Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"alaldi" - 94 õppematerjali

alaldi – выпрямитель /Alaldi ülesanne on muundada vahelduvvool alalis-keevitusvooluks. Задача выпрямителя: преобразует переменный ток в сварочный ток./
thumbnail
3
pdf

Elektrotehnika

Parandused on võrdelised momendi muutusega. Valitud mootorit muutmiseks kasutatakse tavaliselt ventiilajamit. Hoides generaatori ergutusvoolu konstantsena, muutub tema kontrollitakse maksimaalse ja käivitusmomendi järgi. Muudetava kiirusega mootorit kontrollitakse veel pinge täiendava reguleerimiseta sagedusega võrdeliselt. Otsesidestuslülituses on ühitatud alaldi ja vaheldi. maksimaalvoolu järgi suurimal kiirusel. Ekvivalentse võimsuse meetod. Töömasina koormusgraafik võib olla Otsesidelülitus sobib väikeste sageduste saamiseks. Alalisvoolulüliga sagedusmuundur koosneb juhitavast antud võimsuse sõltuvusena ajast. Ekvivalentse võimsuse all mõistetkase püsivõimsust, mille tõttu mootor alaldist ja vaheldist. Aladi on koostatud kuuest dioodist. Vaheldi moodustavad aga transistorid...

Elektrimaterjalid
140 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused

7 Täpne peatumine võib toimuda seadme liikumise jälgimisega anduritega (teekonna ­ ja lõpplülititega), mootori liikumise jälgimisega võlli asendi anduriga (enkooderiga) või samm- mootori sammude jälgimisega. Autot juhitakse juhtnuppudega SA1 (seisma) ja SA2 (käima) ja kahekontaktiliste teekonnalülititega SQ1 ja SQ2, mis paiknevad auto liikumistee lõpp-punktides. Muundurid: 1) juhitav alaldi muundab vahelduvvoolu alalisvooluks, võimaldab reguleerida pinge keskväärtust. 2) Impulss-laius-modulaator muudab impulsside laiust ja sagedust. Võimaldab reguleerida pinge keskväärtust. Ülekandeseadmed: 1) reduktor vähendab pöörlemiskiirust ja suurendab pöördemomenti 2) kuulkruvi muudab pöörleva liikumise kulgevaks 3) rihm ja lint vähendavad pöörlemiskiirust ja suurendavad pöördemomenti Tagasiside andurid:...

Elektrotehnika
313 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Elektriahelad ja elektroonika alused. Eksami materjal

Vaikesevoimsuselised alaldid on ette nahtud pohiliselt elektroonika- ja raadioseadmete toitmiseks vahelduvvooluvorgust. Suure voimsusega alaldid on kasutusel naiteks elektertranspordis trammide ja trollide kontaktvorgu toitmiseks alalisvooluga. Alaldeid kasutatakse akude laadimiseks, galvaanika-, elektroluusi-, keevitusseadmete, alalisvoolumasinate ja ­aparaatide jm toitmiseks vahelduvvooluvorgust. Uldjuhul koosneb alaldi kolmest osast: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo muundab vahelduvpinge vaartuseni, mis on vajalik alaldi valjundis noutava alalispinge saamiseks. Ventiil on vahelduvvoolu alaldav seadis, milleks nuudisajal on enamasti pooljuhtdiood, mis laseb voolu labi ainult uhes suunas. Ventiilid tagavad uhesuunalise voolu koormusahelas. Selle tulemusena muutub vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Selliselt alaldatud valjundpinge pulseerib tugevasti...

Elektriahelad ja elektroonika...
472 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Valguse lainepikkuse määramine difraktsioonivõre abil

Arvutades: P0V1 = P1V2 P0V1/V2 = P1 P1 = 103400*0.00002/0.000015 = 137,8 kPa 7. Hõõrdejõud kolbi ja süstla vahel Fh=(P1-P0)S Fh=(137,8-103,4)*0.000314=10,6N 8. Fh otsese mõõtmise põhjal Fh=13N Järeldus: Tulemused võivad erineda, sest õhk imbub tihendist läbi. Hõõglambi valgusviljakuse määramine 1. Töövahendid: juhtmed, lamp, voltmeeter, ampermeeter, valgussensor, luksmeeter, reostaat, alaldi , lüliti. 2. Katse joonis: 3. Töö käik: a) Lambi andmed: Un = 6,3V In = 0,3 A b) Anname lambile nimipinge ja mõõdame voolutugevuse I = 0,25V c) Arvutame võimsuse P=UnI P=1,575W d) Mõõdame valgustiheduse E kaugusel r = 5cm = 0.05m Mõõtmise suund Põleva lambi E(lx) Kustunud lambi E(lx) Lambi E(lx) Hõõgniidi suunas...

Füüsika
337 allalaadimist
thumbnail
52
pdf

Keevitus

2.2. Keevitusalaldi Keevitusalaldi toodab keevitamiseks alalisvoolu. Sele 2.4. Keevitusalaldi üldskeem Keevitusalaldi ehitus. 1. Lülitus vooluvrku ­ 2. Transformaator (kolmefaasiline) ­ ( ) /Transformaatori ülesanne on muundada kõrge võrgupinge madalaks keevituspingeks ja madal võrguvool kõrgeks keevitusvooluks. : ./ 3. Alaldi sisse- ja väljalülitamine ­ 4. Keevitusvoolu reguleerimine ­ 5. Jahutusavad ­ 6. Keevitusjuhtme ühendamine elektroodihoidikuga ­ 7. Klemmiga tagasivoolu juhtme ühendamine detailiga ­ 8. Ventilaator ­ /Ventilaatori ülesanne on jahutada alaldiplokki. : ./ 9. Alaldi ­ /Alaldi ülesanne on muundada vahelduvvool alalis-keevitusvooluks. : ./ Keevitusalaldi puudused 1. Magnettuul 2. Kõrgem hind kui transformaatoreil Keevitusalaldi eelised 1...

Keevitamine
142 allalaadimist
thumbnail
44
odt

Traktorid ja liikurmasinad

Astmelised käigukastid liigitatakse: · Hammasülekande tüübi järgi · Võllide arvu järgi · Hammasrataste hambumise viisi järgi · Käiguvahetusmehhanismi järgi · Võllide paiknemise järgi · Käiguvahetuse järgi · Käikude arvu järgi · Nihutatavate hammasrataste arvu järgi Käigud grupeeritakse. Traktoritel jaotatakse: 1. Põhikäigud 2. Transpordikäigud 3. Aeglased käigud Käigukastide üleehitus. Mehaanlised käiguvahetusseadised koosnevad: · Lülituskahvlitest, mis on kinnitatud liugurite külge. Liugureid hoiavad kindlas asendis vedrudega fiksaatorid. Liugurieid liigutatakse käigukangi abil. Traktori jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt veoratastele (roomikutele) ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekanne edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab pöördemomenti muuta. Traktori jõuülekanne tag...

Traktorid ja liikurmasinad
103 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Elektriahelad ja elektroonika alused eksami kordamisküsimuse

Väikesevõimsuselised alaldid on ette nähtud põhiliselt elektroonikaja raadioseadmete toitmiseks vahelduvvooluvõrgust. Suure võimsusega alaldid on kasutusel näiteks elektertranspordis trammide ja trollide kontaktvõrgu toitmiseks alalisvooluga. Alaldeid kasutatakse akude laadimiseks, galvaanika-, elektrolüüsi-, keevitusseadmete, alalisvoolumasinate ja ­aparaatide jm toitmiseks vahelduvvooluvõrgust. Üldjuhul koosneb alaldi kolmest osast: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo muundab vahelduvpinge väärtuseni, mis on vajalik alaldi väljundis nõutava alalispinge saamiseks. Ventiil on vahelduvvoolu alaldav seadis, milleks nüüdisajal on enamasti pooljuhtdiood, mis laseb voolu läbi ainult ühes suunas. Ventiilid tagavad ühesuunalise voolu koormusahelas. Selle tulemusena muutub vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Selliselt alaldatud väljundpinge pulseerib tugevasti...

Elektriahelad ja elektroonika...
346 allalaadimist
thumbnail
27
pptx

Päikeseelektrijaam

Lihtsustatult on taoline skeem esitatud joonisel 5, päikeseelektrijaama ehitusliku kujunduse põhimõte aga joonisel 6. Ühe fotoelektrilise mooduli (päikesepaneeli) võimsus on tavaliselt 50...1000 W Elektrivõrgu lihtsustatud skeem 1 fotoelektriline moodul 2 fotoelektriline sektsioon 3 vaheldi 4 trafo Joonis 5. Fotoelement- ehk fotogalvaaniline päikeseelektrijaam 1 päikesekiirgus 2 fotoelektriliste paneelide väli, 3 alaldi 4 trafo Joonis 6. Sellise tootmisviisi plussid 1) Päikeseenergia on taastuv ja lõputu energiaallikas otseses tähenduses. Niikaua, kui päike on endiselt olemas, on päikeseenergia kättesaadav. 2) Päikeseenergia ei sõltu asukohast erinevalt teistest energialiikidest. Seda leidub nii kõrbes, mägedes kui ka lopsakas metsas. 3) Suured pumbajaamad ja puurimisvõrgud tehakse fossiilkütuste kaevandamiseks maapinna alt. See on kallis ja samas lisanduvad ka jooksvad kulud...

Elektrivarustus
38 allalaadimist
thumbnail
74
pdf

Arvutid 1 eksam

1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AN...

Arvutid i
586 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Elektrotehnika eksamiküsimused

Mootori ja seega ka generaatori kiiruse muutmiseks kasutatakse tavaliselt ventiilajamit. Sünkroongeneraatoris indutseeritud emj. on võrdeline nurkkiirusega. Hoides generaatori ergutusvoolu konstantsena, muutub tema pinge täiendava reguleerimiseta sagedusega võrdeliselt. Alalisvoolulüliga sagedusmuundur koosneb juhitavast alaldist ja vaheldist (inverterist). Alaldi on koostatud kuuest dioodist. Vaheldi moodustavad aga transistorid. Kõrgemal pingel kasutatakse vaheldis türistore. Alalisvoolulüliga muundur võimaldab kiirust reguleerida nii üles- kui ka allapoole. 31. Elektriajami dünaamika põhivõrrandid. Agregaadi tööd dünaamilises olukorras iseloomustab elektriajami põhivõrrand. Kogu võrrandit on vaja kasutada ainult sel juhul, kui süsteemi...

Elektrotehnika
506 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Elektroonika alused Konspekt

Alaldusdioodid Kõrgsagedusdioodid Schotkydioodid ­ ülikõrgsagedus dioodid Zeneri dioodid ­ stabilnitorid Varikapid e. mahtuvus dioodid Gunnidioodid e. generaatordioodid Varaktorid e. sagedus kordistid Valgus- , foto- ja laserdioodid Üldine dioodi märk Dioodi üldised rakendused Pärispingestusel juhib elektrit ning vastupingestusel ei juhi. Täisperiood alaldi Suureneb dioodide arv. Tekib vajadus erilise mähisega sekundaar trafo järele. Mida suurem on pulsatsioon seda suurem on tema efektiivväärtus. Alaldid ja stabilisaatorid Alaldamine on protsess, mille käigus muundatakse vahelduvvool alalisvooluks. Vastavaid elektronseadmeid nimetatakse alalditeks. Alaldamise protsess põhineb p-n siirde omadusel juhtida voolu ainult ühes suunas st. päripingestuse korral (vastav elektronseadis on pooljuhtdiood. Alaldeid saab liigitada :...

Elektroonika alused
53 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Sünkroongeneraator v1

Tüüpiline sünkrongeneraator - välisvaade 2-pooluselise sünkroongeneraatori põhimötteskeem Sünkroongeneraatori staatorimähise skeem 4-paari rootoripoolusega sünkroongeneraatori rootori sketsh Harjadeta sünkroongeneraatori skeem Firma AvK harjadeta sünkroongeneraatori skeem Sünkroongeneraatori EMJ genereerimine Sünkroongeneraatori võimsuse tunnusjoon Sünkroongeneraatori võimsuse tunnusjoon Sünkroongeneraatori võimsuse tunnusjoone seletuseks Pm on seda suurem, mida suurem on masina E või ergutusvool ja pinge U ning mida väiksem on xd Pam (ajamimootori mehhaaniline võimsus) võrdub generaatori poolt võrku antava elektrilise võimsusega P, s.t. Pam = P Võimsus Pam ei sõltu koormusnurgast ja on joonisel hrisontaalne sirgjoon. Kui =90º, siis generaator arendab max võimalikku aktiivvõimsust Pm ja kriitiline. Sünkroonmasina vektordiagrammid erinevates tööreziimi...

15 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Südame rütmihäirete tekkemehhanismid

Erinevalt juhtesüsteemi rakkudest ei toimu töömuskulatuuri rakkudes spontaanset depolarisatsioon kriitilise läveni. Ühesõnaga aktsioonipotentsiaali teke töömuskulatuuri ja erutusjuhtesüsteemi rakkudes on erinev. Üheks põhjuseks on erinev teatud tüüpi K+ kanalite geenide ekspressioon rakus. Näiteks sinuatriaalsõlme ja atriventrikulaarsõlme sammuandja rakkudel ei esine kaaliumi sissevoolu alaldi kanaleid ning seeõttu on nende membraanipotentsiaal rahulolekus rohkem depolariseerunud kui mitte sammuandja rakkudes1. K+ kanaleid võib jagada funktsionaalselt mööduvateks väljapoole, hilinenud (ülikiireteks, kiireteks ja aeglasteks) alaldi ja sissepoole alaldi kanaliteks. Sissepoole alaldi K + kanalid jagunevad veel omakorda lekekanaliteks, atsetüülkoliinist-sõltuvateks ja ATP-sõltuvateks kanaliteks1. K+ kanaleid võib grupeerida ka vastvalt stiimulile, mis põhjustab nende...

Arstiteadus
66 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika kordamine - tahkiste füüsika

Metastabiilne tase Pikaajaline ja kahvatuid jooni andev tase. Mis on diood? Nimeta kolm dioodi tüüpi. Elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on Kus neid kasutatakse? tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Alaldi ­ seadised (raadiod, televiisorid, arvutid jne) vajavad toiteks alalispinget. Samuti on alaldeid tarvis raadio teel edastatud heli-, video- ja teabesignaalide dektekteerimiseks. Päikesepatareid ehk fentiilfotoelemendid ­ kasutatakse päikeseenergia valgusenergiaks muutmisel....

Füüsika
13 allalaadimist
thumbnail
197
pdf

Elektroonika

195 2 1.Elektroonika ajaloost Elektroonika osad 3 4 Elektroonika ajaloost XIX sajandi lõpp ­ XX sajandi algus Alaldid , Cu O, Se, ... Raadio leiutamine. Säde, koherer, Morse A.Popov - 1889.a; vastuvõtja - 1895.a G.Markoni - 1897.a - patent. 1904.a. - elektronlamp, - diood - J.Fleming - alaldi, - detektor. Voolu juhib ühes suunas. Dioodi ehitus: Kui anoodil on + potentsiaal, siis tekib elektronide liikumine katoodist - anoodile. 1907.a. - Li de Forest - elektronvaakumtriood. 5 6 Elektroonikas: potentsiaal on pinge mingi väljavalitud ühise elektroodi (juhtme) suhtes. Võre potentsiaal on negatiivne - selleks, et ei tekiks võrevoolu. küttepinge 2...

Elektroonika ja IT
74 allalaadimist
thumbnail
23
odt

Uus TIG keevitus.

Puudused: aeglane keevituskiirus paksude materjalide puhul; tundlikkus keevituskiirusele; tundlikkus materjali puhtusele; vajalik juuregaasi olemasolu. TIG keevitusseade. TIG keevitusseade on sama, mis kaarkeevitamisel. Seade võib olla alaldi , kust saadakse alalisvoolu (DC) või vahelduvvoolu (AC). Uuemad seadmed on 4 varustatus juba mõlema vooluliigiga, mida saab valida vastavalt vajadusele. TIG keevitusvoolu iseloomustab järsult langev katakteristika. Keevitamisel keevitus-kaare pikkus vahetub kergesti, kuna käsi ei püsi detailist ühel kaugusel ja sellest tekib pinge muutus. Voolutugevus muutub võrreldes pinge muutusega õige vähe nagu graafikult näha...

Keevitamine
85 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Õppeaine SKK0121 ”Elektroonika alused”

Monovibraator OV baasil 41. Multivibraator OV baasil 42. Muundur vool - pinge OV baasil 43. Pingekomparaator OV baasil 44. Schmitt’i triger OV baasil 45. Kahekordne ”T”-kujuline sild (ASK, FSK) 46. Lihtne lineaarse pinge generaator 47. Selektiivne võimendi 48. Siinusvõnkumiste RC-generaator (Wien'i sild + OV) 1 49. Siinusvõnkumiste tekitamise tingimused 50. Wien´i sild (ASK, FSK) 51. Alaldi induktiivne filter, tema kasutamisala 52. Alaldi mahtuvuslik filter, tema kasutamisala 53. Elektronaparatuuri toiteallika struktuurskeem 54. Kompensatsioon-pingestabilisaator (struktuurskeem, realisatsioon) 55. Lihtne pingekordisti (Latour'i skeem) 56. Ühefaasiline "0" - väljavõttega alaldi 57. Ühefaasiline poolperioodalaldi 58. Ühefaasiline sildlülituses alaldi 59. 2NING-EI loogikaelement (tähistus, tõeväärtuse tabel) 60...

Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
20
docx

IMPULSS – STABILISAATORIGA TOITEPLOKK

Joonis 4. Impulsstoiteploki elektriskeem. Alaldi, dioodid D1, D4 ja elektrolüütkondensaator C1, väljundpinge URO avaldub valemist: , kus Use on transformaatori sekundaarmähise pinge efektiivväärtus ja UF on alaldusdioodi päripingelang. Alaldi väljundpinge on ühtlasi ka impulss-stabilisaatori mikroskeemi U1 sisendpinge UIN. Asetades lähteandmed valemisse saame: Seega on eeldatav sisendpinge maksimaalväärtus u 20,5 V. Silukondensaatori C1 mahtuvuse arvutamisel on lubatav sisendpinge pulsatsioon kpul kuni 10 %, ehk sisendpinge UIN väheneb kuni 18,5 V. Silukondensaatori C1 arvutamiseks kasutame valemit: kus IROmax alaldi väljundi maksimaalne vool. Kasutatava transformaatori näivvõimsus on 20...

Elektroonika
35 allalaadimist
thumbnail
158
pdf

Elektriajami juhtimine

Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik...

Elektriaparaadid
86 allalaadimist
thumbnail
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3, d, neljakvadrandiline (4Q) tunnusjoon. Esimesel juhul on koormuse pinge ja vool ühesuunalised, teisel juhul võib muutuda koormuse pinge suund muutumatu voolu suuna korral ja kolmandal juhul võib muutuda koormusvoolu suund muutumatu pinge suuna korral. Reeglina on mootorile vajalikud kahe- ja neljakvadrandilised muundurid, mis omavad jõuahelat pidurdusenergia vastuvõtmiseks ja hajutamiseks. Kuni mootori klemmidele on rakendatud toitepinge, tekitab see võimsuse (ka voolu) läbi alaldi , mis võib olla kahesuunaline, võimaldades masinal töötada nii mootorina kui generaatorina ning pöörelda ühes või teises suunas. Siin ongi põhjus, miks nõutakse neljakvadrandilisi süsteeme, kui koormuspinge ja koormusvool on kahesuunalised. Mootori talitlus pöörlemissuunaga "edasi" kujutab endast esimest kvadranti positiivse pinge ja vooluga. Edasisuunas pööreldes võib masin aeglustuda (pidurduda),...

Elektrivarustus
89 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun