energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on univeraalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobika on viimaste aastatega hoogsalt arenenud ning kogu maailmas üks enamharrastavatest (spordi) aladest. Aeroobikatunni ülesandeks on pakkuda tervislikku, enesetunnet parandavat ja võimalikult paljudele osalejatele sobivat kehalise tegevust. Mõiste aeroobika võttis kasutusele 60 ndate lõpul üks populaarsemaid ja tunnustatumaid tervisespordi spetsialiste ameeriklane Kenneth Cooper, kes nimetas oma uurimusi ja kogemusi kokkuvõtvat raamatut nimega ,,Aeroobika". Ta lähtus oma töös lihtsast põhimõttest: kõige
kuplite ja sageli liivaste randadega Ähijärv. Suurimateks ohtudeks järvedele on nenede liigne külastamine, vee reostumine, veetaseme muutmine, röövpüük ja ehitiste rajamine järvede kallastele. Ohtude vältimiseks tuleb suunata külastatavust, likvideerida reostusallikad, valikuliselt reguleerida kopra arvukust, jälgida ehituspiirangute täitmist ja pidevalt kontrollida järvede seisundit. Taimestik Looduslikest aladest on lõunaosas esindatud valdavalt okas ja segametsad. Põhjaosas lisaks metsadele ka karjamaad ja haritavad maad. Mitmes piirkonnas esinevad hoiu- ja kaitsemetsad. Metsades on eristatavad kolm piirkonda: 1.Põhjapoolne madalkünklik palu- ja laanemetsade piirkond. See on ühtne metsamassiiv, kus kasvukohatüübid on vähevarieeruvad ning koosluste erinevused on tingitud eelkõige puistute vanuselisest erinevusest. 2
· 1629.a Rootsi ja Poola vahel Altmargi rahu, Poola loovutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti alad. · 1645.a Rootsi ja Taani vahel Brömsebro rahu, Taani loovutas Saaremaa Rootsile. · 1650.a puhkes sõjategevus Venemaa ja Poola vahel, sekkus Rootsi. · 1660.a Rootsi ja Poola vahel Oliva rahu, Poola tunnustas Rootsi õigusi Liivimaale, Rootsi sai ka Ruhnu saare. · 1661.a Kärde rahu Venemaa ja Rootsi vahel, venelased loobusid Eesti aladest. · Nüüd oli Liivimaa täielikult Rootsi võimu all.
Keskset rolli etendasid seal Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria ning mingil määral ka Prantsusmaa. Tööalased kohtumised asendusid ballidega, pidulike vastuvõttudega, teatrietendustega. Pärast kümmet kuud kestvat kongressi allkirjastati Viini kongressi lõppakt, millega pandi paika suurriikidevaheline tasakaal Euroopas. Aastate jooksul andis selle alkirja 40 riiki. Selle järgi sai Venemaa endale Soome, osa Poola aladest, Bessaraabia. Inglismaa sai Malta, Kapimaa, Tseiloni; Austria sai Lombardia , Veneetsia ja Galiitsia ning Preisimaa sai Reini ja Vestfaali provintsid ning Põhja-Saksimaa. Meredel jäi endiselt valitsema Inglismaa. Viini kongressil loodud rahvusvaheliste suhete süsteem jäi kauaks püsima, kuna 40 aastat ei toimunud ühtegi sõda (ja kui mitte tähele panna ühte Lrimmi sõda aastatel 1853-56, siis lisandub sinna veel 60 aastat). See oli tingitud sellest, et
Rum, Bulg, Ungari ja Soome- vahel ning 10.02.1947 kirjutati alla rahulepingutele Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama territooriume (It kaotas Aafrika kolooniad, Albaania jälle iseseisev, Ungari tagasi 1938 a piirides, Rumeenialt võttis NSV Liit Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjala ja Petsamo). Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll pidi ta jälle maksma reparatsioone ning jäi ilma arvukatest aladest 25) totaalne sõda- Kui I MS oli puudutanud vaid rinnet, siis nüüd oli kadunud piir rinde ja tagala vahel. Osalesid kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Õhuväed panustasid tsiviilobjektide hävitamisele lootuses vastane demoraliseerida 26) okupatsioon- on võõra riigi (või osa võõrast riigist) territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine. Okupatsioonile järgneb tavaliselt anneksioon.
Lääne antarktika liustik variseb maha. Ookeani tase tõuseb ja rannikualadele, kus elab liigikaudu miljard inimest, ähvardavad üleujutused. Bangladesh, Egiptus ja Veneetsia üleujutatud. Vaesus ja kõrge üleujutuste oht teevad Bangladeshist kõige ohustatuma riigi maailmas. Teine kliimamuutusest ohustatud riik India on aga ülerahvastatud ning 1,1 miljardi suurune rahvaarv üha kasvab. Kanada on üks kõige soodsamatest põllumajandusele aladest. 5 kraadi Asustamad alad Põhja ja Lõuna poolkeral mõõduka temperatuurude aladel. Kuivavad põhjaveekihid. Kliima põgenike arv ulatub miljoneid. Ekspertide sõnul aga pole rikkamad riigid taoliseks laialdaseks ümberasumiseks üldse valmis ( Postimees; 17.11.2010). Vähemalt miljard inimest on sunnitud kuni 2050. aastani oma kodukohast kliimamuutuse tõttu
teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk reservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Eestis asutati esimene rahvuspark 1971. aastal Lahemaa rahvuspark. Eestis on 5 rahvusparki: 1. Lahemaa Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1971); 2. Karula Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993); 3
Ajaloo arvestus 15.okt.2015 Muistne vabaduvõitlus – 1208-1227 Tagajärjed: 1) eestlased kaotasid oma maa ja vabaduse 2) eestlased ristiusustati 3) eestlastel tekkisid koormised (loomusrent, künnis, kirikukünnis, hinnus) ja kohustused 4) kultuuridevaheline konflikt tekkis Keskaegse Liivimaa poliitiline jaotus: Liivimaa suurim riik oli Saksa ordu valdus. 1346. Aastal see veel suurenes, kui Saksa ordu ostis Taani kuningalt Eesti hertsogkonna. Ordu valdustele järgnesid Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare- Lääne Piiskopkond, Kuramaa Piiskopkond. Liivimaa orduriik oli osa Saksa ordu valduses. Enamik siinseid piiskoppe oli seotus Saksa- Rooma keisririigiga. Piiskop on piiskopkonna ehk diötseesi kiriklik juht. Regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi, mille eesotsas seisis piiskop. Piiskopi valis ametisse toomkapiitel või paavst. Keskaegne Liivimaa jagunes kiriklikult kaheks: Riia kirikuprovints (Riia, Saa...
tugevamaid isandaid. Valikutena olid kõne all Poola, Rootsi ja Taani ning esialgu andiski ordu oma veel tema käes olevad linnused Poolale. Põhja-Eestis aga, eriti Tallinnas, vaadati rohkem Taani ja eriti Rootsi poole, kellelt loodeti saada paremaid tingimusi kaubanduseks. 1561. aastal hõivasidki rootslased Toompea, misjärel kuningas Erik XIV-le alistusid kohe ka Tallinna linn ning Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad. Kuigi vahepeal oli Rootsi suure osa neist aladest Venemaale kaotanud, suutis ta sõja lõpuks need endale taas hõivata ning nii jäid Rootsile Hiiumaa, kogu põhjapoolne Eesti ja lisaks veel Ingerimaa. 1600-Poola-Rootsi sõda ja Altmargi vaherahu Kuna ei Poola ega Rootsi polnud olukorraga Eesti- ja Liivimaal lõplikult rahul, siis algas 1600. aastal võitlus uuesti. Rindejoon käis Riiast Paideni ja kumbki pool otsustavat edu ei saavutanud. Sõjaga kaasnes näljahäda, mis räsis enim talupoegi. Mõneks
Väiksed kaitsalad peavad olema sidusad ja üksteist toetama. Põhja aafrikas uuriti ja leiti, et üle 1000km2 suurusel ala on väljasurine null, väiksematel aladesl kaob liike arvestataval määral. Nüüd otsustatakse lähtudes konkreetsest liigist ja kohalikest oludest Ökosüsteemide sidusus ja selle arvestamine kaitsealade planeerimisel- rohevõrgustik on ökosüsteemide sidususe näide, mis aitab hoida looduskeskkonna mitmekesisust ja kkstabiilsust. Koosneb suurtest aladest ja ühenduskoridoridest. Süstemaatiline looduskaitse planeerimine- kaitseala peab toimima ühtse võrgustikuna ja ühe liigi kaitse täiendab teist liiki. Kaitstavad alad valitakse välja konkreetsete kriteeriumite järgi, põhilisel peab iga ala täiendama juba olemasolevaid alasid ja rikastab neid mitmekesisuse, terviklikkusega või seob neid omavahel. Koosluste kaitse üldised põhimõtted ning looduslike, pool-looduslike ja tehiskoosluste kaitse analüüs - erinevused ja sarnasused
või isegi väiksed saared tervikuna. Iga üksus sisaldab kataloogi erinevatest kaitsealustest ökotüüpidest ning haruldaste ja kaitsealuste taime- ja loomaliikide nimestikku, vastavalt EL direktiividele 79/409 ja 92/43. Kreekas kuulub 110 ökotüüpi direktiivi I lisasse, 39 taimeliiki ja 76 loomaliiki II lisasse. Nende ökotüüpide ja liikide leviku alusel on registreeritud 262 ala, kus on mõned neist elupaikadest ja liikidest. Tuleb märkida, et 151 sellistest aladest on Kreekas nimetatud erikaitsealadeks ja 240 ühenduse tähtsusega aladeks. Neist arvudest võib järeldada, et paljud alad kuuluvad mõlemasse kategooriasse. Nende alade kogupindala on hinnanguliselt 30 000 km2, sellest 6 000 km2 on meri ja 15 000 km2 siseveekogud. Maismaa-alad, sh siseveekogud, hõlmavad 18,2 % Kreeka kogupindalast. 8 Metsakorraldus – Kreeka
liigirikkus on vähemalt tuhandeaastase ajalooga." Zobeli arvates on selline järeldus märkimisväärne kogu maailma mastaabis, sest seni on inimtegevuse mõju loodusele tõlgendatud valdavalt negatiivsena, vaadeldes maksimaalselt ajavahemikku 100200 aastat. Tartu teadlaste töö näitab, et inimese ajalooline mõju võib loodusele olla vägagi positiivne. Botaanikaprofessor Meelis Pärteli sõnul võivad muistsed asulakohad veel praegugi olla rohkem kui kaks korda liigirikkamad muudest aladest. Tuhandeaastase küla ümbruskonnas kasvab ühel ruutmeetril kuni 50 taimeliiki, sellest kümmekonna kilomeetri kaugusel aga juba kõigest 25. ,,Selline seos, et muinasaja inimasustuse järgi on võimalik seletada tänast liigirikkust, tuli meie töös välja esmakordselt," tõdeb Pärtel. Taimedele kõige sobivam ,,inimtihedus" on keskmiselt kümme inimest ruutkilomeetri kohta. Kui inimesi elab piirkonnas vähem, ei suuda nad maastikku omatahtsi kujundada ning niidud kasvavad võssa
TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Klotskova 011PK Venemaa Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................3 VENEMAA ÜLDISELOOMUSTUS....................4 VENEMAAL HALDUSJAOTUS........................5 VENEMAA RAHVASTIK................................6 VENEMAA RAHVAD....................................7 VENEMAA RELIGIOON.................................7 VENEMAA KLIIMA.......................................7 VENEMAA MAJANDUS..................................8 VENEMAA LOODUS JA LOODUSVARAD...........8 VENEMAA MAASTIKU PILDID........................9 VENEMAA MÄED........................................10 VENEMAA JÕED JA JÄRVED.........................10 VENEMAA SAARED.....................................11 VENEMAA TAIMESTIK.................................11 VENEMAA LOOMAD..........................
organisatsioonide, nagu PCA ja ILO tegevustes. 5 Ajalugu Esimesed teadaolevad rändhõimud jõudsid Ukrainasse I aastatuhandel eKr ning kauplesid rannikul paiknevate Kreeka linnriikidega. Lõpuks jäid Ukrainasse paikseks slaavlased. 1667. aastal jagasid Ukraina omavahel Poola ja Venemaa. 1793 valitses Venemaa enamust tänastest Ukraina riigi aladest. 1918 kuulutas Ukraina välja oma iseseisvuse, aga see jäi lühiajaliseks. 1939 läks kogu Ukraina Nõukogude Liidu valdusesse. 24. augustil 1991 kuulutas Ukraina end iseseisvaks. Juunis 1996 võeti vastu Ukraina põhiseadus. Ukraina ajaloolised piirkonnad on Bessaraabia, Galiitsia ja Podoolia. Galiitsia on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel. Galiitsia piirneb lõunast Metsa-Karpaatidega, loodest Visla
talurahvakoolide õpetajate ja köstrite ettevalmistamine. Forseliuse seminari tähtsus oli vaatamata lühikesel eksistentsile siiski suur: - vähehaaval hakkas välja kujunema talurahvakoolide võrk (eriti Lõuna-Eestis). - talupoegade hulgas hakkas levima lugemisoskus; oluline roll lugemisoskuse omandamisel oli koduõpetusel. - võrreldes luterlike Soome ja Rootsiga, olid eesti talupojad oma lugemisoskuselt samal tasemel; katoliiklikest ja õigeusu aladest oli olukord kordades parem. J.Jhering- piiskop, kes tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisele ülesehitamisele. Andis välja esimese eestikeelse aabitsa ja töötas välja range kirikukaristuste süsteemi. J.Fischer-Liivima kindralsuperintendent, Liivimaa keskne kirikutegelane. Osales kiriklike rahvakoolide asutamises, organiseeris Piibli tõlkimist eesti ja läti keelde. 14.Kuidas ja kelle eestvedamisel püüti arendada eesti kirjakeelt? Millised
Siis pidi ta oma diktaatoriametist loobuma ning selle aja jooksul tehtud tegude eest vastutama. Rooma riik oli rohkem aristokraatlik kui demokraatlik. Rooma impeeriumi tekkimine: Rooma riik hõlmas Latiumi maakonda. 1)Itaalia vallutamine – jõudis lõpule aastaks 265 eKr. 1/3 maast konfiskeeriti, sinna rajati Rooma kolooniad. Rooma kodanikud asusid elama üle kogu Itaalia. Teine osa vallutatud osadest säilitasid omavalitsuse. Rooma kodanikkond suurenes. Kolmas osa aladest nimetati Rooma liitlasteks. Nüüd koondati kõik Itaalia sõjaväed Rooma alla. 2)Suurriigi teke – 133 a eKr Sõjad Kartaagoga. Vahemere lääneosa. Kreeka alistamine. Pergamoni kuninga pärandus – pärandas Pergamoni Rooma rahvale oma testamendis. Väljaspool Itaaliat muudeti alad Rooma provintsideks. Provintside elanikud maksustati. Need muutusid Rooma riigile sellepärast tähtsaks, et nendest tuli peamine tulu.
(UIZ, 2017). GIS tegeleb ohu ja riskide haldamisega loodusvarade valdkonnas. Peamiseks ohuteguriks on tulekahjud, maavärinad, üleujutused jne. Nende looduskatastroofide toimumist pole võimalik ära hoida, küll aga saab nende mõju vähendada ette planeerides ja valmistudes. Siin on oluliseks analüüsimine, organiseerimine, haldamine ja looduslike ohtude seiramine. GISil põhineval kaardil on georefereeritud andmed varasemalt toimunud katastroofidest või aladest, kus need võivad aset leida, et oleks võimalik vältida riske (UIZ, 2017). Lisaks sellele kasutatakse GISi maa-alal toimuvate muutuste jälgimiseks ning, selleks kasutatakse satelliidipilte või aerofotosid. See on kasulik rakendus jälgimaks maapinna muutusi, metsastumist, elupaikade killustumist, linnastumist jne. Selles valdkonnas õpitakse tundma maapinnaga toimuvaid muutusi ja organiseeritakse keskkonda (UIZ, 2017). GISiga saab inventeerida ka loodusvarasid
17. sajand Rootsi aeg I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. 1. PõhjaEesti neli maakonda (Lääne, Harju, Järva ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. 2. Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning PõhjaLätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. 3. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspidi teatud eriseisundi
11. novembril allkirjastati Compiegne`i vaherahu. 28.juuni 1919- esimese maailmasõja rahuleping Versailles. Selle sõlmimisest võtsid osa 27 riiki, kaotajaid kohale ei kutsutud. Võitjad ei lähtunud õigusest vaid enda huvidest. Rahulepingu ebaõiglus Saksamaa suhtes programmeeris ette Teise maailmasõja. 5. Versaille rahu ja süsteem (uued riigid) lk 88-92 28.juuni 1919 1) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning umbes kaheksandiku oma Euroopa aladest: *Elsass-Lotring läks Prantsusmaale * Põhja- Schlewig Taanile * Saarima jäi 15 aastaks Rahvasteliidu valdusesse * mõned piirkonnad liideti Belgiaga *Posen, osa Pommerist ja Sileesia läksid taasloodud Poola koosseisu *Hultschin anti Tsehhoslovakkaiale *Memel Leedule * Danzig muutus Rahvaseliidu kaitse all olevaks vabalinnaks 2) Saksa sõjaväge vähendati kuni 100 000 meheni
Tritoni lõunapooluse lähedal torkab silma hulk tumedaid "jutte". "Jutid" algavad ja kulgevad üle mõnekilomeetriste plekkide, mis nähtavasti on aurustunud gaasi väljatungimise kohtadeks. Osa tumedaid alasid on suuremad ning nende diameeter ulatub mõnekümne kilomeetrini. Tumedad alad on ümbritsetud helevalgete, külmunud gaasist koosnevate ribadega. Väikesed löögikraatrid, kust gaasi välja ei voola, ei erine värvuse poolest kuigipalju neid ümritsevatest aladest. Tritoni põhjapooluse lähedased alad paistavad olevat geoloogilises mõttes noored, sest selles piirkonnas praktiliselt puuduvad löögikraatrid. Ala on risti rästi ja ringjalt kulgevatest tihedatest madalatest vallidest lausa säbruline. Nähtavasti on selles piirkonnas suhteliselt hiljuti (geoloogilises mõttes) toimunud ulatuslik külmunud pinnase liikumine. Üllataval kombel ei olnudki Nereide Neptuuni suuruselt teine kaaslane, vaid selleks on Proteus, mille läbimõõt on
Maailm kahe ilmasõja vahel §11-15;17 1. Maailm I ilmasõja järel. Põhjused, miks riigid polnud rahul I maailmasõja tulemustega.- Kuna osad riigid pidid osad oma asustatud alad naabritele loovutama. Saksamaa polnud rahul Versailles' lepingu tingimustega, ja veel pidid loovutama oma aladest naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist. Venemaa kaotas ka oma asustatud alasid. Kõige vähem sõjatulemustega jäid rahule Itaalia ja Jaapan, kuna mneid jäeti ilma territoorimuidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Ei saanud nad kumbki mingit kasu. Reparatsioonid- sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Ehk siis kuna
a. ladinakeelse eesti keele grammatika. Reeglid kehtisid kuni XIX saj. keskpaigani. I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja Eesti neli maakonda (Lääne, Harju, Järva ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi 1 sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning Põhja Lätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspidi teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma
Nikolai II loobus troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Novembris teostasid bolsevikud Lenini juhtimisel riigpöörde ja sõlmisid Saksamaaga separaatrahu (ehk rahu sõlmimine vastaspoolega oma senistest liitlastest mööda minnes / nendega konsulteerimata). Saksamaa alustas veebruaris 1918.a. Idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel. Rahu sõlmiti Brestis 1918.a. märtsis ja Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia). *Saksamaa sai nüüd osa oma vägesid tuua Idarindelt Läänerindele, kus teostati 1918.a. esimesel poolel 4 suurpealetungi, mille käigus saksa väed kurnasid end lõplikult välja. *Juulis-augustis 1918.a. alustas pealetungi Läänerindel juba Antant. *Järjest hakkasid kapituleeruma Saksamaa liitlased: A) Bulgaaria (30.sept.) B) Türgi (30.okt.) C) Austria-Ungari (3.nov.)
VEENUS KÕIGE TULISEM PLANEET Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Juba sajandeid on teada, et Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Ehkki üheks pöördeks kulub 243 Maa ööpäeva, on tiirlemise tõttu Veenuse päikeseööpäeva pikkus 117 ööpäeva. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla tõusu- mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole. Pilvede vahel ja all 1967. aastal mõõtis prantslane A. Dolf fotograafiliselt Veenuse pöörlemisperioodiks neli ööpäeva. Osutus, et ka temal oli õigus, sest Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru 100 tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise...
Üheks tüliallikaks kujunes Poola, mis oli jagatud 1795. aastal ja mille taastamist oli lubanud Napoleon, kuid millele pretendeeris eriti Venemaa. Viini kongress andis siiski lõpuks suurema osa maast Poola Kuningriigist Venemaale. Lääne Poola anti Preisile, Kagu Poola Austriale. Poola pealinn Krakow sai eraldi vabariik, kuna ei jõutud kokkuleppele, kellele see läheks. Lisaks sai veel Venemaa ka endale Soome, Rumeenia aladest Bessaraabia ja Türgilt Lääne Gruusia. Austria laiendas oma territooriumi ka veel mõningate Lõuna Saksamaa ja lõunaslaavi alade arvelt. Pluss veel ka Itaalia aladelt Lombardia Veneetsia. Lõpuks oli siiski Austria võimu all suurem osast Itaaliast. Preisile jagati suurem osa Saksamaast, täpsemalt riigi põhjaosa ja veel mõned pisemad territooriumid kaasaarvatud ka Rügeni saar. Suurbritannia omandas Küprose ja Joonia saared.
Sellega loovutati sakslastele alad, kus elas ligi veerand Vnm rahvastikust, neljandik tööstusest, kolmandik põllumajanduslikust maast. Paljud pidasid lepingu sõlmimist reetmiseks. Maailm esimese maailmasõja järel Pinged säilivad Esimese maailmasõja ainsaks selgeks võitjaks osutus USA, mille alad jäid sõjast puutumata ja sõjavägi väheste kaotustega. Suurim pettumus oli Saksamaal, kes polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega. Ungari loovutas osa oma aladest. Kaotajaks pidas end ka venemaa, kes seadis eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. 1922 sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille' süsteemi vastase koostöölepingu. Sõjajärgne majanduskriis Pärast sõja lõppu kasvas tööpuudus ning kaubandus ei taastunud eeldatava kiirusega. Kõige keerulisemad olid probleemid Saksamaal, mille maj.olukorda raskendasid Antand riikidele makstavad reparatsioonid. Maksejõuetuse tõttu okupeeris
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Turismikorraldus 2 LOODUSKATASTROOFID Referaat Liina Orav Juhendaja: Hilda Leppik Olustvere 2011 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................3 Looduskatastroofid............................................................................................................... 4 Orkaanid............................................................................................................................... 4 Maavärinad........................................................................................................................... 5 Tsunaamid..........................................................................................................................
mille puhul ei suudeta tagada töö- ega Põllumajanduse spetsialiseerumine- elukohti, linna kiiresti kasvavale keskendumine mingi kindla põllusaaduse elanikkonnale. Selle tagajärel tekivad või karilooma kasvatamisele vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja põllumajanduses suur kuritegevus Rannikupüük- kalapüük algeliste Tööhõive struktuur- näitab rahvastiku vahenditega rannikuäärsetest aladest. Kala hõivatust primaar-, sekundaar- ja töödeldakse kaldal. tertsiaalsektoris Ookeanipüük- kalapüük suurte laevadega Tööpuudus- olukord, kus leidub inimesi, ja kaasaegse tehnoloogiaga avamerel. Kala kes tahavad töötada, aga ei leia tööd 50 töötlemine toimub laevas. Usund- religioosne süsteem, mis on omane Kalakasvatus- kalade kasvatamine
11) kiireneb teaduse areng (keemiatööstus, eriti Saksamaal) 12) areneb meditsiin (palju katseeksemplare), tehnika 13) kolooniate iseseisvuspüüdlused Muutused Euroopa poliitilisel kaardil: Purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik e. Türgi ja Venemaa) 1) Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Kaotas alasid ka Rumeeniale ja Türgile. 2) Saksamaa kaotas kõik koloniaalvaldused, u 1/8 oma Euroopa aladest (sh Poola koridori, Elsass- Lotringi) 3) Austria-Ungari lagunes, tema aladele tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. RAHVASTELIIT (1920 Genfis 1946) oli 1919.a loodud rahvusvaheline organisatsioon, loomise üheks aluseks Pariisi rahukonverentsil USA presidendi Woodrow Wilsoni 14 teesi, USA ise ei astunud Rahvasteliitu (ei tahtnud loobuda
Ühe broileri kasvatamine kahekiloseks võtab tööstuses aega 40 päeva. Kodus kasvatamisel võtaks see pool aastat. GMOde mõjusid inimestele on olnud võimalik uurida vähem kui 20 aastat. Lisaks sisaldavad GM-taimed tihti rohkem mürkaineid, kuna masstootmine nõuab suuremat kogust putuka- ja umbrohutõrje kemikaale. Vähem on aga kõneldud GMOde sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest. Paraguays on viimase 40 aasta jooksul muudetud 70 protsenti endiste vihmametsade aladest sojapõldudeks. Lisaks on GM-soja kasvatamine kaasa toonud ka laiaulatusliku põhjaveereostuse. Sojapõlde pritsitakse putukamürgi ja umbrohutõrje kemikaalidega. Need omakorda on imbunud põhjavette, mille tagajärjel esineb piirkonna elanikel sageli vähki ja hingamisteede haigusi. Mullu suri taimemürkide mõju tõttu Paraguays üle poolesaja lapse. Suurim GMOde kasvataja on USA, järgnevad Argentina, Brasiilia ja Paraguay
On muidugi ka arheoloogilisi leide. Rooma keiser Augustuse ajal hakkas rooma kindral Publius Quinctilius Varus varuma sõjaväge Saksa alade vallutamiseks. 9. aastal said needsamad rooma väed, keda juhtis Publius Quinctilius, lüüa saksa hõimu käest, keda juhtis Arminus Hermann. Teutoburgi metsa lahing toimus Reini jõe ja Doonau vahel ning ei puudutanud Rooma Impeeriumi kuidagi. Aastaks 100, mis on ka Tacituse "Germania" aeg, olid saksa hõimud asustanud enamuse tänapäeva Saksamaa aladest: Reinist Doonauni. Kolmanda sajandi paiku tõstsid pead hulk Lääne-Germaani hõime: alemannid, frangid, saksid, friislased, sikambrid ja tüüringlased. Umbes 260. aastal murdsid needsamad saksa hõimud läbi Limesi frondi ehk liikusid kaugemale Reini ja Doonau jõgedest. Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik (843-1806) Keskaegne keisririik tekkis 843. aastal sellisest piirkonnast, haldusalast nagu Karolingide Impeerium, mis oli asutatud 25. detsembril 800. aastal Karl Suure poolt.
pidid alistuma diktaadile. Rahuleping Saksamaaga allkirjastati 28. juunil 1919 Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles'i rahulepingule järgnesid rahulepingud Saksamaa liitlastega. Need lepingud moodustasid süsteemi, millega võitjad üritasid kinnistada kaotajate sõltuva, allutatud seisundi. Saksamaa kaotas kaheksandiku oma sõjaeelsest pindalast, kusjuures elanikkonna enamuse sellel kaotatud territooriumil moodustasid sakslased. Osa neist aladest eraldati rahvahääletuse alusel, kuid oli ka nii, nagu Sileesias, kus märtsis 1921 toimunud rahvahääletusel pooldas 60 % elanikest jäämist Saksamaa koosseisu, rida Sileesia majanduslikult tähtsaid alasid anti aga rahvahääletuse tulemuste vastaselt võitjate toetusel Poolale. Loomaks Poolale väljapääsu Läänemerele eraldati Saksamaast "Poola koridoriga" Ida-Preisimaa. Ajateenistus Saksamaal oli keelatud, tema sõjavägi ei tohtinud olla suurem kui sada tuhat võitlejat.
kodanikuvabadused (19341937) Riik kontrollis noorte tegevust , kodanike vabadused piiratud , Johann Laidoner Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas ja aitas Pätsi riigipöördega . Jaan Poska Kirjutas alla Eesti-Vene rahulepingule . Tartu rahuleping Sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel .1920 2 veebruar . Põhipunktid 1. Venemaa lubas igaveseks ajaks tunnistada Eesti iseseisvust . 2. Venemaa andis Eestile oma aladest Petserimaa ja Narvatagused alad .3. Venemaa maksis 15 miljonit kuld rubla . 4. Venemaa lubas tagastada siit ära viidud vara . Vabadussõda 28 nov 1918 2 veebruar 1920 Landeswehr 1919 Milliseid Eesti ajaloo sündmusi tähistatakse riigi heiskamisega ? 24 veebruar 1918 Eesti Iseseisvus päev , 20 august 1991 taasiseseisvumise päev , 23 juuni (1919 ) Võidupüha Võnnu lahingu võidu auks. Viktor Kingsepp -
(kiirlaskumine ja ülisuurslaalom) ja tehnilised (suurslaalom ja slaalom). Super-kombi haarab elemente mõlemast. 2.2.1. Kiirlaskumine Kiirlaskumine on paljude jaoks kuninglik ala, kuna seal on suurimate kiiruste tõttu peale tehniliste oskuste ja erakordsete füüsiliste võimete vaja ka eriti kindlat vaimu. Selliste kiiruste juures lähevad hüpped väga pikaks ja kurvides sõitjale mõjuvad jõud väga suureks. Kiirlaskumine on kõigist mäesuusatamise aladest kiireim, rajal on väravaid kõige vähem, u 67m. Ühe pöörde terviklikuks sooritamiseks võib kuluda isegi 6-7 sekundit aega. Keskmine mäekalle võib olla 26% Kiirlaskumiseks sobivad suusad on pikemad ja sirgemad, mis võimaldavad pikki ja suure raadiusega pöördeid sooritada. 2.2.2. Ülisuurslaalom Ülisuurslaalom on maailmakarika-kalendris alates 1982. aastast. Tegu on kiirlaskumise kõrval teise 7 niiöelda kiirusalaga
Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset. Katsete sooritamise järjekord lõppvõistlusel on vastupidine esimese kolme katse tulemuse põhjal saadud paremusjärjestusele. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus. Kergejõustik on peamiselt individuaalsetest aladest koosnev spordiala. Kergejõustiku alasi võib liigitada: · Jooksud ja käimine · Hüppealad · Tõukealad · Mitmevõistlus Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks. Spordijalatsites (naelikud) ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm
Sõda, mis ei lõppenud rahuga Pärast II MS üldist rahulepingut ei sõlmitud. 1946. alanud Pariisi rahukonverents lõppes veebruaris 1947 sellega, et kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungagi, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Rumeenia loovutas NSVL'le Bessaraabia ja Bukoviina ning Soome loobus idanaabri kasuks Petsamo sadamast ja Karjala aladest. Itaalia kaotas kõik oma kolooniad ja loovutas Kreekale Dodekaneesi saared ning Jugoslaaviale Istria poolsaare. Kõiki SM endiseid liitlasi kohustati maksma reparatsioone. Jaapaniga sõlmiti rahuleping 1951. a San Fransiscos, kuid sellele ei kirjutanud alla NSVL. Jaapani ja NSVL'i vahele jäi valitsema sõjaseisukord, samamoodi säilis sõjaseisukord SM ja tema liitlaste vahel.
Keskriikidega. Seetõttu venitasid enamlased kõigiti alanud rahuläbirääkimistega. Keskriikidel õnnestu siiski rahu sõlmida nende poolt purustatud Rumeenia ja end iseseisvaks kuulutanud Ukrainaga. · Veebruaris 1918 alustas Saksamaa Idarindel suurt pealetungi ja sakslased hõivasid Eesti, Põhja- Läti, Valgevene ja Ukraina. 3. märtsil 1918 oli Lenini valitsus sunnitud sõlmima Bresti rahu, millega Venemaa loobus kõigist kaotatud aladest ning lisaks Taga-Kaukaasiast. Saksa väed maabusid ka Soomes, aidates seal punaste ja valgete vahel puhkenud kodusõjas valged võidule. Pealinn viidi Petrogradist Moskvasse. Novembris 1918 Saksamaal alanud revolutsioon andis Nõukogude Venemaale ajendi rahuleping tühistada · 1918-20 toimus Kodusõda · 1920. aastate algul oli olemas 6 vormiliselt iseseisvat nõukogude vabariiki: Vene föderatsioon,
Briti saartel Põhja-Euroopas asuvad Inglismaa, Sotimaa ja Wales. Koos Põhja- Iirimaaga moodustavad nad Ühendkuningriigi. Suurem osa Inglismaast moodustab madalik, kusjuures kõige tasasemad alad on ida pool. Kõrgemate kohtade hulka kuuluvad Lake District (järvepiirkond) ja Penniinid. Sotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa on Inglismaast mägisemad. Ühendkuningriigi kõrgeim tipp on Sotimaal asuv Ben Nevis (1343 m). Suurim järv on Loch Ness Põhja- Iirimaal ja pikim jõgi on Severn (354 km), mis voolab läbi Walesi ja Inglismaa lääneosa. Enamikus paikades on suvi üldiselt jahe ja talv pehme, vihma sajab aastaringselt. LINN JA MAA Suurbritannia on rahvarohke riik. Neli inimesi viiest elab linnades. Kõige tihedamini asustatud on Inglismaa, eriti kaguosas Londoni ümbruses. London on üks maailma suurimaid kultuurikeskusi. Ühendkuningriigis on ulatuslik teedevõrk ja arvukalt kiirteid ning Londoni Heathrow´i lennujaam on maailma kõige tihedama rahvusvahe...
Viikingite kultuur kestis ligikaudu 250 aastat 8.saj algusest kuni 11.saj. keskpaigani. Kultuuri algusesks peetakse Lindisfarne'i saare rüüstamist 793. aastal ja lõpuks Hastingsi lahingut aastal 1066. Röövkäikudele, mida hõlbustas 9. ja 10.saj. feodaalvõimu killustatus, tegi lõpu kuningavõimu tugevnemine Inglismaal ja Lääne-Euroopas 11.sajandil. b) Viikingitel olid hiilgeaegadel suisa suured piirkonnad Inglismaa aladest. Selle parimaks kinnituseks on näide 11. sajandist: Skandinaavias hakkavad järk-järgult riigid kujunema, Taani on neist tugevam, ta pärib palju ka seniseid viikingite alasid ja seepärast on Taani kuningas Knut Suur sisuliselt ka Inglismaa kuningas! (talle kuulub ka alasid praeguselt Norrast ja Rootsist; osad ajaloolased väidavad, et ka Eesti aladelt). Otsi Internetist mõni kaart, kus on kujutatud Knut Suure riigi alasid.
5)Jõukamad kodanikud pärit Saksamaalt. 6)Linnas kolmeastmeline elanike jaotus: 1.Raad ja paremad perekonnad, 2.saksa käsitöölised3.Vaene rahvas Leedust, Rootsist, Taanist Eesti keskaeg: 1. Lõik A kirjeldab Taani alade müümist Ordule. Ordu kaotas sellest, kuna pidi maksma selle eest palju suuremat hinda kui varem oleks pidanud, sest Eesti alade hind oli tõusnud. Aladel oli just toimunud Jüriöö ülestõus. 2. Lõigus B räägitakse Ordu aladest, hajali nõrkuseks oli see, et kui ühte punkti rünnati, siis olid teised piirkonnad eemal ja ei saanud kiiresti appi tulla, kohale jõudmine võttis aega ja selle ajaga oli suudetud juba kahju teha. Puudus ühtne kontroll kõikide alade üle. Sõjaliselt oli palju raskem kaitsta ühte ala. 3. Liber Census Daniae-s on kirjas preestrite märkmed vasallide kohta, nende rahvus ,
sest siis oli jääaeg. Jää hakkas sulama u. 11000 a eKr. Me ei tea kas enne oli Eestis asustust, sest jää viis kõik kaasa. Kui jää sulas, tekkis kõigepealt taimestik, tänu sellele tulid ka loomad Eesti aladele. Ja inimesed, kes loomakarju tagaajasid, jõudsid ka Eestisse. Mesoliitikum kestab Eestis aastatel 90005000 eKr. Mesoliitikuimiga seostub arheoloogiline Kunda kultuur. See ei ole ainult Eestis, vaid samasuguseid leide on leitud ka Lätist ja muudest lähedastest aladest. Kunda kultuuris paiknesid asulad siseveekogude ääres. Peale aastat 6500 eKr asustati ka rannik ja saared. Siseveekogud Siseveekogud, mererand Korilus Korilus Küttimine (mets) Küttimine (mets, meri) Kalapüük Kalapüük
peaaegu endisest kohast. Marss ei pruugi olla täiesti kustunud Marsi vulkaanid on suured, aga rahunenud. Tegutsevaid tulemägesid praegusajal ei ole. Nende vanust hinnatakse meteoriidikraatrite arvukuse järgi. Selle põhjal on selgelt näha, et laavaväljadel on tunduvalt vähem kraatreid võrreldes enamikuga Lõuna kõrgmaast, mis tähendab, et vulkaanilised alad on suhteliselt noored. Kui palju on nad nooremad 3,5-4 miljardi aasta vanustest rikkalikult kraatritega kaetud aladest, on raske öelda. Veel viis aastat tagasi arvati, et Marsi sisemus jahtus juba kauges minevikus ja viimased tulemäed tegutsesid miljard või enam aastat tagasi. Need hinnangud olid saadud 1970. aastatel töötanud Mariner 9 ning Viking 1 ja Viking 2 tehtud fotode põhjal, kus olid nähtavad ainult mõnesajameetrise ja suurema läbimõõduga meteoriidikraatrid. 1997. aastal tööd alustanud Mars Global Surveyor saadab Marsi juurest Maale hoopis detailsemaid pilte, kus on eristatavad
last ja suri 754462 inimest. Rahvastiku loomulik iive oli järelikult -243874 inimest. Suhtarvudes väljendudes oli sündimus 11,0 promilli, suremus 16,3 promilli ja loomulik iive -5,3 promilli. Ajalugu Esimesed teadaolevad rändhõimud jõudsid Ukrainasse I aastatuhandel eKr ning kauplesid rannikul paiknevate Kreeka linnriikidega. Lõpuks jäid Ukrainasse paikseks slaavlased. 1667. aastal jagasid Ukraina omavahel Poola ja Venemaa. 1793 valitses Venemaa enamust tänastest Ukraina riigi aladest. 1918 kuulutas Ukraina välja oma iseseisvuse, aga see jäi lühiajaliseks. 1939 läks kogu Ukraina Nõukogude Liidu valdusesse. 24. augustil 1991 kuulutas Ukraina end iseseisvaks. Juunis 1996 võeti vastu Ukraina põhiseadus. Ukraina ajaloolised piirkonnad on Bessaraabia, Galiitsia ja Podoolia. Galiitsia on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel. Galiitsia piirneb lõunast Metsa-Karpaatidega, loodest Visla jõega, põhjast Sani jõe suudme ja
7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingado kindluse, mis kuulus Saksale. Aasta 1915 Antanti riigid püüdsid läbi murda läänerinnet, mis ebaõnnestus. Sakslased kasutasid Ypres'i lahingus mürkgaasi (19.apr 1915), üritades läbi tungida inglaste kaitsest. Suudeti rünnak tagasi lüüa. Antanti riigid olid suutnud veenda Itaaliat nende poolel sõtta asuma, lubades osa AustriaUngari aladest, seega kuulutaski Itaalia sõja ning tekkis uus rinne. Saksamaa kergenduseks asus sõtta Bulgaaria (Kolmikliidu poolel), see otsustas Serbia saatuse ning väed suudeti purustada. Samal aastal hoogustus Türgi sõjategevus, Kaukaasias olid Vene väed edukad, kuid teistel rinnetel suutsid türklased rünnakud tagasi tõrjuda. Türklased peatasid inglaste katsed haarata kontroll Musta mere ja Vahemere väinade üle.
muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Märts 1945 veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni alla läinud riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine - "rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. paiku (6). 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus (6). Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA-s Fultonis peetud kõnes Winston
Saksamaa natsionaalsotsialism, soov ühendada germaani rahvad, eesotsas Saksamaa ja antisemitism juudivaenulikkus, sest nad olid targad ja kui olid rikkad siis väga. Selline marurahvuslus tõi kaasa vastuolusid eestvedaja riigi vastu, mille tagajärjel teravnesid poliitilised sidemed ja rahvuslikud suhted, pinge kasvas.Näiteks nõudis Poola rahvas enesemääramise õigust, mida teoreetiliselt Venemaa, Saksamaa, Austria tunnistasid, aga praktiliselt ei tahtnud Poola aladest loobuda. · Kapitasimi ja tööstuse areng tõi kaasa suure linnastumislaine, talupojad läksid linna tööd otsima, sest tööjõudu hakkas maal üle jääma, see tõi omakorda kaasa sotsiaalsete olude halvenemise, tihedalt koos elades levisid kiiresti igasugused haigused nt. Tuberkoloos ning tööpuudus ülerahvastumisel linnades. Samal ajal side oma vanemate ja vanavanematega nõrgenes, maaelu kultuuriga kaotatakse seos.
Soome venitas läbirääkimistega. NSV Liit süüdistas Soomet NSV ründamises. 30 . okt 1939 ületas Punaarmee Soome piiri, algas Talvesõda. Soome osutas oodatust tugevamat vastupanu. NSV Liit oli tohutus ülekaalus. Punaarmee ei suutnud alguses läbi tungida Mannerheimi liinist. Ilm läks samuti külmaks. Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomet aitama. See sundis Stalinit alla andma. 12.märtsil 1040 sõlmiti Moskvas rahu. Soome säilitas küll iseseisvuse, kui pidi osadest oma aladest loobuma. BALTI RIIGID JA NSV LIIT 1939-1940 1940 hakkasid Balti riikide ja NSV Liidu vahelised suhted halvenema. 14.juuni 1940 esitati ultimaatum Leedule. 16.juuni 1940 esitati sama ultimaatum Eestile ja Lätile. Mõlemad riigid nõustusid nõudmistega. Alates 17. juunist olid Balti riigid okupeeritud. 21.juunil nõudsid kokkukasutatud meeleavaldajad Zdanovi eestvedamisel Eestis uue valitsuse ametisse nimetamist. Taoliselt arenesid sündmused ka mujal Balti riikides
ajavahemikus märts 1945-veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine - "rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms.). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. Paiku. 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus. Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA-s Fultonis peetud kõnes Winston
Aastakümneid on meile korratud, et II Maailmasõja põhjustajaks oli Adolf Hitler ja tema plaan vallutada maailm. Tegelikkus polnud aga kaugeltki selline ja sõja põhjused olid hoopis teised. Põhjuseks oli Versailles’ rahulepinguga tekitatud tohutu ebaõiglus Saksamaa suhtes. Võitjad panid kogu vastutuse I Maailmasõja eest Saksamaale, mis on naeruväärne. Saksamaa pidi loovutama tohutud territooriumid, mis olid ajalooliselt olnud Saksamaa osa ja olid asustatud sakslastest elanikega. Versailles´ rahuleping oli kui viitsütikuga pomm, mis oli paika pandud lääneriikide poolt ja plahvatas 1939. aastal. Saksa juhtkond ei unistanud sõja vallapäästmisest, küll aga unistasid sellest rahvusvahelised pangandustegelased ja relvatöösturid, samuti Nõukogude Liit. Ilmselt mitte küll maailmasõjast aga konfliktist siiski. Ja pakkus Saksamaa inglastele nii enne sõda kui ka korduvalt sõjavältel vaherahu ilma mingite imelike klausliteta. Seda ei võetud vastu j...
Valitsusele. Novembris 1917 teostasid enamlased V.Uljanovi (Lenini) juhtimisel riigipöörde ja sõlmisid Saksamaaga separaatrahu (e rahu sõlmimine vastaspoolega oma senistest liitlastest mööda minnes ja nendega konsulteerimata). Saksamaa alustas veebruaris 1918 idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel. Rahu sõlmiti Brestis 1918 märtsis ja Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia). Saksamaa sai nüüd osa oma vägesid tuua Idarindelt läänerindele, kus teostati 1918 esimesel poolel 4 suurpealetungi, mille käigus saksa väed kurnasid end lõplikult välja. Juulis-augustis 1918 alustas pealetungi läänerindel juba Antant. Järjest hakkasid kapituleeruma Saksamaa liitlased: Bulgaaria (30.september), Türgi (30.oktoober), Austria-Ungari (3.november). Saksamaa ja USA alustasid poolavalikke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
