määral kui erakapitalismi teele asumine Inglismaal. Vallutuspoliitika Üle kõige armastas Louis XIV kuulsust. Keskaja arusaamade järgi tõid valitsejale kõige rohkem kuulsust sõjalised võidud ja uute maade vallutamine. Louis XIV pikal valitsemisajal peeti mitu vallutussõda. Peamised rünnakuobjektid olid MAdalmaad (Holland) ja Saksamaa Reini-äärsed alad. Tähtsaimad valdused, mis Louis XIV ajal Prantsusmaaga liideti, olid Lille'I linn Flandrias ja Saksa aladest Strassburg (hiljem Strassbourg). Hispaania pärilussõda Louis XIV vallutuspoliitika kutsus välja teiste riikide vastutegevuse. Prantsusmaa koloniaalvallutused ärritasid eriti Inglismaad, kes nägi temas võistlejat oma kasvavale võimsusele meredel ja ookeanidel. Suure sõja kutsus esile võitlus Hispaania pärandi ümber. 1700.a. suri Hispaania kuningas Carlos II, kelle ei olnud meessoost pärijat. Kuna Louis XIV oli
organiseeritud võistlustel nagu Götzises ja Ratingenis umbes 17:30 ajal. Kümnevõistluse algusest peale on sportlased 8 kuni 13 tundi jalgadel. 400 meetri jooks, pikaajaline sprint, on äärmuslik koormus. Probleem on ajastamises. Kui sportlane alustab liiga kiiresti, kaotab ta viimastel meetritel liiga palju aega. Kui ta alustab aga aeglasemalt, kaotab samuti olulisi punkte. 47-50 sekundit kestva jooksu vältel kaotab muskulatuur üsna palju hapnikku. 110m tõkkejooks Üks nõudlikematest aladest. Raskus seisneb komplitseeritud tehnilises ja rütmilises ärajooksus. Sellele lisandub asjaolu, et sportlasel on juba pingutav päev seljataga. Start antakse varahommikul (päeva esimese alana) nii nagu ka 100 meetri puhul ning jooks annab infot selle kohta, kui hästi sportlane puhanud on. Sportlastel on 110 meetri pikkusel võistlusrajal 10 tõket kõrgusega 1,067 meetrit. Vahemaa tõkete vahel on 9,14 meetrit. Peale teist valestarti järgneb diskvalifitseerimine. Kettaheide
Planeedi keskmise läbimõõdu suhtes võime tinglikult rääkida mandritest ja meredest. Põhjapoolkeral paikneb Austraalia suurune Ishtari maa või manner. Kontinendi idaosas asub Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi (12 kilomeetrit). Seda ümbritsevad ahelikud on vaid 23 kilomeetrit kõrged. Lõunapookeral paikneb umbes 710 kilomeetri kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa. Hiljem leiti kaugemal lõunas veel üks kontinent Lada maa. Eraldiseisvatest kõrgematest aladest pakub kõige rohkem huvi Beta regioon. Seal on kaks suurt vulkaani: Theia ja Rhea. Suurima läbimõõt on 820 kilomeetrit ja ta on 5 kilomeetrit kõrge, tema kraatri läbimõõt on 60 kuni 90 kilomeetrit. Võrdluseks märgime, et Marsi suurima vulkaani, Olympose mäe läbimõõt on 550 kilomeetrit läbimõõdus ja kõrgus 20 kilomeetrit ning Maa suurim vulkaan Mauna Loa Havail on 200 kilomeetrit läbimõõdus ja oma jalamilt 9 kilomeetri kõrgune.
organiseeritud võistlustel nagu Götzises ja Ratingenis umbes 17:30 ajal. Kümnevõistluse algusest peale on sportlased 8 kuni 13 tundi jalgadel. 400 meetri jooks, pikaajaline sprint, on äärmuslik koormus. Probleem on ajastamises. Kui sportlane alustab liiga kiiresti, kaotab ta viimastel meetritel liiga palju aega. Kui ta alustab aga aeglasemalt, kaotab samuti olulisi punkte. 47-50 sekundit kestva jooksu vältel kaotab muskulatuur üsna palju hapnikku. 110m tõkkejooks Üks nõudlikematest aladest. Raskus seisneb komplitseeritud tehnilises ja rütmilises ärajooksus. Sellele lisandub asjaolu, et sportlasel on juba pingutav päev seljataga. Start antakse varahommikul (päeva esimese alana) nii nagu ka 100 meetri puhul ning jooks annab infot selle kohta, kui hästi sportlane puhanud on. Sportlastel on 110 meetri pikkusel võistlusrajal 10 tõket kõrgusega 1,067 meetrit. Vahemaa tõkete vahel on 9,14 meetrit. Peale teist valestarti järgneb diskvalifitseerimine. Kettaheide
sajandist. 8 5. Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13. 16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad. Hilisem Liivimaa (läti Vidzeme) moodustus tema lõuna- ja kagupoolsetest aladest, lisaks tekkisid eraldi territooriumitena Kuramaa (Vana-Liivimaa lääneosa) ja Eestimaa (algselt Taanile kuuluv hertsogkond). Vana-Liivimaa hakkas kujunema 13. sajandi alguses, kui saksa ristisõdijad piiskop Alberti juhtimisel vallutasid enamiku Lätist ning Eesti. Lõplikult kujunesid Vana- Liivimaa piirid välja sajandi lõpuks, mil kõik balti hõimud peale leedulaste olid ristisõdijatele alistatud. Vana-Liivimaa jagunes mitmeks eraldi valduseks. 13. sajandi keskpaigast kuni 1346.
Feodaalne killustatus feodaalkorraga hakkas kuningate võim vähenema kuningad jagasid sisuliselt riigi laiali suufeodaalid olid kohati väga jõukad kuningal sisuline võim vaid enda maaaladel ehk domeenides feodaalid suisa sõdisid omavahel kuninga ümber kogunes suurvasallidest nõukogu, mis andis soovitusi kohtumõistmise küsimustes ja finantsasjade korraldamisel sellepärast puhkes ka 100-aastane sõda, et väga suur osa Prantsuse aladest oli läinud Inglismaa feodaalidele Kuidas hakkasid tekkima tänapäevaste parlamentide eelkäijad kuninga ümber kogunes suurvasallidest nõukogu, mis andis soovitusi kohtumõistmise küsimustes ja finantsasjade korraldamisel valitsusaparaati ei moodustanud vastava haridusega spetsialistid, vaid mõjukad ülikud sekretärideks olid vaimulikud, sest kõik ülikud ei osanud kirjutada hakati kaasama juriste, kes ei pruukinud olla aadlikud
Sõjasündmused- Marne lahing, Tannenbergi lahing, Ypresi lahing, Verduni lahing Versailles` süsteem- 18.jan 1919 pariisi kogunenud rahukonverentsi eesmärk oli teha kokkuvõte esimese maailmasõja tulemustest ning määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Sellest võttis osa 26 riigi esindajad. Saksamaa esindajaid ei lastud konvereentsile enne lepingu allkirjastamist. Saksamaale tehti tingimusi: 1. Saks. Kaotas kõik meretagused valdused ning umbes üheksandiku euroopa aladest, 2.sõjavägi vähendati kuni 100000 meheni 3.saksamaa pidi maksma reparatsioone. 4. Ei tohtinud olla tanke ega lennukeid, sõja laevastikku pidi vähendama. PILET 8 Vene revolutsioonid Verine pühapäev, 17. oktoobri manifest, Eesti 1905. aasta revolutsioon, mõjud Eestile, I maailmasõda ja Eesti, Nikolai II, Ajutine valitsus, Lenin ja kommunism, Bresti rahu Õpik: Eesti ajalugu II ptk 25-27, õp lk 7-25, Atlas lk 15, XX sajandi ajalugu I ptk 5 lk 41-48 Verine pühapäev- 9.01
V BÜTSANTS, ISLAM JA FRANGI RIIK Klassikalise Rooma impeeriumi varemetel tekkis järgnevatel sajanditel kolm riikliku moodustist: Ida-Rooma ehk Bütsants, Isalmi kalifaat ja Frankide riik. Igaüks neist pani aluse eripärasele tsivilisatsioonile (Ida-Kristlik, Islami ja Lääne-Kristlik), mis eksisteerib tänaseni. 1. Bütsantsi (Ida-Rooma) keisririik 17 Kujunes Rooma impeeriumi idapoolsetest aladest. Pealinn Konstantinoopol (Byzantion). Riigikeeleks kreeka (alul ladina) keel, religiooniks kreeka-katoliku õigeusk. Bütsantsil õnnestus erinevalt Lääne-Roomast tõrjuda tagasi barbarite rünnakud ning säilitada tsiviliseeritus. Õitseaeg keiser Justianus I (527 – 565) ajal, mil taastati võim suurema osa Itaalia (shl Rooma) ja Põhja-Aafrika üle ning loodi Rooma õiguse kõige mahukam kogu - Justianuse koodeks ehk Corpus juris civilis.
Planeedi keskmise läbimõõdu suhtes võime tinglikult rääkida mandritest ja meredest. Põhjapoolkeral paikneb Austraalia suurune Ishtari maa või manner. Kontinendi idaosas asub Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi (12 kilomeetrit). Seda ümbritsevad ahelikud on vaid 2-3 kilomeetrit kõrged. Lõunapookeral paikneb umbes 7-10 kilomeetri kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa. Hiljem leiti kaugemal lõunas veel üks kontinent -- Lada maa. Eraldiseisvatest kõrgematest aladest pakub kõige rohkem huvi Beta regioon. Seal on kaks suurt vulkaani: Theia ja Rhea. Suurima läbimõõt on 820 kilomeetrit ja ta on 5 kilomeetrit kõrge, tema kraatri läbimõõt on 60 kuni 90 kilomeetrit. Võrdluseks märgime, et Marsi suurima vulkaani, Olympose mäe läbimõõt on 550 kilomeetrit läbimõõdus ja kõrgus 20 kilomeetrit ning Maa suurim vulkaan Mauna Loa Havail on 200 kilomeetrit läbimõõdus ja oma jalamilt 9 kilomeetri kõrgune. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo
Saksamaa Asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Germaani hõimude varajane ajalugu (100 eKr300 maj) Arvatakse, et germaani hõimude etnogenees sai alguse hilisel põhja pronksiajal või kõige hiljem eel-rooma rauaajal. Hõimud hakkasid 1. sajandil eKr liikuma Lõuna- Skandinaaviast ja Põhja-Saksamaalt lõuna, ida ja lääne poole. Nii said nad ko...
meelitada lubaduse, et türklaste käest vabastatud maad tagastatakse keisrile.Jeruusalemma vallutamine võttis aega. Alles 1099. aasta juulis, pärast viienädalast piiramist vallutati püha linn Jeruusalemm. Tapatalgud, mille ristisõdijad seal korraldasid, olid tohutud. Ei halastatud kellelegi. Ainuüksi peamoseestapeti 10 000 inimest. Teine ristisõda(1147-1149) XI sajandi lõpul Esimese ristisõjaga saavutatud edu ei püsinud kaua. Peagi õnnestus seldzukkidel osa kaotatud aladest tagasi võita. 1144. aastallanges nende kätte ristiusuliste rajatud Edessa krahvkond. LääneEuroopale oli see raske löök. Tuli hakata jälle tegema kihutustööd, et võtta ette uus ristisõda.Uue ristisõja hingeliseks eestvedajaks tuli Bernard Clairvaux'st. Ta põhjendas Teise ristisõja korraldamise vajadust. Püha Bemardi üleskutsetele vastati pea kogu Euroopast. Kaks tolle aja kõige võimsamat valitsejat Prantsuse kuningas Louis VII (loe: luii) ja Saksa kuningas
Nixon oli esimene president,kelle puhul kasutati ametist tagandamise protsessi. Wattergate skandaal. Nixon astus lõpuks ise ametist tagasi. Reagan alustas tähesõdade programmi,arendas majanduslikkun kokkuhoidu mida kutsutakse reaganoomikaks. 7. USA juhtkond otsustas toetada Lõuna-Vietnami valitsust selle võitluses Põhja-Vietnami toetusel tegutsenud kommunistlike liikumise vastu,kuna ,,doominoteooria" järgi kas või ühe Indo-Hiina ala kaotamine tooks kaasa ka teiste selle regiooni aladest ilmajäämise. 1960.aastate algul saatsid ameeriklased Lõuna-Vietnamisse sõjanõunikke. Sõda muutus aina julmemaks.Kommunistide terrorile ja mõrvadele vastas USA armee karistusrünnakutega. Sisside kontrolli all olevaid piirkondi laastati pommitamiste ja mürkainetega. Pärast sõjakoleduste näitamist televisioonis hakkasid ameeriklased protestima sõjas osalemise vastu. Avalikkuse survel oli Ameerika Ühendriikide valitsus sunnitud alustama vietnamlastega läbirääkimisi. 1973
tuleku. Sellest päevast peale läksid viimasedki Moskva kroonuteenijad ja sõjaväelased Peetri poole üle. Peeter maksis kätte nendele, kes julgesid talle vastu hakata ning võttis võimu enda kätte. Sofia saadeti Novodevitsisse. PEETER I, PÕHJASÕDA JA EESTI XVII sajandi II poolest oli Läänemere ääres asuvast Rootsist saanud suur ja võimas riik, mis valitses suuremat osa Läänemere-äärsetest aladest. See ei meeldinud Rootsi vanadele vaenlastele: Poolale. Taanile ja Venemaale. Eriti aktiivselt hakkas sõjaks valmistuma Venemaa, kui riigi etteotsa sai energiline tsaar Peeter I. Venemaa oli teiste Euroopa riikidega võrreldes arengus maha jäänud ning Peeter I asus uuendusi ellu viima. Sõja alustamiseks saabus sobiv hetk siis, kui ootamatult suri Rootsi vana kuningas Karl XI ja Rootsi riiki hakkas juhtima 15-aastane Karl XII. Põhjasõda algas 1700
- Add: Pick Points valida selle ala sees punkt, mida tahetakse viirutada. Valiku lõpus vajtuada , mis toob ekraanile uuesti seadistamise akna. - Pattern viirutuse stiil (ANSI31 on tavaline viirutus) - Angle viirutuse nurk (0 = 45 kraadi all viirutus) - Scale viirutuse tihedus (mida väiksem väärtus, seda tihedam on viirutus) - Preview viirutuse eelvaade - B (Remove Boundaries) esialgsest viirutuseks ettenähtud aladest eemaldatakse järgneva valikuga määratud alad - Viirutus teostatakse ja aken viirutusaken suletakse vajutamisega nupule OK või ( ). 24 FILLET nurga ümardamine Käsku FILLET saab kasutada kahe joone teravnurkse kohtumiskoha (lõikepunkti) kujundamiseks ümardatuna. Seejuures pole oluline, et need jooned joonisel ka tegelikult lõikuksid. FILLET on rakendatav nii üksiku liitjoone kui ka
KOKKUVÕTE Käesolevas referaadis käsitlesin loodusliku radioaktiivse gaasi radooni. Selle tekkimist, leidumist, omadusi ja põhilisi allikaid. Vaadeldud on ka radoonist tulenevat riski inimese tervisele. Samuti on antud lühiülevaade Eestis läbiviidud radooni uuringute kohta ja esitatud kaart Eesti valdade radoonisisalduse keskmiste andmete kohta elamutes. Antud allikatest saadud materjalide põhjal ülevaade radooniohtlikest aladest Eestis. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et radooni kui loodusliku radioaktiivse gaasi tekkimine ei sõltu inimese tahtest, kuid inimene oma tegevusega on võimeline sellest tervisele tekkivat riski vähendama. Ennetades radooniohtu juba ehtusplaanide tegemisel. Näiteks võttes kasutusele ehituslikke meetmeid pinnasest tuleva radooni vähendamiseks, kasutades vähese radoonisisaldusega vett ja samuti teadvustades enesele, et suitsetamine tõstab järsult radoonist põhjustatud kopsuvähi riski.
püüdlusi. See on realistlikust ja optimistlikust ellusuhtumisest võrsunud ja parema tuleviku poole suunav kunst. 3 LAPSEPÕLV Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal, Vastemõisa vallas. Ta sünnipaik asub Navesti jõe lõunakaldal laiuva Kuresoo Raba lähistel. Leht- ja okaspuumetsade tihnikud eraldavad raba soostunud ümbruse asustatud aladest. Sügaval metsade rüpes leidub üksikuid väikesi kõrgemaid ja kuivemaid "saarekesi". Juba nende hüüdnimedes- Soosaare, Teivassaare, Kivisaare, Rabasaare, Põldsaare, Rukkimasaare, Kaunissaare jt. on rahvas andnud ilmeka iseloomustuse ümbruse looduspildile. Ühel neist, nimelt Hüpassaarel, peaaegu ligipääsematul saarekesel, on Mart Saare sünnikodu. Hüpassaarde, metsade, soode ja rabade taha, kuhu ei kostnud naaberelamute juurest
*oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 444800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Ainsana jäid tänase Prantsusmaa aladest tema riigiga ühendamata bretoonide maad (Bretagne). Frankide võim tõusis haripunkti Pippini poja Karl Suure valitsusajal.Karl Suur laiendas riiki peaaegu kõikides suundades. Edukate sõdade tulemusel allus talle valitsusaja lõpul suur osa Lääne-Euroopast. Vaid Briti saared,Lõuna-Itaalia ja araablastele alluv Hispaania jäid väljapoole tema valdusi. Valdavalt kristliku Lääne-Euroopa valitsejana oli Karl Suur sobiv kanditaat taastamaks V sajandi katkenud Lääne-Rooma keisrivõimu
Negriidi kirjeldus! Negriid: neegrirassi iseloomustab tume nahavärvus, krässus juuksed, piklik pea, lai nina, paksud huuled, enamasti suur kasv. Õ. lk. 113-116 1. Kust ja millal arenesid välja inimese eellased? Inimese eellased arenesid välja üle 4 miljoni aastat tagasi Aafrikas. 2. Kust ja millal sai alguse liik Homo sapiens? Homo sapiens kui liik sai alguse ligikaudu 200-250 tuhat aastat tagasi Aafrikas. 3. Nimeta mõni esimestest koloniseeritud aladest! Indoneesia, Austraalia, Uus-Guinea. 4. Millal jõudsid inimesed Ameerikasse? Ameerika asustasid inimesed vähemalt 14 000 aastat tagasi. 5. Mis on mõjutanud inimasustuse levikut? *Magevee kättesaadavus *Eluks vajalike ressursside, eelkõige toidu kättesaadavus *Elutegevuseks sobivad keskkonnatingimused 6. Kus paiknevad suuremad inimasulad? Suuremad inimasulad paiknevad alati kas jõe või mere kaldal. 7
Teine maailmasõda Teine maailmasõda (1. september 1939 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Põhjused: On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud Weimari vabariigi ajast (1919 1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates ...
madalale reljeefile esineb tihti üleujutusi. Muldadest dom. soostunud kamar ja lammimullad. Põllumaad tugevasti kraavitatud. Metsadest valitsevad laane ja lodumetsad, esineb palju soid. 10. Jääpaisjärvetasandike maastik: Maastik mandrijää sulavete levikualal, peamiselt Kõrvemaal, Alutagusel, Võrtsjärve ja Peipsi nõos. Reljeef tasane, pinnakatte mood. veekogude setted. Esineb samuti palju üleujutusi, suurem osa antud aladest soode all, seetõttu dom. soostunud mullad. Metsadest: laane, salu, madalsoo ja palumetsad. 11. Mereliivatasandike ja luiteahelike maastik: Esinevad peamisele rannikul ning küllalt noored maastikud. Tüüpilised on PõhjaEesti rannikumadalik, IklaPärnuTõstamaa rannik, Hiiumaa ja Saaremaa loodeosa. Esineb deflatsioon (taim ja muldkate puudub). Pinnakatte mood. sügavamal moreenid, esineb rannajärvi
Venemaa koosseisu. Põhjasõda sellega ei lõppenud. Rootsi oli lüüa saanud Poltaava lahingus, kaotanud alad Baltikumis. Algne koalitsioon taastus, uuesti asusid tegevusse Taani ja Poola. Vene väed tegutsesid Soomes, korraldasit sealt ka rüüsteretki otseselt Rootsi aladele. Taani tegutses P- Saksamaal ja Norras. Ühel Norra sõjakäigul sai Karl XII surma. 1721.a jõuti rahu sõlmimiseni Uusikaupunki rahu. Sellega Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaale. Soome aladest läksid Venele ainult Viiburi linn ja Karjala kannas. Ülejäänud Soome alad tagastati Rootsile. Rootsi väis 50 000 rubla eest tollivabalt välja viia teravilja aastas. Baltisakslaste eesõigused pidi jääma alles, need eesõigused, mis vahepeal olid kaotatud, taastati. Venemaa sai rohkem kui plaanis alasid. Taani tahtis saada L-Rootsit, aga ei saanud. Poola pidi saama Eesti- ja Liivimaa, aga ei saanud, sest neist 3 liitlasest Vene kõige tugevam, tema roll sõjas kõige suurem.
Kõrbekeskkond 1/3 Maakerast Alad kus hakkavad domineerima kuivade kasvukohtade taimed. Kõrbestumise algus, kui saagilangus kuivuse tõttu 10%, mõõdukas 10...25%, tugev 25...50%, eriti tugev üle 50%. Tõelised kõrbed 8 mln km2, sademeid seal alla 100 mm aastas. Troopilises vööndis 7 suurt kõrbeala. Põua all kannatab 35% Maakerast (4,5 mlrd ha), sellest viimase poolsajandil kõrbestunud 810 mln ha. Kõrbestumine ohustab 70% Maakera kuivadest aladest kus elab 850 mln inimest ehk 1/5 Maakera elanikkonnast. Kõrbestumisel selge seos arenguprobleemidega 16 vähearenenud riiki kannatavad enam kõrbestumise tõttu. Põhimõtteliselt saab kõrbestumist takistada erosioonivastaste abinõudega maakasutust arukalt planeerides. Vääveldioksiid CO2 emissioon atmosfääri kasvuhooneefekt, meil kõige suurem elektrienergia tootmisel, järgneb turba kuivendamise järgne mineralisatsioon, hoonete kütmine ja mootorikütuste kasutamine.
Põhjasõda ei olnud veel läbi *Kolme riigi liit taastus *Taani ja Poola asusid uuesti sõdima *Vene väed tegutsesid Soomes -Hõivasid selle, korraldasid sealt rüüsteretki Rootsi aladele *Taani sõdis Norras -Rootsi vastu sõdimine Norra kaudu -Ühel sellisel sõjakäigul 1718. aastal sai Karl XII surma 1721 jõuti rahu sõlmimiseni Uusikaupunki rahu *Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa läksid Venemaale -Venemaa ehitas juba Peterburi *Soome aladest Venemaale Viiburi linn ja Karjala kannas -Soome lahe ja Laadoga järve vaheline ala -Ülejäänus Soome tagastati Rootsile *Rootsi võis 50 000 rubla eest teravilja tollivabalt välja viia -Rootsi ise ei suutnud end oma teraviljaga ära toita -Said endiselt kasutada Eestit ja Lätit teravilja jaoks kasutada -Baltisakslaste eesõigused jäeti alles -Kui rootsi aja lõpus mõni eesõigus kadus, siis need taastati
Roosevelt oli vahepeal surnud ja tema asemel tuli Truman. NSVLi esindas ikka Stalin. Inglismaad esindas konverentsi alguses Churchill, aga konverentsi keskel (kui toimusid parlamendivalimised) tuli tema asemele uus peaminister Atlee. Arutleti Saksamaa suhtes kasutatavat poliitikat DDDD demokratiseerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine. Otsustati, et Ida-Euroopa sakslased tuleb ümber asustada Saksamaale. Jaapanlased pidid vallutatud aladest loobuma. Aga kuna Jaapan ei kavatsenud alla anda, siis seetõttu kasutas USA Jaapani vastu tuumarelva 6. august ja 9. august 1945 (Hiroshima ja Nagasaki). Reaalselt oli see tegelikult enda jõu demonstreerimine. Tuumarelva kasutamine sundis siiski Jaapanit alistuma ja 2.september 1945 kirjutati alla kapitulatsiooniaktile. Partisanivõitlused arenesid Jugoslaavias ja Valgevenes (võitlesid saksa okupatsiooni vastu). Mujal koguti luureandmeid, õhiti vastase ronge jms
Planeerimisseadus (PlanS, 2002); Säästva arengu seadus (SäAS, 1995); Jahiseadus (JahiS, 2002) ja kalapüügiseadus (KPS, 1995). Liigikaitse põhimõtted: Võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine; Oluliste biotoopide kahjustamine on keelatud. Korjamine ja kollektsioneerimine on keelatud; Hävitatud elupaikade taastamine. Kõik I kategooria liigid ja nende elupaigad/kasvukohad võetakse riikliku kaitse alla; Vähemalt 50% esinduslikematest aladest, kus elab II kategooria liik; Vähemalt 10% esinduslikematest aladest, kus elab III kategooria liik. Kaitsealused liigid ja jaotus eri kaitsekategooriate vahel: I kategooria: kuuluvad liigid, kes on haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades ja liigid, mis on inimtegevuse tagajärjel hävimisohus ja väljasuremine looduses väga tõenäoline. Euroopa naarits tehispopulatsioon. Ebapärlikarp 1 jäänukpopulatsioon. 21 loomaliiki
Taani poliitika Põhja-Saksamaal 12.-13. sajand Taani pidas osalt Põhja-Saksa aladega kaubandust, osalt röövis neid. Varustas kala ja põllumajandussaadustega. Knut VI (1182-1202) kasutas ära Saksa-Rooma riigi nõrkust, vallutas suurema osa Pommerist, Holsteini, Mecklenburgi, Lüübeki, Hamburgi. Ülemvõimu laiendamine Läänemerel viis kokkupõrgeteni Saksa feodaalidega. Valdemar II võeti vangi, oli sunnitud loobuma kõigist taanlaste poolt vallutatud aladest Läänemere lõunarannikul. 13. sajandil Taanis kuningavõimu langus, feodaalide iseseisvuse kasv. Kodusõdadest huvitatud sakslased. Habsburgide esiletõus Habsburgid olid teisejärguline krahviperekond, kellel olid võrdlemisi väikesed alad Sveitsis ja Elsassis. Rudolf von Habsburg valiti 1273. aastal Saksa keisriks. Habsburgi krahvid tõsteti vürstide poolt troonile just nende nõrkuse pärast, arvestades, et nõrk keiser ei saa nende iseseisvust kõigutada
Planeedi keskmise läbimõõdu suhtes võime tinglikult rääkida mandritest ja meredest. Põhjapoolkeral paikneb Austraalia suurune Ishtari maa või manner. Kontinendi idaosas asub Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi (12 kilomeetrit). Seda ümbritsevad ahelikud on vaid 2-3 kilomeetrit kõrged. Lõunapookeral paikneb umbes 7-10 kilomeetri kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa. Hiljem leiti kaugemal lõunas veel üks kontinent -- Lada maa. Eraldiseisvatest kõrgematest aladest pakub kõige rohkem huvi Beta regioon. Seal on kaks suurt vulkaani: Theia ja Rhea. Suurima läbimõõt on 820 kilomeetrit ja ta on 5 kilomeetrit kõrge, tema kraatri läbimõõt on 60 kuni 90 kilomeetrit. Võrdluseks märgime, et Marsi suurima vulkaani, Olympose mäe läbimõõt on 550 kilomeetrit läbimõõdus ja kõrgus 20 kilomeetrit ning Maa suurim vulkaan Mauna Loa Havail on 200 kilomeetrit läbimõõdus ja oma jalamilt 9 kilomeetri kõrgune. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo
DNA järjestuste võrdlusest (peamiselt on kasutatud DNA hübridisatsiooni katseid) selgus et 3000 DNA aluspaari kohta tuleb keskmiselt 33 erinevust, mis on mõnevõrra suurem aminohappelisest erinevusest. See vahe tuleb sellest, et kõik muutused DNA primaarjärjestuses ei kajastu polüpeptiidide aminohappelises järjestuses, kuna osa muutusi leiavad aset regulatoorsetes DNA järjestustes või intronites, mis paiknevad kodeerivatest aladest väljas. Samuti tuleb arvestada geneetilise koodi kõdumist (nukleotiidi asendus koodoni viimases positsioonis ei muuda tavaliselt tema kodeerimisvõimet). Arvatakse, et inimese ja shimpansi väliste tunnuste suur erinevus on põhjustatud eeskätt sellest, et kromosomaalsete inversioonide ja translokatsioonide tulemusena muutunud geenide asukoht muutis nende geenide regulatsiooni ja avaldumise taset. Inimese evolutsiooniline ajalugu.
3. kodu kaunistamine Kt küsimused ev 1. põhiseadus 1 dets 1924 1918 eesti majandus vapsid riigi pööre 1934 ümberkorraldused autoritaarsel ajastul esimese maailmasõja võitjad tahtsid süüdlasi, sakslasi karistada jaanuar – juuni 1919 toimus pariisi rahu konverents, mis lõppes versailles rahu lepingu sõlmimisega versailees rahulepingu tingimused prantsusmaa sai tagasi elsaslotringiˇ saksamaa alasid anti poolale tsehhoslovakkiale belgiale ja taanile saksamaa kaotas 1/8 oma aladest väljaspoole saksamaad jäi elama miljon sakslast 15 aastaks läks võitjate kätte saksamaa pidi maksma suuri reparatsioone st saksamaa pidi hüvitama võitjatee tehtud kahjud Saksamaal ei tohtinud olla suuri sõja ega allveelaevu, sõjalennukeid tanke raskekahureid osa Saksamaast jäi võitjate kätte 15 aastaks seal ei tohtinud olla saksa sõjavägesid ega kindlusi võitjate kätte läksid Saksa asumaad impeeriumide lagunemine venemaast eraldusid eesti läti leedu poola
kuningatee, mis viis Väike-Aasia lääne-osast Susa linna Lõuna-Iraanis. Kõigi nende abinõude tagajärjel oli Pärsia impeerium vallutusel põhineva hiigelriigi kohta silmapaistvalt stabiilne. Alistatud rahvad enamasti leppisid Pärsia ülemvõimuga. Seetõttu polnud Pärsia kuningatel üldjuhul tarvidust võtta ette karme karistusretki mässuliste alamate vastu. Kui tuligi ette allutatud rahvaste ülestõuse, siis suudeti need enamasti küllalt ruttu maha suruda. Vaid riigi muudest aladest geograafiliselt suhteliselt eraldatud Egiptus ei tahtnud Pärsia ülemvõimuga leppida ja tegi korduvaid ning vahel edukaidki katseid impeeriumist lahku lüüa. Zarathustra õpetus Pärslaste varasest usundist teame me üsna vähe peamiselt vaid seda, et tal oli mitmeid sarnasusi India usuga. See on ka loomulik, kui pärslaste ja India aarjalaste lähedast sugulust silmas pidada. Teame ka, et pärsia usus oli keskne tulekummardamine, ja et riitusi viisid läbi nn maagid
Gardie'd, Stenbockid, Ungern-Sternbergid ja Stackelbergid. Kuna mõis asus kariderohke mere vahetus naabruses, siis tegeldi seal tihti hätta sattunud laevameeste või laadungi päästmisega. Päästjaid peeti meeles hõbekarikate ja muude kingitustega. Mäletatakse ka seda, et nii mõnigi kord olnud mõisa aed täis kuivavaid sametkangaid ja muud peenemat kraami. Aasta enne oma surma (1909) müüs von Ungern-Sternberg suure osa siinsetest aladest H. Koganile, see omakorda aktsiaseltsile Viscosa, mis kavatses siia ehitada Eesti esimese kunstsiidivabriku. Põhiline töö käis aastail 1911-1914. Vabriku esimene etapp valmiski aastaks 1914, mil anti ka proovitoodang.Tooraineks vajalikku tselluloosi veeti Soomest ja Venemaalt. Alanud maailmasõda tõmbas kõigele kriipsu peale, vaevalt kuu aega töös olnud seadmed evakueeriti. Nimi aga jäi, isegi pärast seda kui Vene soldatid vabriku 1917. aastal õhku lasid. Uuesti
Partei (omakorda oponendid). Weimari vabariik kui parteide ohver. SAKSAMAA LIITVABARIIK (AL 1949): Perioodid 1945-1959 (Saksamaa jagatud II ms võitjate vahel okupatsioonitsoonideks), 1949- 1990 (SLV ja SDV) ja 1990 - ... (Bundesrepublik). Preisimaa kui Saksamaa tuumiku ja protestantliku ala hävitamine NSVL poolt II ms'is. Pärast 1949.a koosnes Saksamaa peamiselt katoliiklikest aladest (2/3 territooriumist), tegu harukordselt uuendusliku omadusega. USA poliitiliste mõjude domineerimine SLV korralduse loomisel. Saksamaa LV poliitilise süsteemi võrdlus: tugevad parteid ja liidumaad, riigikantsler kui riigivõim juht, presidendi võim sümboolne. Esialgsed lootused ida ja lääne pool ühendada luhtuvad peagi, edasiminek lääne-Saksa riiklusega. Kantsler Konrad Adenauer, võimul 1949-1963, Kristlikud demokraadid kui tugevam
Delegatsioonide eesotsas olid Churchill/Atlee, Truman, Stalin. · Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks: Inglismaa, USA, NSV, Prantsusmaa. NSV tsooni jäänud Berliin jagati neljaks sektoriks. · Saksa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati liitlaste kontrollnõukogu. · Tuli läbi viia Saksamaa demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine ja demokratiseerimine. Saksamaa pidi loobuma ida pool Oder-Neisset asuvatest aladest Poola kasuks ja Preisimaast. · Mõista kohut peamiste sõjakurjategijate üle (Nürnbergi kohtuprotsess) · Esitasid Jaapanile ultimaatumi kapituleerumise nõudega. NSV liit oli nõus sõdima Jaapaniga ainult tingimusel kui ta saab Kuriilid ja kogu Sahhalini. Jaapan ei alistunud. 6. augustil 1945 viskas USA pommi Hiroshimale, 9. augustil Nagasakile. 2. september 1945 Jaapan kapituleerus. Teise maailmasõja tagajärjed
konkurentsivõime, samuti metsanduse vähene jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis. Metsa uuendamine Metsa uuendamise eesmärk on järjepidevuse tagamiseks uue metsa tekke kiirendamine. Metsa uuendamise eelduseks on uuendusraied, mille aastamaht sõltub mitmetest teguritest nagu puiduturg, maksupoliitika, raieperioodide ilmastik jne. Raiestike tähtaegseks uuenemiseks on inventuuritulemuste kohaselt eeldusi enam kui 95%-l aladest. Kolmandal aastal peale raiet raiesmikel valdavalt moodustunud lehtpuu segapuistud. Erandina võib välja tuua männikud, mis on uuenenud valdavalt männi või kasega; kaasikud, mis on uuenenud põhiliselt kasega, ning hall-lepikud, kus raiejärgse noore metsa moodustab enamjaolt hall lepp. Hilisema diferentseerumise käigus loodusliku väljalangemise ning valgustusraiete tõttu väheneb järgnevatel aastatel lehtpuude arv puistus oluliselt. Lähtudes metsauuendamise ajaloolistest
vaatlusvõime, nad loevad palju, mõtlevad kriitiliselt ja sõltumatult. Töössesuhtumise ja huvide alal Töössesuhtumise ja huvide alal ilmnevad huvid teatud alade ja probleemide vastu, lapsed väldivad ühetaolisi töid, püüavad ülesandeid lahendada visalt ja täiuslikult, on enesekriitilised, sageli ei jää tulemustega rahule, neile meeldib töötada teistest sõltumatult, nad vajavad aega iseseisvaks mõtisklemiseks, huvituvad nn täiskasvanute aladest. Sotsiaalse käitumise alal Sotsiaalse käitumise alal andekad lapsed huvituvad moraalsetest küsimusest, ei allu autoriteetidele, ei lähe kaasa enamusega, on individualistlikud, ei võta kriitikata seisukohti omaks, võtavad hea meelega vastutuse endale, otsivad kaaslasi omasuguste seast, kuigi suhtlevad meeleldi ka teistega, oskavad asju näha teiste seisukohast. Unt, I. (2005). Andekas laps. Tallinn: Koolibri 5 3
Praegu on Kalimantani orangutangi järel ligi 45 000 isendit, kuid sellise metsade hävitamise jätkumisel võib olukord nendega olla samasugune nagu Sumatra orangutangil, keda on praegu järel alla 7500 isendi[13]. Aastatel 1992 kuni 2002 kaotas Kalimantan 39% oma orangutangide populatsioonist[14]. Praegu elab 60% Kalimantano orangutangitest väljaspool kaitse all olevaid metsi olevatel aladel, millelt raiutakse metsa kaubanduslikel eesmärkidel[13]. Kuigi ligi 10% saare aladest on mingisuguse kaitse all, siis tihti on need alad üksteisest isoleeritud suurte istanduste poolt. See tähendab, et bioloogiline läbikäimine nende metsade vahel väheneb ja seega ka bioloogiline mitmekesisus väheneb. Samuti taksitab selline isoleeritus loomade looduslikku rännet. Näitkes Kalimantani elevandid, keda on hetkel järel vaid ligi 1000 isendit, kaotavad nii oma migratsiooni teed ja sattuvad seeläbi järjest rohkem konflikti inimestega, kes töötavad istandustes
testamenti tõlkides mitmeid uusi sõnu. Mõningaid neist kasutatakse ka tänapäeval, nt. armo (arm), vanhurskas (õiglane).Agricola kasutas umbes 8500 sõna, neist 60% on siiani kasutuses. Soome keele murded jagunevad kahte rühma: läänemurded ja idamurded 9.Väljaränne Soomest erinevatel aegadel. Soomlased väljaspool Soomet. *5 mln Soomes 1 mln mujal 60ndatel oli kõige suurem väljaränne rootsi- üle poole mln inimese. *Pärast II ms-i oli järgmine suurem muutus. Soome loovutas aladest 12% ( nt käe loovutas) Ära võetud aladest kolisid soomlased aga oma riiki n-ö tagasi. ~420 000 in. EVAKKO=pagulased. Teadlikult paigutati neid mujale Soome elama. Periooditi: 1960.-70. siseränne, rännati ka palju Rootsi. Rootsis oli siis majanduslik kõrgaeg, tööjõudu oli väga vaja, Soomes aga tööpuudus. 1980.-90. Ümberasumine tagasi Soome, umbes pooled tulid tagasi. Palumuuttajad. 19. saj lõpp, 20.saj algus kullapalavik. Rännati Ameerikasse ja Kanadasse.
kahjustanud. Taani poliitika Põhja-Saksamaal 12.-13. sajand Taani pidas osalt Põhja-Saksa aladega kaubandust, osalt röövis neid. Varustas kala ja põllumajandussaadustega. Knut VI (1182-1202) kasutas ära Saksa-Rooma riigi nõrkust, vallutas suurema osa Pommerist, Holsteini, Mecklenburgi, Lüübeki, Hamburgi. Ülemvõimu laiendamine Läänemerel viis kokkupõrgeteni Saksa feodaalidega. Valdemar II võeti vangi, oli sunnitud loobuma kõigist taanlaste poolt vallutatud aladest Läänemere lõunarannikul. 13. sajandil Taanis kuningavõimu langus, feodaalide iseseisvuse kasv. Kodusõdadest huvitatud sakslased. Habsburgide esiletõus Habsburgid olid teisejärguline krahviperekond, kellel olid võrdlemisi väikesed alad Sveitsis ja Elsassis. Rudolf von Habsburg valiti 1273. aastal Saksa keisriks. Habsburgi krahvid tõsteti vürstide poolt troonile just nende nõrkuse pärast, arvestades, et nõrk keiser ei saa nende iseseisvust kõigutada
,,Jaga ja valitse" põhimõtete järgi. See tähendab: Läbirääkimised peeti ühekaupa ja kokkulepped peeti igaühega eraldi Kehtestati erinevat sõltumustingimused, et vältida alistatute ühinemist ja väljaastumist Elukorraldus jäeti üldiselt puutumata Poliitika Poliitika oli, et kõik vallutatud alade provintsid sõltusid Roomast ja Rooma valitses tsentraalse võimuga. Neid erinevaid provintse koheldi erinevat. Selleks, et seda paremini teostada: Võidetult aladest konfiskeeriti maad ja nendest loodi Rooma kolooniad. Strateegilistesse kohtadesse ehk kohtadet, mis oli sõjaliselt või majanduslikult kasulik. Need asustati siis Rooma kodanikega. Osa kogukondi, aga liidet otse Rooma riigiga ja need olid siis munitsiipiumid ehk omavalitused, kelle kodanikele anti ka Rooma kodakondsus. Need piirkonnad olid Rooma riigile truud. Ülejäänud piirkonnad olid lihtsalt Rooma liitlased
Viimane on kujunenud pikaajalise inimtegevuse tulemusel. Inimmõju lakates võib see pikapeale taas omandada loodusmaastiku ilme. Inimese jaoks on maastikud seega elu ja tegevusruumiks, mida ta muudab nii sotsiaalmajanduslikest kaalutlustest kui ka poliitilistest tõekspidamistest lähtudes. Varasemal ajal nähti maastikus vaid inimese elulisi vajadusi rahuldavat ressurssi, hiljem on hakatud hindama maastiku mittemateriaalseid väärtusi . Rannikud erinevad sisemaistest aladest nii looduse kui kasutuse poolest. Mere mõju ei piirdu ainult otsese üleujutuse ja aktiivsete rannaprotsessidega, soolased veepritsmed kanduvad tuulega kaugemale maa suunas, mõjutades eelkõige taimkatet. Merevee mõju võib avalduda ka pinnasevee kaudu. Kuigi merevee mõju rannast kaugenedes pidevalt väheneb, on see selgelt tajutav mikrokliimas ja selle kaudu ka taimede kasvutingimustes . Rannikumaastikus, eriti väikesaartel, on maastiku oluliseks kujundajaks linnud .
riigiabina antavast arenguabist säästva metsamajandamise valdkonnas. Lisaks sellele on EL 33% häältega kõige suurem osaleja Rahvusvahelises Troopilise Puidu Organisatsioonis.(1) ELi metsade seisukord on hea ning peegeldab sajanditepikkusi inimese ja looduse vahelisi suhteid. Enam kui 85% Euroopa metsadest majandatakse ja 50% neist on sertifitseeritud. Enam kui kaks kolmandikku Euroopa metsadest on poollooduslikud, ligi 12% metsade suhtes kohaldatakse kaitsemeetmeid. 30% Natura 2000 aladest on metsad. Euroopa tunnustatud metsanduskoolide abil toetab EL arvukate metsandusspetsialistide ja metsandustöötajate väljaõpet. Need isikud levitavad omakorda kogu maailmas säästva metsamajandamise põhimõtteid.(1) 7 Euroopa Liit osaleb ametlikult metsade kaitset ja säästvat majandamist käsitlevas üleeuroopalises Strasbourgi ja Helsingi protsessis. Samuti on EL kas otseselt või
peegeldab püsiva lumikatte lagunemise kaart. Lisaks enamsademetele etendab seal oma osa ka madalam õhutemperatuur, mis meie sularohkete talvede juures annab märgatava efekti lumikattes (Raukas 1995: 193). Kui otsida Eesti kliima juhtivat kujundajat, võiks selleks olla Atlandi ookeani põhjaosas Golfi hoovus ning Islandi miinimum. Viimane on tsüklonite sagedase tekkimise paik ning saab nime keskmise õhurõhu järgi, mis on ümbritsevatest aladest madalam. Kuigi ilmastikku Eestis mõjutavad ka antitsüklonid ning teatul määral mujal tekkinud madalrõhkkonnad, on ligi pooled päevad aastast mõjutatud Islandi lähistel kujunenud tsüklonitest: valitseb pilves või sajune ning tuuline ilm. Kokku on keskmisel aastal Eesti 132 tsükloni ja 65 antitsükloni mõju all. Kõikidest antitsüklonitest kolmandiku moodustab Skandinaavia kõrgrõhkkond, olles sellega kõige sagedasem ilusate ilmade kujundaja.
alamvaimulikud ja linnade esindajad (kaks rüütlit igast krahvkonnast ja kaks kodanikku igast linnast). Parlamendi eesmärgiks oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ning tagada nende osalus olulisemate küsimuste arutamisel. 2.4. Saja-aastane sõda: Normandia hertsogitena olid Inglise kuningad omanud arvestatavaid territooriume Prantsusmaal. Edukate abielude sõlmimise tulemusena oli 12. saj lõpuks läinud üle poole Prantsusmaa aladest Inglise kuningate võimu alla. Kasutades John I Maata vastasseisu oma vasallidega oli Prantsuse kuningas Philippe II Auguste (valitses 1185-1220) 13.saj alguseks hõivanud suurema osa Inglise kuningate valdustest Prantsusmaal. Uued võitlused Inglis- ja Prantsusmaa vahel puhkesid 14.saj, kui kuningas Edward III (valitses 1327-1377) sai kauge sugulasena ajendi taotleda Prantsusmaa trooni (ema Isabella oli Philippe IV Ilusa tütar). See viis üle sajandi (1337-1453) kestnud
rüütlit igast krahvkonnast ja kaks kodanikku igast linnast). Parlamendi eesmärgiks oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ning tagada nende osalus olulisemate küsimuste arutamisel. · Saja-aastane sõda: Normandia hertsogitena olid Inglise kuningad omanud arvestatavaid territooriume Prantsusmaal. Edukate abielude sõlmimise tulemusena oli 12.saj lõpuks läinud üle poole Prantsusmaa aladest Inglise kuningate võimu alla. Kasutades John I Maata vastasseisu oma vasallidega oli Prantsuse kuningas Philippe II Auguste (valitses 1185-1220) 13.saj alguseks hõivanud suurema osa Inglise kuningate valdustest Prantsusmaal. Uued võitlused Inglis- ja Prantsusmaa vahel puhkesid 14.saj, kui kuningas Edward III (valitses 1327- 1377) sai kauge sugulasena ajendi taotleda Prantsusmaa trooni (ema Isabella oli Philippe IV Ilusa tütar)
kaitsealadeks/hoiualadeks või püsielupaikadeks ja nende kaitse o korjamine ja kollektsioneerimine on keelatud o hävitatud elupaikade taastamine o „avalikustamine keelatud“ o ajaline liikumispiirang o kõik I kategooria liigid ja nende elupaigad/kasvukohad võetakse riikliku kaitse alla o vähemalt 50% esinduslikematest aladest, kus elab II kategooria liik o vähemalt 10% esinduslikematest aladest, kus elab III kategooria liik kaitsealused liigid ja jaotus eri kaitsekategooriate vahel: o I kategooria (lendorav, Euroopa naarits, ebapärlikarp, kõre, rohekärnkonn, kotkad, must toonekurg, väikepistrik, rabapistrik, rabapüü, väike-laukhani, tutkas, habekakk, siniraag, kassikakk, niidurüdi) – haruldased, hävimisohus,
Paul I- venemaa keiser(1796-1801) Aleksander Suvorov- Venemaa keisririigi väejuht, kelle juhtimisel ei kaotatud mitte ühtegi lahingut. Amiens’i rahu oli 25.märtsil 1802 Pr.maa Amiensi linnas Prantsusmaa ja UK vahel sõlmitud Rahulepinuga tunnustas UK Esimest Prantsusmaa vabariiki. See tähendas alatest 1798.a püsinud Napoleini-vastase teise koalitsiooni lagunemist. Lepinuga lepiti kokku sõjavangide vahetus, UK pidi loobuma enamusest I ja II koalitsioonisõjad vallutatud aladest: Kapimaa ja Hollanid Lääne-India tuli tagastada Bataavia Vabariigile ning Briti väed pidid lahukma Egiptusest. UK säilitas vaid kontrolli Tseiloni ja Trinidadi üle. Pr.maa nõustus väed välja viima Kirkuriigst ja Napoli kuningriigist. Rahu ei püsinud kaua, juba 18.mai 1803 kuulutas UK uuesti Pr.maale sõja. Luneville rahu- 1801 Austria ja Prantsuse vahel Kolmas koalitsioon (Ulmi lahing, Austerlitzi lahing, Pressburgi rahu, Trafalgari lahing)
Konföderatsioon liit. Modena Wilhelm oli paavsti legaat, kes moodustas Viru-, Järve- ja Läänemaast otse Rooma paavstile allutatud vaheriigi. 1238.a. sõlmiti Stensby leping, millega lahendati tüli Liivi ordu ja Taani vahel. Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos Viru- ja Harjumaaga, Järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi ida-suunas kavandatavateks vallutusteks sõjaline liit. Tulevikus ühiselt vallutatavatest aladest pidi kuningas saama 2/3, ordu 1/3. Läänisuhted olid maahärrade ja läänimeeste (vasallide) vahel, kus läänimees pidi maahärra kutsel osalema sõjaväes, vastutasuks selle eest, et saab maahärra maad kasutada. Maa-aadel aadel, kes asus elama vallutatud aladele. 1241. a. Taani hindamisraamat on mitmekesise sisuga pärgamentköide, mis sisaldab enda Väike Eestimaa ja Suur Eestimaa nimistut. Kärkna ja Padise kloostrid need olid kaks
kohal. Rahvastiku tihedus on 192,99 in/km². Alates 1950ndatest aastatest kuulub Itaalia maailma tugevaimate tööstusriikide hulka. Põhja-Itaalia toodab peamiselt teravilja, riisi, maisi, suhkrupeete, sojaube, liha, puuvilju ja piimatooteid. Lõuna- Itaalia on spetsialiseerunud puuviljade, juurviljade, oliivõli ja nisu tootmisele. Üle 80% riigi energiaallikatest imporditakse, sest siseriiklikuid energiaallikaid on vähe. Suurem osa Itaalia 10 miljoni hektari suurusest metsadega kaetud aladest asub Alpide piirkonnas Põhja-Itaalias. Vähesed ulatuslikud metsad kasvavad saartel, Kesk- või Lõuna-Itaalias. Itaalias on kõrgelt arenenud turism. Kasutatud kirjandus 27 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia 2) Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 3) MAAILMA ATLAS 4 )ENE 4 Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, Tallinn Kirjastus "Valgus" 5)http://www.nationsencyclopedia.com/economies/Europe/Italy.html
- Varakristlikus praktikas oli kristlaseks saamine pikaldane protsess - Õpilaseks vastuvõtmine toimis läi toimingu: Prima Signatio e. Esimene märgitsamine - Iiri kloostrid olid varakeskajal olulised keskused - 8. Sajandil tegid head mijsonitööd anglosakslased, madamaaldes. Bomfatius: tegutses Tyringis, Essenins jne. Asutas mitmeid kloostreid, taasrajas kirikuorganisatsiooni saksamaal.Köln, Meinz said peapiiskoppide residentsiedks - Saksa aladest lätudes ristiti lääneslaavi alad, keskne osa oli Magdeurgi piiskopkonnal - Tsehi aladel kohtusid ida ja läänekiriku misjonitegevused - Poolasse, ungarisse jõudis missionitegevus 11 sajandil - Skandinaavia ristiusustamisel mängis rolli Hamburg - Taani kunn Haarald lasi 826 end ristida - Norra ristiusustaja oli kunn Olaf Pyha - Rootsi sai kristlikuks 12. Saj alguses - 13, saj kristaniseeriti Liivi ka Preisimaa. Leedus alles 1385
(2) Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset. Katsete sooritamise järjekord lõppvõistlusel on vastupidine esimese kolme katse tulemuse põhjal saadud paremusjärjestusele.(2) Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus.(2) Kergejõustik on peamiselt individuaalsetest aladest koosnev spordiala. Kergejõustiku alasi võib liigitada( 1): 3.1 Jooksud ja käimine 3.2 Hüppealad 3.3. Tõukealad 3.4 Mitmevõistlus 6 Joonis 1 ja 2 illustreerivad kergejõustiku mitmekesisust. Joonis 1 KERGEJÕUSTIKU ALAD JOOKSUD JA KÄIMINE KIIRJOOKS TEATEJOOKS TÕKKEJOOKS KESK-JA
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
