kunagi. Egiptuse riik püsis terviklikuna aastatuhandeid. Küsimused aitavad arutelu luua! Arutelu klassiga : Võrdleme Mesopotaamia linnriike ja Egiptuse riiki. Mis on sarnased jooned ja mis on erinev ? Hieroglüüfkiri (lk 64) Koos riigiga tekkis ka kiri. Põhiliselt sellepärast, et valitsejate jaoks oli tarvis üles märkida andami suurust. Esimesed protohieroglüüfid Egiptuse aladelt pärinevad 33. sajandist eKr. Ja midagi hieroglüüfe meenutavat on leitud veel seitse sajandit kaugemalt. Väga kaua aega ei õnnestunud hieroglüüfe lahti seletada. Tõsisem läbimurre saabus alles aastal 1799, kui Napoleon Bonaparte'i sõjakäigul Egiptusesse avastati nn Rosetta kivi - kus oli tekst (aastast 196 e.m.a.) kirjutatud kõrvuti kolmes kirjas - kreeka tähestikku, muinas-Egiptuse hieroglüüfe ja nende rahvalikumat vormi kasutades
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen .hr ROK-i kood CRO Telefonikood 385 AJALOOLISED MÕJUTUSED TEISTE RAHVUSGRUPPIDE POOLT JA MÕJUTUSTE PEAMISED AJAJÄRGUD 4 Roomlased alustasid Horvaatia ala vallutustega 3.sajandil eKr. Horvaatia hertsogkond tekkis esimest korda 8. sajandil. Umbes 625. aastal saabusid Horvaatia aladele slaavi hõimud. praegustelt Poola aladelt. Serbid liikusid Kagu-Serbia aladele ja laiendasid oma mõjualasid läände ja lõunasse. Horvaadi hõimud liikusid Horvaatia aladele ja okupeerisid endised rooma provintsid: Dalmaatsia ja Pannoonia põhjas. 9. sajandi alguses võtsid mõlemad asundused omaks kristluse, kuid põhja-horvaadid langesid Frangi riigi mõju alla ning Dalmaatsias elavad horvaadid Bütsantsi riigi mõju alla. Trpimir, Domagoj Dalmaatsia vürst Tomislav ühendas mõlemad rühmad 925.
Lisajõed toovad Amazonasesse suure hulga sogast vett ja tänu neile kannab Amazonas igal aastal ookeani umbes 1 mlrd. t muda ja muid setteid. Suurt deltat tal siiski ei ole. Ookeani tõusulaine ulatub mitusada kilomeetrit jõgepidi üles, see puhastab jõesängi ja kannab enamiku setteid kaugele ookeani. Amazonas voolab ekvatoriaalse kliimaga alal, seepärast pole veetaseme kõikumised kuigi suured. Neid põhjustavad vaid lõuna poolt, lähisekvatoriaalse kliima aladelt saabuvad lisajõed, millel esineb suvine suurvesi. Kuid isegi väikesed veetaseme kõikumised põhjustavad suuri üleujutusi, sest nii Amazonas kui ka ta lisajõed voolavad väga tasasel madalikul laugete kallaste vahel. Üleujutus võib kesta kuid. Amazonase jõgi 5 Taimestik Jõgede läheduses asub kohati kuni kümnete kilomeetrite laiune üleujutatav metsaribana, mida
Kordamisküsimused. 1.1Iiri saagad Kultuur Euroopas arenes koos muutustega ühiskonnas, milles võib eristada kahte perioodi 1. üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele(kuni10.saj.) 2. Väljakujunenud feodaalajastu.(11-13.saj.) Esimene periood oli kultuuriliselt vaesem,sealt on säilinud üksikuid kirjanduslikke tekste:näit.anglosaksi eepos "Beowulf." Risttiusk ei soosinud rahvaloomingut, mis põhines paganlikele uskumustele. Ja Euroopa mandril hävitati peaaegu täielikult.Müüdid ja rahvapärimused säilusid aga IIRIMAAL. Iirimaa asustanud keltide seas olid laulikud suure au sees.Meieni jõudnud saagad ja laulud kujunesid arvatavasti 2-7.saj.-l. Laulikuid-jutuvestjaid kutsuti 1. filideks, kes olid kuninga lähikonnast ja jäädvustasid sugukondade sugupuud, muistseid müüte ja uskumusi. 2. bardideks, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejatele ja sangaritele. Ristiusu võtsid keldid vastu rahulikult.Filide j...
mille tulemusena võivad tekkida superumbrohud või võib kaduda populatsiooni geneetiline informatsioon selle asendumise ja geneetilise segunemise tõttu. • Negatiivse keskkonnamõjuga on sellised geenmuundatud põllukultuurid, mis on muudetud mürgikindlaks. • Sellistel puhkudel tekib põlluharijail võimalus kasutada senisest suuremat mürgikogust ning protsessi käigus hävib suur hulk liike ka põlluga külgnevailt aladelt. • Suurte ainehulkade puhul on alati ka oht, et mürkained imbuvad kas põhjavette või kantakse need pinnaveega naaberaladele, sageli kraavide kaudu veekogudesse.
(6)Valitsevad õhumassid, püsivad tuuled) Üldine õhuringlus: Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri Üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. Kui Maa pind oleks täiesti ühtlane ja Maa ei pöörleks, siis oleks üldine õhutsirkulatsioon lihtne. Ekvaatorilähedastelt aladelt tõuseks soe õhk ülespoole ja valguks sealt. Pooluste suunas, jahe õhk liiguks aga pooluste poolt otse ekvaatori suunas. Tegelikkuses muudavad kogu maakera hõlmava õhuringluse keerukaks mitu asjaolu: juba nimetatud Coriolisi ja hõõrdejõud, mis muudavad õhu liikumise suunda. Ulatuslike mere- ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine, mis mõjutab kõrg- ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist.
Vene riigiga. · Sõja ajal teenis Rootsi väes u. 15000 eestlast, peamiselt 1701. Aastal kokku kutsutud maamiilitsas. Asustus pärast Liivi sõda: · Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000- 300 000 inimest, 1620 aastateks oli aga rahvaarv kahanenud 120 000- 140 00 inimeseni. Asustus Rootsi ajal: · 1695 aastal 350 000- 400 000 inimest · 17. sajandi asutuspildile oli iseloomulik ulatuslik sisemigratsioon tihedamini asustatud aladelt hõredama asutusega paikadesse. · Rootsi valitsusaja lõpul, 1696-1697, tabas Eesti senise ajaloo suurim näljahäda. Ühtekokku langes näljaaja ohvriks 70 000- 75 000 inimest. Asustus 18. Sajandil · Suure katku järgset Eesti rahvaarvu on hinnatud umbes 170 00 inimeseni. · Kümmekonnas Eesti linnas elas 18. Sajandi lõpul vaid 24 000 inimest. Venelased varauusaja Eestis: · Venelaste püsiasutust jäi ka 18. Sajandil väikeseks ega ületanud 3000 piiri, mis
Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenenumad kui Lääne-Euroopa olid varakeskajal hoopis Ida-Rooma, mida kutsuti Bütsantsiks ja ka Põhja-Aafrika, kus kaubandus õitses endise hooga. Järgnenud kõrgkesajal (XI-XIII sajand) kehtis Lääne-Euroopas ikka veel feodaalkord. Samas kerkisid jõukad linnad ja arenes käsitöö ja hakati idamaadega agaral kauplema. Sellega kaasnesid ka ristisõjad. See oli paavsti võimu ja katoliku kiriku kõrgaeg.
Mustaladva soo metsaoja suundub otse itta, suuet sellel ojal ei ole soo keskosas valgub vesi kindlast sängist laialdastele märealadele. Peaaegu sama kaugele ulatuvad ka põlevkivi kaevanduste eelkuivenduskraavid. Kaevandusest vee väljapumpamine moodustab omalaadse tõkke: veepais takistab soostiku vete äravoolu. Kohati võib soostiku selles osas leida raskesti ületatavaid õõtsiksoosid. Soostiku läänepiiril looklev Puhatu oja kogub vett peamiselt raba läänepoolsetel aladelt. Ülemjooksul valgub oja kuni 100m laiusel alal kitsaste mätaste vaheliste niredena. Soostiku keskmes asuvad järved, neist suurim on Puhatu järv (20,9ha), temast põhjas paiknevad Viinamardi (2ha) ja Pahasenja (2,1ha) järved, 500m kagu pool asub Korponi järv (0,6ha) ning lõunas on Puhatu järv ühendatud kanaliga Martiska järvega (6,3ha). Soostiku lõunaosas, Agusalu küla lähedal paiknevad Agusalu
· Sallivus, rahvaste sulatusahi: 1644: 18 keelt IV ROOTSLASED: · Hollandlaste tiiva all asutati Rootsi kompanii 1637: Uus-Rootsi asutamine tänapäeva Delawares 1638 · 1638-56 12 kolonistide laeva: rootslastel ja soomlastel kerge kohaneda · 1656 kaotati hollandlastele, kes omakorda kaotasid selle inglastele · 1703 inglise koloonia staatus V INGLASED: · Rajavad 13 koloonia (nende hulgas em NY ja Delaware) kompaktse vööndi idarannikule (tänapäeva Maine aladelt kuni Florida piirini, laius u. 150km) · 1776 inglise kolooniates on 2,5 milj. elanikku · Rändamise põhjused: · A. Usulised (&pol.) vastuolus: anglikaani kiriku/ äärmusprotestantide: (kalvinistidest puritaanide) / Katoliiklaste vahel (al.1620.aast.) · B. Majanduslikud motiivid (tähendus kasvab) · C. Väljasaatmine aastast 1717 alates: Briti valitsuse uus määrus, mille järgi surmanuhtlus asendati väljasaatmisega Uude Maailma (kokku 50 000) · D
paari ööklubiga. Puhkus Keskmisele kreeklasele tähendab töö midagi säärast, mida ta tee puhkepäevade vahepeal. Kreekas on umbes 12 ametliku püha, millele lisandub 22 tööpäeva pikkune palgaline suvepuhkus. Koos nädalalõppude, haiguspuhkuste ja mitmesuguste streikidega võimaldab see ettevõtlikul kreeklasel teha ligi pool aastat seda, mis talle kõige rohkem meeldib: mitte midagi. Seks On teada-tuntud tõde, et naissoost turistid Euroopa jahedamatelt aladelt kogunevad igal suvel Kreeka saartele, meeles mõlkumas vaid üksainus asi: seks. Siin kohtuvad nad samu mütteid mõlgutavate meestega. Kreeklased on väga sensuaalne rahvas. Enamik mehi, olgu nad õnnelikus abielus või mitte, peab oma aukohuseks heita peibutussööt välja igale vähegi vastuvõetavale naisele. Järgnev armuseiklus- tavaliselt juhuslik ja lühike. Kreeka mees teeb kõrvalehüppeid, et turgutada oma ego. Tema naine, kes troonib oma kohal enesekindlalt nagu mesilasema
rabapistrik 7 (14.) 20. sajandil on rabapistrike arvukus drastiliselt vähenenud, paljude pisiimetajate ja väiksemate lindude arvukus tõusis selle järel järsult. Mõne aja pärast võtsid rabapistrike rolli üle teised kiskjad (kullilised, rebased, hundid jne.), kes hakkasid toitu varuma suurematelt aladelt (1.). Rabapistrik (Falco pereginus) Rabapistrik on varesest veidi suurem kontrastse sulestikuga röövlind. Pistriku kurgualune on valkjas, kõht, jalgade ülaosa ning saba alumine pool on triibulised. Taustavärvuseks on seal valge, mille peal on pruunidest ristvöötidest madrusesärki meenutav muster. Puguala võib olla ka kollaka tooniga. Rabapistriku ülapool on kas kiltkivihall või tumedam, kuni pruunini välja ning see sõltub linnu
Aasia ja Lõuna-Euroopa aladel, kuid seda kasvatatakse laialt ka Põhja-Ameerikas. (www.tarbija24.ee) Rooma leegionäridel oli kombeks enne lahingusse minekut võtta tüümianivanni, mis arvati lisavat vaprust ja jõudu ning pidi aitama võidu koju tuua. Vanad roomlased pühendasid taime armastuse- ja ilujumalannale Aphroditele ning arvasid, et ürt annab julgust ja jõudu. (www.tarbija24.ee) Eestlased on aedades kasvatanud aed-liivateed või korjanud mereäärsetelt aladelt lähisugulast nõmm-liivateed. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahu haigusi välja. Kui tuppa on tekkinud kopitanud lõhn, kõrvaldatakse see liivatee suitsuga. (www.terviseleht.ee) 2.2 Tüümian sisaldab Aed-liivatee on rikas eeterlike õlide poolest (1-2%). Veel sisaldab naha seisukohast järgmisi olulisi komponenete (www.terviseleht.ee): 9
· Tsunft oli grupp ühe erialaga tegelevaid käsitöölisi, selle raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. · Peenemaid oskusi nõudvad ja välisturule orienteeritud käsitööharud olid nõrgemalt esindatud, sest Liivimaale jõudis kvaliteetseid importkaupu. · Tsunftisundus tähendab, et kõigil tegutsevatel käsitöölistel oli kohustus kuuluda tsunfti. Sellega hakati aina enam mittesakslastest käsitöölisi väärikamatelt aladelt välja tõrjuma. · Skraa oli tsunfti põhikiri. See määras, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. Meistriks saamine: a) Alustati õpipoisi/sellina. b) Tuli omandada tööoskused mõne meistri juures. Õpe kestis u 3 aastat, raskemate erialade puhul, nt kullasepp, isegi 7 aastat. c) Võimete näitamine meistrikoha saamiseks, meistritöö valmistamine.
Millistes maailma piirkondades on selle oht kõige suurem? Kõrbestumine ehk muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Kaitse pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Aafrika põhja osa. 28.Mis on deflatsioon? Deflatsioon ehk tuulekanne. Deflatsioon esineb enamasti väikese sademete hulgaga tasastel kuivadel maadel, kust tugevad tuuled kannavad hõreda taimkattega aladelt ära viljakaid mullakihte. 29.Milline on happevihmade mõju mullale? Happelisuse suurenemine võib põhjustada keemiliste elementide (Ca, Mg, K) väljapesemist muldadest langeb muldade viljakus ning võib tõusta mõnede toksiliste ainete (Al, Fe) kontsentratsioon. Mullaorganismide elutegevus aeglustub ning see põhjustab org. aine lagunemise aeglustumist. Oluliselt kahjustuvad metsad bioproduktsioon langeb või mets võib isegi hävida. 30
uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose
Jaltas (Churchill), okupatsioonitsoonid Saksamaal. NSVL (Stalin) Potsdam 1945 Saksamaa, NSVL, UK, Kiideti heaks Ida-Preisimaa loovutus august Potsdam USA NSV Liidule ja sakslaste sundevakueerimine võitjatele antud aladelt. Saksamaa jaotati okupatsiooni tsoonideks UK, Pr, USA ja NSVL vahel- Liitlaste Sõjaline Administratsioon teostas võimu seal 10. Oskab seostada Teist maailmasõda ja sündmusi Balti riikides 23.08.'39 MRP augusti EV valitsus teab ilmselt MRPst lõpp 17.09.'39 Allveelaev Orzel põgeneb Tlnast, NSVL viib vastuseks oma laevastiku Balti merele 24.09
Eriti tuntud olid Ateena pottsepad, nende tehtud vaase osteti kogu Kreekas. Pottsepp töötas oma väikeses töökojas ja tal olid abilisteks paar orja või palgatöölist. Tavaliselt olid käsitöölised üsna vaesed ja nad pidid päevast päeva tööd rügama. Ateena talupojad elasid tavaliselt linnast väljas ja tegelesid põlluharimise või karjakasvatusega. Maa oli Ateenas enamasti viljatu ja suurem osa viljast saadi Musta mere ääres olevatelt Kreeka aladelt. Talupojad kasvatasid peamiselt oliive ja viinamarju, millest hiljem tehti kas õli või veini. Ateena veinid said tuntuks kogu Kreekas ja kaugemalgi. Kreekas tegid kõige raskemaid ja ebameeldivamaid töid orjad. Orjad olid tavaliselt teistest riikidest sisse ostetud või kreeklaste poolt vangi võetud barbarid. Orjad moodustasid ligi veerandi Kreeka elanike arvust. Peremees võis orja karistada, aga mitte tappa. Kõige raskem oli orjadele aga töö Laureoni hõbedakaevandustes
andmeaidast) asjakohaste andmete otsimine dünaamika analüüs muutumisanalüüs, horisontaalanalüüs* EBM (evidence based management)- ,, tõendipõhine otsustusmeetod", mis baseerub üksikasjalikult läbitöötatud parimatel tõenditel ehk faktidel ja nende analüüsil. EBM on tõusev trend viimastel aastatel juhtimisotsuste ettevalmistamisel ja selle põhimõtted on üle võetud eelkõige teaduslikust meditsiinist, aga ka politsei uurimistöö ja inimeste koolituse aladelt. Kuna on veel vähe arendatud meetod, siis finants-majanduse juhtimises tuleks sellesse suhtuda kriitiliselt ja loominguliselt. eelanalüüs, ex ante analüüs kavandatava majandusliku ürituse (või protsessi) analüüsimine enne selle käivitamist EFEAS ( European Federation of Financial Analysts Societies) - 1962. a. asutatud euroopa (väärtpaberiinvesteeringutega tegelevate) finantsanalüütikute ühing, 24 liikmesriiki, kes esindavad 14 000 professionaalset
Belgia, Kreeka, Prantsusmaa, Ungari, Itaalia, Rootsi, Läti. Projekti koordineeris Helsingi Ülikool. Projekti eesmärgiks oli GIS tehnoloogiate rakendamine gümnaasiumi geograafia ja keskkonna hariduses. Koguti andmeid jõgede ja kanalite vee kvaliteedi kohta. Angmed sisestati maakasutuse, kuivendussõsteemide, loomastiku, mulla ja teiste looduskomponentide kohta, mis võivad vee kvaliteeti mõjutada. Kogutud andmete abil analüüsiti vee kvaliteeti uuritud aladelt. Igalt uuringu alalt viis link selle koha fotole ja andmetabelile. Esitati päringuid ja pandi kaardikihte kohakuti, et selgitada vee kvaliteedi erinevusi. GIS-i kasutati uurimusliku õppe vahendina, et tutvustada oma lähiümbrust veidi teisel viisil. Projektis kasutati ArcView 8.3 desktop GIS tarkvara. (Liiber,GIS-koolitunnis) KOKKUVÕTE GIS programmide kasutamine on viimastel aastatel muutunud järjest populaarsemaks.
hukkunud (ligi 30000 sõjaohvrit) ja üle miljoni inimese kodudest pagendatud. Armeenlased olid vallutanud 14% Aseri territooriumist. Ametliku vaherahuni jõuti Venemaa vahendusel 1994. aasta mais, mil 5. kuupäeval allkirjastati Biskeki protokoll. Relvarahu sõlmiti tingimusel, et selle järel sõlmitakse osapoolte vahel lisaks õiguslikult siduv kokkulepe, mis tagaks sõjategevuse ja vägivalla mitte puhkemise, vägede välja viimise okupeeritud aladelt, kommunikatsiooni taastamise ja põgenike ning pagulaste naasmise. Vaherahu jõustus 12. mail ning on püsinud ilma suurte rikkumiste ja rahuvalvajateta, kuigi eelmainitud tingimusi ei ole tänaseni täidetud. Olgugi, et vaherahu oli saavutatud, ei olnud sõlmitud poliitilist kokkulepet konflikti lahendamiseks. Sõjategevus oli läbi, kuid konflikti põhjustanud fundamentaalsed küsimused olid endiselt lahenduseta. Vaherahu lõpetas sõjategevuse, kuid samas
Sellest ajast pärinevad ka vanakreeka tähtsaimad muusikateoreetilised tööd. Rooma võimu ajajärk 10. Iseloomusta lühidalt Rooma võimu ajajärku. Selle ajajärgu muusika lähtus vanakreeka muusikapärandist ega lisanud sellele kuigi palju olulist. Sel ajal koguti teatrietenduste ja pidustuste puhul kokku hiiglaslikke instrumentaalkooseise ja nende mängus oli kindlasti ka mitmehäälsuse elemente. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam tooni andma enamasti hellenistlikelt aladelt sissetoodud orjad. Roomamlaste levinuim pill oli tibia (kreeka aulos või topeltaulos), kreeklastest rohkem kasutati eri tüüpi sarvi. Kreeka muusikaõpetus 11. Iseloomusta Kreeka helisüsteemi. Kogu helisüsteem on võrdlemisi keerukas, sisaldades kõrvallaade, heliridade erinevaid kombinatsioone ja võimalusi helisid kõrgendada. Oktaav jaguneb mitte viieks, vaid seitsmeks astmeks, millest lähtub ka Euroopas tänaseni kasutusel olev helisüsteem. 12
Käsitöö püsis tsunfti raames. 17. sajandi II poolel hakati rajama manufaktuure. Sõjad- 1645. aastal läks Saaremaa Taani käest Rootsile. Rootsi Liivimaa valdused jaotati Eesti- ja Liivimaa kubermangudeks. Sõjas kannatanud maarahvas kosus XVII sajandi jooksul uuesti. Rootsi aeg Eestis lõppes Põhjasõjas. Lõplikult liideti Eesti- ja Liivimaa Venemaaga Põhjasõja lõpus 1721. aastal. Migratsioon- iseloomulik oli sisemigratsioon - asuti tihedama asustusega aladelt hõredama asusutsega paikadesse. Selline ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid. Rohkesti asus Eesti aladel ka vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmeh ija kalureid. Samuti ka soomlasi, kes pagesi kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. Lõuna- Eestis asus rohkesti lätlasi. Lisaks veel hollandlased, šotlased, ungarlased, leedulased jt. Sisserännanud inimesed eestistusid ning nede side päritolumaaga jäi nõrgaks. 6) VÕRRELGE EESTI LINNADE ARENGUT ROOTSI AJAL
radikaalne maareform, mis oli suunatud valdavalt saksa rahvusest mõisnike suurmaaomanduse riigistamisele ja talurahvale eeskätt Vabadussõjast osavõtnute maa jagamisele. Mõnevõrra mõjutas maaseaduse radikaalset iseloomu 1919. aasta juunist juulini toimunud nn Landeswehri sõda. Selle käigus lõid Eesti väed Lätis asunud Saksa kindralmajor Rüdiger von der Goltzi sakslastest koosnevat väegruppi, kuhu kuulusid paljud baltisaksa aadli esindajaid Läti ja Eesti aladelt. Landeswehrile kaotusega lõppenud relvakonflikti tagajärjel tuli Lätis võimule Krlis Ulmanise valitsus ja Eestile oli lõunapiiril kindlustatud sõbraliku Läti Vabariigi olemasolu. Et Ida-Läti oli veel Punaarmee käes ning Läti Vabariigi armee vajas esialgu organiseerimist, võttis Eesti väejuhatus sealse rinde kaitsmise osaliselt enda peale (kuni detsembrini 1919). VABADUSSÕJAST OSAVÕTJAID
kahjuks siiani veel tehtud. Kuigi pühvel on sobiv nii piima kui ka lihaloomaks, on aretus soiku jäänud põhiliselt tänu vähestele teadmistele nende söötmise-, aretuse-, taltsutamise- ja heaolutingimustest. Ajaloolised uurimised näitavad, et pühvel kodustati umbes 2 500a e.m.a Induse piirkonnas, ehk tänapäeva India ja Pakistani aladel. Umbes 600.a. tõid araabia kaupmehed vesipühvli Mesopotaamia aladelt Lähis-Itta - tänapäeva Süüria, Iisraeli ja Türgi aladele. Keskajal toodi loomad Euroopasse palverändurite ja ristirüütlite poolt. Pühvleid võib nüüd leida nii Itaaliast, Ungarist, Rumeeniast, mõnedest Balkanimadest, Kreekast ja Bulgaariast. Lisaks on kodustatud vesipühvel levinud ka Lõuna- Ameerikasse, Ühendriikidesse ja Austaaliasse. Viimaste aastate jooksul on pühvlipiim moodustanud 12% maailma piimatoodangust.
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Vana - Kreeka Uurimustöö Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus................................................................. 3 Ülevaade Vana Kreeka perioodidest.............................. 4 Elust olust ....................................................................... 5 Kunst 1) Arhitektuur.............................................................. 6 2) Skulptuur................................................................7 3) Vaasimaal...............................................................9 Tänapäevast leitud sarnasused.......................................10 Tänapäevast leitud sarnasuste analüüs.............................11 Kasutatud kirjandus......................................................12 ...
Oomuli lahing kiirendas Vana -Liivimaa lagunemist ning Vene vägede poolt hävitamata alad läksid Poola, Rootsi ja Taani valdusse. 1702. aasta, 18.juulil kohtusid Hummuli mõisa ligidal rootslaste ja venelaste vaenuväed. Rootslased jäid alla. Ka Rootsi ülemvõimu ajal toimunud sõjas Venemaaga (1656-1661) oli Helme taplusete tallermaa. Ordulossi vallutasid 1657.aasta lõpus leedulased, kes olid järgmisel aastal sunnitud venelaste rünnakute kartuses vallutatud aladelt põhiväe kodumaale viima. Mõnda kindlusesse, ka Helme ordulossi jätsid leedulased aga oma kaitsesalgad. Vahelduva eduga kulgenud sõjategevuses vallutasid rootslased ooberst Glasnapi juhtimisel 25. mail 1658 helme ordulinnuse leedulastelt teiskordselt tagasi, tapsid enamiku meestest, võtsid ülejäänud vangi ja panid siis püssirohukeldrid plahvatama, Helme orduloss muutus varemeteks ja on sellisena seisnud tänapäevani. Ordulossi pealinnuse mõõtmed on 120x60 m
tuuline, sajune; kõrgrõhuala- kuiv õhk, soe õhk), Põhja-Atlandi hoovus (soe veemass, sademed ja õhk). 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. . 3. MIks õhumassid liiguvad? On vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Seal kus temperatuur on kõige kõrgem hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt voolab sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. Õhk liigub kõrgrõhualalt madalrõhualale. 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam- vähem ühesugune? Sest seda mõjutab Põhja- Atlandi hoovus ja läänetuuled. 5. !!!!!!!!!!!Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? 6. !!!!!!!!!!!!!!Kus Euroopas sajab kõige rohkem
LASER/LED-PRINTERID Laserprinteri tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil mis algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Printeri peamiseks osaks on valgustundliku kihiga kaetud pöörlev trummel, millele punkthaaval kantakse laserkiire abiga prinditav kujutis. Laserkiire skanneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Laserkiirt moduleeritakse täpses vastavuses salvestava infoga, mille tulemusel trumlile moodustub nähtamatu elektriline jäljend originaalist. Nendelt aladelt, kuhu laserkiir langeb, elektrilinelaeng kas täielikult või osaliselt kõrvaldatakse. Laserprinteri kõige keerukam osa ongi laserkiire skanneeimis- ja moduleerimissüsteem, mis sisaldab hulga peegleid ja läätsi. Seetõttu on välja arendatud teisi lahendusi, kus laseroptilise süsteemi asemel kasutatakse vedelkristall- või valgusdioodmaatriksit. Eriti suure populaarsuse on omandanud valgusdioode kasutavad LED-printerid, mille põhiosaks on valgusdioodmaatriksiga paberialune liistak
kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Põhja-lõuna suunas väljavenitatud asend (1600 km) muudab kliima vaheldusrikkaks: jaanuaris -16° kuni 0°, juulis +12° kuni +18°, kõige põhjapoolsemat Norrlandi lääni läbib ka polaarjoon. Aasta keskmine temperatuur Stockholmis on 6,6° C ja sademete hulk keskmiselt 600 - 700 mm aastas. 1.3 Vetevõrk Rootsis on pea 100 000 järve. Järved katavad ligi 10% maast. Vihma- ja sulavesi liigub kõrgematelt aladelt orgudesse, väikestest veekogudest suurtesse, et lõpuks jõuda merre. Järvede jääolud sõltuvad osalt järve suurusest ja sügavusest, osalt ka kliimatsoonist. Üsna suurtel aladel, kus on lihtne reljeef ja aluspõhi maapinnale lähedal, näit. Rootsi moreenmaastikus, ühtib pinnaveelahe põhjavee omaga. 4 2. RAHVASTIK Rootsi rahvaarv on 8,966 mln. (31.08.2003. a. seisuga), kellest ligi 1 mln. on sündinud välismaal
rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Saksamaa iive on olnud üldiselt juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on see hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivne. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini. Saksamaal elab rohkem kui 5 miljonit võõrtöölist, arvukaimaks vähemrahvuseks on kujunenud türklased. Immigrante on ka endise Jugoslaavia aladelt, Saksamaal elab ka palju itaallasi, kreeklasi jt. Siia on neid meelitanud kõrge palk ja muud sotsiaalkindlustuse eelised. Suur võõrtööliste osakaal tekitab suuri sotsiaalseid pingeid, eriti just Ida- Saksamaal. ,,Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. 19. sajandi lõpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik natsionaalsotsialism."2
Eesti maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk Avinurme, Iisaku ja Illuka valla mõisad Referaat Tartu 2009 1. Sissejuhatus Mõisate eelastmeks peetakse Muinas-Eesti ülikute üksiktalu, mis olid tunduvalt uhkemad kui tavalise talupoja talu. Esimesed mõisad kui maksuvabad feodaalsed majapidamised, millel olid oma põllud ja majandushooned, tekkisid Eesti aladele juba võõrvallutuste käigus 12. Sajandi alguses. Maa läänistas selle pidajale kõrgem feodaal niinimetatud maaisand, kelle saagiks oli langenud siinne ala. Välismaiste feodaalide ulatuslikum maale asumine ja mõisate rajamine algas 13. sajandi teisel poolel, kui vallutajate seisund maal juba kindlustus. Mõisad tekkisid Eesti pinnale läbi vägivalla, võõrvallutajate poolt,...
Viini kongress andis siiski lõpuks suurema osa maast Poola Kuningriigist Venemaale. Lääne Poola anti Preisile, Kagu Poola Austriale. Poola pealinn Krakow sai eraldi vabariik, kuna ei jõutud kokkuleppele, kellele see läheks. Lisaks sai veel Venemaa ka endale Soome, Rumeenia aladest Bessaraabia ja Türgilt Lääne Gruusia. Austria laiendas oma territooriumi ka veel mõningate Lõuna Saksamaa ja lõunaslaavi alade arvelt. Pluss veel ka Itaalia aladelt Lombardia Veneetsia. Lõpuks oli siiski Austria võimu all suurem osast Itaaliast. Preisile jagati suurem osa Saksamaast, täpsemalt riigi põhjaosa ja veel mõned pisemad territooriumid kaasaarvatud ka Rügeni saar. Suurbritannia omandas Küprose ja Joonia saared. Saksamaa probleemide lahenduseks oli luua riiklikult killustatud maal Saksa Liit, mis pidid takistama Saksamaa rahvuslikku ühendamist. Lõpuakt:
· Soojus sõltub suurest valguse olemasolust. Soojuse nõudlikkuse järgi jaotatakse köögiviljad: Külmakindlad- pärinevad peamiselt mõõduka kliimaga aladel. Nende seemned hakkavad idanema alla 10C korral. Optimaalne temp. On neil 18-20 C. Taluvad lühiajalisi öökülma. Mitmeaastased köögiviljad elavad lumekatte all üle talvepaka (Porgand, hernes ,till, salat) Soojanõudlikud-pärinevad troopiliselt aladelt. Nende seemnedhakkavad idanema 10-15 C juures, optimaalne temp on aga 25-30 C .Enamik ei talu temp alla 0 C. Mõned kultuurid võivad hävida juba +3C juures. (tomat, paprikas, kõrvits, kurk) Valgus · Elutegevus vajalik tegur · Fotosüntees saab toimuda ainult valguse abil kasvu mõjutavad valguse intensiivsus ja valguse kestvuse ööpäeva jooksul. · Valguse intensiivsuse suhtes on nõudlikumad viliköögiviljad
Et hõljuvaine on tavaliselt orgaanilist päritolu on ta BHT-ga omavahel tihedalt seotud. Orgaanilise aine biokeemilise lagunemise käigus kulutatakse veest hapniku. Kui BHT on suur, võib kogu vees lahustunud hapnik ära kuluda ning kalad lämbuvad. Lõpuks muutub veekogu anaeroobseks, surnud veekoguks. Fosforist ja lämmastikust oleneb veetaimestiku kasv. Kui kriitiline sisaldus ületatakse, algab veekogude eutrofeerumine. Naftasaadused satuvad vette reostunud aladelt voolava vihmaveega. Pindaktiivsed ained kogunevad veepinnale ja moodustavad õhku läbilaskmatu kile. Vesi vahutab. Veekogu isepuhastusprotsess Veekogu isepuhastusprotsess- reoainete lahjenemine ning lagunemine suublas keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel. Mõõduka, ühtlase reostuskoormusega suudab veekogu kohaneda, äkkreostus võib hävitada igasuguse elu. Veekogu isepuhastuseks on vaja hapniku. Isepuhastuses osalevad bakterid, kes lagundavad
SISSEJUHATUS Referaat annab ülevaate terrorismist ning selle liikidest, tuntumatest terroristidest ja terrorirelvadest. Valisin selle teema, sest ma tahtsin teada saada, miks need islamimaadest pärit terroristidest Ahmedid ja Muhamedid neid pommiplahvatui välisriikides korraldavad ning mis eesmärkidel nad pantvange võtavad. See teema on alati olnud päevakajaline, sest sõda on siim maailmas aegade algusest saadik toimunud eri riikide vahel ning seda ka samal ajal lõpetada, et Maal oleks rahu. Töö materjali kogusin erinevatelt internetisaitidelt. Antud referaadis on kaheksa peatükki: esimeses räägin terrorismist üldiselt, teises rahvusvahelisest terrorismist, kolmandas natuke terrorismi ajaloost ja arengust, neljandas usulisest, viiendas sõjalisest terrorismist, kuuendas relvadest, seitsmendas terroristidest ja kaheksandas terrorirühmitustest. 1 TERRORISM MIS SEE ON? Igapäevases kõnepruugis ei kasutata alati terrorismi samas ...
TEINE MAAILMASÕDA 1.09.1939 2.09.1945 Saksamaa sammud II maailmasõja eel, mis viisid olukorra pingestumiseni. 1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visat...
maakadu on maailmas hinnatud 5-7 milljoni ha aastas erosiooni tagajärjel kantakse pinnaveega ära mulla ülemised kihid erosioon võib saada alguse tugevast vihmasajust või kiirest lumesulamisest kui vesi ei suuda maapinda imbuda erosioon sõltub ka pindade kallakusest mida suurem on pinnavormide nõlvakalle seda intnsiivsem on erosioon. Erosiooni ohtlikeks loetakse juba 3-5 kraadise opinnaga esinevaid muldi. Tihe taimestik takistab mulla erosiooni stepi ja kõrbevööndis kannab suurtelt aladelt mulda ära tuul tegemist on deflatsiooni ehk tuulekandega deflatsioon esineb enamasti väikeste sademete hulkaga tasastel kuivadel maadel kus tugevad tuuled kannavad hõreda taimkattega aladelt ära viljakaid mullakihte. Suur osa muldadest ehitus ning tööstus kompleksidega hävitatud (füüsikaline degratsioon) tehiskattega alade pidev suurenemine põhjustab lisaks muldade hävinimisega ka mitmete taimede koosluse kadumise. Muldi hävitatakse ja
Esimene foto maandumispaigast saadi kaheksa tunni pärast. Maandumine õnnestus suurepäraselt ja kõik seadmed olid heas seisukorras. Mõningaid probleeme oli vaid maanduriga, kuid raskused suudeti ületada ja 6. juulil sõitis "Sojourner" mööda kaldpinda Marsi pinnale. Tegelik maandumispaik asus ainult 20 km eemal planeeritust. See koht valiti välja sellepärast, et miljardeid aastaid tagasi on seal voolanud võimsad veevood, mis on sinna kandnud kive ja pinnast ka kaugematelt aladelt. Uuritavatele objektidele pandi sageli humoorikad ja multifilmidest pärit hüüdnimed. Näiteks sai eemal silmapiiril paistev kahe tipuga mägi nimeks Twin Peaks. Hiljem uuriti kive nimega Scooby Doo, Yogi Bear jt. Ilm oli maandumisjärgsel ajal üsna ühetaoline. Tempeatuuri ööpäevased maksimumid ja miinimumid päevast-päeva eriti ei muutu, kõikudes umbkaudu -12°C ja -79°C vahel. See-eest võivad mõne minutiga toimuda suured temperatuuri ja õhurõhu muutused
Jüri Gümnaasium KEEMIARELV Referaat Dan Glosin 11.R klass Juhendaja: Hellar Lill Jüri 2009 Sisukord 1 KEEMIARELV......................................................................................................................3 1.1 Keemiarelva ajalugu.......................................................................................................3 1.2 Ründemürgid..................................................................................................................4 1.2.1 Vastupidavus...........................................................................................................4 1.2.2 Füsioloogiline toime...............................................................................................5 1.2.2.1 Närvi-paralüütilise toimega mürgid.......................................
sajandi keskpaiku a.Brömsebro rahu 1645: · Taani sai Rootsi vastasena mitmetes sõdades lüüa. · Rahulepinguga läks Saaremaa Rootsile. b.Sõjad Poola, Rootsi ja Venemaa vahel: · Pärnu vallutamine poolakatel ebaõnnestus. · Poola-Eesti vaheline Olina(?) rahu (1660), millega Poola tunnistas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale. · Venelased vallutasid küll Tartu (1656), kuid rohkemaks polnud suutelised. · Rootsi-Vene vahelise Kärde rahuga (1661) taandusid vene väed vallutatud aladelt. 4. Põhjasõda (1700-1721) a. Põhjused: · Rootsi oli Läänemere tugevaim riik ja tema võimu kärpimiseks kujunes koalitsioon riikide sõjaline liit (Saksi-Poola, Taani, Venemaa). · Edu saavutamiseks püüti kasutada Rootsi kuninga Karl XII noorust ja kogenematust. b. Sõja algus: · Saksi-Poola väed piiravad Riiat (jaanuaris 1700). · Taani ründas Rootsi valdusi P-Saksamaal. · Rootsi väed sundisid Kopenhaageni lähedal taanlasi sõjast välja astuma. c
jäävad tänava poole. Elamute siseõuedes on aiad ning kaevud. Kõrbeelanike elu on tänapäeval palju muutunud. Nad kasutavad kaamelit asemel juba maastikuautosid ja veoautosid, millega veavad majakraami ühelt karjamaalt teisele. Üha enam võetakse kasutusele kõrbete põhjavett, soola ja muud kõrbevara. Põhjavett on ka tänapäeva tehnika juures raske kätte saada, misstõttu kasutatakse lisaks põhjaveele magestatud merevett. Kõrbes asuvad tööstused ja kaevandused hävitavad laiadelt aladelt taimestiku. Õhu saastatus suureneb. Kasutatud kirjandus 1. -http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbetaimed.htm 2.-http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbeloomad.htm 3.Geograafia õpik 8. klassile 4.http://www.farsideafrica.com/pics/morocco/desert/large/desert.jpg 5.http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbed.htm
võimusegadus ning andis end tunda riikliku võimu nõrkus. Rahvamajandus, mis peab andma ainelise aluse sõjapidamiseks, oli laostatud. Kõigepealt puudusid vajalikud leivavilja tagavarad linnade ja sõjaväe esialgsetegi tarvete rahuldamiseks. Rahvast ähvardas sõna tõsises mõttes nälg. Kuid ka üldiselt ei suutnud Eesti oma rahvamajandus üheski harus rahuldada rahva ega sõjapidamise vajadusi, ning suur osa varustust kõigilt aladelt tuli soetada välismaalt. Riigikassa oli tühi. See asjaolu ühenduses ettevalmistatud tagavarade puudumisega tegi seisukorra majanduslikult eriti raskeks ja keerukaks. Kõige suuremaks nõrkuseks aga oli organiseeritud relvastatud jõudude puudumine alalise sõjaväe ja ettevalmistatud riigikaitseaparaadi näol. Sõjaväe lahingulise tubliduse aluseks on tema koosseisu kuuluvate väekoondiste ja väeosade sisemine kokkuliituvus, distsipliin ja hea
AJ2: keskaeg ja varauusaeg c 10 klassi ajalootund arvutiklassis NB!Tunni lõpus peaksite teadma iseloomustada (ajalised piirid, märksõnad) a) keltide aega Inglismaal b) Rooma mõju Inglismaa ajaloole c) anglosakside vallutusi d) viikingite vallutusretki e) normandlaste vallutusi f) Inglismaa kõrgkeskajal Rõhutaksin mõningaid teadmisi, mis antud teema puhul on oluline meelde tuletada. · Keskaeg Keskaeg on periood Euroopa ajaloos vahemikus 5.-15. sajand. Kõik need ligi tuhat aastat pole ühtlane periood. Väga selgelt eristuvad keskaja esimesed sajandid (5.-10. sajand), seda perioodi nimetatakse varakeskajaks. Varakeskajal oli Lääne-Euroopas Suure rahvasterändamise (4.-6. sajand) tulemusena väga suured muutused: kujunesid uued riigid, linnad olid hävinud, kaubandus seiskunud jms. Nii et kui...
Olid üsna võrdväärsed vastased. 1187 toimus Rootsis Sigtuna linna maha põletamine. Selle aja Rootsi kroonikas kirjutati, et selle taga olid ida mere paganad (kelleks võisid olla soomlased, lätlased või eestlased) Idaslaavlaste puhul võib eristada suurt huvi Eesti alade vastu. 1030-1061 oli idaslaavlaste käes Tartu, mis ei olnud tol ajal linn, vaid linnus. Sel perioodil tegid idaslaavlased Eesti aladel rüüsteretki. 1061 tõrjuti vaenulikud naabrid aga aladelt välja. Suhetes lätlastega olid eestlased tugevamad. Hiljem 13. Sajandil toovad lätlased sakslastega liitumise põhjusteks välja põhjuse, et eestlastele kätte maksta. Põhilised relvad olid viske- ja torkeodad. Teine põhiline relv oli sõjakirves ning kolmandana mõõk. Kaitseks kasutati kilpi ning rõngassärki. Eestlaste peaväeüksus kandis nimetust malev. Sõjatranspordiks kasutati hobuseid, puidust purejede ja aerude abil liikuvaid laevu. Muinasusund Usundist leiab märke... 1
kunstile senisest stabiilsemate tingimuste loomise nimel. Ta valiti 1922. aastal asutatud Eesti Kirjanikkude Liidu esimeheks. Tänu tema järelejätmatusele hakkas 1923. aastal ilmuma ajakiri"Looming", sealjuures riigieelarvest doteeritavana. Esimese toimetajana kujundas ta ka "Loomingu" profiili. Töömahukas oli Tuglase osa kapitaalsete teatmeteoste koostamisel. Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929- 1940) koondas ta selle ümber haritlasi paljudelt eri aladelt. Ja nii edasi pole suur liialdus öelda, et Tuglast läks vaja kõikjal, kus loodi eesti kirjanduskultuuri. Erakordselt tugev ja pikaaegne oli Tuglase kui kirjanduse hindaja mõju. 1950. aastate algupoole stalinistlikus kultuurigenotsiidis eemaldati ta avalikust elust ja keelustati tema teosed, mis oli küll ränk ülekohus, ent pikendas lõppkokkuvõttes tema kontseptsioonide valitsusaega. Tuglase normid ja kriteeriumid olid mõistlikud, nende taastamisega võitis kirjanduselu palju
Ka asteegid lähtusid rituualide kalendrist, sest iga 52 aasta tagant toimusid suuremad ohverdused jumalatele. Asteekide riigi hävitasid hispaanlastest vallutajad. 8 Veejumalanna kujuline anum9 8 Mati Kõiv, Mait Laur ,,Inimene, ühiskond, kultuur" II osa Keskaeg ja Nicholas J. Saunders ,,Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid " 9 Google.com 8 CHAVINI KULTUUR 850-400 a eKr Chavini kultuur sai alguse tänapäeva Peruu aladelt Chavin de Huantari linnast, alguspaik on väga soodne. Chavini ümbritsevad kolm tähtsat keskkonnatsooni: niisutatud org põhjast, kartulipõllud oru kõrgematel kallastel ja kõrgest puna-rohumaast, kus karjatati laamasid ja alpakasid. Selles kultuuris oli tähtsal kohal religioon. Linnad olid olulised religioossed keskused, keeruka monumentaalse arhitektuuriga, mida kaunistasid jahmatavad kujutised. Linnades tegelesid elanikud käsitöö ja kunstiga
Ka globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist. Kõige tuntum on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt; kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas. Samamoodi on kõrbestumine tohutuks probleemiks Kesk-Aasias, aga näiteks ka mitmetes USA lääneosariikides. Samas pole tegemist sugugi vaid kohaliku või regionaalse probleemiga: kõrbelistelt aladelt pärit tugevad tolmutormid võivad kahjustada inimeste tervist kõikjal maailmas. Viimase 50 aastaga on maailmas kõrbestunud kokku hinnanguliselt Brasiilia-suurune ala. Kõrbestumine ohustav otseselt üle 250 miljonit inimest ning umbes miljard inimest kokku sajakonnas riigis on potentsiaalses ohus. Et enamasti on tegemist vaeste riikidega, ei suudeta kõrbestumisest tingitud probleemidega silmitsi seisvaid inimesi eriti aidata. Viljaka ala
Ornamendist esines vahel lohkusid nõu ülaosas või näpuotsavajutusi. Jämekeraamika koostises oli jämedamat purdu. See oli vajalik selleks, et muuta nõud vastupidavaks kuumutamisele, näiteks keetmisel. 3.4.ESEMELINE MATERJAL Nooremat pronksiaega iseloomustab juba hoopis suurem hulk pronksesemeid. Jätkuvalt on tegu tõenäoliste prestiiesemetega (kirved, ehted jne). Pronkskirvestest on nüüd tegu põhiliselt väikeste putk- ehk õõskirvestega. Eestis leidub nii idast Volga aladelt kui ka Skandinaaviast pärit tüüpe. Kirvetüüpide levikus avaldub taas Eesti transiitmaastaatus näiteks on ilmselt siitkaudu jõudnud Kesk-Venemaalt Skandinaaviasse nn Mälari Nooremal pronksiajal oli kasutuses juba vähem kiviriistu, kuid jätkuvalt valmistati suur osa tööriistadest ja muust vajaminevast luust, sarvest või puust. Ilmuvad nö "päris" relvad: odad, nooleotsad, mõõgad. Ilmselt olid ka pronkskirved kasutusel eeskätt relvana. Hiljaaegu leiti
äkktulvad – kiired üleujutused, mis juhtuvad väiksemate jõgede ja ojade veetaseme 2. tõusust. Põhjustatud äkilisest tugevast tormisest vihmasajust. Üleujutuse maksimum saavutatakse tundidega; 3. sujuvalt kujunevad üleujutused – põhjustatud pikaajaliste rohkete sademete või 4. lumesula tõttu üle ajavatest väiksematest jõgedest, ojadest ja järvedest; 5. tiheasustusaladel sademeveeüleujutus – põhjustatud veekindlatelt aladelt kiiresti äravoolavast vihmaveest või lumesulaveest, mis on tavaliselt koostoimes tõrgetega sademeveekanalisatsioonis; 6. vihmaveest või lumesulaveest põhjustatud üleujutus väljaspool tiheasustusalasid – alad, mille reljeef ei võimalda tekkiva vee kiiret äravoolamist, mistõttu jääb see pikemaks ajakspaigale; 7. põhjavee üleujutused – põhjustatud maapinnale jõudvast põhjaveest; 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
