· Külakogukonna kaotamine (selle põhimõtte oli teha talupojast maa omanik, et ta ei mässaks.) EI SUUDETUD LÕPETADA SEDA PROTSESSI · Venestamine Soome · Riigikord: suurvürstiriik · Algas venestamine · Seni oli ametlik keel rootsi keel, nüüd vene keel · Soomes tekivad: o Vanasoomlased alalhoidlikud soomlased (nad ei tahtnud tülli minna, kartsid et mäss teeb asjad hullemaks.) kasutasid Soome keelt. o Noorsoomlased käremeelsed, mässajad, vastuhakkajad, Kasutasid Rootsi keelt o Soome Sotsialistid: töölised. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Riikide liidud 1882 kolmikliit · Saksamaa · Austria-Ungari · Itaalia Juhtiv riik saksamaa. Austria-Ungari sisemiselt ebakindel...
2.4 Eesti erinevad kultuurivaldkonnad 1. Lääne-E ja saared — mõjutatud rootslastest, tihedalt seotud kalastamisega, kõige kauem säilisid rahvausundi jäänused. alates 18.saj kristliku liikumise massilisus, vennaste kogudus. 2. Põhja-E 3. Lõuna-E erinevused P-E-st on kubermangudes, murde- erinevused. 4. Peipsi subkultuur (vadja, vene, isuri kultuuride mõjud) 5. Setumaa kuulus 13-20 saj Vene valdusse, õigeusk. 6. Mulgimaa majandusl jõukad, alalhoidlikud 7. iga suurem saar omaette 8. Eesti-Rootsi alad (Vormsi, Naissaare, Noa-Rootsi) Suuremad murded • Kirde-E rannikumurre • Põhja-E koos osaga saartest 21 • Lõuna-E (Mulgi, Tartu, Võru, Setu rühmad) Suuremad eestlaste väljarännanud kogukonnad on Abhaasias, Siberis, Kaug-Idas, Peipsitagustel aladel Oudova maakonnas, Peterburis; Kanadas, USA-s, Rootsis, Aust- raalias. 22...
Euroopa demokraatlik riik on mingi – isegi väga väikesearvulise – grupi vastuhaku korral äärmiselt abitu ega söanda üldjuhul mõjusaid (resoluutseid) vastumeetmeid rakendada. Poliitilisele stabiilsusele suunatud sotsiaalpoliitikat toetavad ka alalhoidlikud ettevõtjad, kes on ära hirmutatud Marxist, 1930. aastate alguse ülemaailmsest majanduskriisist, omaaegsest NSV Liidust, Põhja-Lõuna vastuoludest, islamifundamentalismist, terrorismist ning sotsiaalsetest pingetest üldse. Ettevõtjad teavad, et vaesed on alati olnud oma tegutsemistes väga radikaalsed. Majanduslikud (majandusliku arengu toetamine). Harimatu ja haige töötu ei tooda väärtusi, tulu...
Tahetakse, et objektiivsetel põhjustel või ka täiesti enda süül raskesse (majanduslikku) olukorda sattunud inimesed riigivõimu vastu mässama ei hakkaks. Euroopa demokraatlik riik on mingi isegi väga väikesearvulise grupi vastuhaku korral äärmiselt abitu ega söanda üldjuhul mõjusaid (resoluutseid) vastumeetmeid rakendada. Poliitilisele stabiilsusele suunatud sotsiaalpoliitikat toetavad ka alalhoidlikud ettevõtjad, kes on ära hirmutatud Marxist, 1930. aastate alguse ülemaailmsest majanduskriisist, omaaegsest NSV Liidust, Põhja-Lõuna vastuoludest, islamifundamentalismist, terrorismist ning sotsiaalsetest pingetest üldse. Ettevõtjad teavad, et vaesed on alati olnud oma tegutsemistes väga radikaalsed. Majanduslikud (majandusliku arengu toetamine). Harimatu ja haige töötu ei tooda...
Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis.Saab alguse 19saj teisel poolel. Kuulub teoreetiliste õigusrakenduste alla. Objektiks on õiguse möödanikuuurimine. Uurib õigustegelikkust, vanu õigusnorme ja väärtusi. Õigusajaloo kui teaduse eesmärk on rõhuda uurimist ajaloo järele.Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem:1 . Õ i g u s e ku i a re n e v a t e r v i ku m õ i s t m i n e 2 . I m m u u n s u s p o s i t i v i s t l i ku s t a a t i k a e e s t 3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada: 1.universaalne õigusajalugu. 2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg...
aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
Muutused NSV Liidu poliitilises juhtkonnas ja selle poliitikas: 1985 kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse: A) Riigi majandus oli kokku varisemas ja püsis pinnal vaid tänu naftadollaritele. B) Senised gerontokraatidest riigijuhid (L.Breznev, J.Andropov, K.Tsernenko) olid hoidunud igasugustest sisepoliitilistest ja majanduslikest reformidest ning üritasid Kommunistliku Partei võimumonopoli säilitada repressioonide tugevdamisega ühiskonnas. C) NSV Liidu välispoliitiline seisund maailmas nõrgenes. Võidurelvastumises oldi alla jäänud USA-le; täielikult ebaõnnestus katse saada enda kontrolli alla Afganistan; paljud senised liitlased hakkasid finantseerimise vähenedes NSV Liidust...
“Üksinduse poeetika prantsuse kirjanduses” Kuigi prantsuse luuletaja Francois Villon (u 1431 – u 1465) elas hiljem kui itaalia vararenessansi suurkujud Dante, Boccacio ja Petrarca, oli tema looming renessansi ideest veel puutumata. Hoolimata ümbruse keskaegsusest paistab luule ometi silma oma aja piire ületava individuaalsusega, mis teeb temast moodsa prantsuse luule eelkäija. Villoni poeetilise pärandi moodustavad kaks luuletsüklit:”Värsid” ehk “Väike testament” (1456) ja “Suur testament” (1461). Keskaegse kirjanduse jaoks ei olnud isikuväärtust ega idividuaalsust. Villoni kirjanduses see isiklikkus aga sünnib. Tema roll oma teostes mitte lihtsalt vaataja, vaid tegutseja, tema meenutab tihti iseenda oma teostes. Nimelt „Suures testamendis“ ballaadis, mis oli pöördunud tema sõprade poole, Villon räägib iseendast, oma individuaalsest elusaatusest, aga selle teose kaudu me saame näha tüüpilise inimese eluteed, kes on pärit...