tooteid. Olla aastal 2018 vitspunutiste tootja, kelle on välja kujunenud oma kindel klientuuur ja oma niss. Missioon pakkuda kliendile kvaliteetset ja konkurentsivõimelist toodet, mis oma olemuselt on looduslik, ökoloogiline ja samas praktiline. Täiendada oma teadmisi ja olla arenguvõimeline. Eesmärk luua firma, mis on kasumlik ja on konkurentsivõimeline. FIE Malle Vahtramäe ettevõtluse põhimõte on tegeleda enesele huvipakkuva alaga, mille teostus on põhitöö kõrvalt, et mitte võtta liiga suuri riske, vaid tegutseda samm-sammult. Tegevusalaks on pajuvitstest punutiste valmistamine kohalikust ökoloogilisest materjalist. Toodangu omapära seisneb selles, et punutisi tehakse keetmata vitstest. Päikese käes kuivades omanadavad nad heleda päikeselise tooni. Konkurentsitihedal ajal edu saavutamine nõuab lisaks kaubale ka muud huvitavat lisaks pakkuda.
Kontrolltöö nr 1 1. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid: Vaatlused Juhtumite analüüsid Küsitlused Eriuurimused Eksperimentaalsed uurimused Laboratoorsed eksperimendid Intervjuud 2. Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Temperamenditüüpid: Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 4. Sisemise kontrollkeskme erinevus välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsio...
Suuremal osal rakutüüpidest on vaja kasutada esimest meetodit, kuigi tüvirakud on teises kategoorias. Kolmanda kategooria kasutamine on raske, kuna selleks tuleb geene muuta. Siiski on mitme rakütüübiga juba õnnestunud seda teha. Toetusvõrk Toetusvõrgu mehhanismid on erineva kuju, koostise ja ehitusega, et opimeerida lihasraku- ja koe morfoloogia. Lihasrakkudel on vaja ankrut ja nad on võimelised ise kokku tõmbuma. Ideaalne toetusvõrk oleks suure alaga kasvuks ja kinnitumiseks, ta oleks paindlik ja võimaldaks mahutada suurel hulgal kasvulahust ja teda oleks lihtne lihakultuurist eemaldada. Parimad materjalid oleks loomulikud ja söödavad, kuigi saab kasutada ka söödamatuid materjale. Toetusvõrk võib olla näiteks söödava kollageeni helmestest või kollageenivõrgust(kollageeni käsn), mis on saadud veistelt. Käsna kuju suurendab pinda ja diffusiooni, aga võib teha raskemaks koe kättesaamise.
· tegelik niss on reaalses biootilises keskkonnas konkurentide olemasolul kujunev tingimuste kompleks · mutatsioon on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused. · Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. · kunstlik valik valiku teeb inimene kas teadlikult või teadmata · looduslik valik · areaal e levila on mingi taksoni esinemisala Maal · endeem on liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa- alaga · neoendeemidel pole veel jõutud levida kõikjale, kus on sobivaid elutingimusi · paleoendeemidel on levila ahenenud · Relikt on liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal · taastuv loodusvara on bioloogiline varu, mis juurdekasvu piires toimuva säästva kasutamise korral on võimeline uuenema · taastumatu loodusvarad on bioloogilised varad, mis ei ole võimelised uuenema
1. Lühidalt Rootsist Rootsi, ametliku nimega Rootis Kuningriik, paikneb Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega, millega ühist riigipiiri on 586 km ning läänest Norraga on ühist riigipiiri 1619 km. Lõunast piirab teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerakki väin. Rannajoon on 3218 km pikkune ning maismaapiir 2205 km. Rootsi kogupindala on 449 964 , sellest maismaad on 410 928 . Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. ...
tööstusomandi välimuse. Väliskujunduseks loetakse toote välisilme tunnuste kogumit, mille üksikult või kombinatsioonis moodustavad vorm, konfiguratsioon, ornament, värvilahendus, faktuur ja materjal. Tööstusdisainilahendusena kaitstakse vaid toote disaini seda osa, mis on väliselt vaadeldav. 2.5 Geograafiline tähis Geograafilise tähise puhul on oluline see, et kauba või teenuse konkreetne omadus, maine või muu tunnus peab olema olulisel määral seotud geograafilise alaga, kuis konkreetset kaupa toodetakse, valmistatakse või töödeldakse, samuti kus teenust osutatakse. Geograafilise tähise sidumine konkreetses piirkonnas pakutava toote või teenusega annab võimaluse kaitsta toote mainet ja vältida seda, et keegi teine sama toodet/teenust kuskil mujal samamoodi reklaamib. Geograafilisele tähisele ei teki taotlejal ainuõigust, vaid kaitse all mõistetakse eeskätt tähise
(Foster 2002: 13) Maiade alad. Maiad püstitasid oma linnad kahes üsnagi erinevas piirkonnas – nende kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas ja levis hiljem Yucatani poolsaarele. Vanemal perioodil, mida kutsume Vana Riigi Perioodiks, elasid nad Usumacinta jõe ääres. Jõe mõlemal kaldal laiub tihe Lacandoni ürgmets, kus asub üks maiade märkimisväärsem asula Palenque. Usumacinta basseinis külgneb tegeliku ürgmetsa alaga veel väike ja madal tasandik Peten, kus meie aja järgi 1-2 sajandil tekkisid maiatsivilisatsiooni esimesed kivist linnad. 9-10 sajandi paiku kolisid maiaindiaanlased uuele territooriumile – Yukatani poolsaarele. (Stingl 1969: 47-48) Maiade alad on tänapäeval jagatud Mehhiko Yukatani, Quintana Roo, Campeche, Chiapase ja Tabasco osariigi ning Quatemala, Belize`i, Lääne-Hondurase ja El Salvadori vahel (Vaata kaarti lisa 1)
Märtsis levis see piirajate hulka. Pärast ligi 7-kuulist piiramist pani Magnuse vägi 1571. aasta märtsi keskel oma laagri põlema. Vene armee lahkus Eestist, Magnus suundus oma teenistuses olevate sakslastega aga "pealinna" Põltsa- maale, kartes Ivan Julma viha piiramise ebaõnnestumise pärast. Linnadest kuulusid nüüd Tallinn ja Paide rootslastele, Pärnu poolakatele, Magnuselt 1563. aastallinnaõiguse saanud Kuressaare koos Saaremaaga Taanile. Ülejäänud linnad koos suurema osa Eesti alaga oli venelaste võimu all. Vene vägede suur edu. Seni oli suurem osa kasulikumat peremeest otsivatest seiklejatest-mõisameestest püsinud Magnuse kaaskonnas. Kuid 1571. aasta lõpul ründasid mitu nende ratsasalka venelaste valduses olevat Tartut. Katse ebaõnnestus ning reeturite juhid andsid end Poola kuninga teenistusse. Magnus kartis väga, et tema meeste sellise teguviisi peale Ivan Julm viimaks ometi vihastab. Tsaar saabuski isiklikult suure väega Liivimaale. 1572.- 1573
ajastule omane. Mitte et mehed kehvemad oleks, nende ajastu on lihtsalt möödas ja nendega samale pulgale on kerkinud eevatütred. Ütlevad ka laulusõnad, mis tulevad esitamisele tänavusel laulupeol: ,,Eal ei lõppe aasimine, kes on tähtsam, kes on ees. Kas on naine olulisem või on tähtsam hoopis mees?" Kõik inimesed, kes spordiga tegelevad, sellega seotud on olnud või lihtsalt huvi tunnevad, teavad, et mis tahes alaga võib kaasneda nii nuttu kui naeru. Kindel võib olla, et mängijatel on emotsioonid alati laes, tunda ja näha saab nii nuttu, naeru, pettumust, valu kui ka viha. Igal sportlasel on oma mentor, kes teda õpetab ja julgustab, kiidab, kui läheb hästi, ning toetab, kui ei olnud just kõige parem päev. Mina ise olen juba üksteist aastat tegelenud võrkpalliga ning tunda saanud nii võidurõõmu kui ka kaotusvalu.
mis on ühesuguse vanuse ja liitusega? Lumikatte tüsedus sõltub välja palju antud ala iseloomust ning seal kasvavatest puuliikidest näiteks lehtpuumetsades on lumikate oluliselt tihedam kui okaspuumetsades. Sageli mängib lume paksuse tekkel rolli ka tuul metsalagendike ääres on sageli teiste aladega võrreldes sügavam lumi (tuule kuhjav mõju) ning suurem lume kogus metsas, võrreldes lageda alaga, võib olla tingitud sellest, et metsast ei saa tuul lund ära kanda. b) Miks on kuusikus väikesel lagendikul lumi sügavam kui samalaadsel lagendikul kaasikus? Metsa servades on lumikate paksem, kuna tuul kannab lagedalt lund metsa, metsa servas aga tuule kiirus väheneb ning seetõttu lumi kuhjubki servaaladele tihedama puistu (antud juhul kuusiku) puhul rohkem kui hõredama (antud juhul kaasiku) puhul.
kui Merkuur või eemalduvad Saturnist kaugemale. Eeldatakse, et hiidplaneetide ebaregulaarsed väliskaaslased (võimalikult ka Marsi kaaslased) on asteroidide vööst nende gravitatsiooni tõttu haaratud objektid. Vaatamata asteroidide rohkusele, on nende mass väga väike: asteroidide vöös olevate objektide kogumass on vaid ca 4 % Kuu massist, millest 1/3 kuulub Ceresile. Asteroididega asustatud ala kattub hiidplaneetide vahel nn kentauride alaga (kentaurid on objektid, mis tiirlevad hiidplaneetide orbiitide vahel ja sarnanevad nii asteroididega kui ka komeetidega). Neptuuni orbiidist kaugemal olevaid väikeseid kehi nimetatakse neptuunitagusteks objektideks; mõned neist on Ceres’ist palju suuremad. Asteroidide arv langeb kiiresti võrreldes nende suurusega: eksisteerib vaid 1 objekt läbimõõduga ca 1000 km, samas ca miljon objekti läbimõõduga 1 km. Potentsiaalselt ohtlike asteroidide võrk http://www.space.com kaudu.
_Läti 6 ala (1995/1995) _Leedu 5 ala (1993/1993) _Eesti 12 ala (1994/1994) RAMSARI KONVENTSIOON _ Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon. _Ramsari konventsioon tähendab rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitset ja kasutamist, milles rõhutatakse just veelindude elupaiku. _Konventsiooniga ühinenud riigil kohustus, et kui ta kavatseb ühe rahvusvahelise kaitse all oleva märgala piire vähendada, tuleb tal see hüvitada, asendades mujal samaväärse alaga. _Vähemalt üks ala riigi kohta, ametlik register. -Märgaladeks loetakse nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. _Veelindudeks loetakse linde, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest. Unikaalsed elupaigad ja ökosüsteemid Eestis: _Rannikumeri (sügavusega kuni 6 m) _Rannikujärved
Eetiline käitumine on mõistuslik. Riik on vajalik seetõttu, et igaüks üksikuna ei ole täiuslik, riigis on aga võimalik tööjaotuse kaudu ühendada kõikide võimed täiuslikul moel. Õiglus seisneb loomupärases olukorras, kus mõistus juhib tahet ja see omakorda ihasid Õigluse eelduseks on seega asjaolu, et igaüks tegeleb oma loomulike võimete arendamiseks kõige paremini sobivama alaga. Meelelised inimesed sobivad põlluharijateks, kaupmeesteks, käsitöölisteks – tootev klass. Julged vaprad tegelevad julgeolekuga. Filosoofid, ehk mõistuse inimesed tegeleksid riigi juhtimisega. Inimese voorus arete, mida inimene peab arendama avaldub neljal põhilisel viisil: 1. mõõdukus (sophrosyne) 2. vaprus (andreia) 3. tarkus (sophia) 4. õiglus (dikaiosyne) eesmärgiks on saavutada „hea“
Üle eesti rajati väiksemaid tellise-ja lubjatehaseid ningi villa-, jahu- ja saeveskeid.20sajandi alguseks oli vabrikutööliste arv kasvanud 4x rohkem võrreldes poole sajandi taguse ajaga. (27 000) Linnastumine 1870 valmis Paldiski-Peterburi raudtee. 20sajandi algul kõigil Eesti linnadel raudteeühendus v.a Kuresssaare -Laiarööpmeline, kitsarööpmeline Suurenes kaubavahetus- Raudteevõrgu väljaehitamne ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, mis kiirendas uute tööstusettevõttete ja asulate rajamist. Sellega avardusid kaubavahetuse võimalused, suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Laienes ka sisekaubandus, vajati tarbekaupu ja toiduaineid. Vaimuelu Tartu Ülikooli taasavamine -1802.a taasavati Tartu Ülikool -1796 Paul I keeld- sulges riigipiirid, keelas ka vene alamate õppimise lääne euroopa ülikoolides
· nostalgia sporditurism spordipaikade külastamine Sporditurism Meimer & Pärna 2005 · sporditurism on puhkusel põhinev reisimine ajutiselt väljapoole oma tavaelukeskkonda, mille peaeesmärgiks on aktiivne või passiivne osalemine spordis Sporditurismi liigitamise alused: · ÄRIGA SEOTUD ja PUHKUSEGA SEOTUD · PASSIIVNE ja AKTIIVNE · VÕISTLUS või TERVISESPORDIGA SEOTUD · MINGI KINDLA ALAGA või MITMEKÜLGNE Eesti keeles sünonüümid: · sporditurism · sportlik turism · aktiivturism · seiklusturism · vaba aja turism Nõuded spetsialistile · ise kehaliselt heas vormis · teadmised kõigest (päevateemad, ajalugu, kultuur, loodus) · aktivaator tegevuse käivitaja (animateur) · keeleoskus (ka vene keel) · klienditeenindaja Animateur · turistide vaba aja sisustaja, tegevuse aktivaator
Vaadates euroopa ja maailma vastavat statistikad on pigem põhjust rõõmustada kuna Eesti ei kuulu sugugi kõige halvemate hulka. On küll kitsaskohti, mida tuleb parandada ja seda ka pidevalt tehakse viies läbi teavitus tööd ja suurendades kontrolli. Järjest enam pööratakse tähelepanu ohutustehnikale ja töökaitsevahenditele. Kõik see võtab aga aega ja ei oleks ilus nõuda, et olukord siin oleks sama hea kui euroopa keskmine või veel parem. Arvestades, et meil on vastava alaga tegeletud sisuliselt 15 aastat samas kui naabrid põhjas ja kaugemal läänes ning lõunas on asjaga kordi kauem vaeva näinud. Tõsisemalt tuleks läbi viima hakata riskianalüüse ettevõtetes kuna see aitab kaardistada riske ja lubab läbi viia ennetustöö vastavalt ohtudele. Ohutusse tuleks kaasata kogu kollektiiv, mitte suhtuda sellesse kui asja, mis tuleb kuidagi ära teha. Ohte, mida näeb tööline ei pruugi näha juhatus ja vastupidi. Lisad Asbestoosi põdeva inimese kops
Ka täiskasvanutele õues viibimine toob tervisele ainult kasu. Kõige tähtsam on, et saaks jalutada, tunda värsket õhku, näha päikest, tunda tuult ja tajuda rohelust. Kesklinnas elades on suureks eeliseks, kui on juurdepääs rahulikus ja rohelises ümbruses asuvale rõdule või lähedal on vaade rahulikule rohelisele keskkonnale. Selliste tingimuste korral on inimene vähem ärritatud ja magab öösiti paremini. Lähedus rohelise alaga paistab olema oluline tervisetegur. Rahulikkus tähendab seda, et võib kuulda linnulaulu või tuules sahisevaid puulatvu. Lähedalasuv argipäevane park peaks vastama inimese erinevatele hingeseisunditele. Lähedalasuv- see tähendab, et sinna peaks argipäeval olema võimalik jõuda 6-7 minutiga. Kui see tingimus täidetud, näitavad uurimused, et inimeste enesetunne on märksa parem. Ühes vanadekodus viidud uuringus
linnaaristokraatia. 3 valdkonda, mis feodaaltsivilisatsiooni kultuurikeskme lõplikult kloostrist linna üle kantsid haridus, arhitektuur, kirjakultuur Linna valitsesid: raad (reahärrad ja bürgermeitsrid) Linnaelanikud: kaupmehed, käsitöölised, lihtrahvas. Peatükk 21 Linnaelanike põhilised elatusalad kaubandus, käsitöö ning ka põlluharimine, aiandus ja kariloomade pidamine. Tsunft grupp käsitöölisi, kes tegelevad sama alaga. Põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Tsunftisundus selle kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegeleda. Skraa - tsunfti põhimäärus, mis määratles ka tsunfti hierarhia õpiposs, sell, meister. Eesotsas seisis vanem. Tsunfti ülesanded: sõjaline organisatsioon, vastastikkune abi ja ühikassa. (väike)gild üle linna paiknevad käsitöötsunftid kõik koos. Nt: Oleviste ja Kamuti
mida katvad ürgmetsad on ühed paremini uuritud ökosüsteemid Eestis. Sealsed 200 aastased kuused ja pooleteise sajandi vanused kased ja haavad koos mändide ja pärnadega omavad tähtsat rolli loodushariduse ja teaduse seisukohalt (Arold, 2005). Peipsi rannikumadaliku näol on tegu regiooniga, millest üle 70% alast jääb kõrgusvahemikku 30- 40 meetrit üle merepinna. 40-50 meetrit üle merepinna on vaid ligikaudu 25 protsenti alast. Seega võib öelda, et tegu on äärmiselt tasase alaga (Arold, 2005). Kuigi ala on tasane ei tähenda see seda, et maastik oleks üksluine ja igav. Liivased rannikuterrassid, rannavallid, moreenikühmud ja ürgorud koos eriliste orglahtedega (Värska ja Karisilla) ilmestavad maastikut ja lisavad silmailu. Vaheldust pakuvad ka soosaared, mida leidub piirkonnas rohkesti ning järved, millest üks eriliseim on Lahepera järv. Nimetatud järv asub Naelavere ürgorus ja oli kunagi Peipsi laheks
hilisõhtul 400 meetrit 48,89ga. Esimest korda suurvõistlustel osalev mees vankus pärast finisit mitu minutit, ent püsis jalgel ning vedas end lõpuks ajakirjanike ette. «Pea nii valutab,» olid Raja esimesed sõnad. Kuid kuulnud, et jooksis isikliku tippmargi, elavnes ta silmanähtavalt. «Läks korda!» õhkas ta. «Vedasin Noolega kihla, et jooksen alla 49 sekundi. Võitsin! Sarnaseid kihlvedusid on meil veel, kuid nendest kuulete juba homme.» Avapäeva viie alaga 4073 punkti kogunud ning 17. kohal olev Raja edestab isikliku rekordi graafikut 17 punktiga. Millise summani loodab ta täna jõuda, ei soovinud Raja öelda. «Võtan ühe ala korraga, praegu mõtlen vaid hommikusest tõkkejooksust, seejärel kettaheitest,» lausus elu parimas kümnevõistluses 7834 punkti kogunud atleet. Raja alustas võistlust üle ootuste hästi. Paljudel tippmeestel ebaõnnestus kaugushüpe ning eestlane oli kahe ala järel koguni viiendal kohal
Aristoteles´e ,,Nikomachose eetika" I ja IV raamat -4- I RAAMAT Kõigel on suundumus hüve poole.Esmärkidel aga on teatud erinevus: ühtede puhul on selleks võimalus toimida, teiste puhul teatud toimingu tulemus. Kui eesmärgiks on midagi muud, peale tegutsemise enda, osutuvad toimingu tulemused väärtuslikumaks kui toiming ise. Eesmärke on palju, nagu ka tegevusalasid, kunste ja teadusi, kuid eelistatuim on juhtiva alaga seotud eesmärk, sest selle tõttu taodeldakse ülejäänut. Pole vahet, kas toimimine on ise tegutsemise eesmärgiks või on lisaks sellele ka midagi muud. (Nikom.eetika, 2007:7) Kui tegutsemisel on mingi eesmärk, mida me selle enda tõttu soovime, muu aga tuleb selle kaudu ja kui me ei eelista kõike mingi muu asja pärast siis ilmselt olekski see hüve ja ülim hüve. Kas selle mõistmisel pole siis elus suurt kaalu? Kui nii, siis tuleb üldjoonteski püüda
milles nad elavad ja tarvitavad toiduks selles sisalduvaid orgaanilisi jäänuseid. (1) Saaklooma karbipoolmete lahtitõmbamiseks kasutab meritäht ambulakraaljalgu, seejärel sopistab välja oma mao ja ümbritseb sellega ohvri, seedides ära selle pehme keha. (3) Kuigi enamik meritähti on aktiivsed röövloomad, ei ole neil saagi tükeldamiseks ega toidu läbi mälumiseks mingeid kohastumusi. Toese eristunud suuplaadid on kohastunud ainult toidu suhu lükkamiseks. Pehme nahkja alaga oma suuvälja ehk peristoomiga ümbritsetud suu on võimeline tugevasti välja venima. Lühikese söögitoru kaudu on ta seotud mahuka maoga, mis täidab suure osa ketta siseruumist. Mao ülemisest osast algab lühike ja kitsas tagasool avaneb pärakuga ehk anaalavaga selgmisele küljele ketta tsentri ligidal. Pärak on aga niivõrd väike, et tema kaudu pole seedimata toidujäänustel eemaldamine praktiliselt võimalik. Need heidetakse välja läbi suu. Mao
KESKAEG 5saj -16 saj Keskaeg jaguneb: · Varakeskaeg 5 saj-11 saj On nõrk, tal pole sõjalist jõudu, see hakkab kujunema alles 8.sajandil. Tal on vaja seda islami tungile pealehakkamiseks, samuti ka normannide vastu ( taanlased, norralased). Sõjaline olukord kujunemises, kirik nõrk. Kujuneb välja feodaaltsivilisatsioon. Selle tunnusteks on: 1) feodaalsuhted( vasalliteet) ehk läänikord. Need on need suhted, mis on rüütliseisuste omavahelisteks suheteks, 2) katoliiklus, mis muutub Rooma riigis ainuvalitsevaks. Feodaaltsivilisatsiooni piirid on peamiselt Euroopas, lõunas lõpeb Vahemerega, sest Põhja-Aafrikas levib islam. 10-11 saj võtavad ristiusu vastu ka põhjmaade valitsejad ja feodaaltsivilisatsioon levib ka põhjamaadesse. Idapiir jääb Eesti Vene vahele. Venemaal oli õigeusk. · Kõrgkeskaeg 11saj Iip 14 saj Killistatud. Hakkavad ristisõjad ...
4 Tartu vangla. http://www.vangla.ee/41384 5 Viru vangla. http://www.vangla.ee/41385 5 2. VIRU VANGLA Viru Vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib täide vabadusekaotust ja eelvangistust ning korraldab kriminaalhooldust.6 2.1. Viru vangla üldtutvustus Viru vangla hooned valmisid 2008. aasta alguses ning juba aprilli algul oli juba paigutatud esimesed vangid. Vangla koos seda ümbritseva alaga võtab enda alla 16 hektarit ning seda valvatakse peamiselt vanglapiiretele paigutatud elektroonilise valve abil. Viru vangla on esimene vangla, kus kõik territooriumil asuvad hooned on turvalisuse suurendamiseks omavahel ühendatud kinniste ühendusteedega. Viru vangla hõlmab endas vangla ja arestimaja. Vangidele on kuni kahekohalistes kambrites kokku 1000 kohta, lisaks 100 kohta avavanglas ja 150 kohta arestimajas. Vanglas on ka eluhoone 300 vahistatule
putukatest. 4.4.Baikal Baikali järve kirjeldades on ülivõrded omal kohal. See omalaadne järv asub Lõuna-Siberis Vene- Mongoolia piiri lähedal. Järv on 25 miljonit aastat vana, teadaolevalt vanim järv maailmas (vanuselt järgmine on Tanganjika, kõigest 2 miljonit aastat). Sügavusega 1637 m on see sügavaim mageveejärv, ületades Tanganjika't, mille sügavuseks on 1370 m, 396 m võrra. Pikkust on tal 636 km, mis on võrdne Aberdeeni ja Londoni vahelise alaga. Maksimaalseks laiuseks on 79 km ja minimaalseks 25 km, kalda kogupikkuseks aga 1995 km. Järve pindala (31 492 km²) on 8 võrdne Belgia ja Hollandi pindalaga kokku ning järve valgala moodustab 545 452 km². Hoolimata oma suhteliselt tagasihoidlikust seitsmendast kohast pindalade edetabelis, sisaldab Baikali järv 23 000 km³ vett, (umbes nagu Põhja-Ameerika Suur järvistus kokku), mis on võrdne ca 20 %-ga kogu maailma mageveest
kuna inimestele tekitatakse puhas puhkeala. 2. Kompromissvariant ehitatakse puhke ja spordikompleks koos veepargiga, kuid paatide ja skuutrite arvu vähendatakse miinimumini, et need ei segaks müraga teisi rannalisi. Õhu ja vee kvaliteedile võib veekeskus küll vähesel määral mõjuda, aga samas tuleb juurde ikkagi töökohti ja inimeste üldine elukvaliteet tõuseb. 3. Miinimumvariant- ehitatakse ainult puhkekeskus koos ranna alaga ja pallimängude väljakutega ja paadisildasi ei tule üldse. Vee kvaliteet otseslt ei muutu, kuna tehakse puhastamist ja seiret, samas mingil müral jääb müra ikkagi ja ka õhukvaliteet võib saada vähesel määral kannatada, kuna veekeskusel on oma ventilatsioonid ja seadmed, mis võivad tekitatda vähesel määral kahju keskkonnale. 4. 0-alternatiiv - oleks olukord, kus uut spaa kompleksi koos kõige kaasnevaga ei tule ja
tingimuste kompleks Mutatsioon on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused. Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Kunstlik valik valiku teeb inimene kas teadlikult või teadmata Looduslik valik tugevam jääb ellu, iseeneslik valik. Areaal e levila on mingi taksoni esinemisala Maal Endeem on liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa- alaga Neoendeemidel pole veel jõutud levida kõikjale, kus on sobivaid elutingimusi Paleoendeemidel on levila ahenenud Relikt on liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal Levimine populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega Levik liigi territoriaalne paiknemus. Taastuv loodusvara on bioloogiline varu, mis juurdekasvu piires toimuva säästva kasutamise korral on võimeline uuenema
eest. Feministlik kirjandusteooria tegeleb naiste olukorraga kirjanduses, samal ajal kui feministid tahavad parandada naiste olukorda kogu ühiskonnas. Feministid võitlevad patriarhaalsuse ja seksismi vastu ühiskonnas, feministlik kirjandusteooria aga kirjanduses. Feminism analüüsib kriitiliselt ja püüab muundada tänapäevast sotsiaalsüsteemi. Feministlik kirjandusteooria tegeleb samuti üldiselt kahe laia alaga. Esmalt on oluline sotsioloogiliste struktuuride kriitika ja samal ajal ka alternatiivse kirjutamise ja lugemise mudel. Erinevalt naisõiguslaste liikumisest feministlik kirjandusteooria mitte ainult ei taha muuta sotsiaalset kihistust, vaid ka inspireerib leiutama uusi aseaineid lugemis- ja kirjutamisviisidele. Feministlikud kirjandusteoreetikud on omaks võtnud olemasolevad feministide perspektiivid ja nad rakendavad neid uuel viisil ning loovad seega üha laiemat uurimisala
Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. Raud oli veelgi parem metall kui pronks ning seda leidub maailmas ka tunduvalt rohkem kui tina ja vaske. Tänu parematele kasutusoma- dustele ja maagi kättesaadavusele tõrjus raud nii kivist kui ka pronksist tööriistad peagi kõrvale. Metallide tootmine ja töötlemine nõudis aga küllaltki spetsiifilisi oskusi. Nõnda hakkas osa inimesi tegelema ainult selle alaga. Arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kaubavahetuse suurenemise. Metallide kasutuselevõtt võimaldas inimesel toota rohkem kui üksnes oma tarbeks. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid ning hakkas kujunema inimeste varanduslik ebavõrdsus, mis lõi eeldu- sed klassiühiskonna sünniks. Küsimusi ja ülesandeid 1. Mille poolest erines viljelusmajandusega tegelevate hõimude kultuur küttide-kalastajate kultuurist? 2
Areneb arusaamine kõnest. Peamiseks suhtlemisviisiks on praktilised tegevused esemetega, mida üha enam hakkab täiendama kõne. Seega esinevad koos verbaalne ja esemeline suhtlemine. Situatsiooniväline- tunnetuslik suhtlemine (3-5 a) hakkab kujunema 3 aastaselt ja on peamiseks suhtlemisvormiks. Esikohale tõuseb tunnetuslik (tajumine) motiiv Mis see on? Kuidas seda teha? Miks see on niisugune? Küsimused ei piirdu lapse konkreetse tegevusega, vaid laiema tunnetusliku alaga. Laps ootab suhtlemiselt tunnustust, tähelepanu ja koostööd. Peamine suhtlemisviis on kõne ja täiskasvanu on lapse jaoks teadmiste allikas. Samas on laps sel perioodil hinnangute suhtes hästi tundlik. Õpetaja on lapse jaoks tarkuseallikas, kellelt küsitakse palju küsimusi ning millele polegi alati kõige kergem vastata. Samas on õpetaja lapsele usaldusväärne isik, kellega laps püüab oma teadmisi ja muljeid jagada. Sellel arenguperioodil on
4. Keemilist töötlemist (pritsimist) putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks 5. Kaitseabinõud loomade vastu tarastamine, repellentide kasutamine 6. Tulekaitseabinõud tulekaitseribade rajamine Põllumaade metsastamine. Põllumajanduslike maade metsastamine on õigustatud peamiselt kahel juhul: 1. Muld on väheviljakas, põllumajanduse jaoks ebaperspektiivne ja metsa on pikemas perspektiivis tulusam kasvatada kui põllukultuure. 2. Tegemist on pindalaliselt väikese alaga, mis seetõttu on põllumaana väheperspektiivne. Endiste põllumaade metsastamisel eelistatud istutamine, kuna metsakülv pole viljakate põllumaade peal kasvava intensiivse rohttaimestiku kasvu tõttu edukas. Endistel põllumaadel parem kasvatada lehtpuid. Okaspuud sageli jändrikud, kahjustatud seenhaiguste poolt, puit laiade aastarõngaste ja madala sügispuidu osakaalu tõttu väheväärtuslik; kuid on ka väga kiirekasvulised ja produktiivsed.
Peamised hooldamise viisid on järgmised: 1. Rohttaimede ja võsa eemaldamine. 2. Täiendamine. 3. Väetamine (tuhaga). 4. Keemiline töötlemine. 5. Kaitseabinõud loomade vastu. 2.6 Põllumaade metsastamine. Esimesed metsakultuurid rajati põllumaadele 1782-1850. Suurem põllumaade metsastamine oli Eestis peale II Maailmasõda. Põllumajanduslike maade metsastamine on õigustatud peamiselt kahel juhul: 1. muld on väheviljakas. 2. tegemist pindalaliselt väikese alaga. Kasutatavad kultiveerimisviisid Endiste põllumaade metsastamisel on eelistatud istutamine (erandiks on harilik tamm, mida võib ka külvata). Puuliikide valik Seal võivad kasvada põhimõtteliselt kõik Eesti metsapuud. Parimaks puuliigiks on arukask. Niiskematel aladel võib kultiveerida sangleppa. Ka harilik tamm on sobiv puuliik. Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel mändi. Samuti kuusk. Väga populaarne on tänapäeval ka maarjakase kasvatamine.
Poliitilises elus pingestusid 15. sajandi lõpus ja 16. sajandi alguses suhted venelastega. See oli aeg, mil Venemaa hakkas Moskva survel endisest osastisvürstiriikide konglomeraadist muutuma ühtseks riigiks. Moskva suurvürstid liitsid oma maadega teisi vene vürstiriike, 1480. aastal vabanesid venelased lõplikult 13. sajandil suure osa Venemaast vallutanud tatarlaste-mongolite võimu alt. 1478. aastal vallutas Moskva Novgorodi feodaalvabariigi ja 1510. aastal Eesti alaga vahetult piirneva Pihkva vürstiriigi. 1494. aastal lasi Moskva suurvürst Ivan III sulgeda Hansa kaubakontori Novgorodis. Andes otsustava hoobi Hansa idakaubandusele, tõi suurvürsti korraldus ühtlasi kaasa Eesti linnade, eelkõige Tallinna ja Tartu tähtsuse vähenemise transiitkaubanduses. Samal aastal sai Saksa Ordu Liivimaa haru meistriks Wolter von Plettenberg, kes suutis koondada Vana-Liivimaa jõud edukaks võitluseks edasi tungivate venelaste vastu. 1501.
Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. Raud oli veelgi parem metall kui pronks ning seda leidub maailmas ka tunduvalt rohkem kui tina ja vaske. Tänu parematele kasutusoma- dustele ja maagi kättesaadavusele tõrjus raud nii kivist kui ka pronksist tööriistad peagi kõrvale. Metallide tootmine ja töötlemine nõudis aga küllaltki spetsiifilisi oskusi. Nõnda hakkas osa inimesi tegelema ainult selle alaga. Arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kaubavahetuse suurenemise. Metallide kasutuselevõtt võimaldas inimesel toota rohkem kui üksnes oma tarbeks. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid ning hakkas kujunema inimeste varanduslik ebavõrdsus, mis lõi eeldu- sed klassiühiskonna sünniks. Küsimusi ja ülesandeid 1. Mille poolest erines viljelusmajandusega tegelevate hõimude kultuur küttide-kalastajate kultuurist? 2
VÄLIMUS Tsaar oli väga pikk mees, äärmiselt hea kehaehitusega, pigem kõhn, ümmarguse näo, kõrge otsesise, paksude kulmudega. Ta nina oli pigem lühike, kuid mitte ka liiga lühike ja laienes otsast, huuled olid paksuvõitu, näojume punakaspruun. Kenad mustad silmad olid suured, erksad, läbinähtavad ja pärani avatud. Ta nägu tõmbleb, mida ei juhtu küll sageli. See seisneb silmade ja kogu ülejäänud näo kokkutõmmetes. Neid tõmblusi on hirmuäratav vaadata, kuid need kestavad vaid hetke ning annavad talle metsiku ja kohutava ilme. Seejärel kaovad need taas. Hertsog de Saint-Simon, ,,Memuaarid" ISELOOMUJOONED Peeter Suur (1682-1725) oli igas mõttes tõsiselt suur. Ta oli 2m ja 4cm pikk ning erakordse söögiisuga. Tarmukas ja teadmishimuline, meeldis tal omandada uusi oskusi, kaasa arvatud hammaste ravimine, mida ta harjutas iga õukondlase peal, kel jätkus rumalust tunnistada, et t...
põletikulised nähud algul kõrvanibul, kuid protsess võib üle kanduda ka teistele kehaosadele, kus niklit sisaldav esemega pole mingit kokkupuudet olnud. Tänapäeval on nikliallergia üks tõsisemaid allergia vorme ja teadlaste kinnitusel ei vabaneta kord saadud nikliallergiast kunagi. Ärge diagnoosige ega ravige ennast ise, las seda teeb ikka arst! Meelespidamiseks: ärge määrige uut kreemi esimene kord korraga üle kogu näo, vaid piirduge väikese alaga (otsmik, lõug). Tavalise ärritaja puhul on ärritusnähud märgatavad juba ööpäeva möödudes ja need kaovad, kui lakkab ärritaja toime. KASUTATUD MATERJALID: http://www.looduspere.ee/cms/eesti/kasulik-teada/ohtlikud-ained-kosmeetikas http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=81579 http://lapsuliblikas.wordpress.com/2008/01/26/mis-peitub-kalliste-reklaamide-taga/
13. sajandi jooksul lihviti, täiendati ja täpsustati samuraide moraali kanoonilisi väärtusi, mis ühendasid endas nii sintoismi, budismi, taoismi kui ka konfutsianismi õpetusi. Samurai kasvatuses peeti kõige olulisemaks iseloomu kasvatamist ja kujundamist. Bushido ehk samurai käitusmikoodeks toetus kolmele alustalale: tarkus, heasoovlikkus ja julgus. Samurai oli alati tegev, teadus oli temast kaugel. Teadus ja teadmised huvitasid teda niivõrd, kuivõrd nad olid seotud sõjalise alaga. Usk huvitas samuraid vaid julguse kasvatamise protsessis. Samurai intellektuaalse kasvatuse suurema osa moodustasid filosoofia ja kirjandus. Bushido õpetus seisnes peamiselt vehklemises, mõõgavõitluses, vibulaskmises, ratsutamises, oda käsitsemises ning taktika, kalligraafia, eetika, kirjanduse ja ajaloo õppimises. Hiljem hakkas samuraide väljaõppesse üha kindlamalt kuuluma ka kunst joonistamis- ja maalimisoskus, kalligraafia- ja luulekunst.
kiiresti. Kõige parem naiste resultaat on 4.14,05. Selle omanik on Ille Kukk(1981). [ tabelid 15 ja 16] 5. Gallerii Kokkuvõte Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Aga pärast minu töö tegemist ma arvan, et kõige huvitavam neist on jooks. Minu teema oli «Naiste 800 m, 1500 m jooks» ,seepärast sain ma rohkem teada millised sportlased osalesid võistlustel selle alaga. Mulle meeldis vaadata ja võrrelda kuidas muutuvad sportlaste tulemused läbi aegade. Vaid kõige rohkem mul pakkus huvi vaadata kuidas arendasid Eesti sportlased,sest ennem minu töö tegemist, minu arvamus Eesti sportlastest ei olnud eriti hea ning praegu Eesti sportlaste tulemused ja nende ajalugu hakkas mind huvitama. Allikad 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Kergej%C3%B5ustiku_Eesti_rekordid#Naiste_rekordid 2. http://www.hot.ee/k/kergeraks/ 3. http://astanasport
võetav äri (Mumm 2007). Eesti E-spordi edendaja ja Eesti tiimi sYnck esindaja Artjom “Jika”2 Mets: „Eestis on E-sport alles algstaadiumis ja sellest veel ära ei ela.“ (Mumm 2007). Artjom Metsa sõnul on olukord teistes riikides märkimisväärne. Näiteks Lõuna-Korea riigieelarvest on eraldatud pea kaks korda suurem summa, kui Eesti omast ja seal tegeleb selle alaga üle 50 000 inimese (Mets 2007). 2 Jutumärkides tähistatakse mängija nimi, millega ta esindab oma tiimi 10 2. MEESKOND Mingi talent peab olema, selleta ei saa — häid mängijaid on palju, aga kui võistkonnaga keemiat ei ole ja inimesed omavahel kokku ei sobi, siis
Vältida plaanikõveriku lõpu kokkulangemist püstkõverike algusega. Missuguste tee-elementide vähimad väärtused tulenevad nähtavustingimustest - Plaanikõvera ja püstkõvera raadius Milline on maantee lubatud minimaalne pikikalle? Maksimaalne? alati, kui on võimalik, tuleks kasutada pikikaldeid 0,53%, pikikalded alla 0,3% ei ole soovitatavad. Mis on berm - kitsas horisontaalne või kergelt kaldu olev riba, mis rajatakse nõlva katkestamiseks. Kui laia alaga tuleks arvestada maastikul kraavi välisservast, tee maa-ala hoolduseks 4m, (hooldustehnika peab ära mahtuma) Kuidas tuleb arvestada lumekihi paksusega teede projekteerimisel - Mulde kõrgus peab olema tuisuohutu mulde jaoks üle lume taseme, üleminekul metsa vahelt lagedale alale, tuleb kontrollida kas on tuisuohutu mulde kõrgus või rajada tuisutõkke hekid või kasutada lumeredeleid. Kus tuleb arvestada lumekoormusega - Bussioote paviljonide katustel ja sildade äärealadel.
linnades ning isegi Edinburghi Castle Rocki ja Iirimaal asuva Rock of Casheli kohta. Mõnikord nimetatakse akropoliks ka maaja linnade, näiteks Tikali ja Copáni keskseid komplekse, millesse kuuluvad väljakud ja püramiidid. Ateena Akropol. Visand 19. sajandist: "Rekonstrueeritud Pergamoni Akropol". Asub iidsel Kreeka territootiumil, tänapäeval tegu Türgi alaga. Akvedukt Akvedukt ehk sildveejuht on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Akvedukt võib olla ka lahtine, aga on tavaliselt saastumise ja aurumise vältimiseks kaetud. Veerennide valmistamiseks kasutati algselt õõnsaid puutüvesid ja bambusevarsi. Vanimad teadaolevad niisutuskanalite ja veerennide süsteemid on pärit Indiast ja Lähis-Idast. Teadaolevalt vanim suurehitis veejuhtmena on pärit Niinive lähistelt Jerwanist. See juhtis Niinive linna joogivett
On läbi viidud erinevaid eksperimente ning sekkumisi, et olukorda parandada. Katsetatud on uut ,,territoriaalset" või ,,neo-endogeenset" lähenemist. See territoriaalse/neo-endogeense tootmise lähenemine on potentsiaalselt rakendatav igal geograafilisel skaalal ning seda iseloomustavad kolm põhikomponenti. Esiteks eeldatakse, et arengut on parem hoida ning juhtida, keskendudes aladele, millel on puudus, mitte ainult teatud sektoritele maaelu majanduses. Lisaks peab tegu olema alaga, mis on väiksem kui riiklik või regionaalne tasand. Teiseks on majanduslikud või muud arendustegevused ümber orienteeritud väärtustamaks ning kasutamamaks kohalikke ressursse - nii füüsilisi kui ka inimressursse. Nii kasutatakse kohaliku ala võimalused maksimaalselt ära. Kolmandaks keskendutakse kohalike inimeste vajadustele, võimetele ning perspektiividele. Kuidas maamajandus edukalt töötab? Kõige sagedamini peetakse kaubandust ning vaba turgu juhtivaks jõuks. Kaubandussuhted
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AA-10 Rootsi Referaat Rannar Jantson Pärnu 2011 Rannar Jantson Rannar Jantson Rootsi Rannar Jantson Sissejuhatus Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km2, millest maismaad 410 928 km2. Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ühendati enamus provintse, mis panidki aluse ühtsele riigile. ...
Pidev müra tekitab stressi, tugev kestev müra põhjustab kurdistumist. Kasvuhooneeffekt temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris. Atmosfäärikaitse: 1)Haljastuskaitse-õhuisepuhastus,madalhaljastus(muru)on haljastamata alaga võrreldes 2..3 korda Efektiivsem,kõrghaljastus 8..9 korda,linnades eriti tähtis 2)Saasteallikate likviteerimine 3)õhupuhastid 4)maatiku rajoneerimine-tööstus kvartalid magalatest eraldi 5)juriidiliselt seadustega:Keelatud on ehitada korstnaid saasteainete väljumiskõrgusega üle 25 m maapinnast Happevihmad pms. gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed
1. VANEM PRONKSIAEG EESTIS pronksesemeid vähe antud perioodist. Valdav osa on juhuleiud ilmselt jätkus kivi-, luu- ja sarvesemete kasutamine. Leiud on siiski väga uhked. 2 kõige Odaots Seima-Turbino kultuur. Leidis talumees, kes kasutas seda seatapu vanemat Muhust pussina (ehk nooleleht kulutatud) eset (Kagu- Sirp Valmistatud Ukrainas. 13 hilisemat kirvest on Skandinaavia Eesti) Kivissaarest lõunaosast ning noorem pronksiaeg selle alaga tihedalt seotud Muud Tuula tutulus Taani matuse järgi kui vöökaunistus või -kinnitus Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) Vajangu Al 1975. a Rakvere muuseumis AGA etnograafia fondis kui pronksmõõk pulmamõõk. Tegelikult 7.-8. saj eKr Hallstatti kultuuri pronksmõõk. Ainus terve, mis Eestist leitud (Tehumardi: 2 mõõga tükki) 2. NOOREM PRONKSIAEG EESTIS uut tüüpi kinnismuistised: 1
Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku 1- kõrge looduskaitseväärtus 2- keskmine looduskaitseväärtus 3- väike looduskaitseväärtus 0 - looduskaitseväärtuseta 1 Looduskaitseväärtus: metsakooslused 1. haruldaste liikide olemasolu 2. kahaneva alaga jäänukid 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 4. omapärane struktuur 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal 6. etalonalad 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 8. kõrvalsaadused (marjad) 9. olulised elupaigad 10.esteetiline ja rekreatiivne väärtus 11.olulisused maastikukaitse vaatekohast 12.teaduslik katseala 13. kultuurilooline väärtus Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1. looduslikkus 2
(objekti) kaitse põhjenduseks. Looduskaitseväärtus jaguneb: 1- kõrge , 2- keskmine, 3- väike ja 0- looduskaitseväärtusteta. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku. Looduskaitselised väärtused ja nende rakendamine erinevates valdkondades Metsakooslused: 1. haruldaste liikide olemasolu 8. kõrvalsaadused (marjad) 2. kahaneva alaga jäänukid 9. olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1
(objekti) kaitse põhjenduseks. Looduskaitseväärtus jaguneb: 1- kõrge , 2- keskmine, 3- väike ja 0- looduskaitseväärtusteta. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku. Looduskaitselised väärtused ja nende rakendamine erinevates valdkondades Metsakooslused: 1. haruldaste liikide olemasolu 8. kõrvalsaadused (marjad) 2. kahaneva alaga jäänukid 9. olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1
kasutamisega testribad. Näiteks glükoosi hulga mõõtmiseks veres ja ka uriini analüüsideks. Esimesel juhul on testribale immobiliseeritud ensüümid: glükoosi oksüdaas ja mädarõika peroksidaas koos kromogeeniga (värvust muutva ainega). 10. Bioinformaatika. Proteoom; proteiinide andmepank (Protein Data Pank) Bioinformaatika on suhteliselt uus interdistsiplinaarne teadussuund, mida võib määratleda kui ühenduslüli bioloogia ja arvutiteaduste vahel. Selle alaga tegelevad inimesed omavad enamasti kas bioloogia või arvutialast baas-haridust. Teist ala nad õpivad tavaliselt lahendades konkreetseid ülesandeid ja kasutades teise valda jäävaid töövahendeid. Mõiste "bioinformaatika" ei ole hästi defineeritud. Sellega seondub igasugune arvutialane töö, mis on seotud bioloogilise informatsiooni töötlemisega. Siia mahub töö geenide ja nende produktidega kuni ökosüsteemideni välja. Enamuse tööst
1469.a.): · Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c. See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. d. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. e. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. 2. Keskaja piiritlemine a. Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon: PIIRID TUNNUSED Lääne- ja Lõuna-Euroopa 1) Religiooniks oli 2) Ühiskondlik korraldus (mujal algas keskaeg kristlus (katoliiklus), mis põhines feodalismil: hiljem) täitis tolleaegses See reguleeris 2 vaba maailmas nii religiooni inimese senjööri ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
