Eksamiküsimused (2011) 1. Keel kui primaarne modelleeriv süsteem - primaarne süsteem on loomulik keel, millele baseerub kultuur ehk süsteemide süsteem, seda peetaksegi silmas nt terminis ,,sekundaarsed modelleerivad süsteemid" 2. Keele struktuuri tasandid - Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Keelel on kaks põhilist allsüsteemi häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendusi uurib semantika; häälikulist struktuuri fonoloogia. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse sageli hierarhilise tasandite süsteemina, milles ...
PERSONALIJUHTIMINE - Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega. Personalijuht peaks teadma tööõigust ja majandust (et mõista, mis organisatsioone elus hoiab). Organisatsioon peab kuskilt ju saama raha. Kui mõtled personali peale, peab natuke ka majanduse peale mõtlema. Interdistsiplinaarne tegevusala. - Tugineme personalipsühholoogiale. Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat? Peab oskama inimest mõõta (kas testide v intervjuu vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust? Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte. - Organisatsioonipsühholoogia. Va...
4) inhoatiivid väljendavad tegevuse algust: hakkama, uinuma. Verbide jaotus struktuuri alusel: 1. Lihtverbid koosnevad ühest tüvest, nt küsima, käima, sõdima. 2. Liitverbid. Koosnevad kahest kokkukirjutatud tüvest, kusjuures liitverbi komponendid on lahutamatud, nende vahele ei saa paigutada muid sõnu. Liitverbi tunneme ära selle järgi, et viimane operatsioon, mis nende saamisel on tehtud, peab olema liitmine. Selliseid nn puhtaid liitverbe on eesti keeles vähe, ca 200, nt alahindama, esietendama, eelregistreerima, taandarenema, vastunäidustama, taaselustama. Teine traditsiooniliselt liitverbi alla loetav rühm on liitsõnast saadud verbituletised, kus tulemuseks on teatud kindla sisuga verb, kuid viimane protseduur, mis nende loomisel tehtud, on tegelikult tuletamine, nt peremehetsema, kukerpallitama, meeleolutsema, autasustama. Kolmanda rühma moodustavad ühend- ja väljendverbide kokkukirjutised, mida võib mõnes vormis kirjutada ka lahku ja sellisel juhul
viimased andmed. Oreooli efekt ehk haloefekt teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju inimese üksikomaduste ja tegude tajumisele ja hindamisele. Tavaliselt tekib see efekt informatisooni defitsiidi olukorras. · Positiivne haloefekt kui esmamulje või üldmulje on juba kujunenud soodne, hea, siis kaldutakse nägema peamiselt positiivset, tegusid/omadusi kiputakse üle hindama, negatiivseid omadusi aga alahindama ja õigsutama, neid ei märgata. Näiteks nn näo järgi hindamine, pailaste väljakujunemine. · Negatiivne haloefekt tendentslikult võimendub halb, hea aga jäetakse tahaplaanile, seda ei hinnata ega märgata. Sellega seostub nn ,,musta lamba" või ,,valge varese" fenomen. Sotsiaalne stereotüüp teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel tetud omistus inimeste omaduste ja käitumise kohta. Kõige levinumad on stereotüübid rahvuse, soo, vanuse, ametite
inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saanud järjekorras esimesena. Esmamulje on mõjus. Oreool (haloefekt) teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja tegude tajumisele ja hindamisele. Tekib informatsiooni defitsiidi olukorras. Positiivne oreool kui esma- või üldmulje on juba kujunenud hea, siis kaldutakse nägema peamiselt positiivset., tegusid ja omadusi kiputakse ülehindama, negatiivseid omadusi alahindama ja õigustama, neid ei märgata. Negatiivne oreool võimendub tendentslikult halb, hea aga jäetakse tahaplaanile, seda ei hinnata ega märgata. NN musta lamba või valge varese fenomen. Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses päeva ja öö, ning aastaaegade vaheldumine, rütmilisus organismis ja objektiivne järgnevus sündmustes. Eristama peab objektiivset ja subjektiivset aega. MNESTILISED TUNNETUSPROTSESSID MÄLU
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
hindaja isikliku tuttvaga või koguni filminäitlejaga), kaldub hindaja omistama hinnatavale selle teise isiku (rolli) omadusi. Samuti kui käesolev situatsioon on analoogiline mõne varasema situatsiooniga (sh. Laine Simson, Ph.D 19 Personalijuhtimine 2013 filmist nähtuga) võib hindaja eelneva analoogiast mõjutatuna hinnata käesolevat situatsiooni. · Inimesed kalduvad ülehindama isikulisi ja alahindama situatiivseid tegureid. Tegutseja omistab suurema tähtsuse situatsioonile, nähes oma käitumise põhjuseid situatsioonis (näiteks: hilines tööle, sest buss ei tulnud). Vaatleja/hindaja omistab aga käitumise põhjused isiksusele (näiteks: hilines tööle, sest on laisk ja lohakas). - Projektsioon - Inimesed usuvad, et enamik mõtleb nii nagu nemad, et teiste jaoks on olulised samad asjad, keerulised või lihtsad samad probleemid jms.). · Silmatorkavam tundub tähtsam
mõtetele ja väljaarendatud teooriatele., 3) huvitumine niihästi tõekspidamiste struktuurist kui ka sisust, ehk teisisõnu: kategooriatest, metafooridest ja sümbolitest, niihästi sellest, kuidas inimesed mõtlevad, kui ka sellest, mida nad mõtlevad. Mentaliteediajaloo kriitika: 1. Mentaliteetidevaheliste suurte erinevuste otsimine paneb ajaloolasi käsitlema võõrapäraseid hoiakuid ühetaolisena, üle hindama vaimse konsensuse määra uuritavas minevikuühiskonnas ja alahindama sotsiaalseid ja kultuurilisi pingeid. 2. Mentaliteediajalugu ei suuda seletada mentaliteetide muutumist ja varieerumist ajast, seda, miks ja kuidas toimub üleminek ühelt ettekujutustesüsteemilt teisele. 3. Mentaliteediajalugu käsitleb ettekujutuste süsteeme autonoomsetena ega suuda neid adekvaatselt seostada ühiskonna, majanduse ja poliitikaga. 4. Mentaliteediajalugu kipub tegema liiga selgeid vastandusi erinevate mentaliteetide vahel, eriti nn
ainekava. Mõni laps on tagasihoidlik ega tüki oma võimeid esile tooma (ibid). On kindlaks määratud, et märkamata võivad jääda eriti nende laste anded, kes on pärit ebasoodsatest sotsiaalsetest oludest, olgu selleks siis vanemate alkoholism, narkomaania või töötus, vaesus, tahtmatus lastega tegeleda või vähesed võimalused selleks, mistõttu laste potentsiaalsed eeldused jäävad tähele panemata ja välja arendamata. Uurimused on näidanud, et õpetajad kipuvad alahindama halvasti riietatud, kasimatute, näotumate, vähem kombekate laste andeid ning ülehindama nägusaid, hästi riietatud, heade kommetega lapsi. Üheks ohuteguriks peetakse ka seda, et vanemad on sageli tööga niivõrd üle koormatud, et neil ei jää laste jaoks aega ega jõudu, mistõttu nad ei õpi oma last lähemalt tundma ega märka tema andeid. Mõnikord pole selleks tahtmistki, mistõttu avastamata andeid leidub ka rikastes
tooteid, mille tarbimise hooajalisus on vastupidine. Näiteks, talvel laenutataks suuski ja uiske, suvel rullsuuski ja –uiske. Kui tegemist on uudse toote või tootmistehnoloogiaga, siis tasub uurida patenteerimise võimalusi. Vt Patendiameti kodulehekülge www.epa.ee. Patendiameti tegevus ei ole suunatud vaid leiutajatele. Nad korraldavad ettevõtjate jaoks ka väga olulist kaubamärkide kasutamise kaitset, mida alustavad ettevõtjad kipuvad kahjuks tihti alahindama. Litsents annab õiguse kasutada kellegi patenti. Seaduse mitteteadmine ei vabasta vastutusest – seega tasub mõelda, et ega ettevõtja oma tegevusega kellegi huve ei kahjusta. Näiteks, kodus võib oma lapse sünnipäevatordile joonistada kasvõi kõik Disney-printsessid. Taolise toote müük nõuab aga litsentsi. Sellele tihtipeale ei mõelda, eriti kui esimesed tellimused tulevad tuttavatelt. Litsentsi
on masin B. c. Kasulikum on teha asendus alles 5 aasta pärast, sest vana masinaga jätkates on aastane rahavoog ikkagi suurem. NB! Vana masina kunagine investeering on ,,uppunud kulu" (sunk cost). 1. Ülesanne. Seminaris näitasime, et kui ettevõtte kasutab fikseeritud ning riske mitte arvestavat kapitali hinda, võib tekida olukord, kus ettevõte kipub ülehindama (ja vastu võtma) suhteliselt riskantseid projekte ning alahindama (ja tagasi lükkama) vähem riskantseid ning ka reeglina väiksema tootlusega projekte. 2. Ülesanne (soojendus). Kui suur on võõrkapitali osakaal ettevõtte kapitali struktuuris, kui võõrkapitali on kaks korda rohkem omakapitalist? Vastus: D/A = 2/3=66.66% 2. Ülesanne. Ettevõte Peipsi Koola maksis äsja dividende 2,2 eurot aktsia kohta. Analüütikud on üsna ühesel arvamusel, et ettevõtte dividendide keskmine kasvumäär edaspidiseks on 4%.
võib teha ka mõttes. Piaget` arvates on formaalsete operatsioonide aste inimese vaimsete võimete arengu tipp. Piaget. panus Lapse arengu teoreetiline käsitlus, lapse arengu kirjeldamine Konkreetses vanuses lapse mõtlemise iseärasuste kirjeldamine Katsed näitasid lapse mõtlemise uudseid tahke Piaget. kriitika Arenguastmete teooriad kipuvad astmete vahelisi erinevusi ülehindama ja ühe astme sees esinevaid erinevusi alahindama Piaget alahindas laste kognitiivset võimekust Ei arvestanud lapse arengus kultuuridevahelisi erinevusi ja sotsiaalsete suhete rolli Võgotski sotsiaalse arengu teooria Rõhutas arengus sotsiaalseid faktoreid. Võgotski arvates arenevad mõtlemine ja keel väikelapsel teineteisest lahus, sensomotoorsel perioodil mõtleb laps keelt kasutamata. Ent mittekeelelise mõtlemise arenguga rööbiti toimub ka keeleine areng. Keele ja mõtlemise
ulatamine lapsele. Järgmisele visiidile võttis ta kaasa väikese märkmiku, mis oli tihedalt täis kirjutatud. Ta ütles: "Täitsa lõpp! Ma mõistsin kõike alles siis, kui selle üles kirjutasin. Ma raban varavalgest hilisõhtuni. Võib-olla näeb mu maja tõesti välja nagu sealaut, aga ma vähemalt tean, et pingutan nii, mis jaksan. Ma saan tõepoolest iga päev palju asju tehtud." Paljud inimesed kipuvad oma saavutustest mööda vaatama või neid alahindama - iseäranis depressioonis. Selline inimene mõtleb õhtul: "Päev läks raisku, ma ei saanud midagi tehtud." Selline tundmus süvendab madalat enesehinnangut. Tegevuspäevik aitab tegelikkusele silma vaadata. Tegevuspäevikut võib pidada kahel moel. Esiteks, nii nagu Annie: pange kirja iga viimane kui tegevus. See võtab veidi aega ega ole pikemas perspektiivis otstarbekas. Ent pidades tegevuspäevikut päeva-paar, saate oma päevast selge pildi. Märksa praktilisem kui kõigi
alamliigi tasemel - ilmselt on siiski tegemist pigem eri geenide aktiivsuse regulatsiooni muudatusega, kui geenide endi muutusega. Seda tõestab ka hübriidide "topeltkohastumus" - enamus annab hübriide erinevatele oludele kohastunud sama liigi taimega ja järeltulija on sageli "kohanenud" kahele eri keskkonnale. Võime õppida on ka kohanemine. Eriti oluliselt on see võime arenenud inimesel. Pole sugugi selge, kuidas on see võime arenenud loomadel - seda kiputakse pigem alahindama. Need linnud, kes õppisid Inglismaal nokkima katki trepile pandud piimapudeli korke - see on kindlasti kohanemine muutunud tingimustega. Samas - pole selge, miks mõned linnuliigid, olles "teoreetiliselt" juba suguküpsed, hakkavad paarituma alles vanuses kolm aastat: kas pole siin tegemist vajadusega esmalt paremini õppida tundma maailma, et olla targem siis, kui tuleb hoolitseda järeltulijate eest? Kaudseks kinnituseks on teatav võrdlus - sama areaali linnud, kes
Kirjanduszanridest sobis valgustusideede levitamiseks kõige enam romaan. Sentimentalistlik ja realistlikolustikuline tendents hakkas peagi valitsema filosoofilise üle. Vähehaaval hakati käsitlema inimelu bioloogilisi ja füsioloogilisi tegureid. Kõrgelt hinnati ka teatrit ja draamat, mis võisid ühiskonda mõjutada isegi enam kui kirjandus, sest publikus oli rohkesti neidki, kes romaane ei lugenud. Ülistades mõistust, kaldusid valgustajad alahindama tundeid ja nii oli välja suremas lüürika. Sentimentalism hoidis siiski huvi inimese tundeelu ja looduse vastu. Voltaire (16941778) Francois Marie Arouet, kõrgest soost notari poeg, oli irooniline ja sarkastiline ning kirjutas õelaid epigramme, mistõttu sattus aastaks Bastille' vanglasse. Seal kirjutas oma esimese tragöödia "Oidipus". 1726 saadeti ta Prantsusmaalt välja kolmeks aastaks, asus Inglismaale, kus sattus vaimustusse Shakespeare'ist kui ka Newtoni saavutustest
Kristus ja rist muutunud sünonüümideks. Nii räägitakse lunastusest Kristuse või risti läbi. ,,Kristus on enda lõhenemise tõttu kannatanud ning pöördub elu juurde tagasi Ülestõusmispühal, olles taas maetud neitsiliku ema üska." (ibid) Siit edasi näeb Jung tihedaid seoseid Attise ja ka Adonise kultusega - noored surevad ja taas sündivad jumalad. Üldiselt kipub Jung Kristuse inimlikku külge alahindama teatud määral gnostilises vaimus. Ta kasutab katoliiklikku vaadet, mille kohaselt ka juba Maarja sünd oli patuta. Samuti oli ta isaks Jumal. Seega omandab Kristuse inimlik külg paratamatult üliinimliku mõõtme. Siin jõuab Jung jällegi tagasi oma arhetüüpse ehk pleromaatilise kontseptsioonini, mille kohaselt on inimese teadvustamatuses algusest peale olemas vaste Kristusele, mis ta ,,ära tunneb". ,,Kristus ei oleks oma järgijaile kunagi suutnud taolist muljet avaldada, kui ta poleks
Isegi õnnestumisi ja saavutusi kiputakse selgitama näiteks hea õnne või vedamisega (VI peatükk - «Plaanitud juhus"). Isiklikku tegutsemistahet, millel vaicm upuu ................. -- UIUIUUVJ on karjääri tulemuslikus kujundamises väga oluline roll, kaldutakse alahindama (Chen 2006). Sellises olukorras on kindlasti vaja mõnd hoovõtutoimingut (II peatükk). Klient Varem õpitu hindamine on selline lähenemisviis teadmistele, mille puhul mingi peab teadvustama oma olemasolevate oskuste taset ning mõistma, et ta on suuteline
耒 kujutis, 務 t¨ahendab sihikindlat suundumist 趣. M¨arki on kasutatud palju seoses p˜ollut¨oo¨ dega. 議類 参考 ⇒侮 ⇒矛 155 1 t¨oo¨ , kohustus, see mis a¨ ra tuleb teha 3 kindlasti, igal juhul《副詞》 《名詞》 4 vastast alahindama, viletsamaks ja 2 t¨oo¨ tama, t¨oo¨ ga raskustest u¨ le saama rumalamaks pidama vt. [侮]《動詞》 《動詞》 死 シ〔音〕 しぬ〔訓〕 ¨ OKE LO ¨ 6 SAGEDUS B . KANJI SHOHO
Matkides õpib ta tegutsema ja rääkima, kogedes toime tulema tegevustega. Laps õpib palju uusi asju ja vajab täiskasvanu toetust heakskiidu, julgustamise ja uute oskuste üle rõõmustamise näol. Lapse isiksus kujuneb nn. peeglisuhete toel. Kui last hinnatakse, armastatakse, õpib ta ka iseennast armastama ja hindama. Kui last halvustatakse, ala või ülehinnatakse, õpib ta alahindama ka iseennast. Nüüd on vajalik lapsele asetada piire. Ta kogeb pettumust, kui hooldaja ei lase tal minna ilma riieteta õue, taldrikut maha visata, seintele joonistada jne. Pettumuse talumist on raske õppida, aga see 82 on oluline oskus. Lapse võime taluda pettumusi on kergem, kui tal on tugev usaldus hooldaja suhtes. Sellisel juhul ta ei koge keelde ja
moondunud. Näiteks tuba, mis on sisustatud möödliga, tundub olevat suurem sama suurest toast, mis on tühi. Objektid, mis on heledavärvilised ja hästivalgustatud, tunduvad olevat suuremad ja lähemal kui need tegelikult on. Sageli tajutakse suurte vahemaade korral objekte olevat lähemal ja väikeste vahemaade korral kaugemal olevat. Täpselt sama on ka ajavahemikega. Näiteks lühiajalisi ajavahemikke kiputakse ülehindama, kuid alahindama pikemaaegseid ajavahemikke. Lastele tundub aeg voolavat aeglaselt, kuid samas vanemaealistele tundub aeg kulgevat kiiresti. Füüsikaliselt ei ole võimalik, et ühte neuronisse oleks kuidagi talletatud või salvestatud visuaalne kuvand ( s.t. informatsioon ) näiteks vanaemast. Puhtalt füüsiliselt pole see võimalik. Võimalik on ainult see, et mingi kindel neuron võib oma laenglemisega ja oma seostega teiste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
