On palju suunamuutusi, äkilisi sprinte ning spurte, hüppamisi ning maandumisi. Olen ise tegelenud korvpalliga nüüdseks juba 13 aastat ning pidanud samuti läbi elama erinevaid traumasid. Suurem osa neist on õnneks olnud kergemad, kuid ka üks suurem ja tõsisem vigastus, mis on üsna sagedane sellel spordialal. Sellest tuleb hiljem ka pikemalt juttu. Korvpallimäng oma kiires tempokuses võib põhjustada mängijatel väga laia spektri vigastusi. Kõige sagedamini on haaratud alajäseme erinevad osad - väljaväänatud hüppeliigesed, luumurrud jalalabas, põlve sidemete venitused ning rebendid on väga levinud. Korvpallureid ohustavad ka vigastatud randmed-sõrmed, mõrad pahkluudes, verine kulm või nina. Osa nendest vigastustest on vältimatud, kui tegemist on ootamatu kontaktiga kas teise mängija või palliga. Samas märksa sagedamini veab meid esmalt alt meie endi keha. Vigastused tekivad tihti ebapiisava soojenduse ja/või lihasväsimuse foonil
jätkuvad omaette lihastena. anterversiooni (nn sprinterlihas) Suur nimmelihas algab Mõlemad lihased ja vähesel määral ka Vaagnavö Niude- viimaselt rinnalülilt ja kinnituvad ühise kõõluse välisrotatsiooni. Fikseeriutd ötmelihas nimmelihas kõikidelt nimmelülidelt ning abil reieluu väikesele alajäseme puhul, näiteks ed lülidevaheketastelt. pöörlile. seismisel, kallutab see lihas kere Niudelihas algab ettepoole, st väldib tahapoole niudeluuaugult. kukkumist, olles seega suure
- rekanalisatsioon- organiseerunud trombis moodustuvad sekundaarsed verevoolu kanalid. Tromboosi tagajärjel tekib arterites kohalik verevarustuse vähenemine e. isheemia, mis võib viia infarkti tekkele, veenides tekib venoosne hüpereemia ja tsüanootiline ehk paisinfarkt. Emboolia veresoone topistumine mujalt saabunud tahke, vedela või gaasilise materjali ehk emboliga. Embolite liigid: trombemboolia enamasti lähtub alajäseme veenilaiendite tromboosist, kõige ohtlikum kopsuarteris- äkksurm; rasvemboolia pikkade toruluude murdude korral ,maksa, pankrease vigastuse korral; õhkemboolia operatsioonide komplikatsioomnina, vereülekannetel; gaasemboolia tuukrihaiguse korral; septiline nakkushaiguste ja sepsise korral; rakkemboolia kasvajate korral metastaasid või irdunud koetükikesrd aterosklerootiliste naastude piirkonnast;
Võrumaa Kutsehariduskeskus TÖÖLISE JUHENDAMINE EHITUSPLATSIL Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Reio Saarniit Väimela 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................3 Töötajate juhendamine ja väljaõpe töökohal.............................................4 Töötajate juhendamise ja väljaõppe üldkorraldus......................................8 Kokkuvõte.................................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................11 2 Sissejuhatus Selle referaadi teemaks on töölise juhendamine ehitusplatsil, referaadis räägitakse lähemalt töölise juhendamise reegle...
Hemoglobiini ladestumine häirib naha normaalset elutsüklit, mis võib mikrotrauma lisandudes viia haavandite tekkeni. Haavandid võivad olla erineva suuruse ja iseloomuga. Väikesed paranevad ise ilma erilise ravita, suured ja põletikulised vajavad kirurgilist kohendamist 3 Veenilaiendite põhjused Veenide kaudu voolab veri elunditest ja kudedest südamesse tagasi. Alajäseme veenidest peab veri voolama altpoolt ülespoole. Veri surutakse ülespoole jalalihaste kokkutõmmete abil (nn. lihaspump) ning veenides on klapid, mis takistavad vere voolamist allapoole. Kui nende klappide töö on puudulik, siis veri võib hakata tagasi voolama. Pindmised veenid venivad välja, laienevad ja muutuvadlooklevaks. Vanemas eas kaotavad veenid oma elastsuse, mis soodustab veelgi nende välja venimist.
Need ei lase lihaseid paigalt nihutada, annavad lihastele elastsuse ja hoiavad ära nende omavahelise hõõrdumise. · Sünoviaalpaunad esinevad piirkondades, kus kõõlus liigub oma naaberelundi (luu, teine lihas, kõõlus jm) suhtes, need hoiavad äa lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. · Kõõlusetuped täidavad samasugust ül, mis sünoviaalpaunadki. Need ümbritsevad kõõlust ulatuslikult, näiteks üla- ja alajäseme pikkade kõõluste ümber esinevad kuni 10 cm pikkused kõõlusetuped. · Plokk on vagu luul, mis on kaetud hüaliinkõhrega. See esineb kohtades, kus lihase kõõlus muudab järsult suunda. Kõõluse ja kõhre vahel o sünoviaalpaun. · Seesamluud asetsevad lihase lõppkõõluses kinnituskoha läheduses. Nad soodustavad lihaste tööd: väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. Rakendusnurga
Alajäseme liigutusi teostavad lihased: · Reie liigutused puusaliigeses: · Reie fleksiooni puusaliigeses teostavad lihased (sama vaagna kallutus) o M. iliopsoas (psoas major) o M. gluteus minimus o M. tensor fasciae latae o M. pectineus o M. sartorius o M. adductor brevis o M. rectus femoris o M. adductor longus o M. gluteus medius o M. gracilis (eesmised kiud) · Reie ekstensiooni puusaliigeses teostavad lihased o M. gluteus maximus o M. gluteus minimus o M. adductor magnus (tagumised kiud) o M. biceps femoris ...
k malalignment*) tagada osteotoomia (luu lõikus selle asendi või kuju muutmiseks). *Luude malalignment (kõrvalekalle, hälve) võib olla kongenitaalne, põhjustatud vigastusest või kroonilisest posturaalsest defektist. Näiteks reieluu anteversioon, genu varum (o-jalg) ja genu valga (x-jalg) võib põhjustada sportlastele vigastusi. • Lühenemine. Ebaliigese tulemusena võivad luu otsad paraneda osaliselt teineteisega kattuvas asendis, mis lühendab luu pikkust. See on oluline alajäseme juures, kus jalgade pikkuse erinevus rohkem kui 1,25 cm võib põhjustada sekundaarset alaseljavalu ning suurem koormus puusaliigesele viib sekundaarse osteoartroosini. • Liigeste jäikus. Peri- (ümber-, lähi-, ümbris-) või intraartikulaarsetest (liigesesisene) põhjustest tingituna võib tekkida liigese liikuvusulatuse piirang. • Periartikulaarsed põhjused on valu, turse, verevalum, vähenenud lihaste funktsioon, liigeskapsli või liigessideme kahjustus.
võtmise ja veenisüstide tegemise koht C) Rinnapiirkonna veenid rindkere tagaseinal koguneb veri kahte veeni paaritu veen paremal ja poolpaaritu veen vasakul need ühinevad ja suubuvad lõpuks ülemisse õõnesveeni rangluualuse veeni ja sisemise kägiveeni ühinemisel (venoosnurk) tekib mõlemal pool õlavarre-pea veen, need ühinevad ja moodustavad ülemise õõnesveeni Alumise õõnesveeni süsteem A) Alajäseme veenid väike alajäseme nahaveen kogub vere sääre tagapinnalt, suubub õndlaveeni suur alajäseme nahaveen kogub vere sääre eespinnalt ning reie ees ja tagapinnalt, kulgeb reie mediaalpinnal, suubub reieveeni B) Kõhupiirkonna veenid mao-, peensoole-, jämesoole-, pankrease- ja põrna veenid kogunevad algul kokku maksa värativeeniks, mille kaudu veri viiakse maksa, alles pärast töötlemist maksas läheb see veri maksaveenide kaudu alumisse õõnesveeni SÜDA
kõverust ettepoole (lordoos) ning rindkere ja ristluu osas kõverused vastavalt tahapoole (küfoos). Külgsuunas puuduvad normaalsel selgrool kõverused. ÜLAJÄSEMED Ülajäsemed, kui inimese kõige olulisemad keskkonda mõjutavad manipulaatorid, kinnituvad ees rangluu ja taga abaluu kaudu rinnakorvile. Ülajäse moodustub õlavarreluust, küünarvarrest ning kodarluust, randmeluudest ja labakäe luudest. ALAJÄSEMED Keha raskust kandvad ning liikumisvõimet tagavad alajäseme luud on reieluu, sääre- ja pindluu, põlvekeder ning jalapöia luud. Keha raskus kantakse alajäsemetele vaagnaluude kaudu läbi puusaliigese. Kehamassist jääb kõige suurem osa jalapöia kanda. Pöid on liikumise seisukohalt ülioluline, sest siin "asub" oluline osa inimese hüppevõimest ning pöid on tähtis ka püstises asendis tasakaalu säilitamisel. Olulist rolli keha raskuse kandmisel ja liikumisvõimel kannavad jalavõlvi kõverused: pikivõlv ja ristivõlv
KORDAMISKÜSIMUSED. Sport ja tervis eksamiks. Jaanuar 2017. 1. Nimeta ainevahetuse etapid, milliseid molekule inimene vajab keskkonnast ja milliseid annab keskkonda tagasi? Milliseid toitaineterühmi peab inimene toiduga saama (6)? Millised neist annavad energiat? 2. Ainete aktiivne (kanalid, pumbad) ja passiivne (osmoos, difusioon) transport. Too näiteid mõlema transpordiliigi kohta. Mis on iso-, hüpo- ja hüpertooniline lahus? Mis on füsioloogiline lahus? 3. Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon? Milline protsess on valdav sportliku tegevuse käigus? Aga pärast seda? Põhjenda, miks! 4. Inimese põhikoed, nende ehitus ja funktsioonid? 5. Parasümpaatilise ja sümpaatilise närvisüsteemi toime kehatalitlustele? 6. Milleks vajab inimene energiat? Üldise energiakulu komponendid ja osakaal? Kui suur on päevane energiavajadus? Milliste biomolekulidega ja kui suures osakaalus (%) peaks see vajadus olema kaetud? 7. ATP str...
Hüppeliigese sirutus: Kontsentriline: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja Ekstsentriline: sääremarja kolmpealihas, tagumine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja, lühike ja pikk pindluulihas Kere painutus: Kontsentriline: kõhusirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas; astriklihased, peapöörajalihas Ekstsentriline: lülisambasirgestaja; trapetslihas, pea- ja kaelarihmlihas 3.faasi lõpus algab keha sirutus, sirutatakse alajäseme liigeseid, kuid mitte hüppeliigeseid. Sirutatakse lülisammast. Ülajäse langeb alla peamiselt raskusjõu tõttu! Ülajäseme langetamine õlaliigesest: Kontsentriline: seljalailihas ja rinnalihas koos Ekstsentriline: deltalihas Õlavöötme langetamine: Kontsentriline: trapetslihase alumine osa Ekstsentriline: trapetslihas, harjaüline lihas 4.MAANDUMINE: Ei toimu alajäseme täielikku sirutus-liigesed toimivad maandumisel amortisaatoritena
• Jume muutus: tsüanoos, perifeerne, tsentraalne tsüanoos, akrotsüanoos, kahvatus. • Kasvu aeglustumine, kehakaalu langus. • Nähtavate tursete olemasolu. Tursed võivad imiteerida ka positiivset kaaluiivet! Perifeersete tursete esinemine on nn hiline sümptom. Tursed tekivad sümmeetriliselt alajäsemete perifeersetes osades (pöidadel, pahkluudel). Sõrmega vajutades, alajäseme luulisele osale, jääb tursele lohk (pitting oedema). Turse väheneb lamamisasendis. • Südamekühm – krooniliste vereringe häirete ja suurenenud südame tõttu võlvub rindkerel, prekordiaalsel alal, ette kühm. On nähtav lapse lamades. • Unearterite intensiivne pulseerimine. • Uuri- ehk kellaklaasküüned (küüne muutumine) ja trummipulksõrmed. Küüne muutumine algab küüne ja küünevalli nurga muutumisega nõgusast kumeraks (vt!
Vaagna ees keskjoonel Õlavöötme luud: 1) Abaluu - SCAPULA 2) Rangluu - CLAVICULA Vaba ülajäseme luud: 1) Õlavarreluu - HUMERUS 2) Küünarluu - ULNA 3) Kodarluu - RADIUS 4) Käe luud - OSSA MANUS: Randmeluud - OSSA METACARPI - kummaski 4 luud Kämblaluud - OSSA METACARPALIA - 5 luud Sõrmede lülid/luud - PHALANGES/OSSA DIGITORUM MANUS - pöidlal 2 lüli, teistel 3 lüli Vaagnavöötme luud: 1) Puusaluu - OS COXAE Vaba alajäseme luud: 1) Reieluu -FEMUR 2) Põlvekeder - PATELLA 3) Sääreluu - TIBIA 4) Pindluu - FIBULA 5) Jala luud - OSSA PEDIS: Kannaluud - OSSA TARSI - 7 luud Pöialuud - OSSA METATARSALIA - 5 luud Varvaste lülid/luud - PHALANGES/OSSA DIGITORUM PEDIS - suurel varbal 2 lüli, teistel 3 Ajukolju luud: Paarilised: 1) Kiiruluu - OS PARIETALE 2) Oimuluu - OS TEMPORALE Paaritud luud: 1) Kuklaluu - OS OCCIPITAL 2) Otsmikuluu - OS FRONTALE
laiali mööda keha. Kudedes voolab veri imepeenetes arterikapillaarides. Läbi kapillaaride seinte toimub ainevahetud vere ja kudede vahel. Arterikapillaarid lähevad üle väikesteks veenikapillaarideks. Nende liitumisel kujunevad arvukad keha veenid, mille järkjärgulisel koondumisel moodustuvad ülemine ja alumine õõnesveen, mis suubuvad südame paremasse kotta. 12. Ülajäseme arterid ja veenid VT jooniseid 13. Alajäseme arterid ja veenid. VT jooniseid 14. Kõhuõõne verevarustuse üldpõhimõte. VT jooniseid 15. Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte. Arteriaalne verevarustus – aju arterioosringi moodustavad neli võimast arterit. Venoosne verevarustus - 16. Lümfi mõiste. Lümf on lümfisoontes olev koevedelik, mis on tekkinud vereplasmast läbi kapillaaride imendumisel. Koostiselt meenutab vereplasmat, kuid on muutlikum ja sisaldab vähem valke.
sel ajal vastunäidustatud. Ennetamiseks tuleb haigena mitte treenida, taastuda korralikult kroonilistest haigustest ja ravida välja kroonilised koldeinfektsioonid. Veresoonte haigustest on levinuimad veresoonte laienemine ja ahenemine. Veenikomud on aienenud veenid, eriti säärtel ja reitel. Säärtel on näha sinakate lainemustritena. Need võivad olla sümptomiteta, kuid jalad väsivad, kuid võib ka tekkida veenipõletik. Neid põhjustab pikaajaline seismine samas asendis. Alajäseme veenikomude vältimiseks tasub liikuda rohkem ja vähem seista. Tööstusriikides levinud (10 – 15% elanikkonnast) kui loodusrahvastele on see peaaegu tundmatu haigus. Arterilubjastuse ehk ateroskleroosi korral on rasvained ladestunud arteri siseseintele. Veresoonte sein pakseneb, vererõhk suureneb ja inimesel on suurem südameataki või ajuhalvatuse võimalus. Tähtsamad verehaigused on kehvveresus ehk aneemia (sh. rauavaegusaneemia), leukeemia ja hüübimise süsteemi haigused
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED 1. Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa looduse jagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) ja loomaanatoomial (zootoomia). Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegeleb inimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogia valdkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks ja zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi. Sõna "anatoomia" tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-, väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel väliste vaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati. Nüüdisteadusete poolt kogutud rikkalik meetodite ...
ja adutseerib rannet Käe lihased. Keskne rühm Mm. interossei dorsales (4) Mm. interossei palmares (3) Mm. lumbricales (4) Külgmine e. lateraalne rühm (ka thenar`i e. pöidlapäka lihased) M. adductor pollicis M. opponens pollicis M. flexor pollicis brevis M. abductor pollicis brevis Keskmine e. mediaalne rühm (ka hypothenar`i e. väikesõrme päka lihased) M. opponens digiti minimi M. flexor digiti minimi M. abductor digiti minimi M. palmaris brevis Alajäseme lihased. Vaagnavöötme lihased. Vahelmine rühm. M. iliopsoas:2osa (algavad eraldi, ühinevad lig. inguinale all lacuna musculorumis): M. psoas major: o. vertebrae lumbales; M. iliacus: o. fossa iliaca; i. trochanter minor; f. a) reie antefleksioon (kiire ja tugev "sprinterilihas"!), b) seismisel hoiab keha puusaliigesest tahapoole kaldumast. M. psoas minor: inimesel vähetähtis, sageli puudub! (o. vertebrae Th12 L1; i. fascia iliaca; f
kondroblastid - luud. Jäsemepungas on kaks olulist organiseerivat keskust: tipmine ektodermaalne vall AER (jagunevad rakud, jäsemekasvav ala); polariseeriva aktiivsuse tsoon ZPA. Jäsemepung moodustub ja kasvab FGF-morfogeenide toimel: FGF10, FGF8, FGF4. Ka Wntvalgud.Hoiavad progressitsooni mesenhüümirakke jagunevas seisundis (FGF8 mRNA avaldub AER alal; FGF10 indutseerib jala seal kus ta normaalselt ei moodustu; Inimesel ja kanal: Tbx5 määrab ülajäseme, Tbx4 alajäseme. Jääseme proksimaal-distaalne pattering. Kahe morfogeeni vastassuunalise gradiendi koostoimel: retinoolhape somiitidest ja FGF’d AER-st. Retinoolhappe sünteesi määravad vastava kehasegmendi Hox-transkriptsioonifaktorid. AER morfogeenid – jagunemist stimuleerivad. Proksimaalsed jäseme elemendid differentseeruvad varem kui distaalsed. Jäseme anterio-posterioorne pattering. Polariseeriva aktiivsuse soon jäsemepunga tagumises servas. Määrab sõrmede identsust
37. pöidla randme-kämblaliiges- ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga hästi liikuv sadulliiges(eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused) 38. kämbla-lüliliigesed –keraliigesed(sõrmenukid) 39. lülidevaheliigesed- plokkliigesed( lisaks võimsad kaaskülgmised sidemed) 40. alajäsemete piirkonnad- kaks puusaluud skelett koosneb vaagnavöötmest ja alajäsemete vabaosa luudest alajäseme vabaosa(reieluu, sääre ja jala luu) 41. vaagna ehitus-luuline rõngas puusaluust ja ristluust(kolm ühenduvat luud) suur vaagen-külgedelt piiravad niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli eest lahtine väike vaagen- ees häbemeliidus külgedel istmiku- ja häbemeluud taga rist- ja õndraluu 42. ristluu- niudeliigese pinnad-kõrvalestjad, lameliiges
näitab madalamat laktaati suurema kiiruse juures. 12 Töö nr 1 Alajäsemete sirutajalihaste isomeetrilise jõu määramine. Registreerida alajäsemete sirutajalihaste sirutajalihaste tahteline maxjõud 8katset sooritatakse mõlema jalaga korraga 3X bilateraalne pingutus. Registreerida eraldi parema ja vasaku alajäseme sirutajalihaste tahteline maxjõud (unilateraalne pingutus) Bilateraalne indeks (BI) arvutatakse valemiga BI= 100 (FBL/(FUP + FUV)) x 100 (%) Positiivse BI korral on tegemist on tegemist bilateraalse jõudefitsiidiga, negatiivse korral bilateraalse jõufastsilisatsiooniga. a Nimi FBL (N) FUP (N) FUV (N) BI (%) Veiko 3517 2441 1902 9923,3 Töö nr 2
37. pöidla randme-kämblaliiges- ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga hästi liikuv sadulliiges(eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused) 38. kämbla-lüliliigesed –keraliigesed(sõrmenukid) 39. lülidevaheliigesed- plokkliigesed( lisaks võimsad kaaskülgmised sidemed) 40. alajäsemete piirkonnad- kaks puusaluud skelett koosneb vaagnavöötmest ja alajäsemete vabaosa luudest alajäseme vabaosa(reieluu, sääre ja jala luu) 41. vaagna ehitus-luuline rõngas puusaluust ja ristluust(kolm ühenduvat luud) suur vaagen-külgedelt piiravad niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli eest lahtine väike vaagen- ees häbemeliidus külgedel istmiku- ja häbemeluud taga rist- ja õndraluu 42. ristluu- niudeliigese pinnad-kõrvalestjad, lameliiges
renalis); Neeruarter (Arteria renalis);munandi/munasarjaveen (Vena testicularis/ovarialis); munandi/munasarjaarter (Arteria testicularis/ovarica); ühisniudeveen ( Vena illaca communis) Ühisniudearter (Arteria illaca communis ); Sisemine niudearter, Sisemine niudeveen (arteria/vena lumbales interior) ; välimine niudeveen, välimine niudearter (Vena/Arteria lumbales exterior); Süvareieveen; Reiearter( Arteria femoralis); Reieveen(Vena femoralis); Väike alajäseme nahaveen (Vena saphena parva) Õndlaarter (Arteria politea);Õndlaven(Vena poplitea); Eesmine sääreluuarter (Arteria tibialis anterior); Tagumine sääreluuarter (Arteria tibialis posterior); Pindluuarter (Arteria peronea e fibularis); Eesmine ja tagumine sääreluuveen (Vena tibialis anterior/posterior); Jalalaba dorsaalveenikaar ja varbaveenid.(3) Südame (Cardia) ehitus ja verevool südames: Süda on vereringe liikumapanev jõud, mida ümbritseb hõõrdumist vähendav kahelestmeline
sümptomid, venoosset sulgust iseloomustab peamiselt turse. Akuutne perifeerne veresoone sulgus on üks peamisi kiirabijuhtumeid, millele tuleks jäsemete kaebuste korral mõelda. Peale elutähtsate funktsioonide toimimise tagamise tuleb patsient asetada õigesse asendisse ning aidata leevendada valu. Sobivate veresoonte kirurgia võimekusega haigla valik ja patsiendi kiire toimetamine sinna määravad suuresti edasise ravi tulemuslikkuse. VÕTMESÕNAD 5P alajäseme süvaveeni emboolia tromboos isheemia sinine valge vahelduvlonkamine verevarustushäire verevarustushäire (perifeerse arteriaalse sulguse haigus) Teadmiste kontrolli küsimused 1. Mille poolest erinevad alajäseme arteriaalse veresoonte sulguse sümptomid alajäseme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
