Ülevaade romantismiajastu heliloojatest Jrk Helilooja Pärit- Loomingu Muu Soololaulud Klaveri- Sümfooni- Ooperid, nr olu- iseloomustus tegevus teosed line vokaal-sümf. maa peale heli- muusika teosed loomingu 1. F.Schubert Austria * Traagilise Tähtsaim zanr. 22 klaveri- 10 19 ooperit ja üksinduse, elu ja 700 laulu. sonaati sümfooniat. laulu- surma heitluste, *,,Metshaldjas" 3 neist jäid mängu lüüriliste pihtimuste lõpetamata. ...
Intraparenhümatoosne e. intralobulaarne sidekude Strooma ja parenhüüm Kapsel koos põrkade või septidega moodustab organi strooma Parenhüümi all mõistetakse organi talitlust kandvate elementide kogumit, mis paikneb organisisese sarra vaheruumides Põrnas parenhüüm = pulp Torujad organid Torujates organites paiknevad ehituslikud elemendid kontsentriliselt ümber valendiku Seedetrakt, hingamisteed, kuse- ja suguteed, vere- ja lümfisooned Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nim. kestadeks (tunicae), viimaste alaosi kihtideks (laminae, strata) Enamiku torujate organite sein on kolmekestaline Kaks torujate organite alatüüpi Tunica mucosa (limaskest) epiteel limaskesta päriskiht e. proopia limaskesta lihaskiht submukoosa Tunica muscularis (lihaskest) sisemine lihaskiht välimine lihaskiht Närvisüsteem NS-is eristatakse : Keskusi nende seas eristatakse: tuumatsentreid (filogeneetiliselt vanemad hallaine kogumid, neid ümbritseb valgeaine)
AINETÖÖ Vastab vähemalt 5 p jooksul. [email protected] [email protected] (kirjutada kool ja grupp, ja ainetöö rühm.) 22.10.09 2h 28.01.2010 12.00 4h- töö peab valmis olema! Kontaktaeg: -14.detsember 2009, teemade kinnitamine. 05.02.2010 9.00 kaitsmine, 6 h Vt. raamat ,,Uuri ja kirjuta". TTK rmtk müügil. Vt. Kulno Türki raamatud Teaduslik teadmine- tugineb varasematele teadmistele ja seisukohtadele. Kõik seisukohad ja andmed peavad olema viidatud, vastasel juhul tegu plagiaadiga. Tuleb selgitada erinevate autorite mõisteid erinevates käsitlustes. Mõisted peavad olema süstematiseeritud. ... majanduslanguse tingimustes 1997 vs 2009. Töö lõpus peavad olema oma seisukohad. MK KT juhendi alusel vormistada. MK ainetöö juhendit kasutada (kõige viimast versiooni). Töö peab tuginema teiste autorite seisukohtadele: Refereering- ei ole jutumärkides, sõnastame ümber ja viitame. tsitaat- on jut...
Kommenteerivad vedasid. · Annavad veda teksti kommenteerides edasi uut informatsiooni · Kirjutatud preestriklassi poolt (kastisüsteem) · Üritavad väita, et kui preestrid viivad rituaali läbi õigel kombel, siis jumalad PEAVAD andma preestrite palutu. · Brahmanate järgi on preestrid justnagu kõige tähtsamad · Upanisad see mille põhjal me näeme, mis on loonud hinduismi. · Sellel on veel mitmeid alajaotusi sutrad. · Loodi u 800-500 eKr · Eesmärgiks uurida, kuidas ja millal loodi maailm · Tõdedeni jõutakse filosofeerides · Kes on absoluut ja kuidas temani jõuda? · Upanisad tähendab õpetaja jalgade ees maas istumist · Vastustes kirjeldatakse kõike seda, mida absoluut ei ole · Kui õpetaja vastab nt ,,Kui sa veel korra küsid lendab su pea otsast ära" tähendab see seda, et küsija ei ole valmis info saamiseks · Tat tvam asi absoluut on igaühes meis.
· Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida näärmetes nimetatakse sagarikeks (lobuli), lihastes, närvides ja kõõlustes kimpudeks (fasciculi) · Sagarikevaheline e. interlobulaarne sidekude · Intraparenhümatoosne e. intralobulaarne sidekude Torujad organid · Torujates organites paiknevad ehituslikud elemendid kontsentriliselt ümber valendiku · Seedetrakt, hingamisteed, kuse- ja suguteed, vere- ja lümfisooned · Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nim. kestadeks (tunicae), viimaste alaosi kihtideks (laminae, strata) · Enamiku torujate organite sein on kolmekestaline Toruja organi ehitusprintsiip Epiteel Sidekude Närvikiud Lihaskude Sidekude Kaks torujate organite alatüüpi Välismaailmaga ühenduvad - Suletud süsteemi moodustavad - seede- ja hingamisorganid jne. vere- ja lümfisooned · Tunica mucosa (limaskest) · Tunica intima (intima)
Teose vaatepunkt, aegruum, süžee ja probleemistik. Täida tabel. Vastused peavad olema sisukad ja põhjalikud, tekstinäidetega. See ruum, mis on alajaotustes, ei ole sinu vastse jaoks, kirjutad nii palju kui vaja, trükkimine lükkab alajaotusi sujuvalt edasi. Salvesta iga natukese aja tagant oma töö ( salvesta ta korraliku pealkirjaga nii, et pärast üles leiad). Kui töö valmis, salvesta, loe üle, paranda vead, salvesta ning lae üles Terasse. „Punane kuninganna“ Victoria Aveyard -------------------------------------------------------------------------------------------------- ---------------------------------- Jutustaja (minajutustus või
.................................................................................30 Kasutatud materjalid...............................................................................................................32 Lisad........................................................................................................................................33 Sinul tulevad muidugi teised pealkirjad ning töö osana võib ka eraldi kujuneda võrdlus. Võib-olla tuleb kasutada ka peatükkide alajaotusi, nt. I peatükk Minu vanaisa lugu..................................................................................................5 1.1. Vanaisa lapsepõlv.................................................................................................5 1.2. Vanaisa kooliaastad..............................................................................................8 1.3. Vanaisa tööaastad...............................................................................
{ Mõistus ja tunded tekivad inimese ajus ning (peripheral nervous system) lakkavad toimimast koos ajutegevuse kustumisega koostöövõimelist talitlust { Närvisüsteem on nii tunnetusprotsesse kui { Peaajul (brain) on palju erinevatele käitumist korraldav organsüsteem ülesannetele keskendunud alajaotusi, samamoodi seljaajul (spinal cord) Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon Perifeerne ehk piirdenärvisüsteem
ses kirjas (Bold). Pealkirjad algavad suurtähega, neis ei kasutata lühendeid ja nende lõppu ei panda punkti. Kui pealkiri on mitmelauseline, pannakse iga lause lõppu punkt, aga mitte viimase lause lõppu. Pealkirjas sõnu ei poolitata. Pealkirjale järgnev esimene tekstilõik vor- mindatakse eelneva tühimikuga 18 pt (Format>Paragraph>Indents and Spacing ja Spacing- ala aknas Before 18 pt). Järgnevate tekstilõikude ette tühikut ei vormindata. Esimese tasandi alajaotusi alustatakse uuelt leheküljelt eelneva tühimikuga 72 pt. Uue lehekülje tagamiseks aktiveeritakse menüüs Format>Paragraph>Line and Page Breaks aken Page break before. Pealkiri kirjutatakse suurtähtedega tähesuurusega 16. Ma- dalamate tasandite alajaotusi jätkatakse samalt leheküljelt, kus eelmine alajaotus lõppes. Teise tasandi pealkirjade ette jäetakse 36 pt tühimik, pealkiri kirjutatakse tähesuurusega 14.
Paraku, enamusel juhtudest, kui üldse oli olemas viide taotluseks vajalikele blankettidele, siis lingile klõpsates avas lehekülje teatega, et IE ei saa seda lehekülge kuvada, leheküljel on viga või muidu andmeid ei leitud. Ehk siis, leheküljed, kuhu lingid saadavad, on ,,surnud". Ja seda on selliste oluliste asutuste kodulehtedel olevad lingid. Oma eesmärke ja rahastamise põhimõtteid oli tutvustatud samuti puudulikult, samas Kultuurkapitali leheküljel on nii palju alajaotusi, nii et esmakordse külalisena kulub ikka hea hulk aega, et leida üles vajalik ja sellega siis tutvuda. EASi koduleht on arusaadavate märksõnadega, kuid seal on probleemiks hoopis see, et infot, mida võimalik saada, on korraga nii palju, et võtab silme eest kirjuks ja nii võib tekkida segadus, et mis siis see kõige olulisem info on, millega esimeses järjekorras tutvuda. Hasartmängumaksude rahaga seonduv on kirja pandud Riigi Teatajas juriidilises tekstis, mis võib sellega
Organid on kindla kuju ja asukohaga ning nende tegevus on omavahel seotud. Organid jagunevad, kas näärmelisteks e kompaktseteks ja õõnsateks e torujateks organiteks. Kompaktsed organid on väljas kaetud sidekoelise kihnu e kapsiliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e strooma. Torujatel organitel (seede, hingamis, kuse ja suguorganid) on kihiline ehitus; suuremaid kihte nim kestadeks ja nende väiksemaid alajaotusi kihtideks. Eristatakse liikumis, seede,hingamis, eritus, sugu, vereringe ja meeleorganeid, närvisüsteemi, keha väliskatet ja sisenõrenäärmeid. Liikumisorganite all mõeldakse luid, liigeseid, sidemeid ja lihaseid. Lihased kujutavad endast aktiivseid liikumisorganeid, ülejäänud moodustavad passiivse osa, mida nimetatakse skeletiks. © EeeOoo
ses kirjas (Bold). Pealkirjad algavad suurtähega, neis ei kasutata lühendeid ja nende lõppu ei panda punkti. Kui pealkiri on mitmelauseline, pannakse iga lause lõppu punkt, aga mitte viimase lause lõppu. Pealkirjas sõnu ei poolitata. Pealkirjale järgnev esimene tekstilõik vor- mindatakse eelneva tühimikuga 18 pt (Format>Paragraph>Indents and Spacing ja Spacing- ala aknas Before 18 pt). Järgnevate tekstilõikude ette tühikut ei vormindata. Esimese tasandi alajaotusi alustatakse uuelt leheküljelt eelneva tühimikuga 72 pt. Uue lehekülje tagamiseks aktiveeritakse menüüs Format>Paragraph>Line and Page Breaks aken Page break before. Pealkiri kirjutatakse suurtähtedega tähesuurusega 16. Ma- dalamate tasandite alajaotusi jätkatakse samalt leheküljelt, kus eelmine alajaotus lõppes. Teise tasandi pealkirjade ette jäetakse 36 pt tühimik, pealkiri kirjutatakse tähesuurusega 14.
proportsioon: õiged suhted pikkuse, laiuse ja kõrguse vahel; 2) sümmeetria; 3) variatsioon. Barokkaeda iseloomustab: Point de vue, veekaskaadid, kanal, bosketid, Parterre en broderie, terrass, loss, Cour d ´honneur, alleed. Iseloomulik oli ansamblilisuse printsiip, ühtsuse saavutamine eluhoone, kõrvalhoonete ja pargielementide planeeringus. 13. Kirjelda lühidalt tüüpilist Inglise maastikuaeda * Inglise maastikupargil võib eristada mitmeid alajaotusi: 1) Romantiline park (Kent)- välditi sirgeid teid, kõik veemängud, isegi purskkaevud olid tabu; alles võisid jääda vaid ebaregulaarsete kallastega järved või jõed, mis voolasid maona maapinnal. Puudes ja põõsastes väljendati valguse ja varju kunstipärast skeemi: neil lasti kasvada vabal. 2) Pastoraalne park (Brown)- Parki eraldavad ümbritsevast põllumajandus-maastikust looduslikud metsaribad ja -tukad. 3) Pitoreskne stiil (Repton)- metsik maastik,
Avanenud dialoogiaknas saab veel omakorda valida, kas Word värskendab vaid lehekülgede numbreid või värskendab kogu tabelit. 8 2.MUID KASULIKKE NIPPE MS WORDIS 2.1 Dokumendikaart Kui teil on tarvis üle vaadata, täiendada ja parandada väga pikka dokumenti, on õigete kohtade üles leidmine tõeline nuhtlus. Kui te olete oma töö aga eelnevalt korralikult vormistanud, kasutades pealkirjade alajaotusi, võite dokumendis liikumiseks kasutada kaarti. Selleks valige menüüst 'View' -> 'Document Map'. Vasakul ekraanipoolel avaneb aken, kus on ära toodud kogu pealkirjade alajaotused. Pealkirjadel klõpsates on väga mugav dokumendis õigetele kohtadele liikuda. 2.2 Kuidas leida vajalikku osa pikast dokumendist? Kui töötate pika dokumendiga on mugav kasutada Wordi otsingumootorit. Otsingu avamiseks valige Edit - Find ning sisestage vajalik otsingusõna. Dialoogiakna saab
Selleks tuleb sisukorral paremklõpsata ning valida 'Update Field'. Avanenud dialoogiaknas saab veel omakorda valida, kas Word värskendab vaid lehekülgede numbreid või värskendab kogu tabelit. 2. MUID KASULIKKE NIPPE MS WORDIS 2.1 Dokumendikaart Kui teil on tarvis üle vaadata, täiendada ja parandada väga pikka dokumenti, on õigete kohtade üles leidmine tõeline nuhtlus. Kui te olete oma töö aga eelnevalt korralikult vormistanud, kasutades pealkirjade alajaotusi, võite dokumendis liikumiseks kasutada kaarti. Selleks valige menüüst 'View' -> 'Document Map'. Vasakul ekraanipoolel avaneb aken, kus on ära toodud kogu pealkirjade alajaotused. Pealkirjadel klõpsates on väga mugav dokumendis õigetele kohtadele liikuda. 2.2. Kuidas leida vajalikku osa pikast dokumendist? Kui töötate pika dokumendiga on mugav kasutada Wordi otsingumootorit. Otsingu avamiseks valige Edit - Find ning sisestage vajalik otsingusõna. Dialoogiakna saab
Valgenahalised hakkasid sole mussi tegema. Mariah Carrey, W.Houston. Slogan laulust ,,learning to love youurself is the greatest love of all". Soovit raamat/film ,,American Psycho" Barthes Raamat ,,Armunute diskursus" uurib armastuse ilmnemist keeles ja tekstina ja vallutava kirena lugejates. Ülesehitatud eraldi väiksed alateemad, käsitleb teatud armu situatsiooni, viitab teistele kirjandustele ja vahel räägivad sõbrad kaasa ja avaldavad arvamust. Ta ise nim alajaotusi kui figuurid(situaatsioonid) füüsilist poosi eeldavad käitumise situatasioonid. Selleks, et me üldse eksisteeriks maailmas on meil vaja oma lugu. Kui me vaatame mehe armastustüüpi siis see on kultuuris üldlevinud- alandlikkust, allumist, sa laguned figuurist, teatud massohistlikkus, alistumine. Maso olemus erinevalt normaalsest pidevast figuurist eemal olek. Rahuldamatu seisund. Maso armastus on võimalik ka elutu asjade suunal. B. Uurib armastuse ja vägivalla olemust
Seega võttis ta kasutusele tinakuulid, ning saavutas püsivaid tulemusi, mis sama kolju mõõtmisel ei erinenud kunagi enam kui ühe kuuptolli jagu. (Gould, 2001). Mortoni tehtud katsed näitavad selgelt, et mustanahalistel on kõige väiksem aju ja seega on nad ka alaväärtuslikud (Pilt 1), kuid Gould leiab nendes katsetes palju ebatäpsusi. Näiteks jättis Morton valikuliselt välja või siis liitis juurde suuri alajaotusi, eesmärgiga saada mõõdetava grupi keskmiseks tulemust, mis vastas tema ootsutele. Ta võttis arvesse Peruu inkad, vähendamaks indiaanlaste keskmist, kuid jättis kõrvale hindud, tõstmaks kaukaaslaste keskmist. Gould toob ka välja Mortoni ilmselged eksimused, näiteks ta oli veendunud, et erinevused kolju suuruses tähistasid erinevusi sünnipärastes vaimsetes võimetes. Ta ei kaalunud kunagi ühtegi teistsugust alternatiivi. Lisaks ei arvutanud Morton kunagi välja
8) sotsiaalse suhtlemise häired ja madal enesehinnang. Hüperkineetilised häired kattuvad oluliselt teiste käitumishäirete, näiteks sotsialiseerumata käitumishäirega. Käesoleval ajal võimaldavad uurimisandmed siiski eristada grupi lapsi, kelle kliinilises pildis on põhiprobleemiks hüperkineesia. Käitumishäire sümptomid ei välista ega kinnita põhidiagnoosi kriteeriume, kuid nende olemasolu või puudumine võimaldab eristada põhidiagnoosi raames alajaotusi. Iseloomulikud tunnused 1. Motoorne ja käitumuslik hüperaktiivsus -s.t. laps ei suuda paigal istuda, lahkub sageli oma kohalt, jookseb ja ronib palju, ei oska vaikselt mängida, on alati tegevuses, räägib palju. 2. Halb tähelepanu maht, piiratud kontsentratsioonivõime 3. Tähelepanu kergesti kõrvalejuhitatavus, hajutatavus - s.t. on lohakas, hooletu, ei lõpeta alustatud tegevust, näib, et ei kuule sageli, ei jälgi
Kommenteerivad vedasid. · Annavad veda teksti kommenteerides edasi uut informatsiooni · Kirjutatud preestriklassi poolt (kastisüsteem) · Üritavad väita, et kui preestrid viivad rituaali läbi õigel kombel, siis jumalad PEAVAD andma preestrite palutu. · Brahmanate järgi on preestrid justnagu kõige tähtsamad · Upanisad see mille põhjal me näeme, mis on loonud hinduismi. · Sellel on veel mitmeid alajaotusi sutrad. · Loodi u 800-500 eKr · Eesmärgiks uurida, kuidas ja millal loodi maailm · Tõdedeni jõutakse filosofeerides · Kes on absoluut ja kuidas temani jõuda? · Upanisad tähendab õpetaja jalgade ees maas istumist · Vastustes kirjeldatakse kõike seda, mida absoluut ei ole · Kui õpetaja vastab nt ,,Kui sa veel korra küsid lendab su pea otsast ära" tähendab see seda, et küsija ei ole valmis info saamiseks · Tat tvam asi absoluut on igaühes meis
Tsiviilehituses eraldi väljaanne CESMM 4 (Civil Engineering SMM). Sisaldab endas nii kulude klassifikatsioonisüsteemi kui ka mõõtmisjuhiseid. See on aluseks tellija töömahuloendi (BoQ – Bill of Quantities) koostamiseks. Põhimõtteline hierarhiline struktuur: 1 tase E Pinnasetööd ja alused 2 tase E1 Väljakaevatav pinnas 3 tase E10 Kasvukiht Teise taseme alajaotusi on kokku üle 300 tk. CESMM4 klassifikatsioonisüsteem koosneb 26. esimese taseme alajaotusest: 9 Tabel 4.7. CESMM4 kulude liigitus 4.2.8.3. TALO – süsteem Tegu on Soome ehituskulude klassifikatsioonisüsteemiga TALO-70 - kasutati 1980-ndatel aastatel TALO-80 - kasutati 1990-ndatel aastatel ning laialdaselt ka tänapäeval
PRONKSIAEG (1800 500 ema) VARANE PRONKSIAEG (1800 1000 ema) Varast pronksiaega, mis on Eestis eelnenud ajajärgule sarnaselt väga leiuvaene, iseloomustab peamiselt esimeste pronksesemete ilmumine. Elulaadis suuri muutusi tõenäoliselt ei esinenud. Skandinaaviamaades oli samas pronksiaeg silmatorkav "kuldaeg", eriti Lõuna-Skandinaavias. Lisaks paiknesid silmatorkavad kultuurikeskused veel Kesk-Euroopa põhjaosas ning Kesk- Venemaa soome-ugrilastega asustatud aladel. Pronksiaegset Eestit käsitletakse kultuurilises mõttes üldiselt kui Skandinaavia ääreala. Põllumajandus, kuigi sellega tegeleti, ei kujunenud varasel pronksiajal jätkuvalt domineerivaks majandusharuks ega põhiliseks elatise hankimise allikaks. Tegelikult on varast pronksiaega kiviaja lõpust üsna raske eristada, seda enam, et sellest perioodist on Eestis vähe muistiseid. Rantkirves Tahul...
- tükeldamine, - vormimine. Võtted, mis kiirendavad kuumtöötlust: - leotamine (tangained, herned, oad, kuivatatud köögi- ja puuviljad, marjad, soolatud toiduainetest liigse soola eemaldamine jne). Paneerimine: - mahlakuse säilitamine, - viilude kastmine riivsaiasse või jahusse (aedviljad jm). 40. Kuumtöötlemise võtted. Põhivõtted: - keetmine, - praadimine. Mõlemal on alajaotusi. Toiduaine valmistamisel võib vaja minna mitut võtet, nt aedviljakotletid: - keetmine, - peenestamine, - praadimine. On ka küpsetamine, suitsutamine, hautamine, pastöriseerimine.
poolitata ja lühendite kasutamine ei ole soovitav. Pealkirjad joondatakse vasakule (Ctrl + L). Tabelite ja lisade pealkirjade ning jooniste allkirjade vormistamist on kirjeldatud käesoleva juhendi järgnevates punktides. Kõiki peatükke ja töö teisi iseseisvaid struktuuriüksusi (sisukord, sissejuhatus, kasutatud allikate loetelu ja ka lisad) alustatakse töös uuelt lehelt (arvutis: kursor pealkirja algusesse – klaviatuuril Ctrl + Enter). Alajaotusi (alapeatükke, alapunkte) alustatakse uuelt lehelt ainult siis, kui selle pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida järgnevat teksti. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Alapealkirja ja eelneva ning järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida. Tekstilõigud eraldatakse tühja reavahega. 17
6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet. Organite ehitus erineb selle järgi, kas nad on kopaksed või torujad ehk õõnsad: · Kompaksed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nimetatakse kihnuks. · Torujate organite süsteem on kihiline.Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nimetatakse kestadeks ja viimaste alaosi kihtideks. 2. Topograafilised mõisted (tasandid) Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Need jaotatakse kahte gruppi: tasandid ja suunad. Mõttelisi tasandeid on neli. Tähtsaim nendest on mediaantasand, mis jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks ning seetõttu on teda ainult üks. Paralleelselt
Äris, hariduses ja psühholoogias tähendab enesejuhtimine meetodeid ja strateegiaid, kuidas seada endale eesmärke; kuidas need tähtsuse järjekorda seada; kuidas planeerida oma aega ja ülesandeid, hinnata ennast, reguleerida oma mõtteid ja emotsioone kriitilistes situatsioonides. Enesejuhtimine tähendab enese arendamist inimesena terviklikult ning põhiliseks mõõdikuks on siin isiklik efektiivsus ja kriteeriumiks rahulolu iseenda ja oma eluga. Enesejuhtimise alajaotusi on väga palju: aja- ja stressijuhtimine; eesmärgistamine ja motiveerimine, eneseanalüüs, arengutakistuste ületamine jne. Laias laastus võiks inimesel olla neli suuremat fookust: mina ise, minu pere, minu töö, ühiskond, kus ma elan. Kuus enesejuhtimise kuldreeglit: Tegele eneseanalüüsiga. Püüdle arengu poole. Püstita tähendust omavaid eesmärke (kaugemaid ja lähemaid). Hoia töö ja puhkus tasakaalus. Võta aeg-ajalt ette muudatusi.
aastate lavakunstis. 1970. aastatel pöördus suur osa kogu eesti kultuurist nn. juurte temaatika poole, misläbi võimendusid selgesti ka võõrvõimu vastased alatoonid. Teatris sai üheks tähiseks Jaan Toominga lavastus „Laseb käele suud anda” (1969) August Kitzbergi vähemtuntud näidendi alusel; Toomingal mängisid meie-positsiooni loomises erilist Teater Nõukogude Eestis. Kaasaegses ajalookirjutuses on nähtud tendentsi eristada ühes või teises perioodis rohkem alajaotusi ning leida erinevatele perioodidele määratlevaid atribuute ja võimalikke muutumispõhjuseid (Postlewait 1988). Ka eesti ajaloolased (nt. Enn Tarvel, Lauri Vahtre) on osutanud vajadusele eristada Nõukogude Eesti puhul teatud all-perioode, mis üldises plaanis jagunevad stalinismi ajaks, sulaperioodiks (nn. lootuse ajaks) ja sotsialismi stabiliseerumiseks (sh. stagnatsiooniks) – kuni sotsialismi lagunemiseni,
6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet. Organite ehitus erineb selle järgi, kas nad on kopaksed või torujad ehk õõnsad: · Kompaksed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nimetatakse kihnuks. · Torujate organite süsteem on kihiline.Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nimetatakse kestadeks ja viimaste alaosi kihtideks. 2. Topograafilised mõisted (tasandid) Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Need jaotatakse kahte gruppi: tasandid ja suunad. Mõttelisi tasandeid on neli. Tähtsaim nendest on mediaantasand, mis jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks ning seetõttu on teda ainult üks. Paralleelselt
käsitletav teise konstitutsioonilise aktina. Kolmas konstitutsiooniline akt on põhiseaduse täiendamise seadus. 10. Millised on põhiseaduse tõlgendamise meetodid? Klassikalisi tõlgendamise meetodeid on 4: 1) Lingvistlised 2) Süstemaatilised 3) Ajaloolised 4) Teleoloogilised Tänapäevased jagunevad esmalt kolmeks: lingvistilised, süstemaatilised ja teleoloogilised argumendid. Need sisaldavad omakorda alajaotusi. 1) Ligvistiline argumentatsioon – viitab sõnade tähendusele, nagu nad kirjas on. eristatakse sõnade tavalist ja tehnilist tähendust. a. Tavaline – viitab igaühe arusaamisele sõnade ja muude märkide tähendusest. Erialainimeste, eriti juristide abi siin ei vajata. Abiks on eelkõige käsiraamatud. b. Tehniline – viitab seaduses kasutatavate sõnade erialakeelelisele
gema üksuse ülema kavatsusest ja/või lahingukavand teada ka ühe taseme võrra ülespoole. c. Alluvate ja toetavate üksuste lisamine ja äravõtmine. Teabe käsku andvale üksusele juurde antavatest või sellelt ära võetavatest üksusest võib kirja panna selle punkti alla, lisasse või mõlemasse. 2. põhiÜLESANNE Lühike ja täpne kirjeldus ülesandest (ülesannetest), mille ülem peab täit- ma, ja ülesande eesmärk. Selles käsupunktis ei tohi olla alajaotusi. Reegli- na sisaldab vastuseid küsimustele “Kes?”, “Mida?”, “Kus?” ja “Miks?”. 21 3. teostus Selle käsupunkti ülesehitus sõltub kindla lahingutegevuse eesmärkidest: a. Lahingukavand. Kirjeldage lühidalt, kuidas ülem kujutleb lahingutegevuse ellurakendamist algusest lõpuni. Ülema kavatsus väljendab täpselt laiendatud eesmärki, võtmeülesandeid ja soovitud lõpptulemust. Ülema kavatsus peab olema
Pärast tavalise sügavusega väljahingamist kopsudesse jäävat ruumala nimettaakse funktsionaalseks residuaalkapatsiteediks (FRC). Selles ruumalas uuendatakse iga gingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi väljisrõhu ja vere vahel. Ruumalasid, millel puuduvad tinglikud alajaotused, nimetatakse mahtudeks, mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvuseks e kapatsiteetideks. Kopsude elulist mahtuvust e vitaalkapatsiteeti ja selle alajaotusi ekspiratoortset reservmahtu, hingamismahtu ja inspiratoorset reservmahtu saab registreerida spirograafi abil. Kopsude residuaalmahu määramise tuntumad meetodid põhinevad mingi testgaasi kopsudesse sisse- või kopsudest väljauhtmisel. Alveolaarventilatsiooni ja kopsude verevoolutuse suhe: Hingamisgaasid difundeeruvad läbi alveolaarmembraani ja venoosne veri arterialiseerub siis, kui ventileeritud alveoole ümbritsevad verega läbivoolutaud kapillaarid, see sõltub kopsude
Tsiviilehituses eraldi väljaanne CESMM 4 (Civil Engineering SMM). Sisaldab endas nii kulude klassifikatsioonisüsteemi kui ka mõõtmisjuhiseid. See on aluseks tellija töömahuloendi (BoQ – Bill of Quantities) koostamiseks. Põhimõtteline hierarhiline struktuur: 1 tase E Pinnasetööd ja alused 2 tase E1 Väljakaevatav pinnas 3 tase E10 Kasvukiht Teise taseme alajaotusi on kokku üle 300 tk. CESMM4 klassifikatsioonisüsteem koosneb 26. esimese taseme alajaotusest: 9 Tabel 4.7. CESMM4 kulude liigitus 4.2.8.3. TALO – süsteem Tegu on Soome ehituskulude klassifikatsioonisüsteemiga TALO-70 - kasutati 1980-ndatel aastatel TALO-80 - kasutati 1990-ndatel aastatel ning laialdaselt ka tänapäeval
hingatud õhu hulk. Kopsude kogumahtuvuseks e totaalkapatsiteediks (TLC)- ruumala kopsudes maksimaalse sissehingamise järel. Funktsionaalseks residuaalkapatsiteediks (FRC)- kopsudesse jääv ruumala pärast tavalise sügavusega väljahingamist. Ruumalasid, millel puuduvad tinglikud alajaotused, nimetatakse mahtudeks, mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvuseks e kapatsiteetideks. Kopsude elulist mahtuvust e vitaalkapatsiteeti ja selle alajaotusi – ekspiratoortset reservmahtu, hingamismahtu ja inspiratoorset reservmahtu saab registreerida spirograafi abil. Kopsude residuaalmahu määramise tuntumad meetodid põhinevad mingi testgaasi kopsudesse sisse- või kopsudest väljauhtmisel. Hingamisgaasid difundeeruvad läbi alveolaarmembraani ja venoosne veri arterialiseerub siis, kui ventileeritud alveoole ümbritsevad verega läbivoolutaud kapillaarid, see sõltub kopsude alvolaarventilatsiooni (V A) ja
7) süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt; 8) süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel; 9) leppimine kannatanuga. (2) Karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. Mõtlemisnähtuste liigitamine. Sarnaselt mälupsühholoogia teemaga on ka mõtlemise teema raames võimalik välja tuua palju erinevaid liigitusi ja alajaotusi. Väljakuj termonioloogias leiame järgmised mõisted: 1. Mõtlemisoperatsioonid 1.1. Analüüs 1.2. Võrdlemine 1.3. Süntees 1.4. Üldistamine 1.5. Absraheerimine 2. Mõtlemisvormid 2.1. Mõiste Üksik Üldine Konkreetne
eksisteeriva sotsiaalse fenomeni tundmaõppimine. Iga teadust saab määratleda selle uurimiseseme ja uurimisviisi kaudu. Otsides õigusteaduse uurimiseset, leiame keeruka normikompleksi. Muuhulgas eristuvad siin ka õigusnormid. Kontinentaal-Euroopas võime viimased omakorda jagada tinglikult kaheks: era- ja avaliku (sh suhteliselt iseseisvama alaliigina kriminaalõigus) õiguse normideks. Ligemal uurimisel võib nende valdkondade raames omakorda eristada kitsamaid alajaotusi. Neid norme võib uurida aga erinevaid võtteid kasutades ning erinevatest vaatepunktidest. Oma spetsiifiline tunnetus-huvi on õiguse dogmaatikal, õiguse ajalool, õiguse sotsioloogial, võrdleval õigusteadusel, õiguse filosoofial. Kõik see kokku moodustab õigusteaduse tervikuna. Olulised märksõna veel õiguseprintsiibid, uurimisese. Erinevad ained ehk distsipliinid, mis tegelevad objektiivse õigse vahetu tundmaõppimise (dogmaatika). nende kõrval eksisteerivad
banketimenüü supee ehk hiline õhtusöök, pidulik õhtusöök, buffet päevamenüü kindla hinna eest teatud arv roogi + jook/leib lastemenüü hommikumenüü erimenüü kas allergikutele vmt Toidukaartidele kirjutatakse toidud kindlas järjestuses. Einete menüüdes järgitakse üldist toitude pakkumise järjestust. Vaba valiku menüüdes jaotatakse toidud tavaliselt sektsioonidesse, mis võivad omakorda sisaldada alajaotusi: eelroad (näiteks salatid, suupisted jne) supid pearoad (näiteks kalaroad, liharoad, pastad jne) järelroad/magustoidud joogid külmadsoojad, veinid, teised alkohoolsed joogid Ettevõtte äriideest lähtuvalt võib olla eraldi välja toodud sektsioonina: lasteroad rahvusroad pitsad jne Menüü all mõistetakse kas toidukorra (nii argeine kui piduliku eine) toitude ja jookide
aasta kevadel Peterburi Trükiasjade Peavalitsusse saadeti. Hurt seadis ajakirja jaoks sisse mahuka vihiku, kuhu märkis teemasid, mida Eesti Koidus tuleks käsitleda. Ajakiri pidi olema puhtkultuuriline rahvavalgustuslik väljaanne, mis poliitika teemasid ei käsitle. Muus osas pidi ajakirja sisu hõlmama peaaegu kõiki teadus- ja eluvaldkondi. Programmis oli Hurt Eesti Koidu sisu liigendanud nelja suurde ossa, mis omakorda sisaldasid üksikasjalikke alajaotusi. Esimene osa oli kõige ulatuslikum pealkirjaga Õpetliku sisuga rahvavalgustuslikud kirjutised. Siin kavatseti tuua artikleid 7 valdkonnast: loodusteadused, arstiteadus (põhiliselt rahva tervishoid), põllumajandus ja tehnoloogia, geograafia ja etnograafia, ajalugu (eriti kuulsate inimeste biograafiad), pedagoogika (artiklid nii laste kasvatamisest kui kõlblusõpetusest) ja viimaks "kohaliku lihtrahva elu mitmesugustel teemadel, kiiduväärsetest ja halbadest
1) y A B y = f (x) 0 a x1 x2 x3 x b Joonis 5.1: Kõvertrapets ja ristküliksummad. Vaatleme kõikvõimalikke alajaotusi T lõigus [a, b], tähistame nende hulga gooti tähega T, vajaduse korral täpsemalt T[a,b] . Suvalise kahe alajaotuse T, T ′ ∈ T puhul P∗ (T ) ⊆ P ∗ (T ′ ), mistõttu s (T ) 6 S (T ′ ). Seega on iga arv S (T ′ ) arvude hulga {s (T ) | T ∈ T} ülemine tõke. ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS 107
kalduda nii palju kui võimalik. Meie puud kõrguvad koonuste, kerade ja püramiididena. Me näeme kääride jälgi igal taimel ja põõsal. Ma ei tea, kas olen oma arvamuses üksi, aga ma vaataksin puud pigem kogu tema lopsakuses ja kõigi tema okste-võrsete levimist, kui lõigatuna ja trimmituna matemaatilisse figuuri; ning lilledes viljapuuaiad näivad lõpmatult ilusamad kui kõige viimistletuma parteri väikesed labürindid." Joseph Addison Inglise maastikupargil võib eristada mitmeid alajaotusi: 1. Romantiline park (Kent) 2. Pastoraalne park (Brown) 3. Pitoreskne stiil (Repton) 4. Inglise-hiina aed / park (Chambers). I Romantiline park William Kent (1685-1748) oli üks esimesi, kes hakkas kujundama romantilises stiilis maastikuparke. Kent kasvas üles lihtsates oludes, aga ta avastati peagi tänu tema kunstiandele. Algul tahtis ta maalikunstnikuks õppida. Veetis aga aastat kümme Itaalias ja õppis tundma ka
2. Kirjeldage luu ehitust. 3. Kirjeldage erinevaid luuliike ja tooge iga liigi kohta kaks näidet. 36 4. Kirjeldage lülisammast ja selle omadusi. 5. Loetlege luude omavahelise ühenduse liike ja tooge iga liigi kohta üks näide. 6. Nimetage liigese tähtsamaid osi. 7. Loetlege lihaste liike ja tooge iga liigi kohta näiteid. 3.2. Närvisüsteem Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: teab inimkeha närvisüsteemi alajaotusi, teab kesknärvisüsteemi ehitust, teab aju osasid ja oskab selgitada nendevahelist seost, teab aju verevarustuse iseärasusi, oskab kirjeldada seljaaju ehitust, oskab loetleda kraniaalnärve ning kirjeldada nende funktsioone, teab perifeerse närvisüsteemi tähtsamaid osi oskab anda ülevaade vegetatiivse närvisüsteemi osadest, teab uitnärvi ülesandeid. Üldine sissejuhatus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
