Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"alajahtumine" - 100 õppematerjali

thumbnail
14
doc

Esmaabi konspekt

ESMAABI Loengu andis Kamerik Irene Mustamäe Haigla intensiivravi osakonna juhataja, reanimobiili arst ESMAABI **kannatanule mitte põhjustada valu või ebameeldivusi *ajul puudub hapniku ja glükoosi tagavara *süda lööb normaalselt 60-80 korda minutis *tundlikumad ajurakud (emotsioonid, teadmised) hukkuvad juba esimestel minutitel hapniku puudumise korral **kannatanu panna lamama horisontaalselt, külje peale ( seega vabanevad hingamisteed ja häiritud sülje valgumine kurku, ka veri ja okse valguvad välja) ESMAABIPAKK: termolina, külmapakk, turvalõikur, kolmnurklina, kindad, plaastrid (parem mitte veekindlad), sidemed, elustamismask, steriilne haavaside (marli ja elastik), võrksidemed *veri hüübib ligikaudu 5 minutiga *haava puhastamiseks: 0,3% vesinik, sobib ka kaevuvesi, mineraalvesi (ka maitsetega), kuid mitte muud karastusjoogid, mitte kasutada kuivpulbreid, rasvaineid, kollased lahused apteegist on head kui nad on v...

Esmaabi
18 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Bioloogia KT Organismide paljunemine ja areng II

o Haigustekitajad – punetised, süüfilis, toksoplasmoos o Toitumisega seotud – vitamiinide, aminohapete,mikroelementide puudus; toidutoksiinid, alkaloidid Keemilised: o Ravimid – antibiootikumid, rahustid, uinutid o Alkohol o Olmekemikaalid – liimid, lakid, värvid, lahustid, puhastusvahendid, pesupulbrid Füüsikalised: o Mehhaanilised traumad – põrutused, löögid, surve ja vibratsioon. o Alajahtumine ja kuumarabandus o Kiirgused – röntgen-, UV-kiirgus. 18. Kuidas algab sünnitus? Sünnitus algab emakalihase regulaarsete kokkutõmmetega 19. kirjelda normaalset sünnitust ja keisrilõikega sünnitust Normaalne sünnitus – laps saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora. Keisrilõikega sünnitus – saab vältida hapnikupuudust, kuid mikrofloorat laps ei saa. 20. milliseid perioode eristatakse postembrüonaalse arengu käigus? 1) Juveniilne e...

Evolutsioonimehhanismid
44 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Lammaste tõud ja iseloomustus

Lammas (tõud) Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 µm. Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvadega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Eesti valgepealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla keskmise peenusega 31 µm. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodanguga, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealistel lammastel. Uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, vill...

Loomakasvatus
23 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Hüperpüreksia

Anna Lipskaja 263-267 1 slaid Hüperpüreksia  Äärmiselt kõrge palavik  Kuumarabandusele iseloomuslik tunnus, mis tekib pikaaegse kõrgetemperatuuriga keskkonnas viibimise tagajärjel. 2 slaid Kuumarabandus  Eluohtlik seisund  Täielik teadvuse kaotus  Soojuskontrollikeskuse kontrollimisvõime kaob 3 slaid Kuumusest tekitatud stress  Füüsiline pingutus  Halv kohanemine ilmastikutingimustega 4 slaid Hüpotermia (alajahtumine)  temperatuur, mis on madalam organismi normaalsest temperatuurist. Õnnetustekkeline hüpotermia  põhjus- liiga pikaaegne viibimine külmas ja niiskes keskkonnas 5 slaid Hüpotermiad võivad vallandada mitmesugused välised tingimused:  kõrge temperatuur  suur niiskus  kuumuskiirgus või muutused organismi sisekeskonnas:  infektsiooni toimel  põletiku tõttu 6 slaid Operatsiooniga seotud hüpotermia  Hüpotermia...

Meditsiin
2 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Tööleht viljastumine, embrüonaalne ja postembrüonaalne areng

14.Tooge välja loote peamised väärarengute põhjustajad: a. Keemilised tegurid: ravimid(antibiootikumid), alkohol ja narkootikumid, olmekemikaalid(liimid, lakid). b. Bioloogilised tegurid: pärilikud haigused, haigustekitajad(punetised), toitumine(vitamiinide puudus). c. Füüsikalised tegurid: mehhaanilised trauma(põrutused), alajahtumine ja kuumarabandus, kiirgused(UV-kiirgus). 15.Kirjeldage sünnitust. Protsess, millega looteline areng lõpeb Sünnitus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Esmasünnitajatel kestab sünnitus kauem >6 h. korduvsünnitajatel on sünnitus kiirem. Normaalne sünnitus : laps saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora. Keisrilõikega sünnitus : saab vältida hapnikupuudust, kuid mikrofloorat laps ei saa. 16...

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

Kummitallaga jaltsid on nt hea soojusjuht, kivipõrand samuti. Villased riided ja vildid on halvad soojusjuhid. Kolmas soojuse äraandmisvõimalus on higistamine – higi aurumise teel keha pinnalt. Naha veresooned laienevad ja higinäärmete talitlus suureneb, suureneb hingeaur. Kui väline temperatuur ületab kehatemperatuuri, siis enam kiirgust ei toimi. Väikelapsed on kõigusoojused – termoregulatsioon ei ole välja arenenud. Neid ähvardavad nii alajahtumine kui ka ülekuumenemine kõige enam. Palaviku alandamiseks füüsikalised meetodid – jahedad mähised jms. * hüpotaalamuses asub toitekeskus – see on toite käitumist reguleerv keskus, mis koosneb kahest erinevast neuronite rühmast- nälja- ja küllastuskeskusest. Vastavalt sellele, kumma erutus domineerib, on teise erutus allasurutud. Kui on söönud, siis näljakeskuses erutus vaibub ja suureneb küllatus – ei taha enam süüa...

Anatoomia ja füsioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on...

Ehitiste renoveerimine
86 allalaadimist
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev,...

Ehitusfüüsika
66 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Esmaabi

Teine asi on proovida inimest kraadida, kui kehatemperatuur on alla 35 siis on kindlasti tegu alajahtumisega. Nahk kipub olema kahvatusinakas ning jäsemed külmad. Alkoholi ei soovita pakkuda, sest kunagi ei või teada, palju ja mida ta enne tarvitanud on või kas tal on mõni tervisehäire. Ära anna alkoholi, kui kannatanu on külmas õhkkonnas – alkohol laiendab veresooni, alajahtumine suurenem. Ka siis kui alajahtunu on purjus või vägivalla ohvriks langenud, peaks kutsuma ikkagi kiirabi, mitte politsei, sest kannatanu on vaja ruttu haiglasse viia. Alajahtumise tõttu hakkab organismi talitlus nõrgenema, nahk muutub tundetuks, hiljem tekivad krambid. Kui kehatemperatuur langeb alla 34-32 kraadi, on tegemist juba raske alajahtumise (hüpotermilise) seisundiga: elunditalitlus on nõrk, hingamine ja südametegevus aeglustuvad,...

Meditsiin
14 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

Lamba- ja veisekasvatus

Tallede külmumine ja nälgimine (30%) – halb söötmine ja pidamine; farmeri oskamatus hooldada nõrku tallesid; probleemiks eelkõige väikese (alla 3kg) sünnimassiga jõuetud talled. Nakkushaigused (20%) – pastörelloos, klostridioos, tallede düsenteeria ja teetanus. Muud põhjused (10%). Talle normaalne kehatemperatuur 39-40˚C. Tallede alajahtumine e hüpotermia – alla 37˚C. Talle ülessoojendamine – glükoosi süstimine; ternespiima joomine. Ühel jootmiskorral 50mg sünnimassi 1 kg kohta. 4 kg  50 = 200 ml Jõuetuid tallesid joodetakse maosondiga. Rasked poegimised: liiga suured talled; tõug; väärasendid Peale individuaalsulgu rühmasulgu imiktallede pidamise periood imetavate uttede pidamise periood. 7) Tallede võõrutamine, võõrdetallede nuumamine....

Loomakasvatus
66 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Loomakasvatuse arvestus - kokkuvõte olulisimast

Poeginud utt koos talledega eraldatakse sulgu 1-2 päevaks, nii tekib ute ja talle vaheline side, tall võetakse ute poolt omaks, lakutakse ema poolt kuivaks. Ternespiim – 200 ml sünnimassi 1 kg kohta 18 tunni jooksul; sündinud tall 4kg  200 = 800g ternespiima. Tallede surevuse põhjused: abordid ja surnultsünnid, tallede külmumine ja nälgimine, nakkushaigused. Talle normaalne kehatemperatuur 39-40˚C. Tallede alajahtumine e hüpotermia – alla 37˚C. Talle ülessoojendamine – glükoosi süstimine; ternespiima joomine. Ühel jootmiskorral 50mg sünnimassi 1 kg kohta. Jõuetuid tallesid joodetakse maosondiga. Peale individuaalsulgu rühmasulgu imiktallede pidamise periood imetavate uttede pidamise periood. Tallede võõrutamine, võõrdetallede nuumamine. Tallede võõrutamine – talled eraldatakse uttedest ning nad ei saa enam oma utepiima...

Põllumajandus
37 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Külmakahjustus

osutada vastavat esmaabi, saab ära hoida hullema- kahjustatud koha gangreeni ja selle tagajärjel amputatsiooni. Kasutatud allikad Jänes, H. 1989. Tervise teejuht II köide. Tallinn: Valgus Jänes, H. 2000. Koduse ravi ABC. Tallinn: Suur Eesti Raamatuklubi Jänes, H., Kahn, H. 1975. Tervise ABC. Tallinn: Valgus Rätsep, V., Sibul, U. 1964. Kirurgia. Tallinn: Kirjastus Eesti Raamat Tervishoiu Akadeemia 2014. Lokaalne külmumine ja üldine alajahtumine : http://tervishoiuakadeemia.ee/lokaalne-ja-uldine-kulmumine/ (24.10.2015)...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Külmakahjustuste ravi

Meie laiuskraadidel tuleb alajahtumisega arvestada iga vigastatu puhul, kes on sunnitud pikemat aega looduses või kütmata ruumis viibima. Suvel alahinnatakse tihti halbadest ilmastikutingimustest, märjast ja tuulest tingitud alajahtumise ohtu. Keha jahtumise kiirus sõltub peamiselt vahetust ümbrusest. Kõige kiiremini alajahtub inimene külmas vees; vabas looduses toimub protsess aeglasemalt. Alajahtumine võib esineda ka ainsa vigastusena – eelkõige näiteks loodusesse eksimise või väsimise korral. (Adlas:2014) Hüpotermia põhjused -Raskemaid juhud on tingitud pikast külmale eksponeeritusest, nagu  Pikalt ujumine või veepinnal hulpimine  Ilma piisavate üleriieteta välistingimustes uinumine  Kukkumine väga külma vette. -Mõned ravimid ja alkohol võivad soodustada -Raske sepsis -Ähvardab rohkem vanureid, kui noori. (Elonen:2008) Definitsioon...

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
10
docx

MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS

soojuseralduse väliskeskkonda ­ füüsikaline reguleerimine, mis toimub organismist kas konvektsiooni, kiirguse või higistamise (nahaaluse e perifeerse vereringe muutumise ja higi eritumise) teel. Siit järeldub, et organismi suhteliselt konstantse temperatuuri säilitamiseks peab organismis tekkiv soojushulk olema võrdne organismist eralduva soojushulgaga ­ soojusbilanss peab olema tasakaalus. Vastasel juhul toimub organismi ülekuumenemine või alajahtumine , mis tingib haigusnähte ja/või töövõime langust. Soojateke organismis oleneb eelkõige lihastöö aktiivsusest, st sooritatava töö intensiivsusest ja raskusest. Soojaeraldus organismist sõltub aga põhiliselt mikrokliimast ning riietusest. Eelnevast lähtudes määravadki organismis soojusoleku e soojusbilansi tasakaalu: mikrokliima; sooritatava töö intensiivsus ja raskus; organismis funktsionaalne seisund (aklimatiseeritus)....

Riski- ja ohutusõpetus
18 allalaadimist
thumbnail
66
docx

Riigikaitse õpimapp

Kose Gümnaasium Kursust kokkuvõttev töö Õpimapp Kelly Talimaa 11S Kose 2016 Sissejuhatus Antud kursust kokkuvõtvas töös on üles kirjutatud kursusel läbitud klassitunnid ja välitunnid. Autor kirjutab oma töös lühidalt, mida tunnis räägiti. Antud kokkuvõtva töö eesmärk on avardada silmaringi ja jätta meelde tunnis õpitud materjal. Töös on välja toodud autori meeldivamad ja mittemeeldivamad tunnid koos põhjendustega. Autor räägib mida talle meeldis kõige rohkem õppida ja mis ei olnud tema jaoks üldse huvitav. Kokkuvõtva töö autor kasutab oma töös tundides koostatud konspekte, oma mälu, interneti lehekülgi ja reservväelase mälestusi ajateenistusest. 09.12.2015 Meditsiin Sissejuhatus meditsiini Meile käis rääkimas Kaitseliidus tegev noor naine. Ta rääkis meile meditsiinist ja kiirabitööst. Tõi ka palju elulisi näiteid. Alustas ta juttu sellega, k...

Riigiõpetus
20 allalaadimist
thumbnail
3
docx

ONTOGENEES

Miks on meil vaja mitoosi? Too näiteid. Mitoos on raku jagunemise protsess. Mitoosi on vaja kasvamiseks, haavade parandamiseks ja surnud rakkude asendamiseks. 3. Mitoosi faasid. Mitoosi faasid on: I- profaas (Toimub kromosoomide ristsiire/ karüokinees e tuuma jagunemine) II- metafaas (homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile/ karüokinees) III- anafaas (kääviniidid tõmbavad homoloogilised kromosoomid raku poolustele/ karüokinees) IV- telofaas (toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine, tekib 2 tütarrakku) 4.Mis on mitoosi tulemus? Mitoosi tulemusel moodustuvad 2 uut identset tütarrakku. 5. Mis moodustuvad meioosi teel? Meioosi teel moodustuvad sugurakud, kus on poole vähem kromosoome, kui keharakkudes 6. Miks kromosoomide arv sugurakkudes on poole väiksem keharakkude kromosoomide arvust? Kromosoomide arv sugurakkudes on poole väiksem kuna kahe suguraku ühinemisel peab taas...

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Metallid

Seda tähistatakse reeglina sümboliga ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi = m/V Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt ehk sulamistäpp on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. Temperatuuri langedes võib siiski esineda alajahtumine , tahked ained aga üle ei kuumene. Soojuspaisumine. Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. Magnetism on neile rakendatud magnetväljale reageerivate materjalide omadus. 14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest? Näited Füüsikalised omadused: Enamik metalle on hõbedase värvusega ja läikivad ning hea peegeldumisvõimega...

Keemia
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Metallid

Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi ῤ = m/V Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt ehk sulamistäpp on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. Temperatuuri langedes võib siiski esineda alajahtumine , tahked ained aga üle ei kuumene. Soojuspaisumine. Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. Magnetism on neile rakendatud magnetväljale reageerivate materjalide omadus. 14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest? Näited Füüsikalised omadused: Enamik metalle on hõbedase värvusega ja läikivad ning hea peegeldumisvõimega...

Keeled
3 allalaadimist
thumbnail
14
docx

ORGANISMIDE PALJUNEMINE

ORGANISMIDE PALJUNEMINE Mittesuguline Suguline  Vegetatiivne  Partenogees  Eoseline  Viljastunud munarakust Mittesuguline  Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu Vegetatiivne  Ostepooldumine rakkudel  Pungumine  Võsund  Sigikeha  Õistaimed o Lehe, varre, juure või varre muudandite abil (sibul, mugul, risoom) Eeoseline paljunemine  Seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel  Järglased on geneetiliselt identsed  Paljunemine on kiire  Korraga palju järglasi  Paljunemiseks on vaja 1 organismi Suguline paljunemine  Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust  Uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest  Esineb iseviljastumist: sugurakud pärinevad ühelt vanemalt (herm...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Esmatasandi tervishoid

Mis on esmatasandi tervishoid? Esmatasandi tervisehoid on iga inimese terviseprobleeme lahendav töö-,kooli- ja elukohajärgselt kättesaadav esmavajalike ambulatoorsete teenuste kogum. Tihedas koostöös teiste tervisehoiuteenuste ja sotsiaalhoolekande ning haridussütsteemidega. 2. Mis on esmatasandi tervishoiu peamine ülesanne? Olla esmaseks kontaktpunktiks tervisehoiusüsteemiga kõigile isikutele ninde vanusest ja soost olenemata, kus tagatakse abi enamus seisundite korral ning vajadusel eesmärgistatud edasisuunamine eriarstiabi süsteemi. Oluliseks osaks on tervise edendamine ja haiguste ennetamie, abi koordineerimine ja erinevate teenuste seostamine. 3. Nimeta esmatasandi tervishoiu põhiteenused. o Perearsti ja-õe teenused o Kodune õenduabi teenus o Füsioteraapia teenus o Ämmaemandusabi teenus o Koolitervisehoiu teenus 4. Nimet...

Meditsiin
40 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun