Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Kristi Tammet Teostatud: 28.03.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 4 OT Sildalaldi Töö eesmärk: Töövahendid: Alaldi kasutamine, selle Ühefaasiline sildalaldi, ampermeeter, väljundtunnusjoonte ning vahelduvpinge voltmeeter, alalispinge alaldatud pinge voltmeeter, potentsiomeeter, ostsilloskoop. pulsatsiooniteguri määramine. Skeem Teooria Alaldi abil muundatakse siinuseline vahelduvpinge pulsseerivaks alalispingeks. Alaldid jagunevad tüüritavateks ja mittetüüritavateks. Mittetüüritav alaldi koosneb dioodidest, tüüritav aga türistoridest. Kasutatakse ka osaliselt tüüritavaid alaldeid, mis sisaldavad nii dioode kui türistore
kõrgsagedus (nt. ultraheli-, liikumatus osas sõrmkontakt, kuid kande- või raadiosagedus) võib olla ka vastupidi Vahelduvkomponenti sisaldav alaldatud vool (kui seda on vaja eristada silutud alaldatud voolust) + Positiivne polaarsus – Negatiivne polaarsus N Neutraal M Keskjuht Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 3(10) 1.3 Elektriskeemide tingmärgid
Hüvetegur Qz: Ro 7,10 QZ = = =0,0492 r Z 144,44 Stabiliseerumistegur kz: Δ U Z 6,02−5,89 0,13 k Z= = = =0,01413 Δ E 31,7−22,5 9,2 (Uz=5.6V) Järeldused ja kokkuvõte: Pooljuhtstabilitron (stabilitron, zenerdiood, Zeneri diood e. Z-diood) on ränidiood, mis hoiab pinge temaga rööbitisel koormusel peaegu püsivana, kuigi toitepinge või koormustakistus võib suures ulatuses muutuda. Stabilitron vähendab ka alaldatud pinge pulsatsiooni (vahelduvkomponenti). Stabilitronid töötavad pinge-voolu tunnusjoone vastuharu läbilöögi-piirkonnas (joonis 3.8). Stabilitrone toodetakse pingetele 3...400 V ja vooludele kümnendikest milliampritest mitme amprini. Stabilitrone võib ühendada jadamisi, siis võrdub stabiliseerpinge üksikute stabilitronide stabiliseerpingete summaga.
Uldjuhul koosneb alaldi kolmest osast: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo muundab vahelduvpinge vaartuseni, mis on vajalik alaldi valjundis noutava alalispinge saamiseks. Ventiil on vahelduvvoolu alaldav seadis, milleks nuudisajal on enamasti pooljuhtdiood, mis laseb voolu labi ainult uhes suunas. Ventiilid tagavad uhesuunalise voolu koormusahelas. Selle tulemusena muutub vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Selliselt alaldatud valjundpinge pulseerib tugevasti. Pulseeriva pinge silumiseks kasutatakse silufiltreid, mis uhendatakse alaldi valjundklemmidele ja mis sisaldavad reaktiivelemente (kondensaatoreid, induktiivpoole ehk drosseleid). Reaktiivelemendid salvestavad energia ajal, kui pulseeriva pinge (voolu) hetkvaartus kasvab, ja tagastavad energia, kui pinge (vool) vaheneb, siludes selliselt pinge (voolu) muutumise. Alaldid jagunevad vastavalt toitepinge faaside arvule uhefaasilisteks mitmefaasilisteks.
· Skeemilise lahenduse järgi Omadused: · Saadud alalisvool (alaldatud vool) on suure pulsatsiooniga · Dioodile mõjub suur pinge · Muudab trafo tööreziimi väheefektiivseks ning suurenevad trafo mõõtmed · Väike pooljuhtdioodide arv · Väike maksumus Ühefaasiline täisperiood alaldi Omadused: · Trafo sekundaarmähis peab olema keskväljavõttega · Dioodidele langeb suur vastupinge · Suurem dioodide arv · Trafo töötab paremas reziimis · Alaldatud voolu kuju on parem, väiksem pulsatsioon. Ühefaasiline täisperiood pooljuhtalaldi sildlülituses Suur pluss on see, et trafo ei vaja keskväljavõtet. Vt. Joonis ühefaasiline täisperiood pooljuhtalaldi sildlülituses Omadused: · Dioode kasutatakse ainult ühe poolperioodi ajal · Koormusega jääb alati jadamisi kaks dioodi, mis oluliselt suurendab koormusahela takistust · Sekundaarmähis on täielikult kasutuses, ei ole vaja erilist keskväljavõttega mähist
tühjendusvoolu omale. Tähtsamad tunnused on: pinge, mahutavus ja kasutamisiga. 46.Kuivelemendid. Elektrivooluallikas, mis muundab keem energiat vahetult elektrienergiaks. Koosneb neg (tsingist) ja pos (vask, süsi või metallioksiid) elektroodist. Elektrivool tekib pos elektroodil toimuva redutseerimis- ja neg elektroodil toimuva oksüdeerumisreaktsiooni tulemusena. Emj on 1,25-1,6 V. 47.Ühefaasiline alaldi, sildlülitus. Vahelduvvoolu alalisvooluks muundav seade. Alaldatud voolu pulsatsiooni vähendamiseks ühendatakse a-i väljundahelasse silufilter. Ühefaasilisi kasut peamiselt automaatika- ja telemehaanika- ning raadioseadmete toitmiseks. Kahest rööpharust ja nendevahelisest sildühendusest koosnev lülitus. Kasut elektrimõõtmistel ja alaldites, vähem filtrites. 48.Ühefaasiline alaldi, trafo sekundaarmähise keskväljaviiguga skeem. 49.Silufiltrid, C, LC, RC. 50.Parameetriline stabilisaator. 51.Kompensatsioonstabilisaator. 52.AM
erinevatel poolperioodidel ühisele koormusele. Esimesel poolperioodil (t1 kuni t2) on sekundaarmähiste ülemised otsad positiivsed VD1 viiakse pärisuuna reziimi ja vool kulgeb läbi dioodi VD1 ja tarbija. Järgmisel poolperioodil (t2 kuni t2) on mähiste polaarsus muutunud ning nüüd saab päripinge VD2 ning vool kulgeb läbi dioodi VD2 ja tarbija. Vool tarbijas kulgeb mõlemal poolperioodil ühes suunas ja nii saadaksegi täisperioodiliselt alaldatud vool, kus vool tarbijas kulgeb mõlemal poolperioodil alaldustegur Ka=0.45 pulsatsiooni tegur p=0.67. Sildlülituses(joonis2) vajatakse nelja dioodi, kuid seevastu on trafo lihtsama ehitusega. Sildlülituses vajalike neljadioodilisi komplekte valmistatakse tablettidena(ühises korpuses), kusjuures nad ei ole kallimad kahest üksikust dioodist. Sildlülitus töötab järgmiselt: Esimesel poolperioodil, kui sekundaarmähisel ülemine ots on positiivne ja alumine negatiivne kulgeb vool
Aktiivkoormuse korral langeb voolukõver kokku pingekõveraga. Reaktiivkoormuse, nt. induktiivsuse olemasolu korral tekib pinge ja voolu vaheline faasinihe, türistorlülitiga ahelas moonutub voolukõvera kuju ning voolukõvera nullhetk saabub pingekõvera nullhetkest hiljem. Ühefaasiline poolperioodalaldi (standardtähistus M1) koosneb ainult ühest pooljuhtdioodist või -türistorist (joonis 4.17). Seda kasutatakse praktikas harva, sest tema väljundpinge pulsatsioon on väga suur. Alaldatud pinge Ua keskväärtus aktiivkoormusel sõltub tüürnurgast α vastavalt avaldisele π 1 E 2 E2 Ua = ∫ E2 m sin ωt dωt = 2 m (cos π + cos α ) = (1 + cos α ) (4.3) 2π α 2π 2π Aktiiv-induktiivkoormusel (joonis 4.18) jääb türistor avatuks ka negatiivse anoodpinge korral niikauaks, kuni vool muutub nulliks
alaldusdioodide D2, D3; tagasisideahela moodutavad kahesektsiooniline lineaarse tunnusjoonega potentsiomeeter P1 ja püsitakistid R1, R2. Kondensaatorid C2, C5 peavad olema madala impedantsiga (Low ESR) elektrolüütkondensaatorid, kuid siiski tuleb nad sillata parasiitsete komponentide mõju vähendamiseks keraamiliste kondensaatoritega C4, C6. Kõrgema taktsagedusega integraalskeemide LM2592HV ja LM2596 kasutamisel on vajalik sillata ka alaldatud võrgupinge silukondensaatorid C1, C3 keraamiliste kondensaatoritega [4]. Impulss-stabilisaatori komponendid sai joodetud valmis trükkplaadile, millel kasutatakse kahte integraalset pinget alandavat (Buck) impulss-stabilisaatorit LM2575. Joonis 4. Impulsstoiteploki elektriskeem. Alaldi, dioodid D1, D4 ja elektrolüütkondensaator C1, väljundpinge URO avaldub valemist: ,
vahelduvvooluvõrgust. Üldjuhul koosneb alaldi kolmest osast: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo muundab vahelduvpinge väärtuseni, mis on vajalik alaldi väljundis nõutava alalispinge saamiseks. Ventiil on vahelduvvoolu alaldav seadis, milleks nüüdisajal on enamasti pooljuhtdiood, mis laseb voolu läbi ainult ühes suunas. Ventiilid tagavad ühesuunalise voolu koormusahelas. Selle tulemusena muutub vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Selliselt alaldatud väljundpinge pulseerib tugevasti. Pulseeriva pinge silumiseks kasutatakse silufiltreid, mis ühendatakse alaldi väljundklemmidele ja mis sisaldavad reaktiivelemente (kondensaatoreid, induktiivpoole ehk drosseleid). Reaktiivelemendid salvestavad energia ajal, kui pulseeriva pinge (voolu) hetkväärtus kasvab, ja tagastavad energia, kui pinge (vool) väheneb, siludes selliselt pinge (voolu) muutumise. Alaldil peab olema vähemalt üks
saada nõutava suurusega alalispinget. Sellest tulenevalt võib toiteseadme trafo olla nii pinget tõstev kui pinget vähendav. Alalduslülituse ülesandeks on muundada võrgust saadud vahelduvpinge alalisvooluks ja sel eesmärgil kasutatakse reeglina pooljuhtdioode. Alalduslülitusest saadav pinge on vähemal või enamal määral pulseeriva (muutuva) iseloomuga. Selle pulsatsiooni ehk lainelisuse vähendamiseks on silufilter, milline silub alaldatud pinge pulsatsiooni nõutava tasemeni.. Vahelduvvoolu võrgupinge stabiilsus ei ole väga kõrge, üldiselt on lubatud pinge kõikumine ±10%. Selline pinge kõikumine on mitmete elektroonikaseadmete toiteks liiga suur. Eriti kui on tegemist mõõtelülitusega. Nende pingekõikumiste vähendamist teostabki stabilisaator, kusjuures üldreeglina ta reageerib ka koormuse muutustele vältimaks koormusvoolu muutustest tingitud pinge kõikumisi. Mõnikord lisatakse
nõutava suurusega alalispinget. Sellest tulenevalt võib toiteseadme trafo olla nii pinget tõstev kui pinget vähendav. Alalduslülituse ülesandeks on muundada võrgust saadud vahelduvpinge alalisvooluks ja sel eesmärgil kasutatakse reeglina pooljuhtdioode. Alalduslülitusest saadav pinge on vähemal või enamal määral pulseeriva (muutuva) iseloomuga. Selle pulsatsiooni ehk lainelisuse vähendamiseks on silufilter, milline silub alaldatud pinge pulsatsiooni nõutava tasemeni.. Vahelduvvoolu võrgupinge stabiilsus ei ole väga kõrge, üldiselt on lubatud pinge kõikumine ±10%. Selline pinge kõikumine on mitmete elektroonikaseadmete toiteks liiga suur. Eriti kui on tegemist mõõtelülitusega. Nende pingekõikumiste vähendamist teostabki stabilisaator, kusjuures üldreeglina ta reageerib ka koormuse muutustele vältimaks koormusvoolu muutustest tingitud pinge kõikumisi.
tühjendusvoolu omale. Tähtsamad tunnused on: pinge, mahutavus ja kasutamisiga. 46.Kuivelemendid. Elektrivooluallikas, mis muundab keem energiat vahetult elektrienergiaks. Koosneb neg (tsingist) ja pos (vask, süsi või metallioksiid) elektroodist. Elektrivool tekib pos elektroodil toimuva redutseerimis- ja neg elektroodil toimuva oksüdeerumisreaktsiooni tulemusena. Emj on 1,25-1,6 V. 47.Ühefaasiline alaldi, sildlülitus. Vahelduvvoolu alalisvooluks muundav seade. Alaldatud voolu pulsatsiooni vähendamiseks ühendatakse a-i väljundahelasse silufilter. Ühefaasilisi kasut peamiselt automaatika- ja telemehaanika- ning raadioseadmete toitmiseks. Kahest rööpharust ja nendevahelisest sildühendusest koosnev lülitus. Kasut elektrimõõtmistel ja alaldites, vähem filtrites. 48.Ühefaasiline alaldi, trafo sekundaarmähise keskväljaviiguga skeem. 49.Silufiltrid, C, LC, RC. 50.Parameetriline stabilisaator. 51.Kompensatsioonstabilisaator. 52.AM
ja liikumiskiirus. 55. Alaldi tööpõhimõte. Alaldi on seadis vahelduvvoolu muundamiseks alalisvooluks. Alaldid võimaldavad saada mitmesuguse väärtusega alalispinget, on töökindlad ja ei nõua pidevat hoolitsust. Üldjuhul koosneb alaldi kolmest lülist: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo transformeerib võrgupinge väärtuseni, mis on vajalik alaldi väljundis nõutava alalispinge saamiseks. Ventiil muundab vahelduvvoolu alalisvooluks. Silufilter vähendab alaldatud pinge pulsatsiooni alaldi väljundis (silub pinget). 56. Pingeregulaatori tööpõhimõte. (Leidsin kuskilt auto-foorumist :D ) Generaatori tööpõhimõttest teame, et pinge suurus sõltub tema pööretest (sõltub jällegi auto liikumiskiirusest), ja koormusest (mis pole kunagi ühesugune ehk sõltub millised tarvitid meil hetkel sisse on lülitatud). Siit tekibgi vajadus pingeregulaatori järele, sest kaht eelnimetatud asja ei ole võimalik hoida mingil kindlal etteantud väärtustel.
1 1´ W1 3 W1 - 2 3 1 2 6 3 Paispoolid ehk drosserid liigitakse: Silupoolid mis koos kondensaatoridega moodustavad silufiltri on ettenähtud alaldatud voolu pulsatsiooni silumiseks. Madal ja kõrgsageduslikud paispoolid mille ülesandeks on induktiiv takistuse XL tekitamine madalasageduslikes või kõrgsageduslikes vahelduvvoolu 2 ringides. 7 Trahvode tunnussuurused: 1 Tühijooksul töötab nagu ühe suure induktiivtakistina. 8
sinihe kvaasiresonantsisagedusel puudub ( = 0). Seega endaergutumiseks ei tohi RC-generaatori võimenduslüli sisse tuua faasinihet (K + = 0) ja võimendustegur peab olema suurem kui kolm (K = 1). Vaja teha K 3. Selleks peab valima Rts/R0 2. 122 5.14. Elektronaparatuuri toide. Toiteallika struktuurskeem. Alaldid. 1). 1F., 1P/P skeem. U2 sekundaarmähise pinge efektiivväärtus; U 2 m = 2U 2 Ud alaldatud pinge keskväärtus. Alaliskomponent trafo südamiku eelmagneetimine! Eesmärk: leida skeemi ülekandetegur. 1 1 U 2m 2 Ud = 2 0 U 2 dt = 2 0 U 2 m Sintdt = = U2 123 Ud = 0,45U2
15 Näivvõimsuse efektiivväärtus Ps, pinge Us, ja vool Is toidavad alaldit vahetult läbi drosselite või trafo. Alalisvoolukoormuse keskmine võimsus Pd, pinge Ud, ja vool Id on pulseerivad signaalid 1, 2, 3, või 6 pulsiga toitepinge perioodi T kohta. Tegureid kU, kI, kP, kR, ja kF nimetatakse vastavalt pinge-, voolu-, võimsuse-, vastu- ja pärilülituse teguriteks. Väljundpinge pulsatsioonitegur kr määratakse tavaliselt alaldatud pulsatsioonipinge amplituudväärtuse Ur ja alaldatud pinge keskväärtuse Ud suhtena. Maksimaalne vastupinge UR ja päripinge UF sõltuvad alaldi skeemist. Alaldi võimsustegur kujutab endast väljundvõimsuse keskväärtuse Pd ja näivvõimsuse Ps jagatist. Võimsustegurit mõjutavad pinge ja voolu VD VS1 Us Ud M
..100, 1000...10 000 ja 10 000...100 000 Hz vastavalt kordsed teguriga 0,1, 10 ja 100. Võimendi talitussagedusala on soovitav valida kummaltki poolt ühe kuni kolme astme võrra laiem signaaliallika sagedusalast. Seejuures tuleb valida nii, et võimendi sagedusmoonutus piirsagedustel ei ületaks 3 dB. Müratase Suhtelist mürataset väljendatakse tegeliku mürapinge ja seadme nimiväljudnpinge suhtena dB-des. Võrgutoitega seadmetes võib võimendi müra olla põhiliselt tingitud alaldatud toitepinge pulsatsioonist, kui silufilter on puudulik. Seljuhul kasutatakse veel suhtelise võrgumürataseme (Avm). Kui näiteks helisagedusvõimendi nimiväljundpinge koormusel on 10V ja võrgumüra pinge 10mV, siis Avm = 20log x (0,01 / 10) = -60 dB. Helisagedusvõimendi müratase peabki olema vähemalt -60 dB. On käibel ka signaali ja müra suhte mõiste. Seadme signaali ja müra suhe dB-des on absoluutväärtuselt sama suur kui suhteline müratase, kuid positiivse märgiga.
Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 10 Joonis 3.7. Erinevatest materjalidest siiretega dioodide pinge-voolu tunnusjooned [3]. Jõupooljuhtmuundurites kasutatakse eriliiki alaldusdioode, mida nimetatakse jõudioodideks. Nende ehituses on suurt tähelepanu pööratud siirde jahutamisele, et suurendada dioodi lubatud suurimat hajuvõimsust ja alaldatud voolu suurimat lubatud keskväärtust. Jõudioodidelt nõutakse suurt lubatavat vastupinget ja väikest päripingelangu. Neid valmistatakse lubatud vooludega, mis ulatuvad kiloampritesse ja vastupingetega, mis ulatuvad kilovoltidesse. Pooljuhtstabilitron (stabilitron, zenerdiood, Zeneri diood e. Z-diood) on ränidiood, mis hoiab pinge temaga rööbitisel koormusel peaegu püsivana, kuigi toitepinge või koormustakistus võib suures ulatuses muutuda. Stabilitron vähendab ka alaldatud pinge
On võimalik tüürimpulside abil nihutada alalduselemendi avanemishetke, ning sellele vastavalt muutub ka alaldatava pinge keskväärtust. Kui esimene käivitusimpuls antakse positiivse poolperioodi lõppuosal, siis saame väljundis väikese alaldatud pinge, kuna türistor avaneb alles poolperioodi lõppul, ning seetõttu saadakse ka lühike ja väikese amplituudiga väljundimpuls, mille keskväärtus on madal. Teine käivitusimpuls on toodud näite korral antud alaldatava pinge
pinge impulsse, mida kasutatakse automaatika, telemehhaanika ja telemeetriaseadmetes. 6. Toiteseade Varustab VV lülitusskeemi vajalike toitepingetega. Elektrivõrgust toite puhul sisaldab toiteplokk olenevalt tööpõhimõttest toitetrafo vajaliku suurusega vahelduvpingete saamiseks. Need pinged alaldatakse, alaldatud pinged silutakse LC- või RC-filtritega ja tavaliselt stabiliseeritakse parameetriliste või elektronstabilisaatoritega. Raadiovastuvõtjate plokkskeem 1. DetektorVV Kõrgeoomilised kõrvaklapid – 4000 Sisend Detektor ring Us Elektriline skeem Cs VD
Skeem: ELEKTRIENERGIA MOOTOR MEHAANILINE ENERGIA Mootoriga tarbitav elektriline võimsus alalisvoolumootori puhul on P1 = U I, ühefaasilise mootori puhul P1 = U I cos, kolmefaasilise mootori puhul P1 = 3 U I cos (siin on U faasidevaheline pinge) Mehaaniline võimsus võllil on P2 = T = 2 n/60 T ning mootori kasutegur = P2 / P1 9 55. Alaldi tööpõhimõte. Alaldi muudab vahelduvsignaali alaldatud signaaliks ehk ta muudab vahelduvpinge alalispingeks. Väljundsignaal peaks olema muutumatu suurusega. Aladi põhisuurused on väljundpinge keskväärtus ja pulsatsioonitegur. Alaldi ventiilideks on dioodid või türistorid. Filtrina kasutatakse kondensaatorit, mis kogub laengut (pinge suureneb), kui ventiilide väljundpinge on suurem kui kondensaatori pinge, ja tühjeneb (pinge väheneb), kui alaldi pinge on väiksem kui kondensaatori pinge. Kusjuures kondensaatori pinge muutumist
Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 4 (4) Joonisel 5.4 kujutatud ülekandekarakteristik võiks kuuluda raadioasjanduse alguaegade pliisulfiidist kristalldetektorile või vaskoksiidalaldile, millede vastuvool võrreldes kaasaegsete pooljuhtdioodidega oli märgatavalt suurem. Lülitusele rakendatud küllalt suure amplituudiga siinuseline sisendpinge annab tulemuseks osaliselt alaldatud, suurte moonutustega väljundpinge, mis on rikas harmooniliste poolest. Joonis 5.5. Diood-poolperioodalaldi (ebasümmeetrilise mitteresistiivse lülituselemendi) mittelineaarne ülekandekarakteristik [1]. Joonis 5.6. A-klassi reziimis töötava võimendi
URmax on dioodi siirdele rakendada lubatav vastupinge suurim väärtus; sagedusala piirdesagedus. Pingevoolu tunnusjoon: (pütsepp:lk 48) 42. Ühefaasilised alaldid Ühefaasilises ühetaktilises alaldis vool läbib dioodi ja tarvitit trafo sekundaarpinge poole perioodi ulatuses, st kuni sekundaarmähise otspunkt a on positiivne otspunkti b suhtes. See vool on pulseeriv, muutudes amplituudiväärtusest nullini. Alaldatud vooli alaliskomponent kujutab endast perioodi vältel tarvitit läbiva voolu keskväärtust Id=0,45 I2. Poolperioodalaldi peamiseks puuduseks on väljundpinge tugev pulsatsioon ja trafo võimsuse ebapiisav kasutamine (pulsatsioonitegur q=1,57). Kõige parem on ühegaasilie sildlülituses alaldi, kus dioodid töötavad paariti. Täisperioodalaldis on ventiili läbiva voolu keskväärtus 2x väiksem kui tarvitit läbiva voolu keskväärtus ning trafo ümbermagneetumine on täielik. 43
6. Asünkroonne lahutav loendur Asünkroonne lahutav loendur on loendur, mis loendab vähenemise suunas ja mille signaalide ülekandmisel tekib hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Asünkroonse loenduri kõik astmed ei lülitu ümber samal ajahetkel. 7. Ühefaasiline poolperioodalaldi Kasutatakse ainult üht dioodi, mis on lülitatud tarbijaga järjestikku. Kui alaldatavas pinges on positiivne poolperiood, siis on diood pingestatud pärisuunas, tema takistus on väike ja kogu alaldatud pinge toimib tarbijale. Selle tulemusena on nii tarbijat läbiv vool, kui ka pinge siinuse poolperioodi kujulised. Alaldatava pinge negatiivsel poolperioodil saab diood vastusuuna pinge, mil tema takistus on väga suur (Mohm), dioodi vastusuuna takistus ületab tunduvalt tarbija takistuse ja seetõttu on pinge tarbijal praktiliselt null. Alaldustegur on Ka = 0,45. pulsatsiooni tegur p = 1,57. UR = U2max = 1,41 * U2.
sagedusega. Täisperioodalaldi korral kahekordne võrgusagedus. Täisperioodalaldi kasutegur suurem. Täisperioodalaldi võib olla vastastaktlülituses või sildlülituses. Silufilter on vajalik pulsatsiooni vähendamiseks. Selleks võib olla kondensaator, induktiivpool. 60. Miks tõstetakse impulsstoiteseadmetes võrguvoolu sagedust? Tänapäeval kasutatakse laialdaselt võrgutrafota toitelülitusi (impulsstoide). Võrgupinge alaldatakse ja silutakse. Seejärel muundab vaheldi alaldatud ja silutud võrgupinge kõrge sagedusega impulssideks (20…40 kHz), mis suunatakse kõrgsagedustrafo primaarmähisele, kus indutseeritakse magnetvoog, mis indutseerib sekundaarmähises vajaliku pinge. 61. Impulsstoiteseadme võrdlus võrgutrafoga toiteaseadmega. Eelised, puudused. Kõrgsagedustrafo on võrreldes võrgutrafoga tunduvalt väiksem. Kasutatav mähisetraadi kogus on kordades väiksem. Südamikuna kasutatakse ferriiti
Väljundiga ühendatud kondensaatoril laetakse väljund pingeni ja kui maksimaalse väärusega pinge. Kui aga nihutada avamis impulss hilisemaks, siis väheneb vastavalt lülituse seisund muutub siis hakkab kondensaator tühjenema. Oletame, et algolukorras on väljundis voolu keskväärtus ja alaldatud pinge. Ajalist nihet positiivse poolperioodi alguse ja türistori avamis üks0 ja väljundis kaks1. Selletulemusena hakkab laaduma kondensaator C2 D.D2 väljundist läbi impulsi vahel nimetatakse tüürnurgaks. Tüürimisnurka on võimalik reguleerida 0-180 kraadini, takistuse R1. See laadimisvool tekkitab takistil R1 pingelangu, mis viib D.D1 sisendi tugevalt kusjuures mida suurem on tüürimisnurk, seda väiksem on väljundpinge
Elektrijaamad 1.Elektrijaamades kasutatavate katelde liigitus Energeetilisel aurukatlal on järgmised põhilised osad: - Kolle - Põletid - Küttepindade puhastusseadmed - Aurustusküttepinnad - Auruülekuumendi - Auruvaheülekuumendi - Toitevee eelsoojendi - Ökonomaiser - Õhueelsoojendi Katlaid liigitatakse kontstruktsiooni järgi, millest enamus katlaid on ekraantüüpi püstveetorukatlad. Katlaid liigitatakse selle jägi, millist kütust katel kasutab tahke, gaasiline, vedel. Vee liikumise iseloomu alused aurustusküttepindades jaotatakse katlaid aga järgmiselt: - Vabaringlusega katel - Mitmekordse sundringlusega katel - Otsevoolukatel Vabaringlusega ja mitmekordse sundringlusega katlad on trummelkatlad. Vabaringlusega kateldes (a) ringleb vee-aurusegu vee ja auru tiheduste erinevuse tõttu, mitmekordse sundringlusega (b) kateldes aga ringluspumba toimel. Otsevoolukateldes (c) pumpab vee ja auru läb...
t. nendega saab teostada kahepositsioonilist reguleerimist. Sellise lihtsa klapi puudus on see, et ta klapi avamisel tarbib pidevalt voolu (ei ole ökonoomne).Kasuteguri suurendamiseks kasutatakse riiviga klappe. SQ1 kuni SQ4 lõpplüli Klapi avamiseks tuleb sulgeda S1,siis mähis 1 saab täidet läbi dioodisilla. Sild on selleks, et suurendada mähise 1 tõmbejõudu ja vähendada vibratsiooni, sest alaldatud vool omab alalduskomponenti. Tänu millele vibratsioon väheneb kuna vool ei saavuta sel juhul null väärtust. Mähis 1 rakendub läbi SQ1 ja tõmbab klappi ülespoole. Rakendub riiv ja klapp jääb avatud asendisse. Selles asendis SQ1 ja SQ3 avatakse, SQ2 ja SQ4 suletakse, sellest hakkab põlema HL2 mis signaliseerib, et klapp on avatud. SQ2-ga ette valmistatakse rakendamiseks mähis 2. Selles asendis klapp ei tarbi voolu kuna SQ1 on avatud ja mähis 2 ei tarbi voolu sest S2 on ka avatud
ökonoomne).Kasuteguri suurendamiseks kasutatakse riiviga klappe. SQ 1 kuni SQ4 lõpplüli Klapi avamiseks tuleb sulgeda S1,siis mähis 1 saab täidet läbi dioodisilla. Sild on selleks, et suurendada mähise 1 tõmbejõudu ja vähendada vibratsiooni, sest alaldatud vool omab alalduskomponenti. Tänu millele vibratsioon väheneb kuna vool ei saavuta sel juhul null väärtust. Mähis 1 rakendub läbi SQ1 ja tõmbab klappi ülespoole. Rakendub riiv ja klapp jääb avatud asendisse. Selles asendis SQ1 ja SQ3 avatakse, SQ2 ja SQ4 suletakse, sellest hakkab põlema HL2 mis signaliseerib, et klapp on avatud. SQ2-ga ette valmistatakse rakendamiseks mähis 2. Selles asendis klapp ei tarbi voolu kuna SQ1 on avatud ja mähis 2 ei tarbi voolu sest S2 on ka avatud
Nii nagu tavalised alaldid nii ka reguleeritavad alaldid võivad olla koostatud erinevat alaldus lülituste alusel. Joonis 5.3.1 Kui avada türistor aladatava pinge positiivse poolperioodi algul nagu see on joonisel näidatud esimesel poolperioodil siis kulgeb vool läbi tarbija peaaegu kogu poolperioodi vältel ning tarbijal on maksimaalsel väärtusel pinge. Kui aga nihutada avamis impuls hilisemaks siis väheneb vastavalt voolu keskväärtus ja alaldatud pinge. Ajalist nihet positiivse poolperioodi alguse ja türistori avamis impulsi vahel nimetatakse tüürnurgaks. Tüürimisnurka on võimalik reguleerida nullist 180kraadini kusjuures mida suurem on tüürimisnurk seda väiksem on väljundpinge. Joonis 5.3.2 Nagu graafikudelt näha on reguleeritava alaldi pulsatsioon tugev ja pulsatsioon on seda suurem mida suurem on tüürimisnurk. Kuna väljund voolu impulsid on järsu
Joonis 2.14 Selle skeemi abil saab mootorit käivitada, teha dünaamilist pidurdust ja mootori sammtalitlust. Mootori käivitamiseks antakse juhtimisimpulsid türistoridele V1, V2 ja V3, türistorile V4 juhtimisimpulsse ei anta. Mootori dünaamiliseks pidurduseks ei vajata täiendavat alalispingeallikat. Kui katkestada juhtimisimpulsside andmine türistoridele V2 ja V3 ning anda juhtimisimpulsse türistoridele V1 ja V4, toidetakse faasimähiseid U-X ja V-Y alaldatud vooluga ja toimubki niinimetatud induktsioon- dünaamiline pidurdus. Mootori sammtalitluse saamiseks ei anta juhtimisimpulsse türistoridele V1 ja V4, töötavad türistorid V2 ja V3. Selle tulemusena on mootori staatorimähise klemmid U ja V pidevalt pingestatud. Kui anda juhtimisimpulss ainult türistorile V2 ja mitte anda juhtimisimpulssi türistorile V3, teeb mootor ühe sammu, kui aga anda juhtimisimpulss
transitoride sisselülitamissagedus on madal. Kasutatakse ka pulssjuhtimist kuid sell juhul on transitoride lülitamissagetus vähemalt 10 korda suurem sest siinuspinge periood moodustatakse vähemalt 10 kuid sageli suuremast arvust impulsidest Võrgupingega sünkronisseeritud vaheldid Alaldist võib saada võrgust sünkroniseeritud vaheldi, kui alaldi ahelas on piisavalt suur induktiivsus ja kui alalispinge allikas on alaldatud pingega võrreldes vastupidise polaarsusega. Taolisel juhul hakkab nimetatud alaldi tööle vaheldina andes energiat alalispinge allikast võrku. Vaheldamine on võimalik juhul kui sekuntaarmähise pinge hetkväärtus on suurem kui U st seda et pinge türistori anoodil peab olema suurem kui 0 teiselt poolt tähendab seda kui di U -U2 = X
CR - 10 I ļ8 į', ļ ļ t .l 7. EĻEKTRoMAGNETILINE UHILDUVUS 7.1 Sagedusmuunduri taltluse iseärasused Sagedusrnuttndrtri rrlittejulritav aļaldi ja pinge- või irnpulssvalreldi tarbivad võrgust energiat vaid julrul kui toitevõrgu alaldatud pinge on kõrgenr kui rrruunduri vahelüli alaiispilrge, s. t. võrgupirrge tippväärtuste lähedases ajavahemikus. Selle tuļenrusena tarbitav vool on katkendlik ja orrrab suuri hetktippväärtusi. Vool sisaļdab peale põhiharnroonilise korrlpo- rrerrdi veel terve tnittneid kõrgernaid hai'moonilisi komponente. Sagedusrrruttrtduri poolt tarbitav vool sisaidab kolrnefaasilise võrgu pulrul peanriselt 5., J., t1. ja 13
A. Filtreerimine, B. Regenereerimine Joonis 10.90. Impulsspuhastusega kottfilter.1 korpus; 2 filterelement; 3 Venturi plaat; 4 Venturi; 5 suruõhukollektor; 6 sektorlukk; 7 solenoidklapp; 8 manomeeter. 10.3.4 Elektrifiltrid Elektrifiltris (vt Joonis 10 .91) liigub puhastatav gaas läbi elektrivälja ja tahked osakesed sadenevad seejuures elektroodidele. Elektroodidele antakse alaldatud kõrgepinge, kusjuures koroneeriv elektrood on tavaliselt negatiivne. Kõrgepinge tekitab elektroodide vahel koroona ning suurem osa gaasi elektroodide vahel ioniseerub negatiivselt. Negatiivsed ioonid liiguvad elektrivälja toimel sadestuselektroodidele. Tolmuses gaasis sadestuselektroodi poole liikuvad ioonid põrkuvad tahkete osakestega ja absorbeeruvad viimaste pinnal, mille tulemusel negatiivse potentsiaali saanud tolmuosakesed liiguvad sadestuselektroodidele. Elektroode
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
