Ema nõudis poes, et talle makstaks välja hinnavahe, kuna keegi tema alaealist poega ei teavitanud, et poe ees maksab see kaup ¼ võrra vähem. Personal pidi teadma, et poehinnad on väljas odavamad. Veel väitis ema, et tema alaealine poeg ei tohtinud müügilepingu pooleks olla. Tema arvates kauplus rikkus sellega seadust. 4.1. Kuidas lahendada asi? Kaupadel olid hinnasildid juures ning sedasi kauplus teavitaski ostjat hindadest. Kuna pole mingit seadust, mis keelaks alaealistel tavalisi toidukapu osta siis ei rikkunud pood mingisuguseid seaduseid. 5. Kaie M. sai tädilt päranduseks maja ja ta otsustas müüa oma korteri Tallinnas Lembitu tänaval. Ta leidis kohe ostja ning koos läksid nad müügipepingu vormistamiseks lähimasse notariaalkontorisse. Suur oli Kaie M. üllatus, kui notar keeldus korteri müügilepingut vormistamast, viidates sellele, et tehingu toimumise momendil Kaie M. Ei olnud veel 18-aastane ja järelikult ei olnud teovõimeline. Kaie M
Juriidilise isiku: eraõiguslikul isikul registrisse kandmisel avalik-õiguslikul isikul, juriidilisel isikul seaduses sätestatud ajast Eraõiguslik osaühing, aktsiaselts, sihtasutus. Avalik-õiguslik riik, kohalik omavalitsus 19. Füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime. Juriidilise isiku õigus- ja teovõime * täielik teovõime: 18-aastasel. Erand, kui abiellutakse enne 18-aastaseks saamist, tekib täielik teovõime abiellumise hetkest alates piiratud teovõime: a) 7-18 aastaselt alaealistel b) kohtu poolt teovõime piiramine täieliku teovõimega isikul Teovõimetus: 1) kuni 7-aastane alaealine 2) kohtu poolt teovõimetuks tunnistatud isik Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. See algab sünniga ja lõpeb surmaga. juriidilise isiku õigusvõime - võib omada kõik tsiviilõigusi ja -kohustusi, vaälja arvatud neid, mis on omased ainult inimestele. Seadus võib juriidilise isiku õigusvõimet piirata. Avalik- õiguslikult jur
era.õ. juriidilistel isikutel registrisse kandmisega aval.õ juriidilistel isikutel seaduses sätestatusega Õigusvõime lõppeb füüsilise isiku surmaga era.õ. isikul registrist kustutamisega aval.õ isikul seadusega sätestatud ajast §8 (1) Teovõime on isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ja kanda kohustusi ja omada tsiviilõigusi. Täielik teovõime tekib 18-aastaseks saanud füüsilisel isikul. (2) Alaealistel, vaimuhaigetel, nõrgamõistluslikel ja psüühikahäiretega inimestel on piiratud teovõime. Vaimuhaigus on ravitav, nõrgamõistluslikus on sünnijärgne ja ravimatu. Psüühikahäire vaieldav, case by case, ka arstid vaidlevad. Vaimuhaiguse jms puhul oluline sõna kestvalt. Piiratud teovõime on kestev, otsustusvõimetus on ajutine. Tekib vaimuhaigusest eestkostja - seaduslik määratud esindaja tehingute tegemiseks Hooldaja - määratud puudega inimesele
Vastavalt hasartmänguseaduse § 9 lõikele 2 võib vahetult hasartmängu korraldamisega seotud töökohal töötada või hasartmängu korraldamise üle kontrolli teostada 21-aastaseks saanud isik. 8 Alaealise töötamise piirangud Tööandja ei tohi tööle võtta ega rakendada tööl alla 15-aastast või koolikohustuslikku alaealist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 13-14-aastastel alaealistel ja 15-16-aastastel koolikohustuslikel alaealistel on lubatud teha töid, kus täidetavad tööülesanded on lihtsat laadi ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (edaspidi kerge töö). Kergete tööde loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Tööandja ei tohi alaealist tööle võtta ega rakendada tööl, mis: 1) ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid; 2) ohustab alaealise kõlblust;
1 need kohustused, mida tööseadusandlus ette näeb (NT maksma TL lõpetamisel hüvitust ja kasutamata puhkuse kompensatsiooni). Töötaja TLS §2 kohaselt on töötajaks üldjuhul 18-a teovõimeline või piiratud teovõimega (alaealised) füüsiline isik. Erandjuhtudel alaealine (alates 01.05.2004) §2' 13-14-a alaealistel ja 15-16-a koolikohustuslikel alaealistel (kuni 17) on lubatud teha töid, kus · Täidetavad tööülesanded on lihtsat laadi (Määrus loetelu, kus võivad töötada: koristus, rohimine, teatud müük, laudade katmine jne) · Ei nõua suurt kehalist ega vaimset pingutust Vajalik: 1. ühe vanema (ei pea koos elama) kirjalik, konkreetne nõusolek 2. 13-14-a vajalik tööinspektori nõusolek 3. tervisetõend Alaealist ei tohi rakendada tööl 1. mis ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid 2. ohustab alaealise kõlblust
sätestatud teisiti. Sihtasutus võib kasutada oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Lisaks eelnevale, teen lühiülevaate ka füüsilisest isikust ettevõtja kohta, olgugi et ta ei kuulu juriidilise isiku alla. Eestis siiski üsna populaarne ettevõtlusvorm. Füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE on on inimene, kes tegeleb äritegevusega. Eestis võib FIE olla inimene alates 15. eluaastast, alaealistel on selleks vaja vanema nõusolekut. Inimene võib olla samal ajal FIE ja käia ka tööl. FIE-na tegevuse alustamiseks tuleb sul ennast registreerida äriregistris. Registreeritud FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime, näiteks FIE Peep Kask. Talupidaja ei pea ärinimes kasutama ees- ja perekonnanime kui ärinimes sisaldub talu nimi. Eelised Sul on täielik kontroll äri üle Sa ei sõltu teistest ja saad ise oma otsused teha
Ema nõudis poes, et talle makstaks välja hinnavahe, kuna keegi tema alaealist poega ei teavitanud, et poe ees maksab see kaup ¼ võrra vähem. Personal pidi teadma, et poehinnad on väljas odavamad. Veel väitis ema, et tema alaealine poeg ei tohtinud müügilepingu pooleks olla. Tema arvates kauplus rikkus sellega seadust. 4.1. Kuidas lahendada asi? Kaupadel olid hinnasildid juures ning sedasi kauplus teavitaski ostjat hindadest. Kuna pole mingit seadust, mis keelaks alaealistel tavalisi toidukapu osta siis ei rikkunud pood mingisuguseid seaduseid. 5. Kaie M. sai tädilt päranduseks maja ja ta otsustas müüa oma korteri Tallinnas Lembitu tänaval. Ta leidis kohe ostja ning koos läksid nad müügipepingu vormistamiseks lähimasse notariaalkontorisse. Suur oli Kaie M. üllatus, kui notar keeldus korteri müügilepingut vormistamast, viidates sellele, et tehingu toimumise momendil Kaie M. Ei olnud veel 18- aastane ja järelikult ei olnud teovõimeline. Kaie M
avalikult. Alaealised, kes kannatavd ei saa abi. Paljud vaatlejad on leidnud, et olukord oleks parem, kui alaealised oleksid koos täiskasvanutega. Sageli personal korraldabki nii, et osa tüdrukutes viiakse naiste osakonda ning osades poiste ruumides on nn harijad, ehk paar täsikasvanut, kes aitavad luua korda, kuid kõik see toimub mitteametlikult. Ebahumaansete tingimustega kaasneb ka psühholoogiline vägivald. Alaealistel pole lubatud töötada, jätkata haridust ega saada raamatuid või ajalehti lähedastelt. Muu Hetkel töötavad olukorra parendamisega mitmed MTÜd , kelle tegevus hõlmab humanitaarabi andmist, inimõiguste kaitsmist ja koostööd SIZOdega tingimuste parandamiseks. Samuti tegeldakse inimeste harimisega ja propageeritakse intellektuaalset vabadust. Need organisatsioonid leiavad, et väga paljud süüdimõistetutest ei vääri oma karistust
andmisega (§ 45 lg 3). Valveaeg (§ 48). - Valveaeg on aeg, mil töötaja on tööandjale tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega kättesaadav. - Valveaja tasu vähemalt 1/10 töötasust. - Valveaja rakendamisel peab töötajale olema tagatud tema puhkeaeg. - Tööajaks loetakse see aeg, mil töötaja reaalselt tööd teeb. Kohustuslik puhkeaeg. - Igapäevane puhkeaeg 11 järjestikust tundi 24-tunnises vahemikus (§ 51 lg 1). Erisus alaealistel (§ 51 lg 2). Erandid kollektiivlepinguga (§ 51 lg 3). Erisus tervishoius ja hoolekandes (§ 51 lg 4). Täiendav vaba aeg (§ 51 lg 5). Töötajale, kes töötab 24 tunni jooksul rohkem kui 13 tundi, anda kohe täiendav võrdeline vaba aeg. Üle 13 tunnise töö hüvitamine rahas ei ole lubatud. - Iganädalane puhkeaeg 48 järjestikust tundi 7-päevases vahemikus (§ 52 lg 1). Erandina summeeritud tööaja arvestuse korral 36 tundi (§ 52 lg 2).
· puudega eakad võimalikult iseseisva toimetuleku saavutamine Kellel on õigus taotleda rehabilitatsiooniteenust? 1. Puudega ja puude raskusastet taotlevatel lastel; 2. Puudega täisealistel (ning neil puude raskusastet taotlevatel täisealistel, kelle puhul teeb vastava otsuse SKA). 3. 16-a kuni vanaduspensioni ealistel ps.erivajadusega inimestel, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%. 4. Alaealiste kom. otsuse alusel alaealistel õigusrikkujatel (mõjutusvahendina rehabilitatsioon). Rehabilitatsiooniteenuse raames: koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan (täisealistele 6 kuud kuni 5 aastat; lastele kehtivusega kuni 3 aastat), osutatakse rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid juhendatakse, kuidas reh.plaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia, viiakse läbi vahehindamisi ning hinnatakse rehabilitatsiooniprotsessi tulemuslikkust.
loetelud. II TÖÖLEPINGU POOLED JA TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE TÖÖLEPINGU POOLED - siin tuleb lähtuda TsÜS toodud füüsilise ja juriidilise isiku mõistest. TÖÖANDJA (TA) - teovõimeline füüsiline isik v õigusvõimeline juriidiline isik. TÖÖTAJA (T) - teovõimeline või piiratud teovõimega füüsiline isik. § 7 TA ei tohi TL sõlmida ega tööle lubada alla 15-aastast v koolikohustuslikku alaealist, v.a erandjuhtudel. 13-14 alaealistel või 15-16 a koolikohustuslikel alaealistel on lubatud teha töid, kus täidetavad tööülesanded on lihtsat laadi ei nõua suurt kehalist ega vaimset pingutust ( nn kerged tööd) 7-12 - aastasel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi v reklaamitegevuse alal. ALAEALIST ei tohi rakendada tööl (see kehtib kõikide alaealiste suhtes) 1) mis ületab alaealise kehalisi v vaimseid võimeid 2) ohustab alaealise kõlblust
tööinspektori kirjalikul nõusolekul, kui töötamine ei ohusta tema tervist, kõlblust ja hariduse omandamist. 15-aastane noor inimene võib ühe vanema või hooldaja kirjalikul nõusolekul asuda tööle, mis ei ohusta tema tervist, kõlblust ja hariduse omandamist ega ole alaealisele seadusega keelatud. Vabariigi Valitsuse määrusega on kinnitatud nende tööde loetelu, kus on lubatud töötada 13-14-aastastel alaealistel. Lisaks on Vabariigi Valitsuse määrusega on kinnitatud nende raskete, tervistkahjustavate või ohtlike töötingimustega tööde loetelu ning kõlblust ohustavate tööde loetelu, kus alaealiste töötamine on keelatud. Kui nõusolekud on saadud sõlmitakse alla 18-aastase noore inimesega tööleping, mis sisaldab vähemalt järgmisi kokkuleppeid: · tehtav töö, selle keerukuseaste, ameti- või kutsenimetus ning kvalifikatsiooninõuded; · tööaeg,
andmisega (§ 45 lg 3). Valveaeg (§ 48). - Valveaeg on aeg, mil töötaja on tööandjale tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega kättesaadav. - Valveaja tasu vähemalt 1/10 töötasust. - Valveaja rakendamisel peab töötajale olema tagatud tema puhkeaeg. - Tööajaks loetakse see aeg, mil töötaja reaalselt tööd teeb. Kohustuslik puhkeaeg. - Igapäevane puhkeaeg 11 järjestikust tundi 24-tunnises vahemikus (§ 51 lg 1). Erisus alaealistel (§ 51 lg 2). Erandid kollektiivlepinguga (§ 51 lg 3). Erisus tervishoius ja hoolekandes (§ 51 lg 4). Täiendav vaba aeg (§ 51 lg 5). Töötajale, kes töötab 24 tunni jooksul rohkem kui 13 tundi, anda kohe täiendav võrdeline vaba aeg. Üle 13 tunnise töö hüvitamine rahas ei ole lubatud. - Iganädalane puhkeaeg 48 järjestikust tundi 7-päevases vahemikus (§ 52 lg 1). Erandina summeeritud tööaja arvestuse korral 36 tundi (§ 52 lg 2).
SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE Sotsiaalsed normid Sotsiaalsed normid: kujunevad ajalooliselt üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega - kõlblus (moraal)-tuleb meie seest/ kuidas minu jaoks on eetiline?; Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted - tava- norm/kombed, aga tava ei muuda õigust. Tuleb ühiskonnast- Kuidas organisatsioonis on kombeks., aga ei ole kirjalikult fikseeritud; Tavad – harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid. - õigus- kirja pandud normid, mis reguleerivad kuidas end käituda, mis olukorras Kõik 3 on omavahel seotud! Õiguse mõiste määratlus Õiguse mõiste on- riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või käitumiseks ja mille nõue...
Füüsilise isiku puhul tekib õigusvõime: - elusalt sündimisega - eostamise hetkest, kui laps sünnib elusana (mõnes situatsioonis on vaja lapsel õigusi enne sündimist – pärimise korral) Füüsilise isiku õigusvõime lõppeb surmaga (surmaga on tegemist siis, kui aju on surnud). Surnu on objekt. Teovõime – on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid (füüsilisel ja juriidilisel isikul) Teovõime tekib täisealisel isikul §8 (2) Piiratud teovõime – alaealistel ja isikutel kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Vaimuhaigus on ravitav, nõrgamõistuslikkus on kaasasündinud ja ravimatu. Muu psüühikahäire ja selle piir on täpselt määratlemata, seda ütlevad arstid. Piiratud teovõimega isikule määrab kohus eestkostja. Eestkostja – piiratud teovõimega isikul – eestkostetava seaduslik esindaja, tal on
koormust või lasta õpilasel puhata paar nädalat. Tuleks aru saada, et elus on palju olulisemaid asju, mille üle stressi tunda. Võiks olla eraldi tund, kus arutada inimeste muresid ning aidata üksteist. Vajame inimest kes sellest räägiks õpilastele, see ei tohi olla mingi komöödiaga pooleks, vaid puhas julm tõde. Õpilased on masenduses, raskustes. Narkootikumid, alkohol ja tubaka tooted ei tohi olla lahendus, eriti veel alaealistel. 36 Ma ei usu, et hetkel on koolides liiga palju õppida või liiga pikad päevad või kõik muu, mille üle tihti kurdetakse. Võib küll juhtuda, et mõned, kellel on rohkem huvisid, loovad endale liiga tiheda iganädalase rutiini. Tuleks ennast paremini tunda, et stressiga paremini toime tulla. Võiks kindlasti olla rohkem eluliste teemade õppimist nagu toitumine, inimsuhted, ajalugu, ühiskonnaõpetus,
Töötajal on õigus saada kalendriaastas 28 kalendripäeva põhipuhkust, mida arvutatakse ja antakse töötaja töötamise eest. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ka seaduses sätestatust pikemas põhipuhkuses, kuid lühemas kokku leppida ei tohi. Põhipuhkuse pikkus on täistööaja ja osalise tööajaga töötajatel ühepikkune. Pikem põhipuhkus võib olla sätestatud ka töölepingu seaduses või eriseadustes. Näiteks on pikem puhkus alaealistel, laevapere liikmetel, haridustöötajatel jne. Töölepingu sõlmimisel tasuks läbi rääkida puhkuste pikkus, sh lisapuhkuse võimalus. Puhkuse ajakava eesmärgiks on anda nii töötajale kui ka tööandjale võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Tööandja peab arvestama, et töötajal oleks võimalik puhkus ära kasutada enne selle aegumist, so kahe aasta jooksul. Rasedus- ja sünnituspuhkus. Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva
TÖÖLEPING Töölepingu seaduse muutmise põhjused • Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. • Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem Tõõigus- erinevad definitsioonid Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tööõigust võib jagad...
neurotransmitterid, hormoonid, toksiinid jms) - Praegu teadusuuringutes populaarseim Eesti vanglasüsteem - Valdavalt on kinnipeetavad pärid ebasoodsast kasvukeskkonnast ja/või psühhopaatiliste/antisotsiaalsete joontega - Osadel on empaatiavõimega kõik korras aga teistel just bioloogiline faktor teguriks - Soodusteguriteks: Vaimne alaareng, käitumishäired, ATH, hüperkineetilised häired, isiksushäired - Ca 85% alaealistel kinnipeetavatel esinevad psüühika ja käitumishäired - Rasked kuriteod enamasti soovitatud oma pereliikmete, kõige rohkem kaasa vastu. - Beebid saavad 3. eluaastani vanglas olla Vägivalla vähendamine - Katarsise teooria – agressiivne käitumine „puhastab? o Ei päde, ventileerimine suurendab agressiivsust o Vihased inimesed peaksid kasutama lõdvestustehnikaid o „The Purge“ - Karistamine
päevale, mil ta sai teada või pidanuks teada saama karistuse määramisest. TÖÖAEG - on selline aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Seadusega ettemääratud aeg. Riigi poolt 40 h nädalas. Eraldi lühendatud tööajad: 14-20 h; 15-16.a. - 25 h; 17 kuni 30 h. Lühendatud tööajad: allmaatöödel jm rasketel - 35 h, allkooliõpetajatele - 35 h. Töölepingus peab olema määratud tööaeg. Alaealistel lubatud tööaega päeva ulatuses pikendada tööd 1 h võrra. Täistööajaga võib teha mitte üle 12 h päevas. Tööaega võidakse arvutada tööpäevades, töövahetustes või töönädalates TÖÖPÄEV on see osa ööpäevast, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid. PUHKEAEG Aeg, mille kestel töötaja on vaba töökohustuste täitmisest ja vôib seda kasutada oma äranägemise järgi. See puhkeaeg on tööpäevasisene, tööpäevade vaheline ja iganädalane
Karistus kustub 1 aastaga. Koos distsiplinaarkaristusega võib isiku võtta haldusvastutusele, kriminaalvastutusele, materiaalsele vastutusele. 1 kuu jooksul karistuse määramisest võib töötaja selle vaidlustada kohtus. 50. Millise ajavahemiku eest antakse puhkust ühe tööaasta eest /algab töölevõtmise päevast kuni järgmise aasta sama päevani/. 51. Milline on põhipuhkuse üldine kestus 28 kalendripäeva. Pikendatud põhipuhkus 35 päeva on alaealistel, invaliididel, avalikel teenistujatel, 56 päeva ülikoolide, koolide, lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel. 52. Puhkuse andmise kord esimesel tööaastal alla 6 kuu töötamise eest pole õigust anda, kuid poolte kokkuleppel võimalik sõltumata töötatud ajast. Alates 6-ndast töökuust võib anda võrdeliselt töötatud ajaga. 53. Põhipalk ja lisatasu põhipalk - töölepingus kindlaksmääratud tunni-, päeva-,
Praegune seadus kaotas õhtuse töö, ning sätestab öötöö(22.00-06.00). Alaealiste puhul alaealine ei tohi töötada ajavahemikus 20.00-06.00. Üldisest piirangust on tehtud aq 1 erand, mille kohaselt alaealisel on lubatud töötada 20.00- 24.00, kui ta teeb kerget tööd täiskasvanu(alaealise seduslik esindaja) järelvale all kuluuri, kunsti, spordi v. Reklaami tegevuse ala. Selle erandi mõte: võimaldada alaealistel osaleda etendusasutustee töös. Lisaks üldisele piirangule on täiendav piirang kooliajal töötamisel: koolikohustuslik alaealine ei tohi teha tööd enne koolipäeva algust. Seadusandja on pidanud vajalikuks eraldi määrata kindlaks ka alaealiste igapäevase puhkeaja kestvuse. Järjestikune puhkeaeg päevas: 7-12 aastane : vähemalt 21 tundi. 13-14 aastane v. Koolikohustuslik : vähemalt 20 tundi 15 mittekoolikohusluslik:18 tundi 16 aastane mittekoolikohustuslik ja 17 aastane: 17 tundi
koostatakse kokkuleppe sõlmimise kohta akt, kuhu pannakse kirja juba karistus; akt läheb kohtusse, kohtus kontrollitakse, kas kokkulepe on sõlmitud seaduslikult, ja siis kohtunik kinnitab kokkuleppe, määrates karituseks selle, mis on kokkuleppe aktis kirjas - käskmenetlus: kasutatakse kergemate kuritegude puhul, mil karistus on vähem kui 5 aastat ja kui on ette näha rahaline karistus- alaealistel ei kasutata, kohtuistungit ei toimu, määrates ära rahalise karistuse ja vormistab selle, see saadetakse süüdistatavale koju. - kiirmenetlus: saadetakse kohtusse 48 h jooksul, enda ja prokuröri nõusolek; vähendatakse sundraha suurust maksimaalselt poole võrra (sundraha kaasneb iga kriminaalasjaga, kohus määrab karistuse, kohtukulude alla läheb sundraha, ning sundraha tuleb maksta riigile, mille
Töötajal on õigus saada kalendriaastas 28 kalendripäeva põhipuhkust, mida arvutatakse ja antakse töötaja töötamise eest. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ka seaduses sätestatust pikemas põhipuhkuses, kuid lühemas puhkuse kestuses kokku leppida ei tohi. Põhipuhkuse pikkus on täistööaja ja osalise tööajaga töötajatel ühepikkune. Pikem põhipuhkus võib olla sätestatud ka töölepingu seaduses või eriseadustes. Näiteks on pikem puhkus (35 kalendripäeva) alaealistel, töövõimetuspensioni saavatel töötajatel, laevapere liikmetel. 8.2 Puhkuse ajakava Puhkuse ajakava eesmärk on anda mõlemale poolele võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Tööandja peab koostama puhkuse ajakava iga kalendriaasta kohta, võttes arvesse töötajate mõistlike soove. Tööandja peab arvestama, et töötajal oleks võimalik puhkus ära kasutada enne aegumist. Puhkust neile sobival ajal on õigus nõuda alljärgnevatel isikutel:
täiskasvanute kujutlust lapsepõlvest. Illustratsiooniks olgu toodud valvetus Kuid samasuguseid tendentse ei saa välja tuua kasvatuse vendade Grimmide muinasjutt "Hans ja Gerete", kus ema hülgas , eritingimusi vajavate õpilaste näitel. Nimelt käidus suhtumine lapse oma lapsed ja saatis nad metsa. Selle muinasjutu süzee kinnitab psühhol väärkohtlemise erinevatesse liikidesse alaealistel õigusrikkujatel stereotüüpset kujutlust perest, kus lapsi väärkoheldakse. oogiline olema liberaalsem siis, kui see peegeldas sagedasemaid kogemusi Eeltoodud mõttekäiguga seoses tõstatubki küsimus lapse väärkoh samas vallas (Kõiv, 2001b). väärkohtlemisse suhtumise uurimise tähtsusest. Alljärgnevalt tlemine, Seega, lapse väärkohtlemisse suhtumine ja selle tegelik
aga see ei ole laenuleping.) Asendatav või asendamatu asi? Anna mulle pastakat ei tea, kas kokkulepe omandiõiguse üleandmiseks või laenamiseks. Selle tõlgendamisest oleneb vastus. (§ 75. Tahteavalduse tõlgendamine) § 128. Esindusõiguseta isiku ühepoolne tehing Alla 7- aastane ja 7-aastane tuleb öelda eraldi. § 129. Esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing Alla 7- aastane ja 7-aastane tuleb öelda eraldi. Heakskiit otsusevõimetu isiku juures ja alaealistel, piiratud teovõimega isiku juures § 130. Esindusõiguseta isiku vastutus § 131. Tehingu tühistamine esindaja kohustuste rikkumise tõttu Esindaja rikkus kohustusi, tehingu teine pool teadis või pidi teadma. SEMINAR: Mis on tehing? Tehing on toiming, kus on tahteavaldus. Jagunevad ühe- ja mitmepoolseks. (Ühepoolne vajalik 1 isiku tahteavaldus, Mitmepoolne vajalik 2 või enama isiku tahteavaldus) Tühine ja tühistatav tehing
- Rahatrahv - Arest - Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine Väärteode eest kohaldatavad lisakaristused on: - Riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse äravõtmine - Loomapidamise õiguse äravõtmine Süüteode juhul kohaldatavad kindlustus- ja parandusvahendid: - Konfiskeerimine - Psühhiaatriline sundravi - Alaealistel: hoiatus, allutamine käitumiskontrollile, noortekodusse või internaatkooli paigutamine, eriõppeasutustesse paigutamine 9) Karistuse mõistmine ja karistusest vabastamine. Karistuse mõistmisel kuriteo eest võetakse arvesse: Teo iseloomu ja laadi Tahtluse või ettevaatamatuse liiku teo toimepanemisel Vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid Võimalust valitud karistusega mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude
Täielik teovõime algab 18 aastaseks saamisega. Kohus võib teovõimetuks tunnistada täisealise isiku, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada. Kohus võib piirata teovõimekust inimesel, kes pillamise, alkoholi või uimastite tarvitamise tõttu paneb oma perekonna majanduslikult raskesse olukorda. Teovõimetu või piiratud teovõimega täiskasvanule määratakse eestkostja nagu vanemateta alaealistel. Hooldaja määratakse täisealisele teovõimelisele isikule, kes vaimsete või kehaliste puuete tõttu vajab abi oma õiguste teostmaiseks või kohustuste täitmiseks. Juriidile isiku teoõigus ja teovõime tekib üldjuhul tema kandmisega seaduses ettenähtud registrisse ja lõpeb sealt kustutamisega. Üksikute erilise otstarbega juriidiliste isikute kohta kehtib eri kord ja on olemas spetsiaalsed seadus. (Eesti Pank, Tartu Ülikool, ..
2 Raseduse ajal kogunenud rasvavarud on füsioloogiliselt mõeldud rinnapiima tekkeks. Rinnapiima süntees tervikuna vajab umbes 650-700 kcal lisaenergiat, millest 500 kcal peab tulema juurde toiduga ja 200 kcal võetakse organismi rasvadepoodest. Nendel emadel, kelle kehakaal tõusis raseduse ajal väga vähe või kes juba enne rasedust olid alakaalulised või alaealistel rasedatel, kelle oma keha alles kasvab, võib depoodes puududa üleliigne rasv, mida kasutada rinnapiima tootmiseks ning kogu lisaenergia peab tulema igapäevasest toidust. Sarnane olukord võib tekkida ka pärast paarikuulist laktatsiooni, mille vältel kehakaal on juba langenud raseduseelsele tasemele või isegi madalamale ja jõuab normaalkaalu alumise piirini või isegi alakaaluni. Kuuekuulise täieliku imetamise (imiku ainus toit on rinnapiim) jooksul langeb ema
tööajal. Väljaõppe ja täiendõppe ajaks säilitatakse neile keskmine töötasu. TÖÖ- JA PUHKEAJA SEADUS TÖÖAJA KESTUS Tööaja üldine riiklik norm Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Tööaja summeeritud arvestuse korral lähtutakse tööaja arvestamisel tööaja üldisest riiklikust normist. Lühendatud tööaeg Tööaega lühendatakse: 1) alaealistel 2) Allmaatööl, tervistkahjustaval ja eriiseloomuga tööl -kui nad töötavad neis tingimustes vähemalt 30 tundi nädalas. Ületunnitöö Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnitööks arvestusperioodi töötundide üldarvu ületavad töötunnid. Ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel. Vääramatu jõu korral on töötaja kohustatud
Tööaja korralduse tööandjapoolne muutmine Tööpäevasisene puhkeaeg on mõeldud einestamiseks ja puhkamiseks töötaja peab saama selle hiljemalt pärast 4h kestnud töötamist. Ei arvestata tööaja hulka. Aeg selleks on tavaliselt 30min kuni 1h.Tööpäevade ja vahetuste vaheline puhkeaja kestus peab olema vähemalt 11 järjestikkust tundi, reeglist võib teha erandeid summeeritud arvestuse korral. Alaealistel on rohkem 15-18h vastavalt vanusele. Iganädalase puhkeaja kestus peab olema töötajal vähemalt 2 järjestikust puhkepäeva nädalas. Üldiselt on need laupäev ja pähapäev, kuid summeeritud arvestuse puhul ja muudel juhtudel võib see olla ka muudel päevadel ning võib teha erandi ning võib olla minimaalselt 36h järjest ainult 48h asemel. Samas tuleb see kompenseerida mõnel muul nädalal ning anda siis rohkem järjestikuseid vabu päevi. Inspektori nõusolekul võib seda
b. Teovõime – isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Sõltub psüühilisest ja füüsiline seisund (häired, puuded), vanus. Tekib täies ulatuses täisealiseks saamisega. Nõrgamõistuslikele määratakse eestkostja – piiratud teovõime. Alaealistel on eeskostjaks vanemad. c. Deliktvõime – isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise ehk delikti eest. Tsiviilõiguses on õigusvõime ja teovõime lahus. Karistusõiguslik deliktvõime saabub juba 14- aastaselt, kuigi paljudes õigussuhetes isik õigussubjekt veel ei ole. Füüsilised isikud võivad osaleda kõikides õigussuhetes, v.a rahvusvaheline õigus.
Koolikohustuslik on noor, kes on saanud enne käimas- oleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihari- duse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Isik on põhihariduse omandanud pärast 9. klassi ehk põhikooli lõpetamist (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõige 1; § 9 lõige 2). Alla 15-aastast noort või koolikohustuslikku alaealist võib tööle rakendada seaduses sä- testatud erijuhtudel, mil alaealistel lubatakse teha vaid piiratud ulatuses ja raskusega tööd. 4. Erandina lubab seadus võtta tööle: • 13–14-aastase alaealise või 15–16-aastase koolikohustusliku alaealise lähtudes tehtava töö ohutusest ja raskusastmest. Alaealise võib lubada tööle, kus töökohus- tused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust, mis tähendab, et tegemist saab olla üksnes kerge tööga; • 7–12-aastase alaealise
Vabariigi valitsuse määrus nr. 93 11. juuni 2009.a. nt. põllumajandustööd, rohimine, kastmine jne. ) (kui on alla 15.a on kohustuslik Tööinspektsiooni luba) NB! Alaealisel peab lepingu sõlmimiseks olema seadusliku esindaja nõusolek! Kas 12-aastane nooruk võib vanema nõusolekul teha kergemaid töid (rohimine, kastmine) põllumajandusettevõttes? Ei või. Nimelt sätestab TLS § 7 lg 4 alaealiste tööle järgmise vanuselise ja tegevusalase piirangu: 7- 12aastastel alaealistel on lubatud teha kerget tööd vaid kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. Kaheteistaastase alaealise nooruki poolt põllumajanduslikus ettevõttes tehtav töö (rohimine, kastmine) nimetatud tegevusalade hulka ei kuulu. Siin ei aita ka vanema nõusolek. Seaduses sätestatud põhimõtet kinnitab ka vaba- riigi valitsuse 11.06.2009. a määruse nr 93 "Alaealisele lubatud kerged tööd" § 1 lõige 2, mille kohaselt on 7-12aastasel alaealisel lubatud teha
Traditsiooniliselt ei oma põhiõigusi riik. 18.3.1 Füüsilised isikud Igaühe põhiõigused on tüüpilised füüsilistele isikutele suunatud põhiõigused. Igaühe õigused kehtivad kõigile, sõltumata vanusest, soost, kodakondsusest, teovõimest või muudest asjaoludest. Põhiõigused ei sõltu põhimõtteliselt isiku vanusest. Põhiõigusvõime on reeglina igaühel. Põhiõigusvõimest tuleb eristada võimet oma põhiõigusi iseseisvalt ja oma vastutusel kaitsta. Alaealistel on küll põhiõigusvõime, kuid tema õigusi kaitseb üldjuhul tema esindaja. 18.3.2 Juriidilised isikud Juriidiliste isikute põhiõigusvõime määrab kindlaks PS § 9 lg 2, mille kohaselt laieneb põhiõigus juriidilistele isikutele juhul, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja vastava põhiõiguse olemusega. Seega ei ole juriidilised isikud loomulikud põhiõiguste kandjad nagu inimesed. PS 9 lg 2 ei tee vahet Eesti ning välismaa juriidilistel
o 15-18 aastased · vaimse puudega §8 lg 2 objektiivselt piiratud teovõimega, kuna nad püsivalt ei saa oma tegudest aru. Vanas TsüSis oli vaimselt haigele teovõimetuse tunnistamist vaja kohtu poolt; nüüd enam mitte - see kaitseb vaimselt haige isiku huve. Kui kohtuotsusega on teovõimet piiratud ja isikule ei ole jäetud võimet iseseisvalt tegutseda, siis ta tunnistatakse valimisõiguse suhtes teovõimetuks. Piiratud teovõimega isikul peab olema seaduslik esindaja. Alaealistel automaatselt vanemad. Kui vanemaid pole või vanemlikud õigused on ära võetud või on tegemist vaimselt haige täiskasvanuga, siis määratakse eestkostja. Eestkoste ja eestkostja TSüS § 92. Eestkoste sisu (1) Eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. (2) Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud.
· vaimse puudega §8 lg 2 objektiivselt piiratud teovõimega, kuna nad püsivalt ei saa oma tegudest aru. Vanas TsüSis oli vaimselt haigele teovõimetuse tunnistamist vaja kohtu poolt; nüüd enam mitte - see kaitseb vaimselt haige isiku huve. Kui kohtuotsusega on teovõimet piiratud ja isikule ei ole jäetud võimet iseseisvalt tegutseda, siis ta tunnistatakse valimisõiguse suhtes teovõimetuks. Piiratud teovõimega isikul peab olema seaduslik esindaja. Alaealistel automaatselt vanemad. Kui vanemaid pole või vanemlikud õigused on ära võetud või on tegemist vaimselt haige täiskasvanuga, siis määratakse eestkostja. Eestkoste ja eestkostja TSüS § 92. Eestkoste sisu (1) Eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. (2) Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud
Koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48 tundi neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Töötajat ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle nelja tunni päevas. Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 12 tundi. Puhkeaeg on aeg, mis ei ole tööaeg. Tööandja on kohustatud töötajale andma vaheaja puhkamiseks ja einetamiseks pärast neli tundi kestnud töötamist. Igapäevane puhkeaeg peab olema vähemalt 11 järjestikust tundi, kusjuures alaealistel on see vanusest sõltuvalt erinev: 1) 13-14-aastasel töötajal vähemalt 18 järjestikust tundi 2) 15-aastasel töötajal vähemalt 16 järjestikust tundi 3) 16-17-aastasel töötajal vähemalt 15 järjestikust tundi Osaline tööaeg on tööandja juures kehtestatud tööaja normist lühem tööaeg, mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Töömahu või tellimuste ajutisel 61 vähenemisel on tööandjal õigus kehtestada töötajale osaline
Kui Baltimaad vabaks said, ühiskond muutus, võrreldes teiste kahe baltimaaga, Eestis suurim kuritegeliku käitumise sagedus. Eesti piirkonnad erinevad kuritegevuse sagedusega Tallinn, Ida-Virumaa, Pärnumaa kõige sagedasemad piirkonnad. Kui suur hulk kuritegevuslikult käituvates inimestest alaealised 20% kõigist toimepandud kuritegevustest. Alaealiste kuritegevus muutunud alates 1991. A vägivaldsetemaks ja varasemaks. Millised (pol, stat) õigusrikkumised alaealistel: Vargused(51%), röövimised, avaliku korra rasked rikkumised, asja omavoliline kasutamine Alaealiste õigusrikkujate grupp on kõige sagedamini 2008 18-24.aastased. alaealised 13% kurjategijatest. Iga 4 kuritegusid kordasaatev noor alaealine. Poisse märgatavalt rohkem, kui tüdrukuid (kriminaalõigusliku lähenemise puhul). Poisse 80%, tüdrukuid 20%. Kui vaatame enesekohase meetodiga mõõdetud: sooline erinevus väheneb: 7poissi:4tüdrukut. Kasvatuse eritingimusi vajavate koolis:
Seda õigust on piiratud Perekonnaseaduse § 99 ja § 100. Seal on sätestatud need tehingud, millele on vaja eestkoste asutuse eelnevat nõusolekut ning tehingud, mis on keelatud (eelkõige tehingud iseendaga). Seaduslik esindaja võib teha ka ise piiratud teovõime isiku nimel ja tema heaks teha tehinguid, arvestades Perekonnaseadusest tulenevaid piiranguid. Seaduslikud esindajad on eelkõige vanemad ( § 55 lg 2 ), teiseks eestkostjad alaealistel, kellel ei ole vanemaid. Seoses teovõime regulatsiooni muudatustega tuleb tähelepanu pöörata rakendusseadusele, tuleks läbi lugeda § 3 ja § 4. Teovõime kõrval tuleb eristada otsusevõimet. Otsusevõimest on põhjust rääkida teovõimeliste isikute puhul (TsÜS § 13). Regulatsiooni mõte on selles, et kui isik on teovõimeline, kuid ei saa ajutiselt aru oma tegude tähendusest, siis on ta sellel ajal otsusevõimetu. Mõte seisneb selles, et
päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani. Tööaastast lühema aja eest antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötajale seaduse või haldusaktiga ettenähtud puhkust võib pikendada kollektiivlepinguga. Tööandjal ei ole õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda. Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva, kui ei ole tegemist pikendatud puhkusega. Pikendatud põhipuhkus 35 päeva on alaealistel, invaliididel ja riigivõimu- riigivalitsemis- ning omavalitsusorganite ametiisikutel. Pikendatud põhipuhkus kuni 56 kalendripäeva on ülikoolide, rakenduskõrgkoolide, koolide ja muude lasteasutuste juhtidel, teaduritel, õppejõududel, õpetajatel, kasvatajatel ning teistel pedagoogika spetsialistidel. Nende ametikohtade loetelu, kus niisugust pikendatud puhkust antakse ja puhkuse kestuse konkreetsel ametikohal kehtestab vabariigi valitsus.
leppida kokku seaduses sätestatust pikemas täistööajas. Võimalik on töötamine osalise tööajaga. 8) töö tegemise koht; Töötajal ja tööandjal on tulenevalt töösuhte iseloomust võimalik kokku leppida ka muu töö tegemise koht, kusjuures seadus eeldab, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse ehk linna või valla täpsusega. 9) puhkuse kestus; Töötaja iga-aastase põhipuhkuse pikkuseks on 28 kalendripäeva. Pikendatud põhipuhkus on alaealistel, töövõimetuspensionäridel ning haridus- ja teadustöötajatel. 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 11) tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; Töökorralduse all peetakse silmas eelkõige töö algusaega, tööpäevasiseseid puhkepause ja einetamisaega, vajadusel kaitseriietuse ja vahendite kasutamise kohustust, tööandja korralduste andmise korda, töötaja aruandmise korda jne.
õiguse äravõtmine * väljasaatmine 2) Väärteod Põhikaristused: * rahatrahv * arest * sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine Lisakaristused: * sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine * riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse äravõtmine * loomapidamise õiguse äravõtmine 3) Kindlustus- ja parandusvahendid konfiskeerimine psühhiaatriline sundravi alaealistel * hoiatus * allutamine käitumiskontrollile * noortekodusse või internaatkooli paigutamine * eriõppeasutusse paigutamine Karistusõiguse allikad 1. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? Karistusõigus tagab inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse. 2. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded? Karistusõigus kaitseb isikud ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest. 3
Töötaja saab olla ainult füüsiline isik (inimene), tööandjaks võib aga olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik (ettevõte, asutus, struktuuriüksus jms). 70 Alaealised töötajad TLS paragrahv 2 reguleerib piiranguid alaealiste töölevõtmisel. Piirangud sõltuvad vanusest ja koolikohustuslikkusest. Vastavalt kehtivale seadusandlusele on laps koolikohustuslik kuni põhihariduse (9 klassi) omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni - 1314-aastasetel alaealistel ja 1516-aastastel koolikohustuslikel alaealistel on lubatud teha töid, kus täidetavad tööülesanded on lihtsat laadi ega nõua suurt kehalist ega vaimset pingutust; - alaealise töötajaga töölepingu sõlmimiseks on nõutav alaealise seadusliku esindaja (vanem, hooldaja) kirjalik nõusolek; - 1314-aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks on vajalik lisaks alaealise seadusliku esindaja nõusolekule ka tööandja asukohajärgse (elukohajärgse)
23 lg 3) PärS § 37 jj; 2008. a testamendi puhul TsÜS üldalused 2) 15.-18-aastastel PärS § 39 jj) lisaks 2008. a pärimisseaduses Esiteks tähendab see isiku vabadust otsustada, kas üldse teha vastavat tehingut (sõlmida lepingut, alaealistel õigus teha 2) annak(1996. a tõestamisseadus testamendi tühistamine nii teha testamenti). Testeerimisvabadus läheb aga selles osas lepinguvabadusest kaugemale. testament notariaalselt PärS § 54 jj; 2008. a 2) kodune testament: enne kui pärast pärandaja Lepinguvabaduse puhul tähendab see, kui leping on sõlmitud, siis ollakse sellega ka reeglina seotud
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
tundi kestnud töötamist, kui kollektiivlepingus ei ole sätestatud teisiti. Töötaja võib vaheaega kasutada oma äranägemise järgi ja organisatsiooni territooriumilt lahkuda, kui kollektiivlepingus või töölepingus pole kokku lepitud teisiti. Tööandja on kohustatud andma rasedale arsti otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka. Igapäevane puhkeaeg peab olema vähemalt 11 järjestikust tundi, kusjuures alaealistel on see vanusest sõltuvalt erinev: o 13-14-aastasel töötajal vähemalt 18 järjestikust tundi; o 15-aastasel töötajal vähemalt 16 järjestikust tundi; o 16-17-aastasel töötajal vähemalt 15 järjestikust tundi. Iganädalane puhkeaeg töötajal on vähemalt kaks puhkepäeva nädalas. Üldised puhkepäevad on laupäev ja pühapäev. Kui töö iseloomu tõttu laupäeval ja pühapäeval töötatakse, nähakse puhkepäevad ette töösisekorraeeskirjade või vahetuste ajakavaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
