Tekib tavaliselt südamehaige südame hapnikuvarustuse häirete tagajärjel, kus infarktile järgneb uppumine. Üleväsimus Esmaabi Lähene uppujale selja tagant, tema käte haardeulatusest kaugemalt Võta uppunul kaenla alt või juustest ja tema pead veest väljas hoides too ta kaldale Keerates külili,vabanedes suus olevast veest Eemaldada suust võõrkehas nt hambaproteesid Elustamine Soojendamine vähendades alajahtumist 112 Ei tohi! Anda uppujale oma käsi Minna päästma kui puuduvad oskused Uppumise ennetamine Mitte minna ujuma täiskõhuga Mitte ujuda sügavale vette Alati minna ujuma koos kaaslasega, kes saaks vajadusel aidata või abi kutsuda Alkoholijoobes mitte ujuda Pea ees vette hüppamisel Jääl olles Turvalisus Ära suru ega tõmba kedagi vee alla Ära võistle hinge kinnipidamisega, vee all
Vesi Küsimusi tekitab sportlastele ka meie tavaline joogivesi. Nii lihastekasvatajad kui ka kaalust allavõtjad küsivad tihti, kas vesi ei tee paksuks? Kas treeningu ajal võib juua ja kui võib, siis kui palju? Hapniku järel on vesi vajaduselt teisel kohal. Vett vajame seedeprotsessidel, toitainete imendumisel ja nende jagunemisel keha erinevatesse osadesse. Vesi toimib ka termoregulaatorina ja jääkainete eemaldajana. Treeninugte ajal võib keha tarbida kuni 25 kalorit minutis, mis loomulikult tõstab kehatemperatuuri ning organism vajab suurt hulka vett taksitamaks ülekuumenemist. Vee vahetus organismis on kiire. Vedelikku eristatakse organismist uriiniga, kopsudest hingeõhuga, ka higina - kokku umbes 2 liitrit ööpäevas. Vähemalt selle hulga vett peab organism tagasi saama, et tagada elundkondade ja kogu keha töövõimet. Peale joogivee saame suurel hulgal vedelikku ka söögiga. Täiskasvanud mehes on ligikaudu 60% ja naises 55%vett, mi...
südame/vereringesüsteemi seiskumine. V Raske hüpotermia Surm pöördumatu Alla 15 C (alla 9 hüpotermia tagajarjel. C) (Adlas:2014) Patsiendi seisundi hindamine, anamnees ja patsiendi läbivaatamine Suure külmaga õuest leitud patsientide puhul võib eeldada alajahtumist. Diagnoosile leiab kinnituse kõigepealt palja käega nahka katsudes ning seejärel tsentraalset temperatuuri mõõtes. Niisamuti tuleb alajahtumist kahtlustada nendel patsientidel, kes leitakse piiratud teadvusega eest tubastest tingimustest. Esimese läbivaatuse eesmärk on kindlaks teha, kas vereringe ja spontaanne hingamine on säilinud. Ka alajahtunud patsientide puhul võib see keeruline olla. Hingamine on sageli tasane, aeglane ja raskesti kuulda, pulssi võib olla vaid väga
saamiseks. Tselluloos moodustab kuni poole puitunud vartega taimede massist, taimede rakukesta peamine koostisosa, glükoosist. Glükogeen glükogeeni molekulid on loomorganismides ja seentes glükoosi säilitamiseks. 1 g glükoosi lagundamisel saab 17,6 kJ energiat! Lipiidid: rasvad, õlid, vaad, steroidid. Vees mittelahustuvad (lahustuvad alkoholis). Lipiidid on organismide energiaallikaks, kaitseb siseorganeid, annab kehakuju, aitab vältida alajahtumist. 1 g lipiidede lagundamisel saab energiat 38,9 kJ! Lipiidide täielikuks lagundamiseks on vaja hapnikku (aeroobne). Valgud ehk proteiinid Valgud on polümeerid, mille monomeeriks on aminohape. Tuntakse 20 erinevat aminohapet. Aminohape koosneb aminorühmast, karboksüülrühmast ja radikaalist. Aminohapete vahel tekib apetiitside. Side tekib ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel. Valkude struktuur
Külmakahjustused ja alajahtumine Külmast karges õhus viibimine on ohtlik ja võib olla isegi eluohtlik. Keha väljaulatuvad osad nagu kõrvad, nina, põsesarnad, sõrmed ja varbad kaotavad normaalseks toimimiseks vajalikku temperatuuri kõige kiiremini. Jahtumise põhjustab meie verevarustussüsteem, mis üritab säästa külmumisest siseelundeid. Soojareguleerimine kehas toimub läbi vereringluse ning välisele külmale reageerib organism nahaaluste veresoonte ahenemisega. Veresoonte ahenemine toob aga kaasa külma mõju käes oleva kehaosa kiire jahtumise ja külmakahjustused selles piirkonnas. Katmata või liiga vähe kaetud kehaosadel tekib külmanäpistus või külmakahjustus. Ekstreemsetes tingimustes või peale pikka aega külma meelevallas olemist kaotab keha sedavõrd palju sooja, et tagajärjeks on hüpotermia ehk alajahtumine. Külmanäpistus kerge külmakahjustus, kus ainult naha pealmine osa külmub. Naha rakud ei saa piisavalt hapnikku ni...
käsn. See võib olla tohutu eelis kestvusalade sportlastele, sest raske soorituse ajal võib kaotada kuni 1,3-1,8 kg vedelikku. Asendades trenni ajal selle vedeliku, võime väsimust edasi lükata ja oluliselt suurendada soorituse tõhusust. Hiljutised uuringud näitavad ka, et glütserool võib takistada lihaste lagunemist läbi valgu säästmise. Olles korralikult hüdreeritud, saate ka ära hoida tõsisemaid olukordi nagu näiteks alajahtumist ja isegi insulti. Glütserool võib takistada ka vereplasma kontsentratsiooni langust. Piisav vereplasma tase on vajalik kandmaks lihasrakkudesse olulisi toitaineid ja hapnikku. Vereplasma taseme langus võib suurendada aega, mis kulub lihastel pärast treeningut taastumiseks ning see võib raskendada nahal kiiresti jahtuda. Uuringud näitavad, et sportlased kes treenivad rohkem kui üks tund saavad treenida kauem ja säilitada jahedama kehatemperatuuri, kui nad manustavad vee-glütserooli segu
olemas olu korral kasutada neid. Avarii puhul auto süttimise vältimiseks tuleks keera välja süüde.Võimalusel ühendada lahti aku juhe. Tõsta kannatanu autost välja ainult siis, kui ta elu on ohus (auto süttimise oht) või kui talle tuleb anda elupäästvat esmaabi. Kannatanut ei tohiks muidu tõsta ega tema asendit muuta, kuna tal võib olla ohtlikke luumurde ning tema liigutamisel võime me talle veel suuremt kahju põhjustada. Kannatanu tuleks katta soojalt, et vältida alajahtumist, selleks võib kasutada kas kas spetsiaalset esmaabitekki või katta ta mõne enda riideesemega. Paljud inmesed on läbinud esmaabikoolituse autokoolis ja mingil määral kah sõjaväes. Kuna see õppeprogrammis sees, eeldakse, et inimesele jääb õpitu meelde, kuid tegelikult ununeb see tal üsna kiiresti ning ohuolukoras ei pruugi ta osata vajalikku esmaaabi anda. Tegelikult võiks me esmabi vajalikusse oskust rohkem tähtsusdada ning omale meelde tuletada esmaabi
..............................................................................................................12 Reostuse korral ei jää ükski organism veekogus sellest puutumata. Traagilised on tagajärjed lindude kokkupuutel naftaga nende sulestik märgub ja nad hukuvad. Kaladel põhjustavad PAH ühendid geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustades maksa ja muid kudesid põhjustades viljatust ja muutes kalade käitumist. Mereimetajatel põhjustab naftaga kokkupuude alajahtumist ja keha viiakse shokki. Meretaimed vajavad aga elutegevuseks valgust mille neeldumine nafta tõttu vette on pärsitud. Naftareostusel on tõelised traagilised tagajärjed ja mõjutavad kogu vee- ja ka sageli isegi maismaa loomade elu, kuna paljud vees elavad loomad satuvad toiduahelasse. Eestis tegeltb naftareostuse tõrje ja seirega piirivalve. Eestil puuduvad tegelikud realsed vahendi ja seadmed kiiresti naftareostust tõkestada ja puhkastada. ..................................................
Samuti on kehtestatud rangemad nõuded ohtlikumates piirkondades nagu ka Läänemeres. 6 KOKKUVÕTE Reostuse korral ei jää ükski organism veekogus sellest puutumata. Traagilised on tagajärjed lindude kokkupuutel naftaga nende sulestik märgub ja nad hukuvad. Kaladel põhjustavad PAH ühendid geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustades maksa ja muid kudesid põhjustades viljatust ja muutes kalade käitumist. Mereimetajatel põhjustab naftaga kokkupuude alajahtumist ja keha viiakse shokki. Meretaimed vajavad aga elutegevuseks valgust mille neeldumine nafta tõttu vette on pärsitud. Naftareostusel on tõelised traagilised tagajärjed ja mõjutavad kogu vee- ja ka sageli isegi maismaa loomade elu, kuna paljud vees elavad loomad satuvad toiduahelasse. Eestis tegeltb naftareostuse tõrje ja seirega piirivalve. Eestil puuduvad tegelikud realsed vahendi ja seadmed kiiresti naftareostust tõkestada ja puhkastada.
Järvamaa kutsehariduskeskus Referaat Mära poegimise ja vastsündinud varsa probleemid Särevere 2012 Sisukord · Sissejuhatus.......................................................3 1. Vastsündinud varsa probleemid........................4 Organsüsteemide kohanemised väliskeskkonnas..........4 Termoregulatsioon................................................................4 Südame-ja hingamiselundite töö...........................................4 Liikumiselundkond...............................................................5 Seedeelundkond....................................................................6 Närvisüsteemi töö.................................................................6 Neerude töö................
Punane lipp: ujumine keelatud- ujumine on ohtlik kõigile, veekogu on tormine, suured lained, vesi on külm, muu oht Kollane lipp: ujumine on ohutu vaid kogenutele- olukord vees on muutlik, lapsed, vanurid või nõrgad ujujad võivad sellises muutlikus olukorras mitte toime tulla; Roheline lipp: ujuda võivad kõik Ujumisel Ära mine kunagi ujuma üksinda, kui lähed vette ütle seda oma kaaslasele Soovitav, et veetemperatuur on üle 18ºC; väldi alajahtumist Ära uju ülekuumenenult Ära uju täis kõhuga Järgi kõiki ohutusnõudeid, personali, vetelpäästjate korraldusi Ära hüppa, vaid mine rahulikult Uju tähistatud, kontrollitud ja valvatud ujumispiirkonnas Uju piki kallast või kalda poole ja sellisel sügavusel, et jalad ulatuvad põhja Tundes väsimust, tule viivitamatult veest välja Tundes külma, tule viivitamatult veest välja Ära mängi kunagi uppumist Ära võistle hinge kinnipidamisega, vee all ujumisega
Sisse hingates võib tekitada unisust, iiveldust, halba enesetunnet, peavalu ja nõrkust. õhu liikumine ruumis Seotud eelkõige küttesüsteemide valikuga, nii näiteks põhjustab radiaatorküte õhu kiire liikumise ruumis, millega kaasnevad tolmuosakeste lendumine, õhu negatiivne ionisatsioon, staatiline elekter. liigne õhu liikumise kiirus vähendab inimese soojusmugavust, põhjustades kogu keha või mõne kehapiirkonna alajahtumist. tolmuosakesed ruumis elektrilised omadused ruumis ruumides võivad esineda inimese tervisele halvasti mõjuvad elktromagnetväljad, negatiivne ionisatsioon ja staatiline elekter, mis seotud eelkõige õhu liikumisega ruumis ja viimistlusmaterjalidega. õhuniiskus ruumis Lubatud 40-60%, inimesele tervisliku õhuniiskuse vahemik jääb 50-60% piiridesse, soovitavalt 50-55%. Kuivem ja niiskem õhk põhjustab tervise häireid. Kui see on püsivalt
3.Vabas looduses elavad loomad kõrge vanuseni, sest neil on seal puhas keskkond. TÕENE 4.Inimese neerud talitlevad ultrafiltratsiooni põhimõttel. TÕENE 5.Suhkru asendamine toidus glükoosiga aitab suhkrutõbe ravida. VÄÄR- 6.Inimesed on kohastunud eluks soojas kliimas. TÕENE (Termoregulatiivsest seisukohast on inimene sooja kliimaga kohastunud loom) 7.Immuunsüsteem kaitseb meid paljude haiguste eest. VÄÄR- Immuunsüsteem kaitseb meid paljude patogeenide eest. 8.Inimese organism talub alajahtumist paremini kui ülekuumenemist. TÕENE 9.Vahetult enne rasket pingutust on kasulik süüa palju valgurikast toitu. VÄÄR- Lihtsalt enne rasket pingutust on kasulik süüa palju süsivesikuterikast toitu. 18. Kuidas toimub inimesel hingamise regulatsioon? Hingamise regulatsioon toimub neurohumoraalsel teel, seda reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, mis koosneb sisse- ja väljahingamisekeskusest, kust lähevad impulsid seljaaju närvirakkudele, mis innerveerivad hingamislihaseid. 19
Veendu kas kannatanu hingab ja süda lööb Kokkuvajunu viia jahedasse Jahutada: riided ära, kasutada külma vett ja jääkotti kaelale, kaenla alla ja kubemesse Transport sõita lahtiste akendega või kasutada konditsioneeri Palavikulangetajad (aspiriin) pole näidustatud Kui kannatanu pole äratatav, kutsu abi Külmumine, hüpotermia (alajahtumine) Külmumine võib põhjustada paikseid kahjustusi väikestes veresoontes, rakkudes ning närvikiududes, aga ka üldist alajahtumist. (2) Pikaajalisel külmetamisel võivad tekkida jääkristallid kudedesse, mistõttu rakud hakkavad lagunema, vere punalibled ehk erütrotsüüdid kleepuvad teineteise külge ning moodustavad trombe, veresooned tõmbuvad kokku ning verevarustus häirub. (3) Tavaliselt kahjustuvad esimesena keha nn kaugemad osad ehk käe ja jalalabad. Keha püüab temperatuuri säilitada ning juhib verevoolu elutähtsatesse organitesse, mistõttu väikestes veresoontes vool
ruumiga. Esineb peamiselt kontorihoonetes, aga ka koolides, tervishoiuasutustes jne. Põhjuseks tihendatud hooned 2.Too näiteid, mil moel sisekliima võib mõjutada tervist ja töövõimet. Liigne süsihappegaas (inimestest täistuubitud ruumides) - põhjustab väsimust ja töövõime langust. Liiga kõrge toatemp. - soodustab higistamist, suurenenud mineraalainete kadu organismis ning töövõime langust. Liiga madal toatemp. - soodustab alajahtumist, külmetushaigusi ja on häiriv. Madal õhuniiskus - kuivatab limaskesti, põhjustades silmade ja nahakuivust, silmade kipitust, ülemiste hingamisteede ja häälepaelte põletikke. Kõrge õhuniiskus - põhjustab hallitust ja see omakorda allergiaid. Tolm - mõjub ärritavalt hingamisteedele. 3.Mil moel mõjutavad õhuioonid inimese tervist? Kuidas tekivad/tekitatakse soodsad õhuioonid? Saab tekitada kasutades õhuionisaatorit. Soodsad õhuioonid on negatiivsed õhuioonid. Need aon
ruumiga. Esineb peamiselt kontorihoonetes, aga ka koolides, tervishoiuasutustes jne. Põhjuseks tihendatud hooned 2.Too näiteid, mil moel sisekliima võib mõjutada tervist ja töövõimet. Liigne süsihappegaas (inimestest täistuubitud ruumides) - põhjustab väsimust ja töövõime langust. Liiga kõrge toatemp. - soodustab higistamist, suurenenud mineraalainete kadu organismis ning töövõime langust. Liiga madal toatemp. - soodustab alajahtumist, külmetushaigusi ja on häiriv. Madal õhuniiskus - kuivatab limaskesti, põhjustades silmade ja nahakuivust, silmade kipitust, ülemiste hingamisteede ja häälepaelte põletikke. Kõrge õhuniiskus - põhjustab hallitust ja see omakorda allergiaid. Tolm - mõjub ärritavalt hingamisteedele. 3.Mil moel mõjutavad õhuioonid inimese tervist? Kuidas tekivad/tekitatakse soodsad õhuioonid? Saab tekitada kasutades õhuionisaatorit. Soodsad õhuioonid on negatiivsed õhuioonid. Need aon
Punane lipp: ujumine keelatud- ujumine on ohtlik kõigile, veekogu on tormine, suured lained, vesi on külm, muu oht; Kollane lipp: ujumine on ohutu vaid kogenutele- olukord vees on muutlik, lapsed, vanurid või nõrgad ujujad võivad sellises muutlikus olukorras mitte toime tulla; Roheline lipp: ujuda võivad kõik; Ujumisel: Ära mine kunagi ujuma üksinda, kui lähed vette ütle seda oma kaaslasele; Soovitav, et veetemperatuur on üle 18ºC; väldi alajahtumist. Ära uju ülekuumenenult; Ära uju täis kõhuga; Järgi kõiki ohutusnõudeid, personali, vetelpäästjate korraldusi; Vette ära hüppa, vaid mine rahulikult; Uju tähistatud, kontrollitud ja valvatud ujumispiirkonnas; Uju piki kallast või kalda poole ja sellisel sügavusel, et jalad ulatuvad põhja; Tundes väsimust, tule viivitamatult veest välja; Tundes külma, tule viivitamatult veest välja; Ära mängi kunagi uppumist;
hoones on võimalik rohkem lambaid pidada. Tänapäeval, ka Eesti tingimustes, leiab järjest rohkem kasutust lammaste aastaringne väljaspidamine ja kergehitised. Jootmiseks kasutatakse külmakindlaid jootureid. Külmlautade kasutamise ja lammaste aastaringse väljaspidamise eelduseks on uttede kevadine poegimine, mis kindlustab tallede sündimised soojemal aastaajal (märts, aprill, mai), et vältida tallede sünnijärgset alajahtumist ning sellest tingitud tallede suuremat surevust. Traditsiooniliselt on uttede poegimisajad Eestis langenud talvekuudele (detsember, jaanuar, veebruar). Peetakse sügavallapanul, milleks kasutatakse turvast ja põhku ning sõnnikut koristatakse reeglina 1 kord aastas. Turbakord tuleb katta põhuga, et lammaste vill ei saastuks. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Soojustatud lautades toimub lammaste söötmine ja talvine pidamine laudas. Väga tähti on ventilatsion. Rühmasulu
struktuuri, moodustavad ensüüme, hormoone ja antikehi ning osalevad ainevahetuses ja hapniku ja süsinikdioksiidi transpordis → Valgud, c) Kasutatakse kudede ülesehitamiseks, organismi energiavajaduse rahuldamiseks ja osade vitamiinide viimiseks organismi→ Lipiidid 112.Millisest seedeelundkonna osast imenduvad toitained kõige rohkem? Peensoolest 113.Milline alltoodud väidetest on väär? Hüpotermia tähendab ülekuumenemust, hüpertermia aga alajahtumist. 114.Millises sooles toimub soolesisaldise bakteriaalne lagundamine ning vee- ja mineraalsoolade imendumine? Jämesool 115.Kus muudetakse glükoos ja teised monosahhariidid süsivesikute varuaineks glükogeeniks? Maksas 116.Mis kujul on veres kõige suurem osa süsinikdioksiidi? Vesinikkarbonaadina 117.Millised alltoodud väidetest hingamiselundite anatoomia kohta on tõesed? *Koaanid ühendavad ninaõõnt neelu ninamise osaga. *Kopsualveoolides toimub gaasivahetus.
Külma tõttu suureneb ka vee kadu neerude kaudu. Külmas töötamine toob kaasa lihastoonuse tõusu lihased muutuvad kangeks. Külmavärinate abil organism toodab soojust rohkem, kui tavaliselt. Külma toimet soodustab ka halb toitumine, madal kehakaal, suitsetamine, alkoholi tarbimine. Külmetusohtu suurendab suur õhuniiskus, tuul (tuuletõmbus) ja vähene riietus. Hüpotermia keha alajahtumine, keha talub ilma kahjustusteta 10°C võrra lühiajalist alajahtumist. 22. Optimaalne õhuniiskus töökeskkonnas Ohtlik on tervisele esmajoones kõrge, üle 70% õhuniiskus. See tugevdab nii liialt kõrge kui madala õhutemperatuuri ebasoodsat mõju. Õhuniiskus alla 30% põhjustab halba enesetunnet nina ja silma limaskesta ärritust. Siiski on oht üldiselt väiksem, kui kõrge õhuniiskuse puhul. Optimaalne õhuniiskus on enamasti 4060%. 23. Optimaalne õhu liikumiskiirus töökeskkonnas
sügavallapanuga. Lammaste aastaringse väljapidamise puhul eelistavad lambad isegi kõige külmema pakasega välja viibida. Sisetingimustesse tulevad nad vihmase ja tuulise ilmaga. Külmlautade puhul kasutatakse lammaste jootmiseks külmakindlaid jootureid. Külmlautade kasutamise ja lammaste aastaringse väljaspidamise eelduseks on uttede kevadine poegimine, mis kindlustab tallede sündimised soojemal aastaajal (märts, aprill, mai), et vältida tallede sünnijärgset alajahtumist ning sellest tingitud tallede suuremat surevust. Traditsiooniliselt on uttede poegimisajad Eestis langenud talvekuudele (detsember, jaanuar, veebruar). Seda nimetatakse uttede talviseks poegimiseks. Selline poegimisaeg sobib rohkem lammaste pidamisel soojemates lautades. Lambaid peetakse lautades peetakse enamasti sügavallapanul ja tunduvalt vähem restpõrandatel. Sügavallapanuna kasutatakse turvast ja põhku ning sõnnikut koristatakse reeglina 1 kord aastas
ja esmaabi andmist tuleb kohe helis- põletus, südameinfarkt, allergia jms. tada numbril 112. Soki korral on kannatanu pulss kiire ja nõrk, nahk on kahvatu ja kaetud külma higiga ning inimene hingel- dab; sageli kaasneb rahutus ja tuleb ette teadvusehäireid. Esmaabiks tuleb kannatanu panna la- mama, tõsta tema jalad kehast kõrge- male, katta kannatanu soojalt, et välti- da alajahtumist, ning rahustada teda. Oksendamise vältimiseks ei soovitata kannatanule juua pakkuda. Joonis 9.9. Sokis oleva kannatanu abistamine Luumurrud Jäsemete luumurru korral on tugev organsüsteemi vigastusi, näiteks pea-, valu, jäse on deformeerunud, murru rindkere-, lülisamba- ja kõhuvigas- kohal on verevalum või haav. Jäset ei tused koos jäsemeluude murdudega. saa liigutada. Liiklusõnnetuste, kõr- Esmaabiks tuleb vigastatud jäse fik-
Vee temperatuur peaks olema ca 20 ºC, alla 15 ºC juures tekib täiendav külmakahjustus. Jahutamine peaks kestma ca 10 kuni 15 minutit. Kuni 30 minutit pärast õnnetuse toimumist on veel mõtet alustada jahutamist. Järelpõlemise protsess toimub hüppeliselt. Alles siis, kui nahakiht on purunenud, jätkub protsess järgmise kihi juures. See peatatakse jahutamisega. Suurepinnaliste põletuste korral peab valima lühema jahutusaja, sest patsiendi alajahtumist tuleb tingimata vältida. Sellele viitab algav külmavärin. 581 Enne transportimist kaetakse põletushaav mittekleepuvate steriilsete sidemetega. Eriti sobivad geelisidemed. Geelisidemete eeliseks on see, et need kaitsevad veel kuivamise eest ja reguleerivad soojuse äravoolu. Puuduseks on aga lühike säilivusaeg ja kõrge hind. Võib kasutada ka põletusgeeli ja steriilseid linasid. Keelatud on lokaalsed teraapiad salvide, puudri, desinfitseerimisvahendite või koguni koduste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
