ning samu seadmeid, siis on sageli käibel lühend MIG/MAG-keevitus. 5 MIG/MAG keevituse seadmed MIG/MAG keevituseade põhiosad on: vooluallikas-a, traadietteandemehanism-b, traadipool-c, juhtimisblokk-d, gaasibaloon-e koos reduktori-f ja voolikuga, voolikukomplekt koos keevituspüstoliga-g, tagasivoolu- ja toitejuhe (Joon. 30 ja 31). Vooluallika moodustavad trafo ja alaldi. Etteandemehanism koosneb etteveorullidest ja traadipoolist. Traadipool mahutab 15 või 5kg traati (Joon. 32). Etteveorulli soon peab vastama kasutatava traadi läbimõõdule. Joon. 30 MIG/MAG keevitusaparaat koos balooni ja juhtmetega Joon. 32 Keevitustraat f Voolikukomplekt koos
Auto Elektriseadmed A3 .................. Sissejuhatus Kasutatav kirjandus: 1. Autode elektriseadmed Kalju Aleksius 2. Autode elektriseadmed Kalju Aleksius 3. C- kat. Autod V. Kalisski 4. B- kat. Autod V. Kalennikov 5. Auto raamat vastavalt margile 6. Elektrotehnika õpik 7. Auto elektroniga V. Tiitso 1. Energiasüsteem Energiasüsteem koosneb: Paljude erinevate ja talitus seadmetest , mille korrasolekus sõltub auto korrasolek- töökindlus. Ootamatult tekkinud rike autol on tingitud igal 3 juhul elektrisüsteemist. Elektriseadmestik jaguneb: 1. Voolu allikad- Aku, generaator, patarei 2. Voolutarvitid- Valgustusseadmed, Starter, süütesüsteem Aku- vajalik süüde süütesüsteemi tööks( min.10,2 V ), Tarvitite toitmiseks, starteri töötamiseks, mootori tööks tühi käigul, mugavussüsteemide tööks. ...
Võimsuse ja gabariitide suhe taolisel (klassikalisel) toiteseadmel on 40 W/dm3. Suurte gabariitide ja massi põhjuseks on eelkõige võrgutrafo, mida ei õnnestu 50 Hz toitesageduse puhul väiksemana valmistada. Eelkõige just nimetatud puuduse tõttu on kaasajal levinud keerulisem plokkskeem s.o. sagedusmuundamisega toiteallikas, mille plokkskeem on toodud joon.3.2. + ~220V Alaldi Alaldi Muundi Muundi Trafo Trafo Alaldi Alaldi Silufilter Silufilter Uvälj
· Vahelduvvoolu kasutatakse elektrienergiaga varustamisel. · On transformeeritav nii kõrgemale kui ka madalamale pingele. · AC levib sinusoiditaolise võnkumisena. · Euroopas on levinud pinge ~220240V · PõhjaAmeerikas on levinud pinge ~110V. · Enamus seadmeid on toodetud töötamiseks mingil kindlal pingel. Direct Current (DC) Alalisvool. · Enamus elektroonikaseadmeid vajab oma tööks alalisvoolu (DC). · DC saamiseks kasutatakse toiteplokke. Transformeerib madalama pinge. Alaldi muudab AC DCks. · Alalisvool võib olla nii positiivse kui ka negatiivse pingega. · Tähistatakse või + märgiga, näit +12V. · Elektriseade vajab oma tööks mõlemasuunalist pinget korraga. Toiteseadmete ülesanne · Toiteseadmete ülesandeks on arvutit kui elektriseadet varustada võimalikult kvaliteetse elektrienergiaga, kaitsta arvutit pisut elektrist tingitud ohtude eest (ülepinge, alapinge). · Toitepinged elektrivõrgus: Euroopa ~220 V AC 50 või 60Hz
Elektri alused Taavi Nurk Mis on elekter Elekter on vabade elektronide vool ühest molekulaarolekust teise Elektri liikumise (voolamise) eelduseks on vabade elektronide olemasolu Negatiivselt laetud elektronid liiguvad positiivse pooluse suunas Materjalide omadused JUHT materjal mis juhib elektrit (Conductor) MITTEJUHT materjal mis ei juhi elektrit (Insulator) POOLJUHT materjal mis teatud tingimustel juhib elektrit (Semi Conductor) ÜLIJUHT materjal millel on väga väike takistus (Super Conductor) Põhimõisted Pinge- kahe punkti potentsiaalide vahe mõõdetakse Voltides V Voolutugevus- laengute hulk mis läbib juhti mõõdetakse Amprites A Takistus- juhi omadus elektronide liikumist takistada, mõõdetakse Oomides Võimsus- tööhulk mida vool on võimeline tegema, mõõdetakse Wattides W Annaloog näide V ja A Voltide arv näitab potentsiaali teha tööd Kui võtta kaks objekti, üks 1kg ja teine 10k...
Jadaühenduse puhul kui mõlemad mahtuvused on võrdsed on kogu mahtuvus pool ühe kondensaatori mahtuvusest. Arvestada tuleb jadaühenduse puhul seda, et pinge jaguneb vastavalt kondensaatori mahtuvusele mitte nimipingele. Võnkeringide puhul tuleb arvutada temperatuuri tegur. XL peab olema suurem kui XC Kondensaatoril ei tohi tekkida induktiivsust kõrgsagedus ahelates. Võib kasutada kondensaatorid mille nimipinge on kõrgem rakendatud pingest. Alaldi silufiltrisse tuleb valida elektrolüütkondensaatorid mille nimipinge ületab alaldi väljundpinget 25%, sest peale sisselülitamist rakendub normaalsest kürgem pinge. Liik Ris Tan tmax Kasutusala G *103 o C Paberkondensaator 2...10*1 10...50 60...100 Alalis,-liit,-impulss
Võimsuse ja gabariitide suhe taolisel (klassikalisel) toiteseadmel on 40 W/dm . Suurte gabariitide ja 3 massi põhjuseks on eelkõige võrgutrafo, mida ei õnnestu 50 Hz toitesageduse puhul väiksemana valmistada. Eelkõige just nimetatud puuduse tõttu on kaasajal levinud keerulisem plokkskeem s.o. sagedusmuundamisega toiteallikas, mille plokkskeem on toodud joon.3.2. Trafo Alaldi Silufilter Muundi + U välj ~220V Alaldi JOONIS 3.2 Sagedusmuundamisega toiteseadmes alaldatakse esmalt võrgupinge nn. otsetoitealaldis (trafota alaldi), kust saadakse alalispinge 300 V, see muundatakse vahelduvpingeks sagedusega 20kHz ...1MHz. Saadud vahelduvpinge transformeeritakse vajalikule tasemele, alaldatakse ja silutakse
Muutes sagedust konstantsel toitepingel muutub mootori magnetvoog. Magnetvoo konstantsena hoidmiseks või muutmiseks vajalikul viisil on sageduse reguleerimisel ühtlasi vaja muuta ka mootori toitepinget mingi reguleerimisseaduse järgi. Tingimuseks, et mootori ülekoormatavus jääks muutumatuks. Juhul kui Tst=const (tõste- ja pidevtranspordimasinad) kui Tst=T0+C2*ω2 (ventilaatortunnusjoon) Alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundur - alaldatakse 50Hz vahelduvvool alaldi abil seejärel muundatakse vaheldi abil reguleeritava sageduse ja pingega vahelduvvooluks. Pinget saab reguleerida 0...Un. Sagedust tavaliselt 0..100Hz. Eriotstarbeliste ajamite puhul ka kõrgemaid sagedusi. Eelised Puudused Reguleerimise sujuvus Keerukus Lai diapasoon Võimalus valida sobivaid reguleerimisseadusi Suhteliselt kõrge hind Reguleerimise ökonoomsus 1
marterjali keevitada ülevalt alla aga paksemat alt üles. 19 MIG/MAG keevituse seadmed MIG/MAG keevituseade põhiosad on: keevitusvooluallikas, etteandemehhanism, traadipool, juhtimisblokk, gaasiballoon koos reduktori ja voolikuga, voolikukomplekt koos keevituspüstoliga , tagasivoolu- ja toitejuhe (Joon. 34 ja 36). Keevitusvooluallika moodustavad trafo ja alaldi. Etteandemehhanism koosneb mootorist, etteanderullidest koos pingutiga ja traadipoolist (Joon. 35). Etteanderulli soon peab vastama kasutatava traadi läbimõõdule. Joon. 34 MIG/MAG keevitusaparaat koos ballooni ja juhtmetega Joon. 35 Keevitustraat Voolikukomplekt koos keevituspüstoliga (Joon. 33) koosneb keevituspüstolist,
Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamiseks ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse abil. Ehitusel kasutatakse elektrikaar-, gaas-, termiit-, räbukeevitus. Elektrikaarkeevitus, mille puhul kasutatakse kaarleegi soojusenergiat. Elekterkaarkeevitus on väga levinud. Vooluallikad keevitamisel (trafo, alaldi, inverter, mootor + generaator). Trafo eelised: kasutamise ehitus ja lihtsus. Puudused: kasutuskõlbmatus alalisvooluga keevitusel, halb reguleeritavus, suur reaktiivvõimsus ja toitevõrgu ebasümmeetriline koormamine. Alaldi alalisvoolu elektrikeevitusagregaat. Tavaliselt paiknevad elektrimootori rootor ja generaatori ankur ühisel võllil; eraldi võllide korral ühendatakse need siduriga. Inverter kõrge töökindlus, väikeseid energiakadusid ja suuri
(Karik, Palm, Past, 1981:209)) H2SO4 lahusega, hakkab negatiivsel plaadil olev plii väävelhappega reageerima ning seetõttu väävelhappe kontsentratsioon väheneb. Elektronid, mis ta ära annab, liiguvad läbi tarbija positiivsele plaadile. Siin redutseerub PbO2 PbO-ks, mis samuti reageerib väävelhappega. Lõpuks on mõlemal elektroodil tekkinud PbSO 4, väävelhape on muutunud lahjaks ja aku ei anna enam voolu, sest ta on tühjenenud. Teostades nüüd välise alalisvooluallika, näiteks alaldi abil elektrolüüsi (laadimist), nii et negatiivne plaat on katoodiks, tekib katoodile tagasi Pb, anoodile aga PbO 2 ning aku on uuesti võimeline voolu andma. Summaarselt võiks seda protsessi kujutada järgmiselt: Pb + PbO2 + 2H2SO4 2PbSO4 + 2H2O Akut saab tühjendada ja laadida palju kordi järjest, kuid mitte lõpmatuseni, sest plaadid kuluvad. Positiivsel plaadil reageerib PbO 2 sõrestiku pliiga, tekib PbO ja PbSO4
1. Elektrivool- elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist, I A. 1A voolutugevus mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 q. Juhid Dielektrikud Jaguneb: Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool- vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. Eliktrivooluga ...
· Need jpm. koos -> multimeeter (tester) · Veidi eriline generaator kõigusagedusgeneraator ehk sweep- generaator · Silmade asemel: ostsilloskoop (sõpradele lihtsalt oss) · Toiteallikad- 1 ja 2-polaarsed Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 48 Skeemid · Takistid, pingejagurid (ka kondega) <-> stabilisaator · Temperatuuritundlikud asjad, PTC, NTC · Valgustundlikud ahelad: fotodiood, -transistor, -takisti, optron, FEU jne. "UFO-skoop" ! · Alaldi / detektor · Türistor/sümistor, PWM · Generaator, taimer NE555 (nt. ventilaatori või auto salongilambi juhtimine) · Komparaator, operatsioonivõimendi (OV) · Matemaatilisi tehteid tegevad ahelad OV-del · Toiteskeemid: trafo, "seinakuubik", pinge silumine. Miks pinge mõõtes kõrgem kui peaks olema ? Lineaarne pingestabilisaator, voolustabilisaator Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 49 Skeemid
58. Generaatori tüübid ja liigid I. Alalisvoolu generaator: a) eelised: ei vaja väljundpinge alaldit; b) puudused: lamellkommutaatori keerukus ja vähene töökindlus; pingeregulaatorite keerukas ehitus (tagasivoolurelee, voolupiirik, pingeregulaator) ning suur mass II. Vahelduvvoolu generaatori arengut soodustas pooljuhtdioodide leiutamine a) eelised: kompaktne, kontaktivaba, kõrge töökindlus; b) puudused: alaldi ja lisaergutusmähise vajadus TÜÜBID Generaatori tüüpi mõjutavad parameetrid: · sõiduki tüüp ja vastavalt töötingimused · mootori töökiiruste diapasoon · aku ja elektrisüsteemi pinge · voolutarvitite voolutarve · keskkonna koormustegurid (temp., mustus, niiskus jt.) · paigutusruum ja mõõtmed A) Tähtrootoriga generaator 1) puuduvad kontaktrõngad ja harjad;
Teliku liigid ja konstruktsioon Suusktelik – talvel ja mägedes suusktelik viib tsentreerigu taha. Starditakse ja maandutakse vastu mäe külge. Piduriteks kahvelpidurid. Suuskadel nina üles. Ei tohi maandumisel lumme minna. Muudavad lennuomadusi kehvemaks. Raske telikut sisse tõmmata Linttelik- muruväljadel1.rattad ühendatud 2. Kummilint Teliku osad o Rehv o Velg o Kahvel o Õliamortisaator o Käärid o Shimmy (amortisaator) vältida vibratsiooni küljelt küljele, aeglustab pööramist o fikseerimishoob o hüdrosilinder esitelikut juhitakse kahe hüdrosilindriga ressoortüüpi lehtvedru-kevlarist, süsinik kiud võib ka olla o viskab lennukit üles, kui raske maandumine murtud telik- töötab õlaga hoolduseks võetakse polt kääridest välja, on võimalik rattad ...
(Karik, Palm, Past, 1981:209)) H2SO4 lahusega, hakkab negatiivsel plaadil olev plii väävelhappega reageerima ning seetõttu väävelhappe kontsentratsioon väheneb. Elektronid, mis ta ära annab, liiguvad läbi tarbija positiivsele plaadile. Siin redutseerub PbO2 PbO-ks, mis samuti reageerib väävelhappega. Lõpuks on mõlemal elektroodil tekkinud PbSO4, väävelhape on muutunud lahjaks ja aku ei anna enam voolu, sest ta on tühjenenud. Teostades nüüd välise alalisvooluallika, näiteks alaldi abil elektrolüüsi (laadimist), nii et negatiivne plaat on katoodiks, tekib katoodile tagasi Pb, anoodile aga PbO 2 ning aku on uuesti võimeline voolu andma. Summaarselt võiks seda protsessi kujutada järgmiselt: Pb + PbO2 + 2H2SO4 2PbSO4 + 2H2O Akut saab tühjendada ja laadida palju kordi järjest, kuid mitte lõpmatuseni, sest plaadid kuluvad. Positiivsel plaadil reageerib PbO 2 sõrestiku pliiga, tekib PbO ja PbSO4
Lekkevool väiksem pärivooluga 8. Milline näeb välja dioodi karakteristik ülalpool põlve? Peaaegu vertikalne 9. Kui dioodi vool on 0.5 V ja vool on 50 mA, millega võrdub siis dioodi võimsus (W) ? 0,025W 10. Kaks dioodi on jadamisi. Esimesel dioodil on pinge 0.4 V ja teisel on pinge 0.8V. Kui vool läbi esimese dioodi on 0.5 A, millega võrdub siis vool (A) läbi teise dioodi? 0.5 A 11. Milline on kõige enam levinud dioodide kasutusala? Lülitamine, alaldi 12. Mis liiki seade on varaktor? Diod lisa mahtuvusega 13. Kas Zeneri dioodi läbilöögipinge kasvab, kui vool kasvab? ei 14. Mis liiki seade on Zeneri diood? Mitte linearne diod mis töötab läbilöögirezimis 15. Mis on varistor? Varistor on mittelineaarne pingesõltuv takistus 16. Miks on Schottky dioodid palju kiiremad kui alaldusdioodid? Tema konstruktsioonis on rohkem metalli 17. Milliseid optoelektroonilisi seadmeid teie teate? led 18. Mis vahe on fotodioodide ja aladidioodide vahel?
generaatoril pöörlevad rootori poolused, mis magnetiseeruvad spetsiaalse (-sete) elektromagnet (-tite) abil, s.t. ergutusmähis (-sed) on paigal. Rootori pöörlemisel magnetiseerunud poolused kutsuvad esile generaatori staatori südamikes muutuva magnetvälja ja staatori mähistes indutseeritakse vahelduvvool. Vahelduvvoolugeneraatorite rikked 1. Generaatorite rikked · Mähiste isolatsiooni riknemine · Staatorimähisel · Rootorimähisel · Alaldi rikked · Generaator ei lae · Juhtmete halb kinnitus · Harjade halb kontakt · Rihm libiseb 2. Generaatorite kontroll ja katsetamine Ergutusmähise ja staatorimähise katkematuse kontroll Kui lamp süttib, on mähis korras. Ergutusmähise ja staatorimähise isolatsiooni kontrollimine Ergutusmähise keerdudevahelise lühise kontrollimine Takistuse väärtus peab olema 7 oomi piires. Alaldi kontrollimine Päripidi lamp süttib, vastupidi ei
.................................... 195 2 1.Elektroonika ajaloost Elektroonika osad 3 4 Elektroonika ajaloost XIX sajandi lõpp XX sajandi algus Alaldid, Cu O, Se, ... Raadio leiutamine. Säde, koherer, Morse A.Popov - 1889.a; vastuvõtja - 1895.a G.Markoni - 1897.a - patent. 1904.a. - elektronlamp, - diood - J.Fleming - alaldi, - detektor. Voolu juhib ühes suunas. Dioodi ehitus: Kui anoodil on + potentsiaal, siis tekib elektronide liikumine katoodist - anoodile. 1907.a. - Li de Forest - elektronvaakumtriood. 5 6 Elektroonikas: potentsiaal on pinge mingi väljavalitud ühise elektroodi (juhtme) suhtes. Võre potentsiaal on negatiivne - selleks, et ei tekiks võrevoolu. küttepinge 2..
marterjali keevitada ülevalt alla aga paksemat alt üles. 15 MIG/MAG keevituse seadmed MIG/MAG keevituseade põhiosad on: vooluallikas-a, traadietteandemehanism-b, traadipool-c, juhtimisblokk-d, gaasibaloon-e koos reduktori-f ja voolikuga, voolikukomplekt koos keevituspüstoliga- g, tagasivoolu- ja toitejuhe (Joon. 30 ja 31). Vooluallika moodustavad trafo ja alaldi. Etteandemehanism koosneb etteveorullidest ja traadipoolist. Traadipool mahutab 15 või 5kg traati (Joon. 32). Etteveorulli soon peab vastama kasutatava traadi läbimõõdule. Joon. 30 MIG/MAG keevitusaparaat koos balooni ja juhtmetega Joon. 32 Keevitustraat f
marterjali keevitada ülevalt alla aga paksemat alt üles. 14 14. MIG/MAG keevituse seadmed MIG/MAG keevituseade põhiosad on: vooluallikas-a, traadietteandemehanism-b, traadipool-c, juhtimisblokk-d, gaasibaloon-e koos reduktori-f ja voolikuga, voolikukomplekt koos keevituspüstoliga- g, tagasivoolu- ja toitejuhe (Joon. 30 ja 31). Vooluallika moodustavad trafo ja alaldi. Etteandemehanism koosneb etteveorullidest ja traadipoolist. Traadipool mahutab 15 või 5kg traati (Joon. 32). Etteveorulli soon peab vastama kasutatava traadi läbimõõdule. Joon. 30 MIG/MAG keevitusaparaat koos balooni ja juhtmetega Joon. 32 Keevitustraat
Elektroodkeevitusega on võimalik keevitada terast (nii harilikku kui roostevaba) ja malmi aga ka mõningaid värvilisi metalle ning sulameid. MIG/MAG keevituse seadmed MIG/MAG keevituseade põhiosad on: vooluallikas-a, traadi etteandemehhanism-b, traadipool-c, juhtimisblokk -d, gaasiballoon -e koos reduktori-f ja voolikuga, voolikukomplekt koos keevituspüstoliga-g, tagasivoolu- ja toitejuhe (Joon. 18 ja 19 ). Vooluallika moodustavad trafo ja alaldi. Etteandemehhanism koosneb etteveorullidest ja traadipoolist. Traadipool mahutab 15 või 5kg traati (Joon. 20). Etteveorulli soon peab vastama kasutatava traadi läbimõõdule. Voolikukomplekt koos keevituspüstoliga (Joon. 21) koosneb keevituspüstolist, elektroodikõrist, keevitusvoolujuhtmest, kaitsegaasivoolikust ja etteveomehhanismi lüliti juhtmest. Voolikukomplekti pikkus on 2,5-3 m. Vead ja defektid keevisõmblustes
suurem kui katoodil. Selle tulemusena on väljundis pulseeriv alalisvool. Diood toimub alaldina järgmiselt. Diood laseb läbi ainult siinuspinge poolperioodi pärisuunas. Dioodi eeliseks on lihtsus ning ta ei vaja eraldi juhtimissignaali, mis teeb tema kasutamise isereguleeruvates süsteemides väga mugavaks. 22 Joonis 3.11. Alaldi tööpõhimõte [9] 3.8.2. Transistor Transistor (transistor) on elektrilise signaaliga juhitav pooljuhtlüliti. Transistor juhib elektrit elektrilise signaali rakendamisel Gate´le (G) vaid siis, kui pinge kollektoril (C) on kõrgem kui emitteril (E). Joonis 3.12 on toodud üks pooljuhtlüliti- IGBT transistor. Transistori kollektori (C) klemmile on ühendatud vooluallikas ning emitteri klemmile (E) koormus. Et transistor
Pöörlev raam homogeenses magnetväljas. Vahelduvvoolugeneraator. Vahelduvvoolu iseloomustavad põhisuurused. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistus vahelduvvooluahelas. Näivtakistus. Kogutakistus. Ohmi seadus vahelduvvooluringi kohta. Vahelduvvoolu võimsus aktiivtakistusel. Voolutugevuse ja pinge efektiivväärtused. Transformaator. Elektrienergia tootmine, ülekanne ja jaotamine. 3-faasiline vahelduvvool. Elektriohutus. Kaitsemaandus. Kaitsmed. Alaldi. Vaheldi. Elektromagnetvõnkumised. Võnkering. Elektromagnetväli. Elektromagnetlaine. Elektromagnetlainete skaala. Raadiolained, nende omadused ja levimine. Raadioside põhialused. Modulatsioon ja detekteerimine. Raadiolokatsioon. Optika (20h) Sissejuhatus. Valguse dualism. Valguse laine ja korpuskulteooriate ajalooline areng. Valguslainet iseloomustavad suurused. Valgus kui elektromagnetlaine. Inimese silma valgustundlikkus. Geomeetriline optika. Valguskiir
1 3 6 5 7 2 8 4 Joon 3.8. katkematu toite staatilise agregaadi skeem 1, 2 võrgu toide, 3 alaldi, 4 aku, 5 elektrooniline lüliti, 6 vaheldi, 7 elektrooniline ümberlüliti, 8 tarbijate toiteliin Siin kasutatakse aladit 3 ja vaheldit 6 ning akut 4. Aladi laeb pidevalt akut ning pinge katkemisel toimub üleminek aku toitele. Staatilised pidevtoite agregaadid on kõrge kasuteguriga (kuni 85%) ega põhjusta müra. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor
Elektrotehnika eksami kordamisküsimused 1. Seadused alalisvooluringis a)Takistite jadaühendus Takistite jadaühenduse korral on ühenduse otstele rakendatud pinge võrdne üksikute takistuste pingete summaga. U=U1+U2+...+Un Voolutugevus on kõigil takistitel sama. I=const. Kogutakistus jadaühenduse korral võrdne üksiktakistuste summaga. R=R 1+R2+...+Rn b)Takistite rööpühendus Takistite rööpühenduse korral on pinge igal takistusel sama. U=const. Voolutugevus ühenduse otstel on võrdne takistusi läbivate voolude summaga. I=I1+I2+...+In Rööpühenduse korral on kogutakistuse pöördväärtus võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+...1/Rn. Kui kõik takistused on samad, siis kogutakistus R=R1/n (n – takistuste arv). c)Ohmi seadus Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R Suletud mittehargnevas vooluringis on voolu tugevus võr...
Tallinna Polütehnikum Energeetika ja automaatika osakond ELEKTRIMÕÕTMISED 2012 Tallinn Sisukord Mõõtmismeetodid...................................................................................................................3 Mõõtevead...............................................................................................................................4 Mõõtetulemuse absoluutne viga ........................................................................................4 Mõõtetulemuse suhteline viga ...........................................................................................5 Mõõteriista taandatud viga ................................................................................................7 Mõõteriista täpsusklass .....................................................................................................8 Mõõteriistade klassifikatsioon................
.15 Ühefaasiline poolperioodalaldi....................................................................................15 11. Laboritöö nr.10..................................................................................16 Ühefaasiline sildalaldi..............................................................................................16 12. Laboritöö nr.11..................................................................................17 Kolmefaasiline keskväljavõttega alaldi........................................................................17 13. Laboritöö nr.12.................................................................................18 Kolmefaasiline sildalaldi.........................................................................................18 14. Laboritöö nr.13.................................................................................19 Germaaniumdioodi tunnusjoonte ülesvõtmine................................................
Vaja Ku3->Rts/Ro2. 4. küllastus välditud(puudub peensiire) ja kiirus 3-4x suurem kui TTL(=10ns). Pooljuhtmaterjal (kõrge-oomiline) ja metall. 5. Ajal. esimene. 2xNOR(või 2xNAND, siis madalaktiivne sisendite suhtes) rist tagasisidega (00-ei muutu, 11-keelatud). Asünk, puudub CLK. Sünkroonne, siis 2xAND, kummasegi CLK ja R või S. Esifrondiga: nool sisse, tagafron nool välja CLK-s. Pilet 10. 1. Wien'i sild 2. TTL loogika ja 2NING-EI 3. Flash ADM 4. 1 f. "0" alaldi 5. emitterijärgija 1. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku3->Rts/Ro2. Siinuse generaator. 10pdf 2. TTL: „0”-0..0,4V „1”-2,4-5V arvutustehnikas kasutusel, hea koormatavus; mitme emitteriga trans baasi ahelas asendab DTL-s dioode, kui kas või üks em maas, siis baasi vool maha 3NAND
Ruum 1. Wien'i sild laengute vähenemine, 0-Ua(läheneb 0-le), Ja=Jdif-Jtr Ia=JiaS-siirde ristlõige. Katkematu 2. TTL loogika ja 2NING-EI 3. Flash ADM aukude dif läbi p-n siirde ja nende rekomb tekita el-de juurdevoo klemmilt. Vastupinge:siire 4. 1 f. "0" alaldi laienenud kõvasti n alale, 0+Ub. Jb=Jtr-JJdif. 0-kasvanud ja takistab aukude siirdest 5. emitterijärgija läbiminekut. Is=Jtr*S-soojuslik vool, Ia=Is(exp(U/t)-1)-eksponent. VAK: U<0=Ub=>const Is 1. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-
1 komparaatorit. Väljund digitaalne „0“ kui Ux < U0 ja “1” kui Ux > U0. Kui on vaja tõsta muundamise täpsust, siis kasutame nn mitmekordset FLASH muundamist: 1) “Jäme” ehk esialgne FLASH muundamine. 2) jämeda FLASH tulemuse töötlemineDAM-ga. 3) Varem fikseeritud sisendsignaali ja DAM-i väljundsignaali vahe allutame järjekordsele FLASH muundamisele. See on täpne, aga kulub umbes 2,5 korda rohkem aega. 4. 1 f. "0" alaldi 5. Emitterijärgija Emitterjärgija ehk ühise kollektoriga transistoril baseeruva võimendusastme korral võetakse signaal välja emitterist. Antud juhul on nii
Kordamisküsimused 1. Mis on Ohmi seadus? U=R*I 2. Mis on pingejagur? Etteantud parameetritega pingejaguri arvutamine. Pingejagur – alalis- või vahelduvpinget osadeks jagav elektriseade. 3. Elektriahela võimsus. U2 2 P=U∗I = =I ∗R R 4. Edissoni efekti olemus? 5. Elektronlambid (diood, triood, tetrood …) ja nende tööpõhimõte? diood ‒ kahe elektroodiga (katood, anood); triood ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood); pentood ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood). Tetrood – nelja kanaliga Dioodi tööpõhimõte Töötamisel lastakse vool läbi nikroomist hõõgniidi, mis kuumutab katoodi 800...1000 °C kraadini. Kuum katood eraldab elektrone vaakumisse, protsess, mida nimetatakse termoemissiooniks. Katood on kaetud leelismuldmetalli (nt.baarium või strontsium) oksiidiga, millest elektronid väljuvad suhteliselt kerg...
temperatuurist aga ka aku hooldus- ja kasutustingimustest. Pakane halvendab seega aku käivitusomadusi. Akude ühendamine · Akude ühendamise järjekord autole pealepanekul: 1) Ühenda + juhe aku + klemmiga 2) Ühenda juhe e. Maandusjuhe aku klemmiga Kahe aku omavaheline ühendamine 24V pingega elektriskeemis: -+-+ Akujuhtmete lahtiühendamine (massilüliti väljalülitamine) töötaval mootoril põhjustab generaatorseadme riknemise(toimub alaldi dioodide läbilöök) Abiakude kasutamine mootori käivitamisel : 1) Ühenda juhtmega mõlema aku plussklemmid omavahel 2) Teise, miinusjuhtme üks ots kõigepealt käivitatava auto kere külge selle auto akust võimalikult kaugel 3) Viimasena ühendatakse miinusjuhtme teine ots abiaku miinusklemmiga; kui abiaku on auto peal siis selle auto kerega. Nii on ahela sulgemisel tekkiv säde viidud akudest võimalikult kaugele.
1900 Wallace Clement Sabine kasutab akustikaseadusi Bostoni Kontserdimaja konstrueerimisel. 1901 Pieter Zeeman avastab, et tugevas magnetväljas oleva valgusallika spektrijooned lõhestuvad mitmeks. 1901 Pjotr Lebedev näitab, et valgus avaldab survet. 1901 Guglielmo Marconi saadab raadiosignaali Inglismaalt Kanadasse Newfoundlandi. 1903 Vennad Wrightid sooritavad esimese lennu. 1904 John Ambrose Fleming leiutab alaldi. 1904 Charles Glover Barkla näitab, et röntgenkiired on elektromagneetilised. 1905 Walther Nernst väidab, et absoluutset nulltemperatuuri pole võimalik saavutada (termodünaamika III seadus). 1905 Albert Einstein avaldab kolm artiklit: esimene väidab, et Browni liikumine kinnitab aatomite olemasolu; teine väidab, et fotoefekt kinnitab footonite olemasolu; kolmas räägib erirelatiivsusest.
Mootori ja generaatori kiiruse parandused momendi valemisse. Parandused on võrdelised momendi muutusega. Valitud mootorit muutmiseks kasutatakse tavaliselt ventiilajamit. Hoides generaatori ergutusvoolu konstantsena, muutub tema kontrollitakse maksimaalse ja käivitusmomendi järgi. Muudetava kiirusega mootorit kontrollitakse veel pinge täiendava reguleerimiseta sagedusega võrdeliselt. Otsesidestuslülituses on ühitatud alaldi ja vaheldi. maksimaalvoolu järgi suurimal kiirusel. Ekvivalentse võimsuse meetod. Töömasina koormusgraafik võib olla Otsesidelülitus sobib väikeste sageduste saamiseks. Alalisvoolulüliga sagedusmuundur koosneb juhitavast antud võimsuse sõltuvusena ajast. Ekvivalentse võimsuse all mõistetkase püsivõimsust, mille tõttu mootor alaldist ja vaheldist. Aladi on koostatud kuuest dioodist. Vaheldi moodustavad aga transistorid
Elektrijaamad 1.Elektrijaamades kasutatavate katelde liigitus Energeetilisel aurukatlal on järgmised põhilised osad: - Kolle - Põletid - Küttepindade puhastusseadmed - Aurustusküttepinnad - Auruülekuumendi - Auruvaheülekuumendi - Toitevee eelsoojendi - Ökonomaiser - Õhueelsoojendi Katlaid liigitatakse kontstruktsiooni järgi, millest enamus katlaid on ekraantüüpi püstveetorukatlad. Katlaid liigitatakse selle jägi, millist kütust katel kasutab tahke, gaasiline, vedel. Vee liikumise iseloomu alused aurustusküttepindades jaotatakse katlaid aga järgmiselt: - Vabaringlusega katel - Mitmekordse sundringlusega katel - Otsevoolukatel Vabaringlusega ja mitmekordse sundringlusega katlad on trummelkatlad. Vabaringlusega kateldes (a) ringleb vee-aurusegu vee ja auru tiheduste erinevuse tõttu, mitmekordse sundringlusega (b) kateldes aga ringluspumba toimel. Otsevoolukateldes (c) pumpab vee ja auru läb...
hammast. Igal hambal asetseb üks faasimähise pool 9, mil- lel on 18 keerdu 1,08-mm läbimõõduga traati II3B-2. Kolm Generaatori rootoriks on hooralas . (joon. 45, c) , mille 6-poolist jada on tähtlülituses ja nende faasijuhtmed on alumiiniumisulamist pöias on püsimagnetid (mopeedidel ühendatud alaldi klenimide külge. 4, motorolleritel ja mootorratastel 6 tk.), Staator koosneb Otstest on staator suletud kaantega 4 ja II, mida hoiavad karteri külge kinnitatud plaadist, millel paiknevad teras- köhal kolm kruvi. Selleks et rootori magnetvoog ei kul- südamiku ja pooluskingadega mähised. Mopeedidel ©n gieks kaante kaudu, on need valmistatud alumiiniumisula- kaks mähist, millest üks toidab valgusteid ja teine süüte- mist
Pöörlevate masinatega sagedusmuundurid kujutavad endast sünkroon- või asünkroongeneraatorit, mida käitab alalisvoolumasin. Mootori ja seega ka generaatori kiiruse muutmiseks kasutatakse tavaliselt ventiilajamit. Sünkroongeneraatoris indutseeritud emj. on võrdeline nurkkiirusega. Hoides generaatori ergutusvoolu konstantsena, muutub tema pinge täiendava reguleerimiseta sagedusega võrdeliselt. Alalisvoolulüliga sagedusmuundur koosneb juhitavast alaldist ja vaheldist (inverterist). Alaldi on koostatud kuuest dioodist. Vaheldi moodustavad aga transistorid. Kõrgemal pingel kasutatakse vaheldis türistore. Alalisvoolulüliga muundur võimaldab kiirust reguleerida nii üles- kui ka allapoole. 31. Elektriajami dünaamika põhivõrrandid. Agregaadi tööd dünaamilises olukorras iseloomustab elektriajami põhivõrrand. Kogu võrrandit on vaja kasutada ainult sel juhul, kui süsteemi
DP DL C3 ~ 220 Pärast lambi sisselülitamist hakkab alaldist S ja laadimistakistit R läbiv vool laadima kondensaatorit C 2 . Kui pinge kondensaatoril C 2 saavutab ligikaudu väärtuse 220 V, toimub lahendi õhuvahemiku läbilöök ja kondensaator C 2 tühjeneb drosseli lisamähise kaudu, mille tulemu- sena drosseli põhimähises tekib kõrgepingeimpulss. See süütabki lambi L. Alaldi kaitseks kõrgepingeimpulsi eest on kondensaator C 1 . 30 Kondensaator C 3 on vajalik lambi süütamisel süüteseadeldisega tekitata- vate raadiohäirete kõrvaldamiseks. Nelja elektroodiga lamp lülitatakse võrku lihtsustatud skeemi järgi, milles puudub süüteseadis. Nelja elektroodiga lamp süüdatakse 220 V pingega. Nelja elektroodiga lambi süüteseadise skeemis on samuti
rrroduiatsįooni sagedus (kandevsagedus) valitakse ļ0...100 korda SįtĮļrem kui pinge põhi- harrrroorriļise sagedus. Tihti kasutatakse aga veeĮgi suttremaid sagedusi. ttt. et väheridada nrttundut'i nrįila rrõi elektror-nagnetilisi häireid. Elektrirnootoris rting toitenlurrttclul'is tekkivad kaod orr r_n inirnaal sed teatud optirrraalsei modulatsiooni sasedrrseļ . Alaldi Filter Pidurdusahel ą-l " l "f1 3-un joonis l. l. Alalisvoolu vahelįįļiga sagedusInuutrdut. Sagedtsnrr"tunclurite julrtirrlissiisteetrre täiustatakse pidevalt ja trerrde aļ'engĮļs võilr täheļcļacļa alĻ ärgnevaid tendentse. Seadmete ja funktsioonide süt'enev integreerumine
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg............................................................................................................................. 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid.................................................... 5 AND...........................................................
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AN...
emj, mille suurus sõltub rootori asendist staatori suhtes ehk rootori pöördenurgast . Saadud vahelduvpinge alaldatakse alaldussilla V abil ja saamegi sellise selsüün- käsklusaparaadi väljundsignaali Uvälj1. Sellise selsüünkäsklusaparaadi puuduseks on asjaolu, et väljundsignaal ei anna meile infot selsüüni rootori pöördumise suuna kohta. Sellest puudusest saab aga üle, kui alaldada rootorimähises indutseeritud emj faasitundliku alaldi FA abil [vt ka väljundpingete diagrammi Uvälj = f ()]. Väga lihtsad on ka mitmesugused potentsiomeetrilised käsklusaparaadid (joonis 3.2). Joonisel 3.2.a on kujutatud lihtsaimat potentsiomeetrilist käsklusaparaati, mille väljundsignaali väärtus sõltub liuguri asendist, st tema liikumisulatusest L. Sellise käsklusaparaadi puuduseks on ühepolaarsus väljundsignaali polaarsus ei sõltu liuguri liikumise suunast. Joonis 3.2
Kui te leiate vea siis osutage sellele kommentaariga (“Insert” ->”Comment” või märgi osa sellel parem klõps ning “Comment”). Küsimuste järel on vastamise koht. Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB,...
akus elektrolüüt kristalliseerub 65°C juures, tühjaks saanud akus aga 15°C juures. Generaatorina on traktoritel ja liikurmasinatel kasutusel põhiliselt kolmefaasiline kroonrootoriga vahelduvvoolu generaator. Osadel traktoritel kasutatakse ka vahelduvvooluinduktorgeneraatoreid. Kuna vahelduvvoolu traktori elektrisüsteemis kasutada ei saa, siis lisatakse generaatorile dioodalaldi. Töötamise ajal vajavad generaator ja alaldi jahutamist, seetõttu lisatakse generaatorivõllile ventilaator. Vahelduvvoolugeneraator ja alaldi on tundlikud ülekoormuse ja lühise suhtes st võivad kergesti rikneda. Generaatori klemmipinge sõltub generaatori rootori pöörlemissagedusest ja mida suuremaks see läheb, seda kõrgemale tõuseb pinge. Pinge tõusu elektrisüsteemis piirab pingeregulaator. Pingeregulaator paikneb rootori ergutusmähise vooluringis. Selle regulaatori korrasolekust sõltub generaatori töö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
