selle leping alusel tuhanded sõdurid, tankid, soomukid, lennukid ja sõjalaevad. 3) Baaside ajal oli Eesti aladest peaegu terve saarestik NSV sõjatehnika all, ning ka lennuväljad mandri Eestis. 5. Umsiedlung ehk baltisakslaste ümberasumine Saksamaale, 6. oktoobril 1939. a. mainis Hitler, et Ida- ja Kesk Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse Saksamaale ümber, ning järgneva 7 kuuga lahkuski ainuüksi Eesti aladelt ligi 13 000 baltisakslast. · Nõukogude Liidu okupatsioon : 1. 17. juuni 1940. a. marssis üle Eesti piiri 90 000 Nõukogude Liidu sõdurit kuna Nõukogude Liit oli esitanud kolm päeva varem Eestile ultimaatumi, nõudes täiendavat kaitset tähtsamatesse keskustesse. 2. Juunipööre - 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest, õhtuks oli Punaarmee abiga valitsuse ruumid üle võetud ja K. Päts kirjutas alla
Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel. Konflikt sai nimeks Eesti Vabadussõda ja see kestis 1920. a veebruarini. Lisaks Eesti iseseisvuse eest peetavale võitlusele Nõukogude Venemaa vastu hõlmas Vabadussõda kahte lühiajalisemat ja piiratuma ulatusega relvakonflikti Läti pinnal võitlust Landeswehriga (suvi 1919) ja valgekaartliku kindrali Bermondti vägedega (oktoober 1919). Olukord Vabadussõja alguses Novembris 1918. algas Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. Eesti Ajutine Valitsus astus ametisse ja võttis tegeliku võimu Eestis oma kätte. Üks olulisemaid ülesandeid oli Eesti sõjaväe loomine. Esialgse plaani kohaselt pidi formeeritama 25 000- meheline Rahvavägi (6 jalaväepolku, suurtükiväebrigaad, ratsaväepolk, inseneripataljon ja tagalaüksused). Kuulutati välja alamväelaste vabatahtlik ning ohvitseride ja ametnike sunduslik mobilisatsioon. Mobilisatsiooniga loodeti kokku saada vähemalt 12 000 meest, kuid esialgu see ei õnnestunud.
Vene kultuur Eestis Eesti on venelaste jaoks alati olnud emamaaga võrreldes vabamaks paigaks. Juba 17. sajandil põgenesid siia vene vanausulised, keda jälitas kirik ja riigivõim. Tollest ajast saati on venelased asunud Peipsi järve äärsetel maadel, kus nende rahvuskultuur on säilinud tänaseni ning avaldanud teatud mõju ka Kagu-Eestis paiknevale setu kultuurile. Eesti seosed vene kultuuriga ulatuvad üldse iidsetesse aegadesse. Näiteks keeleteadlased on välja toonud mitmeid tõendeid vene keele kunagisest mõjust eesti keelele: nii on eesti sõna 'raamat' tulnud venekeelsest sõnast 'gramota', st kirjaoskus; eesti 'jaam' -- tänaseks vananenud vene sõnast 'jam', mis tähendas postijaama, kus teelised vahetasid hobuseid jne. Vene kultuur Eestis on läbi aegade olnud mitmepalgeline ja sellel on alati olnud oluline koht ka Venemaa enda kultuuriloos. Sünnipaiga järgi on Eestiga seotud paljud tuntud vene teadlas...
1)retoorika - kõnekunst 2)aritmeetika 3)grammatika - ladina keel 4)dialektika - väitlemine usuteemal 5)muusika - kirikumuusika 6)astronoomia - õpetati ebamääraseid teadmisi maast ja tema inimestest, õpiti tundma ka kirikukalendrit(kas pühad liiguvad või mitte jne) 7) geomeetria Piiblit lugeda ei tohtinud, pigem loeti lühikeseid väljavõtteid, valitud kohti, sest ei olnud vaja, et inimesed liiga targaks saaksid. Tekkisid ka linnakooolid Ülikooliharidust ei olnud võimalik eesti aladelt saada, seda omandati mujalt: Saksamaa erinevates ülikoolides, Pariisi ülikoolides, aga pidi oskama siis ladina keelt, sest kõikjal õpetati ladina keeles. Teati üht tolaegset üliõpilast Eestist: Johann Pulk. Jõudis üsna kõrgele, hiljem tegutses Saare-Lääne piiskopi toomhärra. Haridus oli mõeldud eeskätt siinsetele sakslastele. 16. sajandi algusel tehti katse rajada kool, mis valmistaks ette preestreid kohalike rahvaste seast
ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. Esimesed pottsepad valmistasid nägusaid anumaid oliiviõli säilitamiseks. Vana-Kreeka aladelt on leitud tuhandeid savinõusid. Ajavahemikus 550-300 eKr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning lihtrahva ja aristokraatide elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid. Hiljem tuli moodi punase-figuuriline tehnika. Omamoodi 13 kunst oli ka templeid ehitada. Templites ohverdati
Lätiga jäi Poola võimu alla. Seda ala nimetati Liivimaaks. Läti lääne ja lõunapoolsem osa Kuramaa oli pikka aega omaette hertsogiriik. Taanile kuulus Saarmaa. Liivi sõja järel kujunenud võimupiirid ei püsinud kuigi kindlana. Baltimaade vallutamise kavatsusest ei loobunud ka Venemaa. 1656. aastal tungisid Vene väed Baltikumi, vallutasid Tartu ning piirasid Riiat. 1661. sõlmitud Kärde rahuga loobus Venemaa nõudmistest Baltikumile ning viis oma väed vallutatud aladelt välja. Muutused Eesti rahvastiku, elu mõisas ja talus 17. sajandil. Sajandi esimesel veerandil jätkunud sõjad laastasid siinset maad armutult. Kui sõjategevus lõppes, oli Eesti alal pea kolmveerand taludest tühjaks jäänud. Tühjaks jäänud taludesse asus palju võõrast rahvast: peamiselt venelasi, soomlasi ja rootslasi. Paljud saarlased , keda sõda oli samuti vähem puudutanud, asusid nüüd ümber mandrile. Uued elaniku omandasid kiiresti kohaliku keel eja kombeid
liikumise suunda keskpunkti poole suunas keskpunktist väljapoole Madalrõhkkonna e. tsükloni... · ...tekkele aitavad kaasa õhumassi soojenemine ? sooja õhu tõus ? õhukihi paksuse suurenemine ? kõrgemates õhukihtides õhu laiali voolamine - divergents ? madalamates õhukihtides suureneb õhu vertikaalne äravool - PVA ? õhurõhk langeb ? ümbritevatelt kõrgema rõhuga aladelt voolab õhk Madalaim registreeritud madalama rõhu poole (Zn õhurõhk 12.10.1979.a. 870 keskme poole) - konvergents mb Vaikse o. orkaan Tip ? Maa pöörlemine kallutab silmas kõrvale ? kellaosuti liikumisele vastassuunas (põhjapoolkeral) Kõrgrõhkkonnad e. antitsüklonid... · ... on suured õhukeerised ja · tekivad, kui õhumass jahtub kas külmema maa või veepinna kohal keskosas rõhk kõige kõrgem
Surnud maeti asula lähedale ülesharimata maale ning hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik, eriti tööriistu ja relvi. Saadeti ka koos oma laevaga merele, mis pandi põlema, nii pind hing jõudma Valhallasse. Oluline oli päikesekultus, sümboliseeris ratas hjol, millest tuleneb jõulude nimetus. Taevajumalat Thori austati samuti- kujutati punase habemega vanamehena, kelle vankrit vedasid kaks sikku. Taanis, Rootsis Götamaal oli austatud Oden, tema kultus pärines lõunapoolsete germaanlaste aladelt ning eelkõige oli Oden päikese-ja sõjajumal. Frej viljakusjumal, tema poole pöörduti nii põllusaagi- kui ka lapsesaamismuredega. Viikingite kirja tunti ruunikirja nime all. Tähestik pärineb 3.-4.sajandist. Tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma. Read jooksevad paremalt vasakule, hiljem mõlemas suunas. Kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua-või mälestusmärgid. Mälestuskivid jutustasid viikingitest. Mälestusmärgid saagad.
juba kasutamiskõlblikud. (Martin G., Jaanus A., Simm, M., Kotta, J., Kutser, T. 2006.) 3. Kaugseire programmi majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed tulemused Kaugseire programmi majanduslikuks tulemuseks oleks keskkonnaseire ees seisvate ülesannete lahendamine optimaalsete kuludega. Mitmetes valdkondades oleks keskkonnaseireprogrammi ees seisvate ülesannete lahendamiseks vaja koguda informatsiooni tunduvalt suurematelt aladelt ja/või ajaliselt suurema sagedusega. Enamasti on see seotud ebareaalselt suurte kulutustega kui tugineda in situ mõõtmistele. Kaugseire kasutuselevõtt võimalikult rohkemates valdkondades võimaldaks nii mitmeski allprogrammis saavutada kvalitatiivselt uue taseme suurendamata seejuures seireprogrammile kuluvaid vahendeid samas suurusjärgus. Eesti elanikkonnal on õigus eeldada, et neid teavitatakse õigeaegselt keskkonnaohtudest nagu
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kartuli seenhaigused ja tõrje Referaat Tartu 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Kartuli seenhaigused........................................................................................... 5 2.1Kartuli-lehemädanik, mugulate pruunmädanik (Phytopthora infestans)........5 2.2 Kartuli – kuivlaiksus (Alternaria solani)..........................................................6 2.3 Mugula Kuivmädanik – Fusarium spp.............................................................8 2.4 Kartuli – mustkärn, kartuli – tõusmepõletik, kartuli – vilttõbi (Rhizoctonia solani).................................................................................................................. 9 ...
Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. - Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid
"Võitlejast" Leegionär ,,Aks" kirjutab: PRANTSUSE VÕÕRLEEGIONIS (1) Eelmistes numbrites kirjutasin, kuidas ühest leegionist teise sattusin. Nüüd siis pikemalt sellest teisest, kurikuulsast prantsuse VÕõrleegionist (Leegion), mille ridades ma olude sunnil teenisin viis aastat. Kui mitmel endisel leegionäril on jäänud halb mulje Legio Patria Nostra (leegioni deviis) ridades teenitud ajast, siis ei saa ma seda ise ütelda. See tuleb ehk sellest, et minu teenistus möödus eriüksuses, ühe rügemendi muusikuna, olles seega natuke eelistatud olukorras. Indo-Hiinas (Vietnamis), seal tekkinud mässulise olukorra tõttu ei kasutatud muusikut mitte alati tema erialal, vaid ka rünnaküksusena. Selline vahelduv tegevus andis mulle võimaluse palju ringi sõita ja nii üht kui teist näha nii sellest suurest territooriumist, tema rahvast kui ka leegioni tegevusest. Kui enne Teist maailmasõda oli Prantsuse Võõrleegion üldises arvamises tuntud igasuguste s...
). Alates 11. sajandist selge, et ka eestlast nimetatud tsuudiks. Varasemal ajal teine soomeläänemere rahvas. Tsudak vene keeles veidrik. Vana-Vene riigi teke G. Milleri teooria 18. sajandil on normanistlik teooria. Sellele vastandub antinormanistlik teooria. Normanistlik teooria põhineb Nestori kroonikal. Kroonikas 859 meretagused varjaagid kogusid tsuudidelt ja slaavlastelt jne makse. Kassaarid (khaani riik Kaspia ja Musta mere vahel) võtsid andamit Lõuna-Vene aladelt. Iga tlu pealt üks hõbemünt ja üks oravanahk. 862 varjaagid aeti mere taha ega antud andamit. Ise endi üle hakati valitsema. Läksid tülli ja hakkasid vürste otsima. Mindi varjaagide juurde, keda russideks kutsuti (suguvõsa nimi). Rjurik, Sineus ja Truvor olid kolm venda, varjaagid, kes tulid valitsema. Rjurik asus Novgorodi kroonika järgi, Sinus Valgjärvele ehk Beloserosse ja Truvor Irboskasse. Rohkem on teada Rjuriku tegudest, vendadest midagi teada pole. Suguvõsa läheb
KOOL KIVIAEG MUINAS-EESTIS Referaat nimi klass Koht ja aasta SISUKORD Sissejuhatus............................................................................3 1. INIMASUSTUSE TEKE...........................................................4 2. TEGEVUSALAD.................................................................6 2.1. Küttimine ja korilus..................................................6 2.2. Kalastus...............................................................7 2.3. Hülgepüük............................................................7 2.4. Põlluharimine.........................................................8 3. ...
3. Saksamaa Liitvabariik (SLV) (Vt. ka õpik lk.57-63; 103-106) 3.1. Majandus ja sotsiaalpoliitika: · II maailmasõja lõppedes oli Saksamaa majandus täielikult kokku varisenud: liitlasvägede strateegilise pommitamise tulemusena oli enamus ettevõtetest ja transpordisüsteemist hävitatud reparatsioonivaradena veeti välja (peamiselt NSV Liitu) veel tervete vabrikute sisseseade palju oli peavarjuta ja varata põgenikke (~8 miljonit) aladelt, mis sõja järel anti Saksamaa naabritele okupatsioonitsoonide vahelised majandussidemed jäid nõrgaks jne. · II maailmasõja järel pandi SLV-s alus sotsiaalsele turumajandusele (Ludwig Erhard). Sel ajal valitsesid Saksamaad kristlikud demokraadid. Majandusime põhjused: väikesed sõjalised kulutused reparatsioonivaradena välja viidud sisseseade asemel võeti kasutusele kaasaegne tipptehnoloogia
referaat VÕRTSJÄRVE MADALIK SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................... .....2 Eesti pinnamood.........................................................................................................................2 Võrtsjärve madalik...................................................................................................................2 Kokkuvõte looduskeskkonnast Võrtsjärve ümber.................................................................8 Võrtsjärve probleem...............................................................................................................10 Taust Probleemi kirjeldus Kasutatud kirjandus...............................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Eesti pinnamood Eesti väiksemõõtkavalisel reljeefikaardil...
Hiliskambriumis ei toimunud setete ladestumist terves Baltikumis. Arvestades, et ka vendiumi ja kambriumi ajastu vahetust markeerib Baltikumis settelünk, siis võib öelda, et paleozoiline aegkond algas Ida- Euroopa platvormi loodeosas tektooniliselt väga ebastabiilses olukorras. Kõrvuti merega kaetud aladega Ievisid laialdased mandrilised piirkonnad. Üldse kuhjus kambriumi ajastul setteid Baltoskandiast osaliselt katnud laiutises meres Norra ja Rootsi aladelt üle Poola, Baltikumi ning kirdes Valge mereni. Põhjas haaras see meri osalt ka Balti kilbi lõunapiirkondi, lõunas aga ulatus Ukraina kilbini ja ümber viimase kuni Musta mereni. Ligikaudselt näitab selle vana mere ulatust hilisemaist kulutusist säilinud kambriumi setendite praegune levila. Kambriumi ladestu koosneb terves Baltikumis terrigeensetest settekivimitest - eeskätt rohekashallist või sinakashallist savist ehk
Languse tingisid sõjad: U. 10% rootslasi, posi- Suur nälg (1696-97). Põhjasõda (1700-1721) Liivi ja Rootsi-Poola sõda. tiivne iive, sisseränne: Ilmastikust tingitud Eesti aladel lõppes see Tingis ka nälg 17.saj. soomlased (Soome ala- probleemid (sadas sõda 1710-ks aastaks. alguses (1601-1603). delt võeti mehi sõjaväkke, palju teravili ei kas- Katk (1709-1710) Tulemused: 75% taludest Eesti aladelt mitte nö. vanud; samal ajal veeti tühjaks jäänud, rohkem sõja põgenikud), lätlased vilja Rootsi, kus oli kannatas Kesk-Eesti, sest (piisavalt vaba viljakat samuti nälg. Siinsed seal oli tihedam asustus maad), venelased (17. saj. aadlikud siinsest rah- ja viljakamad mullad. Venemaal kirikureform. vast ei hoolinud, olid Selle vastaseid nim. vana- kasu peal väljas.
kompaniide müümisel Brasiilia kompaniide eelistamine Hoiuste ja investeeringute intressid on umbes poole võrra väiksemad kui Ida Aasia konkurentidel Ajalugu: Vanimad leiud inimasutusest pärinevad VIIIVII aastatuhandest e.m.a. Esimese eurooplasena jõudis Brasiilia rannikule meresõitjast hispaanlane 1500. aastal. 1530. algas koloniseerimine 16. sajandi keskpaigast põhines majandus suhkrurooistandustel. 17. sajandi lõpus leiti Brasiilia aladelt kulda mis elustas majandust. 1985 legaliseeriti Brasiilia Kommunistlik Partei Kultuur: Iseloomulik multikultuursus segu Ameerika põliselanike, Portugali ja Aafrika kultuuridest, väga omanäoline, elav ja kirgas, milles on ka mõjutusi Itaaliast, Saksamaalt, Hispaaniast, Araabiast ja Jaapanist Maailmakuulsad karnevalid ja jalgpalli suur populaarsus Loodus Riigi ulatus põhjast lõunasse on enam kui 4300km, Atlandi ookeani rannajoone pikkus on 7400km.Riigi
Kiirgamisvõime- kiirguse (energia) hulk, mida annab ära keha 1 pindalaühik 1 ajaühiku vältel. -Läbipaistmatu keha kiirguse neelamis- ja peegeldamisvõime: k+a=1 Maa efektiivne kiirgus(Ef) Ef= U G 2. Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Selleks, et õhumassid liikuma hakkaks, on vaja teperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temp. on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid tõusma ja tekib madala rõhuga ala. Külmematel aladelt voolab sinna uus rõhk, mis soojeneb ja tõuseb. Tänu maakera pöörlemisele hakkavad õhumassid koos Maaga kaasa pöörlema, loomulikult teatud seaduspärasustele alludes (Coriolise jõud). Kui põhjapoolkeral on suvi, siis võib päike paista seniidis ekvaatori ja põhjapöörijoone vahel. Kogu õhuringlus on nihkunud põhja suunas. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavõõtmes kujunavad ilma ekvatoriaalsed õhumassid, millega kaasnevad tõusvad õhuvoolud.
Siseministeerium, mis seisis KGB kõrval , võttis üle miilitsa ülesanded, eelkõige korrakaitse. 3 Võõrsõjaväe kohalolek Eestisse jäetud sõjaväe ülesandeks oli olla Moskva jaoks oluline informatsiooniallikas ja ühtlasi hoida kohtadel sisemist korda ning kindlustada reziimi. Sõjavägi oli kohalikele elanikele ränk koorem, kuna sõjaväes kasutusse antud aladelt tuli põliselanikel lahkuda, üsna suur osa linnade elamufondist võeti sõjaväe käsutusse. Tihti oli konflikte sõjaväelaste ja tsiviilelanike vahel, kuna punaarmeelaste vägivallatsemine oli massiline. Moskva kontrollmehhanismid Eesti NSV juhtkonna iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud. Moskva kasutad liiduvabariigi kontrollimisel ning kohalike juhtide ohjeldamisel erinevaid meetodeid. 1944.aastal loodi
8. KLASSI AJALOOEKSAMI PROGRAMM 1. ABSOLUTISM EUROOPAS (õpiku I osast lk 10-13) Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism oli 17. ja 18. sajandil. Näiteks Prantsusmaa, Venemaa ja Rootsi. Absolutistlikke riike valitseti ainuisikuliselt. Valitsejale võis kuulata nõuandeid, kui keegi ei tohtinud talle oma tahet peale suruda. Absolutismiajal oli 3 seisust: I seisus vaimulikud, II seisus aadlikud ning III seisus talupojad ja linlased. III seisus pidi koguaeg maksma makse. Louis XIV ajal jälgis arvukas rahvapolitsei rahva meeleolu ning karistas kuninga tahte vastu väljaastunuid. Õukonda kogunes aadlikke kogu Prantsusmaalt, kus neile anti ...
___________________________________________________________________________________________ «Enamgi veel, tegemist tundub olevat kõigi aegade uhkeima muinasmõõgaga, mis Eesti aladelt üldse kunagi leitud,» lisas arheoloog. Muinasaja lõpul haudadesse kaasa pandud panused relvad, ehted, tööriistad,
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Kuido Kiudorv Kärbseseente (Amanita ) levik ja ökoloogia Eestis ja Austraalias Referaat aines "Bioloogiline mitmekesisus" Juhendaja: prof. Tiiu Kull Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Kärbseseened....................................................................................................................................4 1.1 Alamperekond tupploorik (Amanitopsis...
keele uurijaid, kelle töö eesti kirjakeele arendamisel jätkus 18. sajandil. Nimetatagu siinkohal eeskätt Anton Thor Hellet (16831748) ja tema 1732. aastal valminud käsitlust eesti keele grammatikast ja sõnaraamatut ning 1739. aastal ilmunud piiblitõlget, mis tegi põhjaeesti kirjakeelest hilisema eesti rahva ametliku suhtlusvahendi. 18. sajandil võimaldas professionaalsemat lähenemist teadusele 1724. aastal Peterburis loodud Teaduste Akadeemia, millega esimesed Eesti aladelt pärit mehed liitusid 1730. aastatel. 18. sajandi lõpul (1792) tekkis Riias Balti provintside esimene teadusselts -- Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet (kolis 1813. aastal Tartusse). Mõisakultuur, mille juurde kuulusid üha enam tööstusettevõtted, kodukooliõpetajad jms, oli mehhanism, mis toetas Eestimaist haridus- ja teaduselu. Siinkohal võib suuremate linnade kõrval mainida tööstuskeskuseks kujunenud Põltsamaad, kus Peter Ernst Wilde
ning põhjustab kõhukinnisust · Tarbimine traditsioonilisel kasvualal - kui lehed kuivavad, läheb katinoon kaduma · Moodne logistika võimaldab transporti teistesse maailmajagudesse · Eeskätt immigrandid Somaaliast on levitamas arenenud riikidesse · Küllap suurim khat'ismugeldamise juhtum - 2006 DEA tabas 25 tonni Somaaliast teel USA- sse 7. loeng närviergutid (tubakas ja kohv) Nicotiana tabacum · Pärit Ameerika troopilistelt aladelt, nüüd kultiveeritakse mitmetest kliimavööndites · Jean Nicot de Villemain, prantsuse diplomaat, soovitas kasutadameditsiinis · Tubakalehtede kuivaines on 0,6-9% nikotiini. Atsetüülkoliiniretseptorid jagunevad muskariinitundlikeks ja nikotiinitundlikeks. Nikotiini psühhofarmakoloogiline profiil · Nikotiin parendab infotöötlust eksperimentides - kiirendab reaktsiooniaega ja sooritust, vähendab vigu nii nikotiinivõõrutuses suitsetajatel kui ka mittesuitsetajatel
oksüdatsiooniks, molübdeenisisaldusest, millel need toiduained kasvanud on. ·maksas leiduvate rauavarude Molübdeeni liigtarbimine võib kasutamise soodustamiseks. tekkida, kui tarbida molübdeeniumirikka pinnasega aladelt saadud toiduaineid või seal elavate lehmade piima Mangaan ·mitmete ensüümide tööks, 2 mg * 11 g nisuidudes, rasvade ja kolesterooli * 30 g kaerakliides, lagundamise kiirendamiseks, * 40 g kaerahelvestes, * 50 g pähklites, ·kasvu, vereloome ja * 100 g teraleivas.
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1. Kirjanduse mõiste. · Kirjandus hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekste · Ilukirjandus, mis kuulub esteetika või kunsti valdkonda · Kirjandus ehk literatuur kõige üldisemas tähenduses on kirjutatud tekstid, mis reeglina on mõeldud kellelegi ,lugemiseks, mõistmiseks ning kasutamiseks a) Sõltuvalt kontekstist nimetatakse kirjanduseks ka mitmesuguseid kirjandusse liike ja vorme: ilukirjandust, teaduskirjandust, raamatuid jne.
Ida- ja Kaug-Aasias. Kähriku seljakarv on kollakat ja pruuni kuni mustjaspruuni värvi, kõhupool on kollakaspruun. Karvastik on väga tihe, pealiskarvad pikad ja karedad. Eestisse toodi kährikkoer 1950. aastal jahifauna täiendamiseks: 86 isendit lasti lahti kolmes erinevas kohas (Pikknurme, Põlula ja Lihula metskonnad) millele järgnes kährikute kiire levik üle terve Eesti (üksikuid isendeid tabati meie aladelt juba varem Venemaa Euroopa osas oli kährik 1930te lõpus juba tavaline). Kährikkoer eelistab elupaigana niiskeid alasid: veekogude lähedust, roostikke, puisniite, võsastunud heinamaid, sood, leht-ja segametsasid. Kasutab sageli teiste loomade mahajäetud urgusid, elab ka puujuurte all või kividevahelistes urgudes, tihedas põõsastikes jm. Eluviis valdavalt öine. Lühikeste jalgadega ja tüsedavõitu kehaga on kährik oma liikumises kohmakas ja aeglane
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlasel...
kaua kestnud segaduse, sellega tegi ta ka ümberkorraldusi riigi valistemises. Tema ümberkorraldusi jätkas keiser Constantinus Suur, tema ajal leidsid aset kaks otsustavat muutust Rooma impeeriumi ajaloos. Kuulutati välja kristluse seaduslikku lubamist ja ristiusukst hakkas peagi välja kujunema impeeriumi valitsev religioon kuni see muutus kohustuslikuks. Constantinius lasi rajada uue pealinna Konstatinopoli. Siis valistes Theodosius Suur. Siis põhjustas aladelt sisserännanud hunnide rändamine rahvaste ümberasumise suure rahvasterändamise. Riigi- ja ühiskonnakorraldused Hilise keisririigi ajal oli keisril piiramatu võim, senatil ei olnud enam õigust rääkida kaasa riigiasjades. Omavalitsused linnades allutati senisest jäigemalt keskvõimu kontrollile, suurendati provintside ja asevalitsejate arvu, nende ül jäi korradada maksude õiget laekumist. Piirati inimeste liikumisvabadust, kinnistades neid seadustega oma elukoha ja ameti külge.
Arhailine 24081 eKr (Livius Andronicus, Titus Maccius Plautus) Kuldne ajajärk 81 eKr14 pKr (Cicero, Ovidius, Vergilius, Horatius) Hõbedane ajajärk 14117 (Seneca, Tacitus, Caesar) Hilise keisririigi ajajärk 117476 (Apuleius) 96. Miks tekkis Rooma kirjandus just 3. sajandil eKr? Sel ajal lõppesid sisemised seisustevahelised lahingud ja latiinide hõimud tõrjusid teised rahvad Itaalia aladelt välja, kuni kogu tänapäevase Itaalia alad olid nende kontrolli all. 97. Millistel sajanditel ajavahemikus 8. saj eKr 4./5. saj pKr oli õitsengus kreeka kirjandus, millistel Rooma kirjandus? Kreeka kirjanduse klassikaline periood 5.4. saj eKr, Rooma kirjanduse klassikaline periood (jaotatud kuldseks ja hõbedaseks ajajärguks) 81117 pKr 98. Kuidas suhtuti Roomas kreeka eeskujude ülevõtmisesse ehk helleniseerimisse eri perioodidel
Eestimaal vaimulikkond ja rüütelkond olid pikaajalises konfliktis, mis oli seotud sellega, kellele kuuluvad kiriku valitsemise õigused, kas üksnes vaimulikkonnale nagu Rootsi ajal, või on ka rüütelkonnal õigus kiriku valitsemises osaleda. Linnades tegeles kiriku küsimustega raad. Pastori amet oli eluaegne, eeltingimuseks ülikooliharidus usuteaduses. 18.saj harituim seisus oli vaimulikkond, koosnes erandlitult ülikooliharidusega inimestest. Pooled vaimulikud pärinesid saksa aladelt. Kõigepealt kutsus keegi mõisnikest Saksamaalt koduõpetaja, kes andis mõisniku lastele koduõpet, pärast seda kui oli mõisnike jaoks piisavalt tõestanud, siis vakantsuse korral valiti ta pastoriks. Sissesõitnud pastorid ei osanud kohalikku keelt, jätkuvalt oli probleemiks, et pastor ei suutnud talupojaga suhelda. Pietism Vagadusliikumine. Religioosne uuendusliikumine. Euroopa usukonfliktide olukorras luterlus oli suhteliselt ühtne nähtus
Ajalugu KT4! Keskaeg ja araablased 1)Keskaja ajaline piiritlemine ja tähendus. Keskaja mõiste võeti kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Selle termini lõi Giovanni Andrea 1469. aastal ,,Medio aevo". Lõplikult juurdus keskaja mõiste valgustusajal (18. sajandil), mil tähistati antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäävat pimedat ja ebakultuurset ajajärku. Keskajaks tähistatakse kahe perioodi vahele jäävat aega. Keskaja piiriks loetakse Lääne-Rooma Keisririigi hävimist 476. aastal. Teiseks piiriks loetakse Suurt Rahvasterännet. Keskaja lõpuks peetakse, kas Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal (Bütsantsi keisririigi lõpp); Ameerika avastamist 1492. aastal (uue maailma avanemine) või usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal (Euroopa pääses paavsti ja katoliku kiriku eeskoste alt). Keskajal ...
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1.Kirjanduse mõiste Kirjandus kuulub inimkeele (ehk sõnalisse) tegevusvalda. Kaks tähendust. Nii laiem kui kitsam. Laiem hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekstide kogumit. Näiteks kui lehitseda Vana- Kreeka kirjandust, siis pole see kirjandus vaid klassikalises vormis esindatud. Seal on tekste ka ajaloost, filosoofiat. Kirjandusse laias tähenduses kuulub ka ajakirjandus. Kasutatakse kirja ja väljendatakse end sõnade abil verbaalselt. Kitsam Ilukirjandus. See kuulub kunstivaldkonda. Belletristika. Inglise keelest kaks sõna: Literature ja fiction. Saksa keelest leiame sellise sõna nagu Wortkunst (sõnakunst). Eestlased
täitmiseks (valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks). Lahingumoona hulka kuuluvad näiteks granaadid, maa- ja meremiinid, pommid, raketid ja torpeedod. Tulirelvade lahingumoona (mürsud, padrunid, miinipildujamiinid) nimetatakse ka laskemoonaks. (http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp?conceptID=2758&term=lahingumoon 1.20.2010) Töös on uuritud, milline on eriti ohtlik lahingumoon, ning milliseid nendest on Eesti aladelt leitud. Ühendust on võetud demineerijaga ning tehtud küsitlus lahingumoonade leiust Põltsamaa piirkondades. Uuring tugines põhiliselt demineerija intervjuule ning interneti allikatele. Uuritud on ka vastavasisulist kirjandust , et asjale täpsemalt läheneda. Demineerija Mati Mullas väitis, et ei saa otseselt püstitada küsimust, milline II maailmasõjaaegne lahingumoon on eriti ohtlik. Uurimise käigus tahetaksegi jõuda selleni, et välja selgitada selle
Tal ei ole korrapärast ehitust. Kui klaas kristallub, kaovad klaasile kui materjalile omased omadused. Klaas ei tähista mitte ainult materjali ta on oleku vorm. Looduses esineb analoogia vulkaanilised kivimid (obsidiaan). Klaas on keemiliselt koostiselt lähedane teistele ehitusmaterjalidele nagu tsement, paakumiseni põletatud keraamika jms.Klaasi võib vaadelda kui allajahutatud vedelikku. Klaasi tuntakse vähemalt 7000 aastat: Egiptuse, Assüüria aladelt on leitud klaasamulette, mida dateeritakse aastatesse 2000 a eK. Aastatel 1500-1000 eK valmistati klaasist helmeid, kujusid, aga ka mööblit. Foiniiklased leiutasid klaasipuhumise arvatavasti 100 a eK, sealt levis see Kreeka ja Rooma aladele. Roomlased valmistasid juba aknaklaasi. Pompeij varemetest, mis hävis 79. aastal, leiti värvilisi aknaklaase. Värvitut klaasi õpiti valmistama hiljem, aastatel 200-300. Kuuendal sajandil hakati valmistama metall- ja tinaraamides aknaid kirikutele
silohoidlad töökojad. Muldade leelistumine Kirde-Eestis Ca-rikaste heitmete tõttu, kannatab 9% Eestimaast, rabade leelistumine, taimekoosluste muutumine rabade degradatsioon. Probleemid mujal Muldade sooldumine, 18% haritavast maast niisutatav, sellelt pinnalt saadakse 1/3 Maailma toidust. Niisutuskanaliste ehitamine tõstab lähiümbruse põhjavee taset, tõusev põhjavesi toob kaasa mullavees lahustuvaid sooli, vee aurumisel need settivad mulla pindmisse kihti. Niisutatavatelt aladelt saadav saak praeguseks langenud 1/ võrra. Kõrbekeskkond 1/3 Maakerast Alad kus hakkavad domineerima kuivade kasvukohtade taimed. Kõrbestumise algus, kui saagilangus kuivuse tõttu 10%, mõõdukas 10...25%, tugev 25...50%, eriti tugev üle 50%. Tõelised kõrbed 8 mln km2, sademeid seal alla 100 mm aastas. Troopilises vööndis 7 suurt kõrbeala. Põua all kannatab 35% Maakerast (4,5 mlrd ha), sellest viimase poolsajandil kõrbestunud 810 mln ha
Need sündmused tähendasid sõjas murrangut Venemaa kasuks. Peeter saatis oma saadiku Ýstanbuli ning nõudis Karli väljaandmist. Ahmed III laskis saadiku vangikongi heita. Seepeale tungis Peeter oma väega Osmanite riiki. Türklased piirasid Pruti ääres asuvas Huþis Vene väed ümber. Ent nad ei kasutanud oma üleolekut ning võimaldasid Peetril auga taganeda. Pruti rahuga kohustus Peeter loovutama Azovi kindluse ning tõmbuma tagasi kasakate aladelt. Pärast rootslaste kaotust Poltava lahingus tühistas August Altranstädti rahu. 20. augustil 1709 marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse. Rootsi väed (9000 meest) tõmbusid tagasi Szczecinisse ja Stralsundi. Stanislaw I Leszczyski põgenes välismaale. 2.3Sõjategevus Taanis ja Preisimaal Samal aastal (1709) asusid ka Poola ja Taani jälle Rootsiga sõdima. 28. juunil 1709 uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. Hannoveri kuurvürstiriik
2007 aasta mais esitasid 1500 teadlast üle 70-st riigist (Association for Tropical Biology and Conservation (ATBC)) ametliku palve Borneo metsade kaitse koheseks parandamiseks, sest leiti, et olukord on vägagi kriitiline. Pinget 9 mitmekesisusele on suurendanud ka kurikuulsus Indoneesia trans-migratsiooni programm, mille tulemusena on Java-sugustelt tihedama asustusega aladelt viidud inimesi elama varem vähem asustatud piirkondadesse. Tormakas tee-ehitus aga järjest kiirendab metsade hävimist, kuna soodustab metsatöösturite, uute asunike ning kaevandajate ligipääsu varem isoleeritud piirkondadesse. Eriti raskesti on need trendid mõjunud madalamate piirkondade metsadele. Viimaste uuringute kohaselt on Kalimantani (piirkond Borneo saarel) kaitstud madalike metsad kahanenud aastatel 1985-2001 56% võrra, põhiliselt puidu müümise tulemusena
Ka globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist. Kõige tuntum on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt; kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas. Samamoodi on kõrbestumine tohutuks probleemiks Kesk-Aasias, aga näiteks ka mitmetes USA lääneosariikides. Samas pole tegemist sugugi vaid kohaliku või regionaalse probleemiga: kõrbelistelt aladelt pärit tugevad tolmutormid võivad kahjustada inimeste tervist kõikjal maailmas. Viimase 50 aastaga on maailmas kõrbestunud kokku hinnanguliselt Brasiilia- suurune ala. Kõrbestumine ohustav otseselt üle 250 miljonit inimest ning umbes miljard inimest kokku sajakonnas riigis on potentsiaalses ohus. Et enamasti on tegemist vaeste riikidega, ei suudeta kõrbestumisest tingitud probleemidega silmitsi seisvaid inimesi eriti aidata.
6. Muldade morfoloogia 6.1 Rohumaa sügavkaeve. Rohumaa muld määrati Gk-ks ehk karbonaatseks gleimullaks. Karbonaatsed gleimullad on alaliselt liigniisked paepealsed ja rähksed mullad. Kui nad esinevad looduslikel aladel, siis võivad neil esineda õhuke turbakiht. Karbonaatsetele gleimuldadele on iseloomulik tugevasti gleistunud karbonaatse lähtekivimi esinemine. Selliste muldade tekkimine võib olla tingitud kõrgematelt aladelt tulevast pinnaveest, kõrgest põhjaveest või survelisest põhjaveest (Raimo Kõlli, 2012). Sügavkaeve geneetilised horisondid olid AT-CG1-CG2. Lõimise valem on +ls1 42/lubi 12/r3 s31+. Huumusprofiili valem: 0/42. AT – 0-42/42 : Selgelt välja kujunenud mustjashall huumushorisont. Lõimis on kerge liivsavi (ls1). Muld on väikese kleepuvusega aga vastupidav, väga õhuline ja määriv. Tihenenud kohad puudusid, üldiselt oli üsna poorne ja paljude vihmaussi käikudega. Koreselisus
vigu, sest talurahvas loobus peagi neid toetamast) Riigi tuleviku pidi määrama 1918.a jaanuaris valitav Asutas Kogu. Maapäev oli seisukohal, et kuni valimisteni on tema ainsaks seadusandlikuks võimuks. Selle peale ajasid enamlased Maapäeva laiali (15.nov.1917), kuid saadikud jätkasid illegaalseid kokkusaamisi. Eestlastel aitas iseseisvuda ka see, et sakslased said I MS lüüa ning taganesid Eesti aladelt. Eestlased kasutasid ära võimalust, mil sakslased lahkusid Eestist ja venelased polnud veel Eestit taas allutanud ja kuulutasid välja iseseisvuse. 6. Kas Vabadussõda oli sõda rahvuste või maailmavaadete vahel? Põhjenda! Ühest küljest oli Vabadussõda sõda rahvuste vahel, kuna eestlased võitlesid oma iseseisvuse eest, soovi eest saada vabaks ja enam mitte alluda võõraste (teiste riikide) võimule. Samas oli
2 punkti Eesti territooriumile taheti tuua NSVL sõjavägi ning sooviti saada Eesti territooriumil kohad, kus oma sõjavägi panna ehk rajada seal oma sõjaväebaasid. Sama ettepanek tehti ka Lätile ja Leedule. Eestis arutati seda ettepanekut väikses ringkonnas ning otsustati leping NSVL'iga sõlmida. Leping sõlmiti 28 sept 1939 baasid ning väed Eesti territooriumile. Oktoobris hakkaski NSVL vägede sissetoomine Eesti aladele. Eestlased olid sunnitud lahkuma aladelt, kuhu baasid rajati. Baasid rajati Paldiskisse, Raplasse, Hiiumaale ja Saaremaale, kuna oli vaja kindlustada oma uut tulevast läänepiiri ning nendest kohtadest oli kõige parem vaenlastel Eestile läheneda. Eestisse tuli algselt ligikaudu 25 tuhat punaarmeelast (ohvitseride puhul lisandus ka perekond). '39 aasta sügisel, Hitleri kutsel, lahkusid Eestist baltisakslased, kannab nimetust Umsiedlung, lahkus ligikaudu 12,6 tuhat baltisakslast, tervikuna lahkus Eestist kuskil 14 tuhat inimest.
otsisid kaitset latifundiumites; vabad talupojad kadusid ja üldiseks kujunes kolonaat. Keskaja tunnused- · Katoliiklus - Religioon - Ideoloogia - Maailmavaade · Feodalism - Seisuslik ühiskond ja tööjaotus - ringkaitse Suur rahvasterändamine- ulatuslik erinevate rändrahvaste liikumine Aasiast Lääne- Euroopani 4.-6. Saj Sai alguse hunnide liikumisega u 370 Hiina ja Mongooloa aladelt läände. Nemad lükkasid omakorda liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid nad sinna oma riigid. · vandaalid - Põhja-Aafrikasse · läänegoodid - Hispaaniasse · idagoodid - Itaaliasse · frangid - Galliasse · anglod ja saksid Britanniasse Rahvasterändamise põhjused-
Venemaal toimus esimene sotsialistlik revolutsioon 1905.1907. aastal. See suruti maha. Esimese maailmasõja lõpus puhkesid paljudes riikides sotsialistlikud revolutsioonid, mis suruti maha pärast Oktoobrirevolutsiooni, mille tulemusena tekkis Nõukogude Liit. Kuni Teise maailmasõjani oli Nõukogude Liit ainus sotsialistlik riik maailmas. Teise maailmasõja ajal vallutatud aladelt ei viinud NSV Liit enam vägesid välja, vaid kehtestas ka neis sotsialistliku korra. Pärast koloniaalsüsteemi lagunemist 1960. aastatel valis osa iseseisvunud kolooniaid samuti mittekapitalistliku arengutee. Neid nimetati sotsialistliku suunitlusega riikideks. PILET 13 1. Müncheni kokkuleppest- MRP-ni Ettekäändena Tsehhoslovakkia ründamiseks kasutas Hitler selle lääneosas
Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks
Külgvõsud eemaldatakse emataimest . Lõikekohad lastakse paar päeva kuivada ja seejärel istutatakse võsu temale mõeldud potti . Suvel kastetakse mõõdukalt , sügisel ja talvel harva . Aaloe ei nõua kõrget temperatuuri kuigi talub seda hästi . Suvel sobib aaloele päikesepaisteline aknalaud ja ta vajab palju värsket õhku . Talvel on sobivam jahe ning kuiv kasvukoht . Märtsist augustini väetatakse üle kahe nädala lahja väetislahusega . Pärit on aaloe Aafrikast , kuiva kliimaga aladelt . Kahjurid ja haigused on lehetäid ja kedriklestad . Aaloed on üldiselt lihtne kasvatada ja ta on vähenõudlik . [1][2][3] Flamingolill (Anthurium ) Flamingolill peab oma nime eest tänama oma ilusaid , tavaliselt roosa või punasevärvilisi õisi . Ta on valgusetundlik , kuid tundlik otsesepäikese suhtes pole . Tepmeratuur ei tohi langeda alla 15 soojakraadi . Kastmine ja väetamine on taime nõrgad kohad . Seetõttu tuleb vesi pehmendada või kasta vihmaveega
Hestia - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Kultuur ja haridus Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad 18 kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. Esimesed pottsepad valmistasid nägusaid anumaid oliiviõli säilitamiseks. Vana-Kreeka aladelt on leitud tuhandeid savinõusid. Ajavahemikus 550-300 eKr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning lihtrahva ja aristokraatide elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid. Hiljem tuli moodi punase-figuuriline tehnika. Omamoodi kunst oli ka templeid ehitada. Templites ohverdati jumalatele loomi. Sealt arenes välja ka arstiteadus, sest preestrid ravisid inimesi.
Ajutises Valitsuses arreteeriti või asjaajamiskeeleks muutus saksa keel või rahvusväeosad saadeti laiali. Miks Balti hertsogiriik jäi loomata? aega jäi väheks(Sm l revolutsioon) ning Sm polnud sellest väga huvitatud, vaid kohalikud baltisakslased, kes kartsid oma mõjujõu vähenemist. Miks andsid Saksa okupatsioonivõimud võimu üle Ajutisele Valitsusele? saksa nov.revolutsiooniideed jõudsid Tallinnasse, olid segaduses ning sõlmiti Compiagne vaherahu ehk pidi okupeeritud aladelt väed välja viima ka Eestist. Miks Eesti 1918.a nov reaalse riigina toimima ei saanud hakata? novembris algas Nõukogude Venemaa rünnak Eestisse. Venemaal toimus kodusõda, Antanti interventsioon (Võitjate leeri kuulunud suurriigid vastasid sellele väljakutsele sissetungiga Venemaale) ning pealetung läände nii Soome, Eesti, Läti, Leedu kui ka Poola suunas. Oma vabadussõjad Nõukogude Venemaaga. Vabadussõda 1918 1920 I november detsember 1918: Nõukogude vägede pealetung.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
