5-aastane 105-aastane ees Lik-liiteline Tegusõnad 1. Tasakaalustama ( ma tasakaalustan)- liitverbid alati kokku 2. Sisse sõitma ( ma sõidan sisse)- ühendverbid enamasti lahku 3. Jalga laskma ( ma lasksin jalga)- väljendverbid enamasti lahku Nendest saadud käändsõna kokku: sissesõitja, sissesõitmine, sissesõit ... Muutumatud sõnad 1.Väga hea, üsna kiiresti, tegutses kiiresti- määrsõna muust sõnast lahku 2. Alailma, hiljaaegu, nüüdsama- kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliiki moodustavad määrsõnalise mõiste, siis kokku. 3. Kahe vahel, kahe vahel- jälgi tähendust 4. Seejuures, tükkhaaval- esiosa nimetavas , selle juures 5. Uisapäisa- ees- või järelosa pole kasutusel iseseisva sõnana 6. Pikisilmi või piki silmi, ammuli sui- viisiütleva puhul loeme täiendosa silpide arvu 7. auru jõul, kirja teel- ALATI LAHKU 8
Kas elul on mõte? Karel Varik ,,Olla või mitte olla selles on küsimus" ja Hamlet vastas: ,,Olla"... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Igaüks meist on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes peab ja tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab jalgpalli meistritiitlit. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises... ehk midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugile jõudnud, suudavad olla õnnelikud. Toome näiteks asotsiaalid, kes elavad halvimates elutingimustes, kuhu meie fantaasia ulatub ja mida meie silm ise tõdeb. Kuid neid seob teiste inimestega nagu ka kõikide unistajatega üks asi - lootused, unistused, võimalused ja saavutused õnn. Mis on õnn
Keskaeg Keskaeg jääb antiikaja ja renessansi vahele.See on pikk ajajärk,mis kestis umbes 10 sajandit.Keskaeg oli segaduste ajastu:piirid tekkisid ja kadusid,alailma puhkes suuremaid ja väiksemaid sõdu.Pärast viiendat sajandit hakkasid kuningad,paavstid ja keisrid oma mõju maksma panema.Ajavahemikus 10.-14.sajandi lõpuni toimus tehnika arnegus suur hüpe.Tehti mitmeid olulisi avastusi ning leiutusi, mis soodustasid põllumajanduse ja kaubanduse arengut.Kõige õilsamaks materjaliks oli kivi.See pidas vastu sajandeid ning kiviehitis oli jõukuse märk.Põllumajandus oli keskajal liikumapanev jõud.Kasvatati sigu, kitsi, eesleid, kanu, lehmi, hanesid, hobuseid, härgi, lambaid.Käsitöölistel oli elu edenemises tähtis osa:nad valmistasid esmatarbekaupu. Rändkaupmehi oli mitut masti:rändkaubitsejad, väikepoodnikud ja suurkaupmehed.Tol ajal kaubeldi peamiselt kangaste, rõivaste, toiduainete ning puust ja rauast tarbeeseme...
Isaga ei ole peategelane suhelnud üle viie aasta. Kuna tal endal korter puudub, elab ta koos oma tüdruksõbra Sädega. Kuna Säde käib ka veel koolis, siis veab ta kodust rohkem raha välja, kui sisse toob. Nii, et Rass peab ülal pidama ka Sädet. Ise käib ta ka koolis ning tal ei ole raha isegi ennast ülal pidada rääkimata, siis veel Säde ülalpidamisest. Kooli kõrvalt otsib Rass ka juhutöid, et vähemalt natukenegi raha teenida. Kuid enamus tema töid on seadusevastased ja alailma tuleb tal politseiga tegemist teha. Nii palju ta ikka teenis, et sai osta söögi lauale, korteri üüri ära maksta ja elektri ära maksta. Sageli selleks, et raha eenida peab ta tegema riskantseid otsuseid, mis sageli ta suurtesse jamadesse mässivad. Aga kuna raha on vaja, siis peab ta need otsused tegema. Kui raha on vaja, siis on Rass võimeline paugu pealt Säde maha jätma. "Raha lähedus muudab inimesi. Ükskõik kui lähedasi inimesi." Rassi elu
Väike-lehelind Väike-lehelind tegutseb vilkalt toitu otsides puuvõrades ja ka madalal põõsastes, napsates osavalt okstelt putukaid. Väljaspool pesitsusaega paistab ta silma mängleva riiakusega, kuna jälitab alailma mõnda teist lindu. Kord olla üks väike- lehelind ühest aiast minema kihutanud terve salga rasvatihaseid ning korduvalt on nähtud teda suurt-kirjurähni jälitamas. Pisilinnu säärane jultumus ajas rähni suurde segadusse ja ta kilkas ühtesoodu ärevalt. Väikese-lehelinnu tunneb ära tema erilise laulu järgi. Tema laul on monotoonselt tiksuv "tsilp-tsalp-tsilp-tsalp". Laul võib kõlada kord heledamalt, kord tumedamalt.
Greteke Sachmeier Greteke Sackmeier on 14 aastat vana,kaalub 64 kg ja on 160 meetrit pikk. Sachmeierite perre kuuluvad: papa, mamma, tirts, hansuke ja muidugi greteke. Kõik nad on veidi tüseda võitu. Samuti on neil kõigil mingi kiiks. Papa tegi oma vuntsidest küsimärke ja hüümärke, greteke näris juukseotsi, mamma sikutas alailma oma kampsunit allapoole ja hansuke toppis oma vasakukäe näpu paremasse ninasõõrmesse. Ainult tirtsukesel polnud mingit veidrust. Sachmeierite pere käib iga nädalavahetus vanaemal külas. Ühel nädalavahetusel pidid Sachmeierid vanaema juurde sõitma ilma mammata,kuna mamma läks klassikokkutulekule. Seal kohtas ta oma endist klassiõde ,kes oli hirmus kõhnaks muutunud ja ka mamma tahtis kõhnaks saada. Ta hakkas sööma ainult nätsu ja ei rääkinud perega. Isa pidas ema salenemist
NT: Avaldab rõõmu rõõmuavaldus. KOKKU JA LAHKU KIRJUTAMINE OMADUSSÕNA · Omadussõna kirjutatakse harilikult teistest sõnadest lahku, selleks, et seda teise sõnaga kokku kirjutada on vaja reeglit. 1. ne ja line lõpulised sõnad. KOKKU NT: Vanaaegne, linnadevaheline. 2. Värvid (värvused). KOKKU NT: Rohekashall 3. Eesliited. KOKKU NT: · Eba - ebaharilik · Ala - alailma · Ime - imelihtne · Puht - puhtilus · Püsti püstihull 4. MAX sõnad. LAHKU NT: üüratu väike, ääretu suur, tohutu võimas. 5. Sidekriips. NT: maa- alune, plekk-karp, päev-päevalt. 6. PANE TÄHELE SISU!! NT: Pikk poiss pikkpoiss. Vana isa vanaisa. KOKKU JA LAHKU KIRJUTAMINE TEGUSÕNA 1. Ühendverb. LAHKU NT: Üles kirjutama
Õnnelik Prints Õnneliku printsi kujust möödudes rääkisid ja imetlesid kõik inimesed tema kaunidust, sest kuju oli üleni kaetud kullalehtedega, mõõga küljes särasid rubiinid ning silmadeks olid safiirid. Väike Pääsuke armus pilliroogu ning jättis kaaslastega koos soojale maale minemata, et jääda koos oma armastatuga. Pääsuke tüdines sellest, et Pilliroog tuulega alailma flirtis. Samuti otsustas Pääsuke, et tema kaaslasele võiks meeldida rännata nagu tallegi. Niisiis lahkus Pääsuke Pilliroo juurest, hakates kaaslastele järgi lendama. Linna jõudes, otsis Pääsuke varjualust, kus peatuda. Printsi kuju tundus talle sobiv ning seal ta petuski. Varsti sai Pääsukese sulestik märjaks, sest kuskilt langesid alla tilgad. Alguses arvas Pääsuke, et sajab vihma, kuid peagi mõistis ta, et Väike Prints nutab.
Hirvekütt 20. septembril käisime me oma teatriõpetuse trupiga vaatamas lavastust Hirvekütt, mida sai nautida teatris No. 99. Selles elamuses oli minu jaoks väga palju positiivset kuid olid ka mõningad asjad, millest ma eriti aru ei saanud vms ja need liigitan ma negatiivsete külgede alla. Üle pika aja teatrisse sattudes oli see väga meeliülendav kogemus. Etenduse juures meeldis mulle enamasti kõik. Paljud ehmatasid ja läksid näost valgeks nende püssipaukude peale k.a. mina, aga samas ma ka nautisin seda. Need hetked külvasid minus ootamisärevust ning hirmu, mis tõstsid adrenaliini ning peale käratusi vapatasin ma publikuga ühes rütmis üles-alla, paremale, vasakule. Peale vaheaega sain ma jälle selles väikeses saalis etendusele kaasa elada. Teine vaheaeg ei olnud küll nii hoogne ja särav, kui seda oli esimene. Samas lõid minu silmad väga särama, kui peale kardinate alla l...
Tema ngu on tedretppe tis. Jalas kannab ta eri vrvi sukki ja tema kingad on mitu numbrit suuremad kui vaja. Kingad ostis Pipile tema isa, jttes ruumi kasvamise jaoks. Sama omaprane on Pipi kitumine. Ta ei ki koolis ja on selleprast peaaegu kirjaoskamatu. Kigiga suhtleb ta vga familiaarselt ja seda vtavad teised vahel solvanguna, ehkki Pipi ise oma familiaarsusega kedagi solvata ei soovi. Tnaval knnib ta vahel tagurpidi, sest ei viitsi mber prata, aga sama hsti vib ta kte peal kndida. Alailma jutustab ta teistele luiskelugusid, eriti selle kohta, et mnel kaugel maal elavat inimesed veelgi imelikumalt kui Pipi. Pipil on kodus ahv Hrra Nilsson ja knabstrupi tugu hobune, kes elab verandal Pipi snul selleprast, et kgis oleks ta jalus ja elutoas hobusele ei meeldi. Isalt pris Pipi kohvri kuldrahadega, mis vimaldab tal end ra elatada, ja leloomuliku fsilise ju. Pipi on maailma kige tugevam tdruk ning saab hlpsalt jagu kahest tema koju tunginud vargast. Ta vidab ka tsirkuse
Inimesed, kel ei ole piisavalt isiksust olla Tema Ise, inimesed, kelle lootused ja eluvaated on hukka mõistetud ja sellega pind jalge all hävitatud. Need on inimesed, kes ei suuda seista oma veendumuste, uskumuste ja arusaamade eest. Ei suuda seista enda eest ning panna end maksma. Sellised on enesekindluse kaotanud inimesed ning takerduvad elus igal teol, mida ette võtavad. Kellelgi ei ole õigust „kohandada“ kaasisikut enda käele kohaseks, kuid seda tehakse alailma indiviididega, kes ei suuda enda eest seista. Inimene peab olema ikkagi tema ise, koos ise omandatud teadmiste, läbikogetud kogemuste ja enda mõttemaailmaga. Inimese isiksuse kujundab eelkõige enesekindlus ja julgus. Enesekindel inimene on õnnelik ning jõuab elus kaugele. Võim lasub julgusel, enesekindlusel ning originaalsusel.
Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna Omadus-, arv-, asesõna Arvsõnade kokku- ja Tegusõnade kokku- ja Muutumatute sõnade Kaassõna üldreegel + või muutumatu sõna + Kohanimed Käänd- või määrsõna + omadussõna lahkukirjutamine lahkukirjutamine kokku- ja lahkukirjutamine nimisõna nimisõna (üldiselt lahku 1. A. nimetavas 1. Määrsõna kirjutatakse 1. Kaassõna käändes või 1. Omadus-, arv- ja 1. K...
Ellumõistetu ,,Hamlet" Kõik on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab midagi muud. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises. Ma arvan, et see on midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugi jõudnud, nt. elu hammasrataste alla jäänud inimesed suudavad ka olla õnnelikud. Inimesi ei tee õnnelikuks raha, vaid õiglus, hoolitsus ja armastus teise inimese poolt. Mis on üldsegi õnn? Õnne võiks pidada hetkeliseks, kuid on ka inimesi, kes on olnud kogu oma elu õnnelikud ja võitlend raskustega, et ka jääda õnnelikeks. Õnn on alatihti saatus, kuid seda saatust saab ka ise endale tekitada. Paljud seostavad õnne rahaga, kuid nii see kindlasti ei ole kuna raha on siin ilmas põhjustanud palju õnnestust ja kurbust. Siiski suure osa inimeste arvates ongi õnn raha ja selle...
Elu mõte Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus ning armastus. ,,Olla või mitte olla selles on küsimus" ja Hamlet vastas: ,,Olla"... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Igaüks meist on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes peab ja tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab jalgpalli meistritiitlit. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises... ehk midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugile jõudnud, suudavad olla õnnelikud. Toome näiteks asotsiaalid, kes elavad halvimates elutingimustes, kuhu meie fantaasia ulatub ja mida meie silm ise tõdeb. Kuid neid seob teiste inimestega nagu ka kõikide unistajatega üks asi - lootused, unistused, võimalused ja saavutused õnn. Mis on õnn
märjukese kättesaamisel. Ise poes töötades olen näinud juhtumit, kus tõepoolest täiskasvanud inimesed ostavad noortele promillidega jooke. Ent mida saab teha poemüüja mitte midagi. Ta saab ainult vaadata, kuidas ükskõiksed täiskasvanud ulatavad alaealistele südamerahuga kangemat. Noortele alkoholi ostmine näitab täielikku ebaküpsust ning halba eeskuju järgmistele põlvedele. Tegelikult pole laste alkoholi tarvitamises mitte midagi imestusväärset, kuna täiskasvanud ju alailma tarbivad vägijooki kohta valimata. Ometi on ju avalikjoomine keelatud, kuid sellest ei hoolita. Sealt tulebki halb eeskuju kasvavatele noortele. Öeldakse ju, et keelatud vili on ikka kõige magusam. Nii ka alkoholiga, kuna see on alaealistele keelatud. Lapsed on meie tulevik ja kui näidatakse neile pahesid, siis võib korralikest noortest vaid unistada. Noored ja kindlasti ka paljud täiskasvanud võtavad mõtlematult laenu alkoholi manustamise eesmärgil
LAPSE SOTSIAALNE ARENG MURDEEAS Õppejõud: Narva 2010 SISSEJUHATUS Arengupsühholoogia uurib inimese arengut viljastamisest alates. Tegeleb vanusega seotud psühhiliste ja käitumislike muutuste teadusliku seletamisega. Inimese areng tähendab igasugused muutused käitumises, kognetiivsetes protsessides, suhetes jne. Inimese areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Inimese areng jaotakse viieks osaks. Esimene nendest on füüsiline ja motoorne areng (kasvatamine, motoorsed oskused jm). Teine on kognitiivne e tunnetuslik areng (taju, mälu, mõtlemise ja tunnetusprotseeside areng, kõneareng). Kolmas on sotsiaalne areng (sotsiaal-emotsionaalne, psühho-sotsiaalne) inimese emotsioonid, suhtlemine. Neljas on k...
Meeldib kui ema on läheduses. Kehalised oskused arenevad mõnikord kiiremini kui eakaaslastel. Pidevalt peab valvama. VÄIKELAPSEIGA Ärkab hommikul vara, õhtune uinumine venib pikale. Huvi tunneb asjade vastu, mida lapsel tavaliselt võtta ei lubata. Keelud ja korraldused ei mõju tihtipeale üldse- laps ei pane neid tähelegi. asjad ununevad alatihti kuhugile, tegevuses vähe sihikindlust ja püsivust KOOLIIGA Tuleb sageli koju märkustega päevikus. Tuba on alailma sassis, koristamisharjumus ei kujune ka pideval tagantsundimisel. Koduste koolitööde tegemine on viimane mida hüperaktiivne laps vabatahtlikult tegema asub- enne vaja välja minna, trenni minna, Tv-d vaadata jne. õpetajale jääb silma sellega, et unistab tunnis, kaotab järje, unustab alalõpmata kooliasju koju. Palju hooletusvigu. NOORUKIIGA Noorukieas h.aktiivsusele iseloomulikud tunnusjooned taandunud. 1/3 ½ hüperaktiivsetest
tõeliselt võimeline võitma. · Peaaegu iga etapp ameeriklase elus, olgu tegemist kooli lõpetamise, pulmade ,või autoostuga ,kujutab endast omamoodi heitlust, millest keegi ikka ja alati väljub võitjana või vähemalt saavutab midagi enamat kui teised. Huumorimeel · Ameeriklastele meeldib räme, jõhkravõitu huumor, sõbralik nöökamine ja väle samas laadis vastunähvamine. · Ainuke inimrühm, keda sel määral põlatakse, et teda alailma oma õelate naljade märklauaks valitakse, on advokaadid. Advokaadi-nali toob tavaliselt naeru igaühe näkku. · Võllanaljade märklauaks on muidugi ka poliitikud. · Ameerika huumori kõige iseloomulikumaks komponendiks olevat vaimukas vastunähvamine. Perekondlikud väärtused · Abielu Ameerikas kaldub välja nägema pigem ainuabielulise seeriana kui eluaegse partnerlusena, seda eriti suurlinnades. Ligi pool kõigist abieludest lõpeb lahutusega. ·
tulevikus ja vaatab asju sellisena nagu need tulevikus olema peaksid, mitte sellisena, nagu need on. Ta tahab kindel olla, et ta oma tahtmise saab, usub rohkesti Jumalasse ja pöördub piibli poole, kus ta varsti aru saab, et ta ei saa kõiki oma tahtmiseid. 12. Miks ei olnud Mari Andresega õnnelik? Kuna Mari hakkas ennast kõiges süüdistama, ta üritab jõuda lunastuseni, kuid Andrese järjest halvenev meel hakkab teda häirima. Andres süüdistab Mari, et see alailma norutab ning ei toeta peremeest tema plaanides. Samuti heidab Andres Marile ette perenaise saatusele kohatut käitumist (kui Mari on ebameeldivaid saladusi Andrese eest varjanud). 13. Missugune oli teose koomiline pool? Minu jaoks oli koomiline tegelaste kangekaelsus ja kuidas raamat oli tegelikult mõeldes väga masendav. Surma ja petmist oli palju. 14. Mis sai I osa lõpuks Andrese vanematest lastest?
poole, lõuna paiku III. Määrsõna + muu sõna LAHKU eile hommikul, üsna kiiresti, liiga palju, põhjatu sügav, lahtisi hõlmu, tohutu kõrge, niisama hästi, ette jooksma, kaugele hüppama, norgu vajuma IV. Kui tekib liitmäärsõna, siis kirj kaks kõrvuti olevat mis tahes liiki sõna KOKKU (lahkukirjutatult puudub neil harilikult mõte aegapidi (aega pidi?) või tähendavad nad midagi muud omapead (üksi), aga oma pead). aegamööda, alailma, ettepoole, hiljaaegu, käsikaudu, otsekohe, pealtnäha, ümberringi, sinnapoole V. Sõnade poole, pool, poolt ... KLK 1. Käändsõna + poole, pool, poolt ... LAHKU vasakule poole, lõpu poole, metsa poolt, tema pool, minu moodi, naabri viisi, rööpaid pidi 2. Määrsõna + poole, pool, poolt ... KOKKU sinnapoole, kuhupoole, tahapoole, väljastpoolt, ülalpool, niimoodi, nõndaviisi, vastupidi VI Arvsõna KLK 1
(ibid.: 20), kuna meie, inimesed, oleme lihtsalt väga viletsad ennustajad (ibid.: 75) ning väljend ettevõtja on iganenud, lohistab kaasa tohutut taaks ja lõhnab valitute klubi järele (ibid.: 25). Samas räägitakse käesolevas raamatus ka mitmest organisatsioone puudutavast probleemist. Näiteks töönarkomaania, mille kohta autorid ütlevad (ibid.: 23): meie kultuuris on töönarkomaanid tõstetud aukohale. Alailma räägitakse inimestest, kelle kabinetis põlevad tuled ka südaööl. Nad rügavad hommikuni ja tukuvad kontoris. Projekti nimel enese tapmist tööga peetakse auasjaks. Tööd ei ole kunagi liiga palju. Samas arvavad nad, et töönarkomaanid ei saa ka tööle pihta. Ja nad tekitavad isegi kriise. Töönarkomaanid ei otsigi tõhusamaid lahendusi, sest neile meeldib teha ületunde. Nad peavad end kangelasteks ja naudivad seda.
lühiajaline prognoos > lähiprognoos bränd > tootemark kõlbulik > kõlblik ribikardin > ribakardin siseriiklik > riigisisene silmnähtavalt > silmanähtavalt vanilje > vanill oregano > pune kreembrülee > brüleekreem mittestatsionaarne õpe > kaugõpe 1 täiendav küsimus > lisaküsimus kultuuriajalooline > kultuurilooline alaline valve > püsivalve Ta jääb süstemaatiliselt hiljaks. > alailma Firma kindlustab töötajatele tasuta sõidu. > tagab Film on neljas seerias. > jaos See on teadlase uudne lähenemisviis. > vaatenurk või käsitlusviis 2. Alljärgnevat võib iseloomustada märgendiga PABERL (paberlik, kuivametlik). Mida see tähendab (vt ÕSi kasutusjuhendist osa ,,Märgendid ja lühendid")? Leidke parem väljendusviis. Eelnevalt > varem aset leidma > toimuma omaalgatuse korras > omal algatusel ürituse organisatsiooniline külg > ürituse korraldus
tagasiandmisega nende endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Kõrgeimaks keskvõimu esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse määratud kindralkubernerid. Nendeks ei nimetatud mitte venelasi, vaid Vene armees karjääri teinud välismaalasi. Kõrgete sõjaväelastena viibisid nad alailma Peterburis ega olnud Baltikumi asjadest huvitatud, seepärast jäid valitsusohjad enamasti kohaliku aadli hulgast valitud kahe valitsusnõuniku kätte. Balti erikord toimus eestlaste õiguste allasurumise hinnaga. Teisalt oli see tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada siinse maa kultuuri omapära, välistas põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva kolonisatsiooni ja tihendas sidemeid Lääne- Euroopaga. Põllumajanduse taastamisel etendas peamist osa viljakaubandus, mis
kelleski enda vastu viha, pahameelt kasvatama keel jääb suulakke – kellelgi on tugev janu, keegi tahab väga juua või keegi ei saa erutuse või vapustuse tõttu sõna suust ninapidi vedama – petma, tüssama süda tilgub verd – kellelgi on kellestki või millestki väga kahju, keegi elab midagi raskelt üle hinge heitma – ära surema hinge kallal närima – näägutama, tänitama, alailma õiendama hinge kinni pidades – eriti suure tähelepanu või põnevusega hinge lõikama – kedagi valusalt või solvavalt puudutama hinge mitte mahtuma – mingi olukorra, asjaolu, mõttega vms mitte leppima hinge peal olema – kedagi vaevama, rõhuma, muretsemiseks põhjust andma, piinlema panema hinge sees hoidma – kuidagiviisi tegevuses pidama; raskustega üleval pidama, hädaga ära toitma või käigus hoidma
kuna penelope harutas igal öösel üles selle, mis ta päeval kudus. Prokrustese säng - Prokrustes oli julmade kalduvustega võõrustaja, kes kutsus rändajaid oma majja ning pakkus neile ööbimiseks sängi – pikkadele lühikest, lühikestele pikka. Ta raius pikkadel maha üle ääre rippuvad kehaliikmed või tagus lühikesi külalisi haamriga pikemaks, et need sängi sobituksid. Sisyphose töö - Sisyphos peab allmaailmas veeretama kõrge mäe otsa kaljurahnu, mis alailma tagasi veereb. Ta teeb seda vankumatult ja ülima energiaga, aga iseenesest täiesti mõttetut tööd. Tantalose piinad - Tantalos tappis oma poja ja pakkus seda enda pool einestavatele jumalatele. Jumalad said aga väga kurjaks ja karistuseks pidi Tantalos neetuna seisma allmaailmas näljasena ja janusena vees, mis jooma kummardades maasse imbus, pea kohal puuviljad, mis tema käehaarde eest kaugenesid. Tüliõun - Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta
väljaajamisele. Kuna ordu oli tol ajal ülimalt tähtis, siis olid Glingestainile tagatud nii alamad, orjad kui ka aupahklik suhtumine igas linnas, mida ta külastas. Tallinnas viibideski oli ta teel Gotlandilt Marienburgi. Välimuselt oli Henning von Glingenstain suur ning tugev mees, ent sõjad olid jätnud oma armid nii ta välimusse kui hinge. Nüüd niiöelda pensionil olles, külastas ta erinevaid linnu, käis pidudel, nautis oma kõrget staatust ning oli alailma purjus. Oma arrogantse käitumise ning kõrgliku olekuga ei saanud ta endale just palju sõpru, ent tähtsate ametimeestega sai ta hästi läbi. Kuigi oma alamatesse suhtus ta üleolevalt. Näiteks ütles ta kord oma teenrile Jochenile: „Jochen, sa hoorapoeg, homme lasen ma su nülgida!“. Henning von Glinenstain oli mees, kes kasutas ära oma legendaarsust ja poisitsiooni ning veetis mõnusalt reisides aega. Kuigi ta ei
ühend-ja väljendverbidest Väljaütlemine, vastuvõtja, kui ühendtegusõnale eelneb Tunnelist läbi sõitnud rong, üle moodustatud omaette sõnad juuresolek, lugupidavalt, laiend, siis kesksõna ja wata- jõu käiv töö, täiesti rikki läinud päheõppija vorm lahku aparaat MUUTUMATUTE SÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE MÄÄRSÕNAD kui kaks kõrvuti olevat Aegamööda, alailma, alatasa, muudest sõnadest harilikult Väga hea, tohutu suur, seal mistahes sõnaliiki moodustavad avasilmi, hiljaaegu, sees, liiga palju, palju räägitud, määrsõnalise väljendi hoopistükkis, kusjuures, lahku seest kostev kõigepealt, käsikaudu, ülekäte, uisapäisa, meeltmööda KAASSÕNAD
· Otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks 3 Pearu oli emotsionaalse siseeluga inimene, kuid hingelisusest üksi on vähe, et teistega arvastada ja nende elu mitte põrguks teha. Tal oli üksainuke mõtteliin nagu tigedal pullil, mis ei näinud teiste soovituste ja nõuannete taga heatahtlikust, vaid vimma, ning kel oli rahumeelse eksisteerimise asemel vaja alailma tõestada, kes Vargamäel kangeim mees on. Kui ta ka mõne heateo tegi,oli ta selle üle väga uhke ja nurus kiitust. Oma kodu, oma vilja, oma loomi ja vanemat poega kaitses Pearu võõra vägivalla ja vere eest, kuid seda pigem selleks, et mitte alla vanduda kui et ta neid tõepoolet oleks armastanud. Pearu plussid: · Ei võtnud elu nii tõsiselt · Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema · Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes · Kuigi pidevalt tülitses oli ka üsna leplik
Mõni päev hiljem püüdis kalamees ühe suure kala ja tahtis seda jagada türannidega. Samal ajal P kokad valmistasid seda kala söömiseks ette ja leidsid sealt sõrmuse. P rääkis sellest Amasisele ja too katkestas nende liidu, arvates, et sellise vedamisega mees leiab hukatusliku lõpu. Pyrrhose võit- väljend, mis pärineb kuningas Pyrrhoselt, kui nad võitsid lahingu. Sisyphose töö- Sisyphos peab allmaailmas veeretama kõrge mäe otsa kaljurahnu, mis alailma tagasi veereb. Ta teeb seda vankumatult ja ülima energiaga, aga iseenesest täiesti mõttetut tööd. Tantalose piinad- Tantalos tappis oma poja ja pakkus seda enda pool einestavatele jumalatele. Jumalad said aga väga kurjaks ja karistuseks pidi Tantalos neetuna seisma allmaailmas näljasena ja janusena vees, mis jooma kummardades maasse imbus, pea kohal puuviljad, mis tema käehaarde eest kaugenesid.
Järjepidavust nõudvate kohustuste täitmine ei õnnestu ilma pideva meeldetuletamiseta. 5.3 Lasteaias Lasteaias on hüperaktiivne laps tormakas, liikuv, ülearu uudishimulik, ei allu kasvataja korraldustele. Impulsiivsuse tõttu tahab ta ühistegevuses tegutseda kohe, oma järge ootamata. Tunnitöös ei pane ta täpselt tähele, kuidas on vaja ülesannet täita. Ta küsib korduvalt üle, nõuab, et kasvataja talle pidevalt tähelepanu osutaks. Alailma kaovad sokid, kindad või teised esemed. Lõunase puhketunni ajal on raskusi voodis püsimisega või uinumisega. Ühismänugus tahab hüperaktiivne laps olla kõige tähtsam, mis tõttu võib olla teistele tüütu mängukaaslane ja teda püütakse vältida. Kindlaid sõpru ei kujune, kuna hüperaktiivne laps tüdineb kõigist ja kõigest. Seetõttu võib selline laps tunda end teiste poolt tõrjutuna, kuid samas kaebleb ta alailma, et teised teda kiusavad.
omadussõnastunud kesksõnad pealetung, kokkumäng, vastuvõtt, kirjutatakse kokkutulek, allakäik, kokkulepe, kokku, sest need on omaette juuresolek, vastuvõtlik, rahulolematu, ettevaatlik tähendusega iseseisvad sõnad. Viimaseid on ka mine- ning ja- tuletistehulgas MUUTUMATUTE SÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE MÄÄRSÕNAD ■ kui kaks kõrvuti olevat mistahes Aegamööda, alailma, alatasa, ■ muudest sõnadest harilikult lahku Väga hea, tohutu suur, seal sees, sõnaliiki moodustavad määrsõnalise avasilmi, hiljaaegu, hoopistükkis, liiga palju, palju räägitud, seest väljendi kusjuures, kõigepealt, käsikaudu, kostev ülekäte, uisapäisa, meeltmööda
MUUTUMATUTE SÕNADE KLK • Määrsõnade üldreegel:Määrsõna kirjutatakse muudest sõnadest harilikult lahku:väga hea, üsna tugev, kuskil ees, niisama hästi. • Märkus:Mõnikord võib määrsõna olla liitnimisõna täiendosaks:paljutõotav, väheütlev. • Liitmäärsõnade üldreegel:Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliiki kuuluvat sõna on sulanud kokku ühiseks määrsõnaliseks väljendiks, kirjutatakse nad kokku:aegamööda, aegapidi, alailma, alatasa, avasilmi, eeskätt • Kindlateks kokkukirjutisteks, s.o liitmäär-või liitsidesõnadeks on juhtumid, kus kaks sõna koos väljendavad ilmset erisisu, mis erineb tunduvalt samade sõnade lahku kirjutatavast õhendist (aegamööda, kahevahel, kõigepealt), või kus kokkukirjutamise tingib vorm (eesosaks nimetavaline või lühikuju, ees-või järelosa iseseisva sõnana pole tarvitav:alatasa, umbropsu, ummisjalu).
Viiskümmend aastat ei olnud võimalik avaldada võimuvastaseid arvamusi. Ühiskonna probleeme ei kajastanud ükski meediakanal, sest valitsus ei soovinud et midagi sellist üldse toimuks. Liidus puudus avalik arvamus. Kaasaegne maailm on sellele sarnasem, kui me arvata oskame. Nõukogude Liidus oli keelatud valitsuse halvustamine, tänapäeval on keelatud sponsorite vastased seisukohavõtud. Noored ajakirjanikud räägivad alailma, kuidas nad mõnes ajalehes töötades on tegelenud uuriva ajakirjandustööga, ja leidnud ennast peagi lukustatud uste tagant. Kalle Lasn on oma raamatus "Kultuuritõkestus" öelnud: " Kusagil linna lähikonnas asub mõni terasetööstus või paberivabrik. Ettevõte annab tööd paljudele linnaelanikele ning annetab hulga raha heategevuseks. Juhtumisi on see ettevõte aga justkui keskkonnakaitsjate õudusunenägu juba aastaid on ta saastanud jõge raskemetalliga ning põhjavett mürgitanud
Ka lapsed reageerivad ülepääasmatutele raskustele, konfliktidele ja probleemidele ,,Hinge seismograafiga" mis on väga tundlik. Tervisehäired avalduvad nagu täiskasvanuilgi vegetatiivse düstoonia näol. Laps erutub kergesti, tal on kõhuvalu, öösiti ei saa magada. Pikema aja peale kannatab keskendumisvõime ja sellega õpijõudlud. Nad kuulavad, kuid unustavad õpitu. Ema, kes lapse närvilisusest alailma räägib, muudab lapse veel närvilisemaks. Et laps saaks kasvada ja areneda, vajab ta elurõõmu. Iga passiivsesse elulaadi asetatud last võib tabada oht hingejõult vaesuda. Lastega peaks palju tegelema, luua aktiivne elu. Nt ühised ekskursioonid, ühismatkad, muuseumid, lõbustuspargi külastus. Koos elatakse läbi midagi erilist argipäevast erinevat. Perekonnasport on hea harrastus. Pidev teleri vaatamine halvab loovust.
Vikerforelli on paljudes maades, sh Eestis, sageli lastud looduslikesse vetesse, lootes suurendada harrastuskalastajate saake. Isetaastuvaid asurkondi pole peaaegu kunagi moodustunud ja tagasisaagid on olnud väikesed. Eestis on teateid kudepesadest või noorjärkude esinemisest olnud Esna, Kunda ja Pirita jõgedest. Meres sattus vikerforelli kõige rohkem Eesti kalurite püünistesse siis, kui forelli kasvatati meresumpades. Vanasti polnud sumbad kuigi töökindlad ja nendega juhtus alailma äpardusi, nii et kalad vabadusse pääsesid. Ka tänapäeval juhtub Soomes tormikahjustuste tõttu sumpade purunemisi või närivad hülged sumbasse augu. Seetõttu püütakse meil merest ja jõgedest vähesel hulgal ka vikerforelli. Suuremahulisi vikerforelli asustamisi tehti Eestis enamasti harrastuskalastajate initsiatiivil 1980.-ndatel aastatel ja 1990.-ndate aastate alguses, mil lasti igal aastal veekogudesse 5000- 45000 noorkala
sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said Tlns ja Riias määratud kindralkubernerid. Nendele ametikohtadele said mitte venelased, vaid Vene armees teeninud välismaalased. Kroonuametkonna peamiseks mureks oli kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine. Kõrgete sõjaväelastena viibisid kindralkubernerid alailma Peterburis ega olnud Baltikumi asjadest kuigivõrd huvitatud. Valitsusohjad jäid enamasti kohaliku aadli hulgast kindralkuberneri abilisteks määratud kahe valitsusnõuniku kätte. Aadli omavalitsus teostasid rüütelkonnad, säilitades Rootsi valitsusajal kujunenud organisatsioonilise struktuuri. Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid. Kiriku üle püüdsid rüütelkonnad
Liitmäärsõnade üldreegel. 2.Kui 2 kõrvuti olevat ükskõik, mis sõnaliigi sõna on sulanud ühtseks määrsõnaliseks väljendiks (mõni neist võib esineda ka siduvas või kaassõna funktsioonis), kirj nad kokku. Nt: aegmööda, aegapisi 'aeglaselt'; alailma, alatasa 'alati, ühtelugu'; läbisegi, mistõttu, muudkui, mõnikord, niisiis, niiviisi, rahumeeli, salamahti, omapead, otsejoones. Tuleb vahet teha kindlate ja ebakindlate - kokkukirjutiste vahel. Sõnade näpunäited 1.Pool, poole, poolt. 1.1.Kirjutatakse käändsõnast lahku.
Muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine Määrsõna kirjutatakse muudest sõnadest harilikult lahku. (väga hea, üsna tugev, tohutu suur, kuskil ees, seal sees, niisama hästi, sama vähe, liiga palju, eile hommikul, hilja õhtul, selgesti kostev, vaevalt kuuldav, palju räägitud, ammu möödunud) Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliiki kuuluvat sõna on sulanud kokku ühiseks määrsõnaliseks väljendiks kirjutatakse nad kokku. (aegamööda, aegapidi ‘aeglaselt’, alailma, alatasa ‘alati, ühtelugu’, allamäge, avasilmi, eeskätt ‘esmajoones’, eesotsas, eestpoolt, harutihti, hiljaaegu, hoopistükkis, hädavaevu, igatahes, ilmaaegu, kordamööda, kusjuures, kustkaudu, kõigepealt, käsikaudu, läbisegi, mistõttu) Kokku saab sõnu kirjutada kindlate liitsõnade analoogial (nt muudkui, otsekui analoogial ka justkui; päripäeva, pärituul, vastutuul analoogial ka pärituult, vastutuult;
ta palus täiesti avalikult, et sa teda meelitaksid, imetleksid aga tema kitsarinnalisus, pimedus, need on vastumeelsed. Mrs. Ramsay'ile tundus et ta mees on loodud hoopis teisest puidust kui muud inimesed, on sündinud tavaliste asjade jaoks pimedana, kurdina ja tummana, kuid kõige ebatavaliste tarvis kullipilguga varustatud. Ta ei märganud lilli, mis söök laual, tütre ilu nagu unesolija, aga luges luuletusi. Enda pärast oli alailma rahutu, oma raamatute pärast ei lakka kunagi muretsemast loetakse neid edaspidi, on nad head, miks pole paremad, mida inimesed temast arvavad. Mr. Ramsay's peitus ka teatav tundetus,südametus purustades Jamesi lootused minna tuletorni juurde, jäävad talle meelde päevani kui lõpuks see teekond ettevõetaksegi. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Valin Lily Briscoe, sest viimases peatükis tõuseb ta esile
rõõmust, kuid mitte hädadest. Nii kaitses ta end justkui iseenda eest. 4 2. KIRJANIKUTEE ALGUS Alguses ei näidanud miski, et 14. novembril 1907. aastal Näsi talus Smålandi väikelinna Vimmerby lähedal sündinud Astrid Ericssonist tulevikus kirjanik saab. Lapsena oli ta surmkindlalt otsustanud, et ta ei kirjuta elu sees mitte ühtegi raamatut. Nõnda oli ta otsustanud, kuna koolis korrutati talle alailma: "Sinust saab vist küll üks kirjanik." Ta küll ei söandanud pikki aastaid sulepead kätte võtta, ega murdnud oma kunagist otsust, kuid lõppude-lõpuks hakkas siiski pisitasa kirjutama. Enne, kui sündis "Pipi Pikksukk", läks hea hulk aega. 18-aastane Astrid sünnitas vallaslapsena poja Lasse, järgnesid sekretätikutse omandamine, vilets kontoripreili elu 1920-ndate lõpu Stockholmis, abielu 1931. aastal Kuningliku Autoklubi juhataja Sture
vananemise ja kortsude tekke üks peamisi põhjustajaid. Ultraviolettkiirgus põhjustab pärisnahas oksüdatiivset stressi (vabade radikaalide ületootlust), mille tulemuseks on naha immuunsüsteemi nõrgenemine ning fibroblastide hävimine, viimased aga on naha sidekoe struktuuri muutumatuna püsimise ning seega ka naha kauni välimuse säilitamise seisukohast äärmiselt olulised. · Pigmendilaigud- enamasti on need ise nooruses tekitatud, kui näonahk on olnud ebapuhas ning seda on alailma traumeeritud, nii et nahk on pidevalt katki ja põletikukolletega. Pahatihti kiputakse seda muret ravima päikese ja solaariumiga. Kui katkine nahk puutub kokku UV-kiirgusega, tekib sügav põletus ja naha pigmendi eest vastutavate rakkude kahjustus, mis noores eas ei pruugi avalduda. Päike on antibakteriaalne, võtab ära põletiku, peamiselt aga pruunistab nahka. Pruuni naha alt aga ei paista punane põletikuline nahk välja ja tekib visuaalne ilustav efekt.
6 keisrinna jaoks väike raha. Ent muud ei jäänud üle, ihukaitseväe poolehoid tuli välja osta. Seneca Lucius Annaeus Senecat loetakse üheks tähelepanuväärsemaks rooma proosakirjanikuks. Ta ei olnud sünnilt roomlane, ta sündis Hispaanias Cordobas, kus tema isa oli hinnatud kõnemees. Seneca oli vahetevahel taimetoitlane, kannats tiisikuse all ja pidi ennast alailma hoidma, sest ta oli nii nõrguke. Kutsumuselt oli Seneca filosoof ja hiilgav kirjamees, aga ka konformist, kes jälgis põhitõdet: kelle leiga sööd, selle laulu laulad. Seneca andis neile, kes ta kirjutisi lugesid, tõepoolest elulist abi, sest ta käsitles väga mitmekesises vormis just kaasaja ja argielu küsimusi. Roomlased austasid ja isegi armastasid teda, tal oli ju iga probleemi jaoks lahendus olemas. Ta oli Agrippinale
Kokkuja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Ainsuse nimetavas käändes või ainsuse omastavas olev nimisõna lühitüveline nimisõna Nt. vesiveski, vastab küsimusele kelle?, mille? Nt. isa nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, , saapad, õpiku autor, toodangu kvaliteet, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus ukse kääksumine, tuule undamine Ainsuse omastavas olev nimisõna kui Mitmuse omastavas olev nimisõna ta märgib selle nimisõnaga Nt. teaduste akadeemia, vigade parandus, väljendatud mõiste liiki või laadi, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, moodustades koos temaga ühe sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kindlakskujunenud mõiste Nt jahikoer, kurttummade kool, muusikariistade karjakoer, toakoer, linnukoer, taskukell, kauplus, uudiste agentuur seinakell, käekell, torni...
Maastikuautode maa Sildu on Islandil mägijõgede tõttu palju ja kõik nad on puust (saarel aga puid praktiliselt ei kasva!) ja hästi kitsad. Autojuhid on aga hirmus viisakad. Nii ootaski mitu autot mõlemal pool silda, kuni me vastutuules ja peale silda ka ülesmäge "roomasime". Mõistagi aeglustavad autod möödudes kiirust peaaegu seismajäämiseni ja sõidavad täiesti teise teeserva. Kuigi tee on kitsas ja teepeenrad puuduvad, on liikumine ohutu, sest autojuhid on harjunud alailma teel koperdavate lammastega, kes peale kõva signaali andmist jooksevad auto eest ära tihtipeale piki teed. Tõsi küll, autosid pole kuigi palju. Olemasolevatest on umbes 80% rohkem või vähem maastikuautod. Nendeta ei ole talvel liikuda võimalik. Samuti on neid vaja sisemaa (kohalikud nimetavad kõrgmaaks) teedel kui neid üldse teedeks nimetada saab. Suured kivid, augud, trepp, teravad laavatükid, läbimist vajavad jõed, järsud tõusud ja langused.
Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said Tlns ja Riias määratud kindralkubernerid. Nendele ametikohtadele said mitte venelased, vaid Vene armees teeninud välismaalased. Kroonuametkonna peamiseks mureks oli kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine. Kõrgete sõjaväelastena viibisid kindralkubernerid alailma Peterburis ega olnud Baltikumi asjadest kuigivõrd huvitatud. Valitsusohjad jäid enamasti kohaliku aadli hulgast kindralkuberneri abilisteks määratud kahe valitsusnõuniku kätte. Aadli omavalitsus teostasid rüütelkonnad, säilitades Rootsi valitsusajal kujunenud organisatsioonilise struktuuri. Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid. Kiriku üle püüdsid rüütelkonnad kontrolli kehtestada, nõutades endile kohad kiriku juhtorganites.
Endel oli ka suli ja varas ning ka väga sõjakas „Seetõttu käis Endel ise võõrast vara vedamas, kuid siingi juhtus tal äpardusi, kuna Endel kippus teiste kandjatega kaklema, tegi võõra mehe aidas või sahvris koledat lärmi, nii et omanik peale sattus, ja maadles siis lõpuks temaga.“ (lk.91). Ta oli nagu Rein, kellele ei meeldinud mõisaelanikud, sellepärast Rein tahtiski Endlit oma Liinale meheks „Eriti ajasid teda vihale mõisateenijad, neile kippus alailma kallale, tuli lausa tee peal ligi ja tahtis lüüa. „Nad on munnid,“ ütles ta ise mõisameeste kohta.“ (lk.91). „Endel ei rääkinud üldse kunagi pikalt, ta ei sallinud „möla“. Kui talle tundus, et jutt venima hakkab, tuli ta parema meelega rusikatega kallale.“ (lk.91). Selliseid matse nagu Endel kohtab igas väiksemas maakohas, matslike elukommetega. Nõid- Tema pärisnimi oli Minna. Ta aitas inimesi, andes neile mürke või aitas leida kadunud asju.
Vene keskvõimu esindajateks said Tallinna ja Riia välismaalastest kindralkubernerid. Kindralkuberneri ülesanded: Kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine. Riigitulude laekumise jälgimine. · Kohaliku aadli seast valiti kaks valitsusnõunikku, kelle ülesandeks jäi enamjaolt Baltikumi valitsemine, kuna kindralkubernerid viibisid alailma Peterburis. · Aadli omavalitsust teostasid Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkond, säilitades Rootsiajalise organisatsioonilise struktuuri. · Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid. · Rüütelkonnad püüdsid ka kirikut kontrollida, nõudes endile kohad kiriku juhtorganites. · 1730- 40ndatel koostati rüütelkonna liikmetele nimekirjad- aadlimatrilkid, mis
SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukolledzile) FLFI.00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331) ...
26. O. Wilde’i Õnnelik prints ja A. de Saint-Exuperi Väike prints. O. Wilde`i “Õnnelik Prints” Õnneliku printsi kujust möödudes rääkisid ja imetlesid kõik inimesed tema kaunidust, sest kuju oli üleni kaetud kullalehtedega, mõõga küljes särasid rubiinid ning silmadeks olid safiirid. Väike Pääsuke armus pilliroogu ning jättis kaaslastega koos soojale maale minemata, et jääda koos oma armastatuga. Pääsuke tüdines sellest, et Pilliroog tuulega alailma flirtis. Samuti otsustas Pääsuke, et tema kaaslasele võiks meeldida rännata nagu tallegi. Niisiis lahkus Pääsuke Pilliroo juurest, hakates kaaslastele järgi lendama. Linna jõudes, otsis Pääsuke varjualust, kus peatuda. Printsi kuju tundus talle sobiv ning seal ta petuski. Varsti sai Pääsukese sulestik märjaks, sest kuskilt langesid alla tilgad. Alguses arvas Pääsuke, et sajab vihma, kuid peagi mõistis ta, et Väike Prints nutab.
Rünnak tuleb materjaalse maailma ehk civilizatsiooni juurde. Leavis, tema tekstid on pärit umbes 1920, 1930 · Massikultuuri arutati ühe nurga alt: kui kajulik see on. Keegi ei arutanud, mis võib olla hästi, arutati vaid, kuidas ta inimest ahistab, asendab tema vabadust jne. · Ka Leavise abikaasa oli sama mõtleja, tihit käsitletakse neid koos. · Keskteosed: Massi sivilistatsioon ja... ?" ; koos Thompsoniga ,,Culture and Envoirement". Tema teemad kordusid alailma. · Katastroof on juba aset leidnud, enamus valitseb vähemuse üle. · Vähemus on see, kes valdab arusaamist kultuuri kohta, ta on vastutav selle eest. · Sarnaselt Arnoldile valdab ka Leavist probleem, et massiühiskond oma teatavat sõltumatust. Massikultuuri surve on tugev. · Võib tekkida olukord kus inimesed selllist intelektuaalselt eliiti ei vaja ning hakkatakse toituma omaenda maailmast. · Tähtis on : tuleb hakta õpetama inimestel vahet tegema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
