Euroopa Liidus on 500 miljonit inimest ja 28 liikmesriiki. EL loodi 1951. Euroopa ühendus kujutati ringi 1982 EL-ks e toimus Euroopa Liidu sünd. EL toetub 3 sambale: *ühisturg ja rahaliit, *julgeolek ja välispoliitika, *justiits- küsimused, politseitöö, kuritegevuse tõkestamine. EL-i seadusandlik võim: 1)EL Parlament (766 kohta), 2)EL Nõukogu. EL Parlament: *valitakse 5 aastaks, *kõik vähemalt 18-aastased EL kodanikud saavad valida. Eestis on 6 kohta EL Parlamendis. Suure üldkogu istungid 12 korda aastas Strasbuuris ja Brüsselis. Iga parlamendi liige töötab ka mingis komisjonis. Iga kuu palk 12 000 . Kõige popim parlamendis: konservatiivne maailmavaade, sotsiaalne m, liberaalne, rohelised, kommunistid. Eesti saadikud: Indrek Tarand, Ivari Padar, Tunne Kelam, Siiri Oviir, K.Ojuland, V.Savisaar-Toomast. Eestis on Parlamendi juht spiiker. Euroopa Parlamendi juhiks president. Parlamendi ülesanded: 1)võtta vastu Euroopa Parlamendi eelarve, 2...
rahvusvaheline koostöö; lahendada majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvahelisi probleeme ÜRO struktuur 1.PEAASSAMBLEE koosneb liikmesriikide delegatsioonidest; korralised istungjärgud igal aastal septembrist detsembrini. Enamiku arutlusele tulevatest küsimustest suunab Peaassamblee oma 6 peakomiteele 2.JULGEOLEKUNÕUKOGU - püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest 5 on alalised ja omavad vetoõigust (USA, UK, PR, VENE, HIINA). Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee 4 aastaks 3.Majandus-ja sotsiaalnõukogul 9 alalist komiteed, lisaks ekspertorganid ja regionaalkomisjonid 4.Rahvusvaheline Kohus lahendab riikidevahelisi tüliküsimusi 5.Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume 6.Sekretariaat on ÜRO haldusorgan, eesotsas peasekretär, kes valitakse 5 aastaks
vms põhjustel ning et riiki/organisatsiooni esindaval isikul oleks välismaal turvaline ning hea elada. Minu arust pole alati õigustatud, sest kui diplomaat sõidab näiteks autoga olles ise joobes, seab ta ohtu teised inimesed ning teda peaks karistama sama moodi nagu teisi selle seaduse rikkujaid. 10.Millega tegeleb Rahvusvaheline Kriminaalkohus? On alaline kohus mõistmaks õigust genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude üle. 11.Nimetage ÜRO Julgeolekunõukogu alalised liikmesriigid. Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Suurbritania, Hiina Rahvavabariik. 12.Globaalprobleemid jagatakse nende avaldumisviiside järgi kaheks. Millisteks? Keskonnaprobleemid, sotsiaalprobleemid 13.Mis on infosõja eesmärkideks? Psühholoogiline mõjutamine 14.Nimetage kübersõja ja infosõja põhiline erinevus. Kübersõda toimub küberruumis, infosõja jaoks pole ruum piiratud 15.Millist sõda nimetatakse ebaõiglaseks sõjaks? Vallutussõda ja aktsioon
tema naabermaad juba 1940ndatel aastatel kriisini. Mis muutis selle kriisi niivõrd tugevaks, et juutide ja araablaste vastasseisu on tunda veel tänagi? Kindlasti mõjutas kriisi kujunemist ajalugu: 15 sajandit olid Palestiinat asustanud juudid ehk heebrealased (13.saj. eKr - 2.saj. Pkr), pärast mida kuulus piirkond semiidi päritolu araablastele kuni keskaja lõpuni (15. saj.). Seega on mõlemad sõdivad pooled olnud seal pikka aega alalised asukad. Põhjuseks, miks peaks Palestiina kuuluma just neile, on mõlemad pooled üsna veenvaid argumente esitanud. Juudid kujutlevad piiblist tuntud "tõotatud maad" kui oma ajaloolist kodumaad, araablased seevastu tuletavad meelde, et ka nemad on seal sajandeid elanud. On üsna loomulik, et kaks rahvust omavahel sama kodumaa pärast kaklema lähevad. Mitmeid kriise ja sõdu on põhjustanud religioon. Lähis-Ida puhul saab samuti välja tuua kaks täiesti erinevat usku ja ideoloogiat
AJALUGU Absolutism euroopas. Absolutism Riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule, Euroopas oli see kuningas, Venemaal oli tsaar ja Türgis kandis ta sultani nime. Kuningas vajas ametnike, kuna kuningakotta kogunes üha rohkem asjaajamisi. Seisuste esinduskogud Tänapäevaste parlamentide eelkäijad. 17. saj loodi alalised sõjaväed. See koosnes esialgu palgasõduritest, hiljem kehtestati kord, mille alusel saadetakse sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi ( eelkõige talupoegi ). Alaline armee oli kasulikum palgaarmeest, kuna nii hoidis riik kokku sõjalisi kulusid ja paranes sõdurite väljaõpe. 1. seisuses olid vaimulikud. 2. Seisuses olid aadlikud 3. Seisuses olid talupojad ja linlased. ( Kaupmehed ) Tekkis uus majanduspoliitika merkantilism.
määrustiku. Arvatavasti pärinesid need reeglid tollastes koolides ja Cambridge'i ülikoolis kasutusel olnuist. Kätega tõukamine oli lubatud, aga jalaga säärte pihta löömine ja jala taha panemine aga mitte. Ka pall käes jooksmine oli keelatud. Kui pall ei olnud maad puudutanud, tohtis seda kätega kinni püüda ning sellele pidi järgnema vabalöök. Palli võis ka käega edasi lükata. Mingeid suluseisu reegleid polnud ja vastasmeeskonna väljakupoolele pandi alalised "läbimurdjad". Meeskonna suurus polnud piiratud, mängiti parasjagu käepärast oleva palliga, mille suurus ega kuju polnud oluline. Väljakukohtunikke polnud tarvis, kuna kõik vaidlused lahendati võistkondade kaptenite vahel. Mängu ajalugu jälgides leiame neli määrustikku, mis tänapäevea jalgpallile algpanuse on andnud. Need on Cambridge'i (1848), Sheffieldi (1857), Uppingami (1862) ja 1863. aastal loodud Jalgpalliassotsiatsiooni (F.A.) reeglid (1863)
teovõimetud isikud. Varanduslik piirang oli varem, kuna arvati, et rikas otsustaja omab suuremat vastutustunnet. Praegu peab saadik esitama igal aastal oma majanduslike huvide deklaratsiooni, saadiku vastutustunne on endiselt tähtis. Kodakondsuse piirang valimisõigus peab olema antud riigi ees kohustusi omaval, oma riigi huvisid arvestaval isikul. Kohaliku omavalitsuse valimistest võivad osa võtta Eestis ka mittekodanikest alalised elanikud. Igal Euroopa Liidu kodanikul on õigus seada oma kandidatuur üles mõne teise liikmesriigi kohalikel valimistel ja osaleda ka hääletajana. Vanusepiirang kehtestab nii hääleõiguse ( aktiivse valimisõiguse) kui ka kandideerimisõiguse (passiivse valimisõiguse). 2. Valimistel on vaba konkurents. Konkurents ja õigus teha oma valik on avatud ühiskonna tunnus. Valimistel on inimesel vabadus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste järgi
4. Soodustada austust inimõiguste vastu 5. Rahvaste töö koordineerimine ÜRO tegevuse käigus on loodud rida inimõiguste kaitsega otseselt tegelevaid struktuure ja programme. Ja need on järgmised: Peaassamblee sinna kuulevad kõik liikmesriigid. Ja see assamblee kohtud 1 kord aastas septembrist kuni detsembrini. Julgeolekunõukogu - tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu - on 9 alalist komiteed Rahvusvaheline Kohus - ÜRO tähtsaim juriidiline organ. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusküsimusi ja muid ÜRO organite poolt tõstatatud õiguslikke küsimusi.
Presidentaalne: *Riigipea keskne poliitiline figuur, täidab nii valitsusjuhi kui riigipea ülesandeid *Kodanikud valivad presidendi ja parlamendisaadikud *Pres. Juhib riigivalitsust, täites ka peaministri ülesandeid(nim. Ametisse ministrid). * Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendi-, mitte parlamendivalimisi. *Seadusandliku võimu institutsiooniks parlament *President tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. *Võimuharude autonoomia suurim Parlamentaarne: *Rahvas valib parlamendi, kes omakorda valib presidendi *Riigipea on erapooletu, iseseisev võimuinstitutsioon, kes tasakaalustab parlamendi&valitsuse suhteid *President nim ametisse kõrged ametnikud, täidab tseremoniaalseid kohustusi *Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal *Seaduseelnõusid koostab valitsus& saadab parlamendile menetlemiseks *Seadusandlik ja täidesaatev võim tugevas vastastikuses seoses Ühe- ja kahekojalisus Seaduse järgi on parlamendi kojad võrdse...
parlamendiesindused. Neid nimetatakse fraktsioonideks ehk saadikurühmadeks. Meil moodustavad valitsuskoalitsiooni Eesti Reformierakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Meil on opositsioonis Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. c) Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogus on 11 alalist komisjoni ning iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Alalised komisjonid on: Euroopa Liidu asjade komisjon, Keskkonnakomisjon, Kultuurikomisjon, Maaelukomisjon, Majanduskomisjon, Põhiseaduskomisjon, Rahanduskomisjon, Riigikaitsekomisjon, Sotsiaalkomisjon, Väliskomisjon, Õiguskomisjon. Ajutised komisjonid kutsutakse kokku vaid teatud asjade otsustamiseks. 5. Valisin presidentidest Arnold Rüütli. Ta on Eesti poliitik ning põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 2001- 2006. Tema töö presidendina oli väga silmapaistev ning pingeline
1.Valitsemiskorrad Presidentaalne (Mehhiko, USA, Valgevene) * president on valitsusjuht * presidendil on VETO õigus (otsuste tagasilükkamine jne) * parlamendil on seadusandlik võim * raha jagab parlament Parlamentaalne ( UK, Saksamaa, Eesti) *parlament valib presidendi *valitsus moodustatakse peale parlamendi valimist *1 ja 2 kojalised (USA-s senat - 2 saadikut igast osariigist ja esinduskoda rahvaarvu põhjal) Poolpresidentaalne *President pole valitsusjuht *Presidendil on suur võim ja veto õigus 2. Parlamendi ülesanded ja struktuur Parlamendi ülesanded - Seaduste algatamine, vastuvõtmine ja menetlemine - Valitsuse töö kontrollimine - Riigieelarve kinnitamine. - Läbirääkimiste läbiviimine (Huvide tasakaalustamine ja korruptsiooni vältimine läbirääkimiste ja eeltöö tulemusel) Parlamendi struktuur Poliitiline struktuur opositsioon ja koalitsioon Formaalne struktuur juhatus (Esimees/spiiker ja aseesimehed) j...
3. Mis sõja osapoolt ja miks toetasid baltisakslased? Vene impeeriumit, sest nii oli neil ainuke võimalus kaitsta oma privileege 4. Miks on I ms. nimetatud positsioonisõjaks? Sest kaitserelvade areng oli tunduvalt kiirem kui ründerelvade ja siis paljud hukkusid proovides ülevõtta teatud positsioone? 5. Mis tegi Venemaa sõjaväe nõrgaks I maailmasõjas, kuigi nad ületasid arvuliselt kõiki oma vastaseid? 1917. aastaks oli Venemaa sõdinud juba ligi kolm aastat. Alalised kaotused ja taganemised sõjaväljal olid kasvatanud sõdurite vastumeelsust sõja suhtes ja ka tavakodanikud ootasid majandusraskuste tõttu pikisilmi sõja lõppu. 6. Kuidas mõjutas I ms. Eestit ja kuidas see meile kasulik oli? Üle 100000 Eesti sõduri mobiliseeriti vene armeesse, kellest umbes 10000 suri. Eesti sõdurid said sõjast palju kogemust peagi tulevale vabadussõjale.Hinnad tõusid, raha kaotas järk-järgul väärtuse ning must turg, eelkõige salaviina müük lõi õitsele. 7
Kahurid muutusid nii võimsaks, et keskaegsed linnamüürid varisesid nende tulistamise tagajärjel kokku. Seetõttu hakati müüride ette ehitama uut tüüpi muldkindlustusi, mis kaeti tellistega. Palgasõdurid Palgasõdurid ei sõdinud enesekaitseks või mingite ideede nimel, vaid olid alati valmis parema pakkumise peale leivaisa vahetama.Et väljaõppinud sõdurid vaenlase teenistusse ei astuks siis hakkasid valitsused neid ka rahu ajal ülal pidama. Nii tekkisid alalised armeed. Palgasõdureid süüdistati sageli patriotismi (inimeste positiivne hoiak isamaa vastu)puudumises. Arvati, et igal rahval on oma eriline iseloom, mis avaldub nende sõdimisoskustes. Mägirahvaid peeti üldiselt väga headeks sõdalasteks. Põhjapoolsetel rahvastel arvati olevat külm veri, mis voolab aeglaselt. Seetõttu olevat nad rumalad, aga kartmatud. Vene talupoegi peet ratsanikena lootusetu- teks, ent samas väga headeks ja vastupidavateks jalaväelasteks. Musketärid
Külma sõja periood (1945-1990) Seosed II MS Koostööd teevad lääneriigid(demokraatlikud ja 1 totalitaarne riik) Pärast II MS saavad liitlastest vaenlased kaks erinevat maailmavaadet II MS tulemused Territoriaalsed muutused: NSVL laieneb 8 riigi arvelt Poola nihkub läände Poliitilised muutused: Kommunism muutub süsteemiks Kujuneb sotsialismileer: Ida-Euroopas (9); Aasias (4)-Hiina; Vietnam; Mongoolia; Põhja-Korea USA loobub isolatsioonipoliitikast ja tõuseb maailmapoliitika juhtivaks liidriks (Euroopa: purustatud + nõrgestatud; USA: hakkab kaitsma lääneriikide demokraatiat) Alud: rahvusvahelisele koostööle (1945 ÜRO EL) 1. x peetakse rahvusvahelist kohut sõjakurjategijate üle algab KÜLM SÕDA (2 maailmavaate vastasseis Külma sõja perioodid ...
Viimased jlgisid hoolega taipingi liikumise kulgu. Sel ajal pingestusid nende suhted uuesti Qingi valitsusega. Hiinlaste kallaletung hele Briti laevale vallandas Teise oopiumisja (1856-1860). Inglismaa ja Prantsusmaa sjalaevad pommitasid Hiina sadamalinnu, saatsid maale dessantksusi, vallutasid Kantoni, hiljem ka Pekingi. Valitsus pidi tegema uusi jreleandmisi. Euroopa misjonrid said Hiinas tieliku tegevusvabaduse. Pekingisse asusid Inglismaa ja Prantsusmaa alalised saatkonnad. Vlismaa laevad said iguse sita Hiina suurimal jel Jangtsel. Hiina pidi maksma vitjatele suure summa sjakulude katteks. Slminud rahu Inglismaaga ja Prantsusmaaga, asus Qingi valitsus arveid iendama taipingidega. 1864. a. vallutati Nanking. Taipingide juhid hukati. Liikumine hbus. HIINA 19. SAJANDI VIIMASEL KOLMANDIKUL Teine oopiumisda nitas veelkord Hiina nrkust vrreldes teiste suurriikidega. Esimesena kasutas olukorra ra Venemaa, sundides Hiinat loobuma Amuuri je vasakkaldast
Kunstitööstuskoolis. 1919. aastal jätkab Viiralt õpinguid Tartus äsjaasutatud kunstikoolis ´´Pallas´´. Seal õppis ta A. Starkopfi juures skulptuuri ning A. Vabbe ja G. Kingi juures graafikat. Suur arv joonistusi ja graafilisi lehti aga valgustavad küllaldaselt E. Viiralti õppeaega ´´Pallases´´. Viiralti töödes ilmneb üha suurenev püüd inimese psühholoogilisi elamusi ja tundevarjundeid tabada, millest on tingitud ka ta järjekindlad ja alalised otsingud ilmekate väljendusvahendite leidmiseks. Juba 1920. ja 1921. aastate jooksul teeb kunstnik märkimisväärseid edusamme professionaalsete oskuste alal. Tema joonekäsitlus hakkab omandama arstlikku ilmet- omapärast kergust kindlust ja väljendusrikkust. Ta pälvis ``Pallase`` kooli ühe andekama õpilase kuulsuse. Selle kooli õpetajaskond ja kaasõpilased kogusid toetussumma, et saata Wiiralt välismaale.
saatmine, diplomaatiliste suhete katkestamine; majanduslik koostöö:kaubavahetus, investeeringud, välisabi, humanitaarabi; lepingud: võivad olla sõlmitud kahe riigi vahel või olla mitmepoolsed. ÜRO-Asutati 1945.Juhib peasekretär Ki-moon.Eesmärk: ühendada rahvaid, vältida sõdu, kaitsta demokraatiat, soodustada koostööd. ÜRO Julgeolekunõukogu- väga oluline organ, otseselt tegeleb riikidevaheliste konfliktide lahendamisega. Selles on 15 riigi esindajad,kellest 5 on alalised liikmed:Hiina, PR.maa, Venemaa, Suurbritannia, USA)Neil on vetoõigus(see on presidendi õigus mitte välja kuulutada Riigikogus vastuvõetud seadusi)Julgeolekunõukogu otsused on ÜRO liikmesriikidele kohustuslikud.Peaassamblee koguned 1 kord aastas ÜRO peakorteris New Yorgis.Seal on esindajad igast liikmesriigist.Peaassamblee resolutsioonid on liikmeile soovituslikud.EV sai ÜRO liikmeks peale taasiseseisvumist 17.sept.1991. NATO-Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon(Ka allianss)
* Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. * Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. * ÜRO allorganisatsioonid: · *Ülemaailmne Tervishoiuorganisatsioon (WHO) · *Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) · *Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) · *ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO)
1)keskmise eluea; 2)haridustaseme(nt kirjaoskus); 3)elujärje järgi (SKP). Ühiskondi, kus on kõrge elukvaliteet, nimetatakse heaoluühiskondadeks (NB! õhuke ja paks riik) . Kuna Eesti on pigem õhuke riik, on meie sotsiaalkulutused ühed madalamad terves Euroopa Liidus.Nt. 9 korda madalamad kui Luksemburgis. Sotsiaalhoolekanne on vahendite süsteem, mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajajate toimetuleku. Sellest võivad Eestis osa saada alalised elanikud, siin alaliselt elavad välismaalased ja Eestis viibivad pagulased. Vältimatut sotsiaalabi (toit,riided ja ajutine peavari) saavad kõik Eestis viibivad inimesed. Sotsiaalabi jaguneb sotsiaalteenusteks ja sotsiaaltoetusteks. Sotsiaalteenus on toimetulekut soodustav mitterahaline toetus (nt supiköök,naiste varjupaik,kodutute varjupaik ,jne). Sotsiaaltoetus on aga rahaline,nt peretoetused,lapse sünnitoetus,vanemahüvitis, lapsetoetus. Vaesusrisk on oht langeda allapoole vaesuspiiri
Regioonid (osariigid, liidumaad jmt) kas delegeerivad sinna oma esindajad või valitakse nad otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile 2) Parlamentide struktuur a) Formaalõiguslik struktuur: - parlamendi juhatus - spiiker, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Kui president ei saa oma kohuseid täita, muutub spiiker tema kohusetäitjaks. - 2 aseesimeest - Parlamendi komisjonid võivad olla alalised ja ajutised. Alalised tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga (dubleerivad ministeeriume, kusjuures nende ülesanne on töötada välja vastav seadusandlus, ministeeriumil aga see ellu viia). Ajutised moodustatakse lühiajaliselt mingi olulise probleemi lahendamiseks. Komisjonides jälgitakse parteilise pluralismi põhimõtet. Iga parlamendiliige kuulub ühte komisjoni b) Poliitiline struktuur: Fraktsioonid ehk saadikurühmad, mis koondavad ühe partei või valimisliidu liikmeid
1)mageda vee sissevool 2)kitsas ühendus ookeaniga 3)sademete hulk ületab aurumise 9.2 Rannatüübid A. Järsakrand (Järskrannik) 1) suur suhteliste kõrguste vahe 2) paljandid 3) ranniku väike lagunemine B. Lauskrand 1) väiksed suhtelised kõrgused 2) materjal on rannal uhutud ühtlaselt laiali 3) sagedased üleujutused Järsakrannad on tavaliselt tekkinud lainete kulutuse tagajärjel, siis lauskrandadel on nii kulutus- kui kuhjevorme. Peatükk 10 Siseveed Pinnavesi alalised ja ajutised veekogud, sademete ja lumesulamisveest Põhjavesi kogu maa-sisene voolav vaba vesi. Veebilanss Vee juurdetuleku ja vee ako vahekord aastas 10.1 Jõed Eesti olulisim veelahkmeks on Pandivere kõrgustik Jõe langus Jõe lähte ning suudme kõrguste vahe meetrites Jõe lang Jõe veetaseme keskmine langus meetrites 1 kilomeetri pikkuse lõigu kohta Pikiprofiil Languse jaotus erinevatel jõelõikudel 10.2 Järved
jõustus 24. oktoobril 1945 see on ÜRO päev! ÜRO asutajaliikmeid oli 51 riiki. ÜRO peakorter on New Yorgis (USA), osa asutusi on Genfis (Sveits), rahvusvaheline kohus Haagis (Holland). Eesti sai ÜRO liikmeks 17. septembril 1991. Kõik ÜRO liikmesriigid osalevad Peaassambleel, mis peab igal aastal umbes 3 kuud korralist istungjärku. ÜRO tähtsaim alaliselt tegutsev organ on Julgeolekunõukogu. Selles on 15 liiget, neist 5 on alalised liikmed (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Hiina, Venemaa. Neil on otsuste suhtes veto-õigus). Igal aastal vahetub 5 riiki ülejäänute seast. ÜROga on seotud palju tähtsaid organisatsioone Maailmapank, kultuuri ja haridusega tegelev UNESCO, kaubandusorganisatsioon WTO jt. Teise maailmasõja lõpul olid NSV Liit ja lääneriigid enam-vähem ühel meelel. Peale sõja lõppu hakkasid suhted taas teravnema. Peamine põhjus NSV Liidu tegevus Ida-Euroopas
Omakaalukoormuste hulka loetakse konstruktsioonide omakaal g (N/m²), neile kinnitatud kohakindlate seadmete kaal, samuti pinnase kaal. Konstruktsioonide omakaalukoormus määratakse projektmõõtmete ja materjalide mahukaalu järgi. Mahukaalud on erinevatele materjalidele antud (kN/m³). 15. Defineerige mõiste arvutusolukord. Teatud ajavahemikus esinevad füüsikalised tingimused, millest lähtutakse konstruktsiooni arvutamisel. Eristatakse järgmisi arvutusolukordi: alalised normaalsed kasutustingimused; ajutised ajutised tingimused näiteks ehituse ja remondi ajal; erakordsed tulekahju, kokkupõrke või lokaalse purunemise tagajärjel jms. 16. Kui suur on alaliskoormuse osavarutegur kandepiirseisundis alalises arvutusolukorras? 1,2 17. Mida tähistatakse ehitusprojektis tähisega M? Materjali omaduse osavarutegurit. 18. Defineerige mõiste alaline koormus. Koormus, mis tõenäoliselt mõjub konstruktsiooni kogu arvutusolukorra vältel ja mille muutumine
Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid Seaduste vastuvõtmine Valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle Riigieelarve vastuvõtmine Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi tll juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Riigikogu juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu alalised komisjonid: Maaelukomisjon Riigikaitsekomisjon Euroopa Liidu asjade komisjon Majanduskomisjon Sotsiaalkomisjon Keskkonnakomisjon Põhiseaduskomisjon Väliskomisjon Kultuurikomisjon Rahanduskomisjon Õiguskomisjon Olulist rolli etendavd riigikogu tegevuses erakonnad, täpsemini – erakondade parlamendiesindused. Neid nimetatakse fraktsioonideks ehk saadikurühmadeks.
sillad/viaduktid. 9. Selgita järjestikuse ehitusmeetodi ja voolumeetodi erinevust. 10. Selgita paralleelse ehitusmeetodi erinevust järk-järgulisest ehitusmeetodist. 11. Mis on osavool? Osavool on mingi töö tegemine haardealal. Näiteks asfaldi laotamine, rullimine jne. Osavoolu toodanguks on haardealal tehtud töö paigaldatud asfaldi kogus tonnides või kaetud m 2. 12. Mis on haardeala? objekti osa, kus töötab üks osavool (tehakse ühte tööd). Haardealad võivad olla alalised ühised kõikidele ehitusprotsessidele (ühiste piiridega), või muutuvad haardealade piirid ei lange osaliselt kokku. 13. Mis on organisatsiooniline vaheaeg ja millest see sõltub? Organisatsiooniline vaheaeg tekib voolude tasakaalustamatusest või jäetakse teadlikult ootamatute häirete leevendamiseks. 14. Mis on tehnoloogiline vaheaeg ja millest see sõltub? Tehnoloogiline vaheaeg on määratud projektlahendusega ja ei ole vähendatav ehituskorralduslikult. 15
Kahekojaline parlament on näiteks Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Norras ja Poolas. 21. Milline on parlamendi formaalõiguslik struktuur ja milline poliitiline struktruur ehk mida teevad komisjonid ja fraktsioonid? ( vana õpik lk 101-104) 1) Formaalõiguslik struktuur: Juhatus (esimees ja aseesimehed) Komisjonid 2) Poliitiline struktuur: Fraktsioonid Koalitsioon ja opositsioon Parlamendis on nii alalised komisjonid kui ka ajutised erikomisjonid. Alalised komisjonid tegelevad ühe valitsemisalaga. Näiteks rahanduskomisjon tegeleb ainult rahaasjadega. Ajutised komisjonid tegelevad erakorraliste probleemidega. Iga parlamendisaadik kuulub vähemalt ühte komisjonis. Ühes komisjonis on erinevate erakondade saadikud. Fraktsioon on saadikurühm – ühe erakonna parlamendiesindus. Ühte erakonda kuuluvad parlamendisaadikud arutavad läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja
ja ümberpaigutamise teistele liikmesriikidele kohustuslikuks muutmise. Ümberasustamine tähendab seda, et võetakse vastu pagulasi, kes ei ole veel Euroopa Liidu territooriumil, vaid asuvad pagulaslaagrites, mis asuvad väljaspool, näiteks Türgis või Liibanonis. See toimub peamiselt ÜRO egiidi all ning laagrid peaksid teoorias olema konstrueeritud ainult lühikeseks ajaks ja rahuldama pagulaste põhivajadused. Kahjuks on aga reaalsuses laagrid alalised ja inimesed jäävad sinna aastakümneteks. Ümberpaigutamise puhul näitavad aga Euroopa Liidu liikmesriigid üles solidaarsust Itaalia, Kreeka ja Maltaga ning aitavad neil arvukate pagulastega toime tulla. Teised liikmesriigid jagavad osa juba Lõuna-Euroopasse jõudnud pagulasi omavahel ära, leevendades seeläbi survet Itaalia, Kreeka ja Malta haldus- ja sotsiaalsüsteemile. Üheks suuremaks pagulasabi organisatsiooniks on UNHCR ehk Ühinenud Rahvaste
Metallkonstruktsioonid I Kodutöö 1 Raami riivi dimensioneerimine Üliõpilane: Matr. Nr: Juhendaja: Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn, 201x.a. 1. kodutöö – algandmed Viimase kahe numbri summa – 1 L=21 m B=56 m 2 Viimane number – 1 s k =1.75 kN /m tuul=−0.455 kN /m2 Lahendus 1. Koormuse määramine Alalised koormused (v.a. tala omakaal) Hoonel on soojustamata katusekonstruktsioon, mis koosneb profiilplekist ja roovidest. - Kandva profiilpleki omakaal - 10kg/m2 - Katuseroovide omakaal - 10kg/m2 - Raamide samm 5,6m - Roovide samm 2,1m gok =5.6 ∙ 20∙ 0.01=1.04 kN /m Lumi (tabelist, vastavalt oma koodile) gsk =1.75 ∙ 5.6∙ 0.8=7.84 kN /m Tuul (tabeli...
23.Rühmade liigitus. Rühma tunnused. Arenguastmed. Rühm koosneb kahest või enamast inimesest, mille liikmed on omavahelistes suhetes ja vastastikku sõltuvuses, et saavutada eesmärke üheskoos. Rühmade liigitus: Ametlikud (formaalsed) – moodustatakse tööülesannete täitmiseks. Ametlikud rühmad on komiteed, töörühmad, komisjonid, nõukogud – eesmärgiks on liikmete teadmiste ja võimu ühendamine ühise eesmärgi saavutamiseks. Ametlikud rühmad võivad olla ka alalised või ajutised. Alalised rühmad on organisatsiooni allüksused, alalised komisjonid, nõukogud – neil on kindlaksmääratud koosseisuline juht, kes vastutab rühma tegevuse tulemuste eest. Ajutised rühmad on organisatsioonis ühekordse ülesande täitmiseks, nt mingi probleemi lahendamiseks, uue toote/teenuse väljatöötamine, juurutamine. Ettenähtud aja möödumisel lõpetab selline rühm tegevuse.
rikkuja suhtes. Näitavad mõjutusvahendeid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Sanktsiooni kõige olulisemaks liigituseks on rakendatavate vahendite iseloom. 1. Kriminaalõiguse sanktsioonid (rakendab ainult kohus). 2. Halduslikud sanktsioonid (rakendab volitatud haldusorgan või kohus). 3. Distsiplinaarsanktsioon (töösuhetes toimuva rikkumise puhul; kohaldab tööandja). 4. Alalised e. tsiviilõiguslikud sanktsioonid (rakendatakse lepingu rikkujate suhtes (rakendab suhte teine pool) või kahju tekitaja suhtes). Sanktsioone võib liigitada ka määratuse astme järgi: 1. Määratletud e. absoluutselt määratletud sanktsioon Rakendatav vahend on antud üheselt, ilma valikuvõimaluseteta (vorminõuetele mittevastav leping on kehtetu). 2. Suhteliselt määratletud sanktsioon
kogukondliku ühtekuuluvusega inimesed. Asuala: Euroopa ja Aasia Homo sapiens sapiens ehk tänapäeva (nüüdis-) inimene Välimus: sihvakama kehaehitusega kui neandertallased Oskused, tööriistad: Nagu neandertallased küttisid ka nemad loomi, osati tuld kasutada, hoida ja süüdata; puust, luust ja kivist tööriistad (nt pihukirves), kivi- või luuotstega viskeodad ja ahingud, kalapüük, korilased, kunst religioon, rassid, sarnaselt neandertallastele alalised elupaigad Asuala: Kõik maailmajaod 2. Paleoliitikumi, mesoliitikumi ja neoliitikumi iseloomulikud tunnused. Paleoliitikum: a) Rändav eluviis b) Oskasid kasutada tuld. Ning teha puust, luust ja kivist tööriistu. c) Anastav majandamisviis d) Tegevusaladeks olid: küttimine, korilus ja kalapüük Mesoliitikum a) Rändav eluviis b) Oskasid valmistada ja kasutada vibu ja nooli (koera kodustamine) c) Anastav majandamisviis d)Tegevusaladeks olid: küttimine, korilus ja kalapüük Neoliitikum
karjri riigiametnikuna. Btsantsi sjave tuumiku moodustas antiikaja lpul palgaarmee. Maa jagati sjaveringkondadeks ehk teemadeks, kus juhtivatele vepealikele ehk strateegidele kuulus nii sjaline kui ka tsiviilvim. Sjave phiosa moodustasid nd maakaitsevelased ehk stratioodid. Talupojad: Maaharijad moodustasid enamiku Btsantsi elanikkonnast, olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud. Talupoegadelt laekuv maks moodustas olulise osa riigi tuludest. Alalised maksuraskused sundisid talupoegi sageli laenu vtma. ha enam talupoegi ji maata. Nad muutusid rentnikeks vi suundusid linna elatist otsima. Talupoegade laostumisest sai XI sajandil suur probleem. See ti kaasa sjave nrgenemise ja oli vib-olla ks Btsantsi allakigu peamisi phjuseid. Linnaelu, kaubandus ja ksit: Sria ja Egiptuse jukad linnad langesid araablaste ktte ja araabia piraadid hirisid Btsantsi kaubandust, kuid Konstantinoopol psis
oktoobril 1993. Algselt oli kokkulepe mõeldud eelkõige veelindude kaitseks, kuid et märgalade roll biosfääri ökoloogilise tasakaalu säilimisel on märksa mitmekülgsem, hakati konventsiooni rakendamisel pöörama üha enam tähelepanu märgalade kui elukeskkonna kaitsele. Konventsiooni kohaselt loetakse märgaladeks soid (olgu need siis looduslikud või kunstlikult rajatud), merealasid (mille sügavus ei ületa kuut meetrit) ning teisi veealasid olenemata sellest, kas need on alalised või ajutised, seisu-, voolu-, mage-, riim- või soolaseveelised. Matsalu Rahvuspark Matsalu looduskaitseala (pindala 48 610 ha) loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal, 1976. aastal kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastast kannab nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitsealasid ning Lihula ja
puudumisele ka seletusi. Uuringuga sai ülevaate nii inimeste ajakasutusest üldiselt kui ka meeste ja naiste ajakasutuse erinevustest. Eesti ei ole selle uuringu läbiviimisel ainulaadne taolist küsitlust on läbi viinud ka paljud teised Euroopa riigid. Üldkogumiks konkreetse uuringu puhul Eesti kontekstis olid Eestis alaliselt elavad 10-aastased ja vanemad isikud, välja arvatud pikka aega ehk üle aasta kindlates institutsioonides (vangla, hooldekodu) viibijad. Alalised elanikud on seejuures isikud, kes on viibinud või kavatsevad viibida Eestis üle aasta. Valimi aluseks on AS-i Andmevara rahvastiku andmebaas, kust süstemaatilise valikuga eraldati valim 18- aastaste ja vanemate isikute hulgast- Esialgselt kuulus valimisse 7500 leibkonda, iga valimisse sattunud isik kaasas leibkonna. Andmeid koguti leibkonna- ja isikuküsitluste läbiviimisel ning inimeste täidetud päevikutest, kuhu nad märkisid päeva jooksul kõik oma tegevused
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Töökoha riskianalüüs Teostas: Anti Peksa Kood: 666BMW 2014 Sissejuhatus Riskianalüüsi töökohaks valisin keevitaja. Analüüsin Mektory majas asuvava metallitöökoja keevituspinki ning selle juures töötamist. Lisaks hindan üldist ruumi sisseseadet ning ohutusvarustuse olemasolu. Tööruumis viisin läbi valgustuse mõõtmise. Töö kirjeldus: Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Mektorys teostatakse kahte tüüpi keevitust: elektrood ja traatkeevitust. Elektroodkeevituses kasutatakse lisamaterjalina elektroode, millel on peal elektroodikate. MIG-MAG keevituse agregaat koosneb vooluallikast, traadietteandemehanismist, peavoolikust, keevituspõletist ning kaitsegaasiballoonist koos reduktori ja voolikuga. ...
hoone kütmine, kuivatamine) 12. Mis on ehituse generaalplaan, mida näidatakse generaalplaanil? Üldine ehitusplatsi graafiline kavand, tööolukorra kirjeldus ning selleks vajalikud tugiteenuste paiknemised ehitusplatsil. Generaalplaanil kuvatakse: pinnareljeef ja hoone ning rajatiste kõrgusmärgid, atmosfäärivete juhtimine, ajutiste teede skeem, liiklusskeem koos liiklusmärkidega, alalised ja ajutised hooned ning rajatised sisselõikamis- või ühendukohad alaliste võrkudega, ehitusmasinate liikumisskeemid, tornkraana tee sidumine hoone telgedega, laod ja laoplatsid, ohtutsoonid ja nende märgistus, tulekustutusvahendite ja hüdrantide paigutus, betooni ja mördi vastuvõtu kohad, piirded, valgustuskohad. 13. Montaaz ratastelt. Milleks kasutatakse, kuidas seda kavandada? Selgita kavandamist täpselt.
funktsiooniga on üks või teine kulu seotud ja see tekitab aruandese palju subjektiivseid momente. 10. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon Kontod on informatsioonikogumid, mis sisaldavad andmeid ettevõtte varade ja kapitali jääkide kohta ning muutusi nendes jääkides majandustehingute tulemusel. Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Alalised ehk reaalkontod on bilansikontod. Ajutised, jooksvad ehk nominaalkontod on kasumiaruandekontod. Ajutisteks nimetatakse neid seetõttu, et neil puudub algsaldo ning ka lõppsaldo. 11. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning nende sulgemise kohta Algsaldo kijrnedatakse kontode sellele poolele, kus ta asub bilansis ehk aktivakontode algsaldo deebetisse ja passiva konto algsalgo kreeditisse.
Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus juhtivatele väepealikele ehk strateegidele kuulus nii sõjaline kui ka tsiviilvõim. Sõjaväe põhiosa moodustasid nüüd maakaitseväelased ehk stratioodid. Enamik stratioote võitles ratsaväes, millest sai keskaegse Bütsantsi olulisim väeliik. Maaharijad moodustasid enamiku Bütsantsi elanikkonnast, olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud. Talupoegadelt laekuv maks moodustas olulise osa riigi tuludest. Alalised maksuraskused sundisid talupoegi sageli laenu võtma, kusjuures võla tagatiseks jäi nende endi maatükk.Võla katteks ostsid suurmaavaldajad sellised maatükkid kokku ning üha enam talupoegi jäi maata. Kuigi keisrid püüdsid seadustega talupoegi toetada ja maade kokkuostmist takistada, sai talupoegade laostumisest XI sajandil suur probleem. See tõi kaasa sõjaväe nõrgenemise ja oli võibolla üks Bütsantsi allakõigu peamised põhjuseid. 3
Arutatakse üldpoliitilisi küsimusi, antakse hinnanguid. Kohtutakse tippkohtumistel, mida organiseerib eesistuja riik. EL Nõukogu- seadusandlik organ, osalevad vastavate valdkondade ministrid. Mitte segi ajada EN-ga. Euroopa Komisjon EL liiduülene seadusandlik organ. Eestist Siim Kallas Europarlament- valimiste teel moodustatud kodanike esindusorgan(736?) Julgeolekunõukogu- ÜRO institutsioon , mis koosneb 5 alalisest ja 10 roteeruvast liikmest. % alalist liiget omavad vetoõigust. Alalised liikmed on USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa, Hiina. Miks just nemad?........................................................................................... MAP NATO liikmelisuse tegevuskava Jose Manuel Barroso- Ban Ki-Moon- Anders Fogh Rasmussen- Ülesanded Nimetage veel rahvusvahelisi organisatsioone. ....................................................................................................................................................... ............................
· valimised on rahva usalduse indikaatoriks · madal osalusprotsent tunnistab, et võimu ligitiimsus on madal. Võimupartei lüüasaamine näitab poliitika läbikukkumist. · Valimistel on hariv funktsioon · Inimesed viivad end kurssi erakondade vaadetega Valmispiirangud: · Valida ei saa kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud · Rakendatakse kodakondsuse piirangut (kohalike omavalitsuste valimisel võivad hääletada ka alalised elanikud. · Vanusepiirang (volikogu kandideerida 18a. hääletada alates 18 a, 40 a presidendi kandideerija) · Valimised on ühetaolised ehk võrdsed(1hääl-1inimene) · Valimised on salajased Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem (Inglismaa, Uus-Meremaa, USA, Kanada; Prantsusmaa) · Ühemandaadilised valmisringkonnad(4-6 saadikut erinevatest parteidest) · Tavaliselt kehtib lihthäälteenamuse põhimõte(vb presidendi valimistel olla absoluutse
Kes on praegu RK esimees? RK juhatus koosneb esimehest, kahest aseesimehest. Praegu on RK esimees Ene Ergma. 5. Selgitage: Korraline istungjärk; erakorraline istungjärk. Korraline istungjärk neid on aastas kaks ning see tähendab parlamendi hooaega: üks on jaanuarist jaanipäevani, teine septembrist jõuludeni. Erakorraline istungjärk Hooaegade, korraliste istungjärkude vaheajal kokkukutsutud istungjärk 6. Mis on RK komisjon? Selle ülesanded. Millised on RK alalised komisjonid? RK komisjon on mingi valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid arutav grupp. Ülesandeks on arutada mingi valdkonna probleeme ning kaaluda täielikult mingit küsimust, enne kui see täisparlamendile üle antakse. Keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon. 7. Mis on fraktsioon? Millised on praegused RK-s? Fraktsioon on ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis.
abstraktne ja üllas ühinemisidee." ÜRO struktuur Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. Majandus- ja Sotsiaalnõukogul (Economic and Social Council) on 9 alalist komiteed ning lisaks ekspertorganid, funktsionaal- ja regionaalkomisjonid. Rahvusvaheline Kohus (International Court of Justice) on ÜRO tähtsaim juriidiline organ. Kohus lahendab
· SEADUSTE VASTUVÕTMINE · valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle · võtab vastu riigieelarve Istungjärk parlamendi hooaeg (aastas 2tk jaanuarist jaanipäevani ning septembrist jõuludeni). Võib kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu pakiliste küsimuste otsustamiseks. Juhatus Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu alalised komisjonid (10): keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon Fraktsioon e. saadikurühm erakonna parlamendiesindus Koalitsioonivalitsus mitmeparteiline valitsus Opositsioon erakonnad, kes pole valitsusega seotud PRESIDENT Eesti riigipea, valib Riigikogu või valimiskogu Ülesanded: · Esindada EV rahvusvahelises suhtluses · Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused
seas esikohale. Noorem rauaaeg Põllunduse osakaal võrreldes eelnevate ajaperioodidega suurenes. Alemaid haris kogu küla või saraskond ühiselt. Kord aastas valiti alemaist üks teatud tükk, külvati sellele 34 aastat järjest vilja ja jäeti see kurnatuna 1520 aastaks puhkama. Seejärel võeti see jälle viljuse alla. Sedasi toimus alemaade harimine perioodiliselt mitmete tükkide viisi ja haarasid enda alla suuremaid maaalasid, kui alalised põllud. Mõned sündmused Eesti esiajaloos 1030 Jaroslav Targa sõjaretk maalaste vastu ja Tartu vallutamine. 1219 Novgorodlaste röövretk liivlaste alale. Ordu teine retk Novgorodlaste alale. 1228 Hämelaste ulatuslik vasturetk Novgorodi aladele. Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalmajanduslikke ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldtunnustatud arvamuse kohaselt loetakse
oktoobril 1945 see on ÜRO päev!ÜRO asutajaliikmeid oli 51 riiki. (1997.a. 191st iseseisvast maailma riigist kuulusid ÜROsse 185) ÜRO peakorter on New Yorgis (USA), osa asutusi on Genfis (Sveits), rahvusvaheline kohus Haagis (Holland). Eesti sai ÜRO liikmeks 17. septembril 1991. Kõik ÜRO liikmesriigid osalevad Peaassambleel, mis peab igal aastal umbes 3 kuud korralist istungjärku. ÜRO tähtsaim alaliselt tegutsev organ on Julgeolekunõukogu. Selles on 15 liiget, neist 5 on alalised liikmed (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Hiina, Venemaa. Neil on otsuste suhtes veto-õigus). Igal aastal vahetub 5 riiki ülejäänute seast. ÜROga on seotud palju tähtsaid organisatsioone Maailmapank, kultuuri ja haridusega tegelev UNESCO, kaubandusorganisatsioon WTO jt.
hiina, araabia ja vene keel. Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. Allorganisatsioonid: Y Majandus- ja Sotsiaalnõukogul (Economic and Social Council) on 9 alalist komiteed ning lisaks ekspertorganid, funktsionaal- ja regionaalkomisjonid. Y Rahvusvaheline Kohus (International Court of Justice) on ÜRO tähtsaim
Põhja Houston.Pärast ettepaneku teha tutvustusi Watts firma Swishahouse, chamillionaire ja Paul Wall tuli Watts ateljees ja veendunud Watts, et võimaldada neil Freestyle intro Watts raadio näidata Houston hip-hop raadiojaama KBXX-FM. Watts, kes ise oli veendunud, et rap on rekord, meeldis freestyle nii palju, et ta pani salmid ühe oma mixtapes. Varsti chamillionaire ja Paul Wall sai regulaarne klambrid kohta Houston's Mixtape circuit, ilmus mitu Watts on mixtapes ja sai alalised liikmed Swishahouse . Chamillionaire ja Paul Wall hakkas peagi oma rühma Värv changin "Click. Aastal 2002 chamillionaire ja Paul Wall osalenud eest album Get Ya Mind õiged, mis läks müüa üle 150.000 eksemplari. Allikas ajakiri nimetas album iseseisvaks Aasta Album 2002 2005-2006: Sound of Revenge Chamillionaire esimene suurem soolo release Sound of Revenge ilmus kaudu
· Piirangud sõjaväele · Reini jõe demilitariseeritud tsoon · Reparatsioonid Teised kaotajariigid · Austria-Ungari jagatakse kolmeks: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia · Austria ei tohi ühineda Saksamaaga · Jugoslaavia · Reparatsioonid · Türgi territooriumi vähendamine 1923 võimule Atatürk Rahvasteliit · ÜRO eelkäija · Täiskogu ja Nõukogu, keskus Genfis alalised liikmed Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja USA · USA ei astunud liikmeks · Saksamaa liige 1926-33 · NSVL liige alates 1934 Reparatsioonide küsimus Esimene sissemakse 20 mrd dollarit Prantsusmaa: Rikkus praegu ja veel suurem rikkus tulevikus sellised on Versailles´ lepingu tulemused 1923 Prantsusmaa okupeeris Ruhrimaa Hüpeinflatsioon 15.nov 1923 maksis 1 $ 4 200 000 000 000 marka Dawesi plaan: aastas 1 mrd, USA laen
NATO-Põhja atlandi lepingu organisatsioon ehk Washingtoni leping.Asutati 4.aprillil 1949a.Kõrgeim organ on Põhja Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär Anders Fogh Rasmerssin eelmine oli Jaap De Hoop Scheffer. 2010 toimus tallinnas Nato mitteametlik välisministrite kohtumine. Sinna kuulub 28 riiki. Peakorter Brüsselis. Tegevus alad: sõjaline-poliitiline liit, rahastab kultuuripärandi kaitse programme ja teadusuuringuid,kriiside ohjamine,rahuvalve väljaspool oma liikmes maade territooriumil.Rahumisioonid: Iraak,Kosovo,Afganistan,Bosnia ja Hertsegovinas. Hoidub jõuga ähvardamast.Ei ole oma sõjaväge, väeüksused moodustavad liikmesriikide relvaüksustest. Kollektiivne enesekaitse põhimõte-relvastatud kallaletung ühele liikmele käsitatakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele, lubatud relvajõu kasutamine.Oluline treeningu juures psühholoogiline ettevalmistamine. üleeuroopaline,oluliseks funktsiooniks on ühendada Euroopat, suhteid ho...
Kordamisküsimused Mikroobide elutegevust mõjutavad: füüsikokeemilised,keemilised,bioloogilised füüsikalised tegurid. 1. Keskkonna füüsikokeemilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust. Keskkonna veesisaldus: M.võivad arendeda ainult seal kus vaba vesi. Mikroobid ise sisaldavad kuni 85% vett, võtavad toitaineid ja väljutavad jääkaineid. Kasvuks vajava vee järgi jagunevad: hüdrofüüdid(armastavad vett), mesofüüdid(keskpärane veevajadus), kserofüüdid( taluvad ka kuivust). Paljud bakterid kuuluvad hüdrofüütide hulka. Vee kätte saadav osa, vee aktiivus: aw = n1 / n1 n2. N-lahutusunud aine ja lahusti moolide arv. Vee aktiivus on 0-1.0- veevaba, 1-dest.vesi.(mikr.kasv).Opt-0,99-0,98(kiirestiriknevadtoiduained). 0,94-ei kasva, pärmidel pöördeline0,88- 0,85.hallitustel 0,80. Veeaktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega, on säilitamiseks. Kuivtooted sis.m.Kuivtoodete säilitamisel on tähtis õhu suhtleine niiskus ja temp....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
