisse kallata, mis õhukindlalt korgitakse. Piimas ei tohi mitte alla 3% rasva olla. Piima toodeti suurelt jaolt nõuande-kohtade tarvis
Üks arvutiteadlatest Bell Labs-st , kes oli töödanud MULTICS-i projektiga, Ken Thomson, leiutas väikese PDP-7 miniarvuti, mida keegi ei kasutanud ja kirjutas välja ühe kasutaja versiooni MULTICS-st. Sellest arenes välja UNIX operatsioonisüsteem, mis sai tuntuks akadeemilises maailmas, valitsuse agentuurides ja paljudes firmades. Mitmed organisatsioonid arendasid omad põhiversioonid: System V AT&T poolt ja BSD California ülikooli poolt Berkeleys. Neil olid alalised variandid samuti. Et teha võimalikuks programmide kirjutamise , mis töötaksid UNIX systeemis, IEEE arendas standardi UNIX i jaoks, seda kutsuti POSIX-ks, mis toetas enamust UNIX-i versiooni. POSIX määratles minimaalset süsteemi mida kutsuti liideseks, mis käskis UNIX süsteemidel toetuda. On fakt, et mõni teine opsüsteem nüüd samuti toetab POSIX-i liidest. 1987. aastal autor väljastas UNIX-i klooni MINIX-i, hariduslikul eesmärgil. See on väga sarnane UNIX-le, samuti POSIX-i toetus
Üks arvutiteadlatest Bell Labs-st , kes oli töödanud MULTICS-i projektiga, Ken Thomson, leiutas väikese PDP-7 miniarvuti, mida keegi ei kasutanud ja kirjutas välja ühe kasutaja versiooni MULTICS-st. Sellest arenes välja UNIX operatsioonisüsteem, mis sai tuntuks akadeemilises maailmas, valitsuse agentuurides ja paljudes firmades. Mitmed organisatsioonid arendasid omad põhiversioonid: System V AT&T poolt ja BSD California ülikooli poolt Berkeleys. Neil olid alalised variandid samuti. Et teha võimalikuks programmide kirjutamise , mis töötaksid UNIX systeemis, IEEE arendas standardi UNIX i jaoks, seda kutsuti POSIX-ks, mis toetas enamust UNIX-i versiooni. POSIX määratles minimaalset süsteemi mida kutsuti liideseks, mis käskis UNIX süsteemidel toetuda. On fakt, et mõni teine opsüsteem nüüd samuti toetab POSIX-i liidest. 1987. aastal autor väljastas UNIX-i klooni MINIX-i, hariduslikul eesmärgil. See on väga sarnane UNIX-le, samuti POSIX-i toetus
Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega(idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõun...
kirjutamise vilumuse omandanu võimeline kirjutama kiiresti. Käekirja kujunemist mõjutab rida objektiivseid ja subjektiivseid tegureid. Objektiivsed on: o kirjaõpetamise metoodika o õppimistingimused Subjektiivsed aga: · antropoloogilised (keha ehitusest sõltuvad) · füsioloogilised (talituslikud) · psühholoogilised Inimese käekiri on üldiselt individuaalne ja suhteliselt püsiv. Muutused käekirjas on: · alalised (kauaaegne ümber õppimisega seonduv või käevigastusest tingitud) · ajutised o kirjutatakse ebatavalises või harjumatutes tingimustes (nt külma käes, alkoholi tarvitamise järel, tugeva hingelise erutuse korral jne) o mõningal määral muutub ravimite tarvitamisel (nt rahustid soodustavad käeliigutuste sujuvust) o kirjutusvahendi iseloom
(2) Euroopa Liidu institutsionaalne süsteem ja otsusetegemise protsess 38.Euroopa Komisjon keda/mida esindab? Nt. komisjoni liikmed volinikud ei esinda oma riiki vaid peavad toimima täiesti sõltumatult. 39.Euroopa Komisjoni tasandid: kolleegium ja administratiivaparaat; nende koosseis (NB! Mitte nimeliselt!!!) ja põhiülesanded Kolleeegium: Alumine tasand ehk bürokraatia ehk Administratsioon: Seal töötavad EL ametnikud, kes jagunevad kategooriatesse: 1. alalised (konkursi teel) 2. ajutised (lepinguga, tähtajalised) 3. liikmesriigiametnik (saadetakse nö ,,praktikaks") 4. konsultandid Jaotatakse erinevatesse kategooriatesse. Ning neil on erinevad ülesanded, kas siis tõlketöö, sekretäritöö, nõustamine jm. Euroopa Komisjoni põhiülesanne on edendada Euroopa üldhuve. 40.Volinike bürood e. kabinetid (põhiülesanded)
Nendel normidel on kõrgem juriidiline jõud, võrreldes kõiki teiste õigusnormidega, seadusjärgsete aktide normid sisalduvad seadustest madalamates õigusaktides ja on vastavalt ka madalama juriidilise jõuga. 2)Reguleerimisobjekti järgi- liigitatakse õigusnormid vastavalt õigusharudele ja õigusinstituutidele, selle liigituse määrab riigi õigussüsteem. 3)Ajalise kehtivuse järgi- piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid. Rõhuv enamik õigusakte kehtestatakse nende kehtivuse ajalisi piire kindlaks määramata, nad kaotavad kehtivuse selleks ettenähtud korras siis, kui vajadus nende järele kaob, seetõttu on nendes aktides sisalduvad normid pm alalise iseloomuga. Ajutised normid sisalduvad õigusaktides, mis kehtestatakse kindlaks tähtajaks, mille saabumisel nad kaotavad kehtivuse. 4)territoriaalse kehtivuse järgi- üleriigilised, lokaalsed ja kohalikud normid. Üleriigilised normid
EUROOPA LIIDU EKSAM ÕPIVÄLJUNDID 1) OMAB SÜSTEEMSET ÜLEVAADET EUROOPA LIIDU OLEMUSEST, ARENGUST JA TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTETEST. OLEMUS Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liit on Maastrichti lepinguga asutatud eraldiseisev rahvusvaheline organisatsioon. • Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad: • Siseturg ja ühtne valuuta • Ühine põllumajanduspoliitika • Regionaalpoliitika • Energeetika ja keskkonnapoliitika • Justiits- ja siseküsimused • Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu...
Putukad -u. 1200 liiki, rohkem mardikalisi, liblikalisi, kahetiivalisi. Ämblikud -üle 180 liigi ämblikke, puisrabades ja rabamännikutes ristämblik. Kalad -kalu on rabajärvedes vähe, peamiselt ahven ja haug. Kahepaiksed -rohukonn, veekonn. Nõmmerabades harilik kärnkonn, vahest ka tähnikvesilik. Roomajad Raba servaaladel nõmmrabas ja rabamännikutes võib kohata ka rästikut ja vaskussi. Linnud -Eesti rabades võib esineda üle 80 linnuliigi, neist pooled on alalised. Rabades pesitseb nt. hallõgija, rabapistrik, teder, vahest ka enamasti siirde- ja madalsoodes pesitsevaist lindudest sookurg, kiivitaja. Imetajad põder, valgejänes, hunt. Liivastel ja kõrgematel rabasaartel pesitsevad mägrad ja rebased. Karu käib marju söömas. VI. Läänemeri 1. Läänemere üldiseloomustus. Geograafilisest paiknemisest tulenevad iseärasused. sisemeri, mis on ühendatud Põhjamerega Taani väinade kaudu
(2) Euroopa Liidu institutsionaalne süsteem ja otsusetegemise protsess 38.Euroopa Komisjon – keda/mida esindab? Nt. komisjoni liikmed volinikud ei esinda oma riiki vaid peavad toimima täiesti sõltumatult. 39.Euroopa Komisjoni tasandid: kolleegium ja administratiivaparaat; nende koosseis (NB! Mitte nimeliselt!!!) ja põhiülesanded Kolleeegium: Alumine tasand ehk bürokraatia ehk Administratsioon: Seal töötavad EL ametnikud, kes jagunevad kategooriatesse: 1. alalised (konkursi teel) 2. ajutised (lepinguga, tähtajalised) 3. liikmesriigiametnik (saadetakse nö „praktikaks“) 11 4. konsultandid Jaotatakse erinevatesse kategooriatesse. Ning neil on erinevad ülesanded, kas siis tõlketöö, sekretäritöö, nõustamine jm. Euroopa Komisjoni põhiülesanne on edendada Euroopa üldhuve. 40.Volinike bürood e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
