muusikud. Lugu pajatab Jeesus Kristuse sünnist ja sellele järgnenud sündmustest. · Renessanssmuusika 16.-1.7sajandi pidulik õukonnamuusika Itaaliast, Madalmaadest, Inglismaalt ja Prantsusmaalt. Tantsud P.Phalese, Fr.Bendusi, P Attaignanti ja W.Brade kogumikest, inglise Masque-music, Fr.Azzaiolo ja B.Tromboncino tänava- ja külalaulud ning C.Monteverdi madrigalid. · Renessansi miniatuurid Madalmaadest, Prantsusmaalt ja saksakeelsetelt aladelt - J. des Prez, J.Obrecht, H.Isaac, L.Senfl, P.Phalese ja T.Susato · Kaasaja muusika A.Pärt Hortus Musicusele ja A.Mustonenile pühendatud teosed ja uuemate teoste versioonid vanamuusika ansamblile. Programm laseb end väga hästi kombineerida koos keskaja vaimuliku muusikaga. · Sõprade muusika Spetsiaalselt Hortus Musicusele kirjutatud või arranzeeritud muusika autoritelt - mõttekaaslastel. A.Pärt, A.Knaifel, G.Kantseli, G.Grigorjeva, L.Sumera jt.
Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased? Külmaks sõjaks nimetatakse laiemas laastus sõdu, kriise ja konflikte Ida ja Lääne vahel, mille tingisid poliitilised, ideoloogilised ning majanduslikud erinevused riikide vahel. Üks suurimaid vastasseise külma sõja ajal oli Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu vahel pärast II maailmasõda. Mõõtu võeti nii võidurelvastumises, kui ka oma valduste laiendamises. NSV Liit unistas maailmavallutamisest, kuid Lääneriigid ei lasknud sellisel katastroofil aset leida. Külma sõja põhiliseks relvaks oli tuumarelv, kuid hirm katastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid. Saksamaa ida-poolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule. Viimasele määrati Potsdami konverentsi otsustega osa Ida-Preisimaast koos Königsbergiga. Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaa...
Eesti Rootsi ajal Perioodi Eesti ajaloos, kus Rootsile kuulus suur osa praegusest Eesti riigi territooriumist on tuntud Rootsi ajana. Üldiselt peetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõja lõppu (1583), mille käigus jagunes Eestimaa Rootsi, Poola ja Taani võimu alla. Venemaa, kes oli üks sõja alustajaid, ei saanud midagi, aga oli sunnitud Pljussa lepingu sõlmides siinsetelt aladelt lahkuma. Kehtestati kolme kuninga võim. Rootsi aja lõppu peetakse Põhjasõja toimumise perioodiks. Nagu eelnevalt mainitud oli Eesti aladel kolm kuningat valitsemas- Rootsi valitses Põhja- Eestis, Poola-Leedu Lõuna-Eestis ning Saaremaa kuulus Taanile. Kuna Rootsi oli neist kõige tugevam, jätkas riik sõdimist ning sai 1629. Aastal Altmargi vaherahuga Poolalt Lõuna-Eesti valdused endale. Peale seda toimus hariduse valdkonnas suur areng- asutati esimene
Maa karakteristikud- kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeahelikud. Atmosfääri üldtsirkulatsioon Sekundaarsed Asukoht-põhjas või lõunas, merede suhtes Taimkate Inimtegevus- suurlinnad soojasaared Kiirgusbilanss Maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. R=Q(1-A)-E Q-kogukiirgus albeedo, aluspinna peegeldumisvõime E-efektiivne kiirgus ATMOSFÄÄRI ÜLDTSIRKULATSIOON Gradientjõud Tingitud õhurõhkude erinevusest K>M Tuul liigub alati kõrgema rõhuga aladelt madalama rõhuga alade suunas. Coriolisi jõud Maakera pöörlemisest tingitud inertsjõud, mille tõttu liikuvad kehad kanduvad oma otsesihist kõrvale Põhjapoolkeral paremale Lõunapoolkeral vasakule Globaalne õhuringlus Kogu maakera hõlmav tuulte süsteem Passaadid Läänetuuled Idatuuled M-tõusvad õhuvoolud K-laskuvad õhuvoolud Mussoonid Ookeani ja mandri temperatuuride erinevustest tingitud kohalikud tuuled (nt. Indias). Briis
oli olümpiakomitee president. Ta väitis, et bakter Poku võib võistelda mis tahes alal. Peale seda otsustas ta ikkagi proovida moternset spordiala. See oli aga pikk programm. Vaja oli pikalt treenida, sest Pokul oli vaja käia operatsioonil, et likvideerida oma ülipikad jalad. Enne õigeid võistlusi oli ka üks demonstratsioonvõistlus, kus bakter osales paljudel aladel: jooksus, ujumises, vettehüpetes, kaugushüppes, kettaheites ja odaviskes. Kõikidelt aladelt sai tubli bakter diplomi. Kuigi jooksu distants oli tema jaoks natuke raske, sest ta lasi ju enda jalad likvideerida vahetult enne võistlusi. Samas oli tal tubli massöör, kes aitas teda ning kes andis garantii, et Polul läheb hästi ka olümpiamängudel. Kui kätte oli jõudnud olümpiamängude aeg, oli bakter väga heas vormis, analoogselt eelvõistlustega. Algas esimene olümpiaala jooks ja bakter kihutas kohe teiste hulkraksete eest minema
intensiivset kasvu ning mille tagajärjel vee kvaliteet järsult langeb. Peamised põhjustajad: fosfor, lämmastik. Lämmastikuühendid Bakterite vohamine võib olla võtmeteguriks nii orgaanilisest kui lämmastikureostusest tulenevale keskkonnaprobleemidele. Mikroorganismid vett saastavad mikroorganismid bakterid, viirused, parasiidid. Muudavad vee nakkusohtlikuks. Naftasaadused kanalisatsiooni satuvad sillutatult aladelt voolava vihmaveega. On mürgised ja muudavad vee kasutuskõlbmatuks. Reostuskoormus - reovees sisalduvate reoainete hulk. See võrdub reovee hulga ja ainesisalduse korrutisega ning avaldatakse massihulgana mingis ajavahemikus. Väljendatakse sageli inimekvivalentides (ie). Ie on ühe inimese tekitatud keskmine ööpäevane reostus. Ie-d kasutatakse tootmisreovee võrdlemiseks olmereoveega. Norm on 60 g BHT-d
Nendest vanim, Riigiküla IV (asulakohast avastati 2 veidi maasse süvendatud 68 m läbimõõduga elamupõhja ja 2 hauda, leiti rohkesti luu- ja kiviesemeid ning narva ja kammkeraamikat) asulakoht Narva lähistel, kannab dateeringut 5000 aastat eKr. Samas on Narva kultuuri kõige varajasemad dateeringud saadud läti idaosast ja arvestades keraamika oskuste levikusuunda võib eeldada ,et kõige vanemad Narva kultuuri asula kohti ei ole Eesti aladelt veel leitud .Narva kultuuri alla kuuluvadki eesti vanimad keraamika leiud. Keraamika valmistamise oskus ja narva kultuuri tekkimine ei toimunud järsku. Arvatavasti levisid teadmised savinõude tegemise kohta aeglaselt mitme inimpõlve vältel, Eestis tõenäoliselt lõunast-põhja suunas. Paljud neist asuvad, sarnaselt keskmise kiviajaga, veekogude ääres. Suur osa asulatest asub mererannal. Narva kultuuri asulad paiknevad Narva jõe ääres, Põhja-Eesti rannikul, Saaremaal,
Ka globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist. Kõige tuntum on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt; kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas. Samamoodi on kõrbestumine tohutuks probleemiks Kesk-Aasias, aga näiteks ka mitmetes USA lääneosariikides. Samas pole tegemist sugugi vaid kohaliku või regionaalse probleemiga: kõrbelistelt aladelt pärit tugevad tolmutormid võivad kahjustada inimeste tervist kõikjal maailmas. Viimase 50 aastaga on maailmas kõrbestunud kokku hinnanguliselt Brasiilia-suurune ala. Kõrbestumine ohustav otseselt üle 250 miljonit inimest ning umbes miljard inimest kokku sajakonnas riigis on potentsiaalses ohus. Et enamasti on tegemist vaeste riikidega, ei suudeta kõrbestumisest tingitud probleemidega silmitsi seisvaid inimesi eriti aidata. Viljaka ala vähenemine ning küttepuude raskem kättesaadavus
suure lõuatu kala Tartuosteus giganteus'e kõhukilpi ja veel ligi 70 ürgse looma- ja taimeliigi fossiili. Kvaternaari geoloogia ekspositsioon kajastab Eestis viimase 400 000 aasta jooksul aset leidnud sündmusi. Sellel perioodil katsid meie ala korduvalt mandriliustikud. Liustike kulutav ja kuhjav tegevus ning liustike sulaveed on kujundanud Eesti tänapäevase pinnamoe. Muuseumi ekspositsioon tutvustab põhjapoolsetelt aladelt meile kantud rändkivide tüüpe ning jää- ja liustike sulavete setteid. Eksponeeritakse ka Eestis elutsenud ürgsete imetajate, nagu mammutid ja karvased ninasarvikud, luuosiseid. Eesti maavarade ekspositsioon annab ülevaate Eestis kaevandatavatest maavaradest põlevkivist, lubjakivist, dolomiidist, turbast, savist, liivast, järvemudast ja põhjaveest. Lisaks on välja pandud mõningaid näidiseid maavaradest, mida hetkel ei kaevandata, sealhulgas
Nagu tänapäevalgi kasutame me igapäevaselt nugasid ning ega sel ajal selle kohapealt teistmoodi polnud. Neid kasutati erinevateks protsetuurideks. Kasutusel oli isegi habemenoad, kuna ka selle aja mees hoolitses oma väljanägemise eest. Tarand kalmetest on leitud ka vedrukääre, mis tähendab, et sel ajal kasutati ka lambakääre. Kasutati ovaalseidtuluskive millega tegti inimesele surm vajalikku tuld. Selliseid tuluskive kasutati üle1000 aasta. Eesti aladelt on taoliseid esemeid leitud umbes 100 tükki. RAHUTU AEG 2. sajandi alguses kui Rooma riik oma valdusi hakkas jupp-juppilt kaotama, hakkas ka suur rahvaste rändamine. See osutus täpsemalt massiliseks naaberhõimude sisse rändeks, kuna 6.oktoober 2011
Kuigi Euroopas tuntakse sokolaadi viimased aastasajad, on sokolaadi ajalugu palju pikem... Sokolaadi saamiseks vajalikke kakaoube kasvatasid Kesk- ja Lõuna-Mehhiko aladel elavad iidsed maiade hõimud juba 6. sajandil. Sokolaadi ei tuntud küll selle tänapäevasel kujul - maiad oskasid kakaoube röstida ning valmistasid neist jooki nimega chocolatl. 1528. aastal, kui hispaanlased saabusid vallutusretkedelt Kesk-Ameerika aladelt, tõid nad Euroopasse kaasa kakaoube ning sokolaadijoogi valmistamise vahendid. Sokolaadi Euroopas varem ei tuntud ning algselt saigi sokolaadijoogist Hispaania kuningakoja meelisjook, mille valmistamise oskust kaitsti kiivalt. Paari sajandiga levis sokolaad siiski kõikjale Euroopas. Sokolaadi valmistati algselt mitte kakaopulbrist, kuna seda ei osatud veel saada, vaid tahketest sokolaadikamakatest. 1765. aastal avati Ameerika mandril Massachusettsis esimene sokolaaditehas 19
Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks
Pärast Saksamaa purustamist muutus olukord Jaapanile lootusetuks, kuid kapitulatsiooni ettepanekut lükati tagasi, 5. Miks nimetatakse Teist maailmasõda Totaalseks sõjaks? Sõda haaras kogu maailma, tegemist oli rahutu sõjaga. võidu tagasid rindel väeüksused, vastupanu liikumine, töölised, talunikud, teadlased jt. 6. Mille poolest sarnanes NSV Liidu ja Saksamaa käitumine okupeeritud aladel? Too näiteid. Nad tapsid, küüditasid ja vangistasid inimesi oma vallutatud aladelt. Näiteks 14.juunil 1941 aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades sunniküüditamine. 7. Millised olid Nürnbergi protsessi eesmürgid? Eesmärk oli puhastada Euroopa fašismist, kohut tuli mõista kurjategijate üle.
..........................................................................................................4 Läänemere kaitse .....................................................................................................................................................5 2 Läänemere keskkonnaprobleemid Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi. Merre satub ka põllu ja metsamajanduses kasutatavaid toitaineid ja taimekaitsevahendeid. Läänemerel on elav liiklus. Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett. Üheks probleemiks on kindlasti ka see et suureneb vetikate hulk, need võivad limase vaibana katta suuri alasi madalas rannikuvees. Muudatusi põhjustavad ka maismaalt merre kanduvad toitained, nagu fosfori- ja lämmastikuühendid
ELU KALJUMÄESTIKUS Kaljumäestikku nimetatakse "Põhja-Ameerika" selgrooks ning ta moodustab Vaikse ja Atlandi ookeani vahelise veelahkme. Mäestik on nii Ameerika kui ka kogu maailma võimsamaid vaatamisväärsusi. Kaljumäestik laiub 5100 km ulatuses põhjast lõunasse, Arktika jäistelt aladelt kuni palava New Mexiconi. Kaljumäestik on koduks paljudele eriilmelistele taimedele ja loomadele. KALJUMÄESTIKU TUNNUSJOONED Kaljumäestik on üsna noor maastikuala. Ta tekkis kriidiajastu lõpul, umbes 70 miljonit aastat tagasi tektooniliste kihtide liikumise ning maakoore kuhjumise tulemusena. Mäestikku võib jagada 4 suuremaks piirkonnaks: arktiline, põhjapoolne, keskosa ning lõunaosa. Nende kõrgus varieerub alates 300-4399 meetrini üle merepinna ning laius ulatub 160-645 kilomeetrini
Kurdistani Töölispartei (PKK) loomine 1978. 1984-1993 PKK partisanisõda Türgi vastu. Kui rahulepingu läbirääkimise protsess oli käimas, siis PKK pealetung lõpetas need 1993. 1990ndatel Türgi valitsus tegi plaani, mis lubas kasutada "kõiki meetmeid" kurdide vaigistamiseks. 1998 PKK liider põgenes poliitilise tagakiusamise eest. Ta leiti 1999 ning viidi Türki, mille tagajärjel puhkesid suured rahutused kurdide poolt üle maailma. Septembris 1999 lahkusid kurdide väed Türgi aladelt Iraaki ning lubasid 2000. aastal lõpetada sõda rahus. 2002 Türgi poliitiline partei piiras kurdide keelelisi ja kultuurilisi õigusi. 1. juuni 2004 PKK taastas oma armeelised tegevused, sest Türgi valitsus eiras nende läbirääkimiste soovi ja ründas nende vägesid. 2009 toimusid valimised, kus osales kurdide pooldajate partei, mis võitis Kagu-Türgis. 2015 juunis süüdistasid ISISe toetamises Türgit kurdid. ISIS oli saanud loa ületada piirialasid,
Rahvas oli noorem ja elujõulisem ning vabu maid oli küllalt, et luua uusi perekondi. Sellised soodsad olud tagasid sündimuse. Vahepeal pidurdas rahvastiku kasvu Vene-Rootsi sõja sündmused aastatel 1656-1658 ja katk 1657. aastal. 1659. aastaks arvatakse Eestis olevat veidi üle 350 000 inimese. Kuid näljaaeg mis oli 1695.-1697. aastail toimis jällegi laastavalt ning nn. Suur nälg hävitas 20% rahvastikust. Isegi ikalduse ajal jätkas Rootsi poliitikat saata enamus vilja Eesti aladelt välja, mis halvendas olukorda veelgi. Pidades silmas rahvaarvu muutumist Eesti aladel, ei oska mina leida Rootsi ajas midagi paremat võrreldes teiste Eesti perioodidega. Talurahva olukorras muutus Rootsi ajal palju. Erinevalt rootsi talurahvast , kes oli vaba, säilitati siinmail talupoegade sunnismaisus. 1645. aastal fikseeriti Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Nõnda oli
Tartu Kutsehariduskeskus Toomemägi Referaat Õpilane: Kursus: Juhendaja: Toomemägi Ekskursiooni võimalus Linnamüüri ring ...Giid Toomas Jüriado soovitab Toomemägi asub Tartu linnas ja kuulub Tartu vanalinna muinsuskaitseala koosseisu ning on kaitstav selle põhimääruse (RT I 1995, 37, 472) alusel. Toomemägi Trepp Toomemäel Toomemägi on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal. Toomemäelt on alguse saanud Tartu linn. Arvatakse, et ligikaudu 6.8. sajandi paiku tekkis Toomemäele varaseim eestlaste muinaslinnus Tarbatu, millest 1112. sajandil kujunes välja muinasmaakonna Ugandi üks kahest keskusest . Tegu oli tüüpilise teetõkkelinnusega nimelt oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Emajõkke voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbita...
Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (60000 ruutkilomeetrit) viljakat pinnast. Samamoodi on kõrbestumine tohutuks probleemiks Kesk-Aasias, aga näiteks ka mitmetes USA lääneosariikides. Euroopas on Hispaania pidanud viimase 30 aasta jooksul loobuma hulgast põllumajandusmaast, kõlbmatult kuivaks muutumine ohustab eri andmeil kuni viiendikku riigi pindalast. Viimase 50 aastaga on maailmas kõrbestunud kokku ligikaudu Brasiilia-suurune ala. Tagajärjed : Kõrbelistelt aladelt pärit tugevad tolmutormid võivad kahjustada inimeste tervist kõikjal maailmas. Tormid võivad kanda Sahaara kõrbest pärineva tolmu näiteks Põhja- Ameerikasse ning põhjustada sealsetel elanikel hingamisteede haigusi. Hinnanguliselt võib igal aastal Sahaara piirkonnast atmosfääri tõusta umbes miljard tonni tolmu. Tolmuosakesed tekitavad hingamisprobleeme ja kannavad edasi baktereid ning seenhaigusi. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Hävida võivad kuni 2300 taime- ja loomaliiki
6.Rahvastiku olukord 17.saj keskpaik kuni 1721. 1620 aastateks oli rahvaarv kahanenud umbes 130000 inimeseni kuid peale sõja lõppu taastus rahvaarv kiiresti: 1965 oli see juba umbes 370000 inimest. Rootsi riigi rahvaarvust moodustas Eesti rahvastik umbes 10%. Peale vaenutegevust hakkas talurahva arv tõustma tänu soodsatele teguritele nagu pikk rauaaeg ning Eesti ala jäi sõjategevusest aastakümneteks puutumata. 17. Sajandil toimus ulatuslik sisemigratsioon tihedama asustusega aladelt hõredamatele. Eriti palju asus mandrile saarlasi, kes moodustasid tervelt veerandi Eesti elanikkonnast. Tänu ümberasumisele võeti kasutusele viljakamad maad, mis soodustas sündimuse kasvu. Eesti aladele tuli ka naaberaladelt inimesi: venelasi, soomlasi, lätlasi, ka kaugemalt tuldi siia: hollandlased, sotlased, ungarlased leedulased jt. Vaatamata sellele hakkas eesti rahvastiku osatähtsus kasvama, võõrad võtsid omaks kohaliku keele ja kombed. 17.
1.I MAAILMASÕDA JA EESTI Est oli sõjaalgusest kuni 24.veebr 1918 VM koosseisus. Sõja puhkedes kartsid eestlased: VM võidu puhul uut venestuslainet; SM võidu puhul balti-saks piiramatut võimu. * vene keskvõim kärpis balti-saks õigusi (suleti ajalehti, piir saks keele kasut) * tegutsesid mitmed rahva omaalgatuslikud organis. Tuntuim oli Tõnissoni juhitav Põhja-Balti Komitee * Eesti maj mõjus sõda laastavalt, mehed võeti armeesse, põllumaj jäi soiku. 2.AUTONOOMIA PERIOOD 1917 veebr lubas ajutine valitsus VM rahvastele enesemääramisõiguse. Seda kasut kohe ära Eesti rahvuslased, kes hakkasid nõudma autonoomiat. Aut saavutusi: märtsi lõpus luuakse Eestimaa rahvuskubermang; otsustati valida maapäev; maapäev moodust maavalitsuse e täidesaatvaorgani; valla ja linna tasandil oli võim juba eestl käes; asjaajamiskeeleks sai eesti keel; loodi rahvusväe osad; tekkisid parteid 3.KOGU 1917 AASTA veebr-i revolut teost Tln-s ja töölisasulates peam venela...
Kuid alates Rootsi aja algusest taastus Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti ning 1695. Aastaks oli inimesi juba 350 000 – 400 000. Rahvaarvu kiirele kasvule andsid lükke mitmed tegurid. Ennekõike pikk rahuaeg, tänu millele sai sündimuste arv kasvada. Kuna Eesti jäi aastakümneteks sõjategevusest puutumata, ei võetud mehi ka enam sundkorras Rootsi sõjaväkke. Seega mehed said perele mitmekesisemat toitu hankida metsloomade näol. 17. Sajandil hakkasid pered liikuma rohkem asustatud aladelt vähem asustatud aladele. Kuna neil kes sõjad olid üleelanud, oli nüüd võimalus valida omale paremate elutingimustega elukoht. Rootsi ajal toimus edasiminek pea kõigil elualadel, kuid ka haritustase tõusis märgatavalt. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada
klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni
ja muhamedi kui tema prohvetit. 2)palevtada 5 korda päevas. 3)annetada vaestele. 4)paastuda ramadaani ajal. 5) teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse. · Sunna- koraani täiendav püha pärimus kujunes islami kultuuri põhiallikateks. · Lõhenes 7.saj (islami usk) 3 vooluks-haridziidi,sunniitideks,siiitideks. · Araablaste vallutused panid aluse islami levikule laiuti-hispaaniast kuni filipiinideni,volga aladelt roopilise aafrikani. · Islami kultuuri tuli kohendada mitmesuguste etnilise ja keelelise keskonnaga,erineva ajaloolise tagapõhja, ning erisuguste rahvuslike traditsioonidega. Märgatavad oli bütsantsi ja pärsia,kagu-aasia malai kultuuri mõjud. Õitseng kestis 8-12.saj. ISLAMI KUNST · Tähtsal kohal oli arhitektuur. Kõikjal, kus muamedlus oli kerkisid moseed(pühakojad),medresed(islamiusuliste noormeeste koolid),hauakambrid,rajati
Suurem osa jõest on laevatatav. Ta algab kahe jõena (Maranoni jõgi jaUcayali jõgi) Peruu Andidest. Amazonas voolab valdavalt itta läbi vihmametsadega kaetud Amasoonia. Jõgi on mudane, sügav ja suudmes kuni 20 km lai. Amazonas hargneb allpool Xingu suuet. Vihmaveest toituv jõgi on aasta läbi veerohke. Amazonas voolab ekvatoriaalse kliimaga alal, seepärast pole kõikumised eriti suured. Kõikumisi põhjustavad vaid lõuna poolt, lähisekvatoriaalse kliima aladelt saabuvad lisajõed, millel esineb suvine suurvesi. Kuid isegi väikesed veetaseme kõikumised põhjustavad suuri üleujutusi, sest nii Amazonas kui ka ta lisajõed voolavad väga tasasel madalikul laugete kallaste vahel. Üleujutus võib kesta kuid. Seteterohke jõe kollakas vesi on Atlandi ookeanil märgata veel kolmesaja kilomeetri kaugusel suudmest. Looded ulatuvad piki jõge suudmest 1400 km kaugusele. Obidose kitsuses on Amazonas
balsameerimiseks. Hiljem õpiti ürtidega roogi ja jooke maitsestama ning ka nende säilivust parandama. o Ürtidest pruulitud nõiajookide abil on püütud armastust äratada kui ka vihavaenlasele kahju tekitada. Poes rukola, maakeeli põld-võõrkapsas: o Rukola on ajast aega tuntud maitsetaim, mida on loodusest korjatud nii toitude maitsestamiseks kui ka loodusravimina kasutatud juba aastatuhandeid. o Rukola pärineb Vahemere-äärsetelt aladelt, ent on peamiselt inimeste vahendusel levinud Põhja-Aafrikasse, Aasiasse ja Ameerikasse. Juhusliku tulnuktaimena kasvab põld-võõrkapsas ka Eestis: esimest korda leiti 1957. aastal Valgast. o Põld-võõrkapsas kasvab looduses tavaliselt mõnekümne sentimeetri pikkuseks, pottides eelistatakse lühivarrelisi sorte. o Kõige rohkem kasutatakse maitsestamiseks rukola lehti. o Taime lehed sobivad mitmesugustesse taimesalatitesse riisi- ja
Rootsis. 1990ndate keskel oli suremus veresoonkonna haigustesse rekordkõrge, meestel suremus pahaloomulistesse kasvajatesse suurem kui naistel. Kõige suuremad erinevused valitsesid suremuses vigastuste, liiklusõnnetuste jms tõttu. Naiste tervena elatud elu ületab märgatavalt meeste tervena elatud eluaastaid. 2. Rahvastikumuutused, eluiga ja tervis Enne 1990ndaid oli Baltimaades sarnane sotsiaalne ja rahvastiku struktuur. Iive oli positiivne, suur sisserändamine Nõukogude Liidu aladelt. 1990ndate alguses toimusid äkilised muutused. Uued ühiskondlikud standardid, struktuurid ja väärtused. Positiivsest iibest sai negatiivne. Eestis oli lühiajaline sündimuse tõus, võibolla ettevõtete lapsetoetuste tõttu. Oli vaesus, hüperinflatsioon ja tarbekaupu nappus. Eluiga vähenes, oli tööpuudus, venelased naasid kodumaale. 3. Geograafilised erinevused suremuses ja elueas Sotsiaal-majanduslik areng sotsiaalne ja majanduslik areng.
Sisalikel looma vanust. Talveks põder langeb vana nahk tükkidena loobub sarvedest. Pullid maha. hõõruvad neid vastu puid ja põõsaid, kuni uhked ehted maas, seetõttu võibki sarvi leida tihti just noorendikest ja võsastelt aladelt. Uued sarved hakkavad kasvama aprillis ning saavutavad täismõõdu umbes kolme kuuga. Nahk, mis alguses noori sarvi katab, hõõrutakse vastu puid maha. Ohustatus ja kaitse Intensiivne küttimine Kuulub kaitstavate liikide III vähendab arvukust
KANADAS(LA GRANDE 2) JA USA-S (GRAND COULEE). SEDA KASUTATAKSE ELEKTRI TOOTMISEKS. SUURIMAD HÜDROENERGIA TOOTJAD ON KANADA, USA, BRASIILIA, HIINA JA VENEMAA. HÜDROENERGIA OSATÄHTSUS KOGUENERGIATOODANGUS:NORRA, BRASIILIA, KANADA, ROOTSI JA TÜRGI. EESTIS ON KÕIGE SUUREMA LANGUSEGA JÕGI PIUSA JÕGI(KAGU EESTIS). POOLT VÄITED HÜDROELEKTIJAAMADELE- KÕRVALDAB ÜLEUJUTUSTE OHU. HOOGUSTAB LAEVADE LIIKLUST JA KAUNIS VAATAMISVÄÄRSUS. HÜDROELEKTIJAAMADE VASTU- UPUTAVATELT ALADELT TULEB INIMESI ÜMBER ASUSTADA. TULEB SOETADA UUS ELUALA JA LEIDA UUS TÖÖKOHT. LIKVIDEERIDA TULEB TÖÖSTUSETTEVÕTTED, KAHJUTUKS TEHA REOSTUSKOLDED JA EHITADA TAMMID ÜLEUJUTUSTE KORRAL. VEE ALL JÄÄVAD PIIRKONNAD ON RIKKAD KULTUURI- JA AJALOOMÄLESTISTE POOLEST. TUUMAENERGIA- ESIMENE TUUMAELEKTRI JAAM OLI VENEMAAL 1954. AASTAL. MOSKVA LÄHISTEL. KASUTATAKSE URAANI. NÕUDLUSED, ET TUUMAELEKTRIJAAMA PÜSTI PANEMISEKS ON SEE, ET ASUSTUS PEAB OLEMA VEEKOGU LÄHEDAL
Väljakaevatud tsikuraadi jäänused Uri tsikuraat 3600 -2370.a.e.Kr. Kõige paremini säilinud tsikuraat tollest ajast (sumerid). Tsikuraadi tipus asus kuujumal Nannale pü- hendatud tempel. Hoone on ehita- tud savitellistest ja kõik kihid on seotud bituumeniga ning niinmat- tidega. Seintes olid nn. "nutuavad" et võimalik veeaur ära juhtida ja rennid vihmavee jaoks. Vana-Mesopotaamia kujutav kunst · Juhtivaks alaks olid skulptuurid ja reljeefid · Kunagise Mesopotaamia aladelt on leitud hulaliselt keraamikat · Inimkeha proportsioonid olid tihti ebaloomulikud, kehade asend veider ja vormikäsitlus kohmakas · Tähelepanuväärsed on kujude suured ja hingestatud silmad Reljeefid · Mõnel paleel oli reljeefe koguni nii palju, et ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite viisi. · Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Figuuridele on tihti lisatud ornament ja kiri Korsabadi lossi väravavalvurid · Üks
3. Paiksusteooria, elanud siin alal 5000 aastat, hilisemad sisserändajad rahva hulka sulandunud. Tõestuseks sõnad, mis pole sarnased üheski teises keeles. 4. Soome-Ugri teooria: eestlased kuulusid soome- ugri keelkonda, kes pärit Lääne-Siberist. Ajapikku rändasid laiali. 5. Geeniteooria: geenide järgi eestlased kõige rohkem sarnased sakslaste ja iirlastega, kuid mitte nt soomlastega. Lätlased ja leedukad tulid oma praegustele aladele palju aega hiljem, kui nad oma aladelt välja tõrjuti. Pole ju nende keel mitte isegi sarnane eesti keelega. Seega pidid nad asuma siia palju hiljem. Edasi liikusid aestid Soome ja Skandinaaviasse. Levinuma seisukoha järgi on aestii germaani (indo-germaani) nimetus, millega tähistasid germaanlased oma kirdenaabreid, et aestiid on indo-euroopa hõimu rahvas, kes elasid Balti mere idarannikul arvatavasti kuni Soome laheni. Neid peeti baltlaste (preislased, leedulased, lätlased) eellasteks.
Geograafia Kontrolltöö: Atmosfäär Õhu koostis: 78% lämmastik, 21% hapnik, 1% muud (veeaur, süsihappegaas, argoon) Atmosfääri ehitus: troposfäär (9-17km), stratosfäär ((osooni kiht) 17-50km), mesosfäär (50-85km), termosfäär (500-800km), eksofäär (190 000km) Mida tihedamad on rõhkudejooned seda tugevam on tuul. Õhk liigub alati kõrgrõhku aladelt madalarõhuga aladele (reegel kehtib ainult maapinna lähedal) 100 meetrisel tõusul muutub temperatuur 0,6 kraadi (1km = 6 kraadi) madalrõhu alal alati tõusev õhk kõrgrõhu aladel alati langev õhk sooja õhku mahub niiskust rohkem, sellepärast ei saja kõrgrõhu alal tõusvad õhuvoolud muutuvad külmaks ja raskeks, langevad õhuvoolud muutuvad kergeks ja soojaks Kuna maa soojeneb erinevalt siis on ka erineva õhurõhuga vööndid
BAROKK AJASTU Barokk sai alguse juba 16.sajandi lõpul Itaalias. Sobivaim sõna selleajastu kunsti kirjeldamiseks oleks ebatavaline. Sõna barokk tähendab korrapäratu kujuga pärli, mis sümboliseerib väga hästi barokki ajastut. Kunsti kirjeldavad veel värvid, kirg, hoog ja tohutu ülepaisutamine ning liialdamine, selline kunst on vaatajale huvitav ja tollal ka väga ebatavaline. Barokk-kunsti kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes sellega suurendada rahvahulkade usutunnet. Barokki stiil oli levinud ka isevalitsejate seas, kes proovisid seda sama, suurendada usku neisse, läbi sellise kirgliku kunsti, proovisid nad näidata inimestele oma võimu. Barokk oli stiil mida said ära kasutada katoliku usu maad, tänu sellele, et valitsejad kasutasid sellist kunsti enese heaks ära, oli see esimene kunstistiil, mis levis nii laiali läbi Euroopa. Barokki võib jaotada 17.sajandil kolme gruppi, sõltuvalt erinevatest maadest ja kuid...
Kõrvalprobleemiks oli Hannese püüdlus koguda raha oma elu unistuse jaoks. Selleks oli suur maja koos aiaga. Raha kogumiseks käis ta laevadel juhutöid tegemas. Hoolimata Hannese suurtest pingutustest raha säästa, tekkis alati kuhugi mingi auk, mis raha endasse imes. Lõpuks hakkas ta mõistma isa antud õpetust. Nimelt pole õnneks vaja palju raha ning läbi saab ajada ka vähesega. Tegelased Peategelaseks oli Hannes Turja. Teda iseloomustas ranniku aladelt pärit inimeste põikpäisus. Üldiselt oli ta väga töökas ning tasakaalukas inimene. Enne tegutsemist ta mõtles põhjalikult ning ei teinud midagi ,,uisa-päisa". Seda muidugi juhul kui ta kaine oli. Klaus Turja oli Hannese noorem vend. Hannesega olid tal suhted head kuid vahel tekitas nende vahel pahameelt Kalusi naine, kes ei olnud pärit ranna äärest ning seega ei sobinud ta just selleks õigeks Klausile. Klausi iseloom ühtis suuresti
Ohtu kujutavad ka rebased, siilid ja mägrad, inimasulate juures ka kodukassid. Põgenedes jätab ta saba maha nagu teisedki Eesti sisalikud. Kivisisalik (Lacerta agilis) Ta on peamiselt levinud Euroopas, Eestis on neid üpris vähe. Kivisisalikud on jässakad, väikeste jalgadega sisalikud. Värvus on varieeruv, ühisteks tunnusjoonteks on heledate laikude muster külgedel. Eluiga on umbes 8-12 aastat. Neid võib leida kuivematelt aladelt, näiteks nõmmed, teeperved, raudteetammid, kuivemad puisniidud ja metsaservad. Nad elavad üksikult ja oma kindlal territooriumil. Toituvad väikestest selgrootutest. Suuremad võivad suua ka oma nooremaid liigikaaslasi või emaste poolt munetud mune. Nad on aktiivsed ainult päevasel ajal, kuid isegi ilusa ilmaga veedavad nad palju aega maa all. Vaenlased on tal samad, mis arusisalikul. Kui teda puudutada, võib ta isegi hammustada. Vaskuss (Anguis fragilis)
Tuul on liikumine maapinnal horisontaalsuunas alati kõrgrõhualat madalrõhualale.Päeval puhub meretuul ja öösel maatuul,sest kui öösel on külmem,siis meri jahtub aeglasemalt,kui maismaal.Ehk meri on soojem ja seetõttu tekib seal M ning maismaale K,õhk tõuseb merel üles(M) ning K-lt õhk liigub sinna.Ehk puhub maaõhk. Õhuringlust mõjutavad tegurid ja jõud: 1)Gradiantjõud-õhk liigub kõrgemrõhuga aladelt madalama rõhuga aladele. 2)Coriolisi jõud-maa pöörlemisel õhuringlust mõjutav jõud 3)Hõõrdejõud-tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub(mussoonid) Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala.( Tsüklonaalset ilma iseloomustavad kiired õhurõhu muutused, tsükloni lähenedes õhurõhk langeb, tsükloni möödudes hakkab tõusma. Pilvisuse ja sademete olemasolu sõltub samuti, milline tsükloni osa meid parasjagu katab
haavu ning seega kannatust Krutsifiks sümboliseerib lunastust Kristuse ristisurma kaudu. Vanimad ristilöödud Kristuse kujutised pärinevad 6. sajandist pKr, kusjuures varasel keskajal kujutati ristilöödud Kristust elavana ja triumfeerivana. Aja jooksul ristilöödu kujutamine aga muutus: näiteks gooti stiilis krutsifiksil on Kristus kas surnud või piinarikkalt surev. Tõenäoliselt pärineb krutsifiks Rooma impeeriumi aladelt. Krutsifiks tuleneb ladinakeelsest verbist cruciare "piinama" ja seega on juba sümboli nimesse kodeeritud vägivalla ajalugu Köis sümboliseerib Kristuse kannatusi, sest sõdalased sidusid kinni Kristuse käed Moon punased mooniõied märgivad Kristuse kannatusi ja vereohvrit Ohakalind Kristuse kannatusi sümboliseeriv lind, keda kujutatakse tavaliselt koos ohaka või kibuvitsaoksaga. Linnul on veretilka meenutav punane laik, mis
a 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu.Soome pidi loovutama Karjala maakitsuse ja Viiburi linna.Kuid säilitas iseseisvuse. JÄTKUSÕDA:Kui Saksamaa ründas 1941.Nsavli ,jäi soome erapooletuks, kuid NSVL alustas siiski Soome linnade pommitamist.Seepeale otsustas Soome parlament 25.juuni.1941 alustada NSVLI vastu sõda.Sõja käigus vallutas Soome tagasi Karjala maakitsuse ja hõivas ka NSVLile kuulunud Karjala alad.Kui Punaarmee 1944.pealetungile asus,pidid Soome väed nendelt aladelt taganema.1944.sõlmiti Soome ja NSVLi vahel vaherahu ning hiljem allkirjastati ka rahuleping.Soomlased leppisid taas sellega, et Talvesõjas kaotatud alad jäid NSVLile,kuid ka seekord säilitas Soome iseseisvuse.
viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tume ajajärg Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust,
17) Rannabarrid - lainete poolt tagasiviidud peenemast materjalist veealused vallid. 18) Maasääred - setete pikirände tulemusena kuhjunud vallid kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda. Setted kaitsevad kõige paremini randa. Jõgede toitumine ja veereziim 19) Jõed toituvad: sademed; lumesulamisvesi; liustike sulamisvesi; põhjavesi; karstialadelt jõkke tulev kare lubjarikas vesi; soostunud aladelt jõkke tulev vesi (sisaldab orgaanilisi aineid, mis värvivad vee pruunikaks). 20) Madalvesi - korrapäraselt esinev veehulga langus. 21) Suurvesi - korrapäraselt esinev veehulga tõus. 22) Tulvavesi - ebakorrapäraselt esineb järsk lühiajaline veehulga tõus (hoovihmad, ilma järsk soojenemine). 23) Üleujutused - nähtus, kus vee poolt ujutatakse üle mingi maismaa osa, mis varem ei olnud vee all. 24) Üleujutuste põhjused:
suurendavad soolsust ja seega ka tihedust. Mida uuem jää, seda soolasem, mida vanem, seda mgedam. Seda sellepärast, et soolasem jää sulab madalamal temperatuuril kui magedam, st sool sulab jää seest välja. Parasvöötmes ja troopika aladelt tuleb pinnahoovustega polaaraladele vett juurde. Jahtumise ja langemisala on väike. Kogu maailmamere pinnal tõuseb üles üle poole vee. Tänu sellele toimubki termokliin. 2 Joonis 5. Veekihid ja nende liikumine Atlandi ookeanis. Joonisel (5.) on näha ka vahepealsete vete kujunemist. Raskem vesi tekib lõunapolaaraladel, sest põhja pool on suur magevee sissevool jõgedest. Lõuna pool aga ei ole maismaad, kus see saaks sisse voolata
apelsinilõhnaga vedelik, mida kasutatakse parfümeerias ja jookide valmistamisel. Apelsinikoortest pressitud õli on ilmselt ka apelsinijoogi "fanta" üks koostisosi. 2. Banaan perekond: Musaceae · ladina k: Musa paradisiaca · inglise k: banana · saksa k: banana · rootsi k: banan · prantsuse k: Banana · taani k: bananas · norra keeles: bananas Banaanid on pärit Aasia troopilistelt ja subtroopilistelt aladelt. Banaan (Musa paradisiaca) kuulub banaaniliste (Musaceae) sugukonda üheiduleheliste klassis. Perekonnas on umbes 60 liiki ja sorte üle 400. On maailma üks vanimaid ja tähtsamaid kultuurtaimi, mida tänapäeval kasvatatakse kogu maailma troopilistes piirkondades. Banaan on kultuuristatud juba üle 3000 aasta tagasi, Aleksander Suur õppis banaani tundma 300 a e. Kr. Indias. Eurooplaste toidulauale jõudis banaan aga alles1885 aastal
Raha ei haise. Või siiski? Kauplemine ja vahetuste tegemine oli inimsuhete loomulik osa juba enne esimesi paikseid asulaid. Raha, kui selline on umbes sama vana. Konkreetne ütlus raha ei haise on päris antiik Roomast. Tänapäeva lääne kultuuripiirkonna kapitalistlikus tarbimisele suunatud ühiskond on ülesehitatud rahale. Kuidassiis selle haisuga on? Inimene on paindlik, ta harjub teine kord hullemategi asjadega kui hais. Inimene käib tööl, maksab maske, tasub arveid ja peale seda jääb heal juhul natukene endalegi. Süsteem nagu toimiks: kõik on olemas, aga ikka leidub alati neid, kellele jääb väheks. Tuleb leida alternatiive lisa saamiseks või siis mooduseid kulutuste vähendamiseks. Igaljuhul raha teenimine, hädavajaliku lisa kokku ajamine, on ühiskonna poolt heakskiidetud ja isegi soosib seda. Hoolimata, et selle nimel tehakse midagi ebaeetilist, pigistatakse silm kinni. Kõik teavad, aga ei...
lääneliitlastega Suvel lääneliitlaste vastupealetung, 3.03 Bresti rahu, saksa väed sunnitakse taganema sakslastele loovutati vallutatud alad LÕPP: 11nov Compiegne'i rahu Compiegnei'i vaherahu tingimused: 1. Saksamaa pidi väed välja viima kõigilt okupeeritud aladelt, lisaks Preisimaa, Elsass ja Lotring 2. Sakslastel tuli liitslastele üle anda oma sõjavarustus 3. Saksamaa pidi vabastama kõik sõjavangid PARIISI RAHUKONVERENTS 1919-1920 Eesmärk: Koostada rahulepingud Saksamaa ja tema liitlaste jaoks. Peamised otsustajad : Suurbritannia peaminister David Lloyd George Prantsusmaa peaminister George Clemenceau USA president W.Wilson 28
on suuremad, siis kulud infrastruktuurile kasvavad. Samuti kasvab autode kasutamine kuna elanikud käivad tööle keskustesse, kus asub enamus töökohti. Autokasutamise suurenemisega kasvab ka õhureostus (Couch et al. 2007) suurenevad õhureostusest tulenevad terviseriskid ja kasvab liiklusõnnetuste oht arvab autor. Kokkuvõtteks võibki öelda, et kõige esimene ja märgatavaim valglinnastumisega kaasnev muutus on metsade ja haritava maa kadumine linnalähedastelt aladelt. Sellega kaasneb bioloogilise mitmekesisuse ja loomade elupaikade vähenemine. Rohealade kadumine toob endaga kaasa selle, et põuad ja üleujutused mõjutavad inimesi rohkemal määral. Samuti ei saa mainimata jätta inimese tervisele otsest mõju avaldavaid tagajärgi nagu joogivee reostus, õhusaaste, liiklusõnnetuste ohu suurenemine. Kõikidest ülalnimetatud põhjustest tulenevalt mainitaksegi tänapäeval valglinnastumist tihti just
Neile lisandus 1720-ndail aastail veel neljaski : porter (kandja). 20.sajandi algul hakati tootma uut porteri sorti nimega stout, mis tõlkes tähendab tihket ja kanget. 9. Mis taim(ed) annab õllele punaka värvitooni? Punase värvuse saamiseks lisatakse virdele liht-naistepuna. 10. Kus asub veini valmistamise algkodu? Esimesed kaudsed tõendid veini valmistamisest (potikillud) pärinevad 6000 aastat e. Kr. Kaukaasia mägede piirkonnast, umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladelt, kus metsiku viinamarja (Vitis vinifera) levik tegi selle võimalikuks. Esimesed kindlad tõendid veini olemasolu kohta pärinevad aga Mesopotaamiast, praeguse Põhja-Iraani alalt. Sellest lähtudes ollakse üldiselt arvamusel, et veini valmistamine algas Kaukaasiast. 11. Kes oli (on) veinijumal? Veinijumal oli (on) Dionysos. 12.Mis jook on Malvasia? Magus Kreeka vein. 13. Kes lõpetas 19. saj teisel poolele Euroopa veinitootmise kuldajastu?
Kuidas Eesti võitis suurt Venemaad? Eesti Vabadussõda 1918-1920 Koostaja: Taavid Mikomägi Eelsündmsued I maailmasõda • Venemaa sõjast väsinud • Nõrk Venemaa Oktoobrirevolutsioon • Valged • Punased Eesti Vabariik – 24. veebruar 1918 • Vabadusemaitse Eelsündmused Saksa okupatsioon Seoses Saksamaa kaotusega I maailmasõjas taganemine Eesti aladelt Eesti moodustab ajutise valitsuse Punaarmee alustab pealetungi Eestisse Sõja algus 28. nov. 1918.a. algab sõda Venemaa võimsa pealetungiga Narva all. Järgmiseks päevaks on Narva vallutatud Punaarmee jätkab rünnakut ka lõunast Eestlased taganevad Sõja algus Venelastele langevad 1919. a alguseks Jõhvi, Rakvere, Tartu, Tapa ja sihiks Tallinn Eesti sõjajõud
Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2) 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? Sakslaste tung itta (drang nach osten) Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks – KOGE Uus kaubatee Saksa aladelt – Novgorodi Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimene piiskop kes Liivimaale tuli oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Seejärel Berthold ja Albert von Buxhoevden 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 1208.a
Enne sajandi keskpaika jõudsid Paulista poolehoidjad, nii tunti São Paulo asukaid, Paraná jõe ülemjooksule. Neid retki tehti indiaanlaste orjastamiseks ja seetõttu kogusid Paulistad jesuiitide viha. Jesuiitide soovi kaitsta pärismaalasi toetas ka võim ja nad olid võidukad. Paljud Paulistadest said nüüd kullaotsijad ja palavikuline jaht väärismetallidele süvenes. 1693. aastal avastati suured kullavarud tänapäeva Minas Geraisi aladelt. Kullapalavik tõi Brasiiliasse kümneid tuhandeid Portugali koloniste. Majanduslik õitseng asekuninga valitsusega maal oli tingitud teemantide leidmisest 1721. aastal ja hiljem oli see seotud kohvi- ja suhkrukasvanduste laienemisega. Madridi lepinguga 1750. aastal kinnitasid Hispaania ja Portugal Brasiilia nõudmisi suurele territooriumile läänes, mille piirid olid paika pandud Tordesillase lepinguga. Madridi leping kuulutati hiljem kehtetuks, aga selle põhimõtted kõlasid taaskord
Altmargi vaherahu - 1629.a - Rootsi Poole vaheline leping - Eesti mandriala jäi Rootsi kätte, Põhja-Läti koos Riia linnaga samuti Brömsebro rahu - 1645.a - Rootsi ja Taani vaherahu - lõpetas Taani aja Saaremaal Oliwa rahu - 1660.a. - Rootsi ja Poola vahel - Poola tunnistas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale Kärde rahuleping - 1661.a. - Rootsi ja Venemaa vahel , kus Venemaa lubas eesti alad lõplikult Rootsile ja väed lahkusid vallutatud aladelt PÕHJASÕDA aeg : 1700.a. - 1721.a. osalised : Venemaa(Peeter 1), Poola(August2 ja saksimaa), Taani, Rootsi(Karl 12) põhjused : · ühinesid Poola, Vene, Taani - eesmärgiga vallutatud alad tagasi saada · tekkis Rootsi vastane liit käik : · 1700 - algas Riia linna piiramine saksi vägede poolt, esimesed venelaste väesalgad Narva külje all, Venemaa kuulutas Rootsile sõja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
