Arvutioskus: MS Word, Excel, PowerPoint, Huvialad: Sport(ujumine), arhitektuur, video ja fototöötlus, fotograafia Kaaskiri Lp: Personalijuhataja Soovin kandideerida Teie ettevõtte poolt välja kuulutatud klienditeenindaja ametikoha konkursil. Teie poolt pakutav ametikoht jäi silma teie asukoha poolest. Põhjuseks, miks ma just klienditeenindus valdonnas tööd otsin on selles, et ma olen samal alal varem töötand ja see tundub üsna hea karjääritee algus. Ma olen väga positiivse ellusuhtumisega inimene, ma olen aus, töökas, sihikindel, täpne, hea pingetaluvusega, kiire õppija ja väga kiiresti kohanev. Mul on väga lai silmaring erinevates valdkondades. Mulle meeldib suhelda uute ja huvitavate inimestega ja võtta vastu väljakutseid. Suur huvi keelte valdkonna vastu on ka suhtluse aluseks. Ma tahan ennast
süsteemiga) pole Tallinnat kordagi sõjalise jõuga vallutatud ning pole ka Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Samuti ei ole linnas massilisi uusehitisi, mis vana varju jätaks ja kõrvale tõrjuks.Üle poole on alles keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 1619. sajanditel rajatud muldkindlustustest. Pea neli viiendikku vanalinna alal praegu leiduvatest hoonetest pärineb suuremal või vähemal määral keskajast. Ligi 70% keskaegse linna hoonestusmüüridest on säilinud tänapäevani, massiliselt hooneid on säilinud keskaegses ruumijaotuses ja väliskujus. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, ühiskondlikud hooned, keskaegne Raekoda koos Raekoja platsiga ning Toompea nõlval paiknev ordulinnus. Raekoja plats Kadrioru loss
Sündis 15. augustil 1892 Dieppes, Prantsusmaal, suri 19. märtsil 1987 Louveciennes , Prantsusmaal. Elulugu De Broglie oli algselt mõeldud teha karjääri humanitaarteaduses ning sai oma esimese kraadi ajaloos . Hiljem huvitus matemaatikast ja füüsikast. Esimeses maailmasõjas pakkus ta oma abi armeele, raadiosidemete arendamisel. Peale esimest maailmasõda jätkas õpinguid teoreetilise füüsika alal. Louis de Broglie oletas, et ka osakestel (nagu elektronid) on laineomadused, samuti et selliste mateerialainete sagedused ja lainevektorid on seotud osakese energia ja impulsiga samamoodi nagu footoni puhul. De Broglie (1924): ka massi omavat osakest iseloomustab lainepikkus = h:p (Iga elementaarosake on samaaegselt ka laine ning teda on võimalik kirjeldada lainefunktsiooniga) Pärast doktorikraadi, de Broglie jäi Sorbonne'i, kus ta õpetas kaks aastat professorina teoreetilist
BIOMOLEKUL-orgaanilise aine molekulid, mida leidub vaid elusorganismides , nt. Sahhariidid RAKK-kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused AINURAKSED-organismid, mis koosnevad ühest rakust HULKRAKSED-organismid, mis koosnevad paljudest rakkudest KUDE-sama talitlusega ja sarnastest seotud rakkudest koosnev organi osa ELUND/ORGAN-kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus ELUNDKOND/ORGANSÜSTEEM-kõrgematel organismidel esinev sama funktsiooniga seotud elundite (organite) kogum POPULATSIOON-ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni LIIK-looduslik organismirühm , kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ja neil on oma levila ELUKOOSLUS-ökosüsteemi elusosa BIOOM-samatüübiliste ökosüsteemide kogum ÖKOSÜSTEEM-ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud BIOSFÄÄR-kogu Maad ümbritsev eluslooduse kiht HÜPOTEES-oletatav vast...
Euroopa ja Eesti rahvastik Rahvastik ja seda iseloomustavad näitajad. Rahvastiku paiknemine 1 2 3 Rahvastik • Mingil kindlal maa- alal , näiteks kogu maakeral, mandril, riigis, ühes piirkonnas jne elavad inimesed. • Eesti rahvaarv oli rahvaloenduse andmetel 2015. aasta 1. jaanuari seisuga 1 312 300 inimest. See tähendab, et Eestis elas 2015. aasta 1. jaanuaril 1 312 300 inimest (see on lühemalt ligikaudu 1,31 miljonit inimest). Rahvastiku iseloomustab rida näitajaid: • Rahvaarv ja selle muutumine (sünnid, surmad, ränne), • Rahvastiku tihedus ja paiknemine,
Eesti alasid. Alguses liivlaste asula, seejärel latgalite ja eestlaste asulad. Keskaegset Liivimaad nimetati Vana-Liivimaaks. - Eestimaa- Taani võimuala, Taani valdusesse läinud Põhja-Eesti (kuni 1346), mil Taani kuningas müüs oma valduse Saksa ordule. Siis laienes Liivimaa ka Põhja-Eestile. - maahärra e maaisand sh osata nimetada- keskajal Saksa-Rooma riigis keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja. Eesti alal olid maahärradeks Liivimaa ordumeister ning Tartu ja Saare-Lääne piiskop. Põhja-Eesti valitsejaks oli Taani kuningas. - linnaõigus sh teada, kuidas linnad jagunesid linnaõiguse järgi- linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Jagunesid Lübecki linnaõigus, Riia linnaõigus ja Saare-Lääne linnaõigus. - hansalinnad- ehk kaubanduslinnad. Tähtsad hansalinnad olid nagu Tallinn, Tartu ja Riia. Hansa Liit- oli hansalinnade ühenduseks
• HIIEPUU VANUSEKS ON HINNATUD 300–452 AASTAT. MÄDAOJA MÄND (RÄGAVERE VALD) • ÜMBERMÕÕT OLI 2001. AASTA ANDMEIL 3,03 M, KÕRGUS 33 M. SIMUNA ALLIKAS (VÄIKE-MAARJA VALD) • SIMUNA ALLIKAST EHK KATKUALLIKAST SAAB ALGUSE PEDJA JÕGI. VARANGU SINIALLIKAD (VÄIKE-MAARJA VALD) • ALLIKAD JÄÄVAD VARANGU LOODUSKAITSEALALE. • ALLIKAD PAIKNEVAD VARANGU JÕE ALGUSES 300 M PIKKUSEL ALAL. LEMETI KIVI (VIHULA VALD) • LEMETI KIVI ON RÄNDRAHN KÄSMU POOLSAAREL. EHALKIVI (VIRU-NIGULA VALD) • EHALKIVI ON EESTI SUURIM RÄNDRAHN, MIS ASUB LÄÄNE- VIRU MAAKONNAS VIRU-NIGULA VALLAS. • NIME SAI EHALKIVI SELLEST, ET PÄIKE LOOJUDES TEMA TAHA TERVENISTI ÄRA KAOB. • MASS UMBES 2500 TONNI OJAKIVI (VIHULA VALD) • OJAKIVI ÜMBERMÕÕT ON 30 MEETRIT, KÕRGUS 6
Ta oli ka poliitiliselt üli aktiivne. Üks tema kõige tuntumaid teoseid on ,, Jumalaema kirik Pariisis" Tuntumad teosed : "Hernani" "Cromwell" "Jumalaema kirik Pariisis" "Marion de Lorme" "Hüljatud" "Mees, kes naerab" Prosper Mérimée (1803-1870) Romantismist realismi poole suunduv kirjanik, üleminekuautor. Tema teemavalik keskendumine eri rahvaste minevikule, keelele ja tavadele sobis romantikutega, käsitluslaadis on aga juba tunda realisti. Oli oma alal asjatundja, kirjutas ka kunstiteemalisi uurimusi. Ta oli valitud Prantsuse Akadeemia liikmeks. Kuulsamad teosed: "Clara Gazuli teater" "Carmen" George Sand (1804-1876) Tuntumaid prantuse naiskirjanikke. Sündis Pariisis. Ta kirjutas oma elu jooksul 70 romaani, 24 näidendit, mälestusi ja üle 40 000 kirja. Tegeles ka poliitikaga. Tema teostes esineb palju müstikat ja salapära. Kuulsamad teosed: "Consuelo" "Krahvinna Rudolstadt" ,,Indiana" Koostaja
Vene sõjaväe lipnik. Koostanud emakeeleõpikuid ja lugemikke, avaldanud luuletusi, lühiproosat, näidendeid. Eesti NSV teeneline õpetaja (1945). 1920.-1930. aastatel ja hiljemgi andis välja mitmeid emakeele ja kirjanduse õppematerjale. Ilukirjanduslikku tegevust alustas filosoofiliste miniatuuride kirjutamisega perekondlikule kirjanduse, teaduse ja kunsti ajakirjale "Eesti Kodu", debüteeris laastuga"Elu" (1909). On kirjutanud tehniliselt meisterlikku luulet, novelle, katsetanud draama alal (nt "Painajad", 1925). Avaldanud luuletuskogud "Lambi valgel" (1914), "Vaikus" (1918), "Päikeseratas" (1922) ja "Läbi öö" (1925). 1920. aastate algul avaldas üksikuid luuletusi (jm) kesksetes kirjanduslikes ajakirjades "Odamees", "Ilo", "Tarapita" ja "Looming", alates 1925. aastast ilmuvad põhiliselt laste- ja noortejutud. Kuigi tema luules on hinnatav klassikalise värsitehnika valdamine (sh sonetipärjad), jääb Reimani luule koolitöö kõrval harrastuslikuks.
Keskaeg pöördepunkt eestlaste ajaloos Keskaega nimetati ka orduajaks see oli 1227-1558 aastatel. Muistse vabadusvõitluse lüüasaamise tulemusena tekkis Eesti alale (keskaegne nimetus Vana-Liivimaa) esmakordselt riiklus- Liivi ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond ja Taani kuningriigi valdused. Euroopa eeskujudest lähtuvalt kujunes Eesti alal välja läänikorraldus (e. feodaalkorraldus).Vallutusjärgselt (13.sajandil) toimus eestlaste ristiusustamine. Valitsevaks usundiks kuni 1520- ndatel oli katoliiklus. Tegutsesid ka paljud kloostrid. Eestlased allutati võõrvalitsejate ülemvõimule, selle perioodi jooksul nende õiguseid ja vabadusi vähendati pidevalt ning keskaja lõpuks oli enamus eesti talupoegadest pärisorjastatud ja sunnismaised. Suurimaks katseks taastada muistne eestlaste
Massihävitusrelvad Mis on massihävitusrelv? Massihävitusrelv on relv, mis tekitab kohe või hiljem suuri inimkaotusi hukkunute, haavatute ja vigastatute näol. Olenevalt relva liigist võib põhjustada rohkeid materiaalsete väärtuste purustusi. Mässihävitusrelvade pealiigid on biorelv, keemiarelv ja tuumarelv. Massihävitusrelvade pealiigid Tuumarelvad nüüdisaja kõige võimsam massihävitusrelv Biorelvad haigusttekitavad mikroorganismid või nende toksiinid, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse inimeste, loomade või taimede hävitamiseks Keemiarelvad sisaldab ründemürki, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju inimorganismile Tuumarelv Tuumarelv on relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus Tuumarelva moodustavad tuumalõhkepea ning selle kohaletoimetamise vahend Tuumarelvas kasutatakse aatomituumade lõhust...
Kreeka-Pärsia sõjad Lähis-Idas kujunes 6. sajandil eKr enneolematult suur PÄRSIA riik. 6. sajandi II poolel eKr allutas Pärsia kuningas KYROS oma võimule Väike- Aasia rannikul asuvad Kreeka linnad. Kreekakeelse maailma liidrikoht läks Mandri-Kreekale. Pärsia hakkas kontrollima ka Hellespontost (väina Musta ja Egeuse mere vahel) ja takistama Kreeka poliste kaubandust. Pärsia soosis kaubanduse ja laevanduse alal hellenite konkurente foiniiklasi, kes olid Pärsia sõltlased ja toetasid Pärsiat oma laevastikuga. Pärsia poolne oht ühendas erinevaid poliseid ja nende vahel kujunes teatav ühtekuuluvustunne. Pärsia kuningas Dareios I vallandas 5. sajandi algul eKr umbes 50-aastase Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgu. 5. sajand eKr aga oli ühtlasi Kreeka poliste õitsenguaeg. Esimesed 20 aastat olid pärslased ründavaks pooleks. Dareiose sõjaretk Musta mere põhjaranniku steppides elavate sküütide vastu ebaõnnestus ja seda ...
Mesoliitikum Eesti alal-Kunda kultuur, peamised tegevusalad olid korilus, jahi pidamine ning kalapüük, elati püstkodades ning eluviis oli rändav. Rahva päritolu oli Kirde-Poolast ja Lõuna- Leedust. Neoliitikum-1)Kammkeraamika kultuur. Peamised tegevusalad olid keraamika, jahi pidamine, kalapüük ja korilus. Nelinurksed villkatusega majad, paikne eluviis. Rahva päritoli: Uural, Volga, Jägala Pronksiaja kultuur (Asva kultuur) Muutused ühiskonnas: Kasutusule tuli ader, uued ehted ning esile kerkisid pealikud. Uued matmiskombed, kasutati kivikirstkalmeid. Tööriistad: Ader Oskused: Habeme ajamine, ehete valmistamine, pronksi sepistamine ja sulatamine. Varajase rauaaja põlluharimisviisid: kõplapõllundus, künnipõllundus, alepõllundus Muinasaja ajalooallikad: arheoloogilised allikad, kirjalikud allikad Eestlaste suhted naabritega: Olid valdavalt head, toimus kaubavahetus. Eestlased pakkusid vilja, vastu saime aga karusnahku Venemaalt, lä...
Hellenistlik kunst hellenismiajastu 330. - 30.a eKr 330.a eKr Aleksander Suur vallutab Pärsia 30.a eKr roomlased vallutavad Egiptuse hellenismiajastul levib kreeka kultuur ja kunst suurel alal Aasias, Aafrikas ja võtab vastu ka mõjutusi alistatud rahvaste kunstist Aleksander Suur rajas Niiluse suudmesse Aleksandria, sinna lähedale saarele lasi ta ehitada tuletorni ehitisi hakatakse täpsemalt planeerima ja ehitama, linnatänavad ristuvad 90° nurga all ja moodustavad korrapäraseid ruudu või ristkülikukujulisi kvartaleid (Hippodamose stiil) Hellenismi ajal ehitati hiiglaslikke või väikesi kujutisi Rhodose koloss- u
ABRUKA LOODUSKAITSEALA Denis Kotov ABRUKA LOODUSKAITSEALA Asub Liivi lahe Abruka, Kasselaiu ja Linnusitamaa saartel Halduslikult kuulub Saare maakonna Kaarma valda Looduskaitseala pindala on 412 ha Moodustati 2007. aastal Lippmaa pärn KAITSEALUSED OBJEKTID Kesk-Euroopa tüüpi laialehine mets, väikesaared, kaitsealuste liikide elupaigad Vööndid SKV 2, PV 1 Kaitsealused looma- ja taimeliigid: merikotkas (Haliaeëtus albicilla) Eestis ohulähedane liik Uimastav varesputk pori-nõiakold (Circaea lutetiana) Eestis ohustatud liik uimastav varesputk (Chaerophyllum temulum) Eestis äärmiselt ohustatud liik roomav akakapsas (Ajuga reptans) Eestis ohualdis liik rand-soodahein (Suaeda maritima) Eestis ohulähedane liik karulauk (Allium ursinum) Eestis ohulähedane liik 1. Võtta looduskaitse ala ja kanda looduskaitse registrisse Abruka...
9. Rõngassärk 10. Vaimuliku rüütliordu liige 13. saj. algul Liivimaal 11. Nakkushaiguste puhang 12. Kinnine, välismaailmast eraldatud hoonete kompleks, kus mungad v. nunnad elavad kogukonnana 13. Eestis kõige võimsama linnuse asukoht 14. Liivimaa suurim linn oli ….. Vertikaalis 15. Liivimaa linnad kuulusid …. Liitu 16. Feodaalne maavaldus koos sellel elavate sõltuvate talupoegadega 17. Ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal 18. Ühe eriala linnakäsitööliste kutseühing feodaalajal 19. Linnavalitsuse ametihoone; linna kõige esinduslikum hoone 20. Keskajal ristiusu kaitsmiseks ja levitamiseks peetud sõda 1 H LADU N M ÜLESTÕUS Õ HENRIK S LADINA KIRIK U S V LINNAÕHK GILD F M T JÄÄLAHING RAUDRÜÜ MÕÕGAVEND EPIDEEMIA KLOOSTER O VILJANDI
'häda') on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Holokaust kujutas endast ligikaudu kuue miljoni juudi tapmist natside ja nende kollaborantide poolt. Natsi-Saksamaa koos oma kaassüüdlastega püüdis alates Saksamaa sissetungist Nõukogude Liitu 1941. a suvel kuni sõja lõpuni Euroopas 1945. a mais tappa kõik juudid alal, kus kehtis tema võim. Kuna natslik juutide diskrimineerimine sai alguse Hitleri võimuletulekuga 1933. a jaanuaris, peavad paljud ajaloolased seda ka holokausti alguseks. Juudid ei olnud Hitleri reziimi ainsad ohvrid, kuid nad olid ainus grupp, keda natsid püüdsid täielikult hävitada. Kuigi üldiselt võib holokausti alguseks lugeda 1933. a, siis Eestisse jõudis holokaust 1941. a. 1941. a juuliks, kui Saksa sõjaväe üksused Eestisse jõudsid, oli siia jäänud ca 1000 juuti,
htm Põllumajandusliku tootmise vormid Ekstensiivne Intensiivne Omatarbeli · Rändkarjandus · Riisikasvatus Kagu- ne Aafrikas Aasias · Alepõllundus · Terrasspõllundus Brasiilias Hiinas vihmametsade alal · Teraviljakasvatus USA · Veisekasvatus USA-s keskosas (preerias) · Köögiviljakasvatus Kaubandus · Lambakasvatus Nigeerias lik Uus-Meremaal Tulbikasvatus Hollandis Heinamaa Islandil M. Rahkemaa ja Ü. Liiberi foto
generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud (nn aurad, veidrate lõhnade tundmine, veider maitse suus vms). Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitseelamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki. Närvirakkude epileptiline aktiivsus tekib sel juhul piiratud alal ajus. Ulatuslikud hood algavad teadvuse kaoga, millele järgnevad kohe krambid. Sageli lõpevad tugevad hood sügava lühiajalise unega. Ulatuslike krampide puhul võib kaduda kontroll päraku sulgurlihase ja põie tühjendamisfunktsiooni üle ning tekib tahtmatu roojamine ja kusemine.
Elektrikapp Elektrikapp e elektrikilp suletav elektrikomponentidega metallkast, mis elektri jaotamiseks madalpingetarbijate ( 50 kuni 1000 volti ja alal pingel 75 kuni 1500 volti talitlev elektriseade) hoonetes (majas ja korteris). Elektrikilbil võib olla erinev otstarve (liitumiskilp, sisestuskilp, arvestikilp, jaotuskilp, rühmakilp, korrusekilp). Elektri kilbil on mitmesugused lülitid, mis liigvoolule reageerivad erineva nimivooluga- kaitselülitid, rikkevoolu kaitselülitid, juhtimis- ja signalisatsiooniseadised, liitumiskilbis ka elektriarvestid. Elektrikilbi erinevad lülitid
kulutused tasandasid künklikuks tasandikuks (lavamaaks). Vana, Kesk ja Uusaegkonna kõikuvliikumised tekitasid maakoorde laugeid vagumusi, milesse moodustusid settebasseinid (Balti sünekliis), vähemliikuvatest maakooreosadest kujunesid kilbid (Fennoskandia kilp). Tektooniliste survepingete mõjul tekkisid Eesti erinevates piirkondades kerkealad (ValmieraMõnisteLokna) ja tektoonilised rikked (Aseri, Ahtme jt.) Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas (mld a.t.) tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja kildad. Eesineb ka tardkivimeid graniite, millest tuntumad on rabakivid. Aluskond on põhjalõuna suunas kaldu, kus kivimite kaldenurk on u. 15°. Kivimite kalduolek on tingitud maakoore tektoonilisest liikumisest ja asendist kilbi lõunanõlvadel. Aluskord Eesti alal ei paljandu. PõhjaEestis ligi 100m sügavusel, LõunaEestis u. 600m. Hiiumaal 20m (kõige lähemal).
Venemaa pealinna piirkonnas edenes muutunud “Too Polskiks”). Mõned Laimetsa, protestantlik kultuur, mis tugines saksa Härjanurme ja Roplca talupojad jõudsidki kolonistidele maal ja saksa ning soome ko- ametliku loaga Tobolski kubermangu ja kanti gudustele Peterburis ja Kroonlinnas. Koos seal kroonutalupoegade hingekirja. Esimene esimeste luterlike kogukondade kujunemisega neist oh Jurry Pallamois Kabalast (1842). ingerisoomlaste alal ning Vene riigi teenistuses Pihkva kubermangu kroonutalu- pojaks hiilgavat karjääri teinud baltisaksa aadlikest vormistati esimesena ametlikult Karl Kolli mõisnike ilmumisega Peterburi lähistele algas Oravalt (1840). ka eesti talupoegade enamasti üksi või Massilise ilme omandas väljaränne 19. sa- perekonniti Ingerimaale imbumine. Eestlaste jandi keskpaigast, sihiks otsida uut maad ilma kaks peamist asustuskollet lekkisid Narva- mõisniketa
Korraliku kuivenduse korral sobivad need mullad kasutamiseks kultuurrohumaadena. Saduküla kandis paiknevad viljakad põllumaad (muldade hindepunkt on üle 55 palli) suhteliselt suurte massiividena. Valdavateks muldadeks viljakatel põllumaadel on parasniisked või nõrgalt niisked leostunud ja leetjad mullad. Need mullad sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Kohakliima: Puurmani vald asub Eesti oludes mandrilise kliimaga alal, kus ühelt poolt avaldab mõju kaLäänemeri ja teiselt poolt mandriline idapoolne ala. Kesk- Eesti tasandik kuulub Sise-Eesti kliimavaldkonna Põhja-Eesti rajooni. Võrreldes lõunapoole jääva Võrtsjärve madalikuga on siin sademeid rohkem, eriti talvisel poolaastal. Valla läänepoolmikul metsade ja soode alal on sulad nõrgemad kui ümbritsevatel aladel, mistõttu lumikate on paksem ja püsib kauem. Summaarse kiirguse hulk on siin 7882 kcal/cm2 aastas, mis on veidi madalam kui Eestis
paikades erinev. Atmosfääris vaheldub vesi umbes kahe nädala jooksul, sügavamate põhjaveekihtide vesi sadade aastatega ja mandriliustikes tuhandete aastate jooksul. VEERINGE MAAL Veeringe koosneb erinevatest lülidest: sademed, auramine, jõgede äravool, infiltratsioon ja veebilanss. Sademed. Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sinna tagasi, kuid osa kandub maismaale. Mida kaugemale mandrite sisealale niiske mereline õhk liigub, seda suuremal alal kujuneb rohkete sademetega mereline kliima. Maailmamere pindala on maismaa omast 2,4 korda suurem, seega maailmamerelt aurub rohkem vett ja veekogu pind on alati küllastunud. Auramine. Auramine toimub kogu aeg nii maa- kui ka veekogude pinnalt. Auramine sõltub järgmistest teguritest: pinnase omadustest, taimestikust, maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Kui maapind on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal, siis seal on kõige suurem auramine.
Tartu piiskopkond (ka Tartu ümbruskond); Saare- Lääne piiskopkond (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu). Tekkisid ka kohalikud kodifikatsioonid: 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis. Maaõiguse kodifikatsioon- Saare- Lääne stifti maaõiguse kodifikatsioon. Koosnes kolmest raamatust- eraõigus, kriminaalõigus, mitmesugused õigusküsimused ja lääniõigus. Maaõigus oli vastava territooriumi kohalik õigus, mis täiendas samal alal kehtivat lääni- ja mõisaõigust. Lääniõigus- ehk Valdemar Ericu lääniõigus. Lääniõigust andsid üksikud maahärrad oma piirkonnas vasallidele, mis käsitles nende vahekordi maahärradega Teenimisõigus- kujunes härrade ja nende teenijate ning tööliste vahel Mõisaõigus- kujunes vassalide ja talupoegade vahekordade määramiseks Linnaõigus- kujunes linna piirides elavate inimeste õiguseks Talurahvaõiguse kodifikatsioon- Ordu või eesti talurahva õigus; Saare- Lääne
Legendre'ile teatavaks teha. Enamik nende suurte prantsuse matemaatikute töödest oli ainult ettevalmistus, mille kasutasid ära hilisemad matemaatikud. Nii näitas Lagrange oma võrranditeteooriaga teed Abelile ja Galois'le ; Newtoni taevamehaanika diferentsiaalvõrrandite, kaasaarvatud gravitatsiooniteooria kohta käivate töödega valmistas Laplace ette matemaatilise füüsika suurejoonelist arengut XIX sajandil ; Legrende'i vaevanägemine integraalarvutuste alal ergutas omakorda N.H. Abelit ja C.G.J. Jacobit (1804-1851) eriti viljakale uurimistööle analüüsi osas. Jacobi ja hiljem Pointcare rikastasid isegi Lagrange'i analüütilist mehaanikat, mida praegugi veel moodsaks peetakse. Lagrange'i variatsioonarvutuse alastele töödele, mis ikka jäävad klassikalisteks ja vajalikeks, andis K.Th.W Weiestrass (1815-1897) XIX sajandi teise poole ranges loomingulises vaimus uue vormi, mida tänapäeval taas laiendatakse ja uuendatakse.
aunimetuse. Mozarti varakult õitselelöönud anne arenes väga jõudsalt. Tal oli ainulaadne töövõime. Kui ta oli 20-aastane, oli ta jõudnud luua rohkem teoseid kui Beethoven oma elu jooksul kokku. Näis, et ta loob muusikat iseenesest, samasuguse endastmõistetava kergusega, nagu lind laulab. Mozart ise aga ütles ühes kirjas: "Ma kinnitan Teile, armas sõber, et keegi ei ole kompositsiooni õppimisel näinud nii palju vaeva kui mina. Ei ole kerge leida muusika alal kuulsat meistrit, kelle teoseid ma ei oleks hoolikalt, sageli korduvalt uurinud." Mozartil ei õnnestunud kogu elu jooksul saada võimetele vastavat töökohta. Õukonnamuusikutes oldi harjunud nägema peremehele kuulekaid teenreid. Mozart oli esimene helilooja, kes niisuguse olukorraga ei leppinud. 1781. aastal andis ta peapiiskopile kirjaliku lahkumisavalduse. Sellele vastati solvangutega. Lahkumisavalduse teistkordsel esitamisel laskis peapiiskop Mozarti majast välja visata.
elama vooruslikult, mitte targutama abstraktsete ja elukaugete mõistetega. Mis on hea/halb? Ilus/inetu? Tõde/väär? Targaks ja kõlbeliseks saab pidada vaid inimest, kes mõistab, mis on kaunis ja hea (tal on teadmine sellest) ja ta ka juhindub sellest teadmisest oma tegudes. Uudne lähenemine jättis kuulajatele sügava mulje. S peeti targaks, sest isegi Delfi oraakel olevat öelnud, et pole targemat meest kui S. ta ise pidas end tarkuse alal asjaarmastajaks, mitte professionaaliks (ma tean, et ma midagi ei tea) Ta katsus inimesi vestluse teel järgi metoodiliselt, sihipäraselt. Sokraatiline meetod- õpetusviis, kus õpetaja püüab juhatada õpilasi teadmiste juurde esitatud küsimuste abil, paljastamata enda seisukohta käsitletava teema suhtes. Anda sünnitusabi, mitte ise sünnitada (nagu ta ema amet- ämmaemand). Selle jaoks olid mõningad võtted:
Sissejuhatus Brunei asub Kagu-Aasias Kalimantani saare põhjaosas Lõuna-Hiina mere rannikul ning on ümbritsetud Malaisiaga. Brunei territoorium jaguneb kahte ossa, mida teineteisest eraldab Malaisia Sarawaki osariigile kuuluv koridor. 97 protsenti rahvast elab suuremal, lääne poolsel alal, kui ainult 10 000 inimest elab mägises, ida poolsel alal. Kliima on ekvatoriaalne, aasta keskmine temperatuur on 27-28°C. Sademeid langeb aastas 2000- 3000 mm. 2/3 maa-alast kasvab vihmamets, rannikul esineb mangroove. Brunei majandus põhineb nafta ja maagaasi tootmisel ning töötlemisel. 99% riigi tuludest tuleb toornafta, naftatoodete ja maagaasi ekspordist. Kuna riik on suhteliselt väike, 330 700 elanikku, on tänu suurele naftaekspordile elatustase väga kõrge. Peale nafta ja maagaasi eksporditakse veel kautsukit ja vürtse
Raido Niggulis 10a Arutle ja analüüsi INDIA 1. Nagu Mesopotaamias ja Egiptuses mõjutasid looduslikud olud ka India tsivilisatsiooni teket, India tsivilisatsioon kujunes kahe kõige suurema jõgikondade alal, Induse ja Gangese kallastel. Ka kliima oli seal väga hea ja soe, sai kasvatada väga palju. Maa oli väga viljakas ja põlluharimine on seal väga hea tänu troopilisele kliimale. Induse tasandikul on aga vaja maa-ala niisutada kuna suvel on sademeid vähem. Aga sellegipoolest sai tsivilisatsioon alguse just sellest piirkonnast. Kogu sellest piirkonnast hakkas tsivilisatsioon arenema ka India poolsaarele ja Sri Lankale. 2
Leian, et on oluline teada oma tulevast suunda vähemalt peaks olema ettekujutus kes millises töö keskkonnas ennast ette kujutab. Ette planeerimine on kindalasti üheks edu saladuseks. Teades eesmärke, kuhu poole püüelda saavutame me vähemalt üle poole rohkem kui need kes juhindusid hetke emotsioonidest. Seda mitte ainult eriala valikut tehes vaid ka edasises elus, pühendumine oma erialale aitab meil seada ennast õigele lainele ja tänu sellele suudame olla konkurentsi võimelised omal alal. Muidugi kehtib see ainult nende inimeste ja valikute puhul, kes on ennist iseennast analüüsinud ja selgeks teinud, et kas see on see mida ma kogu oma ülejäänud elu teen rõõmuga. Leida koht kuhu ma hommikuti lähen täis indu ja tahtmist tööd teha, vot see on peamine! Ka mina olen enda kallal kõvasti vaeva näinud, et leida eneses see, mis mulle tõesti meeldiks. Lapsena oli mul juba kaks väikest salasoovi, mis mul peas kõlkusid ja igakord
(valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid) Rakk kõige väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused Elund- organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitusüksus Elundkond sama ülesandega seotud elundite kogum Organism elav terviklik rakuline süsteem Populatsioon rühm samast liigist organisme, kes elavad ühisel territorriumil Elukooslus sardaste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum (kõik populatsioonid sel kindlal alal kokku) Ökosüsteem - isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhte kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Biosfäär Maad ümbritseb elusloodust sisaldav kiht 6. Nimeta elusorganismides esinevad põhilised keemilised elemendid. C;N;O;P;S 7. Milline on vee tähtsus molekulidele, rakkudele, organismidele?
maosarnaseid, mao pea ja draakoni kehaga kujutisi 3. Millise riigi pealinn oli praegus e Mehhiko pealinna kohal a sunud Tenochtitlan? Asteegi riigi pealinn oli s el ajal Tenochtitlan, nüüdseks on samass e kasvanud Mexico linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosa s Yucatani poolsaarel? Millal oli s elle kultuuri kõrgaeg? Maajade kultuur. S elle kultuuri kõrgaeg oli ~ 300 - 900 aastat pKr. 5. Nimeta ma ajade s a avutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? kõrgel tase mel oli mate maatika ja astronoomia. Tähtede vaatluseks püstitati erilisi ehitisi. (kalender) Maajade templid olid Vana-Ame erika suurimad. Näiteks üks astmikpüramiid Tikali linnas - üle 70 mkõrge. S einad kaetud reljeefidega, nende s s egunevad inime se ja looma tunnused. 6.Milline sõjaka s rahvas võis olla osaline Yucatani poolsaare linnade allakäigus? Toleegid 7
näiteid on väga palju. Me peame suutma lihtsalt ise otsustada kas tahame samu tagajäri või suudame vanu meetodeid nüüd targemini kasutada lisades oma innovaatilisust ja entusiasmi. 2 Ajalugu 15 Dets. 1917. A. Anti kõik kirikukoolid Hariduse Rahvakomissariaadi alluvusse ning muudeti üldhariduslikeks ilmlikeks koolideks. Algas Nõukogude kooli periood. 1918. 31. Mai otsusega likvideeriti endine naise aj mehe võrdõigusetus hariduse alal. Kehtestati ühiskooli nii nais kui mees õpilastele. (Eestisse jõudis see küll hiljem) Kogu reform mis kehtestati oli läbi imbunud V.I.Lenini ideoloogiast. Leenini eesmärk oli tõestada, et kodakondlik kool on läbi imbunud klassitsismist ja õpetab kapitalistidele teenistusvalmis sulaseid ja taibukaid töölisi ning et uus Nõukogude kool seda ei ole. Tegelikult aga ühendati just siis õppetöö tootva tööga.
suurt seltskonda(leptosoom; atleetis-muskulaarne). Ekstravert-tsüklotüümne; armastab tegutseda koos teistega, tal on palju sõpru/tuttavaid, ei talu üksindust(püknik). Temperamendi ja iseloomu omavaheline seos: Iseloomu väljakujunemise aluseks on temperamendi eripära ja siia kuuluvad emotsionaalsed ja tahtelised omadused. 5. Võimed Üksikvõimed- võimed, mida enam väiksemateks osadeks jaotada ei saa. Nt. lühimälu maht, taju kiirus jne Üldvõimed- avalduvad mitmel alal ja koosnevad võimed, matemaatilised, matemaatikaline loogika, taju, kujundlik mõtlemine, ruumiline kujundusvõime jne. Erivõimed- võimed, mis avalduvad kindlal alal ja teistele hakkavad märgatavaks muutuma erivanuses. Esimene erivõime tuleb nähtavale 3-5 aastaselt ja see on muusika. 4-7a- joonistamine Algklassides keeleline Puberteet(10-...) füüsilised matemaatilised 16-..... kirjanduslikud võimed. Intelligentsus - on astmelise struktuuriga üldvõimete kogum,
Kuju ja asukoht · Jaapan o n o mapäras e pikliku, kaare s ja kits a kujug a riik. · Jaapan as ub 45°ning 30°laius kraadide ja 149° ja 125° pikkus kraadide vahe mikus . · To kyo g e o g raafilis e d ko o rdinaadid: 35° 41' N, 139° 45 E'. · To kyo as ub Tallinnas t u. 7800 km kaug us e l. Maavara ja laamad · Maavarade s t le idub s e al lubjakivi, väävlit ja kivis ütt. · Jaapan paikne b Euraas ia laama täie s ti ääre alal, pe aae g u ko kku puutude s Vaiks e o o ke ani laamag a. Jaapan paikne b ko lme mandrilava ris tumis ko has . Maavärinad ja vulkaanid · Ig al aas tal re g is tre e ritaks e 7000 kuni 8000 maavärinat, kuid inimte g e vus e le nad e rilis t mõ ju e i avalda, kuna e namik ne id o n nii nõ rg ad, e t ne id is e g i e i märg ata. · Kuid o n e s ine nud ka tug e vamaid maavärinaid, mille s o n tuhande d hukkunud · Paljud Jaapani mäe d o n
kõrvaldamiseks ei jätku üksi sõjaväe- ja politseijõududest, vaid siin on tarvilik kogu elanikkonna kaasabi, et ühiseil pingutusil tõkestada kahjude levikut. Seepärast on tarvis varakult organiseerida ja ette valmistada kodanikke õhukaitse-tegevusele ja teostada korraldustöid, milleta kodanlik õhukaitse pole mõeldav. (Kodanliku Õhukaitse (KÕ) üldkava § 1, RT 1938, 54, 508.) Kodanliku õhukaitse ülesanded olid: 1) valmistada ette kodanikke enesekaitseks õhuohu vastu; 2) hoida alal korda õhukallaletungide korral; 3) organiseerida õhualarmi, moondamist, gaasiluuret, gaasikaitset ja aerobakterioloogilist kaitset; 4) korraldada sanitaarala ning esma- ja arstiabi andmist õhurünnakutest kannatanud kodanikkudele; 5) korraldada õhurünnakute tagajärjel tekkinud kahjutulede kustutamist, gaasistatud kohtade degaseerimist, rikutud veevärgi, valgustus- ja sidevõrgu kordaseadmist, liiklemisummistuste ja teiste üldiste kahjude kõrvaldamist;
mõisa puutöökoda majutab 24 külastajat. Toad on kolme ja neljakohalised ning asuvad teisel korrusel. Tube kokku on kuus. · Endises tööhobustetallis tegutseb praeggu Restauraatorite koda. · Valitsejamajas asub MoKS - Kunsti ja Sotsiaalpraktikakeskus. Tegemist on mittetulundusliku organisatsiooniga, mille toimimise eest hoolitsevad kunstnikud. MoKS asutati 2001. aastal, eesmärgiga arendada kohalikku ja rahvusvahelist koostööd kunstide ja keskkonnauuringute alal Eesti külakontekstis. MoKSi põhitegevusteks on: kunstnike resideerimisprogramm, suvise kunstisümpoosioni korraldamine, õpikodade korraldamine, kunsti- ja kogukonnasündmuste korraldamine Eestis ja välismaal, koostöö arendamine üle-euroopaliste võrgustikega, omaenese tegevuse dokumenteerimine ja reflektsioon. · Endisest karjalaudast on saanud 500 kohaline kontserdisaal Folgikoda. Karjalaut oli
Käbin astus 1927 ÜK(b)P liikmeks ning tegutses seejärel peamiselt parteilistel ametikohtadel. Astus 1936 Moskvas Punase Professuuri Instituuti, mida ei lõpetanud. 1941 suunati ta tööle Eesti NSVsse ja hakkas töötama EKP KK aparaadis. Saksamaa – Nõukogude Liidu sõja algul evakueerus Eesti NSVst. Pärast Eestisse tagasipöördumist 1944 töötas EKP KK aparaadis ja oli 1947–1948 Partei Ajaloo Instituudi direktor, 1948 edutati EKP KK sekretäriks propaganda ja agitatsiooni alal. EKP KK märtsipleenumil 1950 oli Käbin üks peategelasi EKP KK I sekretäri Nikolai Karotamme tagandamise organiseerimisel, misjärel kinnitati ta ise Moskva heakskiidul Eesti parteiliidriks. Juhtis EKP keskkomiteed 28 aastat. Tema võimuaega iseloomustavad eri olud: 1950. aastate alguse repressiivpoliitika all kannatasid enim haritlased ja loomeinimesed, kuid 1960. aastaid võib pidada eesti kultuuri õitseajaks Eesti NSV ajal. 1970. aastatel asus Nõukogude keskvõim venestama eestikeelset
Skandinaavias ja Eestis (ka kirikumuusika festivalil 1999) tutvustanud Kuldar Singi vaimulikke teoseid. Liina Saari kuulub ansamblisse "Tallinna Barokksolistid". Raivo Tarum on trompetisti diplomi saanud 1977 Tallinna Konservatooriumis Helmut Orusaare klassis. 1973-1980 oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri trompetirühma kontsertmeister ja solist, samal ajal öppis mängima ka ajaloolisi puhkpille (barokktrompet ja zink), mis alal hiljem täiendas end ka Bruce Dickey ja Edward Tarri juhendamisel Baselis ja Haagis. 1975-1992 kuulus ansamblisse "Hortus Musicus", kellega esines enamuses Euroopa riikidest, endises N. Liidus, samuti USA-s ja Iisraelis, sh. mainekatel rahvusvahelistel festivalidel. Aastast 1992 on ta vabakutseline muusik. Raivo Tarumist on saanud varajase instrumentaalmuusika tunnustatumaid spetsialiste Eestis, nii on ta kaasa löönud selle ajastu muusikat tutvustavates ansamblites, nagu
Thor Helle, Anton 1683 - 1748 Jüri koguduse õpetajatest on sügavaimad jäljed nii Jüri kihelkonna ellu kui ka kogu Eesti kultuurilukku jätnud Anton Thor Helle, kes asus Jüri pastori kohale 1713.a. Anton Thor Helle alustas Jüris tegevust väga raskel ajal. 1695.-1697.a. suure nälja ajal kihelkonnas surnud umbes 600 inimest, 1710.a. Eesti alal lõppenud Põhjasõda ja sellega kaasnenud katk olid kihelkonnale toonud erakordseid kannatusi. Tallinna piiramine Vene vägede poolt oli nii Jüri kihelkonnale kui kogu Tallinna lähimale ümbrusele tekitanud korvamatuid kaotusi. Riisudes ja hävitades käisid kihelkonnas ringi sõjaröövlid, kes võtsid rahvalt viimase varanduse, mõisad olid enamasti maha põletatud või muul viisil hävitatud. Anton Thor Helle suureks teeneks tuleb pidada köstrikooli asutamist 1721.a.
toita. rikkad. 6. Põhjapoolkeral Toitaine rohked Värviküllasus Parasvöötme pruunmullad. sega- ja lehtmets 7. Euraasia mandri Soe, niiske suvi. Ferraliitmullad, Liigirikas, Parasvöötme idaosas, Külm, kuiv talv. pruunikad. mitmekesine. mussoonmets mussoonkliima alal 8. Parasvöötme Jahe, niiske suvi. Leedemullad Okasmetsad ja Parasvöötme põhjaosas. Eu. & Külm talv. Füüsikaline m. sood. okasmets Am mandril. 9. Suvi jahe, niiske. Väljaarenematu. Samdlad / Tundra Talv pime, külm. Toita. vaene. samblikud. Füüsikaline m.
~0.00110 aü) Massiivsed mustad augud (~103 Mpäike; ~103 km) Tähe massiga mustad augud (~10 Mpäike; ~30 km) Mikro mustad augud (kuni Mkuu; ~0.1 mm) Struktuur Pöörlev must auk Mittepöörlev must auk Kuidas tekivad? Gravitatsiooniline kollaps massivsete tähtede surres Suure Paugu tagajärjel Supermassivsete teke (kasvamine): Kui palju tähti suhteliselt väikesel alal Väiksemate mustade aukude kokkusulades Suure massikogumi langedes musta auku Mustade aukude kokkupõrkel Kuidas surevad? Gravitatsiooniväljadestoimuvate kvantprotsesside tulemusena Kvantaurustumine Mida väiksem mass, seda kiirem protsess Horisont 2009/2 http://www.newscientist.com/article/mg20126924.700-spinning-black-holes-are-ultima http://www.newscientist.com/article/dn16377-black-holes-grew-up-before-galaxies.htm http://www.sciencedaily
Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust ÕPINGUD Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 19121916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber TÖÖ Peterburis suurenes ka huvi eesti rahvamuusika vastu. Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Hakkas esimese eestlasena salvestama rahvaviise fonograafiga Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. 1914. a. Muusikalises tegevuses on oluline koht pedagoogitööl. Alates 1917
loomakoosluse. Kõikide taimeliikide populatsioonid moodustavad selle niidu taimekoosluse. Niidu loomakooslus ja taimekooslus moodustav koos niidukoosluse. Ökosüsteem on loodus elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeruv tervik. Konkreetsetest elutingimustest sõltub, millised elusolendid saavad vastavas elupaigas elada. Looduslik tasakaal Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus. Elusolendite arv ja liigiline kooseis mingil alal on tihedalt seotud eluta loodusega, sõltudes temperatuurist, valgusest jm. Ükski taime- ega loomaliik ei saa eksisteerida looduses teistest sõltumatult. Ühes elupaigas elavate organismide vahel kujunevad välja kindlad suhted. Kujuneb välja tasakaal taimede, nendest toituvate loomade ja lihatoiduliste loomade ning teiste organismide vahel. Võib juhtuda ,et mõni loomaliik muutub ajuti arvukamaks. Teiste organismide mõjul tema
Koonduslaagrid Koonduslaagrid said alguse Suurbritanniast. Need tekkisid sellepärast, et ei olnud võimalik mahutada suurel hulgal inimesi vangilaagritesse. Nende pealmisteks eesmärkideks olid massihävitus ning piinamine. Koonduslaagritesse sattusid sageli inimesed kes olid sõja või poliitika vastased. Tuntuimad Saksamaa Teise maailmasõja aegsed koonduslaagrid olid Auschwitzi ja Treblinka. Auschwitzi koonduslaager oli kõige suurem ja kõige kuulsam. See asus Lõuna-Poolas. Selle koonduslaagri ülemaks oli Rudolf Höss ja Nürnbergi kohtuprotsessidel ta tunnistas, et laagris hävitati kuni 2,5 miljonit inimest ja hiljem selgus, et hukkunutest moodustasid 90% juudid. Suurem osa tapetud vangidest hukkusid gaasikambrites, kuid oli ka teisi surmapõhjuseid nagu: nälg, haigused, enesetapud jne. Auschwitzis oli kokku kolm suurt koonduslaagrit ja üle neljakümne väikelaagri. Nüüdseks on loodud Auschwit...
Teine Maailmasõda TOTAALNE SÕDA Vägivallatsemine vallutatud aladel Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsistliku korra. Kuue aasta jooksul vangistati, tapeti või saadeti sunnitööle miljoneid inimesi. 8 miljonit inimest eri riikidest viidi Saksamaale sunnitööle. Alamrasside rahvad pidi hävitama, massiliselt mõrvati ka poolakaid, venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi jt. Koonduslaagrites sai surma vähemalt miljonit inimest. NSV Liidu okupeeritud aladel vägivallatsesid Nõukogude julgeolekuteenistused. Baltimaades hukati, vangistati ning küditati esialgu
Sellega vist nõustuvad kõik. Kuid mis on õppimine? Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad Õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid koolipingis omandatuga, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on uute kogemuste saamine. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi ning suurendada oma vilumust mingil alal. Kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab verem õpitut. Õppimine on inimese kõigi psühiliste protsesside koostoime. Oluline on taip, uute teadmiste hankimine ja ühendamine varasemaga, mõistete moodustamine, abstraktne mõtlemine. Õppimine on vaimse tegevuse operatsioonide jada: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt ja mõistmine, meeldejätmine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine.
põhjustatud Maa tiirlemisest Third level Päikese ümber Fourth level Seniit lagipunkt, päike paistab Fifth level lagi pähe, puudub vari, päike võib olla seniidis ainult pöörijoonte vahelisel alal Faktid Aastaajad esinevad Maa telje kallakuse tõttu tema tiirlemise tasapinna suhtes Erinevatel geograafilistel laiustel väljenduvad aastaajad erinevalt Päike võib olla seniidis ainult ekvaatorist põhja ja lõuna pool Kõige selgemalt väljenduvad aastaajad pöörijoonte ja polaarjoonte vahel Kasutatud kirjandus · www.google.ee · www.vikipedia.org · 8. klassi geograafia õpik
Krakatau saare vulkaanipurse 1883. aastal Krakatau saar Krakatau on vulkaaniline saar Indoneesias, India ookeanis, Kagu- Aasias. Krakatau saar asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saarte vahel. 2 1883. aasta vulkaanipurse 26. augustil 1883. aastal raputas Krakatau saart tugev vulkaanipurse. 3 • Tuhapilved varjasid suurel alal ümber saare päikesevalguse täielikult, peaaegu terveks päevaks. • Läheduses asuvaid saari tabasid tulikuumad tuha- ja gaasipilved ning kuni 40 meetri kõrgused hiidlained. 4 • Vulkaanipurskeid oli kuulda isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel Indias ja Austraalias, näiteks Rodrigueze saarel, 4653 kilomeetrit eemal India ookeanis. • Tuhk, tolm ja kuumad kivid paiskusid kuni 50 kilomeetri kõrgusele. • Tekkinud tsunaami
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
