Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"alalhoidliku" - 68 õppematerjali

thumbnail
15
docx

Eesti kunstiajalugu

Eesti kunstiajaloo kordamisküsimused 1. Millised on Eesti gootika tunnused? Mille poolest erinevad Saaremaa kirikud mandri omadest? Näited Saaremaa ehituskunst on natuke rafineeritum, kui mujal, sest Saaremaa dolomiit on paremini töödeldav. Vaimad kirkud on saaremaal Pöides, mis on romaani stillis gooti kaartega. Paksud seinad. Kirikul ka kaitsev ülesanne. Pöide kirikus on väiksed aknad, kitsad uksed. Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkiri...

Kultuur-Kunst → Eesti kunstiajalugu
91 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Laste mõtlemine

Alati pole tähtis, mida sa ütled, vaid viis, kuidas seda tehakse. Me pillame ühtelugu mitmesuguseid lauseid, mõned üsna tavalised fraasid võivad aga lapse enesekindlust tahtmatult õõnestada. Vastavalt ühiskonna vajadustele vajab vormimist ja piiranguid laste käitumine, aga laste eneseväljendust ei tohiks me piirata. Loomingulises õhkkonnas väärtustatakse pigem isikupära ja mõtete erinevust. Toetatama peab pigem eksperimenteerimist kui alalhoidlikkust. Alalhoidliku "mina" ja eksperimenteeriva "mina" umbkaudsed omadused: Kahtlev kõige suhtes ­ avatud uuteks kogemusteks Ettevaatlik ­ uudishimulik Jääb kindlaks vanadele tavadele ­ oletab Järgib reegleid ­ intuitiivne Tavapärane ­ omapärane Toetub teistele ­ ilmutab iseseisvust Ei andesta enda tehtud vigu ­ ei hooli võimalikest vigadest Väldib riske ­ riskib Kardab võimalikke ohte ­ otsib uusi teid

Pedagoogika → Arenguõpetus
70 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Mehhikos, 1996­1998 Eesti Vabariigi välisminister, 1998 Põhja-Atlandi Instituudi nõukogu esimees, 1999­2002 Eesti Vabariigi välisminister,2002­2004 Eesti Vabariigi Riigikogu liige,2004­2006 Euroopa Parlamendi liige,2006 Eesti Vabariigi president. Ta on muutnud Eesti välispoliitikat, tal on tutvusi Euroopas ja kindlasti on tänu temale Eesti maailmas rohkem tuntust saanud. Eesti rahva patriarhi rolli esindas Arnold Rüütel kui tasakaaluka, alalhoidliku ja maalähedase hääle esindaja, siis Toomas Hendrik Ilvese kõneleja kujund oli oma olukorda realistlikult hindava, kuid sealjuures ambitsioonika tegija oma. Kuna kolm Taasiseseisvunud Eesti presidenti on nii erinevad siis tahtsingi selles uurimustöös kolme presidenti omavahel võrrelda ja uurida mida teised on nende kohta ütelnud. Lk 1 Lennart Mer i Lennart Meri oli taasiseseisvunud Eesti esimene president. Ta oli suur sugune ning haritud

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
16 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Ökoloogia mõisted seletusega

Punane raamat ­ ohustatud ja haruldaste seene-, taime- ja loomataksonite nimestik koos vormikohase andmestikuga. Punktreostus- koldeline reostus (nt asulates , tootmisettevõtte ja farmides moodustuvat) (nt kütuse tsistern lekib ühe koha peal, reostus ei levi suurelt, selline ongi punktreostus). Rahvuspark ­ 1. erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks; rahvuspark jaotatakse loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. 2. suhteliselt suure pindalaga ja valdavalt loodusmaistuga kaitsealune territoorium, millel kaitstakse ökosüsteeme, uuritakse neid, tehakse ökoloogilist selgitustööd, võimaldatakse inimestele rekreatsiooni ning säilitatakse kohalikku kultuuripärandit. Osa r-e, eriti täieliku

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
156 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Ateismist Eestis

Ateismist Eestis http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=92 Atko Remmel 1 Käesolev artikkel kontsentreerub peamiselt ateismi ajaloole Eestis, ent püüab spekuleerida ka ateismi koha üle Eesti kultuuris. Enamiku uurijate käsitluses periodiseeritakse ateismi Eestis poliitiliste sündmuste kaudu: Ateismi levik XX sajandi alguses (kuni EWni) Ateismi areng EW ajal Ateism nõukogude võimu perioodil 1940-1941 võitleva ateismi esmatutvustamine Eestis 1945-1956 - vaikne aeg, mil toimus ateismipropaganda peamiselt loengute ja trükiste abil 1957-64 - aktiivse usuvastase kampaania periood, mille algustähtajaks on esimeste uute tavandite - noortepäevade - esmatutvustamine. Selle ja järgneva jaotuse piirid on mõnevõrra ebaselged ja tinglikud. Ehkki otsused intensiivistada ateistlikku tegevust võeti vastu juba 1954. aastal, algas aktiivne võitlus alles 1959. aastal. Aastad 1954-1958 ongi üleminekuperioodiks, kus eelnevate võitlusmeeto...

Ajalugu → Eesti kultuurilugu
3 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Ajaloo ülemineku eksami vastused 2010

* Poliitilised ja majanduslikud õpetused 19. sajandil. Kujunemise aeg ja põhjused, liberalism, sotsialism; merkantilistid ja füsiokraadid, majanduslik liberalism Konservatism - 1830. aastatel. Ajal, mil ühed pidasid vajalikuks järske muudatusi, s.o revolutsioonilist teed, teised aga tahtsid tagasi pöörduda vana korra juurde, leidus neidki, kes ei pooldanud kumbagi teed. Väideti, et kõik olemasolev on mõistuspärane. Suurbritannias võtsid alalhoidliku ideoloogia omaks toorid, kellest 1830. aastatel kujuneski konservatiivne partei. Liberalism ­ Liberalismi eelkäijaks või isegi selle rajajaks on peetud inglise filosoofi John Locke'i, kes väitis, et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesed ühiskondliku lepinguga, mis ei ole neid aga vabadustest ilma jätnud. Liberaalid seadsid esiplaanile üksikisiku vabaduste kaitse. Põhivabadusteks pidasid nad sõna-, trüki-, koosolekute, ühingute ja südametunnistuse vabadust

Ajalugu → Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksamimaterjal

· Kaitseala-ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud (loodusreservaadid). Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. · Rahvuspark--1)erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi ,sealhulgas ökosüsteemide,bioloogilise mitmekesisuse,maastike,rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks,kaitsmiseks,uurimiseks ja tutvustamiseks.Rahvuspark jaotatakse loodusreservaadiks,sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks 2) suhteliselt suure pindalaga ja valdavalt loodusmaistuga kaitsealune territoorium,milllel kaitstakse ökosüsteeme,uuritakse neid,tehakse ökoloogilist selgitustööd,säilitatakse kohalikku kultuuripärandit · Looduspark--looduslikult mitmekesine ja esteetilise väärtusega rahvuspargiga

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
403 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksam

loodusvarakasutuse ja kk-kaitse objekte. Kaitseala-ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud (loodusreservaadid). Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspark--1)erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi ,sealhulgas ökosüsteemide,bioloogilise mitmekesisuse,maastike,rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks,kaitsmiseks,uurimiseks ja tutvustamiseks.Rahvuspark jaotatakse loodusreservaadiks,sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks 2) suhteliselt suure pindalaga ja valdavalt loodusmaistuga kaitsealune territoorium,milllel kaitstakse ökosüsteeme,uuritakse neid,tehakse ökoloogilist selgitustööd,säilitatakse kohalikku kultuuripärandit Looduspark--looduslikult mitmekesine

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
61 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kordamisküsimuste vastused

W-watwr,veemaastikud Eritüübiliste maastike sobitamisel tuleks arvestada maastiku polarisatsiooni-äärmuslikult erineva looduskasutsega alade paiknemine maastikul teineteisest võimalikult kaugel, nii et nende vahele saaksid kujuneda mitmekesised üleminekulised looduskasutusalad. 68. Rahvuspark-1)erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi ,sealhulgas ökosüsteemide,bioloogilise mitmekesisuse,maastike,rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks,kaitsmiseks,uurimiseks ja tutvustamiseks.Rahvuspark jaotatakse loodusreservaadiks,sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks 2) suhteliselt suure pindalaga ja valdavalt loodusmaistuga kaitsealune territoorium,milllel kaitstakse ökosüsteeme,uuritakse neid,tehakse ökoloogilist selgitustööd,säilitatakse kohalikku kultuuripärandit Looduspark-looduslikult mitmekesine ja esteetilise väärtusega rahvuspargiga samanev kaitsealune

Ökoloogia → Ökoloogia
313 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark

5.2 Kaitsealused rändrahnud ja Näljakangrud 17 5.3 Paljandid ja koopad 22 2 Kasutatud kirjandus 23 Sissejuhatus Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha

Varia → Kategoriseerimata
29 allalaadimist
thumbnail
24
pdf

Minu LÜG mälestusraamat

klassi pürgib 108 õppurit. ­ Lääne elu 27.07. lk 1. Ilves, Kaie 2016. Galerii: Eile esietendus Haapsalus koolimuusikal ,,Valeühendus". ­ Lääne elu https://online.le.ee/2016/03/11/galerii-eile-esietendus-haapsalus-koolimuusikal-valeuhendus/ (28.03) Ilves, Lehte 2010a. Riigigümnaasium võib alustada 2012. ­ Lääne elu 19.06. lk 1. Ilves, Lehte 2010b. Riigikooli tulek on veel lahtine. ­ Lääne elu 21.09. lk 3. Ilves, Lehte 2011a. Linnavalitsus piirdub alalhoidliku koolireformiga. ­ Lääne elu 29.03. lk 1. Ilves, Lehte 2011b. Uue kooli juht selgub kevadel. ­ Lääne elu 20.12. lk 1. Ilves, Lehte 2012. Gümnaasiumireform on jõudnud patiseisu. ­ Lääne elu https://online.le.ee/2012/02/25/gumnaasiumireform-on-joudnud-patiseisu/ (28.03) Ilves, Lehte 2012. Uue kooli juhiks võib saada Leidi Schmidt. ­ Lääne elu 25.09. lk 3. Ilves, Lehte 2013. Õpetajad jooksevad uuele riigikoolile tormi. ­ Lääne elu 19.01. lk 3.

Ühiskond → Ühiskond
3 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Eesti kaitsealad (referaat)

valla maadel. 1180 km2 suurusest Otepää kõrgustikust hõlmab Otepää looduspark hästi väljakujunenud künkliku reljeefiga kõrgustiku keskosa pindalaga 22 430 ha (19% kõrgustiku pindalast). Oma territooriumi ulatuselt on Otepää looduspark suurim maastikukaitseala Eestis. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Otepää looduspargi kaitse-eesmärk on Otepää kõrgustikule iseloomuliku kuppelmaastiku ja bioloogilise mitmekesisuse, kohaliku elulaadi ja kultuuripärandi ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamine, uurimine ja tutvustamine. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? Otepää kõrgustiku vahelduv ning mosaiikne maastik on väga omapärane. Siinset maalilist maastikku ilmestavad liigirikkad kooslused ja mitmed eriilmelised paigad metsatuka, järvesopi, põllulapi või taluhoonetega. Otepää looduspargile on iseloomulik väikeste soode rohkus. Otepää looduspargi suurimaks väärtuseks on mitmekesine ja põnev kuppelmaastik,

Loodus → Keskkonnakaitse
34 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Eesti Kultuurilugu

küünlajalas kodus valmistatud lambarasvast küünlaid. Väikesed klaasita petrooleumi- või õlilambid ehk tattninad, võeti kasutusele 1860 aastail. ,,Eesti Postimees" - 1860. aastate teisel poolel tõusis eesti juhtivaks ajaleheks Jannseni ,,Eesti Postimees". Ajaleht toetas järjekindlalt rahvuslikku eneseteadvust, arvustas ümberrahvastumist, propageeris koolihariduse tähtsust, nõudis kihelkonnakoolidesse ilmalikke õppeaineid ja võitles väljarändajate vastu. ,,Eesti Postimees" oli alalhoidliku tiiva häälekandjaks. Peterburi patrioodid ­ Eesti rahvuslike aktivistide (Jannsen, Hurt) oluline tugirühm Peterburis. Peterburi patrioodid ehk rahvasõprad tekkisid 1863 aastal, kui Johan Köler hakkas koondama Peterburis leiduvaid eesti kõrgharitlasi. Neid oli küll vaid kümmekond, kuid see oli ikkagi tunduv lisandus neile vähestele, kes tegutsesid Eestis. Patrioodid ei asunud organiseerima Peterburi eestlaskonda, vaid nende tähelepanu oli koondunud kodumaale, eriti eesti talurahval

Kultuur-Kunst → Kultuurilood
66 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Tõnissoni algatusel püsti tõusis ja pead paljastas. Loomulikult ei saavutatud midagi ilma võitluseta. J. Tõnissoni rünnati nii vene kui saksa poolelt, tema hoidid kõikumatult aga oma ,, eesti kurssi". Tema sihiks oli eestlaste ruuremate õiguste saavutamine nende igipõlisel maal. Peamisi lahinguid tuli lüüa A. Grenszteini ja ,,Olevikuga". A. Granszteini allajäämine avaliks võitluses selgus üsna pea. Algas tema alalhoidliku suuna lagunemine ning üleminek J. Tõnissoni leeri. Nüüd püüdis A. Granzstein oma poliitilist rivaali kõrvaldada salakaebustega. J. Tõnissoni õnneks ei peetud aga A. Granzsteini venestajate poolt küllalti ualdusväärseks. Seetõttu A. Greinzsteini kaebustest esialgu ei hoolitud. 1901. aastal lahkus kibestunud A. Greinzstein Eestist. Venestuse kõrghetked olid selleks korraks eesti rahval möödas. Tänu visale

Ajalugu → Ajalugu
195 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus (kordamisküsimuste põhine)

Kaitseala ­ inimtegevusest puutumatuna hoitav või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatav kaitse alla võetud ala, millel kaitstakse, uuritakse ja tutvustatakse loodus- ja/või kultuuriobjekte, taime-, seene- ja loomaliike, kooslusi, ökosüsteeme, maastikke ja nende mitmekesisust. Rahvuspark ­ 1) erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. 2) suhteliselt suure pindalaga ja valdavalt loodusmaistuga kaitsealune territoorium, millel kaitstakse ökosüsteeme, 12 uuritakse neid, tehakse ökoloogilist selgitustööd, võimaldatakse inimestele rekreatsiooni ning säilitatakse kohalikku kultuuripärandit. Looduspark ­ looduslikult mitmekesine ja esteetilise väärtusega, rahvuspargiga

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
42 allalaadimist
thumbnail
55
doc

Mõtlemine

SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises................................................

Psühholoogia → Psüholoogia
300 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Ökoloogiline probleem on organismide kaitsmine tuumaplahvatustega ja tuumaenergeetikaga kaasneva radioaktiivse kiirguse eest. Rahvastikuplahvatus ­ demograafiline plahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas. R. on arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Rahvuspark ­ 1. erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks; rahvuspark jaotatakse loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. 2. suhteliselt suure pindalaga ja valdavalt loodusmaistuga kaitsealune territoorium, millel kaitstakse ökosüsteeme, uuritakse neid, tehakse ökoloogilist selgitustööd, võimaldatakse inimestelerekreatsiooni ning säilitatakse kohalikku kultuuripärandit. Osa r-e, eriti täieliku kaitse all olevad

Bioloogia → Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

Jakobsoni leer aga lõi massiga. 1882. aastal on Hurdal olnud teistmoodi edu. Nimelt saab ta lõpuks loa asutada oma ajaleht. 1882 loob oma ajalehe. Selle toimetajaks saab Ado Grenztein. Lehe nimeks saab Olevik. Lehe asutamine oli paljuski üle noatera sündinud. Selle vastu olid nii baltisaksa kui vene ringkonnad olnud. Hurda leeril tuleb lehe saamiseks "tiiba ripsutada" siiski vene ringkondade suunas. Grenzteini näol on tegemist andeka ja tubli inimesega. Tegemist suhteliselt alalhoidliku lehega. Baltisaksa kriitika oli vene võimude poolt lehes lubatud, neid tümitati seal nii palju kui jaksati. Leht ei ole vaid ilmumiskoha, Tartu keskne. Ka Olevik saab üle-eestiliseks ajaleheks. Kaks suurt tellimispiirkonda ­ Tartu ja Tartumaa ning esimest korda tõuseb lugejate arvukuselt teisele kohale Harjumaa. Põhjapoolsetes maakondades on sel lehel päris palju tellijaid, samuti Saare- ja Läänemaal, kus tavaliselt väga palju lugejaid ei olnud. 1882

Ajalugu → Ajalugu
371 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun