KANT-Kostmine küsimusele: mis on valgustus? KÜSIMUSTE VASTUSED 1) Millised on need kaks tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis? Selgitage lühidalt milles on nende kahe teguri oluline erinevus. Kant väidab, et valgustus on iseseisvalt mõtlemiseks vajaliku julguse/mehisuse ja otsusekindluse saavutamine. Selleks on vaja väljuda omasüülisest alaealisusest. Inimene viibib alaealisuse seisundis laiskuse ja arguse tõttu. Laiskuse puhul eelistatakse olla juhitud teiste inimeste nö juhtide arvamuste poolt, sest nii lihtne on kui kõik otsustatakse sinu eest ära ja selle tüütu kohustuse pärast oma pea vaevamine jääks ära. Laiskus segab inimest väljuda alaealisust, kuna on ka teised võimalused elus hakkama saada kasutamata oma aru raamatud, arstid jne. Arguse puhul ei julgeta iseseisvalt mõtlema hakata, sest vabatahtlikult
Mis on valgustus? Immanuel Kant Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest. Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Kandi arvates enamik inimesi ei loobu alaealisusest kuna nii on mugav ja vastasel korral peaksid nad ise otsuseid lengetama. Laiskus ja argus on põhjused, miks nii suur osa inimestest, jäävad siiski meelsasti eluks ajaks alaealiseks ning miks teistel on nii kerge nende eestkostjaks hakata. Raske on igal üksikul inimesel eraldi välja rabeleda talle peaaegu loomuomaseks saanud alaealisusest. See on talle koguni meeldivaks saanud ja ta on esialgu tõesti võimetu kasutama omaenese aru, sest eales pole tal lastud seda üritadagi
tundub inimeste väga ohtlikuks. 2) Miks on mugav jätta mõtlemine teiste hooleks (olla laisk) ja missugune oht ähvardab inimest , kes proovib ise mõelda (argus)? Jätta mõtlemine teiste hooleks on tõesti väga mugav, kuna sel juhul sa ei pea ise oma pead tööle panema ja pingutama. Seda inimest, kes proovib ise mõelda võib oodata sellene oht, nagu VIGA TEGEMINE. 3) Mis takistab enamikku inimesi alaealisusest välja rabelda ja kindlal sammul edasi astuda? Üheks tähtsamaks põhjuseks, miks paljudele inimeste on raske alaealisusest välja rabelda ja kindlal sammul edasi astuda on see, et inimesele on alaealisus saanud peaaegu loomuomaseks. See on talle koguni meeldivaks saanud ja ta on esialgu tõesti võimetu kasutama omaenese aru, sest eales pole tal lastud seda üritadagi. Määrused ja valemid, need tema loomupäraste annete mõistliku tarvitamise või
Need, kel on otsustusvõime, kontrollivad alaealisi, ehk asuvad nende eestkostjateks. Peamised põhjused, miks endiselt on nii paljud inimesed alaealised, on laiskus ja julgematus ise otsuseid teha. Autori arvates on mugav olla alaealine, kui vaid jaksaks maksta, et teised tema eest mõtleksid. Eestkostjate huvides on see, et inimesed ei väljuks alaealisuse staatusest. Selleks on nad oma hooldatavad rumalaks teinud ja hirmutavad neid. Alaealisusest välja tulla on raske, sest mingil määral see meeldib inimestele. Samuti on sellest raske välja tulla, kuna siiani ei ole inimene oma mõistust kasutanud ning esimesed sammud on väga rasked, kuid edasi on juba veidi kergem end ise harida ja jõudsalt edasi astuda. Valgustuse eelduseks on üksnes vabadus, seega võib valgustuse vaid tasapisi saavutada. Revolutsiooniga vabanetakse vaid ühest eestkostjast, kuid peagi asub tema asemele keegi teine.
kuid selleks on vaja mehisust ja julgust, kuid sageli puudub ka see, sest inimene on arg ja ta ei julge astuda välja oma mugavustsoonist või pingutada oma mõistust, sest kardetakse kukkuda ja ,,haiget" saada ning seetõttu ka pigem loobutakse. 3. Igas publikus leidub vabaduse andmise puhul keegi, kes on isemõtleja. Isemõtleja peab olema suutlik end harida vaimselt ning selle abiga on ta ka suuteline väljuma alaealisusest. Alaealisusest väljunud isemõtleja hakkab oma väärtusi levitama, et ka teised eeskostjate mõju all olevad inimesed saaksid isemõtlejateks. Oma väärtusi ei saa isemõtlejad alaealistele peale suruda või revolutsioonile ajendada, sest publik suudab valgustuse saavutada vaid väikeste sammude kaupa. Revolutsiooniga on võimalik vabaneda despootide võimu alt ning teiste poliitiliste ebakõlade lihvimiste puhul, kuid revolutsioon ei aita publikul saavutada valgustatust. 4
Valgustus ja valgustatud absolutism Marili 10A Valgustuse mõiste • Kõige olulisem vaimne liikumine Euroopas. • Saksa filosoof Immanuel Kant: inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest. • Kritiseeris autoriteetidele tuginevat mõtteviisi; innustas mõtlema iseseisvalt. • Leidis tuge prantsuse ratsionalismist ja inglise empirismist. • Uus lähenemine Jumalasse. • Valgustusliikumise kodumaaks on Inglismaa. Uus riigivõimu käsitlus • Uus käsitlus riigivõimust ja selle kujunemisest. • Inglane Thomas Hobbes: -Riigieelne ühiskond: „Kõikide sõda kõikide vastu“. -Monarhi käes peaks olema koondunud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim.
Mis on valgustus? Kui eelneval sajandil elasid inimesed vaimupimeduses, siis 18. sajandil hakati rääkima täiesti uuest filosoofiast- valgustusest. Üks parimaid sõnastusi sellele pärineb Saksa filosoofilt Immanuel Kantilt: ,,Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest’’. Kant peab oluliseks, et inimene mõtleks ning avaldaks neid mõtteid avalikult olles otsekohene. Selle ajastu esindajateks on: Descartes, Voltaire, Rousseau ja Montesquieu. Eelnev sajand põhines ainult usul. Usuti, et Jumal on kõikide asjade põhjenduseks, kuid valgustusajastu tõukas selle arvamuse ümber. Valgustuse üheks tunnuseks on ratsionalism ehk loogilisus. Selle rajajaks oli Prantsusmaal René Descartes. Descartes pidas teadmise saamise aluseks kahtlemist kõigis tõdedes. Sellest tuletas ta ka järgmise ütluse: “Ma mõtlen, järelikult olen olemas”. Seega, kõik maailmas sõltub terve mõistuse tahtest. Valgustuse eesku...
Valgustusajastu Õ. §3 lk.22-27. Valgustuse mõiste • 18.sajand- valgustussajand. • Valgustust peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks pärast reformatsiooni. • I.Kant „Valgustus on ajastu, kus inimene väljus tema omasüülisest alaealisusest.“ • Valgustus kritiseeris autoriteetidele, sh kirikule, tuginevat mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt. • Usk mõistusesse kui maalilma tunnetamise peamisse allikasse- ratsionalism R.Descartes „Cogito, ergo sum.“ • Empirism- teadmiste allikaks on kogemus. F.Bacon • Deism- jumal küll lõi maailma, kuid ei sekku enam selle korraldamisse. Valgustusajale iseloomulikud jooned: • 1) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja
naturaalmajanduse järgi. 18.sajandil kui oli valgustuse kõrgaeg muutus palju aga kas see sama valgustus tõi meid praegusesse ,,valgustatud" olukorda? Vaevalt küll, hetkel vohab tehnika ajastu, millel on vähe seost valgustusfilosoofia või muuga. Inimesed selle asemel, et ise targaks saada ja tööd osata teha lasevad seda teha masinatel. Valgustus pole meid ju nende märkide järgi valgustatud asjastuni toonud. Kas saab väita, et täna on inimesed väljunud omasüülisest alaealisusest? Nad muudavad enda elu veel mugavamaks, et olla üha enam ja enam sõltuvad masinatest ja teistest mugavusi pakkuvatest hüvedest nagu lastel on vanemate äratamine. Nii tekkitavad nad endale sool rohkem, seda mille ebaõnnestumises saab kedagi või midagi muud süüdistada. Vaadeldes ümberringi näeme palju vargaid, pätte, vägistajad, röövleid, mõrvareid. Nemad on ju ometi lollid, et on endale sellise tee käia valinud. Aga lollid inimesed ei saa iseloomustada valgustatud aega
Kostmine küsimusele mis on valgustus Nagu ütleb autor: ,,Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest." Kant peab oluliseks, et inimene mõtleks ning avaldaks neid mõtteid avalikult olles otsekohene. Oma teoses ,,Kostmine küsimusele mis on valgustus" arutleb autor selle üle, kuidas rahvas ennast valgustab ning mis on takistusel valgustumisel. Põhjusteks, miks suur osa inimesi kannatab nn omasüülises alaealisuses on laiskus ja argus. Inimesele on kergem ja mugavam kui tema eest on eestkostijad. Nii toob Kant näite inimesest
- Voltaire · [Inglismaa kohta] Siin maal on kombeks aeg-ajalt teiste julgustamiseks mõni admiral ära tappa. - Voltaire · Inimene üksinda on nõrk olend, aga sidemed teistega teevad temast tugeva. Üksinda pingutab ta tihti ilma tulemusteta. Aga vaid üks sõbrapilk südamesse, üks soovitus, lohutussõna sõbralt -- ja madal taevas kerkib kõrgeks, kurvameelsuse katus kaob. - Johann Gottfried von Herder · Valgustus on inimkonna vabanemine alaealisusest, s.t autoriteetide eeskoste alt. - Immanuel Kant Kasutatud kirjandus · Wikipeedia.org · Miksike.ee · Annaabi.ee · Britannica.com · Google pildid Aitäh kuulamast!
traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Valgustusajastu mõiste võeti kasutusele Immanuel Kandi poolt ühes tema ilmunud artiklis 1784. aastal, kuid valgustus mõtteviisina oli välja kujunenud juba varem. Selle nimetusega prooviti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest. Valgustusideoloogia eelkäijad elasid juba 17. sajandil, hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida kutsutakse valgustussajandiks. Immanuel Kant ise väitis, et valgustus on inimkonna vabanemine alaealisusest ning püüdlus igas olukorras ise mõtelda. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes, tõstes esile inimmõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus, mida rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. Tema põhiteos on 1637. aastal ilmunud „Arutlus meetodist“ mis rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks pidi tema arvates kõiges kahtlema
Empirism või ratsionalism? Nii empirism kui ka ratsionalism, on kaks täiesti erinevat suunda, vastandudes üksteisele. Mõlemal on omad kombed ja uskumused, mis kattuvad väga vähe. Kuid mõlemad pühenduvad nii öelda iseendale, inimese mõttemaailmale ja olemusele, mitte niivõrd maailma asjadele. Empirism ja ratsionalism on valgustuse kaks suunda. Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisusest alaealisusest. Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Seda iseloomustab usk mõistuse kasutamisse ja mõtleva indiviidi võimesse iseennast juhtida., ning distantseerumine traditsioonist ja autoriteedist. Empirismi põhiseisukoht on see, et kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemustest. Tunnetuse alusena nähakse siin meelelist kogemust. Tõelised on vaid üksikud objektid ja fenomenid. Teiselt poolt on ratsionalismis seisukoht see, et meie tõsikindlad
Argus on aga see, mis ei luba mingisugust isetegevust rõhujate-juhtide-valitsejate ees. Bruno Meder, 120636IAPB, Filosoofia kodutöö nr 1 27.10.2012/Neljapäev/10:00 2) Kui oma pead pole varem kasutatud, siis milleks nüüd või hiljem? Inimene kes proovib ise mõelda, aga samas on arg, kardab teha vigu, kardab ebaõnnestuda ning pelgab ka üldsuse kriitikat. 3) Enamikku inimesi takistab alaealisusest välja rabeleda ja kindlal sammul edasi astuda see, et tema harjumuspärane laisk, passiivne ja arg käitumine on saanud talle peaaegu loomuomaseks. Pealegi ollakse esialgu võimetud tegema, midagi sellist, mida pole varem eales tehtud. 4) Valgustuse tingimusteks on täielik vabadus mõelda oma peaga. Revolutsiooni teel pole valgustatus saavutatav, sest selle tulemusena vahetub ainult üks võim teisega ning
KOSTMINE KÜSIMUSELE: MIS ON VALGUSTUS? Kodutöö Immanul Kant käsitleb oma kirjutises inimeste ,,valgustatust" ehk nende võimetust langetada otsuseid ning iseseisvalt analüüsida olukorda. Valgustuse põhipunktina määratles autor inimeste väljumist nende omasüülisest alaealisusest eelkõige religiooniajastul. Põhiprobleemiks on Kant'i arvates sõltuvus teistest (riigivõimust, üldisest arvamusest, kirikuvõimust jne) ning oskuse puudumine oma mõistuse kasutamisel. Autori arvates on ühiskonnas liiga palju passiivseid liikmeid kel puudub tahtmine või huvi oma arvamuse avaldamisel, kuid kes on siiski pandud tegutsema eesmärkide täitmisel ilma, et nad seda ise teaksid.
Valgustus kui ühiskonna paranemine orjadest inimesteks 17. sajandil sai Euroopa mandril alguse kodanluse esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng. Need tunnused olid aluseks uue ideoloogia tekkele, millele pani nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna ,,valgustus". Haritlased, filosoofid, kirjanikud ja teadlased püüdsid aktiivselt leida tõde, harida rahvast ja jagada inimestele teadmisi. Valgustus puudutas kõiki eluvaldkondi ning põhjustas Euroopa ühiskonnas olulise pöörde. See 1784. aastal avaldatud artikkel, milles Kant pani nime uuele kujunenud ideoloogiale, määratles valgustust inimese väljumisena ,,omasüülisest alaealisusest" ning kui püüet alati ja igas olukorras ise mõelda. Valgustuse motoks sai minu meelest vägagi tabav fraas sapere aude, mis tõlkes tähendab julge mõelda. Uuendusmeelsetes ringkondades levis mõtteviis, et teadmatus on põhiline ühiskonna hädade põhjustaja. ...
ÜLEVAADE VALGUSTUSAJASTUST 17.-18. sajandit tähistatakse vaimses mõttes valgustusena. I.Kant annab meile valgustuse klassikalise definitsiooni 1783 a.: "Aufkärung ist der Ausgang des Menschen aus seiner selbst versuldeten Unmündigkeit.Unmündigkeit ist das Unvergögen, sich seines Verstandes ohne Leitung eines anderen zu bedienen." - "Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest." "Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Ise ollakse selles alaealisuses süüdi, kui põhjuseks pole aru puudumine, vaid puuduvad otsusekindlus ja mehisus, kasutamaks oma aru kellegi teise juhatuseta." "On nii mugav olla alaealine. Oleks mul aru asemel raamat, südametunnistuse asemel hingekarjane, minu enda asemel kirjutaks mulle eluviise ette arst jne, siis poleks mul tarvis end üldse vaevata."
3.VALGUSTUS Valgustust peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni. 18.sajandit nimetatakse valgustussajandiks. Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse. Kuigi valgustust on enamasti seostatud pranstlastega, on valgustusliikumise tegelik kodumaa siiski Inglismaa. Koos valgustusega kujunes uus käsitus riigivõimust ja selle kujunemisest. Inglane Thomas Hobes väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Montesquieu Nimekast aadlisuguvõsast pärit Charles-Louis de Secondat Montesquieu(1689-1755)
demokraatiale. Kuuletutakse sedustele ja institutsioonidele kuna leitakse, et see on ühiskonnale kõige parem. See on kõige küpsem suhtumine autoriteeti. On kahte tüüp ühiskonnad: Häbi ja hirmu ühiskonnad. Häbi ühiskonnad on vanad demokraatiad, mis toimivad väga hästi. Inimestel endal on häbi rikkuda seda, milles on kokkulepitud. Ei lähe üle tee, kui on punane tuli. Teised ei ole Kanti mõistes vaimsest alaealisusest välja tulnud. Hirm on regulaator ja see peab olema pideval peale surutud. Mis ei ole lubatud on keelatud. · Sund Need kaks on tavaliselt käsikäes. Sund on igasugune vägivald, alates politseist. Riigivõimu eripära: Riigi võim on ülimuslik ja suveräänne. Riik on võimu teostamise aparaat. Temast kõrgemat ei ole (Rahvusvaheline õigus on ,aga tal pole otsest võimalust riigile dikteerida, mida teha.) 2009-11-02
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduskond Referaat Valgustusajastu mõju Euroopa õiguse ajaloos Õppejõud: Peeter Järvelaid Koostaja: Viktoria Gratsjova Tallinn 2014 Sisukord Sisukord....................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................3 Valgustusajastu............................................................................................................ 4 Inglismaa valgustus:................................................................................................. 4 Saksamaa valgustus:.....................................................................
nurga alt. "Keisri hull" (1978) · "Taevakivi" (1975); "Professor Martensi ärasõit"(1984); · 1980.aastal asus Kross kirjutama autobiograafilist proosat "Wikmani poisid" (1988); "Mesmeri ring" (1995) ; "Paigalend" (1998). "Keisri hull" · Üliinimlikule filosoofiale toetuv isikulooline romaan. · Toetub üksikisiku sotsiaalse kuhuse ja vastutuse ideele · Teotub eksitentsialistlikule ideele (sisemise valiku vabadus ja seleg kaasnev vastutuse võtmine tagajärgede eest, valimsest alaealisusest lahtiütlemine). · Tõstatub küsimus, kas üksikprotest on jõuetu, seega mõttetu või on see ainus võimalus võitlemaks absurdiga. · Tõstatub küsimus, kas protest, mäss vastuvõtmatu elu- ja ühiskonnakorralduse vastu tähendab suutmatust kompromissile jõuda, konflikte lahendada või ainsat väärikuse säilitamise, oma tõekspidamiste, iseendale kindlaks jäämise võimalust. Timotheus von Bock · 1812
2)Miks on mugav jätta mõtlemine teiste hooleks (olla laisk) ja missugune oht ähvardab inimest , kes proovib ise mõelda (argus) ? (Laisk) Mugav on jätta mõtlemine teiste hooleks, sest siis ei pea ise selleks pingutama ning kogu mõttetöö teeb keegi teine ära. (Arg)Inimene, kes proovib ise mõelda, võib teha vigu ning kui midagi valesti läheb võib see inimese elu lõpuni ebakindlaks teha. 3)Mis takistab enamikku inimesi alaealisusest välja rabelda ja kindlal sammul edasi astuda? Kuna inimese eest on terve elu keegi tema eest otsused ära teinud ning tal on olnud ees kindlad reeglid, mida jälgida, siis on talle see süsteem turvaline ning ta ei tahagi sellest lahti ütelda, et iseseisvaks saada, kuna see tähendaks, et peab hakkama ise mõtlema ning otsuseid vastu võtma ning keegi teine ei hakka ette ütlema mida teha kui midagi valesti läheb.
aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba varem, sest vaidlused selle üle, kuidas valgustust defineerida algasid juba 18.ndal sajandil ja pole vaibunud tänapäevani. Kõige kujundlikumalt sõnastaski valgustuse olemuse Kant(1724 1804) VALGUSTUS ON INIMKONNA VAIMSE VABANEMISE PROTSESS. Ta kirjeldab valgustust kui inimese lõplikku täiskasvanuks saamist, inimese vabanemist teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti Prantsuse filosoof Rene Descartes. Valgustusajastu valmistasid ette avastused loodusteadustes. Kõige olulisem oli siin loodusseaduste avastamine, mis andis inimesele võime mõista ja teatud piirides prognoosida maailma toimimist. Avastused loodusteadustes: heliotsentriline
Poeetikast ja Aristotelesest Poeetika Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus "Luulekunstist" on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt on tegemist teosega, mis oli mõeldud kitsamale ringile lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset. Teoses o...
Võib tekkida illusioon, et ei pea kandma ühtegi kohustust ning teistel ei ole midagi võimalik valesti teha. See jätab mugandunud inimesele väära mulje, et ta on täielikult vaba. Aral inimesel on hirm ebaõnnestumise ees. Tema mõtted võivad olla õiged, ent enamasti toetub ta siiski eestkostjale või üldisele arvamusele, kuna kardab võimalikke tagajärgi (sealhulgas karistusi autoriteedi poolt), mida otsustamine kaasa toob, eriti alguses, kui vea tegemise risk on suur. 3) Alaealisusest on raske välja rabeleda, kuna olles kord sellega mugandunud, saab ainult tohutute jõupingutustega kätte võidelda harjumuse teha ise otsuseid ja neid ka reaalselt ellu viia. Samuti on inimese elu üha enam piiratud käskude ja seadustega, mistõttu passiivseks jäämine on üks parimaid võimu stabiilsuse säilitajaid ja (vähemalt mittevalgustatud) valitsejatele üsna meelepärane. 4) Valgustus eeldab, et rahvas on suhteliselt vaba puudub piiramatu võim (türannia,
- parlament näitas jõudu, kutsudes troonile James II vanema tütre Mary, kes oli abielus Madalmaade asevalitsejaga O. Willemiga - parlamendisaadikutel sõnavabadus - kõigile kuninga alamatele petitsiooniõigus - 1707. sellest alates kannab SB nimetust ,,Ühendatud Kuningriik" (Inglismaa ja Sotimaa parlamendid ühendati) Valgustusaeg 17.-18. sajand - Immanuel Kant (1724-1804) defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Filosoof innustas inimesi mõtlema iseseisvalt. - Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõtleva indiviidi võimesse iseennasst juhtida ja usk mõistusesse - Võime olla kriitiline Valgustus: 1) ratsionalism rõhutab mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, e. deduktiivsus. Arenes Prantsusmaal ja Saksamaal. 2) empirism rõhutab induktiivsust e. tunnetust ja meelelisele kogemusele Valgustuse kodumaaks võib nimetada Inglismaad.
Valgustusajastu Täpset definitsiooni valgustuse kohta olemas ei ole, selles suhtes sarnaneb ta mõistetega ,,armastus", ,,kunst", ,,kultuur". Üks parimaid sõnastusi valgustuse olemusest pärineb Saksa filosoof Immanuel Kantilt valgustus on inimkonna vaimse vabanemise protsess. Inimese täiskasvanuks saamine, vabanemine teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Enamik valgustajaid elas ja valgustusfilosoofia kujunes välja 18. sajandil. Seetõttu on 18. sajandit tihti nimetatud ka valgustussajandiks. Keskaja lõpul humanistliku liikumisega alanud ja reformatsiooniga jätkunud protsess avardas inimeste maailmapilti. Tehnika areng tõi kaasa uusi teadmisi valdkondades, mis seni olid kättesaamatud. Vana korda ja ideoloogiat vaadati kui mõistusevastast. Võitluses vana religioosse ideoloogia, vana korra ja vana mõtlemisviisi vastu kasutasid
Lock ülistab loomulikku vabadust ja võrdsust, kui inimkonna esialgset seisundit. Loomulik õigus rajaneb isikuvabadusel ja eraomandusel. Ühiskondlik lepe kinnitatakse võimude lahusust ja erinevaid kodanikuvabadusi. Hegeli õpetus absoluutsest vaimust käsitab inimest kui ratsionaalset olendit ja teadmiste kandjat. Ainult inimene on võimeline tõusma loogilise mõtlemise ja subjektiivsuse tasemele. Inimese põhitunnuseks on vaimsus. Valgus, see on inimese väljumine inimese omaenese alaealisusest. Tähtis osa haridusel ja teada saamisel. Toob kaasa usu, et mõistuse abil on võimalik jõuda teaduslike ja intellektuaalsete probleemide lahendamiseni. On võimalik jõuda objektiivse tõeni, see tõde on viidud kõrgemale tasandile, kui on arvamus. Alguse saab teaduse ja tehnika arenemine. Valgustus sisaldab agressiivset ja kriitilist vaadet religioonile. Teaduse arenemine läheb vastuollu kiriklike õpetustega. Viha on suunatud ennekõike institutsiooni vastu
Mõiste keha juba sisaldab endas sellist tunnust nagu ulatuvus ja seega ei saanud me midagi uut teada. Sünteetiline otsustus on otsustus, mis avardab meie teadmisi. Nt mõned kehad on rasked. Mõistee keha ei sisalda endast sellist tunnust nagu raske, seega antud otsustus avardab meie teadmisi: Predikaadis sisaldub midagi, mida Subjektis ei ole. Kant: (1724-1804) 4) millisel kahel põhjusel ei suuda inimene väljuda omasüülisest alaealisusest • Laiskus ( eelistatakse juhinduda teiste arvamusest) • Argus ( ei julgeta iseseisvalt mõtlema hakata) 5) milles seisneb mõistuse avalik ja eratarvitus Mõistuse avaliku tarvituse all mõeldakse enda mõtete avaldamist trükitud kujul, et nende üle saaksid teised arutleda. Mõistuse eratarvituse all mõeldakse mingit tegevust ametikohal, mis otseselt mõjutab teisi inimesi. 6) millises kahes valdkonnas on valgustuse soodustamine eriti tähtis (esitage ka Kanti selgitused miks)
Kirjanduse tõlgendamise alused Kunstipärane keelekasutus Fiktsionaalsus Eesmärk Sissejuhatav aine. Eesmärgiks on anda ülevaade Fikseeritus (littera ´’täht’ – Literatur; kirjandus kui kirjandusteaduse terminoloogiast, kirjandusžanritest ja kirjanduse midagi kirjutatut) analüüsi põhilistest kategooriatest ja analüüsimimeetoditest. Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Lühikirjeldus: Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas. Semiootikud on küsimusele lähenenud järgnevalt: Kirjanduslikud epohhid. Kirjanduse ja ajaloo suhe. “Teksti mõiste aluseks on ilmselt...
Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul. Inglismaal sai ta hästi läbi David Hume'iga, kuid elu lõpuks kannatas Rousseau vaimuhaiguse käes ning kahtlustas, et Hume on korraldanud temavastase vandenõu. Rousseau suri 1778. aastal. [1][5] 4) Immanuel Kant(1724-1804), kes oli saksa filosoof, defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Ta uskus, et teadus on meile andnud võtme kogemusmaailma mõistmiseks. Kõlblus oli Kanti arust võimalik alus religioonile, mida mõistuse ega teaduse argumentidega ,,tõestada" ei saa. [2] 1755. aastal sai ta kohalikus ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Kant suri oma kodulinnas Königsbergis 1804. aastal, tema hauamonumendile on kirjutatud
.......................................................................11 Katariina II............................................................................................................................................................11 Valgustus Valgustuseks peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni. 18.sajandit nimetatakse valgustussajandiks. Saksa filosoof Immanuel Kant defineeris valgustust ku inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus kritiseeris autoriteetidel, sealhulgas kirikule, tuginevat mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt. Valgustajad väljendasid optismi, et inimmõistuse piiramatud võimalused tagavad inimkonnale järjekindla progressi. Valgustamine leidis tuge nii Prantsuse ratsionalismist, mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, kui ka Inglise empirismist, mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist, eksperimenti. Mõistus, kritiseerimisjulgus,
Õukonnaelu soodustas kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist ning teaduse arengut. Louis XIV aegsesse Pariisi rajati raamatukogud, tähetorn ja botaanikaaed. Valgustus Valgustuse mõiste: Kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni peetakse valgustust. 18. sajand kannab nime valgustussajand. Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus innistas mõtlema iseseisvalt ja kritiseeris kirikule tuginevat mõtteviisi. Valgustuse põhimõtteks oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise põhilisse allikasse. Valgustusliikumine sai tuge nii Prantsuse ratsionalismist, mis rõhutas kriitilise ja mõistuse mõtlemise tähtsust, kui ka Inglise empirismist, mis vaatles kõikide teadmiste allikana kogemust: eksperimenti, vaatlust, mõõtmist. Traditsiooni,
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss...
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 17.sajand Inglismaal.......................................................................................................3 Valgustusajastu...............................................................................................................4 Juhtivad valgustustegelased Inglismaal..................................................................6 ...............................................................................................................................6 Tööstuslik pööre Inglismaal ..........................................................................................7 Kirik Inglismaal..............................................
FILOSOOFIA VALGUSTUSAEG Ülevaade valgustusajast 17-18 sajand. I.Kant: mingis mõttes on valgustusaeg see aeg, mil inimene väljub alaealisusest, peab hakkama ise otsustama. 1740st aastast 1 leksikon ütleb, et filosoof on inimene kes oma vabaduseusus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustusest, ei keela endale midagi, ei austa piiranguid. Tähelepanu keskpunktis asub mõtlev inimene, inimene, kes kasutab oma mõistust, indiviid kes suudab end oma mõistuse abil ise juhtida. Toimub eemaldumine traditsioonist ja autoriteedist. 17
Kordamiseks, edasi mõtlemiseks: 1. Mis on kirjandus? - Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. - Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) - Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater) 2. Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? - Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. - Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus - Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks. - Kunstipärane keelekasutus - Fiktsionaalsus - Fikseeritus (littera ´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) - Suh...
Kant (,,Mis on valgustus?" 1784) Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alateadvusest. Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. ,,Ole söakas kasutama oma aru" valgustuse juhtlause. Valgustatud ühiskonnas saab kõigest avalikult arutleda ilma, et inimeste staatus ühiskonnas seetõttu kannataks. Inimene viibib valgustamatuse seisundis laiskuse ja arguse tõttu. Mõtlemine jäetakse teiste hooleks, sest see on meeldivaks saanud. Inimesed ei suuda alaealisusest välja rabeleda, kuna järgivad teiste poolt loodud reeglistikku, mis ei tekita vajadust ise mõelda. Valgustuse tingimuseks on vabadus, ehk inimesel tuleb lubada mõtteid avaldada, nendele arutleda. Valgustust ei saavutata revolutsiooniga, sest revolts. Muudab ühiskondlikku korraldust, mitte mõtteviisi. Riigivalitsejad ei tohiks piirata arvamuse avaldamist riigi ja valitsemise kohta. Valgustuse piiramine on rahva huvide vastane
Suurt Prantsuse revolutsiooni 18. Saj lõpp 19. Saj algus · Eesmärk: ületada ni individuaalselt kui ühiskondlikult vananenud ideoloogilised arusaamad ja ettekujutused maailmast mõistuspäraste ratsionaalsete seletuste abil. · Piiritu usk mõistuse mõjuvõimu · Sel ajal õppisid paljud lugema ka talupojad. Ka Eestis tõusis lugemisoskajate arv. · I. Kant ,,Kostmine küsimusele: Mis on valgustus?" Valgustus see on inimese väljumine omasüülisest alaealisusest, püüe alati ja igas olukorras mõelda ise. · Järk-järguline sekulariseerumine · Absolutistliku riigikorra asendumine demokraatlikuga · Nn kolmanda seisuse esilekerkimine · 1776 Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon, 1789 Suur Prantsuse revolutsioon, valgustunud monarhiat tolereeritakse · Liberalismi ning inim- ja kodanikuõiguste sünd · Rahvahariduse areng ja kirjaoskuse massiline levik lugemisrevolutsioon
ideoloogiale. Loobuti Descartes’e jumalike ideede tunnistamisest ning oldi veendunud, et tõsikindlate teadmiste levitamise teel võib kõrvaldada olemasoleva ühiskonna puudusi, muuta selle kombeid, igapäevaelu ja poliitikat. Kõikide arutluste võtmesõnadeks olid vabadus ja võrdsus. Saksa filosoof Immanuel Kant ongi valgustusaja rajajaks ning tema võttis selle mõiste kasutusele. Valgustus on inimese väljumine tema oma süülisest alaealisusest. (Teised valgustajad: Voltaire, J-J. Rousseau, C. de Montesquieu) Valgustusideede levikule aitas kaasa teaduse areng, aga ka uued protsessid ühiskondlikus elus ( uue riigi konseptsiooni kujunemine). Valgustusaja kõige olulisemad põhimõtted olid: 1) Valgustajatele on iseloomulik veendumus ideedesse (idealism, optimism, tegevustung). 2) Kõikide hinnangute peamine kriteerium oli mõistus. Ideaalne oli ratsionalistlik maailmakäsitlus.
maailmastumisperioodi ajal. Demokraatia oli omane kõige varasema dem.ülemineku läbi teinud ühiskondadele – USA, Šveits, Prantsusmaa – ja tugines tugevale kodanikkonnale, kes tundsid, et nende elukvaliteet sõltub neist endist. Hiljem lisandusid ka nt Austraalia, Belgia, Kanada, Norra jne. Põhjused peitusid kindlasti ka 19.sajandi suurtes edusammudes, mis jätsid laialdase mulje, et lõpuks on täielikult vabanetud mineviku alaealisusest ja et kättevõidetud tendents arengule haarab lõpuks kogu maailma, sest pakub oma võimalustega inimestele parimat heaolu (mugavus, majanduslikud tarbimisvõimalused, reisimine, söök, rahu, stabiilsus jne) ning ei usutud, et riigid oleks nõus demokraatlikust valitsemisest ja suhtlusest loobuma, sest see oleks kahjulik ja tagasiminekut soodustav kõigile. 24.I maailmasõja-järgne poliitiline korraldus.
Saj 10 päeva, 18. saj 11 päeva, 19. saj 12 päeva, 2021. saj 13 päeva, 22. saj 14 päeva. Rootsis 1753. aastal minnakse üle Gregoriuse kalnedrile, kuid lähevad järkjärgult. Jäetakse lisapäevad ära. 1712. aastal ka 30.02 kuupäev rootslastel. Tähtsamad kirikupühad- jõulud, ülestõusmispüha. Valgustus Immanuel Kanti valgustuse definitsioon- nimetas valgustust inimese väljumiseks tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus muudab inimese täiskasvanumaks ja inimene on ise oma valgustatamatus süüdi. Valgustuse erinevus katoliiklikel ja protestantlikel aladel Poliitilise mõtte sekulariseerumine: võimude lahususe printsiip (Locke, Montesquie)- Locke: esitas esimesena inimõiguste käsitluse. Leidis, et riigieelne ühiskond polnud kaugeltki anarhia, inimesed olid sündinud vabana, elsaid mõistuspäraselt ja ükstesist abistades
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita met...
sajandil ka Eestisse jõudnud vennastekoguduste liikumine. Vennastekoguduse ühisosaks on tugeva osadussideme teadvustamine oma ligimestega. Tähtsal kohal on vennaste võrdsus ja palvetunnid. Kõik rügavad ühtmoodi alandlikkuses, armulauda hakatakse nimetama armastus söömaajaks. Tegeldakse ka koos laulmisega, sest usutakse, et laul tuleb inimese südamest. Pietismile järgneb 18. sajandil valgustusajastu. Filosoof Immanuel Kant on öelnud, et see oli ajastu, mil inimkond vabanes oma alaealisusest. Hakati kahtlema religioossetes printsiipides, kirikus ja seisuslikes autoriteetides ning hakati enam väärtustama ratsionaalselt mõtlemist, demokraatiat ja inimõigusi. Valgustusajastuga käis koos linnastumine ja kiire tehniline progress, linnainimestel kadus side kirikuga. Erinevalt reformatsiooni minevikuihalusest vaatas valgustusaeg tulevikku. See ühildub ka kristliku õndsuslooga. inimkonna edasiminek on õndsuslooliselt seletatav. Samas jääb
Terminit uniaadikirik kasutati pärast Bresti uniooni Valgustus ja valgustatud absolutism. Valgustusliikumise põhiideed. vastandatakse religioonile, suund ühiskonna sekulariseerimisele. deism- Jumal on küll maailma looja, kuid mitte selle korraldaja. Jumala asemel on keskpunktis inimene. Inimmõistusel- ja võimusel ei ole piire- optimistlik lähtumine inimesest. Immanuel Kant: Valgustus kui inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest. Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse. Valgustajad väljendasid piiramatut optimismi ja usku neile lõpmatuina näivatesse inimvõimetesse, veendumust, et inimmõistuse piiramatud võimalused tagavad inimkonnale järjekindla progressi Erinev hoiak religiooni katoliku ja protestantlike maade valgustuses. katoliiklikes maades- valgustus suunatud kiriku vastu, kuni katoliiklike vaimulike pilkamiseni välja protsestlikes maades- vastupidi
polegi. * Empiristid uskusid, et niipea kui hakata midagi defineerima, siis ta kaotab oma tõesuse. Valgustusaeg * Valgustusaeg kestis 17.-18. sajand. -) Immanuel Kant: ("Aufkärung ist der Ausgang des Menschen aus seiner selbst versuldeten Unmündigkeit.Unmündigkeit ist das Unvergögen, sich seines Verstandes ohne Leitung eines anderen zu bedienen.") ,,Valgustus on inimese väljumine tema oma süülisest alaealisusest, alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta." *) Valgustuse definitsioon ütleb, et siiani on inimesed omal süül elanud valgustuseta ning lasknud otsuseid teha autoriteetidel, neid ise tegema. *) Valgustus millest räägitakse on mõistus. -) On nii mugav olla alaealine, oleks mul aru asemel raamat, südametunnistuse asemel hingekarjane ja minu enda asemel kirjutaks mulle eluviise ette arst jne, siis poleks mul tarvis end üldse vaevata."
· Seejärel peaks teda harima kunstis, kirjanduses ja Unmündigkeit ist das Unvermögen, sich seines religioonis. Verstandes ohne Leitung eines anderen zu · Laps peab ka füüsiliselt tugevnema. bedienen." I.Kant 1783 · Soovitav lugemus: "Robinson Crusoe" · "Valgustus on inimese väljumine tema · Riigifilosoofia omasüülisest alaealisusest, alaealisus on võimetus · See on teine tee vabaduse saavutamiseks. kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta." · Põhjapanevaks on siin "ühiskondliku lepingu" · Valgustus (Contrat social, 1762) mõiste. · I.Kant "On nii mugav olla alaealine. Oleks mul aru · "Igaüks meist allutab oma isiku osaduskonnale ja asemel raamat, südametunnistuse asemel
veel palju feodalismi (keskaja) elemente sisaldanud ühiskonnaterviku asendumist ratio, inimmõistuse piiramatut potentsiaali uskuva ning tulevikku suunatud ja progressi ideest kantud ühiskonnasüsteemiga. Eesmärgiks oli ehitada üles uus ning parem, arukam ja õiglasem ühiskond/maailm. Immanuel Kant defineeris oma kuulsas artiklis ‘Was ist Aufklärung’ (Mis on valgustus) valgustust inimese vabanemisena omasüülisest alaealisusest, mis avaldub inimese emantsipatsioonina kolmes valdkonnas – tunnetus, moraal, poliitika. Usk inimmõistuse võimesse parandada inimese elu ühendab kõiki valgustustegelasi vaatamata paljudele erimeelustele. Sisepoliitikas viis valgustus ja sellega seotud revolutsioonid vabariikliku riigikorra kehtestamiseni (ehkki paljud valgustajad pooldasid pigem valgustatud monarhiat), mis ühtlasi tähendas rahvusriigi teket tänapäevases mõttes ning viimane omakorda
heakskiitu" (Quod omnes tangit, ab omnibus approbari debet) kehtis edasi ka varauusajal. Valgustus Valgustust (pr éclairer, sks Aufklärung, ingl enlightenment) peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni. 18. sajandit nimetatakse sageli ka valgustussajandiks (le siècle des lumières). Valgustuse klassikalise definitsiooni andis Immanuel Kant (17241804), nimetades valgustust inimese väljumiseks tema omasüülisest alaealisusest (Ausgang des Menschen aus seiner selbstverschuldeten Unmündigkeit) (1784). Valgustus kritiseeris autoriteetidele, sh kirikule tuginevat mõtteviisi ning innustas söakust mõelda iseseisvalt, laskmata end teistest juhtida. Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõistusesse, kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse. Valgustajad väljendasid piiramatut optimismi ja usku neile lõpmatuina näivatesse inimvõimetesse,
m i d a g i m u u d kui loom. Ka kui inimene oma füüsilise olemise poolest loomariigist pärineb, on ta kui humanum midagi päris uut. /.../ Ainult animaalne inimeses läheb tagasi loomale, mitte aga spetsiifiliselt inimlik temas, tema vaim ja selle kultuurilooming (Pöhlmann 1994). Mõistust kui spetsiifiliselt inimlikku on ülistatud kogu uusaja. Inimene on inimene ainult mõtleva olendina. Immanuel Kanti järgi tähendab valgustus vabanemist enese süü läbi tekkinud alaealisusest. See tähendab, et olemasolevad mõistuse struktuurid tuleb täita konkreetse kogemusmaterjaliga - vaid nii muutub potentsiaal aktuaalsuseks. Hoopis teistsugune on arusaamine kõlblusest ehk südametunnistusest. Kant seadis praktilise mõistuse (südametunnistuse) inimese elus määravamaks kui puhta mõistuse. Et aga nimetatud ala inimeses on teadusele väga raskesti haaratav, kui mitte öelda kättesaamatu, jäävadki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
