tööstuslikult toodetud; tooted tervisele -vähendatud toiduenergiaga või optimeeritud toitainete sisaldusega või rikastatud vitamiinide/mineraalainetega/kiudainetega või mahepõllumajandustoormel põhinevad tooted. Hindamise alused Hindamine toimub kahel tasandil: · esmalt hindavad toidugruppide hindamiskomisjonid toodete organoleptilisi omadusi, uudsust, tervislikkust jt. omadusi selgitades välja alagruppide lõikes parimad uued tooted, parimad tooted tervisele kandidaadid · üldkomisjon hindab alagruppide võitjaid ja omistab neile märgi kandmise õigused. · Tooteseeria hindamisel arvestatakse üksikute toodete hinnete keskmist tulemust. TOOTE MÄRGISTAMINE KONKURSI MÄRGIGA · Märki võib kasutada võidutootel ajaliste piiranguteta, kuid tingimuseks on märgi kasutamine koos vastava aasta numbriga ning eeldusel, et toote pakendit pole muudetud.
Johanna Oras 12.a Et vastata küsimusele ,,Kas ja kuidas mõjutab kunst minu elu?", tuleb alustuseks seletada sõna ,,kunst" tähendust. Kõige üldisemas mõistes on kunst oskus mõnel loomingulisel alal. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti, näitekunsti ja filmikunsti. Kõigi nende alagruppide põhjal tuleb tõdeda, et kunst mõjutab kindlasti minu ja kõigi teiste elu. Ma usun, et kunst mõjutab minu elu erinevatel etappidel erinevalt, sest see sai alguse koos inimühiskonnaga kiviajastul ning on kasvanud üles koos inimsuguga. Ma arvan, et kunst mõjutas mind kõige rohkem varases nooruses, sest siis arenevad inimesed kõige rohkem. Lapsed õpivad siis maailma tundma läbi erinevate kunstiliikide. Näiteks
· mitmed grupiliikmed nimetavad korduvalt kedagi, kes meeskonda häirib ning koostööd mõne meeskonnakaaslasega peetakse peaaegu võimatuks. · mitmetele meeskonnaliikmetele tundub, et teised ei käitu nende ootustele vastavalt. · üksteise kohta tehakse palju oletusi. ...ühtsusega, kui · pole selge, kes meeskonda kuulub (mõned jätavad ennast välja, mõned kõrvalseisjad langetavad otsuseid). · sageli rõhutatakse erinevate alagruppide (nt tootmine ja müük, arendus ja haldus) erinevaid vajadusi. · omavahelised kokkulepped ja formaalsed reeglid on segased ning viivad sageli konkureerimise või tegutsemisest loobumiseni. ...edutundega, kui · eesmärgid tunduvad liikmetele segased või ülejõu käivad. · pühendumine ühistele eesmärkidele on vähene. · meeskonnaliikmed ei tea või pole rahul sellega, kuidas nende sooritust mõõdetakse.
20. etnotsentrism- uskumus, et oma kultuur on ainuõige ja hea ning, et teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal. Ksenofoobia- vihatakse neid, kes on teistmoodi. (neg. Enda oma parem, teised nõmedad.) 21. Sotsiaalsed normid- käitumisreeglid, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu. 22. Subkultuur- alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. ühiskonna alagruppide erinevusi väärtustes, arusaamades, normides ja käitumises. Ühiskonna alagrupid kaitsevad end ühiskonna mõju eest grupile piire luues ja neid tugevdades nt erialase keele kasutamine, erilised riided (punkarid)jne 23. Kontrakultuurid- Grupp inimesi kes vastanduvad üldlevinud arusaamadele. subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Nt 50-ndate biitnikud, 60-ndate lillelapsed, 70-ndate uimastitarvitajad jne. 24
(ICA, ingl. k. lühend) demonstreerida inimese kõhunäärme koelõikudel. Samas on teada, et antikehad peegeldavad küll haigusprotsessi olemasolu, kuid ei ole esmaseks kahjustavaks faktoriks. Selle kõige kindlamaks tõestuseks on fakt, et kuigi antikehad lähevad platsenta kaudu üle ka lootele, ei esine kõrge antikehade tasemega emade vastsündinutel diabeeti. Kaasajal püüavad teadlased diabeedi tekke mõistmisele lähemale jõuda lümfotsüütide alagruppide uurimise kaudu. Nagu juba mainitud, on lümfotsüütidel juhtiv roll ß-rakkude kahjustuse tekkes. Tunnused ja tulevik II tüüpi suhkurtõbe iseloomustavad järgmised põhitunnused: · avaldub tavaliselt vanuses üle 40 aasta; · esineb sagedamini naistel; · kaasneb sageli rasvumisega; · on ilmse päriliku seosega; · ei seostu insuliini madala nivooga veres, insuliin on normaalsel tasemel või üle normig · insuliinitundlikkus on langenud, s.t
söödud, tsoonimäng ja pealevisked ning väravavahi tõrjed. Vancouveri olümpiaturniiril mängisid naised meestest erinevas võistlusformaadis. Eelringis oli 8 naiskonda jagatud kahte alagruppi. Kummaski alagrupis oli neli naiskonda, kes mängisid omavahel läbi, kokku mängiti 12 mängu. Eelringist liikusid kõik kaheksa naiskonda edasi play-off-ringi. Kummagi grupi kaks esimest pääsesid medalimängudele, alagruppide 3. ja 4. naiskond mängisid nn klassifikatsiooniringides kohtadele 5. kuni 8. Esimeses klassifikatsiooniringis mängiti n-ö risti läbi: 3A-4B ja 3B-4A. Esimese klassifikatsiooniringi võitjad mängisid kohtadele 5. ja 6. kaotajad kohtadele 7. ja 8. Alagruppide kaks parimat pääsesid poolfinaali, kus mängiti n-ö risti läbi: 1A–2B ja 2A–1B. Nende kohtumiste võitjad kohtusid kuldmedali selgitamiseks finaalis, kaotajad selgitasid omavahelises mängus pronksmedali saajad.
Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli(Turner) Kultuur on sümbolite, motivaatorite, tegevusnäidiste süsteem, mis annab üldise orientatsiooni ja korrastatud iseloomu ning vabastab sisemistest vastuoludest (Parsons) 32.Subkultuuri mõiste Ühiskonnas alagruppidel on paramatult erinevad võimalused ,unikaalsed kogemused ning vajadused. Sellist tuleneb ka väga suur mitmekesisus ühiskonna alagruppide elustiilis. Niisuguseid erinevusi väärtustes,arusaamades,normides ja käitumises nimetatakse subkultuuriliseks kohandumiseks ehk subkultuuriks. Subkultuurid tekkivad alati kui ühiskonna liikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev .Kuna küikides ühiskonndades esineb tööjaotus ,spetsialiseerumine ning erinevusedvõimus ja prestiizis,võib seesuguseid alarühmitusi leida peaaegu igas ühiskonnas 33.Kultuuritasandid KULTUURITASANDID 1. tsivilisatsiooniline 2
Oma olemuselt on subkultuur üldise kultuuri variatsioon, mis võimaldab ühiskonna alagrupi liikmetel elada ühiskonnas domineeriva grupi liikmetest erinevates tingimustes. On ka selliseid rühmituse, mille liikmed eelistavad jääda isoleerituks kultuuri põhivoolust, et säilitada oma unikaalne elustiil (amishid USAs, ortodokssed juudid). 3 Piiride säilitamine: ühiskonna alagruppide liikmed kaitsevad end ühiskonna mõju eest grupile piire luues ja neid tugevdades. Nt arstid, juristid ja sotsioloogid kasutavad üksteisega suheldes erialasõnavara, mis identifitseerib neid ja ajab segadusse patsiente, kliente ja teisi võõraid. Samuti on tänavajõukudel oma salajased käepigistused, erilised riided, zargoon ja muud tunnusmärgid, millest teised aru ei saa. Need loovad solidaarsustunde grupi sees ja kaitsevad võõraste sissetungi eest. Zargoon sots.rühma kõnepruuk.
embrüoloogia rajaja. Embrüoloogia ja arengubioloogia alaste uurimuste käigus avastas ta imetajate munaraku. Tema sõnastatud üldised organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. Esiteks embrüonaalse arengu jooksul moodustuvad esialgu üldised, suurele loomagrupile ühised ja samaaegselt embrüonaalse ehituse poolest lihtsad morfoloogilised tunnused; edasise arengu käigus jätkub esmaste algmete diferentseerumine, ühtlasi kujunevad nõnda järk-järgult välja antud loomagrupi alagruppide eritunnused. Teiseks embrüonaalse arengu jooksul tekivad embrüol nende taksonoomiliste grupeeringute konkreetsed tunnused, millesse ta kuulub; embrüo ei läbi arenguteel teiste taksonoomiliste vormide seisundeid. Kolmandaks kõrgemate loomade embrüod ei sarnane arengu jooksul teiste madalamate täiskasvanud loomadega, vaid hoopis nende loodetega. Tuginedes Pasteuri töödele ja omaenese tähelepanekutele, tuli inglise kirurg Joseph Lister
kuidas täita toidupäevikut. Toiduga saadud energia ja toitainete koguste analüüsi tulemusi on võimalik jälgida päeva, toidukordade või toitude tasandil. Tulemustest saab näha, milliseid toitaineid on inimene tarbinud liiga vähe või liiga palju. Lisaks energia ja toitainete saamisele on võimalus saada ülevaade tarbitud toiduainete kogusest ning seda kolmel erineval tasandil: peagruppide (nt ,,puuviljad ja marjad"), alagruppide (nt ,,õunad, pirnid") ning toiduainete kaupa (nt ,,õun"). (Martverk, 2012) (LISA 1.) Kõikidel kasutajaks registreerunutel on võimalus toitumisprogrammi lisada ka oma retsepte. Retsepti loomisel saab kasutada nii andmebaasi kui enda lisatud toiduaineid, võimalus on võtta aluseks ka andmebaasis sisalduvaid retsepte. Programm arvestab retseptide koostamisel vitamiinide ja vee kadu kuumtöötlusel ning toorainete külmtöötluse kadusid. (Martverk, 2012) 10 3
· Ühiskonna kehtivad normid on tuletatud kehtivatest arusaamadest hea ja halva , õige ja väära kohta neid arusaamu kutsutakse Väärtusteks. · Rituaalid on kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Avalike tseremooniaid, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas tuntakse siirderituaalidena · Ühiskonna alagruppide liikmed kaitsevad end ühiskonna mõjude eest grupile piire luues ja neid tugevdades( nt erialasõnavara) Sotsiaalne struktuur, grupid ja interaktsioon ¸ühiskonnas Mis on sotsiaalne süsteem? Sotsiaalne süsteem kujutab endast grupis kehtivat tervikuks liidetud sotsiaalsete staatuste Sotsiaalne süsteem on ühiskonna sotsiaalne struktuur on inimeste kategooriate vaheliste domineerimissuhete süsteem( peegeldab tootmise sotsiaalseid suhteid tööandja töövõtja vahel)
näha üsna haruldast väravat. 90. minutil lõi norralane Jone Samuelsson palli oma väravapoolelt peaga Tromsø väravasse ja kindlustas Odd Grenlandile kolm punkti - 26.09.2011 ESILIIGA TURNIIRISÜSTEEM 2011 · 24 võistkonda loositakse enne esimest etappi kaheksasse alagruppi, igas alagrupis 3 võistkonda. · Alagrupi mängudes annab võit normaalajal 3 punkti, võit lisaajal või penaltitega 2 punkti ja kaotus 0 punkti. · Alagruppide parim võistkond pääseb otse 16 parema hulka. · Alagrupis teiseks tulnud võistkond mängib teise alagrupi kolmanda koha võistkonna vastu. NÄIDE: A-alagrupi teine mängib H-alagrupi kolmandaga jne. Selle mängu võitja pääseb 16 parema hulka. · 16.parema hulka jõudnud võistkonnad jätkavad mängimist turniirisüsteemis, kus mängu kaotaja jääb jagama 9-16 kohta ja mängu võitja pääseb 8 parema hulka.
Informatsiooni ja arvamuse otsija küsib teiste grupiliikmete faktide, info, arvamuse, ideede ja tunnete järele et kergendada grupi tööd. Algataja eesmärkide ja ülesannete ettepanekute tegija, et algatada tegevus grupis Suuna andja arendab plaani kuidas jätkata ning ülesandeid täita. Kokkuvõtja teeb kokkuvõtteid. Koordinaator toob välja seoseid erinevate ideede vahel, harmoniseerib erinevate alagruppide ühistegevust. Diagnoosija sõelub välja raskused, blokid grupi toimimises. Stimulaator stimuleerib töö kõrgemat kvaliteeti grupis. Tegelikkuse testija jälgib, et ideed ja grupitöö jääks reaalsuse piiresse. Hindaja võrdleb grupi otsuseid ja teostusi standardite ja eesmärkidega. Johnsoni järgi rollid, mis tugevdavad sotsiaalset/emotsionaalset seotust grupis: osavõtu julgustaja harmoneerija ja kompromissi leidja
Kesksed arusaamad sellest, mis on tähtis. Moodustavad standardi, millega mõõdetakse norme. Rituaalid - kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. 3.9. Mis vahe on sub- ja kontrakultuuridel? Subkultuur - erinevused väärtustes, arusaamades, normides ja käitumistes, mida nimetatakse subkultuuriliseks kohandumiseks. Väga suure mitmekesisuse ühiskonna alagruppide elustiilis on tulenenud paratamatult erinevatest võimalustest, unikaalsetest kogemustest ja vajadustest. Olemuselt üldise kultuuri variatsioon, mis võimaldab ühiskonna alagrupi liikmetel elada ühiskonnas domineeriva grupi liikmetest erinevates tingimustes. Kontrakultuur - mõned subkultuurid on ennast paigutanud selgelt opositsiooni suurema ühiskonna väärtuste ja arusaamadega. Pakub opositsioonilist elustiili nendele, kes ei suuda
html) Grupiprotsesside puhul on täheldatud järgmisi reeglipärasusi: Üksikisikud kaotavad mõningal määral oma individuaalsust kuuludes gruppi ning võivad osutuda kergemini mõjustatavateks; organiseeritud gruppide käitumine on erinev mitte-organiseeritud gruppidega võrreldes; töötajad on rohkem motiveeritud ootuspäraselt tegutsema, kui neid on eelnevalt kaasatud probleemile lahenduste otsimisse; grupi omadused võivad erineda selle liikmete poolt moodustatud alagruppide omadustest. Sotsiaalturunduses saab neid tendentse arvestada üksikisiku mõjustamiseks grupi abil (näiteks organisatsioonides või töökohtadel) (French, Blair-Stevens, McVey, Merrit. 2010). Interpersonaalse käitumise teooria/Theory of Interpersonal Behaviour vaatleb inimkäitumist arvestades kahte peamist faktorit: harjumused ning kavatsused (koostoimes tingimustega) ning aitab mõista, miks kavatsused ei taga alati loodetud käitumist ning millistel tingimustel võib käitumisest
58. Struktuurne mobiilsus, vertikaalne ja horisontaalne mobiilsus. Strukturaalne mobiilsus viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Nt sõltub vabade töökohtade arv ja nende liik ühiskonnas majanduslikus süsteemis toimuvatest muutustest, aga inimeste arv, kes oleks valmis neid töökohti täitma sõltub eri põlvkondade sündimusest. Nende andmete põhjal saab ennustada ühiskonna mitmesuguste alagruppide vertikaalse (üles või alla) mobiilsuse taset. (Horisontaalne mobiilsus liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal, nt usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine) 59. Kuidas mõjutab stratifikatsioon inimese edu või ebaedu erinevates sotsiaalsetes institutsioonides? Nt kastisüsteemis sündides braahmanite kasti, siis millised võimalused on haridusele, töökohale jne? Kuidas klassisüsteemis kaasaegses
71. Struktuurne mobiilsus, vertikaalne ja horisontaalne mobiilsus. Strukturaalne mobiilsus viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Nt sõltub vabade töökohtade arv ja nende liik ühiskonnas majanduslikus süsteemis toimuvatest muutustest, aga inimeste arv, kes oleks valmis neid töökohti täitma sõltub eri põlvkondade sündimusest. Nende andmete põhjal saab ennustada ühiskonna mitmesuguste alagruppide vertikaalse (üles või alla) mobiilsuse taset. (Horisontaalne mobiilsus liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal, nt usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine) 72. Kuidas mõjutab stratifikatsioon inimese edu või ebaedu erinevates sotsiaalsetes institutsioonides? Nt kastisüsteemis sündides braahmanite kasti( hinduismis preester või preestri õpilane), siis millised võimalused on haridusele, töökohale jne?
Suure-Jaani Gümnaasium Foobiad Uurimistöö Koostaja: Merris Kivisoo 11. klass Juhendaja: Varje Aule Suure-Jaani 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Foobia......................................................................................................................................4 1.1. Foobia olemus ja tunnused...............................................................................................4 1.2. Foobia tekkimise põhjused..............................................................................................5 1.3. Foobi...
Inimesed mõjutavad üksteist suhtlemise käigus ja seda vastastikust toimet nimetatakse interaktsiooniks. Interaktsiooni on haaratud mõtlemine ja emotsioonid, verbaalne ja mitteverbaalne käitumine. Selle tõttu toimuvad grupis pidevad muutused e ,,protsessid", seda saab vaadelda kui tegevuste jada. Protsesse gruppis saab liigendada fundamentaalseteks (interaktsioon), strukturaalseteks (grupi arenemine kui protsess, rollide ja staatuste kujunemine, alagruppide teke), operatsionaalseteks (grupi juhtimine, otsustamine) ja reguleerivateks (väärtuste ja noormide kujunemine). JUHTIMISPROTSESS. Grupi juhtimine tähendab niisuguseid tegevusi, mis aitavad grupil saavutada soovitud eesmärke. Iga indiviidi eesmärkide ja kollektiivsete eesmärkide vastanduses peitubki organisatsiooni dilemma, juhi ülesanne on püüda seda vastuolu ületada. DESSLER ütleb, et
89. Struktuurne mobiilsus, vertikaalne ja horisontaalne mobiilsus. Strukturaalne mobiilsus viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Nt sõltub vabade töökohtade arv ja nende liik ühiskonnas majanduslikus süsteemis toimuvatest muutustest, aga inimeste arv, kes oleks valmis neid töökohti täitma sõltub eri põlvkondade sündimusest. Nende andmete põhjal saab ennustada ühiskonna mitmesuguste alagruppide vertikaalse (üles või alla) mobiilsuse taset. (Horisontaalne mobiilsus liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal, nt usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine) 90. Kuidas selgitavad/põhjendavad ebavõrdsust funktsionalistid, konfliktiteoreetikud? Funktionalism õigustab ebavõrdsust, sest on olemas väärtused, mida kõik aktsepteerivad. Eksisteerib konsensus funktsioonide tähtsuse osas. 91
Strukturaalne mobiilsus viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Nt sõltub vabade töökohtade arv ja nende liik ühiskonnas majanduslikus süsteemis toimuvatest muutustest, aga inimeste arv, kes oleks valmis neid töökohti täitma sõltub eri põlvkondade sündimusest. Nende andmete põhjal saab ennustada ühiskonna mitmesuguste alagruppide vertikaalse (üles või alla) mobiilsuse taset. Horisontaalne mobiilsus liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal, nt usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine. 56. Mis on perekond? Perekond on grupp inimesi, kes on omavahel seotud sugulussidemetega: veresugulus, abielu või adopteerimine. 57. Mida nimetatakse monogaamiaks? Polügaamiaks? Kuidas polügaamia veel jaguneda võib
55. Struktuurne mobiilsus, vertikaalne ja horisontaalne mobiilsus. Strukturaalne mobiilsus viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Nt sõltub vabade töökohtade arv ja nende liik ühiskonnas majanduslikus süsteemis toimuvatest muutustest, aga inimeste arv, kes oleks valmis neid töökohti täitma sõltub eri põlvkondade sündimusest. Nende andmete põhjal saab ennustada ühiskonna mitmesuguste alagruppide vertikaalse (üles või alla) mobiilsuse taset. (Horisontaalne mobiilsus liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal, nt usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine) 56. Mis on perekond? Perekond on grupp inimesi, kes on omavahel seotud sugulussidemetega: veresugulus, abielu või adopteerimine. Perekond on üheaegselt nii institutsioon kui väike grupp. Kõik see, mis kehtib väikesele grupile, on üpris iseloomulik ka perekonnale. Sarnaselt
Mobiilsuse harjutus, vt töölehte nr 4. STRUKTUURNE MOBIILSUS VIITAB ÜHISKONNATASANDI FAKTORITELE, MIS MÕJUTAVAD MOBIILSUSE TASET ÜHISKONNAS TERVIKUNA. Nt sõltub vabade töökohtade arv ja nende liik ühiskonnas majanduslikkus süsteemis tomuvatest muutustest, aga inimeste arv, kes oleks valmis neid töökohti täitma sõltub eri põlvkondade sündimusest VERTIKAALNE MOBIILSUS ALAGRUPPIDE LIIKUMINE ÜLES VÕI ALLA. HORISONTAALNE MOBIILSUS LIIKUMINE NENDE GRUPPIDE PINNAL, MIS ON STAATUSELT/HIERARHIALT SAMAL TASAPINNAL, nt usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine 92. Kuidas selgitavad/põhjendavad ebavõrdsust funktsionalistid, konfliktiteoreetikud? KONFLIKTITEOREETIKUD: SARNASELT MARXILE NÄGI WEBER ÜHISKONNA EBAVÕRDSUSE ÜHEKS OSAKS KONFLIKTI VÕIMU JA RESSURSSIDE PÄRAST, KUID LISAKS SELLELE NÄGI TA ÜHISKONNA
Mobiilsuse harjutus, vt töölehte nr 4. Struktuurne mobiilsus: Viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad inimeste liikumise taset ühiskonnas tervikuna. Nt sõltub vabade töökohtade arv ja nende liik ühiskonnas majanduslikus süsteemis toimuvatest muutustest, aga inimeste arv, kes oleks valmis neid töökohti täitma sõltub eri põlvkondade sündimusest. Vertikaalne mobiilsus: Struktuurse mobiilsuse andmete põhjal saab ennustada ühiskonna mitmete alagruppide vertikaalse (üles või alla) mobiilsuse taset. Horisontaalne mobiilsus: Liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/ hierarhiliselt samal tasapinnal, nt usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine. 90. Kuidas selgitavad/põhjendavad ebavõrdsust funktsionalistid, konfliktiteoreetikud? Funktsionalistid - ühiskond koosneb omavahel seotud osadest, mis teevad koostööd stabiilsuse säilitamiseks. See
määratlemine igale alagrupile. Kui on tegemist väga suure meeskonnaga, siis paratamatult on lihtsam suhelda ja ülesandeid teostada väiksemas grupis ning seetõttu on paratamatu, et suurema grupi sees tekivad alagrupid. Juhi seisukohast on oluline, et kunagi ei tohi jätta ülesannete jagamist juhuse hooleks. Selle tulemusena võivad osad ülesanded jääda täitmata ning osad ülesanded saada dubleeritud ehk täidetud mitme meeskonnaliikme poolt. Juhi ülesanne on jälgida ning suunata alagruppide teket ning aidata alagruppidel sõnastada töö eesmärk selliselt, et kõigi alagruppide eesmärkide täitmine viiks meeskonnatöö üldeesmärgi täitmiseni. Abiks selle protsessi juhtimisel on kui juht alustab sõnastades ise 5-10 alameesmärki lähtuvalt missioonist ja üldeesmärgist, kuhu meeskond tahab jõuda. Sellele järgneb diskussioon ja iga alagrupp valib endale vastavalt pädevustele täitmiseks sobiva(d) alameesmärgi(d)
ORGANISATSIOONI KÄITUMINE. M. VADI 39 grupiliikmete tugevani domineerimine Grupiliikmete Nõrk Keskmine Tugev pidurdatus Grupiprotsessid Reeglite ja Nõrk Nõrgast Keskmisest protseduuride keskmiseni tugevani formaliseeritus Aruka otsuseni jõud- Nõrgast Keskmisest Pikk mise aeg keskmiseni pikani Alagruppide Väike Keskmine Suur kujunemise tõenäosus grupis Grupiliikmete arvu muutudes muutuvad ka grupisisesed protsessid. Hästi iseloomustab grupi ülemist piire ütlus, et grupis peaks olema nii palju liikmeid, et oleks piisavalt ressurssi ja et grupp peaks olema nii väike, et iga grupi liige tunneks ülejäänud grupiliikmeid, ta suudaks ja tal oleks võimalus suhelda iga teise grupiliikmega. Nende tingimuste täitmisel
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigus...
mobiilsusega. Mobiilsus ehk inimeste liikumine võib olla nii ülenev kui alanev. Strukturaalne mobiilsus viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Nt sõltub vabade töökohtade arv ja nende liik ühiskonnas majanduslikus süsteemis toimuvatest muutustest, aga inimeste arv, kes oleks valmis neid töökohti täitma sõltub eri põlvkondade sündimusest. Nende andmete põhjal saab ennustada ühiskonna mitmesuguste alagruppide vertikaalse (üles või alla) mobiilsuse taset. (Horisontaalne mobiilsus liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal, nt usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine) Absoluutne mobiilsus kui kogu põlvkond liigub ühest staatusest teise. Väljuv mobiilsus vaadatakse mingit kihti (nt juhid) ning uuritakse, kui palju neist läksid teise kihti. Sisenev mobiilsus kellest formeerub uus kiht. 19.1.12. Sotsiaalse mobiilsuse tähtsus:
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
Tsivilisatsiooniline – metaühiskondade teatud arenguperioodidel eksisteerivad kultuuripara- digmad, mis mõjutavad paljusid kultuure ja rahvaid suhteliselt pika aja jooksul. 78 Regionaalne – lähestikku elavate ja looduslike tingimustega seotud ühiskondade vastasti- kused mõjud. Rahvuslik – paljurahvuselise ühiskonna sisemised mõjutused. Grupiline – ühiskonna alagruppide mitmekesisus ja gruppide omavahelised mõjutused, subkultuuriline kohandumine. Perekondlik – eri perekonnatüüpide mõjutused. Individuaalne – indiviidide mõjutused. Kõik need kultuurilise kihistumise tasandid on omavahel keerulises hierarhilises ja horison- taalses vastastikuses toimes. Suurtes ja keerukates ühiskondades kujunevad ka eristatavad poliitilised subkultuurid: regionaalsed;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
