Demograafiline katastroof 26. surmade arvu suurenemine sündide vähenemine 27. suremise kasv tööjõuliste inimeste seas (eriti meeste) 28. murranguliselt on halvenenud uue põlvkonna tervislik seisund 29. järsk õnnetusjuhtumite, mürgituste, traumade, enesetappude, mõrvajuhtumite jne tõus Uued depopulatsiooni riskid 30. AIDS'i plahvatuslik levik 31. imikute ja väikelaste suremuse suurenemine 32. 5-aastaste ja vanemate laste suremuskoefitsient 33. alaealiste kuritegevuse kasv, suremus alkoholimürgituste tagajärjel, tapmisjuhud, enesetapud, uppumised jne. Demograafilise katastroofi ja depopulatsiooni tagajärg on inimeste eluea vähenemine ja rahvuse väljasuremine (ehk varjatud risk). Referaat teha Esimesest 5 seadusest vähemalt esimesed 15§. 6. tuleb välja printida täis mahus. 34. Hädaolukorraks valmisoleku seadus (RT nr.95, 2000, s.613) 35. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT nr.60, 1999, s.616) 36
Noortekirjandus Mis see on? Ellen Aunin 2013 Noortekirjandus Noortele suunatud easpetsiifiline (ilu)kirjandus: • murdeealiste (12-16 a) kirjandus -> “teismeliste kirjandus”, • noorukite kirjandus (16-18(21) a) -> “noorte täiskasvanute kirjandus”; all-ages-literature • noorkirjandus -> noorelt autorilt noorte elust noorele lugejale Põhiliigiks on proosa, kuid on ka noortenäidendeid ja –lüürikat Noortekirjandus Miks on vaja noortekirjandust: • valmistada noori ette täiskasvanueluks, anda võimalikke juhiseid ja käitumismalle keeruliste olukordadega • toimetulekuks (nt probleemraamatud -> ennetus/hoiatus & teraapia); • pakkuda easpetsiifilist meelelahutust (nt noorte fantaasiakirjandus) • kirjandus, mille aineseks on noore inimese elu Noortekirjandus •Probleemraamatud Probleemraamatud • sõltuvusprobleeme käsitlevad teosed • vaimne ja füüsi...
17. Töö- ja puhkeaeg; • Tööaja norm puudub, eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul (=täistööaeg); • Järgida tööaja üldist piirangut arvestusperioodi (keskmiselt 48 tundi nädalas 4 kuu kohta); • Ületunnitöö piirnorm: maksimaalselt keskmiselt 8 tundi nädalas 4 kuulise perioodi kohta! • Tagada igapäevane puhkeaeg; • Tagada iganädalane puhkeaeg; • Järgida alaealiste tööaja piiranguid. • Igapäevane puhkeaeg: kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24- tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; Seega: maksimaalne tööaeg 13 tundi. • Iganädalane puhkeaeg: kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 36 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui
tagatised, milleks on eelkõige ravikindlusts, pensionikindlustus ja töötuskindlustus. (1 – lk 15; 4) Üldiselt võivad töötajateks olla täisealised isikud ehk vähemalt 18 aastased. Mõnedel töökohtadel on aga nõutud hoopis kõrgendatud vanusemäär, näiteks presidendiks saab kandideerida alates 40 eluaastast. Erandjuhutel võivad töötajateks olla ka alaealised, kuid selleks on vaja vanema või seadusliku eestkostja nõusolekut. Alaealiste värbamise puhul on reeglid veidi rangemad, sest järgida tuleb, et töö ei ohustaks kuidagi alaealise isiku kõlblikust. (1 – lk 44; 2 – lk 256) 4. TÖÖANDJA Tööandja on füüsiline või juriidiline isik, kellele töötaja teeb tasu eest tööd. Ehk tööandja juhtimisel ja korraldustel kohustub töötaja tegema kokkulepitud tööd. Tööandja on töötajaga töösuhtes. Füüsilisest isikust tööandja on füüsiline isik, kes on füüsilisest isikust ettevõtjana
mis täie teravusega avaldus ka elamukultuuri arengus. Jõukamates, eriti päriseks ostetud taludes, võeti kasutusele uuemad ehitusmaterjalid ning püüti taluehitisi, esmajoones elamuid igati täiustada ning ümber ehitada. See avaldus kõigepealt Lõuna-Eestis, kus kapitalismi sissetung põllumajandusse toimus kiiremini. Rendi- ja kehviktalude ehitiste ja elamute areng toimus aga väga visalt" (Tihase 1974: 144). Kambrit hakkasid kõigepealt kasutama peremees ja perenaine koos oma alaealiste lastega, teised täiskasvanud ja vanemad perekonnaliikmed jäid endiselt edasi elutuppa. Tavaliselt tehti soemüür kambrisse risti, mistõttu kamber jagunes kaheks osaks ees- ja tagatoaks. Jõukamates taludes, kus ühe kambri asemel oli 2--3 elutuba, asus neisse kogu talupere, rehetuppa jäid elama ainult teenijad, kui neid talus kasutati (Tihase 1974: 144). Köögi sisseehitamisega tekkis rehielamus kaks tulekollete komplekti: rehetoas
abiellumisega. Selleks olid ka vastavad nõuded: lapse staatus ja seaduslike laste puudumine. 4.1.2. Arrigatio Arrigatio on üks lapsendamise liik, mille puhul on tegemist sui juris isiku adopteerimisega teise perekonna isa poolt. Vanema õiguse kohaselt nõudis arrogatio paavstide poolset eeluurimist ning rahvakoosoleku dekreeti. Kuna see toimus rahvakoosolekul, oli arrigatio võimalik ainult nende puhul, kellel oli õigus rahvakoosolekutel osaleda. Seetõttu ei olnud see võimalik alaealiste ja naiste puhul. Alaealised on võimetud andma kehtivaid nõusolekuid ning naised ei või rahvakoosolekutele ilmuda. Arrigatio andis alaealistele võõrandamatu õiguse ühele neljandikule isa poolt pärast surma jäetud omandile. 4.1.3. Adoptio Adoptio puhul on tegemist lapsendamisega kitsamas tähenduses. Teise inimese võimu alla kuuluv isik (persona alieni iuris) läheb oma päris perekonnapea võimu alt teise perekonda. Nagu arrogatio, nõudis ka adoptio alguses rahvakoosoleku nõusolekut
hüvitab töötajale töö tegemisel või tööandja juhiste ja korralduste tõttu tekkinud kulutused, peab tööandja teatama töötajale töölepingus selle kokkuleppe sisu. - TLS ei anna loetelu hüvitamisele kuuluvatest kuludest. Kui puudub kokkulepe selle kohta, millised kulud, millises ulatuses ja mis korras kuuluvad hüvitamisele. Üle ühe kuu välisriigis töötamise kokkulepe - TLS $ 21 - TLS $ 6 lg 8 Töölepingu sõlmimine alaealisega - Alaealiste töösuhte regulatsioon erineb oluliselt täiskasvanute töösuhete regulatsioonist ja on tingitud vajadusest kaitsta alaealisi. - Alaealistega töölepingu sõlmimise kord on sätestatud TLS $-des 7 ja 8. - Alla 15-aastast kast ei tohi töölepinguga tööle sõlmida. Töölepingu muutmine - Töölepingut saab muuta vaid poolte kokkuleppel - Ühepoolselt võib lepingu tingimusi muuta üksnes seaduses sätestatud juhtudel.
I 1. Conditores iuris – seaduse asutajad 2. acquisitio hereditatis – pärandi saamine; delatio hereditatis – pärandi viibimine; substitutio heredis – pärija asendamine 3. paterfamilias – pereisa; materfamilias – pereema; fili/filiae familias – pere pojad/tütred; 4. emptio-venditio – ost-müük; lex venditionis – müügiseadus 5. cura prodigi – rasikaja esindaja; cura furiosi – mentaalselt haige inimese esindaja; cura minorum – alaealiste (alla 25.aastaste) vara hooldaja 6. manumissimo testamento.- vabaks laskmine testamendiga; Secundum tabulas testamenti- vastavalt testamendi tahvlitele 7. actio doli-pettuse hagi; exceptio doli- pettuse (kostja) vastuväide 8. actio quod metus causa-hagi on (esitatud) hirmu põhjusel; exceptio quod metus causa- vastuväide on (esitatud) hirmu põhjusel 9. tutela mulierum-naiste eestkoste; tutela impuberum- alaealiste eestkoste; auctoritas tutoris-
hüvitab töötajale töö tegemisel või tööandja juhiste ja korralduste tõttu tekkinud kulutused, peab tööandja teatama töötajale töölepingus selle kokkuleppe sisu. - TLS ei anna loetelu hüvitamisele kuuluvatest kuludest. Kui puudub kokkulepe selle kohta, millised kulud, millises ulatuses ja mis korras kuuluvad hüvitamisele. Üle ühe kuu välisriigis töötamise kokkulepe - TLS $ 21 - TLS $ 6 lg 8 Töölepingu sõlmimine alaealisega - Alaealiste töösuhte regulatsioon erineb oluliselt täiskasvanute töösuhete regulatsioonist ja on tingitud vajadusest kaitsta alaealisi. - Alaealistega töölepingu sõlmimise kord on sätestatud TLS $-des 7 ja 8. - Alla 15-aastast kast ei tohi töölepinguga tööle sõlmida. Töölepingu muutmine - Töölepingut saab muuta vaid poolte kokkuleppel - Ühepoolselt võib lepingu tingimusi muuta üksnes seaduses sätestatud juhtudel.
4) Hälbe põhjuseks on kasvatusvigade või halva eeskuju tõttu tekkinud moraalidefektid. 5) Hälvik on amoraalne inimene, kes on kõlvatute vaadete ja ettekujutustega. 6) Normaliseerimise vahenditeks oleks inimese kasvatamine ja parandamine sh vaadete ja veendumuste muutmine. 7) Eesmärgiks on moraalsele, heale orienteeritud inimese kujundamine. Kas sellised vahendid on kättesaadavad, et inimeste vaateid ja veendumusi muuta. See on lihtsam ilmselt alaealiste puhul. Samuti on see võimalik vaid väga väikse rühma peal 7 neid inimesi, kes suudavad teisi nii mõjutada, on vähe. See mudel on kõgie rohkem omaks võetud. Bioloogilis-psühholoogiline mudel: 1) Inimene on eelkõige bioloogiline, psüühikaga mudel. 2) Norm on füüsiliselt ja psüühiliselt normaalse isiku käitumine.
Rakvere Reaalgümnaasium Diana Laurend 10. M klass HALLUTSINOGEENID psühholoogia referaat Hindaja: ... Rakvere 2009 SISUKORD 1. HALLUTSINOGEENID....................................................................................................4 1.2 Marihuaana ehk kanep..................................................................................................4 1.2 LSD.............................................................................................................................. 9 1.3 Meskaliin....................................................................................................................11 1.4 PCP.............................................................................................................................12 KOKKUVÕTE..................................................................................................
kord; · Lõpeb tähtaja saabumisega; · Ennetähtaegsel lõpetamisel tööandjal "väljaostmise" kohustus. 17. Töö- ja puhkeaeg; 1. Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul (=täistööaeg); 2.Ületunnitöö piirnorm: maksimaalselt keskmiselt 8 tundi nädalas 4 kuulise perioodi kohta! 3.Tagada igapäevane puhkeaeg; 4.Tagada iganädalane puhkeaeg; 5.Järgida alaealiste tööaja piiranguid. 6. Maksimaalne tööaeg 13 h 7.Minimaalne puhkeaeg ööpäevas 11 h 8. Tööandja saab tööaega summeerida, st töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis (näiteks kuus) jaotuda erinevalt.(GRAAFIK) 9. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra. 10.Ületunnitöö hüvitatakse kas vaba aja andmisega või rahas (1,5x töötasu) 18
1.Tööõiguse allikad ja printsiibid. Euroopa Liiddu mõju siseriiklikule õigusele Õiguse allikad; Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konseptsioon, Rooma leping, euroopa sotsiaalharta, euroopa ametiühingute konvension, ühtne euroopa akt, maastrihi leping, amsterdami leping, nice leping. Euroopa ühenduse õigusel on normide ühtlustaja ja ümberkujundaja roll. Euroopa liidu õigus mõjutab nii kogu liikmesriigi õiguskorda, kui ka üksikisikuid.üksikisikutel on nii õigused kui ka kohustused. Ühenduse normid on suunatud vahetult töötajatele, tööturu osapooltele vm ühiskondlikele organisatsioonidele. Euroopa ühenduse õigusaktid on liikmesriikidele vahetult kohaldatavad ja ühenduse õigus on liikmesriigi suhtes ülimuslik. Õigus peab liikmesriigis kehtima ühetaoliselt ja vahetult.eraisikud võivad ühenduse õigusele tugineda, nii vaidluses üksikisikuga kui ka vaidluses liikmesriigi organiga. Direktiividel on kaudne mõju. Liikmesriigid peavad tarvitusel...
24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti); - Tagada iganädalane puhkeaeg (kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 36 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti); - Järgida alaealiste tööaja piiranguid. - Tööaja lühendamine (Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra); - Ületunnitöö: o tööandja saab nõuda vaid ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks; o hüvitamine vaba aja andmisega või rahas (1,5 x töötasu). 18
EKSAM I Grupp küsimusi 1.Seaduslikkuse printsiip - Tähendab seda, et õiguskaitse asutuste ülesehitus ja tegevus peab toimuma seaduses ettenähtud korras. 2.Ökonoomsuse printsiip- õiguskaitseasutuste poolt tegevuseks tehtud kulutused peavad olema vastavuses saadud tulemustega. 3.Moraalse kahju vältimise printsiip- kedagi ei tohi süüdi mõista kui ta on süütu ehk õiguskaitseorganite tegevus peab üksnes ja ainult tagama tegelike ja tõeliste süüdlaste väljaselgitamise ja süüdimõistmise. 4.Avalikkuse printsiip- kogu õiguskaitseorganite tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Aga see ei tähenda, et nt kõik linnaelanikud peavad olema kaasatud, isiku selja taga võib vaid seaduses sätestatud toiminguid teha. Kohtumõistmine peab toimuma absoluutselt, eranditeta , avalikult. 5.Poolte võrdsuse printsiip-õiguskaitseorgan kui menetleb mind, siis minul on ka omad õigused, kaitsta ennast, anda se...
manustamise ja näljutamisega. 40. Hitlerliku Saksamaa positiivne panus meditsiinilukku Hitleriku Saksamaa positiivne panus seisneb: Vähivastase võitluse programm (vähiregistri olemasolu, asbesti kasutamise keeldumine) Suitsetamisevastane programm (asutustes, avalikes kohtades piiramine) Töö reguleerimine Ea- ja soospetsiifilised regulatsioonid Füüsilise töö kultus Reproduktiivse rolli propaganda Kodutöötervishoiu reguleerimine Rasedate ja alaealiste töö reguleerimine (nitroühendid, asbest ja teised ohud) 41. Arstieetika totalitaarsetes ühiskondades (hitlerlikul Saksamaal) Arstieetika totalitaarsetes ühiskondades: Avaliku ja üldtervishoiu tähtsustamine Seksistlik paternalism Rassiteooria rõhutamine Preventiivmeditsiin Kulude kokkuhoid Looduslähedane elustiil Juudisoost kolleegidega konkurents Arstkonna patriootilisus 42. „Sarnast sarnasega“ ja vastandite printsiip ravis (vt ka I
vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti); - Tagada iganädalane puhkeaeg (kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 36 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti); - Järgida alaealiste tööaja piiranguid. - Tööaja lühendamine (Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra); - Ületunnitöö: o tööandja saab nõuda vaid ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks; o hüvitamine vaba aja andmisega või rahas (1,5 x töötasu). 15
Sõprus – omandavad uue kvaliteedi. Eelmurdeeas ebapüsivad, varases murdeeas püsivamad kuid samaealised, keskmine murdeiga – mõlemasoolised kambad, hiline murdeiga – tekivad paarid. Võimalikud probleemis murdeeas: 1) Söömishäired – psüühiline häire, ilmneb tüdrukutel, mõjutavad faktorid on eakaaslased ja meedia 2) Psühhoaktiivsete ainete tarvitamine – uudishimu, eakaaslaste surve, väljakutse 3) Alaealiste rasedus – teadmatus, usaldussuhte puudumine vanematega, avalik arvamus, preservastiivide halb kättesaadavus psühholoogiliselt 4) Depressioon – esineb rohkem poistel väsimusena, keskendumishäire 5) Kuritegevus – valetamine, põhjuseta puudumine, edasijõudmatus, probleemid suhtlemisega, vanemate teadmatus ja hoolimatus 15. Täiskasvanuiga Arenguülesanded: Mina-pilt – kas inimene tunneb uhkust või häbeneb oma nime, milline on tema
TL võib lõpetada, kui töötaja on: 1) põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara; 2) seadnud ohtu tööandja vara säilimise; 3) põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu; 4) töötab TA nõusolekuta konkurendi juures. Vääritu tegu - Tööandjal on õigus lõpetada TL pedagoogide, alaealiste juhendajate ja muude töötajatega, kelle tööülesandeks on noori õpetada või kasvatada, samuti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse abiteenistujatega.Väärituks on tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib töötajat või tööandjat. Vääritu tegu on töölepingu lõpetamise aluseks ka siis, kui see pandi toime väljaspool töökohustuste täitmist. Pikaajaline töövõimetus - Tööandjal on õigus lõpetada TL töötaja töövõimetuse ajal:
supilusikatäis suhkrut! Alkohoolsed joogid jaotatakse kolme rühma: kanged alkohoolsed joogid alkoholi sisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid) lahjad alkohoolsed joogid alkoholi sisaldus 622 mahuprotsenti (veinid, vermutid) vähese alkoholisisaldusega joogid alkoholisisaldus 0,56 mahuprotsenti(õlu,siider) Antud töös püstitatud probleemid: · Alkoholi tarbitakse liiga palju; · alkohol on populaarne nii alaealiste, kui ka täiskasvanute seas; · alkohol on alaealistele kergelt kättesaadav. Antud töö eesmärgid: · Teavitada inimesi alkoholi kahjulikkusest ning mõjudest; · uurida alkoholi kasutamise populaarsust Eesti ühiskonnas; · uurida välja alkoholi kasutamise põhjused. Uurimisobjektiks on Eesti rahvas. Töös püstitatud hüpoteesid: · Kas eestlaste seas kasutatakse palju alkoholi; · Kas alkohol on kergelt kättesaadavad;
väljendatud mõõdupärasus on sama paragrahvi esimesest lausest tuleneva seaduslikkuse idee 6 loogiline jätk. Mõõdupärasus lähtub seisukohast, et riik võib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ja piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas möödapääsmatud. Mõõdupärasuse tähtsusele on Riigikohtu lahendites esmakordselt viidatud 1997. aastal seoses alaealiste liikumisvabaduse piiramisele hinnangu andmisega. Aja jooksul on Riigikohus mõiste sisu edasi arendanud ning 2002. aastal tehtud lahendis on antud ilmselt kõige ülevaatlikum käsitlus mõõdupärasuse sisust Eesti õiguses: ,,Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 11 2. lausest, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollib
kohta);Tagada igapäevane puhkeaeg (kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti);Tagada iganädalane puhkeaeg (kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 36 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti);Järgida alaealiste tööaja piiranguid. ;Tööaja lühendamine (Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra); 22. Töötasu, lisatasud; Puuduvad mõisted palgamäär, põhipalk, lisatasu, preemia, palga arvutamise kord;Eeldatakse, et pooled lepivad töötasus kokku;Täiendavate tööülesannete eest saadav tasu kajastub palgateatises;Makstakse
koolinoorte seas levinuimad narkootilised ained, mida otsustasime ka kasutada oma uurimuses. Enimlevinumateks aineteks olid tubakatooted ning alkohol ja ka kanepi tarvitamine on aastate jooksul üha kasvanud. Üllatavalt suure levikuga noorte seas olid ka mitmed tõsisemad sõltuvusttekitavad ained nagu näiteks ecstasy, amfetamiin, narkootilised seened kui ka isegi heroiin ning kokaiin. Erinevate ravimite, rahustite ja uinutite kuritarvitamise protsent alaealiste hulgas oli madal, kuid üle 18-aastaste hulgas oli see laialdasemalt levinud. 1.1.2 Narkootikumide alajaotus Kõige üldisemas mõistes on uimastid ained, mis mõjutavad inimese käitumist, enesetunnet ja tunnetust ümbritseva maailma suhtes. Absoluutselt kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust ehk, siis vajadust saada uimastit üha uuesti.Uimastid võivad olla legaalsed ehk seaduse poolt lubatud ained, kui ka illegaalsed ehk seadusega keelustatud narkootilised ained. Uimastitel on
Omandi sarnaseks piiratud asjaoluks on hoonestusõigus mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Omaniku poolt vaadatuna on hoonestusõigus maatükki koormavaks piiratud asjaõiguseks. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel on püstitatud ehitus või soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ehitatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Hoonestusõigus võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte rohkemaks kui 99 aastaks. Piiratud asjaõigused tekivad reeglina selliselt, et asja omanik loovutab teatud osa talle endale asja suhtes kehtivatest õigustest ajutiselt teisele isikule. Seega eeldab piiratud asjaõiguse tekkimine enamasti asja omaniku ja piiratud asjaomaniku ja piiratud asjaõiguse omandaja vahelist kokkulepet asja koormamise kohta. Koormatud a...
lähtudes nõudest 108. A soovib esitada nõude AS Opku üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Asjaolud: O. P ja K. U on ainsad AS Opku aktsionärid, kes hääletasid vaidlustatud üldkoosolekul ebaõige otsuse poolt. Kes on menetlusosalised? A on hageja, AS Opku on kostja 110. H esitas hagi K vastu eluruumi vabastamise nõudes. Asjaolud: K kasutab H-le kuuluvat eluruumi ilma õigusliku aluseta ja tasuta koos elukaaslase P ning viimase alaealiste lastega C, G ja E-ga. Kes on menetlusosalised? H on hageja, K on kostja, P, C, G ja E on kolmandad isikud? hageja seisukohast peaks olema kasulik esitada hagi kõigi vastu, sest kõik valdavad eluruumi õigusliku aluseta Saab aga esitada nõue P, C, G, E vastu, laieneb ainult märgitud isikutele. 122. Tartu Maakohtu kohtunik V esindas Tallinna Linnakohtus oma sõpra H-d volikirja alusel.
PROBLEEMNE KÄITUMINE Ei tohiks nimetada last probleemseks, vaid tuleb märgistada käitumist. Probleemne käitumine on käitumine, mis häirib õppeprotsessi, takistab õpilase võiklassigruppi normaalset tegevust ja selletagajärjel ei tööta õpilane ega klass efektiivselt. 5%-6% - riskirühma kuuluvad, kellel probleemid suurenevad. Kellel on probleemid laste eas, neist on pooltel probleemid noorukieas ja neist pooltel täiskasvanuaes. Üldiselt probleemse käitumisega õpilaste numbrid ei ütle midagi. Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2....
Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vägivaldsete seksuaalsuheteni või verbaalse või mitteverbaalse hirmutava käitumiseni. Sinna hulka kuulub vigastusi või kahjustusi tekitav käitumine nagu verepilastus, alaealiste laste väärkohtlemine või hülgamine vanema või hooldaja poolt. Vägivald eakate inimeste suhtes avaldub füüsilises, psühholoogilises, seksuaalses, verbaalses, materiaalses ja meditsiinilises väärkohtlemises ja hülgamises. Enamasti algavad kõik paarisuhted armastusega - ka need, kus mees hakkab hiljem vägivaldselt käituma. Vägivaldses suhtes elavad emad on sageli võimetud kaitsma oma lapsi vägivallatseja eest, olgu see siis laste päris isa või ema elukaaslane
Piinlikkustunne: lapsed tunnevad piinlikkust oma vanemate joomise pärast. Nad ei näita välja oma tõelisi tundeid ega räägi nendest isegi oma parimatele sõpradele. Alkohoolik ise häbeneb iseennast, ei ole uhke oma käitumise üle, on depressioonis, ei soovi suhelda. Viha: alkohoolik võib olla äärmiselt nõudlik ja tihtipeale agressiivne. Abikaasa ja laste vastu väljendatakse tihti viha ja kodus valitseb üldine pingeseisund Alaealiste kuritegevus: alkohoolikute lapsed võivad vanemate joomisele reageerida koolist kõrvalehoidumise ja sageli ka võtavad ka eeskuju ning võivad alkoholismi küüsi langeda. 8 3. ALKOHOLISÕLTUVUSE PÕHJUSED Alkoholisõltvuse põhjusteks võivad olla: Pikaajaline stressiseisund, krooniline väsimus Neuroosid ning samuti apaatiaseisundiks soodmus
- tehnoloogilise revolutsiooni ja kasvava rahvaarvu tõttu maata ning tööta jäänud talupojad rändasid välja linnadesse. - 19.-20.saj vahetuseks kujunes linnastumise (e urbaniseerumise) tulemusena välja moderne linnatsivilisatsioon. · Muutus traditsiooniline leibkonnamudel: agraarühiskonnale iseloomuliku suurpere asemel muutus tööstusühiskonnas peamiseks väikepere vanemad koos oma alaealiste lastega. 1.3. Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: · Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20.sajandil. · Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenisndussektori e tertsiaarsektori osatähtsus. · Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses. · Kasvas vajadus haritud tööjõu järele. · Kujunes laiaulatuslik kõrge kvalifikatsiooniga ja suhteliselt kõrge sissetulekuga keskklass.
Ta küll haukus, aga hammustada enam ei julgenud.19 1.2. Ürituse organiseerinud noorte karistamine võimude poolt Kuigi hiljem taotleti pressikonverentsi asjade selgitamiseks, ei antud noortele selleks luba. Töölt vallandati miitingu organisaatoreid ja mõnda kalmistu korrastamisel osalenud noort karistati rahatrahviga. Kevadel Võru Mööblikombinaati tööle asunud Argo Männimets vallandati 23. oktoobril päevapealt. 4. novembril toimunud Alaealiste Asjade Komisjoni istungil selgitati fotodelt ''avaliku korra rikkujate nimed''. Süüdlasteks tehti Raul Koppel, Marko Kööbi ja Anti Neering, kes kõik olid aktiivselt osalenud kalmistu korrastamisel. Süüdistuses seisis öörahu rikkumine. Nende ''kuritegu'' peeti 10 rubla vääriliseks. Epp Sõna, kes kõne ette luges, oli loomulikult kõige suurem korrarikkuja ja teda karistati 30 rublase rahatrahviga. Kadi Kuus,
Seadused panevad tõepoolest meie soovidele ning käitumisele piire, kuid see on vältimatu ühiskonnas, kus elavad koos miljonid inimesed. Seadused sunnivad meid tsiviliseeritud moel arvestama kaaskodanike vabadusi, õigusi ning huve. Ühtlasi kaitsevad õiguslikud piirangud meie enese vabadust ja vara. Tingimused / olukorrad, millal võib igaühe õigusi piirata: 1) riikliku julgeoleku tagamine; 2) teiste inimeste õiguste tagamine; 3) alaealiste ja vaimhaigete järele valvamine; 4) avaliku korra tagamine; 5) kõlbluse tagamine; 6) kriminaalmenetluse tagamine; 7) liiklusohutuse tagamine; 8) looduskeskkonna kaitse; 9) osavõtjate ohutuse tagamine; 10) nakkushaiguste leviku tõkestamine. Erakorralise olukorra võib välja kuulutada ainult põhiseaduslik organ. Erakorralist olukorda peab iseloomustama neli põhitunnust: 1) peab territoriaalselt hõlmama kogu riiki;
TL tööandjapoolse ülesütlemise piirangud Mall Gramberg Töölepingu sõlmimine ja vorm Sõlmitakse kirjalikult Kuni 2ks nädalaks võib sõlmida suuliselt Töötaja tööle lubamine tööandja volitatud isiku poolt võrdsustatakse lepingu sõlmimisega, olenemata TL vormistamisest Töötaja sõlmib isiklikult, tööandja esindaja kaudu Alaealisel vajalik seadusliku esindaja ja tööinspektori kirjalik luba Alaealiste suhtes kehtib keelatud tööde loetelu, piirangud naiste töötamisel Mall Gramberg Kohustuslikud töölepingu tingimused Poolte andmed TL sõlmimise ja tööle asumise aeg Tähtajalise TL kestus ja selle sõlmimise alus Ameti või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus Töö tegemise koht või piirkond Palgatingimused Tööajanorm Põhi ja lisapuhkus Töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad
- üldjuhul 18 a. teovõimeline v piiratud teovõimega füüsiline isik. Erandjuhtudel võib tööle võtta ALAEALISE, 13-14 alaealistel ja 15-16 a koolikohustuslikel alaealistel on lubatud teha töid, kus · täidetavad tööülesanded on lihtsat laadi · ei nõua suurt kehalist ega vaimset pingutust. Tööle saab võtta ka 7-12 aastaseid, kui töötavad kultuuri-, spordi-, kunsti -, v reklaami alal ALAEALIST ei tohi rakendada tööl (kehtib kõikide alaealiste suhtes) 1) mis ületab alaealise kehalisi v vaimseid võimeid 2) ohustab alaealise kõlblust 3) sisaldab õnnetusohte, mille puhul võib eeldada, et alaealine ei suuda neid õigel ajal märgata ega vältida kogemuse v väljaõppe puudumise tõttu 4) takistab alaealise sotsiaalset arengut v hariduse omandamist 5) ohustab alaealise tervist töö laadi v töökeskkonnas toimivate ohutegurite tõttu (eraldi loetelu)
10 and 9. The results of the research show that bulling in school is one of the biggest problem in young students lifes. Bulling needs further attention and it is important to inform people of how to prevent the problem. Keywords: schoolbulling, Tartu Tamme Gymnasium, Estonia Kasutatud allikad Sullivan,K., Cleary, M., Sullivan, G. (2004) Kiusamine koolis: mis see on ja kuidas sellega toime tulla. Suurbritannia: Sage Publications of London, Thousand Oak and New Delhi Salla, J. (2010) Alaealiste vägivallakuritegevus. Kriminaalpoliitika osakond, Justiitministeerium Karu, M., Turk, P., Suvi, H., Biin H. (2012) Lapse õiguste ja vanemluse monitooring, justiitsmininsteerium Käesel, K. (n.d.) Külastatud aadressil http://psyhholoog.weebly.com/koolikiusamine.html (Vaadatud 09.03.2013) Lisa 1 Küsimustik Palun Teie abi oma kooli uurimustöö läbiviimisel. Antud küsimustiku eesmärk on uurida koolikiusamist ja sellega seotud küsimusi 9. ja 10
Linnades tekkisid teistsugused suhted kui maal, seega oli vaja ka teistsugust õigust. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Samuti sidus linnaõigus linna teiste sama õigust kasutavate linnadega ning hõlbustas nende omavahelist läbikäimist. Linnade siseelust teame 13. sajandil peamiselt linnaõiguste põhjal; linnaõigus kaitses kodanike varalisi huve, eriti eestkostealuste, st. alaealiste ja naiste õigusi, reglementeeris kohtukorraldust ja kauplemistingimusi ning sätestas linna heakorda puudutavaid küsimusi. Peamisteks karistusteks kogu keskaja vältel olid rahatrahvid, harvem kehalised karistused või pagendamine. 13.14. sajandil ei kohta allikates veel vahetegemist linnaelanike vahel rahvuse järgi ning linnakogukond oli tõenäoliselt küllaltki ühtne. Kaupmehed lõid enesele uue õigusliku institutsiooni linna , millest sai
kalendripäeva. TLS annab tööandjale õiguse keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Töötaja iga-aastane põhipuhkus on enamasti 28 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti (TLS § 55). Põhipuhkuse pikkus sõltub sellest, kas tegemist on tavalise töötajaga, alaealisega, töövõimetuspensioni saava töötajaga või haridustöötajaga. Alaealiste ning töövõimetuspensioni töövõimetuse alusel saava töötaja põhipuhkus on 35 kalendripäeva. Haridus ja teadustöötajate iga-aastane puhkus on kuni 56 kalendripäeva. 28-kalendripäevast põhipuhkust ületav osa kompenseeritakse tööandjale, tema avalduse alusel Sotsiaalkindlustusameti poolt. Tööle asumise aastal tekib töötajal puhkuse nõudeõigus alles pärast kuue kuu töötamist tööandja juures.
tööandajale 3 kalendripäeva ette. Täiendava tingimusena reguleeritakse töölepingus poolte õigused ja kohustused seoses täiendkoolitusega ja seosele töötaja õigusele hüvitistele (sageli laiendatakse seda seadustes ettenähtuga). Levinud töölepingu täiendav tingimus on samuti töötaja täielik varaline vastutus tööandjale tekkitatud kahju eest töötaja konkurentsi keeld, ning kohustus hoida äri ja tootmis saladust. Piirangud töölepingu sõlmimisel: Peale alaealiste tööle võtmiseks kehtestatud piirangute on kehtestud piirangud ka naiste tööle võtmisel. Naisi on keelatud tööle võtta ja rakendada rasketel ja tervist kahjustavatel töödel ja allmaatöödel. Lähedastel sugulastel (vanemad, vennad, õed, lapsed) ja hõimlased (abikaasa, abikaasa vennad, õed, vanemad) on keelatud ja munitsipaal ettevõtetes üksteise vahetus aluvuses või vahetult kontrollitavatel ametikohtadel
Tööohutus ja töötervishoid Pilet1 1.TÖÖKESKKOND- on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. TÖÖKOHT- on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamisekoht ja selle ümbrus või muu töötamisekoht, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. TÖÖVAHEND- Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valit...
põhjaküljel. Uue kloostrikompleksi ideekavandi saamiseks korraldati kinnine arhitektuurikonkurss nelja osavõtjaga. Võitis arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal Pärnust. (Pirita kloostri kodulehekülg.) 3.3. Pirita kloostri tegutsemise eesmärk, tegevus ja eluolu praegu Pirita klooster on suureks toeks katoliku kiriku sotsiaaltöö organisatsioonile Caritas. Siin on töötanud Caritase Loovuse kool, on töötatud alaealiste emadega, ka Kuritööennetuse Sihtasutus alustas oma tegevust Pirita kloostri ruumides, olles algul veel Caritase koosseisus. Samuti on Pirita kloostris koos käinud Tallinna taaskasutuskeskuse käsitööringid. Klooster on alati avatud ka uutele ideedele sotsiaaltöö vallas. (Pirita kloostri kodulehekülg.) Pirita klooster on võtnud enda kohustuseks ka Pirita kloostri varemete haldamise, mis toimub koostöölepingu alusel Pirita linnaosavalitsusega. Kloostripere on oma võimaluste piirides
2) igal lapsel on õigus võrdsele kohtlemisele ilma igasuguse diskrimineerimiseta; 3) kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid; 4) igal lapsel on õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teda puudutavates küsimustes ning õigus väljendada oma vaateid. Paternalism on isiku tahte vastaselt tema ellu sekkumine eesmärgiga tollele isikule endale head teha. Paternalistliku hoolekande kohustus on vanematel oma alaealiste laste suhtes, samuti võidakse selline kohustus määrata vaimse puudega inimeste suhtes ning lastele vanemate suhtes, kui nad enesega enam ise toime ei tule. E Põhiseadusest tulenevalt on perekond kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Lapse õiguste konventsiooni põhiseisukohad: 1. Igale lapsele on vajalik ja tähtis üles kasvada perekonnas. Vanemad on need, kellel on esmane kohustus last hoida, kaitsta ning tagada tema eakohane ja igakülgne areng. 2
Ainult füüsiliste isikute suhtes (nende teovõimet nt puudutavad, pärimist...) (need on siis ainult inimeste suhtes kohaldatavad (aintinimene saab abielluda nt) Ainult juriidiliste isikute kohta käivad seadused nt nende asutamine, likvideerimine, rahastamine.... Normid nii füsiliste kui juriidiliste isikute raames mingite gruppide kohta väivad seadused nt ainult alaealiste kohta käivad seadused (piiratud teovõime). Nt ka normid, mis käivad juriidiliste isikute üksikute liikude kohta (nt MTÜ-d vmt) Kodanikud ja välismaalased - reeglina ei ole vahet, kas on tegemist kodaniku või välismaalasega. Isikud on nad mõlemad. Kuid teatud erandid on. Millise riigi seadust kohaldada välismaalase puhul? Erandid! NT piirialadel on kinnisvara ostmiseks vaja väliismaalastel vaja eraluba. 1.6.2 Tsiviilõiguse rakendamine
Üldreegel – enamus on kehtivad kõikidele (nii füüs kui ja jur isikutele. Ainult füüsiliste isikute suhtes (nende teovõimet nt puudutavad, pärimist...) (need on siis ainult inimeste suhtes kohaldatavad (aintinimene saab abielluda nt) Ainult juriidiliste isikute kohta käivad seadused – nt nende asutamine, likvideerimine, rahastamine.... Normid nii füsiliste kui juriidiliste isikute raames mingite gruppide kohta väivad seadused – nt ainult alaealiste kohta käivad seadused (piiratud teovõime). Nt ka normid, mis käivad juriidiliste isikute üksikute liikude kohta (nt MTÜ-d vmt) Kodanikud ja välismaalased - reeglina ei ole vahet, kas on tegemist kodaniku või välismaalasega. Isikud on nad mõlemad. Kuid teatud erandid on. Millise riigi seadust kohaldada välismaalase puhul? Erandid! NT piirialadel on kinnisvara ostmiseks vaja väliismaalastel vaja eraluba. 1.6.2 Tsiviilõiguse rakendamine
teostamine (TurvaS § 22 lg-d 1 ja 2, HasMS § 33 lg 1 p 4) Täisealine töötaja: 18.a isik. Vaatamata uldreeglile, on olemas erisusi: teatud tööd on kõrgendatud vastutusega, st olemas on erinevaid eriseadusi, nt turvaseadus, hasartmänguseadus jne. Alaealise töötaja piirangud(94/33/EÜ) Alaealine töötaja vanuseline ja tööiseloomust tulenevad piirangud. Piirangute taga on EL direktiiv, mis reguleerib detailselt ja tehniliselt alaealiste töötamist. Soovitakse lihtsustada alaealiste töötamise piirangute lihtsustamist, eelnõu on väljatöötatud ja kinnitatud. Olemas on mitmeid erandeid. Olemas on tööde kataloog, mida alaealine teha võib, tegemist on avaliku kataloogiga. Tulevikus on soov see kataloog ära kaotada, kuid 7-12.a piirang jääb alles, kuid 13-16 aastaste kohta kehtiv kataloog kaob ära. Lihtsustuma peaks mittekoolikohustuslike
isegi mitte kohtusüsteemi tipus sest ka kõrgeimad kohtud on mainitud hierarhiatel eraldi. Üldjuristiktsiooniga kohtute süsteem: a) Esimese lüli kohtud: · Instantsitribunal - väiksemad tsiviilasjad · Kaubanduskohus - äritegevus · Töökohus – töölepingud · Politseikohus – väiksemad kriminaalasjad b) Suure instantsi tribunal- tsiviilkamber +kriminaalkamber + alaealiste kohus -> 1. astme kohtud c) Apellatsioonikohus - praktiliselt kõigi esimese lüli kohtute ja suure instantsi tribunalide lahendite jaoks. Võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse. Tsiviilkamber +sotsiaalkamber + kriminaalkamber + alaealiste kamber d) Assisside kohus- esimese astme kohtuks kõige raskemate kuritegude puhul. Võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse.
Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab kindlal päeval maksma. Kui palgapäev jääb
reaalsuses ning puudub lapsest saati elujõud. Püüdes selgitada kuritegude psüühilisi tagamaid ja motiive, leidis ta, et mõrvarite hingeelu on primitiivne ja vähearenenud. Teine kuritegeliku käitumise olulisem uurija Eestis oli (kohtu)arst Hans Madissoon (1887- 1956). Tal oli arstiteaduste doctor ning 1925. kaitses oma tööd (väitekirja kohtuarstiteaduse doktorikraadi saamiseks). 1926. a. andis välja lühikokkuvõtteid ("Sugemeid alaealiste ulakuse ja kuritegevus üle Eestis" see on kriminaal-antropoloogiline ja sotsiaalmeditsiiniline uurimus; see uuring oli tehtud Harku alaealiste poisslaste koloonia kohta; teine selline kool oli Koloveres poisslastele). 1928. a. TÜ kriminaalantropoloogia ja kriminalistika tehnika eradotsent. Madissoon oli eugeenik. Noorte kuritegevuse põhjused jagas Madissoon kahte liiki: seesmised (alge) ja valise (miljöö) ning nende kombinatsioonid
isegi mitte kohtusüsteemi tipus sest ka kõrgeimad kohtud on mainitud hierarhiatel eraldi. Üldjuristiktsiooniga kohtute süsteem: a) Esimese lüli kohtud: · Instantsitribunal - väiksemad tsiviilasjad · Kaubanduskohus - äritegevus · Töökohus töölepingud · Politseikohus väiksemad kriminaalasjad b) Suure instantsi tribunal- tsiviilkamber +kriminaalkamber + alaealiste kohus -> 1. astme kohtud c) Apellatsioonikohus - praktiliselt kõigi esimese lüli kohtute ja suure instantsi tribunalide lahendite jaoks. Võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse. Tsiviilkamber +sotsiaalkamber + kriminaalkamber + alaealiste kamber d) Assisside kohus- esimese astme kohtuks kõige raskemate kuritegude puhul. Võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse. e) Kassatsioonikohus- antud hierarhias kõrgemail kohal
on ühe eesmärgina välja toodud laste vastu toime pandud vägivalla vähendamine ja ennetamine. Arengukavas keskendutakse peamiselt koolikiusamisele, vägivallale lasteasutustes, laste internetis ärakasutamisele ning laste suhtes toimepandud seksuaalkuritegudele. Eesmärgiks on nende probleemide võimalikult varane märkamine ning vägivalla ohvriks langenud lapse abistamine. Veel ühe eesmärgina on esitatud alaealiste vägivalla ja õigusrikkumiste vähendamine ning ennetamine, kus põhitähelepanu on suunatud kogukonnapõhisele riskilastega tegelemisele, vanemliku vastutuse tõstmisele, alaealiste riskikäitumisele ning alaealiste õigusrikkumisele reageerimiste efektiivsuse tõstmisele. Eesmärkide saavutamise kontrollimiseks on püstitatud järgmised indikaatorid (Vägivalla vähendamise 2010): osakaal alaealistest, kes on toime pannud õigusrikkumise ISRD (laste hälbiva käitumise) uuringu
). Alla 18-aastaste isikute töölerakendamisel tuleb lähtuda EL direktiivist "Noorte kaitse kohta tööl". Üldreeglina on kehtestatud alla 15-aastase koolikohustusliku alaealise töötamise keeld. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Erandina võib (TLS § 7 lg 1-4): 1. 13-14-aastane või 15-16-aastane koolikohustuslik alaealine teha kerget tööd, kusjuures nende tööde loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse (VV) määrusega. Kõikide alaealiste töötamiseks on vajalik lisaks tema enda soovile ka tema seadusliku esindaja nõusolek, kusjuures esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks koolivaheaja kestusest. 2. 7-12-aastane alaealine teha kerget tööd VV kehtestanud määruses vastavas loetelus olevaid töid (nt modellitööd, massistseenid teatrites, jne). 7-14-aastase alaealise töötamiseks on vajalik ka tööinspektori nõusolek
veendumuste muutmine. 7. Eesmärgiks on moraalsete, heale orienteeritud inimese kujundamine Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Ilus mudel ja mudel on aja jooksul olnud ka väga populaarne. Kõige populaarsem oli ta möödunud sajandi kuuekümnendatel. Mudeli puhul on probleemiks vahendid ja eesmärk (kuues ja seitsmes tees). Palju on kõhklusi tekitanud see, et kas on olemas üldse selliseid vahendeid, millega õnnestuks inimeste ümberkasvatamine. Alaealiste puhul veel saab mõnevõrra rohkem mõjutada ning inimest on võimalik ümber kasvataga, aga täiskasvanute puhul on skepsis olnud väga kõrge. Praegu on märgata, et mudeli populaarsust on jälle täheldatud ning pooldajaid juurde tulnud. Viga on olnud selles, et populaarseks sai ta nii, et tuli hulka empiirilisi uuringuid, kus suhteliselt väikeste rühmadega (kuritegelike) oli ühe või teise meetodiga saavutatud päris olulist käitumise muutmist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
