Esimene maailmasõda lõppes 1918. aasta novembris. Hirmus sõda nõudis miljoneid inimelusid ning jättis sügava jälje inimeste teadvusse. Esimene sõjajärgne aastakümme oli Euroopas suhteliselt rahumeelne. Püsivate rahulepingute väljatöötamiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, mille istungeid peeti Versailles' lossis. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles' rahulepinguga määrati Saksamaale suured reparatsioonid, riik pidi loobuma suurtest aladest, ei võinud omada suurt armeed ning liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna. 1930. aastail rahvusvaheline olukord aga teravnes. Suuresti oli see seotud Versaillles' süsteemiga. Sakslasi vihastas rahuleping ja see, et prantslased ja inglased ei tahtnud tunnustada Saksamaad suurriigina. Jaapan ja Itaalia olid rahulolematud, sest ei saanud piisavalt asumaid. Kehtestatud riigipiirid põhjustasid pingeid, sest paljud riigid leidsid, et
Toitumine: mäestikes lume sulamisest ja sademetest Vooluhulk: 6 500 m³/s Asukoht: Doonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest),Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil). Keskkonnaprobleemid: Alates 19. sajandi algusest on Doonau jäänud ilma enam kui 80 protsendist oma allikateks olevatest lisajõgedest ja soistest aladest. Doonau jõgi kuulutati ohustatud jõeks, mis sureb tammide, saaste ja kliimamuutuse tõttu. Kanalite juurde rajamine hävitab liigirikkust ning soiseid alasid, mis omakorda tekitab probleeme üleujutuste kontrollimisega. Ühtlasi alanevad veetasemed, mis ohustab 20 miljoni inimese joogivee kättesaadavust. Doonaul on sageli toimunud hävitavad kevadised üleujutused. Suured reostused. Majanduslik kasutamine: Doonau on üks peamisi Euroopa kaubanduslikke veeteid (läbib selliseid tähtsaid
Bulgaaria ja Türgi - jaoks. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa, mille enamlikku valitsust Antanti riigid ei tunnustanud. Pealegi oli Venemaa sõlminud Saksamaaga separaatrahu Brestis 3. märtsil 1918. a. Pariisi rahukonverentsi otsused olid, et kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased, sest Versailles´ rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Et Saksamaa täidaks Versailles´ lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Rahvasteliidu osatähtsus rahvusvahelises poliitikas oli see, et Esimese maailma koledusi näinud inimesed lootsid ära hoida taoliste sündmuste kordumise. Nii mõnigi
11. novembril astus Ajutine Valitsus taas kokku ning 21. novembriks jõuti võimu täieliku ülevõtmiseni. 1918. aasta novembri lõpus algas Eesti Vabadussõda (liitlased soomlased, Entente riigid, vene valged, vastased vene punased, baltisakslased). 2. veebruaril 1920 sõlmiti Venemaa ja Eesti vahel Tartu rahuleping, millega Venemaa tunnustas Eesti riigi olemasolu ning loobus vabatahtlikult Eesti aladest ja õigustest sellele alale. 23. aprillil 1919 tuli esimest korda kokku Eesti Asutav Kogu. Enamlased valimistel ei osalenud. Enamuse saavutasid vasakpoolsed erakonnad. Asutav Kogu võttis 1919. aasta oktoobris vastu maaseaduse ja 1920. aasta juuni keskel põhiseaduse. Asutava Kogu esimees oli August Rei ja valitsusjuhiks valiti Otto Strandman. Maareformi seadus nägi ette mõisate võõrandamise ning Eesti Vabariigi omandiks kuulutamise. Loodi
Linnades oli võimalik tegeleda käsitööga ja kaubandusega ning linnas oli turvaline ning soodne elada. Käsitöölised linnades olid koondunud erinevatesse tsunftidesse. Tallinnas oli kaks eraldi väikegildi : Kanuti ja Oleviste gild. Esimesse kuulusid peamiselt sakslased, teise peamiselt eestlased. Toompea käsitöölisi ühendas veel eraldi gild Toomgild. Linna keskpunktiks oli katedraal, raekoda ja turuplats. Saksa kaupmeeste poolt rajati Hansa Liit. Hansa Liitu kuulusid Eesti aladest Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Linnad kujunesid tavaliselt jõgede-järvede, merede äärde. Ka sellistesse kohtadesse, mis olid looduse poolt vaenlase vastu kaitstud. Peale Hansa Liidu tegeleti ka transiit kaubandusega, mida peeti jõuka linna aluseks. Impodis oli esikohal sool ning ekspordis lina, kanep, karusnahad, pigi, tõrv ja puit, kuid ka kohalik teravili. Tulutoov kaubavahetus käis läbi Riia, Tallinna ja Tartu. Peale selle võis ka linnaõhk
Miks hävis Rooma impeerium ? Nagu kõik teavad oli Rooma üks kõige võisam keiserriik vanaajal. Rooma keiserriigi aega jagatakse varajaseks ja hiliseks ajajärguks. Rooma oli tuntud, kui üks suur sõdija riik. Tema alluvuses olid nii mitmedki riigid. Kõige suurem ulatus Rooma riigil oli keiser Traianuse valitsemisajal, umbes 117a. Kõikide nende sõjade tulemusena rajati Rooma impeerium. Rooma impeerium lakkas olemast aastal 476. Impeeriumi lagunemise põhjuseid oli mitmeid, mõned nendest olid järgmised. Kui keiser Diocletianus võimul oli, kehtes ta seaduse, kus 4 keisrit koos valitseksid omale määratud maal. Sellest seadusest tuli loobuda, aga jäi tava, et riik on kaheks jagatud kahe keisri vahel. Järgmisena tuli võimule Constantinus Suur, tema lasi rajada riigi idaossa Euroopa ja Aasia piirile uue pealinna - Konstantinoopooli - kuna ta pidas riigi arengule eluliselt tähtsaks. Seejärel Rooma linna tähts...
10.Mitu medalit on saanud Erika Salumäe olümpiamängudelt? - 2 (1988 Soulis ja 1992 Barcelonas, mõlemad kullad trekisõidus) 11.Mitu hõbemedalit on Eesti sportlased olümpiamängudelt saanud? - 23 12.Mis aastal ja mis tulemusega tuli Andrus Värnik maailmameistriks odaviskes? - 2005a, Helsingis tulemusega 87.17m 13.Mis oli Andrus Värniku parim koht olümpiamängudel odaviskes? - 2004a, Ateenas 6. Koht tulemusega 83.25m 14.Mis aladest koosneb triatlon? - Ujumine, jooksmine ja rattasõit 15.Mis klassis purjetasid Tõnu ja Toomas Tõniste? - Klassis 470 16.Kes on kõige hilisemad Eesti olümpiamedalistid? - Heiki Nabi(Hõbe) ja Gerd Kanter(Pronks),2012, London 17.Mitu maailmameistrivõistluste medalit on Heiki Nabil? - 3tk (2 kulda, 1 pronks) 18.Mitu kehtivat Eesti rekordit on Ksenja Balta nimel? - 6tk 19.Mitu EM medalit on Rasmus Mägil? - 1(hõbe, 400m tõkkejooks, 2014 Zürich) 20
I K N L D S I V I K I ELULUGU Sündis 3.jaanuar 1964.a Rakveres Kivisildnik kodanikunimega Sven Sildnik Eesti kirjanik ja ajakirjanik ning luuletaja Õppis tolleaegsetes Tartu kõrgkoolides- EPA, ülikoolis ja teoloogiaakadeemias Täiendas end agronoomia, ajakirjanduse ja homileetika alal Õppis 12 aastat ja ei lõpetanud ühtegi nendest aladest ELULUGU Kuulunud kirjanduslikku rühmitusse Hirohall ja Tartu Noorte Autorite Koondisesse, samuti Eesti Kostabi $eltsi 2006–2009 oli ta Eesti Iseseisvuspartei peasekretär ja alates 2009. aastast on ta partei aseesimees Ansambli Whaw! Zaiks laulja Töötas 1993–1996 ajakirjanikuna ajalehes Post Eesti Kirjanike Liigu liige 1998.a TEOSED "Märg Viktor" (1989) "Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist" (1990, avaldatud 1996 internetis)
uurimiseks ja tutvustamiseks. Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13000 aastat tagasi ja sealsed sood hakkasid kujunema pärast seda. Praegu on sood jõudnud oma arengus raba arengujärku. Kõige olulisemaks rabataimeks on turbasammal, mis turbaks lagunedes rabapinda kergitab, millimeeter või paar aastas, tuhandeid aastaid järjepanu. Raba on kui omapärane veekogu, mille pind on pealt kumer ja sageli kõrgem ümbritsevatest aladest. Üle 80 protsendi Soomaa rahvuspargi pindalast on rabade, siirdesoode, madalsoode, soostunud niitude ja soometsade all. Raba on keerulise tekke ja arenguga maastikutüüp ja ökosüsteem. Kui suurvesi Sakala kõrgustikult alla tuleb, ei suuda Soomaa jõed seda korraga ära mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 34 päeva järjest
Fasistlik Itaalia I maailmasõja lõppedes oli Itaalia võitjate hulgas, kuid võit ei tulnud kergelt. Itaalia kaotas sõjas ligi pool mln inimest ja oli teinud tohutuid võlgu. Pariisi rahukonverentsil ei võtnud Antandi osapooled Itaaliat võrdväärse partnerina ja jätsid itaallased ilma lubatud aladest. Itaalia majandus oli pärast sõda kaoses, valitses suur tööpuudus, mida nõrgad koalitsioonivalitsused ei suutnud leevendada. Üha rohkem tekkis tööliste ja muude rahulolematute väljaastumisi, mida torkisid tagant kommunistid. Sellises olukorras kerkis Itaalias esile 1918. aasta lõpus Benito Mussolini poolt rajatud rühmitus "Fascio di Combattimento", kuhu põhiliselt kuulusid armeest demobiliseerunud ja töötuks jäänud mehed. Rahvas hakkas neid kutsuma fashistideks
Kordamine 1. Millal ja kelle vahel sõlmiti Versaille rahuleping, nim 4 tingimust mis kehtestati Saksamaa suhtes? 28. juuni 1919. Saksamaa ja Atandi vahel. Tingimused: relvastusalased piirangud(ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke, kahureid, 100000 maaväelast ja 15000 mereväelast), hüvitismaksud võitjatele(reparatsioonid), territoriaalsed muutused(Saks. kaotas 1/8 oma aladest, k.a asumaad, loodi nn Poola koridor ida-preisimaa lõigati Saks. ära), Reini piirkonna kontrollimine ja range maksude nõudmine. 2. Millal toimus Pariisi rahukonverents, miks, riigid kes otsustasid, suhtumine kaotajatesse. 18. jaanuar 1919- 1920 suvi. Võitjad rigid sõlmisid kaotajatega rahu lepingud. Otsustaja rigid olid USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kaotajatele määrati ranged maksud ja võeti ära nende maid. 3
2) Esseerid talupoegade toetus, sotsialistliku riigina, järk järgult reformidega 3) VSDTP vähemlased esseeridega ühel meelel 4) VSDTP enamlased kehtestada proletariaadi diktatuur, vägivaldsete meetoditega 16) II Nõukogude kongressi otsused. Rahu- ja maadekreet. (Kõrvaldada ajutine valitsus). Moodustas esimese rahvakomissaride nõukogu (valitsuse.) 17) Millised olid Bresti rahu tingimused? Venemaa pidi loobuma osadest oma aladest: Ukraina, Baltimaad, Valgevene. Ukraina oli viljakas maa, kus olid suured viljavarad ja viljakas pinnas toiduks. Baltimaad olid strateegilise tähtsusega: sadamad 18) Sõjategevus läänerindel 1918. aasta kevadel ja suvel. Kevadel 1918 aastal õnnestus sakslastel Teises Somme'I lahingus edasi liikuda. Juulis 1918 toimus teine Marne'I lahing, kus sakslaste edasitung peatati. Augustis 1918 Amies'I lahinguga õnnestus Pr. Sakslastest puhastada. 19) Keskriikide sõjast väljaastumine. Sept. 1918
Loomade territooriumikäitumine Kui isaslind suudab endale kevadel välja võidelda suure pesitsusterritooriumi koos kõige juurdekuuluvaga, võib ta kindel olla, et mõni munemisihalusest pakitsev emaslind temasse peagi kõrvuni armub. Nii nagu inimesed oma kodumaa piire valvavad ning uksi lukustavad, asub ka isaslind peale territooriumi endalevõitmist seda kaitsma. Väike südikas rasvatihane teadvustab kõlavate ksülofonihelidega üle metsatuka: ,,Siin on minu maa! Siinsed pesaõõnsused, maitsvad putukad, rammusad röövikud kuuluvad mulle ja minu abikaasale, kes parajasti meie ühises pesas oma kaheteistkümnendat muna muneb!" Ta on valmis kõhklematult vastu sööstma igale võõrale sissetungijale. Territooriumikäitumise eesmärgiks on kaitsta konkurentide eest mingeid hädavajalikke ressursse. Kaitse alla võetakse erinevad territooriumid: paarumiseks vajalikud veelombid, pesaõõn...
Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa. 1805. a. detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. Prantsuse liitlaste ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine Inglismaaga. Briti kaubalaevadele suleti paljud sadamad. Blokaad halvas küll Inglise majanduse, kuid Inglismaa suutis sellest üle saada. Majandussõda mõjus rängalt ka Prantsuse majanduselule. Venemaa nõustus Prantsuse vallutustega ja kohustus liituma kontinentaalblokaadiga. Preisi vallutatud Poola aladest moodustati Varssavi hertsogkond. Venemaa sai Tilsiti lepetega tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas vallutades sõjas Rootsiga Soome. Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad panid Saksamaal aluse kodanliku ühiskonna ülesehitamisele. Hävitav sõjaline lüüasaamine tegi ümberkorraldused möödapääsmatuks ka Preisimaal. Keskseks muudatuseks oli pärisorjuse kaotamine enamikes saksa riikides. Preisi linnad said endale valitavad omavalitsused
meheline ekspeditsioonikorpus – Norra vabatahtlikud ei jõudnud kohale. • Suurim sõjatehnika tarnija oli USA. SÕJA TULEMUS • Punaarmee ei suutnud Soomet vallutada. • Stalin otsustas sõja lõpetada, kuna kartis Inglismaa ja Prantsusmaa asumist Soome poolele. • 12. märts 1940 kirjutati Moskvas alla rahuleping. • 13. märts kell 11 päeval lõppes sõjategevus kõigil rinnetel. • NSV Liit sai üle 10% Soome aladest. • Sõda oli lõppenud. • Soome pidas end sõja võitjaks. Moskva rahulepinguga Nõukogude Liidule läinud alad. Talvesõjas purustatud Nõukogude sõjavarustus KAOTUSED SÕJAS Soome Venemaa Langenuid umbes 26 000 Langenuid umbes 127 000 Haavatuid umbes 40 000 Haavatuid umbes 265 000 Teadmata kadunud, vangi võetud umbes 1500
Saksamaa viib väed välja okupeeritud aladelt Versailles rahuleping võitnud riigid surusid 28.juuni 1919 Saksamaale peale rahu. Saksamaa tunnistati sõja süüdlaseks, pidi võitjatele maksma reparatsioone, armeed vähendati, sõjalaevastikku piirati, pidi loovutama 10% territooriumist Euroopas ja andma kõik oma kolooniad võitjatele, sõjaväekohustus keelati. Bresti rahu kevad 1918, Saksamaa ja Venemaa vahel. Venemaa loobus kõigist vallutatud aladest ning andis Balti riigid Saksa mõjusfääri. Sõja kaotajad, põhjused Saksamaa kaotas, sest tal oli vähe liitlasi, sõdis kahel rindel, välksõja plaan kukkus läbi, majanduslikud raskused, suured kaotused rinnetel, võimukriis riigis. Võitjad, põhjused USA, Inglismaa,Prantsusmaa, Itaalia Muutused kaardil peale I MS Tekkisid Austria, Unglari. Venemaast eraldusid Poola, Läti, Leedu, Eesti, Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi, asumaad. USA mõju I MS
Kordamisküsimused ajaloo kontrolltööks. 1.Maaviljeluse teke ja selle mõju (kus, millal, tagajärjed ühiskonnale, pikem vastus) Peab küsima 2. Kus tekkisid esimesed linnad ja nimeta need (2)mesopotaamias ja egiptuses 3. Nimeta esimeste riikide tekkimiskoht (maa + mis jõgi neist aladest läbi voolas) Ateena ja Sparta 4. Nimeta kolm Mesopotaamia alal antiikajal riiki/riike omanud rahvast. Peab küsima 5. Millised kirjatüübid olid kasutusel sumeritel ja millised Egiptuses? Kiilkiri-sumerid , hieroglüühvideks egiptus Kes leiutasid ratta?--- sumerid . 6.Millist tüüpi riigid olid sumeritel? (kaks märksõna) Peab küsima 7.Millal oli Vana-Kreeka hiilgeaeg ja kes olid nende põhivaenlased? (480-431 a. eKr.) / kartaagolastega, 8.Nimeta kolm Vana-Kreeka riiki
demokraatiat ja põletati mõisaid. Revolutsioon suruti repressioone ja järeleandmiseid tehes maha. · 1909 loodi Raadi mõisas Eesti Rahva Muuseum. · 1914-1918 toimus Esimene maailmasõda. Vene sõjaväkke mobiliseeriti ~100 000 eestlast, kellest ~ 1/10 hukkus. Sõjategevus jõudis Eesti territooriumile 1917 sügisel. · 1917 Veebruarirevolutsiooni tulemusena loodi eestlastega asustatud aladest ühtne rahvuskubermang, millele anti laialdane autonoomia (kubermangukomissar J.Poska, nõuanev organ demokraatlikult valitud Maapäev). Hakati looma rahvusväeosi. 1917 toimus enamlaste riigipööre (Oktoobripööre) ning kehtestati üheparteiline diktatuur.
telkimisplatsidel. 10.Telkida võib seal, kus see pole keelatud ja telgi püstitamise koht tuleks valida veidi kõrgemale, et vihma puhul ei koguneks vesi telgi alla. 11.Looduses liikumisel on vajalik kaart ja kompass ning eelnevalt õpitud orienteerumisoskus. 12.Matkale minnes ole valmis ka halvemateks tingimusteks (ilm, toiduvaru, ravimid). 13.Ära ülehinda oma ja matkakaaslaste võimeid. 14.Ära mine üksinda pikemale marsruudile või kaugemale asustatud aladest. 15.Õpi tundma loodust ja hoia ning kaitse seda. Sa oled ise selle lahutamatu osa. 16.Kui tunned suuremat huvi matkamise vastu, pöördu linna matkaklubi poole.
miljonit dollarit laenu. Rünnates Soomet rikkus NSVL tõsiselt Nõukogude Liidu ja Soome vahel jõus olnud mittekallaletungi pakti. Soome ründamise eest heideti Nõukogude Liit Rahvasteliidust 14.detsembril 1939.aastal välja. Sõja tagajärjed: sõda peeti sada viis päeva ja Soome saavutas tõrjevõidu Punaarmee ei suutnud vallutada Soomet. Nõukogude Liit suutis vallutada ainult mõningad. Soome piirialad . Rahulepinguga kaotas Soome üle 10% oma seaduslikest aladest. Rahulepinguga saavutas Nõukogude Liit kõik püstitatud strateegilised eesmärgid , kuid Soome säilitas iseseisvuse . Talvesõja lahingud näitasid selgelt ,et Punaarmee lahinguline ettevalmistus ja juhtimine oli 1939.aastal sedavõrd nõrk ,et see ei võimaldanud oma ülekaalus elavjõus kui ka tehnikas maksma panna.
67 48 65 45 62 72 70 58 72 77 81 77 793 (mm) Keskmiselt päikesepaistet 52 79 114 158 204 187 196 192 133 106 60 44 1524 (h) d) Poldrialadel on levinud liivsavimullad. 40% Hollandi muldade lähtekivimiks on liiv, turbaalad moodustavad ligi 25%. e) Hollandis tegeldakse laialdaselt maa kuivendamisega. f) Igal pool pole Hollandis võimalik põllumajandusega tegeleda, sest suur osa riigi aladest on allpool merepinda ja tihti liiga niisked. 2. Majanduslikud eeldused b) Hollandis on põllumajanduses hõivatud umbes 2% tööjõust. c) Riik annab oma panuse põllumajandusse toetustega. d) Põllumajandusliku tootmise vormideks on enamasti spetsialiseeritud suurtalud ja segatalud. 3. Spetsialiseerumine a) Enamiku külvipinnast hõlmavad söödataimed ja niidud. Enamik külvipinnast on teravilja (nisu, odra, kaera, rukki), kartuli, suhkrupeedi ja põldheina all. Väikesel
Saksamaa pidi vastavalt Versailles rahule maksma võitjatele ka reparatsioone. See seadis riigi majanduse niigi kehva seisu ja 1929. aastal alanud majanduskriis suurendas seda veelgi. Inimesed olid väsinud vaesusest ja olid valmis haarama igast päästekõrrest, mis neid viletsusest välja aidata oleks saanud. Seega võis sõda vaesunud riigile tunduda hädavajalik, et rahvast näljasurmast päästa. Versailles rahu territoriaalsete sätetega võeti Saksamaalt ära 13% tema aladest. Koos maaga lahutati ka rahvas ning inimesed ei leppinud nii lihtsalt kodumaast äralõikamisega. Igatseti taas kuuluda ühte vabasse ja õiglasesse riiki. See tähendab, et osa Saksamaa tükeldamine ja erinevate riikide vahel jagamine mitte ei aidanud rahu säilitada vaid süstis inimestesse veelgi enam võitlusvaimu ühtse Saksamaa taastamiseks. Teise maailmasõja puhkemises võiks süüdistada ka Suurbritanniat ja Prantsusmaad, kelle
· Eestis hakati jäähokit mängima 1933. aastast. Jäähoki MM · Esimesed võistlused korraldati 1920. aasta suveolümpiamängudel Antwerpenis. · Jäähoki MM-e korraldab IIHF. · 1989. aastast toimuvad jäähoki MM turniirid igal aastal. · 1976. aastast võivad MM-il osaleda ka elukutselised mängijad Jäähoki olümpiamängudel · Jäähokit on olümpiamängudel mängitud alates 1920. aastast. · Naised osalevad aastast 1998. · Jäähoki on üks vaadatuimatest aladest olümpiamängudel. Hokilitter · Standardne hokilitter on 2,54cm Click to edit Master text style paks, läbimõõt Second level 7,62cm ja kaalub Third level Fourth level 170g. Fifth level · Hokilitter on vulkaniseeritud kummist
Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemereäärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus PõhjaKorea ja Jaapaniga ning idas USAga. Kliima Kliima on eripaigus väga erinev riigi väga suure territooriumi tõttu, ehkki suuremal osal aladest on kontinentaalne või mõõdukalt kontinentaalne kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega. Kõrged mäed Venemaa lõunaosas ja KeskAasias takistavad soojad õhumasside liikumist Venemaa territooriumile. Näiteks, talvekuudel on PõhjaJäämeri täielikult kaetud jääga ja kujutab endast pigem suurt jäämassi, mis soodustab külma talve Venemaa põhjaregioonides. Riigi läänepoolse osa kliimat mõjutab Atlandi ookean, kuid see on üsna nõrk
12.KÜSIMUS LIIVI SÕDA (1558-1583) Sõja eeldused: Usk-Liivimaad takistab luterlik hereesia ning nad on loobunud õigest usust, karistamine on vältimatu. Tartu maks-Liivimaa ei maksnud maksu, eeldati et nendega sõdimine on seetõttu õigustatud. Posvoli leping (1557)-Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vastase liidu. Liivi-Vene vaherahuleping (1554)-Lepingu kohaselt ei tohi Liivimaa Venemaa vastastes liitudes osaleda. Sõja põhjused: *Rootsi soovis laiendada oma ülemvõimu ida suunas *Võimu tahtis laiendada ka Poola-Leedu *Venemaa tahtis laiendada oma alasid Läänemere idakaldani. *Liivimaa hakkas blokeerima Lääne-Euroopa spetsialistide suundumist Venemaale. *Sõja ajendiks oli nn ’’Tartu maksu’’ maksmata jätmine. Sõja käik: *(22.jaanuar 1558) tungisid Vene väed tatari khaani šigAlei juhtimisel Tartu piiskopkonda. Järjest läksid tähtsad keskused Venemaale. (Esimesena Norra, siis Tartu ja lõpuks olid väed ...
München kokkulepe- Sellega sai Saksamaa loe okupeerida Sudeedimaa Molotovi-Ribbentropi pakt- Tegemist on mittekallaletungilepinuga, kuigi tegelt jagasid Saksamaa ja NSVL omavahel Euroopa ära Kummaline Sõda- II MS varane faas, kus reaalselt sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vaehl ei toimunud, kuigi amtelikult olid sõjas Talvesõda- Sõda NSVL ja Soome Vabariigi vahel algas 30.Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14.aug 1941. a Suurriigid ei taotle käimasolevas sõjas
Molotovi-Ribbentropi pakt- Tegemist on mittekallaletungilepinuga, kuigi tegelikult jagasid Saksamaa ja NSVL omavahel Euroopa ära Kummaline Sõda- II MS varane faas, kus reaalselt sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vahel ei toimunud, kuigi ametelikult olid sõjas Talvesõda- Sõda NSVL ja Soome Vabariigi vahel algas 30.Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14.aug 1941. a Suurriigid ei taotle käimasolevas sõjas
Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Ainsana jäid tänase Prantsusmaa aladest tema riigiga ühendamata bretoonide maad (Bretagne). Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ja Ludwig Vaga isa. Vasalli Kohustused Omab kohtuvõimu Feodaal Vasall peab andma senjöörile Sõjalist abi
seda eeskujuks võtta. v Haritlasi köitis muistsete kreeklaste ja roomlaste maailmavaade, mis tundus hoopis erinev nende oma ajastu arusaamadest. Kunst ja teadus v Kunst on tihedalt seotud teadusega. v Soov kujutada maailma just sellisena, nagu see tõeliselt on, tekitas huvi looduse vastu. v Täiuslikuks peeti mitmekülgselt ja paljude oskustega inimest, kes huvitus erinevatest aladest: kunstist ja tehnikast, muusikast ja maatemaatikast, teadusest ja leiutistest. Leonardo Da Vinci v Üks kõige silmapaistvam uue ajastu loovisiksus oli itaallane Leonardo Da Vinci. v Ta sündis 15.aprillil 1452. aastal Itaalias Vincinimelises külakeses. v Kunstnik oli alustanud tegema maali, mille oli tellinud talt kuningas, kuid ei jõudnud tellimust lõpetada: 2.mail 1519. aastal ta suri. v
( majanduslik kahju) 1973 Washingtoni piirkonna ,,kodukorra" ratifitseerimine Ø said valida linnapea ja linnanõukogu Ø 1975 I valitud mustanahaline linnapea Walter Washington Asukoht Ameerika Ühendriikide loodeosas Vaikse ookeani rannikul Piiratud Briti kolumbia provintsiga põhjast (Kanda) Idast piiratud Orgeoni osariigiga Lõunast piiratud Idaho osariigiga Kogu ala 177 km2 (18 km2 sellest vesi) Osariik Marylandi osariigi annetatud aladest Potomac i jõe ääres . (652 km) (varsemalt ka Virginia 1846) Aitäh Provints haldusüksus mõnes riigis; suurtest keskustest kaugel asuv maakoht . Kanada Quebeci provints. Föderaal- liidusse puutuv, liidu-; föderatiivne . Föderaal+ liidu-: föderaal+kantsler, föderaal+valitsus, föderaal+võim , liidu piirkond Residents valitsuse, riigipea või mõne kõrve võimukandja asukoht Ratifitseerima - rahvusvahelist lepingut kinnitama Delegaat - esindaja, saadik
Suurriikide varasemate kokkulepete kinnitamiseks toimus Potsdami konverents, 17. juulist kuni 2. augustini.(Churchill/Attlie, Roosevelt Trumann) Otsustati: 1) Saksamaa jagati 4-ks okupatsiooni tsooniks: ENG, FRA, USA ja NSVL tsoon. NSVL tsooni jäänud Berliin jagti samuti 4-ks sektoriks 2) Saksamaa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati "Liitlaste kontrollnõukogu" 3) Saksamaa pidi loobuma ida pool Oder-Neisse pool asuvatest aladest Poola kasuks ja Preisimaast 4) Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine(sõjaväe kaotamine/hävitamine), denatsifitseerimine, demonteerimine ja demokratiseerimine. Demonteeritud tehaste seadmed läksid reparatsioonide maksmiseks. 5) Mõista kohut peamiste sõjakurjategijate üle, Nürnbergi kohtuprotsess 6) Esitasid Jaapanile ultimaatumi kapituleerimise nõudega, NSVL oli nõus sõdima Jaapaniga tingimusel, kui talle antakse Kuriilid ja kogu Sahhalin
vallutatud provintsides olid erinevad usud, mõnes ka ristiusk. Ristiusu vastu võidelda ongi palju raskem kui sellest hoiduda, nii et ilmselt oli Constantinus Suure otsus hädavajalik. Tänapäeval näitab kogemus, et mitte ükski vallutustel põhinev riik ei püsi kaua see oligi Rooma suurim viga. Vallutatud alad muutsid kogu impeeriumi ebastabiilseks ja kuna rooma leegionärideks olid enamasti talupojad, siis jäi neli vallutuste kõrvalt väe aega maa harimiseks. Vallutatud aladest loobudes oleks Rooma riik võinud püsima jääda, kuid sellist otsust ei julgeks küll ükski valitseja langetada. Tundub, et Rooma riigi langus oli paratamatu, seda poleks olnud võimalik ära hoida. Varem või hiljem oleks see ikka juhtunud.
Miks lagunes Rooma impeerium? Üheks allakäigu põhjuseks olid kindlasti kodusõjad. Rooma hiilgeaegadel olid keisrid pärinenud aristokraatide hulgast, kuid nüüd oli igal lihtsõduril võimalik keisriks saada, kui ta karjääriredelil piisavalt kõrgele oli tõusnud.Tihti tõusis korraga esile mitu sõdurkeisrit, üks ühes, teine teises impeeriumi osas. Samal ajal tugevnesid Rooma välisvaenlased. Idast ründasid Pärsia väed, põhjast barbarite, peamiselt germaanlaste hõimud. Germaanlasi meelitasid impeeriumi viljakandvad tasandikud ja rikkad linnad. Nõrgenenud impeerium ei suutnud enam kaitsta oma piire ja tema aladele tungisid üksteise järel barbarite väesalgad. Aastatel 306 337 valitsenud keiser Constantinus Suur kehtestas Roomas usuvabaduse, sisuliselt tähendas see kristluse seadustamist. Pärast seda sai kirik peagi Rooma impeeriumi üheks tähtsamaks organistsiooniks. Kristlik kirik muutus ai...
2012";"Õpilaste teadmised viievõistluse sarnasusest kümnevõistlusega." andmetes väidetakse ainult 2012/2013. õppeaasta kohta, et vastasid TDL'i gümnaasiumiõpilased, mitte kõik maailmas elavad õpilased. ,,Viievõistluse populaarsus Eestis" kuidas saab TDL'i güümnaasiumiõpilaste arvamuste põhjal teha diagramme populaarsuse kohta Eestis, kui pole küsitletud kedagi muud? Retsensendi küsimused töö autorile: 1. Milline viievõistluste aladest on sinul kui sportlase lemmik? Miks? 2. Mis vahe on ratsutamise kahesel ja kolmesel takistuse süsteemil? 3. Mille põhjal Pierre de Coubertan lõi viievõistluse? Mis on aluseks? 4. Miks on üldse olemas moodne viievõistlus?
Basaaltumad ja suurajakoor Basaaltumad hallaine kogumikud Nende hulka kuuluvad juttkeha ja mandlekeha Suurajukoor kujutab endast neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnevat 15 mm paksust hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Suuraju poolkerade koore funktsionaalsed alad primaarsed alad on seotud perifeersete meeleorganitega ja lihastega; ontogeneetiliselt arenevad nad välja teiste aladega võrreldes varakult, morfoloogilises plaanis eristuvad nad muudest aladest suurte rakkude poolest; neis paiknevad meeleelundite kõrgeimad keskused assotsiatsioonialad (sekundaarsed alad) on perifeersete struktuuridega seotud üksnes primaarsete väljade kaudu, nende peamiseks funktsiooniks on ajukoorde saabuva informatsiooni üldistamine ja töötlemine tertsiaarsed alad on perifeersete struktuuridega seotud kõige kaudsemalt, nad hõlmavad suure osa ajukoore pinnast, ning kattuvad omavahel suures ulatuses; neil on keskne tähtsus ajupoolkerade
See tähendab kreeka keeles "vabadus, surm". Kreeka lipu värvid on sinine ja valge Loodus: Kreekas on üle 6000 taimeriigi, 116 loomariiki, üle 400 linnuriigi ja umbes 100 kalaliiki. 750 taimelliki 600-ndest on omased ainult kreeka loodusele. Floora koosneb enamasti kastanitest, kaskedest, kuuskedest ja oliividest. kreekas elab praegusel hetkel 57 ohustatud loomaliiki, kelle hulka kuulub ka eriti hauldane liik mägikitsi, kes elavad kreeta saarel. Umbes 25% kreeka aladest on kaetud metsaga (umbes 34 miljonit hektarit).4/5 ulatuses on Kreeka territoorium kaetud mägedega, riigi teljeks on Pindose mäestik (2637 m), mujal on mitmeid üksikmassiive, millest kõrgeim on Olympos (2917 m).Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud,
Liivlased ja latgalid aitasid sakslastel vallutada Eesti alasi. Abi loodeti venelastelt ja seda ka saadi. 1217. aastal tuli suur novgorodlaste-pihkvalaste vägi eestlastele appi. Koos löödi Otepäält minema sakslased. Muidugi ka venelased olid kavalad ja üritasid eestlastelt raskel ajal valdusi juurde saada. Samuti raskendas eestlaste olukorda see, et oli mitu vastast, kelle eest ennast kaitsta. Peale sakslaste olid eesti aladest huvitatud veel taanlased ja rootslased. Taanlased üritasid korduvalt Eestis maad juurde saada. Esimesel korral suudeti edukalt alistada Rävala ja alustati ristimist. Järgmine üritus, kui üritati rajada kivilinnust Saaremal, ebaõnnestus. Rootsi väed ei suutnud alistada saarlasi. Pidev sõjategevus Eesti suunas, mitme riigi poolt, mõjus laastavalt. Sakslaseid toetas Rooma paavst, kellel oli Lääne- Euroopas suurim poliitiline jõud.
soomusrongid ja ka meredessandid Soome lahe rannikul. *Miks ei suutnud bolsevike võim oktoobripöörde järel kaotada Eesti iseseisvuspüüdlusi? 2. Järjesta toodud sündmused,alustades varaseimast.Vali loetelust 3 südmust ja selgita põhjalikumalt. a)Bresti separaatrahu sõlmimine 3.märts 1918 5 Sõlmiti Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia). b)eestlaste demonstratsioon Petrogradis 26.märts 1917 1 Selles osales umbes 40000 inimest, sh 12000 täies relvastuses sõjaväelast.Kolonnides kanti revolutsiooni punalippude kõrval sini-must-valgeid rahvuslippe.Demonstrantide esindus nõudis valitsuselt autonoomiaseaduse kohest kinnitamist. c)vabadussõja algus 28.nov 1918 6 Sai alguse Punaarmee rünnakuga Narvale, mis
toetused ja tootmis piirangud. 5. Suurbritannia-aeglane kaasaminek moodsa tehnoloogiaga. Sütt hakkas asendama nafta.Naelsterling devalveeriti. Tulid kiiresti kriisist välja. 2) 1. II MS 1939 saksa väed tungisid poolasse, selle en netamisks oli loodud rahvaste liit. 2. verssailles rahu 1919-1920 saksamaa kannab kõik kahjud 3. reparatsioonid, 1929 maj kriis- järelikult oli sõda hädavajalik 4. 13% saksamaa aladest võeti ära, inimese ei leppinud kodumaa tükeldamisega 5. suurbritannia+pr õhutasid hitlerit, ohverdati austria ja tsehhoslovakkia iseseisvus 6. saksa ja nsv liiit tahtsid alasid suurendada . MRP sõlmiti 23.08.39 . erinevate vaadete kokkupõrkamine. 3) 1. Hitler,Mussolini,Francisco franco ,stalin , roosevelt 2. hitler kurikuulsaim türann. 12 aastat saksamal. Provotseeris II MS toimumist .
Rahvusvahelised suhted teise maailmasõja ajal Alver Nool ja Tõnis Sarv Molotovi-Ribbentropi pakt · 1939 hakkasid Saksamaa ja NSV Liidu omavahelised suhted ootamatult soojenema ning 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule. · Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. · Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks. MRP salajane protokoll · Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina. · Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. · Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust, kuna vastuolud kahe ideoloogia vah...
rahvusvaheline organisatsioon, kus asub maailma suurim osakestefüüsika labor. CERN asutati 1954 aastal. Kokkuleppe allkirjastati Pariisis 29. juunil 1. juulil 1953 aastal. Alguses asutamises võtsid osa 12 riiki, praeguseks ajaks riikide arv kasvas 20. Lisaks on mõnedel riikidel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel vaatleja staatus. Ülevaade... CERN koosneb kahest peamisest ja mitmest väiksematest aladest. Esimene peamine ala asub Sveitsi linna Meyrin, teine aga Prantsuse linna Prevesan Moen lähedal. Kiirenduse kompleks asub nii maa peal ( kus asuvad vanad kiirendid Linac ja PS), kui ka maa all, sügavusel umbes 100 m ( kus asuvad palju uuemad kiirendid SPS, LHC) Iga päev CERNis töötab umbes 2500 inimest. Suur Hadronite Põrguti See on maailma suurim ja võimsaim kiirendi ning üks suuremaid ja kallimaid inimese loodud rajatisi
Püüdis Balti erkorda kaotada.Vene impeerium allus ühesugusele keskvõimule.Tema poliitikat hakkas eestis ellu viima Gerorge Brown. 8.George Browni tähtsus-Hakkas Katariina 2 poliitikat Eestis ellu viima, püüdis talurahva elu kergendada, kooliharidust edendada. 9.Asehalduskord-Lisandus Paldiski maakond.Pärnu mk lahutati Viljandimaa ja Tartu mk lõunapoolne osa, mis 1784.a rajatud uue linna järgi sai nimeks Võrumaa.Eestis oli 5 mk.Osa praeguse lõunapiiri äärde jäävatest Eesti aladest asusid Volmari ja Valga mk all.1783.a sai kõik mk.keskused linnaõiguse,kaks uut linna Paldiski ja Võru. 10.Poliitilised ümberkorraldused-Muudeti sarnaseks Venemaa omaga, eesotsas oli asehaldur, raad saadeti laiali.Eesti ja Liivimaal võrdsustati õigusi, muudeti maksukorraldust, kehtestati ühtne pearahamaks, hakati korraldama hingeloendusi. 11.Posit.määrused-Georg Eisen von Schwarzenberg-propageeris pärisorjuse
Kas Rootsi aega võib nimetada ,,vanaks heaks Rootsi ajaks"? Rootsi ajaks nimetatakse ajaperioodi ligikaudu 80 aasta vältel, mil suurem osa Eesti aladest oli Rootsi võimu all. Üldjoontes kutsutakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mis lõppes eestlaste kaotusega ja Eesti alade minekuga Rootsi võimu alla. Rootsi aja alguseks on peetud ka teisi ajaloosündmusi. Rootsi aega kutsutakse tihti ,,vanaks heaks Rootsi ajaks", kuid väga lühike ajaperiood oli tegelikult hea: see kestis Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. 1620. a oli Eesti rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. Väga paljud talud oli
Ortofoto Joonis 4. Ortofoto Uugla Külast, mõõtkava 1:26 344 6 Uugla küla põhikaart Joonis 5. Põhikaart Uugla külast, mõõtkava 1: 26 344 Legend: 7 Uugla ajaloolistel kaartidel Verstakaart Joonis 6. Ajalooline kaart Uugla külast, mõõtkava 1:26 344 Talusid ümbritsesid ja ümbritsevad ka praegugi põllud. Metsade osakaal pole eriti muutunud, suurtest soostunud aladest on nüüdseks saanud põllumaad. 8 Küla kaart 1935 1939 Joonis 7. Eesti Vabariigi (1935-1939) aegne küla kaart Uugla külast, mõõtkava 1:26 344 9 Uugla maanteedekaart Joonis 8. Maanteedekaart Uugla külast, mõõtkava 1:26 344 Liiklusõnnetuste ja ilmajaamade kohta Uugla külas informatsioon puudub. Lähim bussipeatus asub väljaspool Uugla küla. Küla asub maanteedest eemal.
Aleksander Koltsaki elulugu Aleksandr Vassiljevits Koltsak (16.11.1874 07.02.1920) oli Venemaa viitseadmiral, polaaruurija ja valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas. Aleksandr Koltsak sündis sõjaväelase perekonnas. Tema isa teenis Venemaa keisririigi meresuurtükiväes. Ta oli Obuhhovi tehases valmistatud relvastuse vastuvõtja mereministeeriumi esindajana. Pärast sõjaväest kindralmajorina erruminekut töötas ta samas tehases edasi insenerina. Koltsakkide suguvõsa esiisaks oli 1793. aastal Venemaa poolt vallutatud Hotini kindluse moldaavia päritolu komandör Koltsak-pasa. Haridusteed alustas Aleksandr Koltsak Merekadettide korpuses. Selle lõpetamise järel sai ta mitsmani auastme ning suunati teenistusse merejõudude laevadele - ristlejatele Rjurik ja Kreiser, millel teenides huvitus ta hüdrograafiast. 1898. aasta detsembris ülendati ta leitnandiks. Aastal 1900 kutsus parun Eduard von Toll ta Keiserlik Pete...
Kes osalesid? - Võitjariigid, kelleks olid Usa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan. 2. Uued riigid pärast I maailmasõda: kaart! 1) Austria muutus väikeseks vabariigiks. 2) Ungari muutus kuningriigiks 3) Tsehhoslovakkia vabariik 4) Jugoslaavia Kuningriik 3. Versailles' rahulepingu tingimused: mida otsustati ja mis olid selle tagajärjed? Mida otsustati? Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (reparatsioonid). Sakslastel keelati omada tugevat armeed. 4. Rahvasteliit: millal loodi, miks ja kui edukas/ebaedukas oli, miks? Millal loodi? 1919. aastal Miks? Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisi tülisid ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Edukas/ebaedukas, miks? Alguses oli edukas, sest suudeti lahendada nii mõnigi
taastada õnnis iseolemine- Jüriöö ülestõus. Edukalt alanud ettevõtmine kulmineerus petlike läbirääkimistega Paide linnuses. Ülestõus suruti lõplikult maha aastal 1345. Viimasena alistusid saarlased. Maale tuli rahu. Rahu sai otsa aastal 1558, kui Ivan IV Julm saatis oma väed vallutama Liivimaad. Oma strateegilise asukoha tõttu tõmbas Eestimaa sõtta ka teisi riike ja sõja lõppedes jaotati Eesti-ja Liivimaa Rootsi, Poola ja Taani vahel. Viimased kaks loobusid oma aladest hiljem ja kogu Eesti langes Rootsi võimu alla. Algas Rootsi aeg, mis rahu ja õitsengu poolest tuntuks on saanud. Pärast 1700. aastal alanud ja 21 aastat hiljem lõppenud Põhjasõda läks Eestimaa Vene Tsaaririigi koossesisu. Ja jäi sinna, kuni 1918nda aastani, kui Esimese Maailmasõja aegses võimuvahetuses täideti eestlaste kauaaegne unistus ja 23 veebruaril kuulutati Pärnus (ja 24.02 Tallinnas) Eesti Vabariik.
§ Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine.Hävida võivad kuni 2300 taime ja loomaliiki. § Veekogude kuivamine.Seal, kus jõgede vett kasutatakse väga palju niisutamiseks, võivad jõed osaliselt või isegi täielikult kuivada.Kuivada võivad ka järved, kuhu jõed vett enam juurde ei too. FAKT Viimase 50 aastaga on maailmas kõrbestunud kokku hinnanguliselt Brasiilia-suurune ala. KES? Kõrbestumine ohustab umbes 70% maailma kuivadest aladest ja ligi veerandit maakera kogupindalast. Neil aladel elab umbes viiendik maakera rahvastikust. Kõige rohkem kannatavad kõrbestumise tõttu Sahara ümbrus, LähisIda, Kesk ja LõunaAasia, Austraalia, USA lääneosa, LõunaAmeerika lõuna ja idaosa ja Mehhiko. Kuigi kõrbestumise probleem on terav juba aastakümneid ning ka ÜRO süsteemis hakati koordineeritud vastumeetmeid arutama 1970ndatel, jõustus rahvusvaheline kõrbestumise konvetsioon alles aastal 1996.
c) Seisukoht Balti riikide osas: Baltimaid käsitleti kui tulevase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi. 8. Millised põhimõttelised muutused toimusid pärast I maailmasõda Euroopa pol. kaardil? Too näiteid. 1) Uute riikide tekkimine Näide: Soome, Leedu, Eesti, Läti, Poola, Tsehhoslovakkia, Iirimaa 2) Territooriumi vähenemine või suuremine Näide: Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa: Alsacee- Lorraine, Taani: osa Schlewigist, Belgia: Eupen ja Malmedy, Austria: osa aladest läks vastloodud Tsehhoslovakkia riigile. 9. Milline oli Versailles' rahulepingu sisu? Anna sellele hinnang koos põhjendusega. a) Territoriaalsed piirangud: Saksamaa pidi Prantsusmaale loovutama Elsass-Lotringi piirkonna. Pidi loovutama ka osa alasid Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Sudeedimaa). Paljud loovutatud alad olid asustatud sakslastega. b) Saksamaa kohustused teiste riikide ees: Reparatsioonimaksud. Hinnang rahulepingule - Ebaõiglane.
Paljud riigi, eesotsas Saksamaa ja Venemaa, ei olnud rahul sõja tulemustega ning see viiski järgmine maailmasõjani. Versailles' rahulepingut peetakse üheks kõige tõenäolisemaks II.maailmasõja tekkepõhjuseks. Kõige kahjurohkem oli Versailles' rahuleping Saksamaale. Prantsusmaa nõudis I.maailmasõja lahingutegevusest tingitud kahjude eest Saksamaalt suuri reparatsioonimakse. Selle kohustuse täitmiseks, demilitariseeriti Reinimaa. Saksamaa pidi veel loovtama ligikaudu 1/8 oma aladest, seal hulgas ka Elssas ja Lotring. Lisaks kõigele sellele Saksamaa desarmeeriti. Neil võis olla vaid 100 000 sõdurit ning pidid loovutama põhiosa oma sõjarelvadest: tankid, allveelaevad, lennukid ning piirati ka laevastiku suurust. Samuti keelati neil kehtestada sõjaväekohustus. Ainult vabatahtlikud võisid olla sõjaväelased.tingimuste täitmiseks, demilitariseeriti Reinimaa. Kõige naljakam selle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
