· Kahjustused perifeerne närvisüsteem , veresooned , tugiaparaat. Kõrgsageduslik kahjustused kujunevad 5 aasta jooksul · Tekivad veresoonte seina muutused , tekib kalduvus spasmidele . ÜLBVIBRATSIOONI TOIME · Kesknärvisüsteemi talituse häired · Südame veresoonkonna häired · Ainevahetuse muutused , endokriinsüsteemi kahjustus. · Vestibulaaraparaadi kahjustus , kuulmisnärvi kahjustus. · Ülbvibratsiooni toimet soodustavad alajahtumine , füüsiline pingutus , liigne müratase . 6 VIBRATSIOONI TÕBI Eesti kõige sagedamini diagnoositav kutsehaigus . Peamiselt traktoristidel , autojuhtidel , kraanajuhtidel , teedeehituse masinistidel . Vibratsioonitõve tekkeks piisab 5 aastast üldvibratsiooni tingimustest . I STAADIUM :
· soojuseralduse väliskeskkonda füüsikaline reguleerimine, mis toimub organismist kas konvektsiooni, kiirguse või higistamise (nahaaluse e perifeerse vereringe muutumise ja higi eritumise) teel. Siit järeldub, et organismi suhteliselt konstantse temperatuuri säilitamiseks peab organismis tekkiv soojushulk olema võrdne organismist eralduva soojushulgaga soojusbilanss peab olema tasakaalus. Vastasel juhul toimub organismi ülekuumenemine või alajahtumine, mis tingib haigusnähte ja/või töövõime langust. Soojateke organismis oleneb eelkõige lihastöö aktiivsusest, st sooritatava töö intensiivsusest ja raskusest. Soojaeraldus organismist sõltub aga põhiliselt mikrokliimast ning riietusest. Eelnevast lähtudes määravadki organismis soojusoleku e soojusbilansi tasakaalu: · mikrokliima; · sooritatava töö intensiivsus ja raskus; · organismis funktsionaalne seisund (aklimatiseeritus).
· Temperatuurivahemikus 25-30 C ei kulu püsiva temperatuuri hoidmiseks energiat s.o TERMONEUTRAALNE TSOON · Alumine kriitiline temperatuur-organism ei suuda püsivat temperatuur hoida . Kui väliskeskkonna temperatuur ikka langeb, ei suuda keha nii palju soojust toota, ainevahetus peatub kehas. Kriitiline on kehatemperatuur on 25-28 C, mis võib põhjustada surma. HÜPOTERMIA VAEGSOOJUMUS, ALAJAHTUMINE,kui kehatemperatuur langeb alla 35 C. · Ülemine kriitiline piir - Higistamine ei suuda piisavalt jeha jahutada, sest higi eritub rohkem kui ära aurustub. Kõrgel temperatuuril töötavad ensüümid veel aktiivsemalt ja sooja toodetakse veel rohkem. 42-44 C tähenda see inimese jaoks ülemist letaalset ehk surmavat temperatuuri - valgud denatureeruvad ja kuna ensüümid töötavad erineva kiirusega, läheb organismi ainevahetus tasakaalust välja
Homöostaas säilib närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Hüpotermia - vaegsoojus on kehatemperatuuri langus alla 35 kraadi. Kui temperatuur langeb alla 25-38 kraadi, on see surmaga lõppev. Vesi juhib palju paremini soojust kui õhk. Seetõttu kaotab keha konvektiivse soojuskao tõttu vees palju rohkem soojust kui sama temperatuuriga õhus. Vee temperatuuril 10 kraadi ei suuda organism isegi intensiivse füüsilise aktiivsusega tagada piisavat soojusproduktsiooni ja tekib alajahtumine. Letaalne temperatuur Palavik on nähtus, kus kehatemperatuur tõuseb tavalisest kõrgemaks. Palavik pole haigus vaid näitab seda et organism reageerib nakkusele. Kui keha temperatuur tõuseb 42- 44 kraadini, tähendab see ülemise letaalse temperatuuri saavutamist ja mõne aja möödudes inimene sureb. Tavaliselt selgitatakse seda ensüümide denatureerimisega, kuid see ei ole ainus põhjus. Tõenäoliselt saabub surm organism ülekuumenemisel
· soojuseralduse väliskeskkonda füüsikaline reguleerimine, mis toimub organismist kas konvektsiooni, kiirguse või higistamise (nahaaluse e perifeerse vereringe muutumise ja higi eritumise) teel. Siit järeldub, et organismi suhteliselt konstantse temperatuuri säilitamiseks peab organismis tekkiv soojushulk olema võrdne organismist eralduva soojushulgaga soojusbilanss peab olema tasakaalus. Vastasel juhul toimub organismi ülekuumenemine või alajahtumine, mis tingib haigusnähte ja/või töövõime langust. Soojateke organismis oleneb eelkõige lihastöö aktiivsusest, st sooritatava töö intensiivsusest ja raskusest. Soojaeraldus organismist sõltub aga põhiliselt mikrokliimast ning riietusest. Eelnevast lähtudes määravadki organismis soojusoleku e soojusbilansi tasakaalu: · mikrokliima; · sooritatava töö intensiivsus ja raskus; · organismis funktsionaalne seisund (aklimatiseeritus).
Kui kehatemperatuuri on vaja tõsta: Organism on sattunud külma keskkonda. 1.Naha veresoonte ahenemine; 2. Soojustekke suurenemine, selleks on 3 erinevat teed: KNS poolt indutseeritud lihasvärin. Metaboolsete soojustekkeprotsesside (nn. keemilise termoregulatsiooni) aktivatsioon. Türoksiinist tingitud pikemaajaline soojusproduktsiooni suurenemine. Imikutel ja talisuplejatel hoiab sooja pruun rasvkude. Hüpotermia - alajahtumine, kui kehatemperatuur langeb alla 35°C. Hüpertermia ehk päikesepiste Kui palavas keskkonnas organism ei suuda enam stabiilset kehatemperatuuri hoida.
Peale selle veel tuhanded kõikvõimalikke vee- ja tuulekahjustusi saanud majapidamised üle maakonna. Tormi tagajärjel uppusid mitmete inimeste keldrid ning kannatada sai ka tehnika. Mõningate inimeste hooned õnneks selle tagajärejel küll kannatada ei saanud, kuid piirdusid hoovide kahjustamistega. Seega kannatanuid oli mitmeid, kellel oli rohkem kahjustusi tekitatud, kellel vähem. Kokku kannatas tormis 775 maja ning Pärnus evakueeriti umbes 300 inimest. 11 inimesel tuvastati alajahtumine ning nad viidi haiglasse. Kahjuks tormi tagajärjel hukkus üks 93- aastane vanaproua, kes kukkus kodutrepilt õuel lainetavasse vette ja uppus. Pärnu elanike abistamisel ja evakueerimisel osalesid Scoutspataljoni 44- ning 34- liikmeline pioneerüksus Tapalt. Päästetöödel osales ka 100 kaitseliitlast. Jaanuaritormi tagajärgede likvideerimise katteks andis Eesti riik 264,5 miljonit krooni ning Euroopa Liidust laekus 20 miljonit krooni. 2.1. Pärnu kriisikomisjoni tegevus
ORGANISMIDE PALJUNEMINE Mittesuguline Suguline Vegetatiivne Partenogees Eoseline Viljastunud munarakust Mittesuguline Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu Vegetatiivne Ostepooldumine rakkudel Pungumine Võsund Sigikeha Õistaimed o Lehe, varre, juure või varre muudandite abil (sibul, mugul, risoom) Eeoseline paljunemine Seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel Järglased on geneetiliselt identsed Paljunemine on kiire Korraga palju järglasi Paljunemiseks on vaja 1 organismi Suguline paljunemine Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust Uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest Esineb iseviljastumist: sugurakud pärinevad ühelt vanemalt (herm...
soojuseralduse väliskeskkonda füüsikaline reguleerimine, mis toimub organismist kas konvektsiooni, kiirguse või higistamise (nahaaluse e perifeerse vereringe muutumise ja higi eritumise) teel. Siit järeldub, et organismi suhteliselt konstantse temperatuuri säilitamiseks peab organismis tekkiv soojushulk olema võrdne organismist eralduva soojushulgaga soojusbilanss peab olema tasakaalus. Vastasel juhul toimub organismi ülekuumenemine või alajahtumine, mis tingib haigusnähte ja/või töövõime langust. Soojateke organismis oleneb eelkõige lihastöö aktiivsusest, st sooritatava töö intensiivsusest ja raskusest. Soojaeraldus organismist sõltub aga põhiliselt mikrokliimast ning riietusest. Eelnevast lähtudes määravadki organismis soojusoleku e soojusbilansi tasakaalu: mikrokliima; sooritatava töö intensiivsus ja raskus; organismis funktsionaalne seisund (aklimatiseeritus).
jms). • Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista kohe numbril 112 kust vajadusel saad kiirabi saabumiseni ka näpunäiteid kannatanu abistamiseks. • Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis aseta kannatanu selili maha ja alusta elustamist. • Kui tekivad šoki tunnused, siis tuleb võidelda šokiga. • Pane kannatanu lamama. • Tõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale. • Kata kannatanu soojalt. • Rahusta kannatanut 43. Mida tähendab alajahtumine ehk hüpotermia? Mis põhjustab hüpotermiat? üldine alajahtumine on kogu organismi temperatuuri langemine allapoole normaalset kehatemperatuuri. Kui kehatemperatuur langeb 30°C-ni, kaotab inimene teadvuse. Põhjused • Külma ilmaga väljas maha istuma või lamama jäämine (haigushoog, joove, trauma), • metsa eksimine, • külma vette kukkumine. 44. Missugused on hüpotermia tunnused? Tunnused • Elu tundemärgid puuduvad,
lihasvärin, metaboolse soojustekkeprotsesside (nn keemilise termoregulatsiooni) aktivatsioon, türoksiinist tingitud pikemaajaline soojusproduktsioooni suurenemine. 16. Nimeta perioodilisi kehatemperatuuri kõikumisi? Ööpäevased kõikumised- madalaim varahommikul, kõrgeim pärastlõunal. Menstruaaltsükliga seotud kõikumised- kehatemepratuur tõuseb 0,3-0,6C peale ovulatsiooni. 17. Mis on hüpotermia? Kuidas avaldub ja kuidas inimest aidata? Hüpotermia on alajahtumine, kui kehatemperatuur langeb alla 35C. Tunnused: nõrkus, kahvatus, häirunud kõne, muutused käitumises, minestamine. Kuidas aidata: eemaldada märjad või niisked riided, soojendada keha (mitte alustada kätest, jalgadest), anda sooja magusat jooki. 18. Mis on hüpertermia? Kuidas avaldub ja kuidas inimest aidata? Hüpertermia ehk päikesepiste, kui palavas keskkonnas organism ei suuda enam stabiilselt kehatemperatuuri hoida. Tunnused: peapööritus, nõrkus, peavalu, virvendus silmade ees.
o Soojusjuhtivusest o Konvektsioonist soojuse kadu õhu ja vee vooludega o Aurustumisest o Soojuskiirgusest - Termoneutraalne tsoon selline välistemp vahemik millel inimene ei kulutua energiat oma kehatemp hoidmiseks o Väljas 25-30 o Vees 35-36 - Kriitiline temp välistemp millest alates inimene enam ei suuda olla umb -25 o Letaalne keha temp 25 ja 42 kraadi - Hüpotermia alajahtumine (al 35 kraadi) Kaitse haiguste eest Kaasasündinud Omandatud immuunsussüsteem kaitsemehhanismid Kaitse katete poolt Immuunsussüsteem - Nahk (surnud - Fagotsüüdid - Humoraalne reaktsioon (antikehad) rakkude kiht, ph, - Mikroobidevastased - Tsellulaarne immuunsus (tapjarakud e bakterid) valgud fagotsüüdid) - Ripsepiteel - Mittespetsiifiline
Haigustekitajad punetised, süüfilis, toksoplasmoos. Toitumisega seotud vitamiinide, aminohapete, mikroelementide puudus; toidutoksiinid, alkaloidid. · Keemilised teratogeenid: Ravimid antibiootikumid, rahustid, uinutid. Alkohol ja narkootikumid; Olmekemikaalid liimid, lakid, värvid, lahustid, puhastusvahendid, pesupulbrid. · Füüsikalised teratogeenid: Mehhaanilised traumad põrutused, löögid, surve ja vibratsioon. Alajahtumine ja kuumarabandus; Kiirgused röntgen-, UV-kiirgus. 28) Kirjelda sünnitegevuse algust. Sünnitus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Esmasünnitajatel kestab sünnitus kauem >6 h, korduvsünnitajatel on sünnitus kiirem. 29) Too välja põhjuseid, miks tehakse keisrilõiget. Platsenta täielik eesasetus, Platsenta irdumine, Tuharseis, Nabanööri pitsumine, Lapse hapnikupuudus, Mitte edenev sünnitus, Rasedustoksikoos, Preeklampsia, Kaks või enam last jne.
soojuseralduse väliskeskkonda füüsikaline reguleerimine, mis toimub organismist kas konvektsiooni, kiirguse või higistamise (nahaaluse e perifeerse vereringe muutumise ja higi eritumise) teel. Siit järeldub, et organismi suhteliselt konstantse temperatuuri säilitamiseks peab organismis tekkiv soojushulk olema võrdne organismist eralduva soojushulgaga soojusbilanss peab olema tasakaalus. Vastasel juhul toimub organismi ülekuumenemine või alajahtumine, mis tingib haigusnähte ja/või töövõime langust. Soojateke organismis oleneb eelkõige lihastöö aktiivsusest, st sooritatava töö intensiivsusest ja raskusest. Soojaeraldus organismist sõltub aga põhiliselt mikrokliimast ning riietusest. Eelnevast lähtudes määravadki organismis soojusoleku e soojusbilansi tasakaalu: mikrokliima; sooritatava töö intensiivsus ja raskus; organismis funktsionaalne seisund (aklimatiseeritus).
Külmetus Organismi vastupanuvõime langus Suitsetamine Ülepinge Kliinilise kulu ja morfoloogilise leiu alusel jaguneb kopsupõletik: A. Sagaraline ehk lobaarne ehk krupoosne kopsupõletik. B. Koldeline ehk bronhopneumoonia. C. Interstitsiaalne kopsupõletik. Krupoosne kopsupõletik ehk pneumonia crouposa Krupoosne kopsupõletik haarab terve kopsusagara, kergemal juhul ka osa sagarast. Tekitajaks on pneumokokk. Soodustab: Külmetamine Alajahtumine Saastunud õhk Halb toitumine Kaasnevad haigused Kliiniline pilt: Haigus algab järsku külmavärinate ja kõrge temperatuuriga. Temperatuur tõuseb kõrgele mõne tunni jooksul. Üldine halb enesetunne – nõrkus, peavalu, näost punetavad. Higistamine Torked haiges küljes, eelistab lamada haigel küljel. Tekib köha, mis algul on kuiv, kuid järgnevatel päevadel hakkab erituma ka röga
juhtimine. Kummitallaga jaltsid on nt hea soojusjuht, kivipõrand samuti. Villased riided ja vildid on halvad soojusjuhid. Kolmas soojuse äraandmisvõimalus on higistamine – higi aurumise teel keha pinnalt. Naha veresooned laienevad ja higinäärmete talitlus suureneb, suureneb hingeaur. Kui väline temperatuur ületab kehatemperatuuri, siis enam kiirgust ei toimi. Väikelapsed on kõigusoojused – termoregulatsioon ei ole välja arenenud. Neid ähvardavad nii alajahtumine kui ka ülekuumenemine kõige enam. Palaviku alandamiseks füüsikalised meetodid – jahedad mähised jms. * hüpotaalamuses asub toitekeskus – see on toite käitumist reguleerv keskus, mis koosneb kahest erinevast neuronite rühmast- nälja- ja küllastuskeskusest. Vastavalt sellele, kumma erutus domineerib, on teise erutus allasurutud. Kui on söönud, siis näljakeskuses erutus vaibub ja suureneb küllatus – ei taha enam süüa
RISKIANALÜÜSI TEOSTAMISE TASANDID (RT nr.95, 2000, s.613) 05.09. §2 RT nr.73, 2000, s.458 Tsiviilõnnetuste abi planeerimine CEP. CEP on iga riigi oma vastutusalas. Tsiviilõnnetused Eesti ühiskonnas 13. liiklusrisk (30-50 eluaastased) 14. enesetapud (70-aastased) 15. uppumised (30-70-aastased) 16. tööõnnetused (20-30-aastased) 17. tahtlik tapmine (suurimad on enne sündi ja 70-aastased) 18. alajahtumine, surnuks külmumine (40-60-aastased) 19. alkoholimürgitus (40-60-aastased) 20. tuli (10-, 60-80-aastased) 21. tulirelvad (15-60-aastased) 22. elekter varjatud riskid 23. vähk (45-70-aastased) 24. AIDS (25-45-aastased) 25. sõltuvusained (14-42-aastased) 10. september on ÜRO suitsiidiohvrite päev! "Eesti rahva tervis" 2000 Demograafiline katastroof 26. surmade arvu suurenemine sündide vähenemine 27
30. Mis on mere- ja veeturismi korraldamise eripärad ja riskid? Mere- ja veeturismi puhul on esmaseks prioriteediks kliendi e teenuse tarbija ohutus, kuna veega seotud turismiteenused on tavapärastest (nt räätsa- ja suusamatkades) ohtlikumad. Peab arvestama aastaaja, temperatuuri, ilma ja paljude muude oludega. Süstamatkadel on veetemperatuuril oluline roll, liiga külma veega on ohtlik matkale minna (õnnetuse puhul peab olema kindel, et alajahtumine on välistatud). Uisumatkadel peab nt olema kontrollitud jääpaksus ja ilmastikuolud, samuti ka tõukekelgumatkadel, mis viiakse läbi jää peal. 31. Mida peab teadma süvahuviga loodusturisti (sh välisturisti) võõrustamisest? 32. Kuidas on omavahel Eestis tugevalt seotud loodusturism ja keskkonnaharidus? Loodusturism aitab kaasa looduse ( ja selle mitmekesisuse) tutvustamisele, st et loodusturismi
Hoonepiirete õhupidavus mängib hoonete energiatõhususe analüüsi juures olulist rolli ning mõjutab otseselt maja kütte- ja jahutuskulusid. Õhupidavate piiretega hoone energiakulu võib olla kuni kaks korda väiksem väikese õhupidavusega piiretega hoone energiakulust. · niiskustehnilised probleemid, hallituse teke, veeauru kondenseerumine · hallituse, õhusaaste ja radooni levik põrandaalusest ruumist siseruumidesse, ebasoovitavate lõhnade liikumine korterite vahel · piirde pindade alajahtumine · sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus · ventilatsioonisüsteemide toimivus · müraprobleemid · tuleohutus 51. Mis on hetkel kehtiv nõue hoone õhupidavusele? Mis ühikutes? Piirde pinna keskmine õhuleke rõhuvahe 50Pa juures ei tohi ületada elumajade puhul 3 m³/(h·m²) ja muudel hoonetel 6 m³/(h·m²). 52. Selgita mõisteid filtratsioon, eks ja infiltratsioon? Filtratsioon õhu liikumine suurema rõhu poolt väiksema rõhu poole Eksfiltratsioon õhuvool seest välja
otseselt maja kütte- ja jahutuskulusid. Õhupidavate piiretega hoone energiakulu võib olla kuni kaks korda väiksem väikese õhupidavusega piiretega hoone energiakulust. • niiskustehnilised probleemid, hallituse teke, veeauru kondenseerumine • hallituse, õhusaaste ja radooni levik põrandaalusest ruumist siseruumidesse, ebasoovitavate lõhnade liikumine korterite vahel • piirde pindade alajahtumine • sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus • ventilatsioonisüsteemide toimivus • müraprobleemid • tuleohutus 51. Mis on hetkel kehtiv nõue hoone õhupidavusele? Mis ühikutes? Piirde pinna keskmine õhuleke rõhuvahe 50Pa juures ei tohi ületada elumajade puhul 3 m³/(h∙m²) ja muudel hoonetel 6 m³/(h∙m²). 52. Selgita mõisteid filtratsioon, eks ja infiltratsioon? Filtratsioon – õhu liikumine suurema rõhu poolt väiksema rõhu poole Eksfiltratsioon – õhuvool
Esmatasandi tervishoid 2013/2014 1. Mis on esmatasandi tervishoid? Esmatasandi tervisehoid on iga inimese terviseprobleeme lahendav töö-,kooli- ja elukohajärgselt kättesaadav esmavajalike ambulatoorsete teenuste kogum. Tihedas koostöös teiste tervisehoiuteenuste ja sotsiaalhoolekande ning haridussütsteemidega. 2. Mis on esmatasandi tervishoiu peamine ülesanne? Olla esmaseks kontaktpunktiks tervisehoiusüsteemiga kõigile isikutele ninde vanusest ja soost olenemata, kus tagatakse abi enamus seisundite korral ning vajadusel eesmärgistatud edasisuunamine eriarstiabi süsteemi. Oluliseks osaks on tervise edendamine ja haiguste ennetamie, abi koordineerimine ja erinevate teenuste seostamine. 3. Nimeta esmatasandi tervishoiu põhiteenused. o Perearsti ja-õe teenused o Kodune õenduabi teenus o Füsioteraapia teenus o Ämmaemandusabi teenus o Koolitervisehoiu teenus 4. Nimet...
Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll · hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll: · niiskunud materjali väljakuivamise kontroll · hoone tööea tagamine. · õhupidavuse tagamine; 3. Arvutuslikud analüüsid tarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kontrollimiseks (loetleda erinevaid). · niisku...
1. Farmi asendiplaani koostamine. Hoonete asetus, kujad, kaitsevööndid, tingmärgid. Asendiplaani koostamisel tuleb tähelepanu pöörata: · Tsoneerimine · Teed · Inimeste liikumine · Sööda liikumine · Tuleohutus · Keskkonnaohutusnõuded · Valitsevad tuuled · Reljeef · Edasine laienemisvõimalus Asendiplaanile tuleb märkida: · Krundi mõõtmed, planeeritavad ja olemasolevad ehitised, kõrgusmärgid, teede piirid · Kinnistute ja neid ümbritsevate alade tunnused · Maa-ala tingmärgid · Lammutatavad ehitised · Kaugused piirist · Kõrgusjooned · Pääsud krundile, tarad · Säilitatavad puud, puhkealad · Põhja-lõuna suund, tingmärgid 2. Veisefarmide planeerimine (soojustatud laut, soojustamata laut). Külm laut ehk soojustamata . Tööde automatiseerimise ja mehhaniseerimise tase on hõlpsasti maksimumini viidavad. Iseteenindusliku söötmise korraldamine lihtne vastavalt ettevalmistatud silohoidla ja heinahoidla on ühtlasi söötmiskohaks hoitakse kokku suur...
a)bioloogilised teratogeenid • Pärilikud haigused- geen,- kromosoom- ja genoommutatsioonid. • Haigusetekitajad-– punetised, süüfilis, toksoplasmoos. • Toitumisega seotud-– vitamiinide, aminohapete, mikroelementide puudus; toidutoksiinid, alkaloidid. b)keemilised teratogeenid • Alkohol ja narkootikumid • ravimid- antibiootikumid, rahustid, uinutid. • Olmekemikaalid-liimid, lakid värvid, lahustid, puhastusvahendid, pesupulbrid. c)füüsikalised teratogeenid • Alajahtumine ja kuumarabandus • Mehhaanilised traumad- põrutused, löögid, surve ja vibratsioon. • Kiirgused-– röntgen-, UV-kiirgus. 15)Selgroogsete organismide areng Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise (ajaloolise) arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. 16)Sagedasemad sugulisel teel levivad nakkused ja nende ennetamine • Kl
ja lind kaotab lennuvõime. Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma. Lind muutub raskemaks ning vajub sügavamale vette. Tulemuseks võib olla surm mõne minuti või päeva pärast. Õliga määrdunud lind püüab tavaliselt oma sulestikku noka abil puhastada. Nii määrdub lootusetult ka nokk, osa õli satub suhu ning neelatakse alla. Õlikatkus linnu surma põhjustab alajahtumine, uppumine, nälg või mürgistumine sulestiku puhastamisel. Merelindude kolooniate läheduses võib õlikatku tõttu hukkuda kümneid tuhandeid linde. Näiteks on vähem kui 200-tonnine naftaleke tapnud 40 000 merelinu. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse. Nii jätkub nafta tõttu mereloomade toiduahela saastumine. TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMINE
Kose Gümnaasium Kursust kokkuvõttev töö Õpimapp Kelly Talimaa 11S Kose 2016 Sissejuhatus Antud kursust kokkuvõtvas töös on üles kirjutatud kursusel läbitud klassitunnid ja välitunnid. Autor kirjutab oma töös lühidalt, mida tunnis räägiti. Antud kokkuvõtva töö eesmärk on avardada silmaringi ja jätta meelde tunnis õpitud materjal. Töös on välja toodud autori meeldivamad ja mittemeeldivamad tunnid koos põhjendustega. Autor räägib mida talle meeldis kõige rohkem õppida ja mis ei olnud tema jaoks üldse huvitav. Kokkuvõtva töö autor kasutab oma töös tundides koostatud konspekte, oma mälu, interneti lehekülgi ja reservväelase mälestusi ajateenistusest. 09.12.2015 Meditsiin Sissejuhatus meditsiini Meile käis rääkimas Kaitseliidus tegev noor naine. Ta rääkis meile meditsiinist ja kiirabitööst. Tõi ka palju elulisi näiteid. Alustas ta juttu sellega, k...
koorida. (Marber 2009: 164) Glükoaloidid on looduslikud mürgid, mitmed neist on suurtes kogustes toksilised. Kartulikoores on glükoaloididest esindatud solaniin. Solaniinimürgitusega võib kaasneda: peapööritus, kõhulahtisus, oksendamine, kõhukrambid, põletustunne kurgus, südame arütmia, peavalu ja uimasus. Raskematel juhtudel: hallutsinatsioonid, tundetus või halvatus, palavik, suurenenud pupillid, alajahtumine ja isegi surm. (Ravalepik 2012). Kuid teatuid kartuleid võib süüa ka koorega näiteks varajased kartulid. Vanas, kahjustunud koore või päikese käes hoitud kartulites on glükoaloidide kogus suurem. Kui kartul kasvab, siis imeb ta koos veega kõik maapinnal oleva enda sisse vajalikud toitained, kuid ka erinevad põllumajanduses kasutatavad mürgid. On olemas ka mahekartulid, mis on kasvanud saastamata mullas ja hoitud õigetes tingimustes. Toetades mahepõllumajandust toetatakse ka
Lammas (tõud) Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 µm. Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvadega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Eesti valgepealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla keskmise peenusega 31 µm. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodanguga, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealistel lammastel. Uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, vill...
1. Ehitusfüüsikalise projekteerimise ülesanded: Soojus – vähendada hoonete kütte- ja jahutuskulu; parandada soojuslikku mugavust hoones; vältida piirete määrdumist; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) hoonepiiretel. Niiskus – vältida veest või niiskusest tekkivaid probleeme; vältida liigse niiskuse voolu piirdesse; vältida kaldvihmaga seotud probleeme; parandada kuivamisvõimalusi; vältida materjalide lagunemist liigniiskuse mõjul; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) ning veeauru kondenseerumist hoone piiretes; parandada hoone niiskustingimusi. Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet. Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon); parandada akustilist kvaliteeti. Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus. 2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel: Ülesan...
LAMBAKASVATUS Lammaste lihajõudlus ja selle hindamine Lambaliha võib eristada loomade vanus järgi, kusjuures lambaliha on lammastelt saadud liha üldmõiste. Täpsem määratlus on talleliha (alla 12 kuu vanuste noorlammaste tapmisest saadud liha). Lambakasvatuse peaeesmärk on toota noorlambaliha. Lambaliha all mõistetakse üle 12 kuu vanuste lammaste tapmisest saadavat liha (uted, jäärad, noorlambad 1-2a). Uted ja jäärad lähevad lihaks siis, kui toimub sugulammaste praakimine. Praakimise põhjuseks on madal toodang, udarapõletikud, jalgade probleemid jne. Praakloomasid võib karjas olla 25%, seega uuendame iga nelja aasta tagant terve karja. Tavaliselt on see arv 10-15% täiskasvanud uttede arvust. Maailmas tapetakse tallesid erinevad vanuses, see sõltub kohaliku turu traditsioonist. Võib eristada kahte sorti talleliha: 1. Rasked talled enamustes riikides on lambakasvatuse suund raskete talledel, tape...
Abordid ja surnultsünnid (40%) – infektsioonihaigused, ainevahetushaigused, uttede mehaanilised vigastused, loote mürgistused. Tallede külmumine ja nälgimine (30%) – halb söötmine ja pidamine; farmeri oskamatus hooldada nõrku tallesid; probleemiks eelkõige väikese (alla 3kg) sünnimassiga jõuetud talled. Nakkushaigused (20%) – pastörelloos, klostridioos, tallede düsenteeria ja teetanus. Muud põhjused (10%). Talle normaalne kehatemperatuur 39-40˚C. Tallede alajahtumine e hüpotermia – alla 37˚C. Talle ülessoojendamine – glükoosi süstimine; ternespiima joomine. Ühel jootmiskorral 50mg sünnimassi 1 kg kohta. 4 kg 50 = 200 ml Jõuetuid tallesid joodetakse maosondiga. Rasked poegimised: liiga suured talled; tõug; väärasendid Peale individuaalsulgu rühmasulgu imiktallede pidamise periood imetavate uttede pidamise periood. 7) Tallede võõrutamine, võõrdetallede nuumamine.
INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1.Steriilse protseduurilaua katmine Aseptika- meetotod, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust ja eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Antiseptika - mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava )ainete abil.Sterilisatsioon- protseduur, mille käigus hävitatakse mikroorganismid täielikult.Eesmärgiks hävitada materjalilt kogu orgaaniline elu.Eristatakse füüsikalist, keemilist ja plasmasterilisatsiooni. Hospitaalinfektsioon - on nakkus, mis ilmneb pt. Haiglaravi ajal või alles pärast haiglast lahkumist.Levib peamiselt kontaktnakkusena. 2.Tiss – skooring, mis see on ja astmed TISS (Therapeutic Intervention Scoring System) - kõik lisatööülesanded väljaspool päevaraha. A. Hingamine B. Hemodünaamika ja i/v ravimid C. Monitooring, laboruuringud, kanüülid ja kateetrid + Parentereraalne toitmine, infusioonravi, elektrolüütide häired Nii nagu iga dokumentatsiooni puhul kehtib ka IRO ...
Uttede poegimised toimuvad rühmasulgudes ( ̴ 50 utte). Poeginud utt koos talledega eraldatakse sulgu 1-2 päevaks, nii tekib ute ja talle vaheline side, tall võetakse ute poolt omaks, lakutakse ema poolt kuivaks. Ternespiim – 200 ml sünnimassi 1 kg kohta 18 tunni jooksul; sündinud tall 4kg 200 = 800g ternespiima. Tallede surevuse põhjused: abordid ja surnultsünnid, tallede külmumine ja nälgimine, nakkushaigused. Talle normaalne kehatemperatuur 39-40˚C. Tallede alajahtumine e hüpotermia – alla 37˚C. Talle ülessoojendamine – glükoosi süstimine; ternespiima joomine. Ühel jootmiskorral 50mg sünnimassi 1 kg kohta. Jõuetuid tallesid joodetakse maosondiga. Peale individuaalsulgu rühmasulgu imiktallede pidamise periood imetavate uttede pidamise periood. Tallede võõrutamine, võõrdetallede nuumamine. Tallede võõrutamine – talled eraldatakse uttedest ning nad ei saa enam oma utepiima
Sügisene, kevadine võrdpäevsus on päev millal, on kogu Maal päev ja öö sama pikad 12tundi. Päike asub siis seniidis ekvaatori kohal. See on astronoomilise sügise/kevade algus. Isoterm samatemperatuuri joon kliimakaardil või graafikul, ühendab ühesuguse õhutemperatuuriga punkte. Tajutav temperatuur selle puhul võetakse arvesse tuule kiirust, õhu niiskust ja temperatuuri. Tuuletemperatuur selle puhul võetakse arvesse tuule kiirust ja temperatuuri. Hüpotermia ehk alajahtumine on olukord kus keha ületab alumise temperatuuri piiri. Vedeliktermomeeter koosne vedeliku reservuaarist ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapilaartorust. Töötab aine paisumise tõttu temperatuuri muutudes. Termograaf on õhutemperatuuri pidevaks ja automaatseks registreerimiseks mõeldud seade. Insolatsioon on Päikese kiirgusvoog horisontaalpinnale. Takistustermomeetrid: metallist või pooljuhist (termistorid) ainete juhtivusomadused
Ehituskeemia Sissejuhatus Ehituskeemia selgitab materjalide keemiliste koostisosade tähtsust, nende olulist rolli materjalide koospüsimisel või lagunemisel toetudes anorgaanilise ja orgaanilise keemia põhimõistele LCA- elutsükli analüüs -Erinevate materjalide ja toodete hulgast valides teostatakse elutsükli hindamine, et süstemaatiliselt hinnata toote võimalikku keskkonnamõju kogu selle eluea jooksul -Aitab välja selgitada võimalused potentsiaalsete mõjude vähendamiseks ja ressursikasutuse vähendamiseks toote elus -Aitab tuvastada kompromisse, näiteks, kas mõne toote keskkonnamõju võib juhuslikult põhjustada teise keskkonnamõju suurenemise EPD toodete keskkonna deklaratsioonid -on mitmeotstarbeline avalikustamisvahend, mis pakub toote kohta standardiseeritud ja kontrollitud keskkonnateavet -eesmärk muuta toote keskkonnamõjud ja kompromissid läbipaistvaks ja võrreldavaks. Kasulik vahend toote säästvuse hindamiseks ja optimeerimiseks -pak...
o soojusjuhtivuse teel, näiteks tooli; o soojuse siirdamise ehk konvektsiooni teel, näiteks vette ja õhku (tuulega soojuskadu suurem). § Vees on soojuskadu palju suurem, kuna vesi on parem soojusjuht kui õhk. Riided vähendavad soojuskadu, tekitades liikumatu õhukihi. § Puhkeolekus on õhus termoneutraalne tsoon 25-30´C ja vees 35-36`C st. selles temperatuurivahemikus ei kulu püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks energiat. § Hüpotermia ehk alajahtumine on kehatemperatuuri langemisel alla 35´C. Kui kehatemperatuur langeb 12 alla 25`C siis inimene sureb. Äge hüpotermia tekib enamasti vette sattumisel. Inimese temperatuur langeb alla 35´C 5` vees ~1 tunniga, 10`C vees ~2 tunniga ja 15`vees ~4-5 tunniga. § Külmas: o naha veresooned anenevad, nahk muutub kahvatuks, ,nahast läbi voolava vere hilk väheneb ja kehapinnale kantava soojuse hulk langeb;
kehas ja elutähtsates organites normaalne temperatuur. Külma tõttu suureneb ka vee kadu neerude kaudu. Külmas töötamine toob kaasa lihastoonuse tõusu lihased muutuvad kangeks. Külmavärinate abil organism toodab soojust rohkem, kui tavaliselt. Külma toimet soodustab ka halb toitumine, madal kehakaal, suitsetamine, alkoholi tarbimine. Külmetusohtu suurendab suur õhuniiskus, tuul (tuuletõmbus) ja vähene riietus. Hüpotermia keha alajahtumine, keha talub ilma kahjustusteta 10°C võrra lühiajalist alajahtumist. 22. Optimaalne õhuniiskus töökeskkonnas Ohtlik on tervisele esmajoones kõrge, üle 70% õhuniiskus. See tugevdab nii liialt kõrge kui madala õhutemperatuuri ebasoodsat mõju. Õhuniiskus alla 30% põhjustab halba enesetunnet nina ja silma limaskesta ärritust. Siiski on oht üldiselt väiksem, kui kõrge õhuniiskuse puhul. Optimaalne õhuniiskus on enamasti 4060%. 23
*üdrotseefalus; *vaskulaarsed haigused. II Somaatilised haigused Hepatiit, maksapuudulikkus, Ureemia, neerupuudulikkus; Kilpnäärme talitluse häired; Diabeet – suhkrutõbi; Neerupealiste talitlushäired; Sepsis; Palavik; Vähkkasvajate intoksikatsioon; Ravimid ja mürgid (psühhotroopsed ained, alkohol, raskemetallid); Elektrotsüütide tasakaalu häired (K, Na, Ca, Mg), Alajahtumine ja ülekuumenemine; Veresuhkru langus alla normi- hüpoglükeemia. Inimesel võib 2-3 nädalat enne deliiriumi tekkimist eelnähtudena esineda ärevust, ärritumist, psühhomotoorset rahutust ja unehäireid või õudusunenägusid. Tavaliselt arenevad tõelised deliiriuminähud välja kiiresti — mõne tunni või ühe ööpäevaga. Haigusnähtudel on kalduvus tundide jooksul vahelduda. Sageli on sümptomid tugevamad õhtul ja öösel. Deliiriumi
• Tavaliselt algab külmumine rakuvaheruumis, kus lahustunud aineid vähem. Edasine sõltub jahtumise kiirusest • Külmumisel raku veepotentsiaal langeb külmumata lahusesse jäänud osmootikumide kõrge sisalduse tõttu • Toimub dehüdratiseerumine mille tagajärjel külmumispunkt raku sees alaneb ning hakkavad toimuma mitmesugused ümberhäälestumised – leiab aset kohanemine Külmumine on mitmefaasiline protsess: - vedela faasi alajahtumine (kuni -10 …12 ⁰C lehtedes ja -30 …-40 ⁰C pungades) – teatud juhtudel võib vesi jääda alajahtunud seisundisse pikemaks ajaks (osmootikumide sisaldus) Karastumine • Indutseeritud madalatest temperatuuridest • Karastumise aste koeti erinev (kõige tundlikum meristeem) • Kasv seiskub • Vakuoolid jagunevad • Osmootikumide hulk suureneb • Biomembraanid ja valgud asendatakse Karastumise võime on evolutsiooniline • Eriti tugev külma kliima taimedel
Haigustekitajad- punetised, süüfilis, toksoplasmoos. Toitumisega seotud- vitamiinide, aminohapete, mikroelementide puudus, toidutoksiinid, alkaloidid. Keemilised teratogeenid. Ravimid- antibiootikumid, rahustid, uinutid. Alkohol ja narkootikumid. Olmekemikaalid- liimid, lakid, värvid, lahustid, puhastusvahendid, pesupulbrid. Füüsikalised teratogeenid. Mehhaanilised traumad- põrutused, löögid, surve ja vibratsioon. Alajahtumine ja kuumarabandus. Kiirgused- röntgen ja UV. Sünnitus. Protsess, millega looteline areng lõpeb. Sünnitus algab rütmiliste emakalihaste kokkutõmmetega. Esmasünnitajatel kestab sünnitus kauem. Korduvsünnitajatel on kiirem. 33 Normaalne sünnitus: laps saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora. Keisrilõikega: saab vältida hapnikupuudust, kuid mikrofloorat laps ei saa.
ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD...................
ja epiduraalne hematoom; * peaaju kasvajad;*Epileptiline staatus; *üdrotseefalus; *vaskulaarsed haigused. II Somaatilised haigused Hepatiit, maksapuudulikkus, Ureemia, neerupuudulikkus; Kilpnäärme talitluse häired; Diabeet suhkrutõbi; Neerupealiste talitlushäired; Sepsis; Palavik; Vähkkasvajate intoksikatsioon; Ravimid ja mürgid (psühhotroopsed ained, alkohol, raskemetallid); Elektrotsüütide tasakaalu häired (K, Na, Ca, Mg), Alajahtumine ja ülekuumenemine; Veresuhkru langus alla normi- hüpoglükeemia. Inimesel võib 2-3 nädalat enne deliiriumi tekkimist eelnähtudena esineda ärevust, ärritumist, psühhomotoorset rahutust ja unehäireid või õudusunenägusid. Tavaliselt arenevad tõelised deliiriuminähud välja kiiresti -- mõne tunni või ühe ööpäevaga. Haigusnähtudel on kalduvus tundide jooksul vahelduda. Sageli on sümptomid tugevamad õhtul ja öösel. Deliiriumi keskseks tunnuseks on
kuid nõrgenenud vastupidavus. 1‰ Pidurdamatus, piiratud analüüsivõime ja vaimne taju, pikenenud reageerimisaeg, kõnehäired, nüstagm, punetavad silmad, topeltpildi nägemine. 2‰ Hägune teadvus (äratatav), piiratud valutundlikkus, segaduses olek, osavõtmatus, puuduv meelespidamisvõime, pupillid kitsad kuni keskmiselt laiad, südame rütmihäired. 3‰ Apaatia, kooma, tahtmatu urineerimine ja roojamine, alajahtumine, šokk, laiad pupillid. al 4‰ Kooma, puuduvad kaitserefleksid, hingamisdepressioon, alajahtumine, šokk, pupillid laiad ja ei reageeri valgusele, surm. Olenevalt organismi eripäradest või harjumustest võivad sümptomid ilmneda kas kõrgema või suurema alkoholiprotsendi korral. Suure alkoholitaseme korral suureneb hüpoglükeemia, sest peaaegu kogu maksa jõudlus kulub alkoholi lõhustamisele. Kui alkoholiga samal ajal tarvitatakse
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. ...
...........................................................................................................146 Luumurrud ........................................................................................................146 Venitus, nikastus, nihestus .............................................................................147 Põletused ...........................................................................................................147 Külmumine ja alajahtumine ..........................................................................148 Elektriõnnetused ..............................................................................................149 Kuumarabandus ja kuumakurnatus .............................................................149 Võõrkeha silmas .............................................................................................. 150 Ninaverejooks ....................................................
Vedeliku tasakaalu jälgimiseks on hea hoida uriini värv kontrolli all (värvitu kuni helekollane on hea, tumekollane kuni kollakaspruun tähendab tugevat vedelikupuudust). Vedeliku tasakaalu hoidmiseks tuleb juua ca 1,5 dl vett tunnis. Raske, higistamapaneva töö korral tuleb juua 34 liitrit vett päevas. Tuleb vältida vett väljutavaid jooke (kohv, kange tee, Coca-Cola, alkohol). 176 Külma mõju Ei pea olema eriti külm, et inimene alajahtuks. Külmetumine või üldine alajahtumine (kui kehatemperatuur langeb alla normaalse) tähendab, et halveneb ka liikumis- ja mõtlemisvõime. Alajahtumisel ei mängi mingit rolli, kui külm on. Määrav on meie võimalus säilitada normaalset kehatemperatuuri. Isegi jahedal suveõhtul võib alajahtuda, kui ollakse kerge riietusega. Kui lisaks ollakse veel märg, toimub alajahtumine veelgi kiiremini. Märjad või niisked riided isoleerivad halvasti. Kuivades riietes on palju paigalseisvat õhku, mida soojendab keha energia
raskmetallid (elavhõbe, nikkel, kaadium, plii). Loeng 05.10.11 Füüsikalised teratogeenid- radioaktiivne kiirgus (Eestis probleeme pole, looduslik foon on väike vb. ainult Põhja- ja Kirde Eestis radoonist tekkiv kiirgus, mis on mutageenne, mitte teratogeenne). Röntgen kiirgus rasedatel suht koht proovitakse vältida, rasedatel kasutatakse ultraheli. Infrapunakiirguse äärmusväärtused teratogeense toimega kui on kriitiline ülekuuminemine või kriitiline alajahtumine (kuni külmumiseni). Nõrk elektromagnet kiirgus ei ole teratogeenne. Mehhaanilised mõjutused kukkumised, löögid, tuge vibratsioon, pidev surve (ebakohased riided, millega proovitakse varjata rasedust), riskisünnitus (kitsaste sünnitusteede tõttu kujuneb hapniku puudus). Riigieksami küsimused: Protsesside seadmine ajaliselt loogilisse järjekorda (viljastumine sünnitamine). Seostustestid (rakukihid ja mis sellest areneb, endoterm, mesoderm ja ektoderm)
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on ...
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
