mängima, mis on kohutavalt vägivaldsed. Neist arvuti mängudest saab tihti alguse laste vaheline vägivaldsus ja lapsepõlve nautimise tunne. Kui teismeeas on pingeline aeg, siis muretsetaksegi endale relv ja tehakse nii nagu mängus kõmm! See ei juhtu igaühega, kuid kergesti mõjutavaid on küll ja küll ja seega kasvabki osa lapsi depresiivseid ja vägivaldseid. Lisaks mõjuainetele ja tehnoloogiale areneb noorus ise liiga kiirest. On palju naisi ja neide, kes on sünnitanud alaealiselt. Kas ei peaks mitte olema nii, et lapsed ei tohiks saada lapsi? Kohati saab selles süüdistada vanemaid, kes lubavad oma tütrele liiga palju õigust ja vabadust. Samas saab süüdistada ka meediat, kes reklaamib kaupa läbi seksi seks müüb, see on juba vanatõde. Seni ei mõtle keegi, kui see on sinu tütar, kes sünnitab. Kui kokkuvõtta ongi põhiliseks probleemideks mõjuained, infotehnoloogia ja varatäiskasvanud lapsed
naudita enam lapsepõlve üldse. Samas kui laps saab 18-aastaseks, kas ta on siis kohe oma sünnikuupäeva kukkudes ka nii täiskasvanulik? Iial ei tea, inimesi on eirinevaid, kuid mina ei usu, et alaealine või 18-aastane 100% kindlalt teab, mida tema oma elult soovib. Abiellumine alaealisena võib vastata noore inimese huvidele seoses rasestumisega, kuid kuna pole harv juhus, et lapsed sünnivad abielu väliselt, siis on kaalutud ka alaealiselt abiellumise õiguse võtmist kohtu loal. Selleks et abielluda, tuleb nii mehel kui naisel esitada perekonnaseisuametile kirjalikud avaldused, mille blanketid on perekonnaseisuasutuses kohapeal olemas. Avalduste esitamisega on ette nähtud ka ooteaeg abielu ei sõmita enne kui vähemalt ühe kuu möödudes, kuid juhul kui abiellu astujail on selle ooteaja lühendamiseks mõjuvad põhjused võib ametnik tähtaega lühendada.
Kui tekib vajadus kauem lapse eest hoolitseda, võib pöörduda tööandja poole sooviga saada palgalist või palgata puhkust üldises korras. Ületunnitöö, öötöö, töölähetus. Ületunnitöö tegemiseks peavad töötaja ja tööandja alati eelnevalt kokku leppima. Tööandja võib töötajalt nõuda ületunnitöö tegemist ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Seda ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. Ületunnitöö hüvitatakse vaba aja andmisega, kui ei ole kokku lepitud rahalises hüvitamises. Rahas hüvitamisel makstakse ületunnitöö eest 1,5-kordset töötasu.Kui tööaeg on kella 22.006.00, on tegemist öötööga. Tööandja maksab selle eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Riigipühal töötamise eest makstakse
Tööaja reeglite kohaldamisel tuleb arvestada kolme tingimust: järgida töö tegemise aja üldist piirangut arvestusperioodi kohta (TLS § 46); tagada töötajale igapäevane puhkeaeg (TLS § 51); tagada töötajale iganädalane puhkeaeg (TLS § 52). Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab töölepingut ning allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Täistööaeg kokkulepitud töötamisaega 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Osaline tööaeg kokkulepitud töötamisaeg vähem kui 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Lühendatud täistööaeg seadusega ettenähtud kokkulepitud täistööaega seitsmepäevase ajavahemiku jooksul loetakse TLS § 43 lg 4 kohaselt lühendatud täistööajaks, mis on: 7 12aastasel 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevases ajavahemikus; 13 14aastasel või koolikohustuslikul töötajal 4 tundi päevas ja 20 tu...
Tööaja reeglite kohaldamisel tuleb arvestada kolme tingimust: järgida töö tegemise aja üldist piirangut arvestusperioodi kohta (TLS § 46); tagada töötajale igapäevane puhkeaeg (TLS § 51); tagada töötajale iganädalane puhkeaeg (TLS § 52). Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab töölepingut ning allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Täistööaeg kokkulepitud töötamisaega 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Osaline tööaeg kokkulepitud töötamisaeg vähem kui 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Lühendatud täistööaeg seadusega ettenähtud kokkulepitud täistööaega seitsmepäevase ajavahemiku jooksul loetakse TLS § 43 lg 4 kohaselt lühendatud täistööajaks, mis on: 7 12aastasel 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevases ajavahemikus; 13 14aastasel või koolikohustuslikul töötajal 4 tundi päevas ja 20 tu...
rasedaks teinud poisid ja tüdrukute sõbrannad lahenduseks pakkuda välja abordi tegemist. Negatiivseks on rasadate alaealiste puhul see, et nende tüdrukute vanemad ei taha neid enam silma otsas näha. Öeldakse, et said seksiga hakkama saad nüüd oma eluda hakkama. Kõik on kena sinnamaani, kuni tüdruk jääb rasedaks. Tundub et seksuaalavastuste maailm on nii põnev ja tagant hüütakse ja õhutatakse takka proovi, tunneta, avasta ja tee seda. Kes meievanematest sooviks, et ta tütar alaealiselt rasedaks jääks ja ome elu metsa ajab. Samas on olnud ka juhtumeid, kus vastupidiselt tavalisega naise seksuaalelu muutub nauditavamaks peale menopausi. Kas on siin tegemist sellega, et kaob hirm soovimatu rasestumise ees, lapsed on juba suuremad ja aega või on ka teisigi põhjuseid. Uuesti alustamine peale pikemat pausi seksuaalelus ei pruugi olla lihtne isegi kui väga sooviks. Lihtsalt võib muutuda keerulisemaks üksteise hellitamine, kaasneda võib ebakindlus erektsioonil või varajane
4. 16 aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik ja 17 aastasel töötajal 7 tundi päevas ja 35 tundi nädala jooksul Ületunni töö Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunni töö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunni töö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Ületunni töö kokkulepe alaealisel on tühine. Ületunni töö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. Tööandja hüvitab ületunni töö vaba ajaga ületunni töö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunni töö hüvitamist rahas. Ületunni töö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5 korde töötasu. Öötööl ja riigipühal tehtava töö hüvitamine Kui tööaeg langeb ööajale kella 22:00-st kuni 6:00-ni, maksab tööandja töö eest 1,25 kordset töötasu
on vajalik töötaja viivitamatu panus. Seadus ei näe ette kokkuleppe vormi, mistõttu jääb see poolte otsustada, kas soovitakse ÜTT-ga nõustumine fikseerida kirjalikult või suuliselt. ÜTT on kokkulepitud tööaega ületav töö olenemata sellest, kas töötaja töötab täistööajaga või osalise tööajaga. Nt kui on KL osalises tööajas 4h päevas, siis on töötamine 5. tunnil ÜTT ja tuleb vastavalt hüvitada. ÜTT tegemist TLS § 44 lõike 4 alusel ei tohi nõuda alaealiselt, ka rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. HUP-st lähtuvalt tuleb iga kord kaaluda, kas töötaja suudab ületunnitööd oma tervise tõttu teha. Nt raseda puhul tuleb asetada kaalukausile tööandjale tekkida võiv rahaline kahju ning teisele poolele töötaja ja tulevase lapse tervis . Kuna rahaline kahju ei kaalu kunagi üles ohtu tervisele, siis ei saa ka erandjuhtudel nõuda ÜTT tegemist rasedalt töötajalt, välja arvatud juhul, kui
tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (TLS §44 lg4). · Keda ta ei tohi tööle rakendada? Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine (TLS §44 lg2). · Keda võib ta tööle rakendada vaid töötaja nõusolekul? Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele (TLS §44 lg5). Ülesanne 126 Kokkuleppel tööandjaga tegi töötaja kolmekümnel graafikujärgsel tööpäeval iga päev 4 ületundi. Tööandja pakkus talle selle eest vaba aega kahekordses ulatuses. Töötaja sellega ei nõustunud, vaid nõudis rahalist tasu. · Kuidas vaidlus lahendada? Kui pole lepitud kokku rahalises ületunnitöö tasustamises, siis ei kohustu tööandja seda tegema
Börsil aktsaid müüvad aktsiseltsid loobuvad suurel määral oma privaatsusest. Seadus nõuab, et börsil noteritud aktsiseltsid avaldaksid informatsiooni oma rahalise seisu ja tegevuse kohta nii, et see oleks kõikidele soovijatele vabalt kättesaadav. PIIRAMATU VASTUTUSEGA ÄRIÜHINGUD- omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest kogu oma varaga. 1.Füüsilisest isikust ettevõtja(FIE) FIE-na võib tegutseda iga teovõimeline isik alates 15. Eluaastast. Alaealiselt küsitakse siiski ka vanema nõusolekut. FIE pakub tooteid ja teenuseid. FIE eelised FIE-l on oma ära üle täielik kontroll, ta ei sõltu teistest ja saab otsuseid ise teha. Ka kasumite ei pea tea teiste osanikega jagama. FIE-na tegutsemist on lihtne alustada, peatada ja lõpetada. FIE raamatupidamine on võrreldes teiste ettevõtlusvormidega lihtne ja enamasti tulevad FIE-d sellega ise toime. FIE puudused
Ka seda uurides tõime välja soolise erinevuse. Selgus, et 55% meessoost vastajatest olid alaealised tarbides legaalseid narkootikume, mis on päris hea tulemus võrreldes meie hüpoteesiga. Ning 33.3% meessoost vastajatest oli alaealised tarbides illegaalseid narkootilisi aineid. Siinkohal ei tulnudki eriti suur sooline erinevus. Naissoost vastajatest oli samuti 55% vastajatest alaealised tarbides legaalseid narkootilisi aineid ning 30%, kes tarbisid illegaalseid narkootilisi aineid alaealiselt. 3.3 Jõhvi Gümnaasiumi noorte tarvitatavad narkootilised ained Meie teine uurimusküsimus oli teada saada milliseid narkootilisi aineid Jõhvi Gümnaasiumi noored tarvitavad. Selgus, et legaalsetest narkootilistest ainetest (joon.5) on kõige enam on tarvitatud tubakatooteid ja alkohol, kus vastajaid oli 34 ning 15 õpilast vastas, et ei ole kumbagi ainet manustanud. Illegaalsetest narkootilistest ainetest (joon.6) populaarseimad olid
ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud, on tühine. (4) Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. (6) Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. (7) Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. 8. Kuidas toimub hüvitamine öötöö ja riigipühal tehtava töö eest? (1) Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6
Euroopa Liidu kodakondsus Euroopa Liidu kodakondsuse kohta, mis Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt on kõigil isikutel, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus, kinnitas Euroopa Kohus, et see tähendab õigust elada teise liikmesriigi territooriumil. See õigus on ka alaealisel 20 liikmesriigi kodanikul, kellel on ravikindlustus ja piisavad vahendid. Ta rõhutas, et ühenduse õigusega ei nõuta alaealiselt, et tal peavad endal olema vajalikud vahendid ja et keeldumine anda samal ajal tema kolmanda riigi kodanikust emale riigis elamise õigus võtab lapse riigis elamise õiguselt igasuguse kasuliku mõju (kohtuotsus Zhu ja Chen, 2004). Samas kohtuotsuses täpsustas Euroopa Kohus, et isegi juhul, kui ühe liikmesriigi kodakondsuse omandamise eesmärk on tagada kolmanda riigi kodanikule ühenduse
- Teatud juhtudel on tööandjal õigus nõuda töötajalt ületunnitöö tegemist. - TLS $44 lg 4 sätestab, et tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõtteu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. - Tööandja ei saa nõuda ettenägematute asjaolude ilmnemisel ületunnitöö tegemist siiski alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. - Tööaja piirangute kehtestamise eesmärgiks on kaitsta töötaja tervist ja tagada ohutus. - Seadusandja näeb eelkõige ületunnitöö hüvitamisena ette töötajale vaba aja andmise ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses Töö tegemise aja piirangud - Tööaja arvestust peetakse teatud arvestusperioodi alusel. Tavaliselt on arvestusperioodiks üks kuu, kuid seadus lubab ka kuni neli kuud.
ületada. Arvestusperiood üldjuhul on ajavahemik ühest kuust kuni 4 kuuni. 17. Mis on ületunnitöö ja millised on sellele kehtestatud piirangud? Ületunnitöö- töötamine üle selle aja, mis oli töölepinguga kokku lepitud. Lubatud ainult poolte kokkuleppel. Tööandja võib nõuda ületunnitöö tegemist, hea usu printsiibi alusel, ettenägematute juhtumite korral. Näiteks kahju ära hoidmine avarii korral. Ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, asendajalt, rasedatelt. Ületunnitöö hüvitamine võib toimuda vaba aja andmisega võrdses ulatuses ületunnitöö ulatuses, või rahaga. Hüvitise suurus rahas on ületunnitöö puhul 1,5kordne tunnitasu. 18. Mis on puhkeaeg ja kuidas on see õiguslikult reguleeritud? Töölepingu seadus näeb töötajale ette igapäevase puhkuseaja. Töötajale peab 7päevase ajavahemiku jooksul jäääma vähemal 48h järjestikust puhkeaega. Eeldatakse, et see on laupäeval ja pühapäeval
- Teatud juhtudel on tööandjal õigus nõuda töötajalt ületunnitöö tegemist. - TLS $44 lg 4 sätestab, et tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõtteu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. - Tööandja ei saa nõuda ettenägematute asjaolude ilmnemisel ületunnitöö tegemist siiski alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. - Tööaja piirangute kehtestamise eesmärgiks on kaitsta töötaja tervist ja tagada ohutus. - Seadusandja näeb eelkõige ületunnitöö hüvitamisena ette töötajale vaba aja andmise ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses Töö tegemise aja piirangud - Tööaja arvestust peetakse teatud arvestusperioodi alusel. Tavaliselt on arvestusperioodiks üks kuu, kuid seadus lubab ka kuni neli kuud.
Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustab tegema tööd üle kokkulepitud tööaja. Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Seda ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga, kui ei ole kokku lepitud hüvitamisest rahas, mille korral maksab töötajale 1,5-kordset töötasu. 37.Öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine Kui tööaeg langeb vahemikku kl 22.00 kuni 6.00 maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole kokku lepitud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest.
see, mida võetakse ette, kui tekib kahtlus, et kellelgi laagrilistest on alkoholjoove kui ka see, mida tehakse laagriliselt leitud alkoholiga, Alkoholijoobe kahtluse korral võiksid soovitused olla järgmised- võimalusel lahendada olukord ilma politsei sekkumiseta (nt saata alkoholijoobes alaealine ära magama) ning karistada teda näiteks laagrilistele eriti meelepärastest üritustest osavõtmise keeluga või näiteks laagrist koju saatmisega. Alkoholi leidmisel alaealiselt oleks kõige mõistlikum täiskasvanud laagrikasvatajal võtta alkohol enda kätte hoiule ning anda see hiljem üle lapse vanematele. Ühtlasi võiks alkoholi omanud alaealise suhtes rakendada teatud sanktsioone. 3. Kuidas käituda laagris tulekahju korral? Laagri valdaja poolt peab olema koostatud personali tegevuskava laagris tulekahju tekkimise korral ja seda laagri personalile tutvustatud. Linnast või muu tiheasustusega paigast eemal paikneva laagriterritooriumil peab olema:
Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine. Ületunnitöö kokkulepe töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud, on tühine. Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. (7) Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul
töö arvestusperioodi lõpul. Tühine ületunnitöö kokkulepe alaealisega ning töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud. Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ning töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses või rahas, kui selles on eraldi kokkulepitud, kusjuures hüvituse suurus rahas on 1,5-kordne töötasu. 316.Mis on puhkeaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? Töölepingu seadus § 51 sätestab tööaja reglementeerimise igapäevase puhkeaja kestuse andmise korra
32. Töölähetuse mõiste, kestus, töölähetusse saatmise kord. Hüvitised töölähetuste korral (TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused, VVM nr 110/2009) töötaja lähetamine väljapoole töö tegemise kohta _ kestus on üldjuhul kuni 30 päeva _ lähetusse saatmiseks on nõusolekut vaja: _ rasedalt _ alla 3-aastast või puudega last kasvatavalt töötajalt _ alaealiselt _ alaealise lähetusse saatmiseks on vajalik ka tema esindaja nõusolek _ töötajal on õigus nõuda ettemaksu Töötajal on õigus nõuda järgmiste kulude hüvitamist: _ sõidukulu _ majutuskulu _ muud kulud (reisikindlustus, viisa jmt) _ töötajale makstakse päevaraha üksnes välislähetuse korral järgmistel tingimustel: _ lähetuskoht paikneb vähemalt 50 km kaugusel töö tegemise kohast _ päevaraha alammäär on 350 krooni/ 22,37 eurot 33
Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. (2) Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine. (4) Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. (6) Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist 28 rahas. (7) Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Millal ikkagi saab nõuda ületundide tegemist?
(2) Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine. (3) Ületunnitöö kokkulepe töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud, on tühine. (4) Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. (6) Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. (7) Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud
(3) Ületunnitöö kokkulepe töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud, on tühine. (4) Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. (6) Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. (7) Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. § 45. Öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine (1) Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole
vähendamist. Töölähetuse kulude hüvitamine Töötaja lähetamine väljapoole töö tegemise kohta. Kestus on uldjuhul kuni 30 kalendripäeva; poolte kokkuleppel võib lähetus olla ka 36 tähtajatu (3-2-1-187-13). Lähetusse saatmiseks on nõusolekut vaja: Rasedalt Alla 3-aastast või puudega last kasvatavalt töötajalt. Alaealiselt Alaealise lähetusse saatmiseks on vajalik ka tema esindaja nõusolek. Töötajal on õigus nõuda ettemaksu. TLS § 21, § 40 lg 4 Töötajal on õigus nõuda järgmiste kulude huvitamist: Sõidukulu Majutuskulu Muud kulud (reisikindlustus, viisa jmt) Töötajale makstakse päevaraha uksnes välislähetuse (st riigisisese lähetuse korral päevaraha ei saa) korral järgmistel tingimustel:
Tühine on ületunnitöö kokkulepe: alaealisega, töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud. · Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. · Ületunnitöö tegemist ei saa nõuda: alaealiselt, rasedalt, töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. Hüvitatakse: vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, rahas, kui on eraldi kokku lepitud. · Hüvituse suurus rahas - 1,5-kordne töötasu. Tühine on kokkulepe: mille kohaselt koolikohustuslik töötaja kohustub tegema tööd vahetult enne koolipäeva algust, mille kohaselt alaealine töötaja kohustub tegema tööd kell 20.00 kuni 6.00.
Arvestusperiood võib muutuda sõltuvalt tööst. 2. Mis on ületunnitöö ja millised on sellele kehtestatud piirangud? Ületunnitöö on töötegemine üle kokkuleppeaja. Üldjuhul lubatud poolte kokkuleppel. Lepe on tühine alaealisega ja töötajaga, kes puutub tööl kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on seetõttu lühendatud. Tööandja võib ületunnitööd nõuda ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Seda ei saa nõuda rasedalt, alaealiselt ega töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses või rahaga. 3. Mis on puhkeaeg ja kuidas on see õiguslikult reguleeritud? Puhkeaeg on iganädalane aeg, mil töötama ei pea. Summeeritud tööaja arvestuse korral peab 7 päeva jooksul olema puhkeaega 36 - 48 järjestikust tundi. Eeldatakse, et iganädalane puhkeaeg antakse laupäeval ja pühapäeval.
(3) Ületunnitöö kokkulepe töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud, on tühine. (4) Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. (6) Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. (7) Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. 268. Mis on puhkeaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? § 51. Igapäevane puhkeaeg
Ületunnitöö on töötegemine üle kokkulepitud tööaja. Üldjuhul on ületunnitöö lubatud poolte kokkuleppel. Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Tööandja võib töötajalt vastavalt heausu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ning töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga või rahas, kusjuures hüvitise suurus rahas on 1,5 kordne töötasu. 268. Mis on puhkeaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? Puhkeaeg on aeg, mis ei ole tööaeg. Tööandja on kohustatud töötajale andma vaheaja puhkamiseks ja einetamiseks pärast neli tundi kestnud töötamist, kui kollektiivlepingus ei ole sätestatud teisiti.
kinnipeetav summa ei ületa 2/3 kogu töötasust - (TLS § 78 lg 4, TMS § 130 lg 4, 132) 6.8 Töölähetuse kulude hüvitamine - töötaja lähetamine väljapoole töö tegemise kohta - kestus on üldjuhul kuni 30 päeva; poolte kokkuleppel võib lähetus olla ka tähtajatu (3-2-1-187-13) - lähetusse saatmiseks on nõusolekut vaja o rasedalt o alla 3-aastast või puudega last kasvatavalt töötajalt o alaealiselt - alaealise lähetusse saatmiseks on vajalik ka tema esindaja nõusolek - töötajal on õigus nõuda ettemaksu - (TLS § 21, § 40 lg 4) - töötajal on õigus nõuda järgmiste kulude hüvitamist: o sõidukulu o majutuskulu o muud kulud (reisikindlustus, viisa jmt) - töötajale makstakse päevaraha üksnes välislähetuse korral järgmistel tingimustel:
92 § 44 T öö - ja puhkeaeg 3. ptk 3. jg (4) Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö te- gemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. (6) Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. (7) Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. 1. Paragrahv 44 sätestab ületunnitöö mõiste. Ületunnitööks on üle kokkulepitud aja tööta-
arvestusperioodi lõpul. Ületunnitöö kokkulepe töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud, on tühine. Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (välja arvatud alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele). 56 Tööinspektsioon (2011). TÖÖLEPINGU LÕPPEMINE Tööinspektsiooni teabepäevad 2011 57 Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 313 - 314 Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5- kordset töötasu
(3) Ületunnitöö kokkulepe töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud, on tühine. (4) Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. (6) Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. (7) Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. 321. Mis on puhkeaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? § 51. Igapäevane puhkeaeg
Seejärel asus kannatanut küsitlema prokurör, kes küsis temalt muu hulgas suunavalt: "kas peale käest kinni hoidmist ta lõi ka kuhugi", millele kannatanu vastab: ,,jah, vastu põske" (tl 86 prd-l). KrMS § 290 lg 5 ls 2 kohaselt võib alaealise tunnistaja ülekuulamisel tõepoolest kasutada suunavaid küsimusi, kuid seda tohib teha vaid kohtu loal. Kohtuistungi protokollist aga ei nähtu et prokurör oleks sellekohast luba küsinud ning ka saanud. Prokuröri arvates võis ta alaealiselt kannatanult suunavaid küsimusi küsida, sest kohus ei ole seda keelanud. Kolleegium leiab, et prokuröri seisukoht on ebaõige. Kohtu luba alaealisele suunava küsimuse esitamiseks peab küsimuse esitamisele eelnema, sest vastasel korral võib saada juba kahjustatud üle kuulatava isiku ütluste usaldusväärsus - kas isik räägib seda, mida ta tõendamisasjaolude kohta teab või edastab hoopis küsitleja soovitud teavet. 15.2. Kuulates ristküsitlusel üle K. P
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
