● kääruderikas, paksema seinaga kui niudesool ● erinevalt duodeenumist, on varustatud kinnistiga ● rohkesti ringkurde - intensiivse imendumise tunnus! Jejunumi Funktsioon:rikkaliku verevarustusega, siin toimub intensiivne toitainete (aminohapete) RESORPTSIOON(imendumine) 3) niudesoolILEUM ● u 3m ● paremal all hüpogastriumis, ülalt ja külgedelt piirab jämesool, eest katab suurrasvik, paremal pool alakõhus suubub ta jämesoolde küljelt - selles kohas niudesool sopistub jämesoole sisse, moodustades niudeumbsooleklapi, mis laseb soolesisul liikuda ühes suunas - peensoolest jämesoolde. Ileumi Funktsioon: niudesooles on antikehade moodustamises osalevat lümfoidkude Tühi- ja niudesoole vahel puudub konkreetne piir - tühisool moodustab u ⅖, niudesool ⅗ tühiniudesooleJEJUNOILEUM kogupikkusest.
Millega algab sünnitus? Sünnituse eeltunnused: - Kõht langeb allapoole, lapse pea fikseerub vaagna sissepääsus ja laps ei suru enam nii ägedalt rindkere organitele. Hingamine läheb seetõttu kergemaks. See võib juhtuda 2-4 nädalat enne sünnitust. - Lapse pea surub nüüd tugevamalt vaagnaluudele, põiele ja pärasoolele. - Ettevalmistavad emaka kokkutõmbed. Raseduse jooksul võisid tunda, kuidas emakas käe all kõvaks tõmbus ja tajuda seda kui pinget alakõhus või seljas. Niimoodi harjutades valmistub emakas sünnituseks. - Kaalulangus, kuna lootevee hulk väheneb raseduse lõpus. - Kerge kõhulahtisus. - Tugev energiavoog. Sageli tunnevad naised vahetult enne sünnitust tungi teha veel olulisi kodutöid. Seda on ka "pesapunumise instinktiks "nimetatud. Millal siis ikkagi haiglasse minna? Mine kindlasti siis, kui: - emaka kokkutõmbed on muutunud regulaarseks, umbes 4-5- minutiliste vahedega ja muutuvad järjest tugevamaks
Püsiv diarröa - > 14 päeva Krooniline diarröa - > 30 päev Lokalisatsiooni alusel Peensoole tüüpi diarröa Jämesoole tüüpi diarröa Gastroenteriit prevaleerub oksendamine Raskusastme alusel Kerge diarröa 3 korda päevas, elutegevus ei ole häiritud Mõõdukas/äge diarröa - 4 korda päevas, kaasnevad valu, iiveldus, oksendamine, tenesmid, palavik, dehüdratatsioon elutegevus on oluliselt häiritud Tenesm defekatsioonile eelnev ja kaasnev tugev tung ja valu alakõhus Klassifikatsioon (patogeneesi alusel) Sekretoorne infektsioosne; hormonaalne (VIP, kartsinoid serotoniin, kaltsitoniin); villoosne adenoom; sapphapete malabsorptsioon Osmootne laktoositalumatus; lahtistid (Na-sulfaat) Malabsorptsioon infektsioosne; pankrease ensüümide, sapphapete ; peensoole absorptsioon (gluteenenteropaatia, Whipple´i tõbi, Crohn´i tõbi, laktoositalumatus) Põletikuline infektsioosne; põletikuline soolehaigus Faktorid, mis määravad diarröa tekke
Püsiv diarröa - > 14 päeva Krooniline diarröa - > 30 päev Lokalisatsiooni alusel Peensoole tüüpi diarröa Jämesoole tüüpi diarröa Gastroenteriit prevaleerub oksendamine Raskusastme alusel Kerge diarröa 3 korda päevas, elutegevus ei ole häiritud Mõõdukas/äge diarröa - 4 korda päevas, kaasnevad valu, iiveldus, oksendamine, tenesmid, palavik, dehüdratatsioon elutegevus on oluliselt häiritud Tenesm defekatsioonile eelnev ja kaasnev tugev tung ja valu alakõhus Klassifikatsioon (patogeneesi alusel) Sekretoorne infektsioosne; hormonaalne (VIP, kartsinoid serotoniin, kaltsitoniin); villoosne adenoom; sapphapete malabsorptsioon Osmootne laktoositalumatus; lahtistid (Na-sulfaat) Malabsorptsioon infektsioosne; pankrease ensüümide, sapphapete ; peensoole absorptsioon (gluteenenteropaatia, Whipple´i tõbi, Crohn´i tõbi, laktoositalumatus) Põletikuline infektsioosne; põletikuline soolehaigus Faktorid, mis määravad diarröa tekke
2 m, kääruderikkam ja paksema seinaga kui niudesool. Erinevalt duodeenumist on tühisool varustatud kinnistiga. Laibal on ta tühi, kuna peristaltika jätkub veel peale surma, sellest tuleneb ka nimetus. Paikneb vasakul ülal mesogastriumis. Rikkaliku verevarustusega, kuna siin toimub intensiivne toitainete resorptsioon 3. niudesool, ileum, pikkus u. 3 m, paikneb paremal all hüpogastriumis. Ülalt ja külgedelt piirab jämesool, eest katab suurrasvik. Paremal pool alakõhus suubub ta jämesoolde küljelt. Selles kohas niudesool nagu sopistuks jämesoolde sisse, moodustades niudeumbsoole klapi, mis laseb soolesisul liikuda ühes suunas s.o. peensoolest jämesoolde. Teadmiseks, et tühi- ja niudesoole vahel puudub konkreetne piir, tühisool moodustab u.2/5-, niudesool 3/5 nende kogupikkusest. Kõhukelme e. peritoneum, ületades sooli kõhu tagaseina suunas moodustab kinnisti, mis kulgeb kõhu tagaseinalt lülisamba kõrvalt alla poolpõiki paremale
suuremaks kasvanud folliikul ning munarakk pääseb välja. Purunenud folliikulist moodustub kollakeha, mis eritab hormooni progesteroon, mis toetab loote kasvamist, kuni platsenta rolli üle võtab. Sel hetkel on munarakk palja silmaga vaevunähtav. Kui munarakku pärast vabanemist 12 tunni jooksul ei viljastata, siis see sureb, folliikul kuivab ära, emaka limaskest irdub ning algab menstruatsioon. Suur osa naisi ei tunne ovulatsiooni, kuidas umbes 25% naistest kogeb alakõhus valusid. Kui mees ja naine naise viljaka perioodi ajal suguühtesse astuvad, see on aeg, mil ovulatsioon on äsja olnud või kohe algamas, on see eostumiseks sobivaim aeg. Kui seemnevedelik tuppe jõuab, paiskub sinna sadu miljoneid seemnerakke, millest vaid mõnisada jõuavad lõpuks munajuhadeni, kus võib toimuda viljastumine. Eostumise hetk sõltub ajastusest. Naises peab olema ootel küps munarakk, kui terve seemnerakk munajuhasse jõuab
edenemist. 6.4.1. Millega algab sünnitus? Sünnituse eeltunnused: - Kõht langeb allapoole, lapse pea fikseerub vaagna sissepääsus ja laps ei suru enam nii ägedalt rindkere organitele. Hingamine läheb seetõttu kergemaks. See võib juhtuda 2-4 nädalat enne sünnitust. - Lapse pea surub nüüd tugevamalt vaagnaluudele, põiele ja pärasoolele. - Ettevalmistavad emaka kokkutõmbed. Raseduse jooksul võisid tunda, kuidas emakas käe all kõvaks tõmbus ja tajuda seda kui pinget alakõhus või seljas. Niimoodi harjutades valmistub emakas sünnituseks. - Kaalulangus, kuna lootevee hulk väheneb raseduse lõpus. - Kerge kõhulahtisus. - Tugev energiavoog. Sageli tunnevad naised vahetult enne sünnitust tungi teha veel olulisi kodutöid. Seda on ka "pesapunumise instinktiks "nimetatud. 6.4.2. Millal siis ikkagi haiglasse minna? Mine kindlasti siis, kui: -emaka kokkutõmbed on muutunud regulaarseks, umbes 4-5- minutiliste vahedega ja muutuvad järjest tugevamaks
tundi), kuumutamisele (hävivad juba temperatuuril 40-41°C), päevavalguse toimele ja paljudele desinfektantide toimele. Gonorröa Emaka (naised) või ureetra (mehed); põletikuline vastus mädane eritis Uretraalinfektsiooni põhjustavad valu urineerimisel Meestel võib inf levida eesnäärmesse ja epididümidisse, põhjustades steriilsust Naistel võib levida emakasse ja munajuhadesse, põhjustades salpingiiti ja väike vaagna põletikku (PID pelvic inflammatory diseases) PID - alakõhus võimalik kestev valu, kuid paljud asümptomaatilised; PID > munajuhade armistumine, viljatus, emakaväline rasedus Süsteemsed haigused: artriit, endokardiit, meningiit Vastsündinute gonörröa > (ophthalmia neonatorum): sünnitusteede läbimisel saadavad silmainfektsioonid, võivad põhjustada vastsündinu pimedaksjäämist. Kliiniline pilt Meestel kõige sagedamini äge uretriit. 40% asümptomaatliselt. Peamised haigusnähud on düsuriia ja paksud kollased mädaeritised.
kontsentreeritud rasvane ja magus toit. Lisaks tarbitakse kiudainerikast toitu koguseliselt vähem. II Kõhukinnisuse ja -lahtisuse reguleerimine. Kõhukinnisust saab leevendada, kuna kiudained seovad ohtralt vett ja hoiavad seda sooles, muutes soolesisaldise veerikkaks. Kõhulahtisuse korral seovad punduvad kiudained protsessi põhjustava liigse vee. III Hemorroidide profülaktika. Kiudaine hoiab ära hemorroidide tekke, sest soolesisaldis on pehmem ja ei tekita alakõhus survet. Sellega välditakse päraku veenide pundumist. IV Pimesoolepõletiku riski vähendamine. Pehme soolesisaldis ei vigasta ussripikut ja seega ei saa bakterid tungida sooleseina ning põhjustada põletikku. V Käärsoole vähiriski vähendamine. Kiudaineterikas toit kiirendab toidukördi liikumist soolestikus, roojamine sageneb ja sellega väheneb toidus leiduvate kantserogeenide mõju. Osa kiudaineid seob pöördumatult sapikomponente ja need väljutatakse organismist.
intervallidega, valude vahel on pausid ja valu kestusel on piirid. Pausid annavad naisele võimaluse pisut puhata, et siis järgmisele valulainele vastu minna. Kui naine teab, mis temaga toimub, on sünnituseks ettevalmistatud, talub ta valu tunduvalt paremini ning ei kaota kontrolli olukorra üle. Latentses faasis ei ole valu eriti tugev, kui naine on välja puhanud ja selleks valmistunud. Valu tunnetatakse tavaliselt seljas või alakõhus ja kubemepiirkonnas. Samas on selles perioodis valu kõige raskem leevendada ning seetõttu mida pikem on latentsfaas, seda ebameeldivamana valu tajutakse. Aktiivses faasis on valu põhjustatud eelkõige emaka kokutõmmetest ja lapse pea survest emakakaelale, emakakaela avanemisest. Mida kaugemale avanemisperiood jõuab, seda tihedamalt tulevad valud, valu koondub kubemesse, puusadesse, reitesse. Väljutusperioodis tunneb sünnitaja suurt survet ja valu kliitori, kusiti, lahkliha ja
Üks, mis kõige enam välja paistab, on "Laparoskoopia". Silindriline toru moodi instrument spetsiaalse optilise seadmega sisestatakse naise naba piirkonnast naissuguorganite uurimiseks. Selle instrumendiga on raviarst võimeline vaatlema kõiki naissuguorganeid, et kindlaks teha võimalikud ebanormaalsused, samuti on võimalik ka võtta munarakke munasarjadest. Enamus röövituid on tundnud, nagu nad oleks sisemiselt õhku lastud, tundes ülitugevat survet alakõhus ja ebameeldivust vaagna piirkonnas. Laparoskoopia protseduuri jooksul sisestatakse umbes 2 liitrit süsihappegaasi alakõhtu. See põhjustab alakõhu laienemise, lubades paremini näha naissuguorganeid. Osadel naistel võivad jääda armid pikast nõela moodi instrumendist, mis sisestatakse naba piirkonnast. ¾ Rasedus Laparoskoopia protseduuriga koos käib ka uus viljatuse ravi, mida nimetatakse "suguraku munajuha sisse ümberistutamiseks" (Gamete Intra-Fallopian Transfer (GIFT)).
(sub-: all) ja preperitoneaalseks ruumiks (pre-: ees). 509 Elundite paiknemine kõhu(kelme)õõnes Kõhukelmeõõnes asuvad seedetrakti elundid, põrn ja väikese vaagna elundid (→ peatükk „Anatoomia ja füsioloogia alused“, „Inimkeha funktsionaalsed süsteemid (seedesüsteem, eritusorganid, suguelundid“). Ülakõhu elundid on maks (hepar) koos sapijuhadega, magu (gaster, ventriculus), kaksteistsõrmiksool (duodenum), kõhunääre (pankreas) ja põrn (lien). Alakõhus paiknevad kaksteistsõrmiksoolega liituv peensool ja jämesool kuni pärasooleni. Kõhukelmeõõne kõige alumist osa võib pidada väikese vaagna ruumiks, milles asuvad vaagna elundid. Nendeks on mõlemal sugupoolel kusepõis (vesica urinaria) ja pärasool (rektum) ning naisel sisemised naissuguorganid: munasari (ovarium), munajuha (tuba uterina), emakas (uterus) ja tupp (vagiina), mehel sisemised meessuguorganid: eesnääre (prostata), seemnepõiekesed (vesicula