TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud...
Vanematel ühine esindusõigus. Eestkoste alusel on isiku esindajaks kohtu poolt määratav eestkostja (PerekS § 179 lg 1; hagita menetlus, TsMS §-d 554-557; 520-532). Eestkostjaks võib uue PerekS alusel olla lisaks füüsilisele isikule ka juriidiline isik ning valla- või linnavalitsus. Vanemlike õiguste alusel saab esindada üksnes alaealist, eestkoste alusel aga nii alaealisi kui ka psüühikahäire all kannatavaid isikuid. Alaealisel peab olema seaduslik esindaja, täisealisel piiratud teovõimega isikul ta võib olla. · Eestkostja funktsioonid (seoses esindusõigusega). 1. Alla 7-aastaste alaealiste osas - nimetatud isikute huvides tehingu tegemine. 2. Muude eestkoste all olevate isikute osas - nimetatud isikutele tehingute tegemiseks nõusoleku andmine (s.h. tagantjärgi heakskiitmine), samuti nimetatud isikute huvides tehingute tegemine.
1. Kursuse Sissejuhatus eraõigusesse läbimiseks palun lisaks eelnevalt nimetatud kirjalikele töödele vastata kirjalikult, kas olete kursusel esitatud materjali ning kursusel omandatud teadmiste ja oskuste abil leidma vastused alljärgmistele I. OSA küsimustele ja täitma tekstis olevad lüngad? I OSA. 1. Mis on tsiviilõiguse allikad? Seadus ja tava 2. Mis on Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ülesanne ja osa eraõiguses? seaduses sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted. 3. Mis on tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused? Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 4. Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime? (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühe...
I LOENG Õigus – riik – riigi poolt kehtestatud õigusnormide kogum, mille täitmine tagatakse riigi sunniga. Õigus võib olla amoraalne. Moraal – inimene – arusaam õigest käitumisest, moraal võib olla õigus vastane Märksõna on inimene. Inimeste poolt kehtestatud. Rikkumisel inimeste hukkamõist. Õigus on alati moraaliga kooskõlas. Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal Tava – käitumisharjumus. On õiguseallikas, sest seadusega ei ole võimalik kõike reguleerida. Õiglus – Liiga lai mõiste, defineerimata mõiste. Filosoofiline mõiste. Mõistet mitte kasutada argumentides, sest lihtne põhja lasta see argument. Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt Õiguse defineerimisel peab sisalduma sõna „RIIK,“ muu jutt ei ole oluline. Õigus on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. Mis on õigusallikas? Koht, kust leiame õigust. Õigusliku sisuga allikas Millised õigussüsteemid on o...
1. Tutvusta lühidalt kolme põhilist lähenemisviisi õigusele. Õigus tegevusalana Olulisemad õiguse valdkonna toimijad Eestis, nagu üldse Lääne Demokraatiates, on: -riigivõim kui õiguse kehtestaja -kohtud kui põhiline õigusemõistmise keskkond -õiguse tagamise ja elluviimise organid. Nende ül. On hoida inimesi tagasi õiguskorra vastaselt käitumiselt, vajadusel rikkujaid karistades. -juristid kui eelmainitud institutsioonide ja nende normide süsteemis hästi orienteeruvad isikud, kelle teadmised põhinevad haridusele või osalt kogemusele. Õigus sotsiaalse reaalsuse osana Õigus on üks osa, mille inimesed on loonud, et saada hakkama ohuga, mida kujutavad endast teised inimesed kes võivad meid tappa või orjastada. Õigus kohustuslike normide süsteemina Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormidstik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärmise korral tagatakse riigi sunniga. On kriteerium...
Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on: 1) naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; 2) mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal; 3) vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last; 4) vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, lapse koolivaheajal; 5) koolikohustuslikul alaealisel koolivaheajal. 19. Töötasutingimused ja nende muutmise kord? *Töölepingus peavad olema kirjas töötasutingimused. Täpsemalt: töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed.
Riigikohtul on õigus tühistada Riigikogu otsuse seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta 31. kuidas saab tekkida topeltkodakondsus? ius soli ja ius sanguinis Ius soli – e territoriaalpõhimõte tähendab seda, et see, kes vastava riigi territooriumil on sündinud, omandab selle riigi kodakondsuse. Ius sanguinis – tähendab, et laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse. Eesti seaduste järgi topeltkodakondsust olla ei tohi. Kui alaealisel isikul see siiski on, siis peab ta 18-aastaseks saamisest kolme kuu jooksul valima ühe. Topeltkodakondsus saab tekkida näiteks, kui muu kodakondsusega vanematel sünnib laps USA territooriumil. III INIMVÄÄRIKUS, SOTSIAALRIIK, ÕIGUSRIIK 32. Inimväärikuse mõiste Vt. § 18 – selle normi aluseks on inimväärikus. Iga inimese individuaalne olemasolu on elu vaieldamatu põhiväärtus. Inimväärikus kui põhiseaduslik põhimõte kaitseb igaüht selle
Eraõigus Agnes Kullap TLÜ 1. Eraõiguse ja avaliku õiguse VAHEKORD Missuguseid õigussuhteid kumbki reguleerib ehk kes on poolteks, tegevusvorm, kohtute erinevus, suhted-kas võrdsed või alluvus. 2. Seaduste TÕLGENDAMINE, ÜLD- ja ERISÄTE, ANALOOGIA, tsiviilÕIGUSTE ja KOHUSTUSTE tekkimise alused, ÕIGUSJÄRGLUS. (I osa üldsätted) a) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. b) Seaduse tõlgendamine - Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. c) Analoogia- Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest....
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud tööde ja ohutegurite loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (4) Tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koolikohustusli- ku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 7–12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamite- gevuse alal. (5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega alaealisele lubatud kergete tööde lii- gid. (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud piiranguid rikkudes sõlmitud tööleping on tühine. 31 2
KARISTUSÕIGUS Üldosa 1. Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus Õiguse ülesanne on anda võimalus väga erinevate ühiskondlikke suhete reguleerimiseks seadusandja poolt kehtestatud reeglite alusel. Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste e. õigushüvede kaitse. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Karistusõigus peab aitama kaasa süüteoga tekitatud kahj...
-töötasu vähendamise tõttu Tööaeg on aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid. Päevane töö ja öötöö (22.00-06.00) tööaeg ei tohi ületada 48h nädalas Täistööaeg- 8h päevas 40h nädalas Osaline tööaeg- täistööajast lühendatud tööaeg Summeeritud tööaja puhul tööandja ja töötaja lepivad kokku et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Ületunnitöö on töötegemine üle kokkulepitud tööaja. PUHKUS Põhipuhkus- 28p, alaealisel 35p, haridus ja teadustöötajal 56p Puhkusetasuks on keskmine töötasu, makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval Töötasu on töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud või mis tuleneb seadusest v muust õigusaktist. , töötasu makstakse rahas. Ajapalgasüsteem ja tükipalgasüsteem Ületunnitöö 1,5x Öötöö 1,25x rahas v 1h15 min vaba aega iga tunni kohta KARISTUSÕIGUS
Tsiviipotsess Eksam 28.04.2009 1. Tsiviilkohtu menetlus. Mõiste, põhimõtted, ülesanded. Tsiviilkohtumenetlus on rikutud või vaidlustatud materiaalõiguslike subjektiivsete õiguste, seadustega tagatud huvide kaitse eesmärgil toimuv kohtu ja protsessis osalevate isikute ts.protsessiõiguse normidega reguleeritud tegeuvus. põhimõtted: 1. Objektiivsus kohus peab olema objektiivne ja erapooletu. 2. Optimaalsus-protsessiökonoomika põhimõte. Riigi ja poolte kulud peavad olema võimalikult väikesed. 3. Ainujuhtimise ja kollegiaalsuse vahekord. 4. Seaduslikkus kohtunikud peavad olema sõltumatud, alluma seadustele. 5. Poolte võrdsus õigus kasutada tõlki ja esineda kohtus oma emakeeles või muus keeles. 6. Poolte võistlevus isikute võrdsus kohtu ees. 7. Kohtu seotus poolte esindatud asjaoludega kohus peab ise seadust hästi tundma, poolte arvamus ei loe. 8. Asja arutamise suulisus kirja...
Kui jah, siis mis liiki? Õigusnorme on rikutud, keelavad, kohustav Kas Anni rikkus sotsiaalseid norme? Moraalinormid salajased läbirääkimised (ema ei teadnud midagi) Kas Annil või tema emal on mingi nõudeõigus Pille vastu? Annil on õigus palka saada. Ema saab õigusi nõuda ainult, sest Annil on piiratud teovõime. Ema saab nõuda töösuhte lõpetamist, palga tõstmist, saamata jäänud töötasu, ületundide eest olevat töötasu (6h tema vanusel, ületundide tegemine ei ole alaealisel lubatud). Kas Anni emal on subjektiivne õigus Pille osas? On küll kun Annil ei ole teovõimet ja ta on alaealine Mida saab Anni ema ette võtta, kui Pille keeldub tema nõude täitmisest? Kaevata maakohtusse, tööispektsiooni, töövaidluskomisjoni. Kas Pille käitumises esinevad teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Ei, sest Kaasus: Katrin töötas ühes baaris klienditeenindajana. Töölepingu vormistamisel selgitas ta
Turuväärtus võtab arvesse ka kapitalivood. KAASUSED Füüsilisest isikust ettevõtja 1. Äriregistrile esitati kandeavaldus, millega paluti kanda äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 12- aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu
nõusolekul Kuna piiratud teovõimega isik ei ole iseseisvalt võimeline tegema kehtivaid tehinguid ja kui ei ole järgitud TsÜS § 10-13 sätestatut, on õiguslikuks tagajärjeks tehingu tühisus. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1) - tühine tehing on kehtetu. Seega alaealiste isikute puhul kehtib põhimõte, et neil peab olema seaduslik esindaja. Seaduslikuks esindajaks lapsele on tema vanemad. Kui alaealisel vanemaid ei ole, määratakse talle eestkostja. Eestkostja määratakse ka piiratud teovõimega täiskasvanule. Ka teovõimelise isiku vaimutegevus võib olla ajutiselt häiritud, mille tulemusena isik ei suuda tegelikkusest adekvaatselt aru saada. Selline häire võib olla põhjustatud haigusega, ravimitega, joobega vms. ja sellist olukorda nimetatakse otsusevõimetuseks. 78 Füüsilise'isiku'teovõime'piiramine' Alaealiste'teovõime'liigitus'gruppidesse''
endal on selle küsimuse otsustamise pädevus ja selle küsimuse otsustamiseks ei ole põhiseadus ette näinud kindlat korda. 20. Kuidas saab tekkida topeltkodakondsus? ius soli ja ius sanguinis Ius soli – e territoriaalpõhimõte tähendab seda, et see, kes vastava riigi territooriumil on sündinud, omandab selle riigi kodakondsuse. Ius sanguinis – tähendab, et laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse. Eesti seaduste järgi topeltkodakondsust olla ei tohi. Kui alaealisel isikul see siiski on, siis peab ta 18-aastaseks saamisest kolme kuu jooksul valima ühe. Topeltkodakondsus saab tekkida näiteks, kui muu kodakondsusega vanematel sünnib laps USA territooriumil. III INIMVÄÄRIKUS, SOTSIAALRIIK, ÕIGUSRIIK 21. Inimväärikuse mõiste Nt. PS § 18 „Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele.“– selle normi
Tsiviilõiguse üldosa 1. Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1 Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline) -> INIMENE Õiglus Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste (proovi mitte kasutada seda mõistet, kerge orki tõmmata) Tava Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Tava võib olla õigusallikas, aga ta ei pruugi puutuda õigusesse. Tava on laiem kui õigus!!!! Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali! - Mille poolest erinevad moraal ja religioon? Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist. - Kas õigus ei ole moraal? - Miks on tava õiguallikas? Kõike ei ole võimalik regule...
seotud hüved ja riigist tagasipöördumise tingimused. Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud TLS § 7 lõikes 4 sätestatud juhtudel. Tööandja võib 1314-aastase alaealisega või 1516-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 712-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. Töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tahteavalduse hiljem heaks kiidab. Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja nõusoleku või heakskiiduta. Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks
endal on selle küsimuse otsustamise pädevus ja selle küsimuse otsustamiseks ei ole põhiseadus ette näinud kindlat korda. 20. Kuidas saab tekkida topeltkodakondsus? ius soli ja ius sanguinis Ius soli e territoriaalpõhimõte tähendab seda, et see, kes vastava riigi territooriumil on sündinud, omandab selle riigi kodakondsuse. Ius sanguinis tähendab, et laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse. Eesti seaduste järgi topeltkodakondsust olla ei tohi. Kui alaealisel isikul see siiski on, siis peab ta 18-aastaseks saamisest kolme kuu jooksul valima ühe. Topeltkodakondsus saab tekkida näiteks, kui muu kodakondsusega vanematel sünnib laps USA territooriumil. III INIMVÄÄRIKUS, SOTSIAALRIIK, ÕIGUSRIIK 21. Inimväärikuse mõiste Nt. PS § 18 ,,Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele." selle normi aluseks on inimväärikus
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
1. Õiguse tähistamine. Küsimus, mis on õigus, kuulub õigusfilosoofia valdkonda ja selle on sama raske vastata, kui küsimusele, mis on tõde. Õigus on käitusmisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. · Ius est ars boni et aequi Celsius - Riigikohtu moto - õigus on headuse ja õigluse kunst, teadus headusest ja õiglusest · õigus kui väärtusmastaap väärtusjurisprudentslik lähenemine, peamine praegune lähenemine. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. · õigus kui ühine huvi · õigus kui võim · õigus kui suverääni käsk parlamenti võib vaadata ja suveräänina · õigus kui kokkulepe · õigus kui kohustuslik käitumiseeskiri Kokkuvõtlikult võib öelda, et õiguse tähistamine omab mõtet sellel juhul, kui õiguse tähistamise ,,taga" seisab õiguse idee. Piltlikult öeldes ei pruugi kirjapandud seadus õigust sisaldada, seda juh...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Konspekt Tartus 2008 1. MUGANDUS KURSUSEKAASLASTE KONSPEKTIDEST Mis on õigus? Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law...
KASUTATUD NORMATIIVAKTID ja lühendid AÜS – Ametiühingu seadus, RT I 2000, 57, 372 … RT I 2009, 54, 643; Alaealisele lubatud kerged tööd, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 93, RT I 2009, 31, 195 ATS - Avaliku teenistuse seadus, RT I 1995, 16, 228;… RT I, 04.03.2011, 1 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91, – RT I 2009, 31, 193 KLS – Kollektiivlepingu seadus, RT I 1993,20,353… RT I 2009, 5, 35 ITVS - Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus RT I 1996, 3, 57 … RT I 2009, 5, 35 PS - Eesti Vabariigi Põhiseadus, RT 1992, 26, 349…RT I, 27.04.2011, 1 RaKS - Ravikindlustuse seadus, RT I 2002, 62, 377 … RT I, 10.06.2011, 7 TsÜS - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216 … RT I, 06.12.2010, 1 Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 94, RT I 2009, 31, 196 TäKS - Täiskasvanute kooli...
Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liig...
HasMS § 33 lg 4) Vanuseline töötamise piirang Alla 15-aastase ja koolikohustusliku alaealise töötamise keeld Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni Erand: Tööandja võib 13-14-aastase alaealisega või 15-16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 7-12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. Vajalik seadusliku esindaja nõusolek (võib anda ka tagantjärele). 7-12-aastased: reklaamikampaaniad, roll teatrietenduses, osalemine erinevates kultuuriprojektides 13-14/15-16-aastased: põllumajandustööd (marjade ja puuviljade korjamine), kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd (kaupade lahtipakkimine ja riiulitele asetamine), toitlustus- või
Teisene hinnang: kas toimetulekuvõime ja ressursid on piisavad, et sündmustest tulenevat kahju, ohtu ja väljakutset ületada? Tööõigus 1. Tööleping, erinevus teistest võlaõiguslikest lepingutest Töölepingut reguleerib TLS ja tagab töötajatele suuremad sotsiaalsed tagatised. 2. Töölepingu pooled, alaealine töölepingu poolena 69 Lepingu poolteks on tööandja ja töötaja. Alaealisel peab olema seadusliku esindaja nõusolek ja 7-14 aastastek tööinspektori kirjalik nõusoleks. 3. Töötaja, tööandja õigused ja kohustused (paragrahv 15 ja 28) Töötaja teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Täidab õigel ajal ja täpselt TA seaduslikke korraldusi. Tööandja peab kindlustama T kokkulepitud tööga. Maksma talle töö eest kokkulepitud töötasu. Andma puhkust ja maksma puhkusetasu, pidama tööaja arvestust jt. 4
Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi võ...
Täistööaeg TLS § 43 lg-d 1-3: Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas (pikemas täistööajas kokku leppida ei tohi, kokku võib leppida uksnes luhemas täistööajas). Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi nädalas. Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse tööaega keskmiselt nädala kohta arvestusperioodi jooksul. Luhendatud täistööaeg TLS § 43 lg-d 4-6, VVM 125/2013 Luhendatud täistööaeg on alaealisel (7-17a) sõltuvalt vanusest ja koolikohustuslikkusest 3-7 tundi päevas ja 15-35 tundi nädalas. (NB! Uus eelnõue muudab oluliselt alaealise tööaega.) Luhendatud täistööaeg haridustöötajatel on 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas. Osaline tööaeg TLS § 43 lg 1, § 28 lg 1 p 10, VõrdKS § 111 lg 1, 97/81/EÜ Töötaja ja tööandja kokkulepe täistööajast luhema tööaja kohta.
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine. Ob...
Lisapuhkuste pikkus määratakse kindlaks vabariigi valitsuse poolt. Lisapuhkuse võib ette näha ka kollektiiv- või töölepingus. Täies ulatuses antakse lisapuhkust neile töötajatele, kes on allmaatöödel või tervist kahjustavatel töödel töötanud kogu tööaasta. Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja antakse sellega koos. Sõltumata töötatud ajast on esimesel aasta õigus saada puhkust täies ulatuses alaealisel, invaliidil, naisel enne või pärast rasedus- või sünnituspuhkust, mehel, kelle naine on rasedus- või sünnituspuhkusel, tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajal ja muudel seaduse, haldusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Ja loomulikult on võimalus esimese tööaasta kestel põhipuhkust saada ka poolte kokkuleppel. Töökollektiivis koostatakse puhkuste ajakava
Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 SISSEJUHATUS Vajalikud kriteeriumid aine läbimiseks: Riigikohtu lahendid. Kaasuste lahendamine - eksamis sees. Eksamile pääsemise eeldused: seminaride läbimine (tuleb osa võtta). Kui kahes seminaris saadakse MA, siis on kogu aine MA. Seminaril võib kasutada materjale, kuid mitte maha lugeda. Iga seminar saab keegi personaalse küsimuse. I seminar - 26. aprill (teine pool loengust). Peab teadma RK lahendeid ning TsüS-i. Kohustuslik kirjandus: TsüS kommenteeritud väljaanne /aluseks seadus, mitte õpik). Võib kasutada TsüS õpikut (2012. a. variant). Seminarides peab kaasas olema TsüS (raamatuna/ internetis). Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua. Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus. Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C. ...
Sotsiaalkindlustusamet. 7. peatükk Rakendussätted § 39. Haridusseaduse muutmine Haridusseaduse (RT I, 02.07.2012, 10) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks. § 40. Korrakaitseseaduse muutmine Korrakaitseseadust (RT I, 22.03.2011, 4) täiendatakse paragrahviga 551 järgmises sõnastuses: „§ 551. Alaealise avalikus kohas viibimise piirang (1) Alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikus kohas kella 23.00– 6.00. Ajavahemikus 01.06–31.08 on alla 16-aastasel alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikus kohas kella 24.00–5.00. (2) Kohalikul omavalitsusel on õigus käesolevas paragrahvis sätestatud öist liikumispiirangut ajutiselt lühendada.“ Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs
09.02.2009 Paul Varul Õppetöö korraldus: loengud ja seminarid. Seminarid on 8 rühmas. 27ndast nädalast hakkavad seminarid, so u 2 märtsi nädalast. Kõige tähtsam õppematerjal on loenukonspekt, sest õpikut korralikku ei ole. Kui seminarid on tehtud, siis see lõppeb hindelise konrtollkaasusega, mille hinne läheb arvesse eksamihindele. Kaasusest on võimalik saada 10 punkti. Selleks, et eksamile pääseda, on vaja läbi saada kaasusest (saab 1 kord järgi vastata). Lisaks sellele tuleb 2 10-punktist kontrollküsimust (see ongi siis eksam). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa. Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks!!!! Õppematerjal: ÕISist programm välja printida?!!!! Eksami küimused on täpselt aineprogrammist! tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA! abistav tähendus : helmut köhler tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98. +iga teema lõpus tä...
1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1.Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses. Objektiivse õiguse tähenduses – see on õigusnormide kogu. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 põhilist iseloomujoont!) Subjektiivse õiguse tähenduses – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist. Õigusnormid on 1 osa sotsiaalsetest normidest. Teine suur normide kogum on moraali-/tavanormid. Pole mõtet küsida, kumb tähtsam on. Kuid kui tavanorme rikutakse, siis riik ei seku, riik ei taga kaitselt. Kuid õigusnormide puhul peab riik tagama, et neid norme järgitakse. Otsuse langetamisel on mõlemad, nii subj kui obj õigus tähtsad, mõlemad sõltuvad teineteisest. Otsuse langetamisel on ehk subjektiivne õigus rohkem esiplaanil, kuid subj õigus peab siiski obj õigusele vastama....
Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahaline karistus ja vangistus, 1. Rahaline karistus. Rahalise karistuse võib kohus mõista 30 kuni 500 päevamäära. Päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku järgi. Alaealistele (st isikule, kes teo toimepanemise ajal oli noorem kui 18 a) võib kohus mõista rahalise karistuse 30 kuni 250 päevamäära. Kui alaealisel ei ole iseseisvat sissetulekut, talle rahalist karistust ei mõisteta. 2. Vangistus. Vangistuse võib kohus mõista 30-päevase kuni 20-aastase või eluaegse. Kuriteo toimepanemise ajal alaealisele ei või mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta või eluaegselt vangistust. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused on tegutsemiskeeld, sõiduki juhtimise õiguse aravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse aravõtmine, jahipidamis- ja
Aja määrab tööandja, arvestades töötaja soove. See koostatakse iga kalendriaasta kohta. Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on: 1) naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; 2) mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal; 3) vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last; 4) vanemal, kes kasvatab 7- 10- aastast last lapse koolivaheajal; 5) koolikohustuslikul alaealisel koolivaheajal. 3. Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse? Vanemapuhkus on (tulevasele) lapsevanemale või hooldajale mõeldud puhkus. 1) Lapsendaja puhkus - antakse alla 10-aastase lapse lapsendajale 70 päeva ulatuses. 2) Lapsehoolduspuhkus - antakse: a) emale või isale kuni lapse 3-aastaseks saamiseni; b) lapse tegelikule hooldajale; c) eeskostjale ja isikule, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. Korraga saab seda kasutada üks isik.
3) riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuses; 4) kultuurihoones ja -rajatises; 5) spordihoones ja -rajatises; 6) kaubandus-, tootmis- ja teenindusettevõttes, välja arvatud toitlustus- ja majutusettevõttes; 7) tunnelis, reisijate ootesaalis ja reisijaid vedavas ühissõidukis; 8) korterelamu ühises kasutuses olevates koridorides ja trepikodades; 9) eluruumi üürnike ühises kasutuses olevates ruumides omaniku nõudmisel. (3) Alaealisel on tubakatoodete tarbimine keelatud. Seaduse järgi võib alaealine alkoholi ja tubakat omada, kuid ei tohi tarbida. Kui alaealine seisab, alkoholipudel käes, siis selle eest ei saa teda trahvida; kui aga pudel on avatud, siis osa politseinikke tõlgendavad seda tarbimisena. Kui alaealist kahtlus- tatakse alkoholi tarbimises, on tal õigus nõuda ekspertiisi läbiviimist. Liikumine looduses Viimastel aastakümnetel on üha rohkem haaranud inimesi soov veeta vaba aega looduses
Hüvitist saavad ka ettevaatamatuse tõttu toimepandud vägivallategude ohvrid. Vanusest sõltuvad õigused, kohustused, vabadused, piirangud Eesti seaduste kohaselt on laps alla 18-aastane isik. Õigusvõime algab inimese sündimisega ja lõpeb surmaga. Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik, seega ka alaealine. Teovõime on täisealisel isikul, st 18-aastaselt saab inimene teovõimeliseks. Kui isik 16-aastaselt abiellub, saab ta abielu sõlmimise ajast teovõime. Kuni 7-aastasel alaealisel teovõime puudub. Tema nimel teeb tehinguid seaduslik esindaja, kelleks on lapse vanem, erandina kohtu poolt määratud eeskostja. 7- kuni 18-aastasel isikul on piiratud teovõime ning tal on õigus teha tehinguid oma seadusliku esindaja nõusolekul. Isik on abiellumisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks. 15-18-aastane alaealine võib abielluda oma vanemate või eestkostja kirjalikul nõusolekul. Kui kasvõi üks vanematest ei anna abiellumiseks nõusolekut, võib kohus
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus õigusnormide kogu; õigusnorm riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on see, mis lähtub Rooma r...
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria – see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on ...
TÖÖÕIGUSE SEMINARID 12.09.2017 19.09.2017 Seminari kava I teema. Tööõiguse olemus. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad tulevik...
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid...
5) ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud tööde ja ohutegurite loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (4) Tööandja võib 1314-aastase alaealisega või 1516-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 712-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. (5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega alaealisele lubatud kergete tööde liigid. (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud piiranguid rikkudes sõlmitud tööleping on tühine. 262. Kuidas saab töölepingut muuta? Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. 263. Mis on ettevõtte üleminek ning kas ja kuidas mõjutab see töölepingute kehtivust? VÕS § 180. Ettevõtte üleminek
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. O...
- sportlane on eriline töötaja iseseisva otsustuspädevusega vt spordiseadust – töö ja puhkeaja TLS sätestust ei rakendata. Tglt on euroopa kohtu lahend, kus on öeldud, et iseseisva otsustuspädevusega isik ei ole kohe siis, kui on kasvõi koosoleku aeg määratud tööandja poolt, siis ei ole iseseisev otsustuspädevus (tippjuht ja akadeemilised teadlased). Problemaatiline 4.2.2.2 - lühendatud (täis)tööaeg on: o alaealisel sõltuvalt vanusest, koolikohustuslikkusest, töötamise ajast (koolivaheajal või mitte), praktika läbimisest, töö iseloomust o haridustöötajatel – 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas (TLS § 43 lg- d 4-6, VVM 125/2013) – pingutust ja palju suhtlust nõudev töö, mis võib tekitada palju stressi 4.2.2.3 Osaline tööaeg - kokkulepe täistööajast lühemas tööajas - tööandja teavitab:
Eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse andmisel võib, kuid ei pea need kolm tingimust ära jätta. Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmise otsustab Vabariigi Valitsus oma korraldusega, mis jõustub allakirjutamise päevast või korralduses eneses sätestatud muul tähtajal. Korraldus avaldatakse Riigi Teataja Lisas. Naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanule antakse kodakondsustunnistus. 78. Millised kaks moodust on alla 15-aastasel alaealisel naturalisatsiooni korras kodakondsuse omandamiseks? Alla 15-aastastel on Eesti kodakondsuse omandamiseks kaks moodust. 1. Ta võib saada kodakondsuse koos vanema või lapsendajaga, kes omandab kodakondsuse naturalisatsiooni korras. Siin on aga nõutav vanema või lapsendaja taotlus, et ka laps saaks kodakondsuse koos kodakondsust taotleva vanema või lapsendajaga (§ 14). 2. Ta võib saada Eesti kodakondsuse juba Eesti kodakondsuses olevate vanemate või kui
Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on : naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal; vanemal, kes kasvatab kuni seitsme aastast last; vanemal, kes kasvatab seitsme – kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal; koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal. (TLS § 69 lg 7). Juhtum Ettevõttes on igal aastal olnud kollektiivne puhkus. Tööandja määras kollektiivse puhkuse kasutamise ajaks 2 nädalat juunis ja 2 nädalat augustis. KAS TÖÖTAJAD PEAVAD NÕUSTUMA TÖÖANDJA MÄÄRATUD PUHKUSE KASUTAMISE AJAGA? Ei pea, sest puhkuse võib osadeks jagada üksnes poolte kokkuleppel. 68 Tööandja võib töötaja puhkuse katkestada või edasi lükata ainult erandjuhtudel.
menetluse võtmisel ja ka menetluse käigus kontrollida isiku tsiviilkohtumenetlus-teovõimet . Täisealise füüsilise isiku puhul eeldatakse, et ta on teovõimeline, kui talle ei ole eestkostjat määratud. Samas on teovõime faktiline seisund, seega kui kohtul kohustus määrata isikule esindaja või astuda samme eestkostja määramiseks, kui kohtumenetluse käigus selgub, et isiku teovõime on piiratud. Tsiviilkohtumenetlus-teovõimet ei ole piiratud teovõimega isikul st alaealisel ega täisealisel piiratud teovõimega isikul. Juriidilise isiku tsiviilkohtumenetlus-teovõime oleneb juriidilise isiku seadusliku esindaja teovõimest ning on tihedalt seotud juriidilise isiku esindamisega kohtus. Kohtumenetluses isikul kas on või ei ole tsiviilkohtumenetlus-teovõimet, see ei saa olla piiratud ulatuses nagu alaealise piiratud teovõime TsÜS mõttes. Tsiviilkohtumenetlusteovõime kontroll ja piiratud teovõimega isikule eestkostja määramiseks
juhtida. (3-1-1-104-16) Alla neljateistaastast tunnistajat ei hoiatata ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, siiski peab talle selgitama tõe rääkimise vajadust ja seda juba ülekuulamise alguses ning igal juhul enne, kui kannatanu annab ütlusi kuriteosündmuse kohta. Sõltumata tunnistaja (kannatanu) vanusest tuleneb tõe rääkimise kohustus KrMS § 66 lg-st 3. Kui ekspertiisi akti järeldustest nähtub, et alaealisel kannatanul ei ole suuremat fantaseerimiskalduvust, eeldab tema ülekuulamine ühemõttelist selgitamist, et rääkida tuleb tõtt ehk tegelikkuses aset leidnud sündmustest. Käesolevas asjas seda aga kannatanu ülekuulamise protokollidest ei nähtu. Kuigi ülekuulamisel tuleb vaieldamatult võtta arvesse lapse vanusega seotud eripära, mis võimaldab muu hulgas suunavate küsimuste esitamist, ei saa
5) ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud tööde ja ohutegurite loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (4) Tööandja võib 1314-aastase alaealisega või 1516-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 712-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. (5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega alaealisele lubatud kergete tööde liigid. (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud piiranguid rikkudes sõlmitud tööleping on tühine 315. Kuidas saab töölepingut muuta? Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel 316. Mis on ettevõtte üleminek ning kas ja kuidas mõjutab see töölepingute kehtivust? VÕS § 180
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
