Eesti teenis selles 1996. aasta maailmameistrivõistluste kvalifikatsioonigruupis peale võidu valgevenelaste üle veel rahvusvahelist tähelepanu pälvinud viigi. Nimelt tuli 9. oktoobril 1996 Tallinnas ebaselgetel põhjustel ära jäänud kohtumine Sotimaa vastu FIFA otsuse kohaselt neutraalsel väljakul uuesti korraldada ning Monacos 11. veebruaril 1997 peetud kordusmats lõppes väravateta. Eesti kogus lõpuks neli punkti ja pääses esimest korda viimasest kohast, jäädes kuueliikmelises alagrupis Valgevene ees viiendaks. Peatreener Teitur Poroarson lahkus ametist 1999. aasta lõpus ja jalgpalliliitu asus koondisele uut välistreenerit otsima. Uueks treeneriks sai Arno Pijpers. Uuendused puudutasid ka koondise mängupaika. Jalgpalliliidu plaan ehitada Tallinnasse moodne koduväljak sai teoks 2000. aasta lõpus, kui Lillekülas algasid kahe raudteeharu vahelisel tühermaal riigi esimese jalgpallistaadioni ehitustööd. Toona veel Lilleküla staadioni nime kandnud areen avati 2
· Ehted · Päikseprillid · Muud kingid 19. Pesu ja hügieenitarbed · Pesu ja küüneharjad · Svammid · Topsid ja karbid · Dushi ja vannimütsid · Muud tarbed 20. Putukatõrje · Sääsetõrjevahendid · Sääsetõrjesuitsud · Muud putuka ja närilise vahendid Lähemalt käsitlesin alagruppi hambahooldusvahenid: Meie poe (Prisma Peremarketis) on selles alagrupis järgmised tooted: · Reach hambaniit MINT · Colgate hambaniit TOT:DEN · Reach hambaniit whitening · Papstar hambatikud karbis · Corega puhatustabletid (proteeside puhastamiseks) · Elise hambatikud topsis · Corega proteesiliim (eriti tugev) · Carino dent hambatikud · Oral-B hambaniit MINT ( 50m) · Oral-B hambaniit MINT
ilmunud materjalide, olümpiakangelase enda ja tema tuttavate-sõprade kommentaaride. Sarjast "Olümpiavõitjad" on varem ilmunud raamatud Jaan Taltsist, Jaak Uudmäest, Aavo Pikkuusist, Johannes Kotkasest, Svetlana Tsirkovast (Lozovajast), Jüri Tarmakust, Mait Riismanist, Erika Salumäest, Voldemar Välist ja Alfred Neulandist. Järgmise raamatuna ilmub sarjast "Olümpiavõitjad" raamat Ivar Stukolkinist Finaalis tuli vastaseks uuesti Bulgaaria, keda alagrupis võideti 3:0. Lõpuheitlus oli tasavägine, kuid andis Liidu meeskonnale siiski teenitud 3:1 võidu. Olümpiakuld riputati ka Viljar Loori kaela, kes tundus olevat finaali parim mees, mängides platsil algusest lõpuni. Ise oli kangelane tagasihoidlik: "Igatahes ise arvan, et ega mul elu parim vorm praegu olnudki. Järelikult on kahtlane ka, et just mina sellegi mängu parim võisin olla." Liidu koondis oli neil aastatel treener Vjatseslav Platonovi juhendamisel maailmas kindel liider
Liidu koondisesse 1975 - 1984, sellest enamuse aega põhirivistuses. Järgnevatel aastatel tuli aga kuhjaga auhindu näiteks: OM-i kuld Moskvas 1980, MM-i kullad 1978 Roomast ja 1982 Buenos Airesest, lisaks veel kaks MK võitu (1977 ja 1981) ning kokku viis EM-i tiitlit. 1999.a. võrkpalli 80. juubeliaasta meeldivaim üllatus oli aga meie juunioride koondise pääs Tais toimunud MM-finaalturniirile. 2004. a. kokkuvõttes saavutati alagrupis 3. koht ja Euroopa reitingus 15.-18.koha jagamine. See on taasiseseisvumise järel Eesti täiskasvanute saalivõrkpalli võistkonna kõrgeim saavutus. 2003.-2004.a. edu klubide võrkpalliplatsil seostub eelkõige ESS Pärnu Võrkpalliklubiga. Alanud on uus olümpiamängude tsükkel, mis kulmineerub 2008.a. Pekingi OM-ga. Nii saalivõrkpalli meeskond kui ka meeste rannapaar on sihiku seadnud pääsemisele olümpiaspordi tippvõistlusele.
Türgi Suurbritannia Gruusia Portugal Horvaatia Makedoonia Läti Prantsusmaa Iisrael Itaalia Venemaa Montenegro Bulgaaria Serbia Ukraina Sloveenia Poola Saksamaa Kreeka ALAGRUPIMÄNGUD Kõik alagrupimängud toimusid 31. augustist 5. septebrini. Alagrupi igal meeskonnal oli viis mängu. Iga meeskond mängis oma alagrupis kõikidega ühe mängu. Vahegrupi mängudele pääsesid kolm parimat meeskonda. Viiki jäänud meeskonnad järjestati omavaheliste mängude korvide suhte järgi, kui jäädi taaskord viiki, siis järjestati kõikides mängudes visatud korvide alusel. A-alagrupp Meesk Võite Kaotus Korvid Korvid Punkte ond i e suhe Hispaania 4 1 404 364 1.109 9 Leedu 4 1 429 374 1.147 9
jalgpallurina kolmel järjestikusel aastal Euroopa parima mängija auhinna. Cruyffi rahvusvaheline karjäär jõudis haripunkti viimasel Barcelonas mängitud hooajal. 1974. a MM-i finaalturniiril ei suutnud Hollandi koondise totaalsele jalgpallile keegi vastu seista. Mis kõige tähtsam, keegi ei osanud peatada välgukiirul kohti vahetavat Johan Cruyffi, kelle eestvedamisel võideti alagrupis Uruguaid ja Bulgaariat ning kes lõi kaks väravat eduseisu saavutamiseks Argentiina ees. Viimane alagrupimats peeti Brasiiliaga: vanad meistrid uue vastu. Cruyff lõi Hollandi otsustava teise värava, ja 2:0 võit Brasiilia üle tähistas uue ajastu saabumist. Finaalmäng kaotati teadagi Saksamaa LV-le ja ehkki Holland jõudis uuesti finaali 1978. a, oli Cruyff selleks ajaks rahvuskoondisest taandunud ning suundus läände. Algul liitus ta NASL-i
Liidu koondisesse 1975 - 1984, sellest enamuse aega põhirivistuses. Järgnevatel aastatel tuli aga kuhjaga auhindu näiteks: OM-i kuld Moskvas 1980, MM-i kullad 1978 Roomast ja 1982 Buenos Airesest, lisaks veel kaks MK võitu (1977 ja 1981) ning kokku viis EM-i tiitlit. 1999.a. võrkpalli 80. juubeliaasta meeldivaim üllatus oli aga meie juunioride koondise pääs Tais toimunud MM-finaalturniirile. 2004. a. kokkuvõttes saavutati alagrupis 3. koht ja Euroopa reitingus 15.-18.koha jagamine. See on taasiseseisvumise järel Eesti täiskasvanute saalivõrkpalli võistkonna kõrgeim saavutus. 2003.-2004.a. edu klubide võrkpalliplatsil seostub eelkõige ESS Pärnu Võrkpalliklubiga. Alanud on uus olümpiamängude tsükkel, mis kulmineerub 2008.a. Pekingi OM-ga. Nii saalivõrkpalli meeskond kui ka meeste rannapaar on sihiku seadnud pääsemisele olümpiaspordi tippvõistlusele.
USAs sündinud vabamaadluses on lubatud haarata ka altpoolt vööd. Ateena olümpiamängudel 1896 võisteldi ainult absoluutses kategoorias. Vabamaadlus tuli olümpiamängude kavva 1904. Maadlus ei olnud olümpiamängude kavas ainult Pariisis 1900. Lausanne'is asuval rahvusvahelisel maadlusliidul FILAl on 146 liikmesriiki. MAADLUSVÕISTLUSE KORRALDAMINE Maadlusvõistlused algavad tänapäeval kaalumisest, millel ühtlasi loositakse võistlejad alagruppidesse. Kui maadlejaid on ühes alagrupis nii palju, et nad ei jõua kõik omavahel läbi maadelda, siis kõige rohkem võite saanud sportlane jätkab võistlust. 3 Kui alagrupis on võite mitmel sportlasel võrdselt, siis esmalt selgitab edasipääseja omavaheline seis, selle järel vaadatakse saadud punkte, hoiatuste hulka ja lõpuks passiivsushoiatusi. Meeste kaalukategooriad on muutunud korduvalt
Peatreenerina juhendas koondist Uno Piir. FIFA liikmena taastatud Eesti loositi ka 1994 aasta MM võistluste valiktsüklisse. Nii alustas Eesti koondis 16.augustil oma valikmänge kodus Sveitsiga ja kaotas 0 : 6 . Veel kuulusid Euroopa I gruppi Sotimaa, Portugal ja Malta. Kuid juba teises mängus 25. oktoobril Vallettas õnnestus Eesti meeskonnal punkt kätte saada. Maltaga mängiti 0 : 0. See jäi ka Eesti meeskonna ainsaks punktiks selles valiktsüklis, mis andis alagrupis viimase viienda koha. Osalemisega MM sarjas oli Eesti taas kinnitanud kanda maailma jalgpalliperes. Kolmandat korda osales Eesti jalgpallikoondis MM sarjas, kuuludes Euroopa tsooni 2. gruppi, saavutas Eesti 1 punktiga viimase , kuuenda koha. MM mänge alustas Eesti 16.augustil 1992 Kadriorus Sveitsi vastu , kaotati 0 : 6. See oli üldse esimene MM valikmäng Eesti pinnal. Edasi viigistati La Vallettas 0 : 0 Maltaga, millele järgnes kaotusteseeria: Triestis
Etekanne. Psüühiliste või käitumuslike raskustega laps. Sissukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Psüühiliste või käitumuslike häiretega laps................................................................4 Sotsiaalsetest teguritest põhjustatud käitumisraskused............................................5 Kokkuvõtte.................................................................................................................. 6 Viited:......................................................................................................................... 7 Sissejuhatus Erivajadustel on kõigil üks ühine oluline joon: need on igaüks sügavalt individuaalsed, pole olemas üht keskmist erivajadust või universaalset viisi samalaadse erivajaduse rahulda...
pidada Eesti meeskonna kolmandat kohta tugevakoosseisulisel Spring Cupi turniiril 1993 Türgis, kus alistati teiste hulgas neli Euroopa esikümne meeskonda. Aasta varem oli Eesti vastu võetud Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni (FIVB) ja Euroopa Võrkpalliföderatsiooni (CEV) liikmeks. 1999.a. võrkpalli 80. juubeliaasta meeldivaim üllatus oli aga meie juunioride koondise pääs Tais toimunud MM-finaalturniirile. Alagrupis suudeti pingsas võitluses edestada Soomet, Tehhit ja Saksamaad. Finaalturniiril võideti avamängus väljakuperemehi (3:1), kuid kaotati Aasia meistrile Iraanile 0:3 ja edasipääsu otsustanud kohtumises eduseisust tugevale Poola meeskonnale 1:3.
aasta Souli mängudel. Isa August Soku juhendamisel sporditeele sattunud Tiit Sokk jõudis 1981. aastal Liidu juunioride ja viis aastat hiljem Liidu täiskasvanute koondisse. Esimene suurem edu oli koondislasena 1986. aastal võidetud MM-i hõbe. kaks aastat hiljem kuulus Sokk sellesse Liidu meeskonda, kes suutis olümpiaturniiril alistada suurfavoriidi USA ja võita kuldmedali. Tee olümpiaeduni ei olnud kerge. Turniiri alustati alagrupis kaotusega Jugoslaaviale. Seejärel võideti Austraalia ja siis Puerto Rico alles lisaajal. Lõpuks saadi alagrupis teine koht, aga mängupilt oli halb. Alles medalimängudes sai meeskond mootori käima. Veerandfinaalis saadi Brasiiliast pärast kaotatut poolaega jagu 110:105. Kõik oli kaalukeelel poolfinaalis, kus alistati USA 82:76. Esmakordselt suutis Nõukogude Liit teha seda olümpiaturniiride ajaloos määrustepäraselt, sest 1972. aasta võitu jäid saatma protestinoodid
olümpiakulla 1988. aasta Souli mängudel. Isa August Soku juhendamisel sporditeele sattunud Tiit Sokk jõudis 1981. aastal Liidu juunioride ja viis aastat hiljem Liidu täiskasvanute koondisse.Esimene suurem edu oli koondislasena 1986. aastal võidetud MM-i hõbe. kaks aastat hiljem kuulus Sokk sellesse Liidu meeskonda, kes suutis olümpiaturniiril alistada suurfavoriidi USA ja võita kuldmedali. Tee olümpiaeduni ei olnud kerge. Turniiri alustati alagrupis kaotusega Jugoslaaviale. Seejärel võideti Austraalia ja siis Puerto Rico alles lisaajal. Lõpuks saadi alagrupis teine koht, aga mängupilt oli halb. Alles medalimängudes sai meeskond mootori käima. Veerandfinaalis saadi Brasiiliast pärast kaotatut poolaega jagu 110:105. Kõik oli kaalukeelel poolfinaalis, 18 kus alistati USA 82:76. Esmakordselt suutis Nõukogude Liit teha seda olümpiaturniiride ajaloos määrustepäraselt, sest 1972
brasiillasest staar Brenot arreteeriti. 27.09.2011 Norra jalgpalli meistriliigas võis eile Odd Grenlandi 3:1 võidumängus Tromsø üle näha üsna haruldast väravat. 90. minutil lõi norralane Jone Samuelsson palli oma väravapoolelt peaga Tromsø väravasse ja kindlustas Odd Grenlandile kolm punkti - 26.09.2011 ESILIIGA TURNIIRISÜSTEEM 2011 · 24 võistkonda loositakse enne esimest etappi kaheksasse alagruppi, igas alagrupis 3 võistkonda. · Alagrupi mängudes annab võit normaalajal 3 punkti, võit lisaajal või penaltitega 2 punkti ja kaotus 0 punkti. · Alagruppide parim võistkond pääseb otse 16 parema hulka. · Alagrupis teiseks tulnud võistkond mängib teise alagrupi kolmanda koha võistkonna vastu. NÄIDE: A-alagrupi teine mängib H-alagrupi kolmandaga jne. Selle mängu võitja pääseb 16 parema hulka. · 16
kogus plahvatusgaase. Lõhkeained jagunevad omakorda kuueks alaliigiks. 1.1 on massiplahvatusohtlikud lõhkeained, mis tähendab, et ühest lõhkekehast plahvatavad kõik läheduses olevad lõhkekehad 1.2 on killuohtlikud, kuid mitte massiplahvatusohtlikud. 1.3 alaliigi all on ohtlikud ained, mis on tuleohtlikud ja millel on väike plahvatus- ning killuoht. 1.4 ained ei kujuta suurt plahvatusohtu. 1.5 ainetele on raske alustavat tõuget anda plahvatuseks ja viimases alagrupis on väga raskesti initsieeritavad lõhkeained, ehk nad vajavad plahvatuse esile kutsumiseks vahelaengut. [5], [6] Teine klass on gaasid. Gaase säilitatakse ja transporditakse nelja erinevat moodi. Esimesed on rõhu all olevad gaasid, mis 20 juures on gaasilises oleks. Teised on rõhu all veeldatud gaasid ehk need, mis on 20 juures vedelas olekus. Kolmandad on rõhu all lahustunud gaasid ja neljandad jahutamisega veeldatud gaasid. Omaduste poolest on nad jällegi jagatud alaliikideks. 2.1 on
Stigma märk, millega tähistatakse ühiskonna normaalsetest või normatiivsetest ootustest erinevate inimkäitumist Strukturaal-funktsionalistlik teooria uurib seoseid sotsiaalse süsteemi terviku ja tema osade vahel Strukturaalne mobiilsus ühiskonnatasandi faktoritest mõjutatud mobiilsus ühiskonnas tervikuna Subjektiivne reaalsus arusaamad ja tunded, mis inimesel on enda ja maailma kohta Subkultuur ühiskonna alagrupis esinevad iseärasused väärtustes, arusaamades, normides ja käitumistes Suhtarv ehk suhe võrdleb ühte alagruppi teise alagrupiga Sundiv norm dikteerib, mida inimesel oodatakse Sunnitud migratsioon ehk sundmigratsioon inimeste ränne surve tõttu Sõltumatu muutuja muutuja, mis on sündmuste ahela algajateks, on suhteliselt kindla väärtusega ja/või põhjustab muutusi teistes muutujates
vähemuses 5. Punase kaardi korral on mängija väljakult eemaldatud terveks mänguks ja tiim jätkab vähemuses 6. Alagrupimängus viigi korral penalteid ei toimu 7. Kohamängudes viigi korral toimuvad penaltid 8. Penaltite jaoks peab tiim välja panema 3 mängijat, kes lähevad lööma penalteid ja ühe väravavahi 9. Tiimis võib olla maksimaalselt 7 mängijat 10. Võit alagrupis annab 3 punkti, viik 1 punkti ja kaotus 0 punkti 11. Turniirisüsteemis toimuvatel võistlustel kasutatakse võrdsete punktide korral järgmisi kriteeriume: a) üldine väravate vahe; b) üldine löödud väravate arv; c) omavahelise mängu või omavaheliste mängude punktid; d) omavahelise mängu või omavaheliste mängude väravate vahe; e) omavahelises mängus või omavahelistes mängudes löödud väravate arv; f) penaltid.
Iga mängu alguses pidi ta palli loosima. Loosimiseks kasutati „Kummast käest?“ põhimõtet. Paariline peitis vile seljataga ühte kätte ning lasi siis ühe võistkonna kaptenil valida ühe käe. Kui selles käes, mille kapten valis oli vile, sai ta valida kas palli või poole. Kui valitud käsi oli tühi, said valimisõiguse vastased. Võistlustel osales kaheksa võistkonda.. Igas võistkonnas oli seitse põhimängijat ja üks varumängija. Mängud toimusid kolmes alagrupis (Lisa 4). Esimene alagrupp: a) Karlova Gümnaasium (2. koht) b) Veeriku Kool (3. koht) c) Mart Reiniku Kool (1. koht) Teine alagrupp: a) Kommertsgümnaasium (2. koht) b) Tamme Gümnaasium (1. koht) c) Katoliku Kool (ei ilmunud kohale) Kolmas alagrupp: a) Raatuse Gümnaasium (1. koht) b) Kunstigümnaasium (3. koht) c) Kivilinna Gümnaasium (2. koht) Iga alagrupi võitja pääses finaalturniirile (Lisa 5). Finaalturniirilt pääsesid edasi
Kõik naismängijad on kohustatud kandma täisnäomaski. Kokku kaalub naishokimängija varustus tosin kilo ning see nõuab vastupidavust ja sitkust, et 3×20 minutit vastu pidada. Põhilised võtted on naistel samad mis meestel: litri omaksvõtt ja vedamine, rünnakualguse söödud, tsoonimäng ja pealevisked ning väravavahi tõrjed. Vancouveri olümpiaturniiril mängisid naised meestest erinevas võistlusformaadis. Eelringis oli 8 naiskonda jagatud kahte alagruppi. Kummaski alagrupis oli neli naiskonda, kes mängisid omavahel läbi, kokku mängiti 12 mängu. Eelringist liikusid kõik kaheksa naiskonda edasi play-off-ringi. Kummagi grupi kaks esimest pääsesid medalimängudele, alagruppide 3. ja 4. naiskond mängisid nn klassifikatsiooniringides kohtadele 5. kuni 8. Esimeses klassifikatsiooniringis mängiti n-ö risti läbi: 3A-4B ja 3B-4A. Esimese klassifikatsiooniringi võitjad mängisid kohtadele 5. ja 6. kaotajad kohtadele 7. ja 8.
Töö olen jaotanud kolmeks alagrupiks. Esimene keskendub kõigele sellele, mis eelnes uuele lainele, andes ülevaate tähtsamatest teooriatest, asutustest, isikutest ja töödest, mis juhatasid teed sellele revolutsioonilisele liikumisele. Teine osa on suunatud ajale, mil uus laine õide puhkes, mis see endaga kaasa tõi ja kaua see kestis, olles teemakäsitluses rohkem ülevaatlik ja keskendunud eelkõige algusaegadele ning tuntumatele režissööridele. Kolmandas alagrupis kaldun traditsioonilistest referaadi vormingutest rohkem essee valdkonda, andest Prantsuse uue laine kuulsaimate režissööride Claude Chabroli, François Truffaut’ ja Jean-Luc Godardi debüütfilmide kohta taustinformatsiooni ja isiklikku nägemust. Lisade alt leiab ka filmide nimestiku, mida Prantsuse uue laine uurimiseks läbi olen vaadanud. 3
vajaduste rahuldamiseks. 31. Mis on etnotsentrism? Ksenofoobia. Etnotsentrism arusaam, et oma kultuur on ainuõige ja hea ning teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal. Ksenofoobia vihatakse neid, kes teistmoodi. 32. Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks? käitumisreegleid nimetatakse sotsiaalseteks normideks. 33. Mis on subkultuur? Subkultuuriks nimetakse ühiskonna alagrupis esinevad iseärasusesd väärtustes, arusaamades, normides ja käitumises. nt. tudengid, emod. 34. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks? Kontrakultuur pakub opositsioonilist elustiili neile, kes ei suuda või ei taha kohaneda ühiskonnas väljakujunenud normidega. nt. biitnikud, lillelapsed, uimastitarvitajad. 35. Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks? ..
207 LISA 5 Uudised: Portugal on MM-valikturniiril raskes seisus 06.09.2009 13:21 Jalgpalli Euroopa MM-valikturniiril on raskes seisus Portugali koondis, kes hoiab esimeses alagrupis alles neljandat kohta. Viimati mängis Portugal võõrsil 1:1 viiki Taaniga. Koduväljakul mänginud Taani asus 42. minutil Nicklas Bendtneri väravast 1:0 juhtima, viigi päästis Portugalile Leidsoni tabamus 86. minutil. Kolm vooru enne valikturniiri lõppu juhib Taani esimeses alagrupis 17 punktiga. Ungari on 13 silmaga teine, Rootsi 12ga kolmas ning Portugal 10ga neljas. Cristiano Ronaldo. IMF tõstab majanduskasvu prognoose 29.09.2009 09:50 IMFi asedirektori, endise Brasiilia Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tõstab rahandusministri Murilo Portugali sõnu. maailmamajanduse järgmise aasta kasvuprognoosi 3 protsendile, sest usutavasti taastuvad suuremad majandused oodatust kiiremini.
Grupi kohanemine keskonna ja ajaloo mõjudega eesmärgiga säilitada grupi eksistents. - kultuur hinnangulises tähenduses: kultuur kui vastand kultuuritusele, barbaarsusele - kultuur laiemas tähenduses: kultuur kui vastand loodusele, looduslikule; kultuur kui see, mida inimene õpib - kultuur kitsamas tähenduses: kultuur kui vastand teistele ühiskonna komponentidele, kultuur kui üks ühiskonna osa Subkultuur (subkultuuriline kohandumine) ühiskonna alagrupis esinevad iseärasused väärtustes, arusaamades, normides ja käitumises. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonna liikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Oma olemuselt subkultuur üldise kultuuri variatsioon, mis võimaldab ühiskonna algrupi liikmetel elada ühiskonnas domineeriva grupi liikmetest erinevates tingimustes. nt rassilised, religioossed, etnilised vähemused. Ühiskonna alagrupi liikmed kaitsevad end ühiskonna mõju eest grupile piire luues ja neid tugevdades. Oma
Ala-eesmärk B X x x x x Ala-eesmärk C x X x x ... Iga ala-eesmärk vajab vähemalt ühe meeskonnaliikme tähelepanu, mõni ala-eesmärk nõuab kõigi meeskonnaliikmete tööpanust. Suhete maatriksi koostamise ja arutelu käigus on võimalik läbi arutada ja jagada vastutus, tööülesanded ja õigused. Iga ala-eesmärgiga tegeleb tavaliselt vähemalt üks alagrupp. Alagrupis on tavaliselt üks või enam liidrit, kelle vastutada jääb konkreetsete tulemuste saavutamine ala-grupi tasandil. Tavameeskonnas on tavaliselt üks isik, keda teised teadvustavad ja tunnustavad liidrina, virtuaalmeeskonnas toimub liidriks saamine läbi eksperditeadmiste lähtuvalt konkreetsest ülesandest (task- based leadership). Virtuaalmeeskondades esinev mitme liidri fenomen (multiple leader phenomena) tuleneb tööjaotusest ala-grupi sees, kus iga virtuaalmeeskonnaliige võib teatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
