BAROKK 17.sajand TUNNUSED: Ebaühtlase arengu tõttu suured erinevused Euroopa maades 1. absolutism liidus katoliikliku vastureformatsiooniga- Barokk · Itaalia(sünnimaa), Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna- Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu · tellijaks kirik - kiriku huvid usulised teemad · kunst esinduslik , sümboliseeris ülevust ja jõudu · kujutas usulisi ekstaase, märtrisurmasid ja imesid · barokk-kunst mõjutas rahvariideid 2. absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud- baroklik klassitsism · Prantsusmaa, mitmed Saksamaa väikemonarhid, Inglismaa 1640.a. · tellijaks õukond · klassikalised antiikkunsti eeskujud 3. kapitalistlik ja protestantlik Holland - baroklik realism · Holland, revol.järgne Inglismaa, luterlik Põhja...
Mis üldse on lõhn? Lõhn on ainete omadus esile kutsuda haistmisaistingut. Lõhna eelduseks on seda põhjustava aine lenduvus. Vaid lenduvad aineosakesed jõuavad meeleelunditeni. Kõikidest inimese meeleelunditest on just lõhnatajurid kõige tundlikumad ja lõhn selliseks välisärritajaks, mis kõige kiiremini kandub peaajju. Nina tundlikkuse arvuline karakteristik on tõepoolest raskesti ettekujutatav. Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid) segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumide lõhnastamiseks. Parfüümide valmistamise ja kasutamise ajalugu ulatub Vana-Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. Lõhnaaineid destilleeriti välja lõhnavatest taimedest, puuviljadest, vaigust jms. Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi lõhnaaineid. Kaasajal jagatakse parfüüme sõltuvalt kasutatud koostisainetest ja lõhna iseloomust olfaktoorsetesse tüüpidesse (lillene, puuviljane, metsane, orientaalne, värsk...
Psüühikahäired 1. Skisofreenia, paranoiline skisofreenia Sümptomid: stuupor(ei reageeri keskkonnale), rahutus, hallutsinatsioonid, luulud, tahtejõu halvenemine, meeleolu langus Esineb: 1-l inimesel 100-st, mõlemal sool(naistel tavaliselt hiljem), täielikku paranemist tavaliselt ei esine Skisofreeniaga seotud filmid: "Piinatud geenius", "Suletud saar" 2. Vaimne alaareng (jaguneb kaheks: 1.sünnijärgne 2.trauma) Sümptomid: isutus, kaalulangus Vaimse alaarenguga inimesel on madal IQ ja kehv eneseväljendus. Esineb meestel ja naistel võrdselt. Alajaotused: -kerge -mõõdukas -raske -täpsustamata (sügav) 3. Obsessiiv-kompulsiivne häire e. ärevushäired Sundmõtted, sundteod Obsessiiv sundmõte Kompulsiiv sundtegu Esineb meestel ja naistel võrdselt, esineb ka tihti koos depressiooniga Näiteks: naine tahab enda last ära tappa, siivutud mõtted, käte pesemise rituaal 4. Depressioon Sümptomid: väsimus,...
funktsioneerimisse. * Need allsüsteemid on terviku osad, s.t. kui ühes terviku elemendis midagi muutub, siis muutub nii tervik kui ka vastavalt kõik teised elemendid * Iga “element” määratletakse põhivoolu psühholoogias eraldiseisvana, tervikust lähtuvat süsteemset määratlust ma ei tea Igasugune käitumine algab motivatsioonist VII.1. Motivatsioon on süsteem, mille üles-andeks on organismi kui terviku aktiveerimine Peamised alajaotused: * seesmine-väline; * üldine aktivatsioon-vajadusespetsiifiline aktivatsioon; * vajaduste kontekstis tihti Abraham Maslow vajaduste hierarhia teooria: füsioloogilised (hingamine, toit, vesi, soojätkamine, ...), turvalisus-, kuuluvus- (sõprus, pere, ...), tunnustus-, eneseteostusvajadus Motivatsiooni olemasolul otsitakse mälust vajaduse rahuldamiseks sobivaid lahendusi: VII.2. Mälu süsteem, mille ülesandeks on individuaalse kogemuse talletamine Peamised alajaotused: * Protsessid:
andmetega seotud vöi neile lähedased andmed vahemällu. Kui nüüd protsessor vajabjärgmisi andmeid, siis on need suure tõenäosusega juba vahemälus olemas. Tänu vahemälu põhimälust tunduvalt suuremale kiirusele ei pea protsessor enam ootama aeglase põhimälu taga...............6 Välismälu kasutatakse programmide ja andmete pikaajaliseks säilitamiseks ning välismälul, nagu ka sisemälulgi, on oma alajaotused: HD, FD, CD, DVD, MOD.......................................6 HD (Hard Disc) ehk kõvaketas on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid allumiiniumplaate, mis on kaetud ferroksiidlakiga. Kõvaketas asub füüsiliselt arvutikorpuse sees. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Informatsioon talletatakse kõvakettale kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena magnetilisel materjalil luuakse polarisatsioon
Inga & Siim: argumendi alajaotused peavad vastama küsimusele miks.Peab seletama täpselt lahti mida tähendab.Seleta lahti mida väitega öelda tahad. Kolmas element argumendi juures on tõestus(statistika,inimeese tsitaat,paralleelne näide) Viimane element argumendi lõpus on lõplik järeldus või kokkuvõte, näitad ära,et oled inimestele rääkinud ära milles on probleem ja ära tõestanud,et probleem on.Miks on argumendid olulised? Pead alati mõtlema kellele ja kus sa räägid, hindavad kohtunuikud. Vanduda tohib, ropendada ei tohiks. Vaba suhtlus.Miks küsimusi ei tohi õhku jääda!! Ristküsitlus-küsid asju mis jäid ebaselgeks, tõmmata vastane konksu otsa, et nad nö endale vastu räägiks. Aega 3 min! Ristküsitlusel saab tihti nö teisele poolele ära panna, leides kitsaskohti.Võib välja tulla,et väitleja rääkis ainult seda mida õppis ja ei teagi millest tegelikult rääkis.EI III küsitleb JAH I- te. Teiste kõnede roll on ümber lükata, ümberlükkeid ja pakk...
terviku funktsioneerimisse. * Need allsüsteemid on terviku osad, s.t. kui ühes terviku elemendis midagi muutub, siis muutub nii tervik kui ka vastavalt kõik teised elemendid * Iga “element” määratletakse põhivoolu psühholoogias eraldiseisvana, tervikust lähtuvat süsteemset määratlust ma ei tea 119 Igasugune käitumine algab motivatsioonist VII.1. Motivatsioon on süsteem, mille üles- andeks on organismi kui terviku aktiveerimine Peamised alajaotused: * seesmine-väline; * üldine aktivatsioon-vajadusespetsiifiline aktivatsioon; * vajaduste kontekstis tihti Abraham Maslow vajaduste hierarhia teooria: füsioloogilised (hingamine, toit, vesi, soojätkamine, ...), turvalisus-, kuuluvus- (sõprus, pere, ...), tunnustus-, eneseteostusvajadus 120 Motivatsiooni olemasolul otsitakse mälust vajaduse rahuldamiseks sobivaid lahendusi: VII.2. Mälu süsteem, mille ülesandeks on individuaalse kogemuse talletamine Peamised alajaotused:
Väldi teemast möödakirjutamist REFERAAT PEAB VASTAMA TEEMALE! KUST SAAB MATERJALI Liigikataloog (aimekirjandus) Artiklite kartoteek Elektronkataloog ( ESTER) Elektrooniline aineregister (Eesti Loodus) Internet Veebi indeksid (NETI; YAHOO!) Otsingumootorid (ALTA VISTA; GOOGLE) KÜSI ABI RAAMATUKOGUST! MILLEST ALUSTADA Töötle läbi vajalik kirjandus Koosta esialgne sisukord Mõtle läbi teksti alajaotused KIRJUTA MUSTAND REFERAAT PEAB OLEMA LOOGILINE JA TERVIKLIK! REFERAADI PÕHIOSAD Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Töö põhiosa Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad REFERAADI MAHT ON 8- 10 LEHEKÜLGE! TIITELLEHT (näidis) Tallinna Laagna Gümnaasium Kalad Eesti veekogudes Referaat Eve Põld 7a klass
Õppimine ja kuidas õppida Õppimine seondub vast igale inimesele kooliga ja kohustustega ühiskonna ees.Ega mulle ka ei meeldi õppimine-tüütu kohustus,millele järgneb teadmiste kontroll.Hinded, mis tööde ees pannakse on väga tihti subjektiivsed.Nimelt osad õpetajad tahavad kiirelt tulemusi,aga ei arvestata aeglaselt omandate õpilastega. Minule isiklikult tuleb asja põhjalikult ja skeemiliselt selgidata(mõttemullid,alajaotused jne).Tänu sellele aga seisab kogu info tükk aega meeles.Hinded muidugi võiks olla paremad,kuid arvestades seda,et olen 11.klassis ning põhikool polnud oma mainega esirinnas, on tulemused üllatavalt head. Kuna meid klassis on ainult 19,võiksid siiski õpetajad teha rohkem tööd nende õpilastega,kel on teatavad lüngad sees.Aga seepeale öeldakse,et oma asi kuidas hakkama saad või kuidas sa ei tea.Tunnis küsida ei tihata,kuna kardetakse rumal paista isegi kui ei saada vastavast teemast aru.Õpetajatel...
on võti nende kombineerimises. See kombineerimine sarnaneb ideaaljuhul kristallisatsiooniprotsessiga. Kunstiline emotsioon kehastub materjalis, kehastumine lõpeb, kui tunne on leidnud endale vastava vormi. Need elemendid on kehastuseks vastavatele sisuelementidele, paarilised liituvad sisemise ühtsuse ajel. Formalist käsitab vormi valmina ja vormielemendid luuakse kunstlikult, ilma sisuelementide osaluseta. See käib nii, et eraldi luuakse kõigepealt alajaotused ja siis liidetakse need tervikuks. Muide, formalism võib olla ka lihtsalt mõne teise voolu osa. Formalismi ja naturalismi tihti vastandatakse (kuna üks takerdub reaalsuse detailidesse ja teine irdub neist), kuid tegelikult on viimane lihtsalt üks formalismi versioon. Üle rõhutatakse loodusvorme, teose põhiideega seostamata. Loodusvormidel on teostes ainult niipalju tähtsust, et nad väljendavad peale reaalsuse (tunnetatud ja meie kujutluses eksisteeriv) ka autori suhtumist
Patsifismi põhjuseks 20.sajandil oli inimeste reageering sõdadele ja nende soov hoiduda sellest tulevikus. Näiteks, Esimene maailmasõda tõi kaasa umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut, seetõttu loodi Rahvasteliit rahu tagamiseks maailmas. Peale selle Teise maailmasõjas oli holokaust, mille pärast ka kannati palju inimesi. Hiroshima ja Nagasaki tuuma pommituse juhul see viis tuuma patsifismile, mis seisneb tuumarelvast keeldumises kogu maailmas. 2. Millised alajaotused on patsifismil? Kui te peaksite valima ühe neist, siis kumba teie toetaksite? Miks? Patsifism jaguneb absoluutseks ja tingimuslikuks patsifismiks. Kui ma peaksin valima ühe neist, siis toetaksin tingimuslikku patsifismi, sest see vorm lubab enesekaitse, kui miski ohustab kas enese või mõne süütu inimese elu, aga absoluutse patsifismi juhul see on keelatud,sest ründaja võib kannatada. 3. Üheks kuulsamaks patsifismi eeskõnelejaks 20. sajandil oli Mahatma Gandhi
kontrolli blokk Psüühiline tegevus eeldab kõigi kolme bloki koostööd Sissejuhatus psühholoogiasse 61 Lühiülevaade olulisematest kognitiivsetest protsessidest Emotsioonid ja motivatsioon räägib teine õppejõud Taju Mis on?: Taju on meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine informatsiooniks. Peamised alajaotused: Taju on organiseeritud meelespetsiifiliselt nägemine, kuulmine, maitsmine jne. Igal meelesüsteemil erinevad tööpõhimõtted (nägemine rohkem holistlik, kuulmine rohkem järjestav) Mälu Mis on?: Mälu on organismi võime säilitada omandatud informatsiooni. Peamised alajaotused: Protsessid: salvestamine säilitamine taastamine Salvestatud info: protseduuriline, semantiline, episoodiline
töö pealkiri, töö liik (referaat), Tiitellehe teksti suuruseks on soovitav kasutada kirjasuurust 14. töö esitamise koht ja aasta. Kogu tekst tiitellehel võib olla rasvane, võib kasutada ka ainult suurtähti. Tiitellehte ei nummerdata! SISUKORD - kõik töö alajaotused kasutatud (vt näidis 2). pealkirjade, peatüki või alapeatüki Asub tiitellehe järel. järjenumbrite ning leheküljenumbritega; Numbrid kirjutatakse ainult peatükkide ja alapeatükkide ette, - kõik lisad. eessõna, sissejuhatuse, sisukorra, kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ning
Biogeotsönoos e. ökosüsteem: Planetaarne: Bioom Biosfäär Litosfäär e. Atmosfäär Hüdrosfäär maakoor 2535 km 11km 16 km kõrgusele sügavusele sügavusele Ökoloogia alajaotused Ökofüsioloogiaeluprotsesside olenevus keskkonnast Autökoloogiaisendi suhted keskkonnaga Demökoloogia populatsioonisisesed seosed ja muutused Sünökoloogia kooslustes olevad seosed GlobaalökoloogiaMaa elustiku omavahelised seosed, aine ja energiaringed Rakendusökoloogia kuidas ökoloogilisi teadmisi rakendada ja kuidas kaitsta loodust Ökoloogia Abiootilised Biootilised Antropogeensed eluta elus inimmõju
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2012. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* 11. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus; 13. Populatsiooni iseloo...
1.1 Esimene alapeatükk Heading 2/Pealkiri 2 1.2 Teine alapeatükk Heading 2/Pealkiri 2 1.2.1 Esimese peatüki 2 alapeatüki 1. punkt Heading 3/Pealkiri 3 2 TEISE PEATÜKI PEALKIRI Heading 1/Pealkiri 1 2.1 Heading 2/Pealkiri 2 2.2 Heading 2/Pealkiri 2 2.2.1 Heading 3/Pealkiri 3 2.2.2. Heading 3/Pealkiri 3 2.2.2.1 Heading 4/Pealkiri 4 1.7. Töös kui ka sisukorras nummerdatakse araabia numbritega järgnevad osad ning alustades number ühest: peatükid, alapeatükid ja nende alajaotused. Peatüki alapeatüki number peab sisaldama ka vastava peatüki numbrit. Sissejuhatust ja kokkuvõtet ei nummerdata. 1.8. Kasutatud allikate loetelus kasutatakse ühe allika kirje koostamisel ühekordset reavahet (Single-/Rea-ja lõiguvahe). Iga kirjandusallika vahele jäetakse vahe 12 punkti (Home-Paragraph-Spacing-After/Avaleht-Rea-ja lõiguvahe) 12pt 1.9. Kohustuslik on vältida töö peatüki alustamist ja lõpetamist tabelitega, joonistega, loeteluga. 1.10
kandidaat antud ametikohale. Seetõttu analüüsige, millised on just antud ametikohale esitatavad nõudmised. Lisaks konkreetsele kuulutusele või informatsiooniallikale on kasulik otsida täiendavat informatsiooni antud firma kohta kas interneti vahendusel, ajakirjandusest või muudest allikatest. Järgmise sammuna analüüsige enda senist kogemust, omandatud teadmisi ja oskusi ning hinnake, millised teie omadused vastavad kõige paremini esitatud nõudmistele. CV põhilised alajaotused on: ISIKUANDMED Nimi Sünniaeg ja –koht Rahvus Aadress, telefoninumbrid – märkige need telefoninumbrid, millelt teid on kõige lihtsam ja kiirem kätte saada; soovitav on lisada ka e-maili aadress Perekonnaseis, laste arv ja soovitavalt ka nende vanus HARIDUS Hariduskäik (keskharidus, kõrgkoolid, omandatud erialad/kraadid, aastaarvud) soovitav on alustada viimati lõpetatud õppeasutusega
Bakalaureuse- ja magistritööde tiitellehe pöördele kirjutatakse ka juhendaja kinnitus töö sobivuse kohta ja kaitsmiskomisjoni esimehe kinnitus kaitsmise kohta. Kinnituste juu- res on koht allkirjale ja kuupäevale. Vaata uurimistöö tiitellehe malli uurimistiitel.dot ja lõputöö tiitellehe malli tiitel.dot. 5 3. SISUKORD Kirjalik töö liigendatakse alajaotusteks. Struktuursed (esimese tasandi) alajaotused on sisukord, sissejuhatus, töö sisu peatükid, kokkuvõte, viidatud allikate loetelu, resümee ja lisad. Teise tasandi alajaotused on alapeatükid ja nummerdatud lisad. Järgnevate tasandite alajaotused on alapeatükkide punktid. Peatükid ja lisad nummerdatakse lihtnumeratsiooni- ga. Madalamate tasandite alajaotused on liitnumeratsiooniga (vt 4.1). Sisukord näitab töö struktuuri. Sisukorras tuuakse alajaotuste pealkirjad alates sisse-
Töö autori ja juhendaja eesnimed kirjutatakse välja perekonnanime ees. Pärnu Ühisgümnaasium BRASIILIA MAJANDUS Referaat Jaan Kägu G1A Juhendaja õp. Marge Kurm Pärnu 2007 SISUKORD Koosneb töö jaotiste ( peatükid, alajaotused, alapunktid ) pealkirjadest ja leheküljenumbritest. Pealkirjade sõnastus sisukorras peab vastama nende sõnastusele referaadis, samuti ei tohi muuta süsteemitähiseid. Sisukord paiknegu ALATI tiitellehe järel. Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks. Need pealkirjastatakse ja nummerdatakse. Peatükid tähistatakse tähtede, rooma või araabia numbritega ja kirjutatakse silmatorkavamas sriftis. Sisukorras näidatakse kõik töö jaotused koos
Referaadi koostamise juhend Mis on referaat? Referaat kokkuvõte mingist teemast. Selle kirjutamisel kasutatakse kellegi teise poolt koostatud materjale, näiteks raamatuid, artikleid ajalehtedest ja ajakirjadest või interneti lehekülgi. Referaat ei tähenda teksti otsest kopeerimist internetist või raamatu ümberkirjutamist. Referaadis tuleb oma sõnadega välja tuua kõige olulisem ehk refereerida loetut. Kui pikk on referaat? Referaadi pikkuseks on 3-10 lehekülge, sõltub õpilase vanusest ja õpetaja nõudmisest. Kuidas valida referaadi teemat? Teema annab sulle üldjuhul õpetaja. Kui on lubatud see ise valida, siis lähtu oma teadmistest või huvidest. Mõnikord on parem kirjutada enne töö valmis ning alles seejärel panna pealkiri. Nii ei kirjuta sa teemast mööda. Kui sul on juba umbkaudne teema olemas, asu selle kohta materjale otsima. Kui palju peab leidma materjali? Materjalide maht peab olema suurem kui referaadi oma, muidu ei saa ju kokk...
Põhiosa esimeses peatükis võiks näiteks anda teema ajaloolise tausta , teises osas tuleks tulemuste interpreteerimine, kogutud materjalide alusel pannakse kirja oma arvamus. Tiitelleht Tiitelleht peab kajastama järgmisi andmeid: kool, nimi, klass, töö pealkiri, töö liik (referaat), juhendaja nimi, töö kirjutamise/esitaamise koht ja aasta. (vt. näidis). Sisukord Sisukord asub tiitellehe järel (vt.näidis). Sisukorras näidatakse kõik töö alajaotused täpses vastavuses töös kasutatud pealkirjade, alajaotuste järjenumbrite ning leheküljenumbritega. Sisukorras antakse ainult peatükkide alguse leheküljenumbrid. Sisukorras tuleb loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Lisad on nummerdatud. Sisukorras on alapeatükkide nimed kirjutatud väiketähtedega (va esitäht) ja vormindatud nagu teksti igas teises peatükis. Sissejuhatus Sissejuhatuse maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust
See peaks olema ldjuhul sedavrd phjalik, et teine uurija saaks selle jrgi korrata samu uuringuid, mida Teie tegite. Metoodikas ei tohi kirjeldada midagi, mis pole antud konkreetse t seisukohast oluline (niteks ei tohi kirjeldada mingite tunnuste mtmist, kui neid tunnuseid hiljem ts ei ksitleta, kuigi Te neid tegelikult mtsite). Materjali ja metoodika peatkk on mistlik jaotada alapeatkkideks. See jaotus ei ole kohustuslik ega rangelt ette mratud, kuid tooksin vlja siiski mned soovituslikud alajaotused: Uurimisobjekti(de) iseloomustus Annate lhikese levaate oma uurimisobjektidest, nende iserasustest, levikust jne., kontsentreerudes sellele, mis on oluline Teie t kontekstis. Uurimisala levaade uurimisala asukohast ja elupaikade ldiseloomustus. Viimase puhul pidada silmas, et see kirjeldus peab olema uuritava probleemiga seotud, aitama lugejal tulemusi paremini tlgendada. Enamasti antakse niteks taimekoosluse lhiiseloomustus pluss veel midagi olulist, niteks mulla pH vms. Vlitd
Üldiselt siiski arvatakse, et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi. Kiviajale järgnes pronksiaeg, mille vältel said tavaliseks pronksist tööriistad. Üleminek pronksiajale leidis aset 6000 kuni 2500 eKr. Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süsteemist. Tänapäeval jaotatakse kiviaeg paleoliitikumiks ehk vanemaks kiviajaks, mesoliitikumiks ehk keskmiseks kiviajaks ja neoliitikumiks ehk nooremaks kiviajaks. Nendel on omakorda alajaotused. Kiviaja alajaotuste kronoloogia on regiooniti erinev. Egiptus CHEOPSI PÜRAMIID Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana- Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 2551–2471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud
ning kuhu võiks see töö edasi areneda. Allpool on antud näidised sisukorra peatüki pealkirja foto vormistamise kokkuvõtte kasutatud materjali lisa vormistamise kohta. Töö peab olema köidetud harilikku kiirköitjasse. Ära pane lehti eraldi kiletaskutesse. Pane esialgsesse teksti tärn*, kuhu sobib Sinu arvates foto või dokument. Sisukord algab 2. leheküljelt, sissejuhatus 3. leheküljelt. Pealkirjad peavad läbi töö olema ühesugused. Iga pealkiri, v.a. peatükkide alajaotused, algab uuelt leheküljelt. Ära unusta üles märkimast, millal Sa kedagi intervjueerisid. . 3 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................................3 I peatükk Minu vanaema noorpõlve lugu................................................................................5 II peatükk Minu vanaisa lugu..................................................
Vabaronimine Prantsuse skaala - maailmas hetkel levinuim. Põhimõte sama mis Font skaalal, vahe on väiketähe kasutamises. Näiteks 7c+ Ameerika skaala ehk YDS - kasutatakse valdavalt Põhja-Ameerikas. Tähistus koosneb üldkategooriast (1-5) ja täpsustavast numbri- ning tähelisandist (a/b/c/d). Näiteks 5.11c kus 5 on üldkategooria ja 11 ning c täpsustavad alajaotused. Traditsioonilisel ronimisel kasutatakse tähe asemel märke "+" ja "-", märkimaks kategooria kohta raskeid ja kergeid radu. Näiteks 5.11-/5.11/5.11+ Briti saartel kasutatav - koosneb üldosast ja tehnilist raskust märkivast osast. Esimene võtab kokku nii raja tehnilise raskuse kui ohtlikkuse (julgestusvõimalused), teine näitab raskeima liigutuse tehnilist keerukust. Näiteks HVS (Hard Very Severe) 4b.
(1999). Neuropsühholoogia. Ülevaade psühholoogiast I osa, lk. 88-104. Tallinn: Koolibri. Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon Mis on tunnetusprotsess? Psüühika? Närvisüsteemi alajaotused { Psühholoogia on teadus hingeelust ehk { Käitumise kõrgeimaks juhiks on peaaju psüühikast, mille aluseks on tunnetusprotsessid mõtted, tunded, { Igasugune käitumine eeldab siiski mälestused, aistingud ja tajud. kesknärvisüsteemi (central nervous { Psühholoogia on teadus käitumisest ja system) ehk pea- ja seljaaju ning
3) sõnastada juhendaja abiga uurimisküsimuse(d); 4) koguda vajalikke andmeid; 5) kirjutada vastavalt nõuetele uurimistöö tekst 6) esitleda oma oma tööd hindamiskomisjonile. Kirjalik uurimistöö peab koosnema järgmistest osadest: 1. Tiitelleht - tiitellehel märgitakse kooli nimetus, töö autor, klass, töö pealkiri, töö liik (uurimistöö ..), juhendaja nimi, töö valmimise koht ja aasta. 2. Sisukord - siin esitatakse kõik töö peatükid ja alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Soovitatav on kasutada mitte rohkem kui kolmetasandilist peatükkide järjestussüsteemi. Sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud materjalid on ilma järjekorranumbrita, kuid esitatakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras esitada ka kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbritega. 3. Sissejuhatus siin antakse põhjendus teemavalikule, lühike ülevaade sellest, milliseid
BIOKEEMIA 1. Eluslooduse järjepidevus põhineb- nn mäluga molekulidel, mis sisaldavad juhiseid organismide ülesehitamiseks. (DNA-geneetilise info säilitamine, RNA-molekulaarne koopiamasin) 2. Biokeemia - teadus elusaine keemilisest koostisest, biomolekulide muundumisest ning nende muundumiste seostatusest ja regulatsioonist. 3. Biokeemia alajaotused: Staatiline, dünaamiline, funktsionaalne 4. Keemiline element- teatud kindel aatomite liik. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake. Molekul- aine väikseim osake, millel on säilinud selle aine keemilised omadused. Molekulid koosnevad (alati) aatomitest. Biomolekul- elusorganismis esinev molekul (nii anorgaanilised kui orgaanilised ained). Aine jäävuse seadus- aatomituumad ei teki ega kao keemiliste reaktsioonide käigus, vaid vahetavad
Bakalaureuse- ja magistritööde tiitellehe pöördele kirjutatakse ka juhendaja kinnitus töö sobivuse kohta ja kaitsmiskomisjoni esimehe kinnitus kaitsmise kohta. Kinnituste juu- res on koht allkirjale ja kuupäevale. Vaata uurimistöö tiitellehe malli uurimistiitel.dot ja lõputöö tiitellehe malli tiitel.dot. 5 3. SISUKORD Kirjalik töö liigendatakse alajaotusteks. Struktuursed (esimese tasandi) alajaotused on sisukord, sissejuhatus, töö sisu peatükid, kokkuvõte, viidatud allikate loetelu, resümee ja lisad. Teise tasandi alajaotused on alapeatükid ja nummerdatud lisad. Järgnevate tasandite alajaotused on alapeatükkide punktid. Peatükid ja lisad nummerdatakse lihtnumeratsiooni- ga. Madalamate tasandite alajaotused on liitnumeratsiooniga (vt 4.1). Sisukord näitab töö struktuuri. Sisukorras tuuakse alajaotuste pealkirjad alates sisse-
toitumisest, kehatüüpidest ja rühist. KEHATÜÜBID Kehatüüp on meie geenide ja elustiili otsene tulemus. Kuid alati on võimalus end muuta. Kehatüübi võti seisneb peamiselt siiski toitumise ja aktiivsuse tasemes. Kehatüübid jagatakse kolme peamisse rühma: endomorf, ektomorf ja mesomorf. Umbes 20% inimestest on puhtad tüübid, enamus on siiski segatüübid. Järgnevalt siis mõned naiste kehatüüpide täpsemad alajaotused ja neile mõeldud treeningutest: A-kuju A-kuju on tuntud ka kui lusika-kuju. A-kujule on iseloomulik lisaraskus alakehas, peamiselt puusadel, reitel ja tuharatel, samal ajal on piht ja rinnad väikesed. Balansi saavutamiseks tuleb laiendada õlavöödet ja selga. Kardiotreening selle kehatüübi puhul tuleks keskenduda alakehaga sooritatavale kardiole: kõndimine, veloergomeeter, ellips. Raskusaste peaks olema kerge/keskmine. Vältida tuleks stepperit, kuna see võib jalgu veelgi suurendada
meenutab see pigem kerget muljumist. Rullimist tehakse rohkem õlal ja puusal, kuid sageli kasutatakse ka selja suuremate lihaste lõdvestamiseks. Võtet võib silitamise ja hõõrumisega kombineerides kasutada ka soojendava tehnikana. (Cassar, 2004) 5. Massaazi mõju Massaazi mõjusid kirjeldavad ülevaatlikud uuringud erinevalt, osad jagavad need lihtsalt mehaanilisteks ja füsioloogilisteks, teised lisavad sinna juurde humoraalse, psühholoogilise ja ka kardiovaskulaarse süsteemi alajaotused. Sellise jaotuse järgi võib nentida, et mehaaniline 7 toime põhjustab lihast lõdvestumist, humoraalne vähendab kortisooli hulka organismis, reflektoorne ja psühholoogiline mõjuvad rahustavalt. Kuid väga raske on tõmmata piiri selle vahele, nagu oleks saavutatud tulemus just nimelt ühe teatud süsteemi mõjutamise tagajärg. (Moyer, 2004; Field, 1998)
efektiivselt kombineerida suhetele, ülesandele ja muutustele orienteeritust oma käitumises, tunnetab ta ka organisatsioonilisi protsesse ning tasu õiglasena. Viited juhtimisstiilide kombineerimise vajaduse kohta leiab samuti Tatum ja kolleegide (2003) uurimusest. Nimelt Tatum ja kolleegid (2003) tõdevad oma uurimuses, et teatud juhtimisstiilidega on üldiselt seotud küll konkreetsed otsustusstiilid ja õigluse erinevad alajaotused, kuid samas näitavad nad ära, et juhtimisstiilide, otsustusstiilide ja õigluse erinevatele aspektidele keskendumine situatsioonist lähtuvalt toob kaasa märgatavalt parema efektiivsusega organisatsiooni juhtimise. Sellest lähtuvalt on juhil otstarbekas erinevate juhtimis- ja otsustusstiilide ning õigluse erinevatele aspektidele keskendumine ja nende kombineerimine vastavalt situatsiooni vajadusele, et
toimumise järjekorras), süsteemne (probleemide kompleksne, seostatud käsitlus), analüütiline (probleemide käsitlus, liikudes üldiselt üksikule),sünteetiline (käsitlus, liikudes üksikult üldisele), kvalitatiivne (sõnalised kirjeldused), kvantitatiivne(statistilis- matemaatiline analüüs ja prognoos); koostada esialgne sisukord. Et uurimistöö peab olema terviklik, selge ja loogiline, siis mõeldakse täpselt läbi peatükid, nende alajaotused, järjestus ja pealkirjad; jälgida, et uurimistöö vastaks teemale ja töö osad (peatükid) arendaks teemat ning vastaks pealkirjadele; vältida pealkirjade sõnastuses retoorilisi küsimusi, hüüdlauseid ja ilukirjanduslikku stiili. Samuti ei tohiks pealkirjas ilmneda uurimuse järeldused. 7 5. UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS Struktuur on uurimistööl, ka referaadil, ainetööl, jne ühesugune
t. kategooriaid, mõisteid, mudeleid, mõtlemise ja tegutsemise viise ning iseäranis seda, kuidas need üksteisega põrkuvad - Nietzsche: “„Filosoofia, nii nagu mina teda siiani mõistnud ja elanud olen, on vabatahtlik elu jääs ja kõrgmägedes – võõra ja küsitava otsing olemises, kõige selle otsing, mis püsinud moraali põlu all.“ FILOSOOFIA ALAJAOTUSED - Epistemoloogia: mis on teadmine ja tõde? (keskne probleem epist.) Kas teadmine sub. või objektiivne? Mida on võimalik üleüldse teada? - Ontoloogia: mis on tõeliselt eksisteeriv ja mis pelgalt näiline? Mis on kõige oleva fundamentaalsemad printsiibid? - Eetika ja poliitiline filos.: kuidas on parim viis elada? Kas moraalsed tõed on
Hindaminepeaks võimaldama rikkaliku õppimuskogemust, aga sageli ei võimalda. Hindamisel tuleb valida äärmiselt täpselt sõnastust, mis ei tekitaks kaheti arusaamise efekti. (lk 194) Üliõpilaste hindamine sisaldab kolme järku: Hindamiskriteeriumite püstitamist. Tõedusmaterjalide leidmist, mis aitab seatud standarditele saavutamist. Hinnagu andmine, millisel määral on saavutatud väljundid. Hindmaisel on alajaotused: enesehindmiane, vastastikuhindamine ja õpetajahindmaine. Enesehindmaine ja vastastikhindamine võimadavad hinnata virgutavalt ja kaasahaarvalt. Teadvustades õpilasi oma võimalusestest. Aitab otsida tõendusmateriali. Aitab hindamis oskuse tekkimisele. (lk 195) Kvalitatiivsele hindmaisele on pahaks pandud, et see on subjektiivne ja ebausaldusväärne. See on m'õõtmismudelitest tuletatud kirjeldus. Teisiti öeldes, kas me saame hindamis tulemusi usladada, on nad usaldusväärsed
· ei liialdata võõrsõnadega; · hoidutakse tõlkevääratustest; · välditakse paljusõnalisust; · välditakse sõnakordusi, kasutatakse rikkalikku sõnavara; · kirjutatakse nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik; · ei kasutata slängi, stampkeelendeid, ajakirjanduslikke, käibe- ja poeetilisi (üliemotsionaalseid) fraase; · hoidutakse võõrkeelte mõjust eestikeelsele tekstile. SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras)
Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riimiline rahvalaul Itkud: surnu-, mõrsja- ja nekruti-itk Rahvajutud: muinasjutt, muistend, naljand, anekdoot, pajatus (tõsieluline lugu) Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Loitsud e nõidussõnad (ka needused ja sajatused) 2. Eesti rahvaluule liikide ja zhanrisüsteem koos näidetega Eesti rahvaluule liigid on: Rahvalaulud Rahvajutud Lühi-vormid Usund/kombestik Liikidel võivad esineda alajaotused, nt Rahvalaulud jagunevad vanemateks ja uuemateks, usund/kombestik jaguneb rahvakalendriks, perekonna-tavandiks jne. Zanrid mahutuvad liigi ja alajaotuste alla nii on näiteks muinasjutt ja naljand rahvajuttude liigi alla kuuluvad zanrid. Esineda võib ka allzanreid, nt muinasjutu allzanriteks on loomamuinasjutud, imemuinasjutud jne. 3.Rahvaluule-allikad rahvaluuleteaduse eelsest perioodist: allikate liigid, rahvaluuletekstide kirjapanemise põhjused, nende sisu, allikakriitika. 11.-18
8 2.MUID KASULIKKE NIPPE MS WORDIS 2.1 Dokumendikaart Kui teil on tarvis üle vaadata, täiendada ja parandada väga pikka dokumenti, on õigete kohtade üles leidmine tõeline nuhtlus. Kui te olete oma töö aga eelnevalt korralikult vormistanud, kasutades pealkirjade alajaotusi, võite dokumendis liikumiseks kasutada kaarti. Selleks valige menüüst 'View' -> 'Document Map'. Vasakul ekraanipoolel avaneb aken, kus on ära toodud kogu pealkirjade alajaotused. Pealkirjadel klõpsates on väga mugav dokumendis õigetele kohtadele liikuda. 2.2 Kuidas leida vajalikku osa pikast dokumendist? Kui töötate pika dokumendiga on mugav kasutada Wordi otsingumootorit. Otsingu avamiseks valige Edit - Find ning sisestage vajalik otsingusõna. Dialoogiakna saab avada ka lühivaliku klahviga Ctrl+F. Find-dialoogiaken on aga üsna suur ja katab olulise osa ekraanipinnast, tehes ebamugavaks teksti redigeerimise. Otsingut on
numbreid või värskendab kogu tabelit. 2. MUID KASULIKKE NIPPE MS WORDIS 2.1 Dokumendikaart Kui teil on tarvis üle vaadata, täiendada ja parandada väga pikka dokumenti, on õigete kohtade üles leidmine tõeline nuhtlus. Kui te olete oma töö aga eelnevalt korralikult vormistanud, kasutades pealkirjade alajaotusi, võite dokumendis liikumiseks kasutada kaarti. Selleks valige menüüst 'View' -> 'Document Map'. Vasakul ekraanipoolel avaneb aken, kus on ära toodud kogu pealkirjade alajaotused. Pealkirjadel klõpsates on väga mugav dokumendis õigetele kohtadele liikuda. 2.2. Kuidas leida vajalikku osa pikast dokumendist? Kui töötate pika dokumendiga on mugav kasutada Wordi otsingumootorit. Otsingu avamiseks valige Edit - Find ning sisestage vajalik otsingusõna. Dialoogiakna saab avada ka lühivaliku klahviga Ctrl+F. Find-dialoogiaken on aga üsna suur ja katab olulise osa ekraanipinnast, tehes ebamugavaks teksti redigeerimise. Otsingut on
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2013. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia alajaotused on : · Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) · Autökoloogia (isend) organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid
analüüsin riigi geograafilist asendit, arengutaset, rahvastikku, energiamajandust, põllumajanduse majanduslikke ja looduslikke eeldusi ja turismi. Oma töö koostamiseks kasutasin teatmeteoste "ENE" ja "Eneke" ning mitmete internetilehekülgede abi. Ühtseid materjale alateemade kirjutamiseks ei leidunud, vaid suur roll oli statistiliste andmete iseseisval analüüsimisel. Töö on jaotatud osadeks riigi majandust enim mõjutavate tegurite kaupa. On peateemad ning nende alajaotused. Alapeatükid on vajalikud andmete selgemaks esitamiseks, et töö lugemine oleks mugavam ja tekst kergemini arusaadav. I. Riigi üldiseloomustus 4 1.1. Üldandmed Riigi ametlik nimetus on Suurbritannia ja Põhja- Iirimaa Ühendatud Kuningriik, on riik Lääne- Euroopas Briti saartel. Riigi pindala on 244 820 km², rahvaarv 60, 7 miljonit ning rahvastikutihedus 248,2 in/km²
1. Metroloogia teadusharuna, selle alajaotused Metroloogia on teadusharu, mis käsitleb mõõtmisi ning nende üldsuse ja täpsuse tagamise meetodid ja vahendid. Jaguneb teoreetiliseks-, rakenduslikuks- ja legaalmetroloogiaks. Teoreetiline metroloogia on mõõtmiste üldteooria. Rakendusmetroloogia sisaldab:mõõtevahendite praktilise taotlemise õpetust ja metroloogilist järelvalvet, etalonide omavahelist võrdlemist. Legaalmetroloogia hõlmab endas metroloogiaga seotud seadusandlust ja normdokumentatsiooni. Metroloogia põhiprobleemid: mõõtmise üldteooria, füüsikaliste mõõtühikute otstarbekas määramine, etalonide ja taotlevmõõtude valik, hoidmine ja reprodutseerimine; mõõtühikute ülekandmine etalonidelt toatlevmõõtudele ja viimasena töömõõtudele. Põhiühikuid üritatakse määrata looduslike objektide kaudu. 2. Mõõtmise olemus ja eesmärk Mõõtmine on antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise sama liiki suurusega, mis on...
terminoloogiat; väljendused olgu loomulikud ja lihtsad; ei liialdata võõrsõnadega; tuleb hoiduda tõlkevääratustest; peab vältima paljusõnalisust;tuleb vältida sõnakordusi ja kasutada rikkalikumat sõnavara; 3 4 Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras)
Panen alla kirja Kala kommentaarid) Kaardid jaotatakse ulatuse poolestmaailmakaartideks, poolkerade kaartideks, maailmamere(need omakorda ookeanide ja merede kaartideks) ja kontinentide (edasi riikide ja nende alajaotiste) kaartideks. Sisu poolest: *(üld)geograafilisteks (kõige tähtsamad), sh. topograafilised ja ülevaatekaardid, *temaatilisteks – looduslikud v. sotsiaalmajanduslikud nähtused, sh. administratiiv-, rahvstiku-, geoloogia jms kardid ja nende alajaotused, Ülesannete poolest: *teaduslikud teatmekaardid - lähedased topograafiliselekaardile ja kõige suurema infohulgaga), * mere navigatsiooni ja lootsikaardid – üsna täpsed vee osas, maismaaosa on vähem üksikasjalik, *õppekaardid – enamasti suht ebatäpsed, *katastrikaardid – peavad olema üsna täpsed, enamastu kahemõttelised (buumiaegse maareformi ajal pääse(sid)vad mõõtmise juurde suvalised isikud)
Aravete Keskkool Õpimapp Koostaja:----------- 11.kl Juhendaja:------ Aravete 2009 Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu enamasti kivist.Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Tööriistade vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel. Tüüpilised on väikesed tulekivist riistad (mikroliidid, mida kasutati keerukamate tööriistade (näiteks saagide) osadena. Eristatakse väga väikestest teradest (mikroteradest) mikroliite ja geomeetrilisi mikroliite, mida valmistati suuremate terade sihiliku katkimurdmise ning järgneva retuseerimise teel.. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid...
Pinnakatte setted leiavad kasutamist maavaradena. Aluskord - geoloogiliselt on Eesti tard- ja moondekivimeist aluskord Fennoskandia kilbi osa. Mõniste ümbruses on vallitaoline kerkeala, kus aluskorra sügavus on vaid 295-400m. Aluskorra väiksemaid kerkealasid on teada veel mujalgi, näit. Uljaste kuplid. Olulisus: Tagab meile seismiliselt suhteliselt stabiilse jalgealuse. Kivimiline koostis: Purdsetted, settekivimid, tard- ja moondekivimid ja nende alajaotused. Maavarad: Aluspõhja kivimitest: põlevkivi, fosforiit, paekivi, dolomiit, savi, mineraalvesi. Pinnakatte setetest: ehitusliiv ja -kruus, turvas, mere- ja järvemuda jne. 3. Iseloomusta Eestis levinud pinnakatte setteid (pinnakatte setete liigitus tekke järgi, sisestruktuur, kasutamine, levimus Eestis jne). Eestis levinumad pinnakatte setted on: moreen, jääjärve ja jääjõe setted, turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne. Balti jääjärve setted:
Iga rida algab suure tähega, lausete (ridade) lõppu punkti ei panda. Poolitusi ega lühendeid tiitellehel ei ka- sutata. Autori ees- ja perekonnanimi paikneb pealkirja kohal. 6 2.1.2 Sisukord Sisukorras esitatakse kõik töö alljaotused täpses vastavuses töös toodud pealkirjade ja lehekül- jenumbritega, millest vastav alljaotus algab. Kõik sisukorra alajaotused peavad olema täpselt samad, mis on töös. Kõik lisad loetletakse sisukorras ükshaaval koos pealkirjadega. Sisukorra kirjastiil peab olema sama, mis ülejäänud töös. Ühele leheküljele mahtuv sisukord koostatakse reavahega 1,5 rida, mahukama puhul võib kasutada ühest reavahet. Sisukorda saab koostada automaatselt, kui töös esinevate pealkirjade vormistamisel kasutada pealkirjalaade. 2.1.3 Sissejuhatus
1. Ökoloogia aine, alajaotused (konspekt); Ökoloogia ei uuri keskkonnakaitset. Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskejdu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 - ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum - teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia pôhimôisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase- uurib olulisi eluavaldusi madalamal str tasemel 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase- autökoloogia, org. Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase - kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem - süsteemökoloogia, uurib energia- ja ainereingeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär - kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik - globaalökol...
töö juhendaja nimi (keskjoondusega, eesnimi ja perekonnanimi, 14 pt); töö valmimise koht ja aastaarv (keskjoondusega, nende vahele koma ei panda, 14 pt). Tiitellehe iga element paigutatakse omaette reale, koht ja aastaarv samale reale. Ükski rida ei lõppe punktiga. Poolitused ei ole tiitellehel lubatud (vt Lisa 1). Sisukorras antakse ülevaade töö temaatikast ja ülesehitusest. Sisukord koosneb referaadi jaotiste (peatükid, alajaotused, punktid) pealkirjadest ja leheküljenumbritest. Sisukorras antakse ainult peatükkide alguse leheküljenumbrid ning lühendit lk ei lisata. Pealkirjade sõnastus sisukorras peab vastama nende sõnastusele referaadis, samuti ei tohi muuta süsteemitähiseid. Sisukord paikneb alati tiitellehe järel. Sisukorras ja töös ei nummerdata sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse loetelu, lühendite, tabelite ja jooniste loetelu ning lisasid. Sisukorras esitatakse lisade numbrid ja pealkirjad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
