Inkade arhitektuur Kunstiajalugu 2010 Tallinn Sisukord Sissejuhatus Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi, mille keskuseks oli Cuzco kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Impeerium ulatus tänapäeva Ecuadori, Colombia, Boliivia, Argentina ja Tsiili aladeni. Inkad rääkisid ketsua keelt ja kuulusid iidsesse indiaani hõimu. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sisetungi 1532. aastal. Inkade Impeeriumi asukoht, Cuzco piirkond Arhitektuur Inkade arhitektuur on valdavalt monumentaalne, hästi planeeritud ja põhiplaanilt lihtne
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskajal oli Euroopa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kui sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajatest ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne Euroopas. Varakeskaegses Lääne Euroopas jätkus linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli alguse saanud juba hilise Rooma keisririigi ajal. Bütsantsis jäi linnaelu langus küllalt ajutiseks, asendudes peagi taas elavnemisega. Lääne Euroopas linnaelu soikus järk-järgult. Olukord halvenes, kui araablased vallutasid Põhja-Aafrika ja Hispaania. Lõuna-Euroopa linna hakkasid üha sagedamini ründama saratseeni piraadid. Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati. Siiski püsis hulk Lõuna-Euroopa linnu oluliste keskustena kogu varakeskaja jooksul. Seevastu põhjapool suri linnaelu varakeskajal...
Lipp Vapp Peaminister Riigi asend ØPoola asub Euraasia mandril ja Euroopa maailmajaos ØNaaberriigid: Saksamaa, Tsehhi, Slovakkia, Ukraina, Valgevene, Leedu, Venemaa Loodus ØPinnamood Põhja-Poolas on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine (Tatrad, Karkonosze, Bieszczady, Pieniny mäestik jt) ØPoola maastik on mitmekesine: kõrgetest mägedest (Rysy mäetipp 2499m Tatra mäestikus) kuni merepinast allpool asuvate aladeni (Visla jõe suudmeala Zulawy -1,8m) ØPoola maastikus domineerivad põllud, aasad, puuviljaaiad, metsad ja järved ØPool riigi territooriumist asub 150 m kõrgusel merepinnas Kliima ØPoola kliima on parasvöötmeline (küllalt sarnane Eestile) ØKeskmine temperatuur talvel on -2 °C ja suvel 18 °C kraadi ØAasta keskmine sademete hulk on 495 mm Taimestik ØMetsad katavad 29,1% Poola pindalast
4. saj jagunes Rooma Keisririik lõplikult kaheks: ida-Rooma ja lääne-Rooma. 476. a lagunes lääne-Rooma keisririik ja alles jäi ida-Rooma keisri riik ehk Bütsants. Bütsantsi põhialad oli Balkani ps ja Väike-Aasia ps. Keisrivõim oli piiramatu. Pealinn oli Konstantinoopol. Bütsants oli kristlik riik. Kirikut hakati nimetama õigeusukirikuks: ida;patriarh- kirikupea. Ametlik keel: kreeka keel. Bütsantsi hiilgeaeg (527-565) Keiser Justinianuse valitsusaeg. Majanduses oli hiilgus. Justinianus vallutas mitmeid piirkondi: ida-Gootidelt (Itaalia) ja Vandaalidelt (Põhja-Ameerika). Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet: 1)Põhja suunast tungisid slaavlased ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa 2)Ida suunast tungisid araablased ja Bütsants kaotas Vahemere ida ranniku ja põhja-Aafrika alad 3) 11 saj tungisid Bütsantsi türklased-seldzukid. Aastal 1453 vallutati Konstantinoopol Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- va...
4. saj jagunes Rooma Keisririik lõplikult kaheks: ida-Rooma ja lääne-Rooma. 476. a lagunes lääne-Rooma keisririik ja alles jäi ida-Rooma keisri riik ehk Bütsants. Bütsantsi põhialad oli Balkani ps ja Väike-Aasia ps. Keisrivõim oli piiramatu. Pealinn oli Konstantinoopol. Bütsants oli kristlik riik. Kirikut hakati nimetama õigeusukirikuks: ida;patriarh- kirikupea. Ametlik keel: kreeka keel. Bütsantsi hiilgeaeg (527-565) Keiser Justinianuse valitsusaeg. Majanduses oli hiilgus. Justinianus vallutas mitmeid piirkondi: ida-Gootidelt (Itaalia) ja Vandaalidelt (Põhja-Ameerika). Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet: 1)Põhja suunast tungisid slaavlased ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa 2)Ida suunast tungisid araablased ja Bütsants kaotas Vahemere ida ranniku ja põhja-Aafrika alad 3) 11 saj tungisid Bütsantsi türklased-seldzukid. Aastal 1453 vallutati Konstantinoopol Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- va...
Poola Geograafiline asukoht Poola asub Kesk-Euroopas ja piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga . Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Poolas kehtib Kesk-Euroopa aeg, mis on tund taga Eestis kehtivast ajast. Poola maastik on mitmekesine: kõrgetest mägedest (Rysy mäetipp 2499 m Tatra mäestikus) kuni merepinnast allpool asuvate aladeni (Visla suudmeala Zulawy: -1,8 m). Pool riigi territooriumist asub 150 m kõrgusel merepinnast. Riigi keskosa moodustavad Masoovia-Podlaasia, Suur-Poola ja Sileesia madalikud, neist põhja poole jäävad Kagu-Eesti sarnane moreenkünkaala (läänes Pomorje, idas Masuuria kõrgustik) ning Läänemere kohati künklik rannikumadalik. Riigi lõunaserv on mägine, idas Karpaadid, maailma väikseima kõrgmäestiku Tatrate põhjaosa, läänes Põhja-Sudeedid
hukkunud sõjameeste laibad hukkunud sõdalaste valda Valhallasse. Nägid maailma kolmeosalise ilmapuuna: ülemised oksad ulatusid taeva, alumised põrgu. Pärimuse järgi pidi maailm hävinema hea ja kurja viimses võitluses-ragnarökis BÜTSANTS: Ühiskond: maaharijad olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud, roomlased, kreeka keel. Kaubandussidemed ulatusid Indiani, Hiinani, idaslaavlaste ja soomeugrilaste aladeni. Konstantinoopoli kaupmehed ja käsitöölised koondusid äri- ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse. Riiklik korraldus: keiser oli piiramatu võimuga, senat andis keisrile vaid nõu. Keiser oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Keisri nimetas ametisse armee, senat ja rahvas. Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, millist värvi kaarikuvõistkonda toetati, keisrile allusid riigielu valdkondi korraldavad ametnikkonnad
INKAD Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi. Inkade impeeriumi keskuseks oli Cuzco kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Impeerium ulatus tänapäeva Ecuadori, Colombia, Boliivia, Argentina ja Tsiili aladeni. Nad rääkisid ketsua keelt ja kuulusid iidsesse indiaani hõimu. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sisetungi 1532. aastal. Inkade kõrgkultuur Sellele, et nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud, viitab üpris palju fakte. Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus. Neil olid
näinud enam kunagi oma kodumaad. Aleksandri suurriik ulatus Makedooniast Induse jõeni ja Araali merest Egiptuseni. Võrdluseks tänapäevaga oleks see kui valitseda Kreekast ja Albaaniast Euroopas kuni Pakistanini ja Egiptusest läbi Israeli, Liibanoni ja Süüria kuni Armeenia ja Afganistanini kokku 21 tänapäeva riiki. See oli suurim riik, mida maailm oli kunagi näinud. Tagasipöördumine ja surm Kaheksa aastat hiljem on Aleksandi sõjavägi jõudnud India aladeni, tema sõjamehed on väsinud pidevatest rännakutest ja lahingutest. Nad on väsinud ja ei soovi enam võõral maal sõdida. Nad paluvad Aleksandril tagasi pöörduda. Nördinud Aleksander võtab siiski vastu otsuse tagasi pöörduda. Tagasitulek kestis 3 aastat ning kahjuks ei jõudnudki Aleksander kunagi koju tagasi. Tal tekkis haigus (mõnede arvates malaaria või tüüfus) väga kõrge palavikuga ning mõni nädal hiljem ta suri 33 aasta vanuses
Preisimaa) ja osaliselt ka Poola ning Venemaa alal. See oli mesoliitikumi aegse Kunda kultuuri järeltulija ja selel järglaaseks oli omakorda Kammkeraamika kultuur. Asukad olid sel ajal kütid-korilased. Kultuur sai nime Narva jõe järgi. *Kammkeraamika kultuur- neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.Kammkeraamika kultuur levis Läänemere ääres Põhja- Soomest ja Karjalast kuni Läti aladeni, hõlmates ka Eestit ja Loode-Venemaad. Kammkeraamika kultuuri esimene ajajärk, tüüpilise kammkeraamika kultuur, jõudis Eestisse umbes 4000 eKr ja kestis paar sajandit. Selle kultuuri tuumikpiirkonnaks on pakutud Karjalat, kust kultuur laiematele aladele levis. *Nöörkeraamika kultuur- hakkas levima Eestis 3000. aasta paiku eKr . Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Teiseks iseloomulikuks
10. Millest tulenes keskaegse Liivimaa sisepoliitiline ebastabiilsus? Millised oli Vana-Liivimaa suhted naabritega? Sisepoliitiline ebastabiilsus tulenes sellest, et Liivimaa oli killustatud, ühtset võimu ei olnud, maaisandad üksteisega läbi ei saanud - toimus võimuvõitlus. Suhted Novgorodi ja Pihkva vastastikused rüüsteretked, kus edu ei saavutatud. Suhted Leedu hõimudega korraldasid rüüsteretki, millest osad jõudsid välja ka Eesti aladeni. Suhted Moskva riigiga Moskva tugevnemine suurendas Venemaa poolt lähtuvat ohtu Vana-Liivimaale. 11. Mida tähendab väide, et keskaegne ühiskond oli agraarühiskond? Iseloomusta talupoegade sotsiaalset liigitust. Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 15. sajandil? Põhiline osa rahvastikust elas maal, kus tegeleti karjakasvatusega ja põllutööga - maa oli peamine väärtus. Jagunesid viieks: Maavabad (kõrgeim kiht); vabad talupojad (tasusid
läinud edukad, lisaks ei aidanud sellele kaasa tõsiasi, et Saksamaa oli praktiliselt üksi terve maailma vastu. 1943. aastal Teherani konverentsil otsustasid juhtivate riikide juhid ning pandi paika esialgne kava Saksamaa purustamiseks. Isegi sakslased teadsid, et sõda on praktiliselt võitmatu. 1944. aasta suvel saabusid USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud Normandiasse, kust hakati vaikselt Saksamaa poole liikuma. 1945. aastal jõudis Punaarmee juba Saksamaa aladeni. 1945. aasta veebruaris toimunud Jalta konverentsil kooskõlastati lõplik Saksamaa purustamise korraldus, ning mai kuus juba vallutati Berliin. Selleks ajaks oli Hitler juba surnud, kes tegi 30. aprillil 1945 enesetappu Riigikantselei punkris. Hitler oli endale kuuli pähe lasknud. Sellega sai ka lõpu Hitleri ja Töölispartei plaanid maailma vallutuseks. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler http://et.wikipedia.org/wiki/Holokaust_Eestis http://www.annaabi
Bütsantsi kaubandust, kuid Konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaadega ei katkenud. Suur osa Euroope ja idamaade kaubandustest tomus Bütsantsi kaudu ja nii riik kui ka kaupmeeskond võitis sellest suurt tulu. Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Musta merre suubuvaid Ida-Euroopa jõgesid pidi idaslaavlaste ning soomeugrilaste aladeni. Nii kaubandus kui ka käsitöö põhinesid ühelt poolt eraettevõtlusel, kuid olid teiselt poolt riigi valvsa kontrolli all. Konstantinoopoli kaupmehed ja käsitöölised koondusid äri- ja ametiühhingutesse, s.o. kolleegiumitesse, mis tegutsesid valvsalt riigi ettekirjutustele. Käsitöölised tegutsesid tagasihoidlike väikeettevõtjatena, kes ise ka vähemalt osa oma kaubast müüsid. Kaupmeeste seas oli jõukuselt ja sotsiaalselt positsioonilt üsna erinevaid inimesi
Varakeskaeg Keskaja piirid on kokkuleppelised.Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas · Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) · Ameerika avastamist Kolumbuse poolt( 1492) · Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal( 1517) Varakeskajal oli Europpa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud( V-X saj) Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu(XI-XIII saj) Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemiaelanikkonna vähenemise ja majandulikke raskusi( XIV-XV saj) Kronoloogia: · 486. a- frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. · 529. a-Püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino k...
Tööriistad: kivikirved, ahingud, harpuunid, nooleotsad, pistodad. Tegevusalad: kalastamine, jaht, korilus, hülgeküttimine. Päritolu: soome-ugrilased, indoeurooplased 7.Millist kultuuri nimetatakse kammkeraamika kultuuriks? Vastus. U 4000. eKr. Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi. Kammkeraamika kultuur levis Läänemere ääres Põhja-Soomest ja Karjalast kuni Läti aladeni, hõlmates ka Eestit ja Loode-Venemaad. Savinõude välispinnal lohukesed ja väiksemad täkete read. Tehti kammi meenutava hambulise templiga. 8.Mis iseloomustab venekirveste kultuuri ja asukaid? Vastus.Venekirveste kultuur- Umbes 2500 aasta paiku e.Kr .(neoliitikumis) jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Uutele
Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Põhjalaius: 49° - 55°, suurem osa Saksamaast, Inglismaast ning Ukrainast samadel laiuskraadidel. Idapikkus: 14° - 24°, suurem osa Rootsist, kogu Kreeka, Slovakkia ja Ungari ja Eesti saared mahuvad samade pikkuskraadide vahele.Poolas kehtib Kesk-Euroopa aeg CET=GMT+1, mis on tund taga Eestis kehtivast ajast. Poola maastik on mitmekesine: kõrgetest mägedest (Rysy mäetipp 2499 m Tatra mäestikus) kuni merepinnast allpool asuvate aladeni (Visla suudmeala Zulawy: -1,8 m). Pool riigi territooriumist asub 150 m kõrgusel merepinnast. Riigi keskosa moodustavad Masoovia-Podlaasia, Suur-Poola ja Sileesia madalikud, neist põhja poole jäävad Kagu-Eesti sarnane moreenkünkaala (läänes Pomorje, idas Masuuria kõrgustik) ning Läänemere kohati künklik rannikumadalik. Riigi lõunaserv on mägine, idas Karpaadid, maailma väikseima kõrgmäestiku Tatrate põhjaosa (lõunaosa asub Slovakkias), läänes Põhja-Sudeedid
tegu. 1. ARISTOTELESE I RAAMAT Aristoteles on jaganud inimtegevused neljaks valdkonnaks: - Technê - praktiline oskustöö. Aluseks on teatud seadmus ( hexis ) millegi loomiseks (poiêtikê). - Methodos- Teoreetiline uurimistöö - Praxis- tegutsemine üldiselt - Proairesis tegutsemine kindla valiku alusel Igal tegevusvaldkonnal alatest kunstist kuni praktiliste aladeni on suundumus mingi hüve poole. Hüve (kr. Agathon) võib olla erinevatel juhtudel eesmärgiks üldse, see mida tahetakse saada, sõltumata selle seosest eetilise plaaniga. Aristoteles uurides hüvesid jõudis järeldusele, et selleks on õnn. Aga mis on õnn ja millest ta sõltub? Enamik inimesi väidavad, et õnn on hea elu- naudingud, rikkus ja kuulsus. Teisel juhul on arvatud, et lisaks neile hüvedele on hoopis hüve iseeneses, mis ongi kõigi hüvede aluseks
KORDAMISKÜSIMUSED HÜDROSFÄÄR 1. Tead vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed, oskad iseloomustada suur ja väikest veeringet. Maailmameri: mered, ookeanid Siseveed: jõed, järved, põhjavesi. Väike veeringe toimub ainult hüdrosfääri ja atmosfääri vahel. Suur toimub atmo-(veeaur), lito-(põhjavesi), hüdro-, pedo-(mullavesi), ja biosfääride(organismide koostises olev vesi) vahel. 2. Millised Maa piirkonnad saavad kõige rohkem sademeid ja millised kõige vähem, mis põhjustab selle? Kõige rohkem saavad madalrõhualad, eriti ekvaator, ning seda veel mõjutavad mussoontuuled ja mägised alad (need tegurid suurendavad sademete hulka.) Vähe sademeid: pöörijoontel, sest seal on laskuvad õhuvoolud ja kõrgrõhuala; mandri sisealadel, sest seal on aurumine väike ja mere/ookeani aur(vesi) ei jõua nende aladeni; polaaraladel, sest seal on kõrgrõhkkond ja aurab...
saj. eKr Inglismaale 2 retke, kuid neid retki ei saa kokkuvõttes edukateks nimetada. Caesari märkmed on oluliseks allikateks Inglismaa varaseima ajaloo uurimisel. Ligi sajand hiljem 1. saj. pKr. keiser Nero ajal - läksid roomlased ,,uuele katsele". Roomlaste järeldus: saar on väärtusetu, sõdida selle nimel ei tasu, ainsaks väärtuseks on sitked orjad. Roomlastele osutati visa vastupanu, kuid järk-järgult õnnestus roomlastel oma võim kuni enam-vähem tänapäeva Soti aladeni kehtestada. Selle kinnituseks ning kaitseks sõjakate soti hõimude vastu lasi Rooma keiser Hadrianus rajada tugeva müüri. Hadrianuse vall: -Loe läbi Hadrianuse valliga seotud uudis ajalehest ,,Postimees" http://www.postimees.ee/060605/esileht/meelelahutus/166836.php .
ent ka kalapüük ja küttimine olid jätkuvalt olulised. Skandinaavia ja Islandi saagades esineb Karjala (Kyrjala, Kaerjaland, Karela) juba alates 8. sajandist. Ilmselt oli karjalastel Skandinaavia viikingitega nii sõjalisi kui kaubanduslikke kokkupuuteid. 10. sajandist on teateid Korela-nimelisest asulast Laadoga läänerannal (soome keeles Käkisalmi, praegu Priozjorsk). Vene allikais mainitakse Karjalat (Korela) esmakordselt 1143. 9. sajandi lõpul tekkinud Kiievi Russ ulatus karjalaste aladeni ning järgnevate sajandite jooksul läks Karjala kannase lõuna- ja idaosa selle riigi koosseisu. Idapoolsetest karjalastest said Kiievi Russi vasallid ning nad võtsid vastu õigeusu. Kiievi Russi valdused praeguse Venemaa loodeosas päris 1132. iseseisvunud Novgorodi feodaalvabariik. Osa karjalasi liikus 11.-12. sajandil idaslaavi ülemvõimu ees taandudes põhja ja itta. Neid alasid seni hõredalt asustanud, peamiselt küttimisest ja kalapüügist elatuvaid saame püüti
Venemaa tung ida poole, selle aluseks Euroopa kesksus ja veendumus, et mujal asuvad maad on tühjad, hõivamata ja asustatud metsikute hordidega, nendega saab rääkida vaid vägivalla keeles ehk neid vallutades. Koloniaalpoliitika põhimõtted: unifitseerimine (kogu riigi ühetaoliseks muutmine), bürokratiseerimine (seaduste kehtestamine ning ellu viimine), venestamine (alates venelaste asustamisest vallutatud aladeni kuni selleni, et põlisrahval keelati rääkida ja kirjutada emakeeles) kõige ulatuslikumalt kehtestati venestamispoliitikat äärealadel, sh Balti kubermangudes Ühiskonna militariseeritus Vene impeerium tekkis tänu Peeter I loodud regulaararmee- massiarmee. Sõjaväest sai impeeriumi üks tugialasid, omaette riik riigis 1716 sõjaväemäärustik oli kogu ühiskonnaelu, ka tsiviilelu korraldamise aluseks,
Skandinaavia ja Islandi saagades esineb Karjala (Kyrjala, Kaerjaland, Karela) juba alates 8. sajandist. Ilmselt oli karjalastel Skandinaavia viikingitega nii sõjalisi kui kaubanduslikke kokkupuuteid. 10. sajandist on teateid Korela-nimelisest asulast Laadoga läänerannal 5 (soome k Käkisalmi, praegu Priozjorsk). Vene allikais mainitakse Karjalat (Korela) esmakordselt 1143. 9. sajandi lõpul tekkinud Kiievi Russ ulatus karjalaste aladeni ning järgnevate sajandite jooksul läks Karjala kannase lõuna- ja idaosa selle riigi koosseisu. Idapoolsetest karjalastest said Kiievi Russi vasallid ning nad võtsid vastu õigeusu. Kiievi Russi valdused praeguse Venemaa loodeosas päris 1132. iseseisvunud Novgorodi feodaalvabariik. Osa karjalasi liikus 11.-12. sajandil idaslaavi ülemvõimu ees taandudes põhja ja itta. Neid alasid seni hõredalt asustanud, peamiselt küttimisest ja kalapüügist elatuvaid
ESSEE: ARISTOTELES:NICOMACHOSE EETIKA I JA V ÕIGUSFILOSOOFIA AJALUGU Aristoteles on üks tähtsamaid Antiik- Kreeka filosoofe ( s: 384- 322 a.e.Kr). Temale omistatavaid töid on umbes 400, nii on jutustanud kirjanik Diogenes Laertios. Aristoteles on tegelnud oma teostes suuremalt jaolt inimestega seotud filosoofilistest probleemidest, mis moodustavad läänemaailma mõtteloo ja filosoofia aluse. Ka Nikomachose eetika, mis on üks kolmest Aristotelese eetikaalasest teosest, käsitleb kõige inimlikumat küsimust -- kuidas elada ja kuidas olla õnnelik. Järgnevalt uurin lähemalt Aristotelese. Nikomachose eetika I ja V raamatut. Aluseks võttes professor Anne Lille tõlgitud ja kommenteeritud väljaannet. Omaltpoolt sisu kommenteerides annan kokkuvõtliku ülevaate antud raamatute põhilisest sisust, käsitletavatest probleemidest ja mõistetest. Esimesest raamatust leiame vastuseid küsimustele, kuidas õnnelikult elada? Mis on hüved ja milline on hüvede ...
(Eesti Rahva Muuseum, 2015) 9 5. Ajalugu Esimese aastatuhande teisel poolel pKr oli karjalaste tuumikalaks ilmselt Laadoga järve ja Soome lahe vahel asuv Karjala maakitsus. Skandinaavia ja Islandi saagades esineb Karjala juba 8. sajandist alates. 10. sajandist on teateid Korela-nimelisest asulast Laadoga läänerannal. Vene allikais mainitakse Karjalat (Korela) esmakordselt 1143. 9. sajandi lõpul tekkinud Kiievi Russ ulatus karjalaste aladeni ning järgnevate sajandite jooksul läks Karjala kannase lõuna- ja idaosa selle riigi koosseisu. (Eesti Rahva Muuseum, 2015) Osa karjalasi liikus 11.-12. sajandil idaslaavi ülemvõimu ees taandudes põhja, kus elasid saamid, samuti liiguti ka itta. Laadoga ja Äänisjärve vahelisel alal segunesid karjalased põhja suunas liikunud vepslastega. Nii tekkisid aunuse- ja lüüdikarjalased. Karjala asustus levis ka lääne suunas
) ookeanides ja meredes tüüpilised asukad. Normaalse soolsusega meredes võib mitmesuguseid meritähti näha ka otse ranna juures. Ükski meritähtede klassi liik ei ole suutnund kohastuda eluga magevetes. Tugevasti magestatud veega meredes meritähed kas puuduvad (näiteks Aasovi ja Kaspia meri) või tungivad neisse vaid üksikud liigid, suutmata seal normaalselt sigida. Nii tungivad vereva meritähe täiskasvanud isendid Läänemere lääneossa kuni 8 soolsusega aladeni. Kuid nähtavasti pole liik vee sellise tugeva magenemise puhul võimeline sigima ja tema populatsioon püsib Läänemere lääneosas seetõttu, et põhjalaskumiseks valmis vastsed kanduvad siia Taani väinadest, kus vee soolsus on kõrgem. Ainus Vahemerest Musta merre tunginud meritäht elab aga üksnes selle kõige soolasemas edelanurgas Bosporuse väina ligidal ega ole suutnud mere ülejäänud osi asustada. Meritähtede soolalembesus on
Eelkõige taotletakse värvitoredust ning dekoratiivsust · Põimmustrid üksteisega läbi põimunud jooned ja paelad o Laenatud sarmaatidelt, kes omakorda said mõjutust ilmselt Aasiast goodid puutusid kokku ning nende kaudu levis see kogu Euroopasse Loomakujud · Rr-i kullassepakunsti tooteid leitud kõikjalt Euroopast, Hispaaniast Doonau-äärsete aladeni · Miniatuurmaalikunst o Rikkalik initsiaalide kaunistamine Tekib Lääne-Euroopas varem kui Bütsantsis Suurepärasteks näideteks Iiri- ja Inglismaa · Iseloomult kalligraafilis- lineaarne 2
keiser Sigismundi juhtimisel mitu hussiitidevastast ristisõda, kuid said iga kord lüüa. Taboriidid tegid retki naabermaadele ja levitasid oma õpetust. Hussiitide edust hoolimata põhjustasid pikka aega kestnud sõja tagajärjel tekkinud majandusraskused Tšehhis rahutaotluse. UNGARI VÕITLUSED TÜRKLASTEGA 14-15. SAJANDIL: 14.sajandi lõpul tungisid Türgi väed Euroopasse ja selle käigus ründasid ühtlasi ka Ungari vasallriike. Aastatel 1395-1396 jõudsid türklased viimaks ka Ungari aladeni ning alistasid Põhja-Bulgaaria, Vidini ja Dobrudža. 1402 vallutas Timur mõneks ajaks Türgi ning seetõttu vähenes oht ka türklaste ülemvõimu ees. Aastaks 1413 ühendati Türgi uuesti ning juba 1416 ja 1418. aastal võtsid türklased ette uusi rüüsteretki Ungari aladele. 1437 võtsid ungarlased türklastelt tagasi Smerdevo. Vahemikus 1440-41 vallutasid türklased Bulgaaria, osa Serbiast ja Bosniast ning Hertsegoviina. 1440 piirasid türklased Belgradi ning lõpuks ka vallutasid selle
LEEDU SUURVÜRSTIRIIK Millised riigid mõjutasid peamiselt. Vana-venemaa ja Poola. Vene riik tekkis 9. saj lõpul keskusega Kiievis. Nagu ilmneb vene Letopissidest 10.saj lõpul 11.saj algul ulatusid Kiievi vürsti valutusretked Leedu aladeni. 983 a. Korraldas ta sõjakäigu japiidide vastu, rahvusrühm, kellest suur osa sulas hiljem leedu rahva hulka. 988 võttis Kiievi Vladimir Konstantinoopolist vastu ristiusu ja üritas Konstantinoopolist lähtuvalt laiendada oma piire. 950 Kiievi kroonikates juttu kahest leedu hõimust, kui suurvürsti maksukohuslastest. 11. saj lõpul hakkas Kiievi keskuse võim vähenema ja Leedule said olulisemaks väiksed Vene vürstiriigid naabruses. Juba 12
kombinatsiooni alusel käsitleda alamliigist väiksema geograafilise süstemaatilise üksusena natio baltica (Mikelsaar, 1984). Viimase piirides on sigimisbioloogiliselt eraldatavad 2 rassi: süvikukudulest (P. flesus trachurus natio baltica infranatio pelagicus) ja rannikukudulest (P. fl. tr. natio baltica infranatio sublitoralis) (Mikelsaar, 1957; ref. Mikelsaar, 1984). Süvikukudulestad koevad Gotlandi süviku piirkonnas kuni Hiiumaast lääne pool olevate aladeni, teise rassi lestad rannikumadalatel 4-22(27) m sügavusel, peamiselt Soome lahe keskosa poolsaarte ja saarte tippudes 26. pikkuskraadist lääne pool, ka Soome edelaranniku vetes ning tôenäoliselt paiguti ka meie läänesaarte rannikupiirkondades. Süvikukudulestad koevad normaaltingimustes aprillis-mais, rannikukudulestad, vähemalt Soome lahes, hiljem, peamiselt mais-juunis. Süvikukudulestade mari on pelaagiline, rannikukudulestadel ainult väga lühikese hôljumisvôimega
dünastiast. Sõdis edukalt Napoli, Veneetsia ja Leeduga, alistas Horvaatia ja Dalmaatsia. Andis 1364 Poola aadlile Kosice privileegi. Rajas Ungari suurriigi, sedaes Bulgaaria, Bosnia, Serbia, Valahhia ja Moldova Ungarist vasallisõltuvusse. Ungari võitlused türklastega 14.-15. sajandil 14.sajandi lõpul tungisid Türgi väed Euroopasse ja selle käigus ründasid ühtlasi ka Ungari vasallriike. Aastatel 1395-1396 jõudsid türklased viimaks ka Ungari aladeni ning alistasid Põhja-Bulgaaria, Vidini ja Dobrudza. 1402 vallutas Timur mõneks ajaks Türgi ning seetõttu vähenes oht ka türklaste ülemvõimu ees. Aastaks 1413 ühendati Türgi uuesti ning juba 1416 ja 1418. aastal võtsid türklased ette uusi rüüsteretki Ungari aladele. 1437 võtsid ungarlased türklastelt tagasi Smerdevo. Vahemikus 1440-41 vallutasid türklased Bulgaaria, osa Serbiast ja Bosniast ning Hertsegoviina. 1440 piirasid türklased Belgradi ning lõpuks ka vallutasid selle
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa ...
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasi...
oli vaja vastaseisu Sigismund III-le. Gustavile on üheks eesmärgiks see vastuolu ka lahendada. Sõda Poolaga saab alguse 1617 suvel, Gustav saadab oma laevastiku Pärnu alla. Peale paaripäevast piiramist linn kapituleerub 8. augustil 1617. Pärnust saab rootslaste sõjaline tugipunkt edasisteks vallutusteks. Piirkond, mida Gustav vallutada suutis oli tegelikult suurem, kuid seda ei suudetud hoida. Rootsil alasid kuni tp Läti aladeni. Tegelikult peale 1617 a sõjalist tegevust väga ei tule. Silma paistetakse vastastikku rüüstamisega.1618 a otsustatakse taas sõlmida relvarahu, seda 2 a , kestab kuni novembrini 1620. Kevadel 1621 otsustab Gustav II Adolf viia oma Liivimaa kampaania lõpuni, teeb mitmeid pöördumisi Sigismundile. Soovis,et Sigismund loobuks troonipretensioonidest, oli valmis tagasi andma Pärnu linna. Seda kokkulepet ei tulnud, Sigismund III lihtsalt keeldus sellest
olulised. Skandinaavia ja Islandi saagades esineb Karjala (Kyrjala, Kaerjaland, Karela) juba alates 8. sajandist. Ilmselt oli karjalastel Skandinaavia viikingitega nii sõjalisi kui kaubanduslikke kokkupuuteid. 10. sajandist on teateid Korela- nimelisest asulast Laadoga läänerannal (soome k Käkisalmi, praegu Priozjorsk). Vene allikais mainitakse Karjalat (Korela) esmakordselt 1143. 9. sajandi lõpul tekkinud Kiievi Russ ulatus karjalaste aladeni ning järgnevate sajandite jooksul läks Karjala kannase lõuna- ja idaosa selle riigi koosseisu. Idapoolsetest karjalastest said Kiievi Russi vasallid ning nad võtsid vastu õigeusu. Kiievi Russi valdused praeguse Venemaa loodeosas päris 1132. aastal iseseisvunud Novgorodi feodaalvabariik. Osa karjalasi liikus 11.-12. sajandil idaslaavi ülemvõimu ees taandudes põhja ja itta. Neid alasid seni hõredalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
