· Ohtu inimelule(haigla) · Varale suures ulatuses(plahvatyused tulekahjud) · Valitsusasutused ja riigijulgeolekule (jõustruktuurid) · Infrastruktuursed objektid (veevarustus ,transport) · Hoonetes kus korraldatakse suuri rahvakogunemisi Alajaam elektrivõrgu osa mis paikneb antud territooriumil ja sisaldab põhiliselt ülekande või jaotus liinide lõppühendusi,lülitus ja jahutusseadmed ,muundusseadmeid (trafod) ning hooneid Trafoalajaam alajaam on kaht või enamat eripingelist transformer Lülituspunkt lülitusalajaam, lülitusseadmestikuga ja tavaliselt kogumislattidega alajaam milles puuduvad jõutrafod. Muundusalajaam muundureid sisaldav alajaam , mille põhiülesandeks on vahelduvvoolu muundamine alalisvooluks või vastupidi. Sagedusmuundusalajaam alajaam mis muundab antud sagedusega vahelduvvoolu teise sagedusega alajaamaks. Veoalajaam alajaam mille põhiülesandeks on elektrivõrgu toitmine.
..............15 Järeldus ................................................................................................................................15 2 Töö käik 1.Elektrivõrgu mõõtkavas plaani koostamine. Etteantud territoorium on 400x500 km. 2. Elektrivõrk koostada 10 alajaama ja 2 elektrijaamaga. 3. Iga alajaam ja ka elektrijaam peab olema ühendatud vähemalt 2 elektriliiniga (n-1). 4. Koostada plaani alusel elektrivõrgu elektriline skeem. 5. Skeemi koostamise käigus määrata trafode suurus ja arv, eeldusel et trafole on lubatud 10% ülekoormus. Trafode puhul peab olema täidetud tingimus n-1. 6. Koostada alajaamade ja liinide tabelid. 7. Sisestada elektrivõrk arvutusmudelisse. Lihtsustusena viime koormused ülempinge poolele ja trafosid ei sisesta mudelisse. 8. Mudelil teha järgmised katsed:
" Samuti hea mõte, sest tihtipeale kulub palju aega rikkebrigaadil mitte rikke kõrvaldamisele vaid selle otsimisele. Valisin välja kõige rikete ja kliendikatkestuste rohkemad alajaamad ja fiidrid, mida tuleks lähiaastatel kindlasti rekonstrueerida. Saaremaal vajaksid kõige kiiremas korras paljasjuhtmed vahetust maakaabli (metsas) või isoleerjuhtme (lagedal alal) vastu koos alajaamade uuendamisega alljärgnevatel fiidritel: Karu alajaam, Kärla fiider (tarbimine 3612 MWh); Karu alajaam, Kandla fiider (tarbimine 1293 MWh); Leisi 110/35/10 kV alajaam, Karja fiider (tarbimine 1958 MWh); Järise 35/10 kV alajaam, Mustjala fiider (tarbimine 1176 MWh); Järise 35/10 kV alajaam, Võhma fiider (tarbimine 510 MWh); Kihelkonna 35/10 kV alajaam, Lümanda fiider (tarbimine 1373 MWh); Valjala 110/10 kV alajaam, Sandla fiider (tarbimine 1500 MWh); Läätsa 35/10 kV alajaam, Koimla fiider (tarbimine 915 MWh). Hiiumaal vajaksid rekonstrueerimist järgmised fiidrid ja selle
Maandustakistuse mõõtmine Riski ja ohutusõpetus TTÜ 2009 1.)Eesmärk Töö eesmärgiks on tutvuda maandustakistuse meetodite ja vastavate mõõteriistadega. 2.)Kasutatud töövahendid Maandustakistuse mõõtur 3.) Järelduste tegemiseks vajalik teooria Takistuseks elektrivoolukahjustuste eest kasutatakse kaitsemaandureid ja maandusseadmeid. Kaitsemaanduseks nimetatakse elektriseadmete normaalselt mittepingestatud, kuid pinge alla sattuda võivate metallosade ja konstruktsioonide tahtlikku ühendamist maaga. Elektriseadmed maandatakse vastavalt eeskirjadele pingest ja voolu liigist sõltuvalt järgmiselt. · Alates 380-V vahelduvvoolust ja 440-v alalisvoolust on maandamine nõutav kõigis ruumides ja välisseadmeis. · Üle 42-V vahelduv ja 110-V alalispinge korral on maandamine nõutav ohtlikes ja eriti ohtlikes ruumides ning välisseadmeis. · Igasugusel vahelduv- ja alalispingel plah...
Tallinna kütusetarbimisest ja kasutab ka neid andmeid, mis on saadud ettevõtetest ja teistest allikatest. Põhiline osa Eestis vajaminevast elektrist (93%) toodetakse Narva Elektrijaamades. Tallinn saab elektri Elering OÜ põhivõrgust. Tallinna piirkonna elektriga varustamiseks on Harjumaal kolm tsentraalset alajaama, mis on otseliinidega ühendatud Narva Elektrijaamadega. Sõlmalajaamad on Harku ja Kiisa 330 kV renoveeritud alajaamad ja Aruküla 220 kV alajaam. Aruküla alajaama planeerib Elering OÜ 2013. aastal renoveerida ja viia üle pingele 330 kV. Päike on valgus, soojus ja elu, kuid sombuses Eestis pole otsese päikesekiirguse kasutamine energeetikas kuigi perspektiivne. Parem on olukord bioressurssidega, kuid turvast tohib meil kaevandada vaid aastase juurdekasvu mahus ja puidu hind kasvab peadpööritava kiirusega XX sajandi keskel kasvas oluliselt elektrienergia tarbimine, mis tingis ka tuumaenergial
Joonis 4. Paide-Eesti ja Püssi-Eesti väljas, kompensaatoritega 6 Pärast kompensaatorite lisamist on näha jooniselt 4, et pinged on normi piirides. Sindi alajaamas nüüd 319,86 kV, Paide alajaamas 314,90 kV ja Kiisa alajaamas 313,68 kV. Joonis 5. Kõik liinid sees 2.4 Estlink 1 Järgmisena koostatakse uus normaalrežiim (Joonis 6). Lisatakse Estlink 1, mille jaoks ehitatakse uus alajaam Harkusse. Joonis 6. Normaalrežiim Estlink 1-ga 7 Jooniselt 6 on näha, et isegi Estlink 1 lisandudes jäävad kõikide teiste alajaamad pinged normi piiridesse. Madalaim sõlmepinge on Kiisa alajaamas, kus on 326,34 kV. Püssi-Kiisa liini väljalangemisel tekib aga jällegi suur probleem sõlmepingetes (Joonis 7). Harku, Kiisa, Paide, Sindi alajaamade sõlmepinged langevad kõvasti alla lubatu
kaevutabelite lugemiseks vajalikku torude numeratsiooni. 29. Kõik uuritud kaevud nummerdatakse. 30. Skemaatiline kaevude numbrite kujutamine: 31. Truup läbimõõduga 5000mm, materjal plast, väljuva toru kõrgus 3.52 sissetuleva toru kõrgus 3.67 , maapinna kõrgus 5.12 32. 5 kordne ühiselamu 33. Asfaltkattega tee A Munakivi tee Mk Soojatrass T Õueala õu Lillepeenar lill Viljapuu ja marjaaed vpa Elamu E Alajaam AJ Raudteejaam rdtj Betoonkivist parkett bet kivi
Lihtsalt avatuna talitlevad suletud võrgud(kahepoolne toide ja ringliinid) leiavad kasutamist nii maal kui linnas Keskpingefiiber- keskpingel lähtuvad toitealajaamdest, mille primaarpinge on enamasti 110kV, ning sekundaarpinge 6-36kV Trafod alajaamas- tavaliselt 2 või enam tarfot. Trafod ise 2-või 3-mähiselised Kahe trafo ja nelja latisüsteemiga- Trafod Trafode arv sõltub - Piirkonnast, kus alajaam asub - Töökindluse nõuded Hajuasustusega piirkond - Tarbimine väike - Kõrget elektrivarustuskindlust ei nõuta - Sageli üks trafo Linnades ja kõrge elektrivarustuskindlusega kohtades - Alajaamades on tavaliselt kaks või enam trafot Trafode nimivõimsused 50,100,160,250,400,630,800,1000,1600,2500 kVa Pinge reguleerimine - Trafod on enamasti viieastmelised reguleerimisdiapasooniga ± 2·2.5% - Kasutatakse ka kolmeastmelisi reguleerimisdiapasooniga ± 5%
Eesti elektrisüsteem on kolme 330 kV liiniga ühendatud Venemaa elektrisüsteemiga (kaks liini Narvast Peterburgi ja Kingiseppa ning üks Tartust Pihkvasse) ja kahe Valmierasse viiva 330 kV liiniga Läti elektrisüsteemiga. Soomega on Eesti elektrisüsteem ühendatud Harku– Espoo ± 150 kV alalisvooluliini kaudu. Väga oluline osa elektrienergia ülekandel ja jaotamisel on alajaamadel, mis on ette nähtud elektrienergia muundamiseks ja jaotamiseks. Alajaam sisaldab sisenevate ja väljuvate liinide ühendusi, lülitusseadmeid, trafosid, juhtimisahelaid ning hooneid, seal paikneb ka kaitse- ja juhtimisaparatuur. 6 Võimusust võib ülekanda ilma lisaseadmeteta kuni 500 km kaugusele. Tänapäeval on lisaseadmetena kasutusel staatilised türistorjuhitavad kompenseerimisseadmed. Need seadmed koosnevad türistorjuhitavatest kondensaatorpatareidest ja reaktoritest. Türistorjuhitavad
bestimmt die Stofftemperatur 4 Elektrizität die elekter Elektrizität kommt aus Kraftwerk 5 Kraftwerk das elektrijaam Elektrizität kommt aus Kraftwerk 6 Umspannwerk das x alajaam Im Umspannwer gab es Überspannung 7 Überspannung die x ülepinge Im Umspannwer gab es Überspannung 8 Kohlenstoff süsinik Kohlenstoff verwandel unseren Planeten in ein Treibhaus
31. Joonista skemaatiliselt truup läbimõõduga 5000 mm. Materjal plast, väljuva toru kõrgus 3.52, sissetuleva toru kõrgus 3.67 ning maapinna kõrgus 5.12. 32. Joonista skemaatiliselt 5 kordne ühiselmau hoone. 33. Milliseid leppelühendeid kasutatakse alljärgnevate objektide kohta: · Asfaltkattega tee - A · Munakivi tee - MK · Soojatrass - T · Õueala - ÕU · Lillepeenar LILL · Viljapuu- ja marjaaed - VPA · Elamu - E · Alajaam - AJ · Raudteejaam - RDTJ · Betoonkivist parkett BET. KIVI
tarbijate elektrivarustamise tagamisel ning rikete likvideerimisel. Uued keskpingekaabelliinid Eestis tehakse kaablitega, millel on kolm alumiinium- või vasksoont ning maandatav vaskekraan või keskjuhe. Paigaldatavate kaablite nimipinge valitakse 20 (või 24) kV, arvestades üleminekut sellele pingele tulevikus. 5.2.3 Trafod Alajaamade tähtsaimad seadmed on trafod. Trafode arv alajaamas sõltub piirkonnast, kus alajaam asub, töökindluse nõuetest ja muudest teguritest. Hajaasustusega piirkondades, kus tarbimine on väike ja kõrget elektrivarustuskindlust ei nõuta, seatakse sageli üles vaid üks trafo. Linnades ja tähtsate ning kõrget elektrivarustuskindlust nõudvate tarbijatega piirkondades on alajaamades tavaliselt kaks või enam trafot. Keskpingevõrkude trafode nimivõimsuste jada on 50, 100, 160, 250, 400, 630, 800, 1000, 1600 ja 2500 kVA
3.4 Jõutrafode valik Trafo on elektromagnetiline seade, mis on ette nähtud vahelduvpinge muundamiseks jääval sagedusel. Elektrienergia muundamisel ja jaotamisel (elektrienergiat saadakse energiasüsteemist) tööstusettevõtete elektrivarustussüsteemides kasutatakse pinget madaldavaid pea- ja tsehhi alajaamasid. Peale eelnimetatute kasutatakse võimsate tarbijate toiteks spetsiaalseid alajaamu (näite. elektriahjude alajaam, elektrolüüsi alajaam, veoalajaam jt.). Kõikides alajaamades on kasutusel jõutrafod, mida toodetakse väga erinevatele nimivõimsustele ja pingetele. Joonis 3.4. AS Harju Elekter poolt toodetavad betoonkorpusega komplektalajaamad HEKA ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 7 / 26
Hüdroelektrijaam Mast toega 19 Soojuselektrijaam Lahklüliti mastil Tuumaelektrijaam Torulahendi Tuuleelektrijaam Välguvarras Päikeseelektrijaam Kaabli otsamuhv Liikurelektrijaam Kaabli jätkumuhv Alajaam Kaabli hargnemine Muundusalajaam Kaablikarp mastil 15. JUHISTIKU PAIGALDUSVIISID Paigaldusviisi Tähis Paigalduse kirjeldus põhimõttejoonis Isoleerjuhtmed soojusisoleerseinas paiknevas A1 torus Mitmesooneline kaabel soojusisoleerseinas A2
Lühisprotsessis esinevat lühisvoolu vaadeldakse koosnevana perioodilisest ja 2) S 630kVA Tsehhi alajaam n ; aperioodilisest voolukomponendist. Perioodiline voolukomponent muutub generaatori vahelduvvoolu sagedusega, kuna aperioodiline voolukomponent lühise protsessis sumbub
Aleksei Stempen Päikeseenergia REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA JA KESKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI21A Juhendaja: lektor Sirle Künapas Tallinn 2011 Sisukord Päikesekollektorid................................................................................................................................. 4 Sajandi läbimurre päikeseenergia salvestamisel................................................................................... 6 Päikeseenergia taskusse.........................................................................................................................7 Päikeseenergia eelised?.........................................................................................................................8 Päikeseenergia Eestis...................................
millised kõrgused on akuseks võetud. Kindlasti peab olema original allkiri. (vt Joonis 7) Joonis 7. Kirjanurga näidis Allikas: ………….. dokumentide arhiiv 9 Objekti lõpus esitab geodeet tellijale koond teostusjoonised, (vt Lisa) tavaliselt sisaldab see teostusjoonist kuhu peale on kantud kõik honed ja nende nurga koordinadid. Plaanile kantakse kõik honed, kaasa arvatud näiteks sellised honed kui alajaam, prügimaja, kõrvalhooned, kuurid. Kantakse ka teed ja plastid, parkimisplatsid ja muud, kõnniteed ja äärekivid ning nende kõrgused. Kõik trassid näiteks kanalisatsiooni ja vee trassid, elektri kaablite paigutus maas ja n.e. Pinnapealsed liinid näiteks kõrgepingeliinid, tänavavalgustus ja igasugune muu oluline info. Kõikidele objektidele lisatakse sügavus kõrgus ja kõik muud vajalikud parameetrid. Seda on vaja selleks, et kui mingi aja
kasutamiseks mõeldud elekrilisi või elektroonilisi komponente sisaldav seade. Elektripaigaldis Elektripaigaldis on elektriseadmete ja juhtide statsionaarselt paigaldatud talituslik kogum. Paigaldisse kuuluvad kõikvõimalikud elektriseadmed. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestusseadmed nagu akupatareid, kondensaatorid ja kõik muud salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigaldiseks on näiteks elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, elektriülekandeliin aga ka madalpingekilp koos väljuvate fiidritega, tootmishoone elektriseadmed, büroohoone elektriseadmed vms. Käit Igasugune, sealhulgas töötoiminguid sialdav tegevus elektripaigaldise talituse hoidmiseks. See hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised, juhtimine, seire ja hooldamine ning elektri- ja mitteelektritööd. Elektripaigaldise käidukava Elektripaigaldise käidukava on dokument või dokumentide kogum, mis määrab
reguleeritavat liidest, mille abi saab muuta automaatreziimi. Ventilatsiooni jõukilp on elektriline juhtimis liides. Ventilatsiooniajami täiturorganiteks on sissepuhke ja väljapuhke ventilaatorid, mille tööd juhib ja soodustab õhuklappide ajam. Ventilatsiooni juhtimise osa Ventilatsiooni süsteemi asukoht magistraalvõrgu skeemil Joonis 1 1.) Keldri korruse ventilaatsiooni süsteem 2.) Põhi jõu kilp 3.) Mõõtekilbid ja alajaam 4.) Sise jõu kilp, ehk reservtoite kilp 5.) diiselgeneraator Kommentaarid punktide kohta: 1.) Ventilatsiooni süsteemi kilp. (Edasine seletus järgmises punktis) 4 2.) Põhi jõu kilp sisaldab liigpinge piirikuid, hoone siseseid elektriarvesteid ja kontrollmõõteriistu, toite jutmeid mis läheb edasi lattliinidesse ja sealt edasi korruste
omakorda võimaldab luua töökohti ja meelitada spetsialiste ka kaugemalt, ettevõtte asukoht on seda külastavatele klientidele visiitkaardiks. Haanja väärtust suurendab ainulaadne kohalik kultuur, mitmed vaatamisväärsused ja turismisihtkohad, traditsioonilised ja omanäolised üritused, hästi arenenud turismi-ja puhkemajandus. Elektrivarustuse koha pealt võiks olla tagatud kvaliteetne ja töökindel elektrivarustus, kõigil tarbijatel on alajaam mitte rohkem kui 1km kaugusel. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni poole pealt, et nendel aladel, kus ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga seotud infrastruktuur on heas korras, on soovijatele tagatud vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumise võimalus. Haanja vallas tuleks korraldada jäätmevedu ja ehitada komposteerimisväljakud. Puhkekohtades, tootmisaladel, vaatamisväärsuste ja puhke-spordirajatiste juures peaksid olema prügi-ja pakendikonteinereid. Kokkuvõte
TARMO KORDAMINE ELEKTROMAGNETVÄLJAD: 1.Kuidas tekib elektriväli- ja magnetväli? Kuidas on nendega seotud elektromagnetväli? Elektriväli tekib, kui seadmes on pinge, nt lamp on pistikusse ühendatud. Magnetväli tekitatakse, kui juurde lisandub voolu liikumine. Elektromagnetväli on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on lülitatud vooluvõrku. Kus iganes liigub elekter, tekivad mõlemad nii elektri- kui magnetväli. 2. Kuidas mõjuvad inimesele elektromagnetväljade otsesed mõjud ja kuidas kaudsed mõjud? Otsene mõju - peapööritus, meelelundite, närvide ja lihaste stimulatsioon, keha või teatud kehapiirkonna kudede kuumenemine, pindmiste kudede kuumenemine Kaudne mõju - tugevad elektromv võivad rikkeid põhjustada elektrilistes meditsiiniseadmetes sh südamestimulaatorid jm siirdatud või kehal kantavates meditsiiniseadmetes. Ferromagnetiliste objektide lendamine(Koobalt, nikkel, raud) (MRT mis on pm hiiglaslik magn...
TARMO KORDAMINE ELEKTROMAGNETVÄLJAD: 1.Kuidas tekib elektriväli- ja magnetväli? Kuidas on nendega seotud elektromagnetväli? Elektriväli tekib, kui seadmes on pinge, nt lamp on pistikusse ühendatud. Magnetväli tekitatakse, kui juurde lisandub voolu liikumine. Elektromagnetväli on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on lülitatud vooluvõrku. Kus iganes liigub elekter, tekivad mõlemad – nii elektri- kui magnetväli. 2. Kuidas mõjuvad inimesele elektromagnetväljade otsesed mõjud ja kuidas kaudsed mõjud? Otsene mõju - peapööritus, meelelundite, närvide ja lihaste stimulatsioon, keha või teatud kehapiirkonna kudede kuumenemine, pindmiste kudede kuumenemine Kaudne mõju - tugevad elektromv võivad rikkeid põhjustada elektrilistes meditsiiniseadmetes sh südamestimulaatorid jm siirdatud või kehal kantavates meditsiiniseadmetes. Ferromagnetiliste objektide lendamine(Koobalt, nikkel, raud) (MRT mis on pm hiiglaslik magn...
Kui tehniline joonis on tehnika keel, siis elektriskeem on elektrotehnika keel. Elektriseadmed koosnevad tavaliselt mitmest osast. Elektri seadme koostise ja põhiosade vastastikuse seose piltlikuks näitamiseks koostatakse elektriseadme struktuurskeem. Struktuurskeem on lihtne joonis, millel on kujutatud elektriseadme tähtsamad osad ja nendevahelised seosed. Näide: Trafo- Jaotus- Sektsioon Korrus Korter alajaam kilp Struktuurskeemidel kujutatakse elektriseadme osi kastikestena või tingmärkide abil. 10 Kastikestesse kirjutatakse seadme elementide nimetused. Nende osadevahelisi seoseid tähistavatel joonistel on soovitatav nooltega näidata toimuvate protsesside kulgemissuunad. Põhimõtteskeemidel näidatakse, kuidas seadmete elemendid on omavahel elektriliselt ühendatud.
1a Alajaamade klassifitseerimine ülempingepoole elektrivõrguga ühendamisviisi alusel. TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 2 Rein Oidram _____________________________________________________________________ Ülempingeliin(id) Ülempingeliin(id) Väljavõttel alajaam Lõppalajaam Alampinge tarbijad Alampinge tarbijad Joonis 2.1b Alajaamade klassifitseerimine ülempingepoole elektrivõrguga ühendamisviisi alusel. 2.2. Alajaamade talitlustingimused Alajaamad on ette nähtud elektrienergia muundamiseks ja edastamiseks. Käidus on alajaamade seadmed allutatud mitmesugustele mõjutustele: o elektrilised mõjutused,
TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 23 Rein Oidram _____________________________________________________________________ A B A la ja a m v ä lja v õ tte l Joonis 5. Väljavõttel, ühe siseneva liiniga alajaam ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 24 Rein Oidram _____________________________________________________________________ A la ja a m A A la ja a m B Q 1 Q 2 A la ja a m v ä lja v õ tte l
1. SISSEJUHATUS.................................................................................................4 1.1. Phimisteid........................................................................................................................................4 1.2. Tstusseadmete elektrivarustuse kaasaegsed probleemid 5 1.3. Elektrivarustuse insenerarvutuste eripra. 5 1.4. Tehnilis- konoomiliste arvutuste eripra. 5 2. ELEKTRILINE KOORMUS.................................................................................7 2.1. Elektrilise koormuse miste..........................................................................
sihttarbija nõudmistest ja vajadustest. 1.2. Kasutatavad ressursid Osaühing kasutab saematerjali tootmisel erinevaid ressursse. Kindlasti võib ressursiks lugeda olemasolevat vara, samas ei juhtu mitte midagi kui puuduvad vajalikud oskustöölised. Materiaalsest varast on olulisemad kaks saekaatri hoonet ja kaks saeraami. Lisaks on tootmise seisukohast veel olulised hakkur ja saepuru ning hakke punkrid. Kogu tootmist varustab elektriga Osaühingu oma alajaam. Saematerjal veetakse laiali või ümarmetsamaterjal tuuakse saekaatrisse kahe veoautoga. Kuna mõlemad autod on suhteliselt vanad, siis ostetakse transporditeenust täiendvalt sisse. Kasutamata seisab veel Maarjas asuv kartulihoidla, millele on mõeldud mitmeid erinevaid rakendusviise, kahjuks pole ükski neist seni teostunud. Osaühing kasutab üheks finantseerimisallikana arvelduskrediiti, et varuda hooajaliselt suuremas koguses vajalikku toormaterjali. 1.3. Asjaajamise korraldus
sihttarbija nõudmistest ja vajadustest. 1.2. Kasutatavad ressursid Osaühing kasutab saematerjali tootmisel erinevaid ressursse. Kindlasti võib ressursiks lugeda olemasolevat vara, samas ei juhtu mitte midagi kui puuduvad vajalikud oskustöölised. Materiaalsest varast on olulisemad kaks saekaatri hoonet ja kaks saeraami. Lisaks on tootmise seisukohast veel olulised hakkur ja saepuru ning hakke punkrid. Kogu tootmist varustab elektriga Osaühingu oma alajaam. Saematerjal veetakse laiali või ümarmetsamaterjal tuuakse saekaatrisse kahe veoautoga. Kuna mõlemad autod on suhteliselt vanad, siis ostetakse transporditeenust täiendvalt sisse. Kasutamata seisab veel Maarjas asuv kartulihoidla, millele on mõeldud mitmeid erinevaid rakendusviise, kahjuks pole ükski neist seni teostunud. Osaühing kasutab üheks finantseerimisallikana arvelduskrediiti, et varuda hooajaliselt suuremas koguses vajalikku toormaterjali. 1.3. Asjaajamise korraldus
Hageja nõue tunnustada enda omandiõigust alajaamale ja nõuda see välja kostja valdusest on kvalifitseeritav AÕS § 80 järgse asja omaniku vindikatsiooninõudena oma asja teise isiku ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Omandiõiguse tunnustamise nõudel ei ole seejuures iseseisvat tähendust, vaid see on asja valdusest väljanõude rahuldamise eelduseks. (p 13) Asjas on kassatsiooniastmes põhiliseks vaidlusesemeks see, kas alajaam ehk elektriseadmete kompleks on ehitise oluline osa ning seega ka kinnisasja ja hoonestusõiguse oluline osa. Ruum, kus alajaam asub, on osa ehitisest. (p 16) Kohtud on leidnud, et alajaama on võimalik teisaldada ja ruumidest ära viia, ilma et kahjustuda võiks ehitis või alajaam ise. Selliselt ei saa alajaama pidada ehitise, kus see paikneb, oluliseks osaks TsÜS § 55 lg 1 mõttes ega kinnisasja oluliseks osaks TsÜS § 54 lg 1 mõttes. Nii saab
fiidrite pikkuse oluline vähendamine täiendavate jaotusalajaamade juurdeehi- tamise tulemusel. Üleminek 10(15; 6) kV nimipingelt pingele 20 kV suuren- dab võrgu läbilaskevõimet ja parendab pingekvaliteeti. Näiteks väheneb suh- teline pingekadu üleminekul 10 kV-lt 20 kV nimipingele (20/10)2 = 4 korda. Tegelikkuses on reaalne kasutada vastavalt olukorrale kombineeritud lahendu- si, kus näiteks suurem osa 35 kV võrgust viiakse üle 20 kV-le ja lisatakse mõ- ni täiendav110 kV alajaam. Rekonstrueerimisgraafiku osas võib kujuneda eri- nevate variantide puhul omakorda mitmeid võimalusi, mis sõltuvad konkreet- setest tingimustest, võrgu skeemist ja majanduslikest võimalustest. Mingit üldlähenemist siin praktiliselt pakkuda ei saa. Ülesannet komplitseerib veelgi asjaolu, et eesmärki − 35 kV võrgu täielikku likvideerimist − ei saa pidada siiski rangelt kohustuslikuks vaid pigem eelis- tuslikuks
Progrnoositud kogu maksumuse alanemine USA-s 1W päikesepaneeli paigaldamisega seotud kulude kohta aastatel 2014-2017 Allikas: (http://reneweconomy.com.au/2015/why-solar-costs-will-fall-another-40-in-just-two-years- 21235) 2. Päikeseenergia Eestis 2.1 Päikeseenergia olukord Eestis Tänasel hetkel on Eestis päikeseenergia kasutamine elektri tootmise eesmärgil valdav majapidamistes, kus üldvõrguga liitumine pole võimalik (nt. Eesti väikesaared), või kus on see liiga kallis (nt. alajaam asub mitme kilomeetri kaugusel), samuti väikeste autonoomsete süsteemide puhul (valveseadmed, veebikaamerad, ilmajaamad, meremärgid jne). Heaks lahenduseks Eesti kliimas, arvestades aastaaegasid, on päikese- ja tuuleenergia kombinatsioon. [21] Rohkem on Eesti pinnal levinud soojavee päikesekollektorid. Oluliselt vähem on levinud päikeseenergiast elektri tootmine. Mõiste kontekstis kasutatakse soojusenergia tootmise puhul
kindlaks määratud maa- ja veealade üldised kasutamistingimused vastavasse varem kehtestatud üldplaneeringusse 30 päeva jooksul maakonnaplaneeringu kehtestamisest arvates. [RT I, 14.02.2013, 2 - jõust. 01.03.2013] (6) Kui joonehitise asukoht on valitud maakonnaplaneeringuga, toimub joonehitise projekti koostamine kehtestatud maakonnaplaneeringu alusel. Kui joonehitise juurde kuulub selle kasutamisega seotud hoonete ja rajatiste kogum (raudteejaama hooned, alajaam või muu selline), koostatakse selle ehitamise aluseks vajalik detailplaneering maakonnaplaneeringu alusel. [RT I 2007, 24, 128 - jõust. 26.03.2007] § 292. Olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku planeeringu koostamise erisused (1) Olulise ruumilise mõjuga objekt käesoleva seaduse tähenduses on objekt, millest tingitult transpordivood, saasteainete hulk,
Elektriohutus Terminoloogia: Elektripaigladis- üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms. Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade. Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks see hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised nagu lülitamised, juhtimine,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
