v Iseseisev hakkama saamine v Täiskasvanud teejuhiks v Lapsevanema pühendumus õpetamisele v Aeg v Rõõmsameelne kohtlemine Õnnelikud ja eneseteadlikud lapsed v Ettearvatus v Stabiilsus v Lapsevanemad v Argipäev mõistetav, käsitletav, mõttekas v Hea enesetunne, avatud, rõõmus, sõbralik, rahulik v Teadmine, et inimesed ei soovi neile halba v Lepitavus Madal enesehinnang v Ei pea endast lugu ja alahindab end v Valetab v Probleemide raske lahendamine v Julguse puudus v Enesesüüdistus Tänan kuulamast!
Kuigi enamik õpilasi ei aktsepteeri hoiakute tasandil kiusamist, käitub ja tegutseb nii mõnigi kiusamisolukorras viisil, mis võimendab ja aitab kiusamisele kaasa. Kiusamisest kõnelemist takistab: · Mõte selle kohta, et kiusamine muutub üha hullemaks, kui sellest rääkida · Kiusatuks muutumisest häbenetakse kõnelda Kiusamist ja vägivalda on raske välja selgitada, kui: · Kiusaja teeskleb süütut · Kiusaja väidab, et tegi ainult nalja · Kiusaja süüdistab kiusatut · Kiusatu alahindab olukorda · Teiste arvates pole asi nii hull Lõpetuseks ütlen niipalju, et ma loodan, et ajapikku koolivägivald ja kiusamine esineb harvem või ei esine enam üldse.
· Arg, tagasihoidlik, ebakindel ja vaikne · Teeb seda mida kästakse · Ei julge vastu hakata, ega teagi millal peaks ja kuidas. · Üritab kõigile meele järgi olla, hoolimata sellest, kas see ka talle endale kasu toob · Üritab alati "õiget asja" teha. Melanhoolik- Tegelane Amy Julie Ortoloni raamatust "Liiga täiuslik" · Väga arg ja enesekeskne, ei meeldi võõrastega suhelda, enesessesulgunud · Arvab endast suhtelt halvasti, alahindab enese võimeid ja välimust. · Ei taha enese peale võtta tähtsaid asju, kuna arvab, et ei saa nendega hakkama · Ei taha uusi kohti külastada, ei kohane eriti hästi, kuna on arvamusel, et teeb kindlasti midagi valesti või eksib ära. · Oma maailmavaates ja arvamustes kinni, ei taha alguses üldse teiste arvamusega nõustuda, kuid pärast peab tunnistama, et neil oli õigus.
Jakob Hurt Slaid 2. Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Himmaste külas. Tema isa oli kohalik koolmeister. Kodust sai Hurt kaasa tugeva religioosse vaimsuse ja huvi hariduse vastu.Ta oli Eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Slaid 3. Ehkki tema pere majanduslikud võimalused olid viletsad, õnnestus tal saada hea haridus. Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Slaid 4. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejär...
Tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkus Tsivilisatisoon on kõige suurem kultuurilis-eneseteaduslik jaotus inimkonna sees. Tsivilisatsiooni kuulumise määrab vastava inimhulga enesemääratlus. Enesemääratlusel on neli määratlust: keel, tavad, religioon ja ajalugu. Samuel Huntingtonil, Francis Fukuyamal ja Pippa Norrisel on kõigil omad maailmavaated ja arvamused tsivilisatsioonidest ja nende kokkupõrke võimalikkusest. Tsivilisatsioonide kokkupõrke hüpoteesi alustas Samuel Huntington. Ta kinnitas 1996. aastal ilmunud sama pealkirja kandvas raamatus, et pärast külma sõda ei domineeri maailmapoliitikas enam konkureerivate ideoloogiate konfliktid, vaid tsivilisatsioonide ja kultuuride konfliktid. Huntington ütles, et kultuuri jõud on suurem kui üleilmastumise lõimiv jõud ja et inimeste lojaalsuse määravad lõplikult kindlaks kogukondlikud sidemed, mille aluseks on religioon, rahvus ja ühine ajalugu. Huntingtonil ol...
Resümee Kairi Pulst, SS M.Merimee ,,Colomba" Teoses ,,Colomba" on peategelasteks vanem, pisut kartlikum ja alandlikum vend Orso ning tema mõjukam noorem õde Colomba, kes mõjutab tihtipeale meelega oma venda, et asjalood kulgeksid talle sobival kujul. Peamine tegevus kulgebki Orso, Colomba ning ühe teise perekonna, Barricinide vahel. Vaen on kestnud sajandeid ning keegi ei mäleta enam täpselt, millest see alguse sai. Tegevuspaigaks on Korsika saar, kus on omane, et probleemid lahendatakse omavaheliselt ning vägivaldselt, kohtu poole pöördutakse äärmiselt harva ning viimases hädas. Au sees on aga bandiidid, kellega häid suhteid hoida on soovitatav, et vajadusel nende abi vaenlaste vastu kasutada. Teoses ei puutumata ka armastuse teema. Raamat algabki sellega, et kolonel oma tütre miss Neviliga otsustab külastada Korsika saart. Peetakse läbirääkimised paadi...
käi üleöö ja võtab aega aastaid. Samuti arvan ma, et maailmas ei teki seda kultuurilist ühtsust, sest see poleks lihtsalt reaalne. Pigem toob see endaga kaasa konflikte. Fukuyama on tsivilisatsioonide kokkupõrke hüpoteesiga küll nõus, kuid samas nagu ka pole. Ta on nõus sellega, et kultuuriteguritest on kujunenud prisma, läbi mille vaatavad tänapäeval paljud inimesed ka rahvusvahelisi suhteid. Samas teiselt poolt ta usub, et see seisukoht alahindab ülemaailmset arengut edasi viivaid lõimimisjõude. Fukyama nõustub Huntingtoniga, et kultuur ja ühisele kultuurile tuginev poliitiline identiteet ei kao vähemalt lähitulevikus. Erinevalt Huntingtonist arvab Fukuyama, et moderniseerimine toob kaugemas tulevikus kaasa paljude institutsioonide sarnastumise sõltumata sellest, millisest kultuuripunktist liikuma hakati. Riikide majanduslik lõimumine on kõige edukam ja selle
Mõndasi inimesi kiusatakse tema välimuse,riietus stiili ,käitumise pärast. Paljusi inimesi kiusatakse nii lihtsate asjade pärast,mida tavainimene ei märkagi,aga kiusaja oskab ideaalselt inimese iga väiksema vea üles leida ja selle kallal teda norida. Mõnikord isegi kõige lihtsamate asjade pärast - prillide või inimese soo pärast. Aga miks kiusajad teevad seda ? Miks nad norivad inimesi nii väikeste asjade pärast? Vastus on vägagi lihtne,kiusaja on vägaigi ebakindel endas ja ta alahindab ennast,mõndadel on kodus rasked olukorad, mõnikord on juhuseid kus kodus alavääristatakse last ehk siis siin kohal kiusaja rolli täitvat inimest ja siis omakorda kiusaja elab end välja teiste omavanuste peal,ta ei suuda taluda ohvriks olemist. Kiusaja ei mõista aga, kui palju ta teise inimese mõttemaailma ja psüühikat kahjusat oma norimise ja kiusamisega . Tihti peale valivad kiusajad ohvriks inimese,kes võib kiusaja arust temast paremad olla,sest ta
Ta võitleb oma laste nimel üksi, kuna laste isa oli juba ammu kodust ära läinud. Eelkõige muretseb Amanda Laura pärast, kes on nii endasse tõmbunud ja pole suutnud ühtegi kooli ära lõpetada, ning tegeleb aina oma klaasist loomakestega, ühesõnaga elab oma maailmas. Nimelt Laural on üks jalg lühem kui teine ja tänu sellele ta lonkab. Talle on see olnud igal pool suur takistus, ning sellest on tekkinud tal alaväärsuskompleks. Ta alahindab ennast, ning peidab teiste eest. Kuid raamatus on veel üks tegelane, kes suutis Laurat natukene aidata. Laura kauaaegne silmarööm Jim O`Connor, kes perekond Winfieldidele külla tuli. Just tema sai kohe aru mis Laural häda on. Ta teadis et Laura vastu tuleb huvi tunda ja tema mõttetega kaasa minna. Jim võttis ta tantsima ja huvitus isegi Laura klaasleludest, mis tegelikult tundusid nii totrana. Probleemiks on näidendis ka ema ja poja suhe
temas ka õrnust. Ta võitleb oma laste nimel üksi, kuna laste isa oli juba ammu kodust ära läinud. Eelkõige muretseb Amanda Laura pärast, kes on nii endasse tõmbunud ja pole suutnud ühtegi kooli ära lõpetada, ning tegeleb aina oma klaasist loomakestega, ühesõnaga elab oma maailmas. Nimelt Laural on üks jalg lühem kui teine ja tänu sellele ta lonkab. Talle on see olnud igal pool suur takistus, ning sellest on tekkinud tal alaväärsuskompleks. Ta alahindab ennast, ning peidab teiste eest. Kuid raamatus on veel üks tegelane, kes suutis Laurat natukene aidata. Laura kauaaegne silmarööm Jim O`Connor, kes perekond Winfieldidele külla tuli. Just tema sai kohe aru mis Laural häda on. Ta teadis et Laura vastu tuleb huvi tunda ja tema mõttetega kaasa minna. Jim võttis ta tantsima ja huvitus isegi Laura klaasleludest, mis tegelikult tundusid nii totrana. Probleemiks on näidendis ka ema ja poja suhe. Pojale ei meeldi selline
näitavad, et informatsioon enda kohta, mis on vastuolus isiksusel kujunenud Mina- kujundiga, omandatakse hoopis halvemini kui informatsioon, mis seda kujundit kinnitab, vahel aga ei omandata seda üldse. Näiteks G. Meadi meelest pole indiviidi eneseteadvus midagi muud kui vastastikuse sotsiaalse mõjutuse tulemus; selle mõjutamise protsessis harjub indiviid vaatlema iseennast kui objekti. Meadi teooria taandab sotsialiseerimise protsessid indiviidide otsesele vastastikusele mõjutamisele ja alahindab laialdasemat ühiskondlike tingimuste ja kultuuri kompleksi. Indiviidi kujunemist mõjutab suures osas ümbritsev keskkond, sealhulgas teised inimesed. Lapse jaoks on tema esimesteks enesemääratluste tugipostideks tema vanemad, vennad-õed, vanavanemad jt. Lapsena omandatakse vanemate käitumismudelid, jagatakse kogemusi, väärtushinnanguid, sageli ka arvamusi. Lapse varajases eas on tema arvamus enamjaolt vanemate arvamuse peegeldus kuna lapsel puudub isiklik kogemus või sama mõjuga
” Kuidas teha mahasurutud rahvale selgeks, et ka tal on väärtus? Kas selline ajaooga manipuleerimine pole mitte paratamatus? Hvostov:”Jakobson andis Eestile tema rahvusliku ajaloo, kuid ta ei teinud seda ajaloolase vaid ideoloogina. Ja seda alget kannab meie rahvuslik ajalooteadus endas tänapäevani.” (lk 206) Kindlasti on selles oma jagu tõtt, eriti kui rääkida esimese Eesti aegsest ajalookästilusest. Siiski näib mulle, et Hvostov alahindab tänaseid eesti ajaloolasi ja ülehindab keskmist eestlast. Nii palju kui ma omaajaloo tundidest kaasa olen võtnud, ei mäleta ma, et oleks maha salatud, et et eestlased ilmselt terroriseerisid latgaleid, et üks maakond läks mõnigi kord sõtta teise vastu, et eestlastel polnud oma riiki ega kirja. Mis keskmisesse eestlasesse puutub, siis teab ta tõenäoliselt midagi Lembitust, Kaupost ja Ümera lahingust. Väide”Enamus meist jätkab muistset vabadusvõitlust nende vastu, kes on ammu hauas
Õnnelikud lapsed on need, kelle enesetunne on hea, kes on avatud, sisemiselt rõõmsad, sõbralikud ja rahulikud. Nad teavad, et teised inimesed ei soovi neile halba, et täiskasvanud hoolitsevad nende eest nii, et midagi halba ei juhtu. Laps ei saa alati kõike, mida ta tahab ja sellega peab ta oskama leppida, kuid laps vajab alati enda ümber hoolitsevaid ja heatahtlikke täiskasvanuid Madal enesehinnang Madala enesehinnanguga inimene ei pea endast lugu ja alahindab ennast. Endast parema mulje jätmiseks valetavad nad tihti. Madal enesehinnang ei luba probleemile suunatud toimetulekut kasutada, sest alati püüakse kohaneda ja vaikselt ära kannatada. Ta ei julge midagi teha, tahta ega arvata, sest enese meelest ei ole tal ühtegi positiivset omadust, mis annaks õiguse tal midagi soovida või julguse midagi üritada - olgu selleks soovituks siis mõne inimese armastus, kandideerimine huvitavale töökohale või midagi muud
Jakob Hurt oli juba üliõpilasena ühiskondlikus elus väga aktiivne, ta võttis osa ka "Vanemuise" seltsi üritustest. 1872 sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi (ÕES-i järglane) president. Seda ametit kasutas ta ära rahvaluule kogumise forsseerimiseks. Lisaks rahvaluule kogumisele tegeles ta ka eesti keele ning kultuuri uurimisega. Sama kümnendi lõpul tekkisid Hurdale vastuolud C. R. Jakobsoniga. Vastuoludel arvatakse olevat mitu põhjust. Esiteks arvas Hurt, et Jakobson alahindab kiriku osa kultuurrahva kujunemisel ning suurt osa mängis ka see, et Hurt oli siiski suhteliselt sakslaste sõbralik, aga Jakobson oli oluliselt radikaalsem. Kuigi Hurt oli lõpuks siiski Otepääl pastoriks saanud lahkus ta tüli pärast Jakobsoniga Eestist ning töötas 1901. aastani Peterburis eesti Jaani koguduse pastorina. Neil aastatel pühendas ta oma elu teadusele. Kuna ta oli ka andekas kirjamees propageeris ta uut kirjaviisi (1864 andis välja
endale elus kohta ning arvab, et ta pole austust ja lugupidamist, mis teda tihti saadavad, sugugi ära teeninud. Faust ei uskunud, et suudab nautida elu, seetõttu võttiski ta vastu Mefistofelese pakkumise: Mefistofeles täidab kõik Fausti soovid, ning on ta teener, kuid kui Faust teise ilma jõuab, täidab Faust Mefistofelese soovid. Ta allkirjastas lepingu oma veretilgaga. Kuigi Faust on väga haritud mees, saanud magistri- ja doktorikraadi, arvab ta et ei ole midagi elus saavutanud, ning alahindab ennast. Ta veedabki suurema osa ajast filosofeerides ja iseennast haletsedes, kuigi tegelikult ei ole tema elus midagi nii korrast ära, võimalus mis talle läbi Mefistofelese avaneb on ju tegelt suurepärane, kui oled inimene kes elab hetkes. Aga kas Faust seda oli? Kas keegi üldse on selline? Raske valik minuarust kindlasti. Aga kui elus pole enam suurt midagi kaotada, siis miks mitte see natukenegi huvitavaks teha. Faustiga juhtus palju, kuid enamasti läks tal siiski ju kõik hästi
valmistamiseks. 4 Lilled, mesilased, õietolm ja mesi Erinevatel allikatel põhinedes võib öelda, et mett peaks inimene sööma 5kg aastas, et omada märksa tugevamat tervist ja erksamat olekut. Eestis on kahjuks mee tarbimine alla 1kg inimese kohta. Eelistatakse mee asemel suhkurt, mis koosneb 99% sahharoosist, mis peensooles insuliini abil lõhustatakse, mesi koosneb lihtsuhkrutest ning inimene omastab need ilma ümbertöötlemis vajaduseta. Suur osa inimestest alahindab mee ja üleüldiselt mesilaste tähtsust. Albert Einstein on öelnud: ,,kui mesilased ühel päeval maakeralt kaovad, jääb inimkonnal elada neli aastat." Eks see ,,neli aastat" on üsna umbkaudne, aga samas üsnagi võimalik. Praeguse aja massmesinduse keskuste käitumine, mesilastega manipuleerimine ja nende ära kasutamine on üsnagi robustne, pidev transportimine, põllumajanduse masstootmisest tuleneva bioloogilise mitmekesisuse puudumine on mesilastele ebaloomulik.
nimetati ametisse Eesti esimene naispresident, siis poliitikas domineerivad ikka mehed. Asi pole selles, nagu poleks naistel seda võimalust mõjuvatele kohtadele tõusta, vaid enamik ei pürgigi selle poole. Kõrgharidusega minnakse sekretärideks, sotsiaaltöötajateks, raamatupidajateks, õdedeks ja õpetajateks. Vähe on naisadvokaate,investoreid, juhikohtadel töötavaid naisi, ettevõtjaid, arste, poliitikuid. Millegipärast alaväärtustab naine endiselt iseennast ning alahindab oma võimeid. Me küll võitleme selle eest, et meil oleks aega hoolitseda oma tervise ja välimuse eest ja ei peaks keskenduma ainult pere- ja kodutöödele, kuid sealt edasi oleks kõik justkui seisma jäänud. Siis jäädakse ikka ootama „printsi“ kes viiks nad ühiskonnas kõrgemale kohale ja hoolitseks majandusliku heaolu eest, selle asemel, et end ise majanduslikult paremale järjele viia ja mingeid suuri muutusi esile kutsuda.
· kirjaoskus on kasvanud kolmekümne aastaga kahe-või kolmekordseks · araabia naised saavad rohkem haridust · parem tervishoiusüsteem parandab elukvaliteeti ja pikendab eluiga · võtta lääne tsivilisatsioonilt tehniline ja teaduslik teave, heita kõrvale kahjulikud muutused · halim barakat : araabia ühiskond on killustunud, autoritaarne, traditsionalistlik, kannatab patriarhaalsuse, ühtse kodanikuühiskonna puudumise all · lääne haridus alahindab sügavamaid, vaimseid väärtusi, soodustab teaduslikke uurimusi usu arvelt · islam peab tähtsaks teadmiste seostamist vaimsete eesmärkidega · haritud araablased on õppinud leidma tasakaalu tänapäevase elu ja traditsiooniliste väärtuste vahel Fundamentalism : · islamiriikidele omane ühisjoon : lahtiütlemine lääne moraalist ja käitumiskoodeksist, kui se on vastuolus islami traditsioonidega
kaasa rääkida, sest alati peab lähtuma lapse huvidest. Alati aga lapsed ei tea, kas just ,,need" on tema parimad huvid, kuid siiski annab see töötajale parema ettekujutuse, millised on lapse ootused. Sama olukord aitab lapsel aru saada, et temaga arvestatakse, vaatamata sellele,et ta on veel väike. See annab talle rohkem enesekindlust ning julgust. Oluline on lapse motiveerimine, sest see omakorda loob efektiivsema tee lahenduseni. Kui lastekaitsetöötaja ei kasuta motiveerimist või alahindab selle tähtsus, siis laps justkui ei näe väljapääsu ning olukord võib muutuda veel halvemaks. Motiveerimine peab olema pidev ja selle eelduseks on usalduslikud suhted lapsega kui ka mingil määral tema vanematega. Siia alla kuuluvad ka tunnustamine ning kiitmine, mis toovad välja lapse tugevused. Arvan, et konkreetse lapsega ja tema juhtumiga peaks tegelema üks lastekaitsetöötaja, sest see aitab nii ühel kui teisel isikul paremini asjasse
on palju. Autor toob välja, et siin on võimalik teha sel teemal veel palju uuringuid ning käesolev artikkel on heaks alusmaterjaliks. Artiklist tuleb välja, et palju on räägitud ebasobivate kaaslaste mõjust inimese kuritegelikule käitumisele, kuid vähe on pööratud tähelepanu naabruskonnale. Selgub, et tüdrukutele mõjub halb naabruskond palju intensiivsemalt ja kahjulikumalt kui poistele. Ei ole saladus, et kõige olulisem on siiski perekond. Uuringutest selgub, et pere alahindab võimalusi tüdrukute sattumiseks kuritegelikule teele. Kuritegevusele satuvad ka need noored, kel puudub korralik perekond ehk kasvanud ühe vanemaga või talunud väärkohtlemist. Kui peres puudub isa, siis milline jälg soorollidest jääb lapsele? Koolil peaks samuti olema ülesanne tegeleda sugude vahelise sotsialiseerumise arendamisega. Selles artiklis olevat tulemused on sobilikud koostööks sotsioloogiste uurimustega identiteedi esikerkmisest
Unistuste naine peab kindlasti oskama kodu hoida ja seda hinnata. Nii ma küsingi endalt: ,,Milline peaks olema minu unistuste naine, kui ma oleks mees?" Minu jaoks on üks tähtsamaid asju abielu ja läbisaamine ämma ja äiaga. Kuidas mõjutavad peod suhet? Minu naine peaks mind julgustama, olema minu kõrval kui ma teda vajan ja toetama igal hetkel. Naine ei tohiks alahinnata enda meest, sest sellest tekivad tülid ja lahkuminekud. Ei saa ju elada kellegagi koos nii kui teine ainult alahindab ja mõnitab, see teeb kurvaks ja inimene ei tea enam mis on õige ja mis vale. Ükski naine ei tohiks petta enda meest ja loomulikult ei tohiks mees petta enda naist. Paljud varjavad mehe petmist aga kas tõesti pole südametunnistust naisel ja kuidas saab üldse nii edasi elada teadmisega, et oled enda kallimat petnud. Kui minu naine peaks mind petma, ükskõik mis moel, jätaks ma ta kohe maha. Pole vaja mingeid vabandusi, sest kuidas saab sellist asja üldse põhjendada
Peetakse läbirääkimised paadiomanikuga, see nõustub, kuid ühel tingimusel: kaasa peab saama tulla ka tema tuttav Orso della Rebbia, kes soovib samuti samasse kohta minna. Orso pöördus kodumaale, et panna õde mehele ning müüa maha oma väikesed maavaldused, kui nende eest saaks nii palju, et mandril ära elada, mitte kättemaksuks nagu saareelanikud arvasid. Nõustutakse, kuigi miss Nevil on esialgu pisut põlglik, eemalolev ja alahindab külalist. Peale reisi kohtutakse veel ning ajapikku, küllaltki kiiresti, tekivad miss Nevilil mehe vastu tunded. Nad ei puutu eriti kokku, kuid ükskõiksus muutub kiiresti kiindumuseks ja seda märkab ka Orso õde Colomba, kellega teoses tuttavaks saadakse. Colomba saab miss Neviliga väga hästi läbi ja toetab teda. Kohale jõudes arvasid linnaelanikud, et ta on argpüks. Orso ei arvanud, et kaks aastat tagasi tapsid tema isa Barricanid
leevendavaid ja toetavaid võimalusi. (Payne, 2009, lk 514) Sotsiaaltöö terminaalselt haigete inimestega sai rohkem tunnustust, kui see teema läbis National Association of Social Workers juhiseid, teemal kliendi enda otsused oma elu lõpus. See seob töö terminaalselt haigetega sotsiaaltööga, mis omakorda suurendab muresid, et kuidas tagada inimestele võimalus teha otsuseid nende ravi ja hoolduse üle nende elu lõpul. (Payne, 2009, lk 518) Sotsiaaltöö kliiniline mudel alahindab sotsiaaltöö potensiaalset rolli reguleerida sotsiaalküsimusi, mis puudutavad surma ja leina, millega seisavad silmitsi üksikisikud, perekonnad ja kogukonnad. Kogukonna roll tuleks liigendada viisil, mis sisaldaks kliinilist praktikat, aga identifitseeriks sotsiaaltöö laiemat rolli. Selliseid võimalusi võib näha terminaalselt haigetega tegelemise arengus. (Payne, 2009, lk 519) Sotsiaalala kaks arenguvaldkonda surmaeelses ja palliatiivses ravis on eriti tähtsad.
oleva inimese omas ajas. See lihtne kristlane ja lihtne südametunnistus andis alguse kiriklikule sokilainele mis muutis kogu Lääne ajaloo kulgu. 1506. aastal andis Luther mungatõotuse ja veebruaris 1507. Pühitseti ta preestriks. (Luther ei tahtnud kirikut lõhestada. Pigemini tahtis ta kiriku ja paavsti autoriteeti kaitsta kui seda rünnata. Tema sooviks oli, et puudused kõrvaldataks ja kirik võiks olla tõeline Issanda kirik Pühakirja sõna kohaselt. Paavst Leo X alahindab olukorra tõsidust nimetades Lutherit alguses joobnud saksa mungaks,... suutmata äratunda ja mõista, et Luther on eelkõige vaid sütik nendes sündmustes, mis ajaloos kogunenud pahameele katoliku kiriku vastu plahvatama panevad. Tagajärjed kujunesid välja samm-sammult. Vaatamata raevukatele rünnakutele katoliku kiriku poolt jääb Luther oma veendumustele kindlaks.) Wormsi riigipäeval a.1521 ütleb ta Saksa-Rooma keisri Karl V ning riigi ilmalike ja vaimulike
vahetus kontaktis. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Pluralistlik mudel Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus sellest lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased (neil ei saa kõigil olla Harvardi kraadi ega sarnaseid väärtushinnanguid) ja alahindab konfilktiallikaid valitseva klassi seas. Nad väidavad, et ärihuvid võivad olla väga erinevad. Eri võimusektorid võitlevad harilikult nappide ressursside pärast ühiskonnas. Massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist terve süsteemis. 2. Kollektiivse käitumise mudelid (268-271) Mis teeb muidu tavalisest inimhulgast grupi hüsteerilisi kakerdajaid või lõhkuva jõugu?
Kuldkalad ja klounbootsiad on ühed vähestest liikidest, kes kasvavad vastavalt akvaariumi suurusele. Kas kasvu närbumine on neile ohtlik? Kindlasti tekitavad valed pidamistingimused kaladele stressi, mis omakorda suurendab haigestumise ohtu. Akvaariumitaimi on raske kasvatada. Vastavalt nõudmistele meil aias kasvatatavatele taimedele on akvaariumitaimed lausa umbrohi. Tagades sobiva valguse ja pinnase, kasvavad taimed kergelt ja kiiresti. Enamus algajatest alahindab taimedele vajalikku valgust. Taimed toituvad fotosünteesi teel ning kui nad ei saa vajalikku valgust, siis nad lihtsalt ,,nälgivad surnuks". Vajaliku valguse hindamine on küll raske, kuid üldiselt punase värvusega taimed vajavad palju valgust, helerohelised taimed keskmiselt ning tumerohelised taimed lepivad ka kesisema valgusega. Pikaajaliselt lepivad kesise valgusega näiteks sellised taimed nagu Java moss, Anubias ja enamus Cryptocoryne liikidest
Mõistke ja suurendage enesehinnangut Halval päeval, kui me hindame end madalalt ja meid on haaranud negatiivsete tunnete pööris, näeme enda ümber maailma, kus kõik teised on meist targemad, saavad kõigega hakkama, omavad suurepäraseid suhteid, saavad stressist jagu. Tegelikult pole maailm selline, see vaid tundub meile nii, kui me ei oma asjade üle kontrolli. Enesehinnangu probleemidega võitlevad kõik inimesed, ka need, kes jätavad enesekindla mulje. Paistab, et meie enesehinnang on pideva tähelepanu all. See võib hirmsa kiirusega liikuda üles ja alla. Kas see tuleb teile tuttav ette? Ärge muretsege, me kõik töötame enesehinnangu kallal. Me peame seda tegema, sest meid ei õpetatud lapsepõlves uskuma iseenda seesmisi väärtusi, ja seepärast peame seda nüüd tegema. Meie enesehinnang on nagu ilus, kuid õrn lill. Selleks, et kasvada ja kaitstud olla, vajab see pidevat toitmist ja hoolitsust. Alati mõelge selle üle, et kui oma enesehinna...
See viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks -> marxism kui konfliktiteooria Tööjõu võõrandumine: Majanduskasv (lisaväärtus) tugineb tööliste ekspluateerimisele: tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel; Tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud kui kaup. Kriitika: Majanduslik deteriminism ei olda nõus, et majandus määrab kogu ühiskonna arengu Alahindab mitte-majanduslike huvide rolli Ei suuda prognoosida ühiskonna arengut (klassistruktuurid jäigemaks, konflikt, revolutsioon, kommunism) Nn "Suur" teooria, empiiriliselt võimatu testida Durkheim: Mehhaaniline solidaarsus- kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus. Orgaaniline solidaarsus- sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu
3. Mõistus on sündides puhas tahvel (tabula rasa) kui laps sünnib, tal teadmised puuduvad. Ja teadmised hakkavad kogunema ümbritsevast maailmast välistemeelte e kogemuste kaudu ja enesevaatluse kaudu saame teadmisi iseendast e reflektsiooni ideesi. Asjad sünnitavad meis ideid, mis neid asju esindavad, siit tema teooria nimetus esindusteooria. Imanuel Kanti pööre tunnetusteoorias Püüdis ületada empirismi ja ratsionalismi puudusi, sest esimene alahindab mõistuse osa tunnetamisel ja teine alahindab kogemust. Arutluskäik: ta väitis, et on olemas "asi iseeneses" objektiivne maailm, mille kohta ei saa midagi konkreetset öelda, sest ta on tunnetamatu. "Asi iseeneses" mõjutab meie meeleorganeid ja tekitab aistinguid. Seda kuidas "asi iseeneses" meile aistingute kaudu nähtub on "asi meie jaoks" ja tunnetada saabki "asja meie jaoks" e nähtumusi. Tunnetuses eristab kahte aspekti: 1
Tervise kohta on umbes paarsada tõsiseltvõetavat definitsiooni. Tervis personaalne vs sotsiaalne tähendus. Inimene võib enda arvates olla terve, aga kõrvaltvaatajate seisukohast haige. Samamoodi on haigust raske defineerida. Tervis, erinevad kontseptsioonid * funktsionaalne organismi suutlikkus täita oma rolli. Sõltub palju ühiskonna väärtushinnangutest, mida loetakse normaalseks funktsioneerimiseks. * majanduspoliitiline rõhutab personaalset vastutust oma tervise eest. Alahindab sotsiaalseid, keskkondlkke ja teisi mõjusid. * sotsiaalpoliitiline peab olulisemaks sotsiaalset keskkonda ja seda kujundavat poliitilist konteksti. * meditsiiniline konkreetselt tervis kui haiguse puudumine. Ei puudutata mingeid muid tegureid, oluline on ainult haiguse olemasole või puudumine. * akadeemiline tervisega on seotud kaks suuremat valdkonda psühholoogia ja sotsioloogia. Nende teaduste puhul nähakse tervist kui biopsühhosotsiaalset konseptsiooni
6 Tunded kurbus, ärevus, süütunne, häbi, pettumus ja viha. Kehaline seisund väsimus, energiapuudus ja pinge. (www.tlu.ee/.../KNK%20u01afa322c892254dfba5e2c457286bdd.doc ) Inimese mõttemaailm on suur ja lai. Keegi ei suuda näha iniemese sisse. Nii samuti hoitakse enesehinnagut kinni enda mõtlemises. Inimene süüdistab ennast iga väiksema vea pärast ning alahindab oma positiivseid omadusi. Inimene keeldub arvamast, et ta on hea. Käitumises inimene ei oska ennast ise maksma panna. Ta surub enda soovid alla ning täidab, vaid teiste poolt antavaid ülesandeid. Samuti inimese kehakeel on iseäralik ( selg küürus ning väldib teiste inimestega silmsidet). Madala enesehinnaguga inimene on enamasti väga emotsionaalne. Temale läheb korda igasugune arvamus, mida tema kohta räägitakse. Tihti nad on loiud, kurvad, pettunud ja vihased
võõrandumine; väärtuse käsitlus; kriitika Konflikt annab tõuke sotsiaalseks muutuseks. Igale ühiskonnale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal-talupoeg, kapitalist-tööline …) Võõrandumine – majanduskasv tugineb tööliste ekspluateerimisele, tööjõud kui kaup. Kriitika – Majanduslik deteriminism – ei olda nõus, et majandus määrab kogu ühiskonna arengu; alahindab mitte-majanduslike huvide rolli; ei suuda prognoosida ühiskonna arengut • Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia Mehhaaniline solidaarsus – individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. Traditsiooniline ühiskond.
ole vahendatud tõestamisega. Need on tõed, mida mõistetakse intuitsiooni abil, s.t mõistuse poolt vahetu äranägemise abil. Neile on iseloomulik maksimaalne selgus ja täpsus. Esimene teadmuse liik on meeleline teadmus. Teine ja kolmas on intellektuaalne teadmus. Nendele kolmele teadmuseliigile antud hinnanguis avaldub kujukalt Spinoza tunnetusteooria ratsionalism. Vastandades mõlemad intellektuaalse teadmuse liigid meelelisele teadmusele, alahindab Spinoza meelelise teadmuse ja 9 kogemuste tähtsust. Ta ei tunnista kogemust tõsikindla teadmuse allikaks. Ta ei näe kogemuses, praktikas tõesuse kriteeriumi. Ses suhtes on Spinoza ratsionalism teravam, järsem kui Descartes'i ratsionalism ( 2: 163-164). SPINOZA ATEISM Spinoza etendas olulist osa uue aja ateismi ja usulise vabameelsuse arengus. Oma
Võõrandumine (kaubastumine): • Majanduskasv (lisaväärtus) tugineb tööliste ekspluateerimisele: tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel; • Tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud kui kaup. Kriitika: • Majanduslik deteriminism – ei olda nõus, et majandus määrab kogu ühiskonna arengu • Alahindab mitte - majanduslike huvide rolli • Ei suuda prognoosida ühiskonna arengut (klassistruktuurid jäigemaks, konflikt, revolutsioon, kommunism) • Nn “Suur” teooria, empiiriliselt võimatu testida Emile Durkheim: Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu;
teistes sektorites tehtavaid otsuseid, mille juures need inimesed ei osale ühises vandejõus ega pruugi ka kontaktis olla. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus võimueliidist lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased ja alahindab konfliktiallikaid valitseva klassi seas. Pluralismi põhiväiteks on, et massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist terves süsteemis. Poliitikasfääris rõhutavad pluralistid võimu laialdast hajumist kolme valitsuskihi, kohaliku, osariikliku ja föderaalse valitsuse vahel. 2. Kollektiivse käitumise mudelid Kollektiivne käitumine institutsioonideväline reageering ühiskonnas toimuvatele siiretele ja muutustele.
Hiinlase jaoks on „näo kaotamine” tragöödia. Sellele võib järgneda suhte lagunemine. Seega on vaja tagada, et vestlused oleksid sujuvad. Otsene kriitika, eriti inimese vaatepunkti kohta võib lõppeda näo kaotamisega ja lõhkuda potensiaalse sõpruse või ärisuhte. Traditsionaalselt ei meeldi hiinlastele eputada. Nad väärtustavad tagasihoidlikkust ja viisakust mõistetakse kui enda alahindamist, mis on enam- vähem võrdne läänepärase tagasihoidlikkusega. Hiinlane alahindab end alati ja rõhutab end ümbritsevate inimeste staatust. Kui ta kuuleb komplimenti, ütleb ta, et see on liialdatud ja et ta ei vääri seda. Traditsioonide austamisel on hiina elus väga tähtis. See ei ole üllatav, sest mõned hiina traditsioonid on kestnud katkematult tuhandeid aastaid. Hiina inimesed on teadlikud, kui tähtis on nende panus maailma tsivilisatsiooni arengusse. Tõepoolest, mida teeks inimkond ilma
(soetud tervisega, füüsilise seisundiga, sotsiaalne situatsioon) ülekaalukad mõtted stress, probleem lahendamata. Seotud valdavalt probleemse situatsiooniga. luulum tted kõige raskem häire, mõte mis on kriitikalage, mille kohatusest inimene ise aru ei saa ja ta on veendunud selle õigsuses (naaber kriitab läbi seina) tüübid: 1. paranoidne luul (tähendus, jälitus, mõjutus, tagakiusamis, mürgitus, erootiline, kiivus), 2. depressiivne luul inimene alusetult alahindab oma väärtust (võimu, vaesus, alaväärsus, kuku) depressiivsus võib ka esineda luulutasandil. 3. suurusluul võimekus, leidurlus, rikkus, seksuaalse külgetõmbe luul, missiooniluul. ÜLEKAALUKAS MÕTE on inimese teadvuses domineerivam kujunenud mõte, mis pole reaalse situatsiooniga seotud ja mis tõrjub mõtlemises tagaplaanile tegeliku elu kajastuse. SUNDMÕTE on teadvuses vastutahteliselt korduv mitteadekvaatne mõte, mille ekslikkusest või tarbetusest inimene ise aru saab.
Ometi on Vürst kõrge vaimsusega inimene. Vürst on väga peene tundeline inimene. Tema ümber keerlevad kavaldajad ja teda ajavad ummikusse see et ta näeb nad suurepäraselt läbi, kuid samas täidab nende mis tahes palved ja usaldab isegi petiseid ja ära andjaid. Kui aga asjaolud ja kangelase intuitsioon ei anna alust inimestesse , siis süüdistab Vürst selles iseennast. Ta näeb küll maailma kurjust , kuid ei saa taganeda kaastunde positsioonilt. Ainukesena alahindab Vürst ainult iseennast. Ta tegeleb teiste inimeste ja nende probleemidega isegi oma üürikestel õnne tundidel. Ta valib selle pärast ka oma elu otsustaval hetkel õnne ja armastuse asemel kannatuse ja hukkumise. Oma romaanis on ta vastandanud peategelase kõigi teiste tegelastega. Nad kõik tunnevad Vürsti hingeelu ja jõudu , kuid ei mõista teda täielikult. Isegi kelmid loevad talle moraali ja püüavad õpetada talle kuidas õigesti elada.
· Enesehinnangut (inimese käitumise oluline mõjutaja) - kujuneb ümbritseva keskkonna mõjul · Inimese arengupotentsiaali realiseerumist ENESEHINNANG võib olla: 1) ADEKVAATNE - Inimene teadvustab oma häid ja halbu külgi, oskab end hinnata, peab endast lugu. 2) EBAADEKVAATNE - Inimene hindab ennast mitteadekvaatselt, ületähtsustades kas nõrgemaid või tugevamaid omadusi. liiga madal - inimene alahindab end, ei pea endast lugu, tunneb alaväärsust, võib avalduda ka teiste halvustamises. liiga kõrge - inimene ülehindab end, vähene enesekriitika, üleolev hoiak teiste suhtes. Enesehinnangu kujunemine algab varases lapseeas, esimene mõjutaja on vanemate suhtumine. Väga oluline on ka õpetaja. Laste ja noorte enesehinnang võib olla kõikuv, stabiliseerub tavaliselt täiskasvanueas. Adekvaatse enesehinnangu kujunemiseks on oluline:
võimusfääride juhtide sotsiaalklassilist tagapõhja ja väitis et ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teise sektori otsuseid ja need inimesed osalevad ühises vandenõus. Sarnase sotsialiseeromise tulemusena on neil ühine arusaam ja nad tegutsevad viisil, et säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Pluralistlik mudel- võimueliidi kriitikud arvavad, et ettekujutus võimueliidist lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtudes eeldusest, et juhid on liiga sarnased ja alahindab konfliktiallikaid valitseva klassi seas. 15. Hariduse Hariduse avalik funktsioon- kultuuri edastamine, täiskasvanu staatuse harjutamine. Hariduse varjatud funktsioonid- varjatud õppekava( etnotsentrism, vanemate austamine)kriitikute arust varjatud funktsioonid tegelikult koolituse süda. Funktsionalstlike ja konfliktiteoreetiliste hariduslike vaatenurkade erinevused funktsion vaatenurk- koolid soodustavad konkurentsi sellega, et
Kool NIMI 12. B klass SOKRATES Filosoofia referaat Juhendaja: ÕPETAJA 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Antiikaeg..............................................................................................................................................4 Elulugu.................................................................................................................................................5 Sokratese surm......................................................................................................................................7 Kust me teame Sokratese vaadetest?..................................................................................................10 Sokratese filosoofia..............................................
hajuvusdiagramm. Enimkasutatavad korrelatsioonikoefitsiendid mõõdavad enamasti lineaarset seost, korrelatsioonanalüüs ei näita põhjuslikku seost. Pidevad andmed- Pearson, Spearman, Kendall. Pidevate andmete puhul kasutatakse tavaliselt Pearsoni korrelatsioonikordajat, nimetatakse ka lineaarseks korrelatsioonikordajaks, mis tähendab, et see mõõdab vaid lineaarset seost, näiteks, kui meie andmed on mõne teise kujuga seoses, siis alahindab Pearsoni korrelatsioonikordaja seose tugevust. Näiteks seos on parabooli kujuga, aga Pearsoni korrelatsioonikordaja ütleb, et seos näitajate vahel puudub, samas, kui kasutame mõnda teist korrelatsioonikordajat, näeme, et tegelikult seos nende kahe näitaja vahel eksisteerib. Seega tasub esmalt kontrollida, kas seos muutujate vahel on lineaarne. Kui seos lineaarne ei ole, siis saame kasutada mõnd
Õnnelikud lapsed on need, kelle enesetunne on hea, kes on avatud, sisemiselt rõõmsad, sõbralikud ja rahulikud. Nad teavad, et teised inimesed ei soovi neile halba, et täiskasvanud hoolitsevad nende eest nii, et midagi halba ei juhtu. Laps ei saa alati kõike, mida ta tahab ja sellega peab ta oskama leppida, kuid laps vajab alati enda ümber hoolitsevaid ja heatahtlikke täiskasvanuid (Õnnelikud lapsed, lk 23-26). 3. Madal Enesehinnang Madala enesehinnanguga inimene ei pea endast lugu ja alahindab ennast. Madala enesehinnanguga ei suuda inimene armastada ei ennast ega ka teisi. Nad tahavad jätta endast parema mulje ja seepärast nad valetavad tihti. Madal enesehinnang toob kahju ja sellega on raske elada! Madal enesehinnang ei luba probleemile suunatud toimetulekut kasutada, sest alati püüakse kohaneda ja vaikselt ära kannatada. See aga tähendab, et kasutusel on ainult oma emotsionaalsete
jm aspektide omavaheliste mõjude tulemusi (Sarafi no, 1990). Erinevad teadused kirjeldavad tervist erinevate tegurite mõjuga indiviidi suhtumistesse, uskumustesse, vaartushinnangutesse ja kaitumisse ning keskenduvad uuringutes valdavalt haiguste pohjuslikele teguritele, mitte niivõrd tervisele (Rootman ja Raeburn, 1994). Tervise majanduspoliitiline kontseptsioon Majanduspoliitiline käsitlus tervisest rõhutab indiviidi vastutust tervise eest ning alahindab tervise sotsiaalseid, keskkondlikke ning too iseloomust tingitud mõjusid (McKinlay ja McKinlay, 1986). Taoline seisukoht paneb kahtluse alla ka uksikisiku oiguse arstiabile, kuna inimene ise vastutab haiguse tekke eest. Majanduspoliitiline tervisekasitlus nihutab haiguste ravikulude koorma nii tervishoiuteenuse kasutaja kui tooandja kanda, loobudes (too)keskkonda reguleerivatest ja muudest lahendustest. Tervise kultuurilised eripärad
I pool 1. Sotsiaalsed faktid (enesetapud, valimistest osavõtt, asjastamine, subjektiivne reaalsus) (lk 46). Tehes igapäevaelus otsuseid, produtseerivad eri kategooriate ja gruppide liikmeid sotisaalseid fakte, lahterdatud korrapärasusi, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi. Enesetapud.Millega seletada madalamat enesetappude taset katoliiklastega võrreldes protestantidega võrreldes , abieluinimeste ja vallalistega võrreldes jne? Durkheim arvas et seletavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Abielu on side, mis ühendab üht isikut teisega ning ka katoliikluses toimub ühtuse õhutamine. Valimistest osavõtt. Ühendriikides võtavad valimistest osa rikkamad inimesed ehk mida suurem on sissetulek, seda tõenäolisemalt ta valib. Euroopa maades on aga vaeste osalemine valimistel võrdne või isegi suurem kui rikaste. Valimistest osavõttu mõjutavad faktorid: 1) toimuvad valimised Euroopa maades nädalalõ...
lahutuste % 50) "Meie abielu ei purune" ·Turvavöö kasutamine ·Haigestumine AIDS'i Väärkonsensus Tendents ülehinnata mingi arvamuse v õi käitumise (soovitava või ebasoovitava) üldlevikut "Nii teevad ( m õtlevad) kõik" Väärunikaalsus tendents alahinnata fakti, et v õi m ed ja soovitav v õi efektiivne tegevus on laialt levinud Järeldus alkoholi liigtarbija, kes alati paneb kinni turvarihmad, ülehindab joodikute arvu (väärkonsensus) ja alahindab inimeste arvu, kes panevad turvarihma kinni (väärunikaalsus). Veel enese suhtes heatahtlikke hinnanguid: ·Mida heatahtlikumalt suhtume enda o madustesse (vai msed v õi m ed, püsivus, huumoritaju), seda ena m kasutame seda o madust teistele hinnangu and misel. ·Kui m eil on sü mpaatia teiste suhtes, siis kaldu me arvama, et teised suhtuvad m eisse h ästi. ·Kui test või horoskoop esitab m eile m e eldivat infot, siis kaldu me seda usku ma ja hindame
kasutades seda estrite seguna. Muret on väljendanud propüülparabeen, mis on seotud toksilisusega. Arvatakse, et see võib olla hormoonsüsteemi kahjustav, kuid SCCS tõi selgusele, et kosmeetikas kasutataval levelil propüülparabeen on ohutu inimese tervisele. (Scientific Committee on Consumer Safety, 2013) Sylvia Maurer, Ohutuse ja Keskkonna Seenior poliitika ametnik Euroopa Tarbijate Organisatsioonist (BEUC), arvab, et ütlus „parabeenid on ohutud“ alahindab kogust, millega tarbijad tegelikult kokku puutuvad. Inimese kohta on keskmine kasutus 10 kuni 20 kosmeetikatoodet päevas, mis toob„segu mõju“ juurde, mida on ignoreeritud Euroopa Liidu antavas seaduses ja ei teata, kas see võib olla kahjulik. (Scientific Committee on Consumer Safety, 2013) BEUC järgi, võiks kaitsta kosmeetikat bakterite eest, ilma parabeene kasutamata, toodete parema pakendamisega. Samuti tuleks tarbijal olla teadlik väitest „ilma parabeenideta“ , sest
Esmatähtis on nii kiiresti õppida, et te ajale jalgu ei jää ja jõuaksite teisel eest ära lipsata. Ja tempo kasvab. Küsimus: Kas ma suudan toime tulla väljakutsega õppida pidevalt olema teistsugune juht? Juhtimislahendus: Mõtle. Rakenda. Vaata üle. Juhtimine on õppimine Õppimine on ebamugav, sest õppimine tähendab teisititegemist, eemaldumist enda jaoks mugavast tsoonist. Enamik meist ülehindab seda, mis meil praegu on ning millest tuleb loobuda, ning alahindab selle väärtust, mida me saada võime. Teadmised ei ole ilma tegudeta midagi väärt. Kõik jääb samaks, kui te midagi ei tee. See, mida te teete, määrab otseselt selle, mis te selgeks saate. Samas peab meenutama ka asjaolu, et vead on üks osa õppimisest. Küsimus: Kas ma suudan piisavalt ja küllalt kiiresti õppida? Juhtimislahendus: Hakake õppima- jalamaid! Suur õpetaja nr 1: vead Vead ütlevad meile, et see, mida me teeme, ei tööta. Nad ütlevad meile, et midagi on korrast ära
manipuleerimiseks Võimueliidi mudeli (Mills) ja selle kriitika pluralistliku mudeli näitel · Ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teistes sektoris tehtavaid otsuseid sarnane klassikuuluvuse ja sotsialiseerumisi tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest mis on õiglane ja hea · Pluralistlik mudel arvavad, et ettekujutus võimuliidust lihtsustab liigselt tegelikkust lähtub eeldusest et juhid on liiga sarnased ja alahindab konflikti allikaid valitseva klassi sees ärihuvid võivad olla väga erinevad · Pluralismi põhiväiteks on massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist süsteemis Haridus Hariduse avalikud ja varjatud funktsioonid, varjatud õppekava Avalikud funtsioonid : · kultuuri edasi andmine · edasi antav kultuur on värvitu · status quod säilitav · konflikte ja eriarvamusi ühiskonnas summutav
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
