kahjulik, kasu saaja on parasiit, kahju saab peremees, näiteks paeluss ja kodusiga, kägu ja linavästrik 6. Konkurents - Mõlemale osapoolele kahjulik, tulemus - üks osapool hukkub või loomade, lindude ja putukate puhul rändab mujale Ökosüsteem Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on seotud elusorganismid ja eluta keskkond Eesti aladele on tavalised ökosüsteemid metsad ning osades kohtades ka sood ja rabad Sarnastest ökosüsteemidest moodustuvad bioomid → biosfäär (osad nendest on liigirikkamad) Ökosüsteemi iseloomustavad: 1. Liigirikkus 2. Ökosüsteemi produktiivsus (biomassi juurdekasv ajas) Toitumissuhted ökosüsteemis Toitumissuhete põhjal jagatakse ökosüsteemis organismid erinevatele troofilistele tasemetele Troofilised tasemed: 1. Tootjad (produtsendid)
-) Uuema teooriaga tuli välja Kalevi Viik 1980. aastatel ning Eestis oli selle teooria propageerijaks just Ago Künnap. Idee oli see, et jääajal oli jääserva äärsetesse aladesse kogunenud elama grupid inimesi (üks asus Ukrainas, teine Pürenees) ning vähemalt ühest grupis kõneldi soome-ugri keelt ja jääaja lõppedes liiguti põhja suunas ning asustati väga suured osad Euroopast, kuid mõne aja pärast toimus sinna aladele veel teinegi sisseränne põllukasvatajatest ja karjaajajatest, kes kõnelesid hoopis indoeuroopa keeli. Paljud soome- ugrilased võtsid üle indoeuroopa keeled, kuid teatud piirkonnast edasi ei olnud indoeurooplaste kombed nii tähtsad ning seal seda keelevahetust ei toiminud ja see piir keelevahetuse toimumisest ja mitte toimumisest läks algselt mööda Väina ehk Taugava jõge ehk need rahvad, kes sealt jõest põhja pool elasid ei vahetanud oma keelt.
Ümera lahing-1210.aasta Võnnu piiramiselt lahkuvate eestlaste esimene suurem võit. Andis eneseusku. Madisepäeva lahing-1217. Aasta. Eestlaste üritust, koguda kokku rahvas ja lüüa sakslased minema. Kaotasid Lembitu ja Kaupo langesid. Pärast toimus veel kümme aastat lahing. See oli eestlaste muistse vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi. Taani ja Rootsi sekkumine-Taani oli tollane Läänemere valitseja korraldanud üksikuid retki Eesti aladele juba varem, kuid 1219.a sõjaretk oli senistest suurejoonelisem ja selle eesmärgiks oli Eestis kindlalt kanda kinnitada. Samal ajal üritas Eestis oma osa haarata Rootsi kuningas, kes rajas 1220. A tugipunktiks Lihula linnuse ja asus ümberkaudset rahvast ristima. Rootsi vsplaanid nurjati.ägi löödi ja nende vallut Allajäämise põhjused- Sõda oli kestnud 20 aastat. Sõjaline ülekaal vaenlaste poolel. Eestlastel polnud ühtegi kindlat liitlast. Puudu tuli elavjõust
Antud lepingut hoiti saladuses, kuid mingi hetk hakkas info siiski lekkima. Teised riigid said lepingust teada. Soome ja Läti välisministrid pöördusid Hitleri poole selles küsimuses, millele viimane vastas eitavalt. Eestigi ei tahtnud uskuda, et on tehtud Venemaa ja Saksamaa vahel on mittekallalaetungileping, kuid aja jooksul hakkasid riigid tundma lepingu tagajärgi. 1.septembril 1939 puhkeski II Maailmasõda, 9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmismist. Saksamaa tungis Poola aladele ja Venemaa vallutas Poola ida osa. 1939. aasta novemrbis alustas Stalin Talvesõjada, kus nad tungisid Soome aladele. Selles suutsid soomlased küll säilitada oma iseseisvust, kuid hiljem pidid nad loovutama NSV Liidule Karjala maakitsuse.(3) 1940 aasta juunis, murdis Hitler lepingu Nõukogude Liiduga. Kuigi Stalin teadis, et kunagi see päev tuleb, ei olnud ta selleks siiski valmistunud. Viktor Suvorovi alternatiivne teooria ütleb, et Stalin oli Saksamaa vallutamiseks teinud
11 kilomeetri kõrgusele. Selles kihis leiavad aset kõik ilmaga seotud protsessid. Troposfääris kõrguse suurenede Tuul on looduslikel põhjustel liikuv õhk. Spetsiifilisema meteoroloogilise tähenduse kohaselt on tuul õhk, mis liigub paralleelselt Maa pinnaga. Tuul tekib seepärast, et õhk liigub kõrgema õhurõhuga piirkonnast madalama õhurõhuga piirkonda. Tuule liikumine ei ole seda mõjutava Coriolisi efekti tõttu mitte sirg-, vaid kõverjooneline. Seetõttu tekivadki tsüklonid aladele, kus valitseb madalrõhkkond (õhk liigub sinna) ning antitsüklonid kõrgrõhkkonnaga aladele (sealt liigub õhk eemale). Erineva iseloomuga tuultele on antud palju erinevaid nimetusi. Näiteks püsivad tuuled on passaat, läänetuuled, idatuuled, sesoonsed tuuled on mussoonid, kohalikud tuuled on briis, mistraal, siroko, föön, tromb, orkaan jne. Tuule suund on tuule kiiruse vastassuund mis esitatakse tavaliselt asimuudina 360°(2 rad) skaalas. Näit. põhjatuule suunale N
kloostreid. Ühtsust lõid püha Benedictuse kloostrireegilid. Monte Cassino klooster Apenniini mägedes tähtsaim. Reeglite järgi oli tähtis munkade alandlikus ja distsipliin, isekusest täiesti lahti öelda, öelda lahti kõigest isiklikust, alluda kloostriülemale e abtile. Kloostrit ei tohtinud vahetada. Reeglite populaarsus suurenes Gregoriuse soovitusel. Benedictus kuulutati pühakuks, kirjutati elulugu. Munki nimetati benediktlasteks. Keisririigi aladele asunud germaanlased olid võtnud ristiusu vastu aarianlikul kujul. Ristiusu levimine e misjon sai alguse Briti saartelt, eelkõige Iirimaalt kus tegutses püha Patrick. Inglismaal Canterbury peapiiskopkond Iirimaal kujunes keldi kirjakeel. Silmapaistvaim õpetlane oli kloostri abt Beda Venerabilis. Kirjutas Inglise rahva kiriku ajaloo. Kristuse sünnidaatumi arvestas välja Dionysius Exiguus, kuid eksis arvestustes Karl Suur nägi eesmärki Rooma kultuuri taaselustamises
lumetorm, mis puhus venelastele otse vastu. Lõpuks õnnestus Rootsi vägedel, Vene väed pagema sundida paljud uppusid jõgedesse, kuna sillad olid purunenud, välismaalastest koosnev Vene väejuhatus läks üle Rootsi poolele. Sõjasaagiks said rootslased endale venelaste suurtükiväe. Kuna saabunud oli talv, polnud sõjakäiku võimalik enam jätkata ja seega pidid Rootsi väed koos kuningaga jääma talvituma Laiusele. Kevadel kandus sõjategevus üle Poola ja Leedu aladele. Eesti ala vallutamine Pärast Narva lahingu kaotust tehti Venemaal ulatuslikud ümberkorraldused ja oldi juba 1701.a valmis Eestit uuesti ründama. 1704.a alustasid Vene väed Tartu ja Narva piiramist, Peeter I juhtimisel 1704.a juuli, Tartu vallutatigi ning kuu aega hiljem ka Narva. Mitu aastat valitses olukord, kus Eesti idapoolsed linnad kuulusid Venemaale ja läänepoolsed Rootsile. Neil vahepealsetel aastatel, pidid venelased ühtepuhku alla andma ikkagi rootslastele. 1708
Ühiskondlik korraldus: kinnistumine Relvad oda, kirves, vibu. Toit leib, kört, liha, kala, mõdu. Läbi Eesti käis mitu kaubateed (Skandinaaviast Venemaale). o Import: metallid, kangad, sool, vein, vürtsid. o Eksport: teravili, karusnahk, vaha. Naaberrahvad: Tihedad suhted Skandinaavia riikide ja Vene vürstiriikidega. Pingelised olukorrad venelaste ja latgalidega, kes korraldasid Eesti aladele rüüsteretki eestlased vastasid samaga. Saarlased käisid lääne pool rüüsteretkedel. Jüriöö ülestõus 23.04.1343 1345 Põhjused: Eestlased tahtsid saada vabaks Eestlaste elu taanlaste ja sakslaste all oli raske, eriti raske Põhja-Eestis Tahtsid vabaneda ristiusust Kus? Läänemaal Harjumaal Saaremaal Sõjakäik: Algas Harjus (maja süütamine)
Lääne Rooma riigi languse ja feodaaltsivlisatsiooni sünni prelüüdiks on Pax Romana Rooma rahu lagunemine. 4 saj sai alguse suur rahvaste rändamine. Roomas oli kujunenud kaks riiki, ida- ja lääne Rooma keisririik. 4 saj kutsutakse rahvaste rändesajandiks. Suurte rahvaste rändamise põhjusteks olid: · 4 saj on väga oluline kliima jahenemine ja see sunnib rändrahvaid otsima endale paremaid maid nii karjakasvatamiseks kui ka põlluharimiseks. Liiguti soojematele aladele · Hunnide sissetung. Hunnide juht oli Attila. Hunnid olid väga head ratsutajad, hobustevaldajad ja ka Euroopa barbarhõimude jaoks väga hirmutavad. 451 Katalaunia väljadel võidetakse Attila Kõigepealt rahavad endale kuningriigi lääge gootid. Nende juht on Alarich. Ta teeb väga suurt rüüstamistööd Lääne-Rooma keisririigis. 410 rüüstab ta selle. 417 rajab ta Lääne-Gooti kuningriigi. Järgmine kuningriik, mis Lääne-Rooma aladele tekib on vandaalide kuningriik
Värvidest kasutati kollast, pruuni, punast, rohelist ja helesinist. Kuna jõeorgudes oli ohtralt heakvaliteedilist savi, olid etruskid osavad savikujude voolijad. Väga tuntud on nende sarkofaagide kaasi kaunistavad saviskulptuurid. Etruski arhitektuuri on säilinud väga vähe, tuntuim on etruskide elamu, sest selle võtsid roomlased üle. Elamu keskmeks oli aatrium, mille ümber paiknesid sümmeetriliselt ülejäänud ruumid. 2. Kreeka kunst 2. aastatuhandel e.Kr. tungis Kreeka aladele metsik doorlaste võim, kes laastas maa ja seetõttu jäi kreeka areng paariks aastasajaks seisma. Doorlased aga segunesid siinsete rahvastega ja 1. aasta- Tuhandel tekib Kreeka alal uudne tsivilatsioon. See jääb kestma esimese sajandini e.Kr. ja sellest saab üks mõjukamaid kultuure maailma ajaloos. Sellest sai eeskuju 18 19 saj. p.Kr levinud klassitsismi stiil. Arhidektuuris kujuneb välja templitüüp. Olulisemad säilinud
..38 cm. Kehamass 700...1500 g, emaslind on isasest tunduvalt suurem. Levik Levinud on Euraasia ja Põhja-Ameerika metsades ja avamaastikes. Ka Madagaskaril. Eestis ühtlaselt levinud harilik haudelind. Arvukus Praegu arvatakse Eesti pesitsevat 500...1000 paari kanakulle. Elupaik ja -viis Eelistab suuremaid metsi, eriti kuuse-segametsi, ka avamaal. Ränne Meie kanakullid harilikult talveks soojematele aladele ei rända. Toitumine Kanakull on tüüpiline röövlind, kelle saagiks langevad pisinärilised ja väiksemad linnud. Pesitsemine Pesitsema hakkab hiliskevadel, pesa ehitab enamasti kuuse, harvem männi, kase või haava otsa. Mai alguses on kurnas 3...4 muna, harva 2 või 5. Areng Pojad lennuvõimestvad juuli esimesel poolel.
[Tippige tekst] Suur rahvasterändamine varakeskajal. Varane keskaeg oli Lääne-Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene aeg. Lääne Rooma lõpuaegadel pääses valla suur rahvasterändamine 3-4 saj.. Endistele Rooma riigi aladele liikus põhja poolt mitmeid madalama päritoluga rahvaid, keda Roomlased nimetadid barbariteks s.t. võõrasteks. Barbarid, keldid ja germaanlased elasid Rooma provintsides ja mõjutasid elu Rooma põhialadel. 180. aastal suri keiser Marcus Aurelius, peale seda lagunes Rooma rahu, mis reguleeris keskuse ja provintside suhteid. Need suhted olid teinekord väga teravad. Pax Romana aga võimaldas kompromisse. Rooma rahu lõpp 476.a tähistas impeeriumi kaitsepiiride varisemise
väga palju erinevaid meedia liike. Nendeks on näiteks Internet, televisioon ning ajakirjandus. Arvutid ja Internet on teinud kõige suurema arengu. Kui mõned aastakümned tagasi olid arvutid suurte saali suurused siis nüüd on need imeõhukesed ja kaasaskantavad. Arvutit kasutatakse töötamiseks, meelelahutuseks, teabe saamiseks. Ka telekanalid on teinud suuri muutusi. Vanasti oli olemas paar algelist telekanalit, nüüd on kanaleid aga tuhandeid ja need on pühendunud teatud aladele. Näiteks on olemas spordi,-ajaloo,- muusikakanaleid. Meedia ülesandeks on anda infot teatud inimestele just neile sobival viisil, seda just seetõttu, et noored ja vanad inimesed on väga erinevad. Heaks näiteks on uudistesaated AK ja Reporter. AK on suunatud inimestele, kes tahavad teada rohkem poliitikast ning tõsiseid uudiseid. Noortele meeldivad aga huvitavamad ning meelelahutuslikumad uudised ja selleks on Reporter, mis räägib elust enesest ning avardab silmaringi igast eluvaldkonnast
olukorda ning kuulutada Eesti iseseisvaks. Selleks moodustati Eesti Päästekomitee. Sinna kuulusid K. Päts, Jüri Vilms, K. Konik. 20.Vabadussõja algus - 28. November. Enamlased vallutasid Narva, Kus kuulutasid välja Eesti Töölisrahva Kommuuni. Sõda algas Eestile kehvasti. Eesti rahvas ise ei olnud valitsusega ühte meeld. Polnud tekkinud veel rahvuse tunnet. 21. Enamlased ei tahtnud mõismaad talupoegadega jagada vaid luua nendele aladele põllumajandus kommuunid. Eesti valitsus lubas, aga küsimuse otsustavalt lahendada. 22.Landeswehri sõda - Lätis oli tekkinud keerukas poliitiline ja sõjaline olukord. Saksa väed polnud sealt veel lõplikult lahkunud. Landeswehri juhid sundisid Eesti vägesid sealt lahkuma, Eesti aga vastas neile samaga. See toimus 1919 juunis. Võnnu lahingus löödi sakslased puruks 23. Juunil. 23. Tartu rahu - Selle lepinguga loobus Venemaa igaveseks kõigist õigustest Eestile. Venemaa
* lõpused * saba * varjevärvus 6. Selgita liigiteket töös antud teksti ja joonise põhjal (erinevad liigitekke teed)- nt. joonised õp.lk.164, 165 Levila äärtel elavaid populatsioone eraldab suur vahemaa ning nende isendite omavahelise ristumise tõenäosus on väike. Aja jooksul võivad üksteisest kaugel olevate populatsioonide isenditel toimuda sellised muutused, mis viivad ristumisbarjääri kujunemiseni. Nii kujunebki ühest liigist kaks liiki. Kui loomapopulatsioon rändab uutele aladele ning neil tekkivad uute tingimustega sobivamad omadused, suudavad nad uutes tingimustes ellu jääda. Aja jooksul muutused kinnistuvad ning tekib ristumisbarjäär lähtepopulatsioon isendiga. Nii tekibki uus liik. 7. Milliseid tõendeid evolutsiooni toimumisest saab: a) erinevate liikide ehituse võrdlemisel Organismide ehitus on muutunud aja jooksul keerulisemaks. Paljudes varem elanud organismides võib ära tunda hilisemate vormide eellasi
1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said endised EFTA riigid Iirimaa, Suurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitusid EMÜ-ga Fääri saared ning Gröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ- st välja. Sellekohane referendum toimus 1982. 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1990. aastal toimunud Saksamaade ühinemise käigus laienes EMÜ endise Saksa DV aladele. 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. 2007. aastal võeti Euroopa Liitu Rumeenia ja Bulgaaria. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia ja Horvaatia. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne Gruusias, Ukrainas, Serbias, Montenegros, Albaanias ning Bosnia ja Hertsegoviinas. liikmesriigid delegeerivad osa oma otsustusõigusest Euroopa
Eestlane välismaal Eestlaste esimene suur väljaränne Eestist algas 1850. aastatel. Tuhanded eestlased suundusid Venemaale, lootuses alustada uut ja paremat elu, kuna Eestis tekkis rahvastiku suure juurdekasvu tõttu maapuudus. Lisaks soosis Venemaa koloniaalpoliitika Balti talupoegade väljarännet riigi väheasustatud aladele. Kahekümnenda sajandi teisel poolel asustasid Vene Impeeriumi alasid ligi kakssada tuhat eestlast. Järgmine suur Eestis lahkumine oli 1920. Aastatel, kuid hoopis teistel põhjustel- Eesti Vabariigi ebastabiilne majanduslik ja poliitiline olukord. Mindi laiali üle kogu maailma- Austraaliasse, Ameerikasse, Argentiinasse ja mujale. Aastatel 1939-1944 lahkus poliitilise pagulasena Saksamaale ja Rootsi kümneid tuhandeid eestlasi. Rahvastikuministri büroo andmetel on Eesti hetkel üks suurima
Tehti trükipressi, kullassepp Gutenberg võttis selle leiutamisel eeskuju viinamarjapressi tööst. Euroopas avastas trükikunsti 1454. Avastaja oli Johann Gutenberg. Trükkimiseks koostati sõnad liikuvatest metalltähtedest, tekst tuli teha peegelpildis. Trükkimis levik oli suur, trükkimine võimaldas valmistada korraga suure hulga raamatuid. Raamat muutus odavamaks ja kättesaadavamaks. Raamatutega levisid uued teadmised ja mõtted. Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi.Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega.Valdav osa ülikoole sai oma asutamisõiguse ja privileegid paavstilt.
Liivlaste alistamine 1206-1207:*Meinhard 1186- pani aluse väiksele kristlikule kogudusele.*Berthold 1196- ristisõda(1000 meest)*Albert- ehitas Riia linna 1201 saksa asunike tarvis, Kristuse Sõjateenistuse Vendade *ordu(mõõgavendade ordu) 1202*Kaupo ja osade liivlaste enda poole võitmine*Majandusliku kasu lubamine. Latgalite alistamine 1208:*lootus saada sõjalist abi eestlaste vastu*vastupanu ei osutatud. Käik Eestimaale:1208 Sakala ja Ugandi. Korraldati vasturetki Liivl ja latg aladele. Läänem ja saarl ka.1210 Ümera lahing. 1217 ugalaste ja sakslate ühine sõjakäik Venemaale. 1217 21. sept Madisepäeva lahing, eestlased jäid alla. 1219 Valdemar II sekkumine, eestlaste suurejooneline alistamine, taanlased hõivasid Harjumaa, Rävala, Virumaa, Järvamaa. 1222 saarlaste võit(17 kiviheitemasinat). 1224 mandriosa tähtsaim vastupanupunkt Tartu(kaitsta aitas Koknese vürst Vjatsko). Augustis hõivati. 1227 Muhu linnus hävitati, saarlased alistusid ja lasid ennast ristida.
Suur rahvasterändamine. IV saj lõpul sai alguse suur rahvaste liikumine. Põhjustajaks peetakse hunne. Sel ajal (476.a.) kukutati viimane Lääne-Rooma keiser(Romulus Augustulus)- Algas keskaeg. Germaanlaste riigid. Hispaaniasse-läänegoodid. Prantsusmaale. Itaaliasse Põhja-Aafrika. Koos elasid germaanlased ja roomlased. Kujunevad välja: Itaalia keel, Hispaania keel, Prantsuse keel Portugali keel Frangi riigi kujunemine Esimene suurem riik, mis tekkis Lääne-Rooma riigi aladele. Tänapäeval asub seal peamiselt Prantsusmaa. Chlodovech ja tema järglased. 3 saj pKr ilmusid ajaloo areenile frangid. 5-6 saj oli nende kuningaks Chlodovech Merovechi sugukonnast-> siit tuletatud merovingid dünastia nimi. Merovingid haarasid kogu Gallia enda võimusesse. Clodowech. Sai võimule 15 aastaselt. Kandis pikki juukseid, mis oli Merovingide kuningasoo tunnus. Tappis pettuse abil teised hõimupealikud ning sundis kõiki franke oma sõna kuulama. Chlodovech ja ristiusk.
2) Vana-Babüloonia u 1800-1500 eKr 3) Assüüria u 1500-625 eKr 4) Uus-Babüloonia 625-539 eKr Mesopotaamia (Kreeka keeles "jõgedevaheline ala") - Eufrati ja Tigrise jõgede vaheline maa-ala. Mesopotaamias tekkis esimene kõrgkultuur. Juba u 4000 eKr tekkisid Pärsia lahe äärde esimesed sumerite linnriigid. Sumerite päritolu on teadmata ja tänaseks on nii rahvas kui keel välja surnud, kuigi keelt osatakse desifreerida. u 3000 eKr jõudsid Mesopotaamia aladele akadlased-rändrahvas, kes on nii assüürlaste kui babülloonlaste esivanemad. Akadi keel kujunes rahvusvaheliseks suhtluskeeleks. Nii akadi kui sumeri keelt kirjutati kiilkirjas savitahvlitele. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - 3. aastatuhande 2. poolel ühendas kuningas Sargon linnriigid oma võimu alla, sestpeale sai Mesopotaamia kunsti
galaktilisel tasandil. Maalt vaadeldaval taevasfääril on ka tumedad alad nagu Suur lõhe ja Söekott, mis on tegelikult tumedad udukogud, kust valgus tähtedelt on blokeeritud. Linnuteel on küllaltki väike pinnaheledus. Linnutee nähtavus on suuresti mõjutatud sellest, et kui hele öötaevas on kuupaistest ja valgusreostusest ehk tehisvalgusest, mis muudab tähistaeva heledamaks. See teeb Linnutee vaatluse tihedamalt asustatud aladel võrdlemisi raskeks, vastupidiselt asustamata aladele, kus ta on väga hästi nähtav. Linnutee on kõige heledam Galaktika keskpunktis, mis on Amburi tähtkuju suunas. Amburi tähtkujust paistab udune hele vöö lääne suunas, läbides tähtkujusid nagu Skorpion, Altar, Vinkel, Lõunakolmnurk, Sirkel, Kentaur, Kärbes, Lõunarist, Kiil, Purjed, Ahter, Suur Peni, Ükssarv, Orion, Kaksikud, Sõnn, Veomees, Perseus, Andromeeda, Kassiopeia, Kefeus, Sisalik, Luik, Rebane,Nool, Kotkas, Maokandja, Kilp ja tagasi Amburini. See udune kogu
Maavärina asukohta, kolde sügavust ja maavärina intensiivsust mõõdetakse seismograafiga. 5. Maavärinate, vulkanismiga kaasnevad nähtused ning nende mõju keskonnale, inimesele ja majandustegevusele · Maavärinad- põhjustavad ulatuslikku kahju, põhjustades mägede piirkonnas laviine, varinguid ning kahjustavad hooneid. Maavärina tagajärjel tekkinud hiidlained ehk tsunaamid tekitavad suuri kahjustusi ranniku aladele ja nõuavad paljude inimeste elu. · Vulkaanid- vulkaanipurske tagajärjel paiskub keskonda tohutult gaase ning tuhka, mis vähendab maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaani purskamine mäetipus võib oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis liiguvad mööda nõlva alla ja hävitab kõik mis teepeale jääb. 6. Kivimite liigitamine tekke järgi: · Tardkivimid- tekivad magma tardumisel maakoore ülemistes
Rooma keisririik- Rooma riik keisrite võimu ajal 1.saj eKr kuni 4.saj pKr Rooma vabariik- Rooma riik aristokraatliku vabariigina aastatel 510eKr- 27 eKr. Rooma õigus- Rooma riigis kehtinud õigus, mis on paljude tänapäeva riikide õigussüsteemi alus Senat- Vana-Roomas aristokraatidest koosenv nõukogu, mis juhtis riigi välispoliitikat, sõjandust ja rahandust Suur rahvasterändamine- paljude Euroopa rahvaste rändamine võõrastele aladele 4-7.sajandil Termid- avalikud saunad, mis olid avatud ka vaestele roomlastele. Pakkusid ka massaazi ja erootilisi teenuseid, raamatukogud ja lugemisruumid Tsensor- Rooma vabariigi ja varase keisririigi ajal kõrgeim ametnik, kes valiti iga viie aasta tagant endiste konsulite seast. Korraldasid kodanike loendusi, koostasid senaatorite nimekirju ja valvasid kodanike elukommete järele ning kontrollisid riigi rahaasju
Napoleon I Suur väejuht ja riigijuht või halb kaotaja? Arutlus. 19. saj tuli Prantsusmaa valitsejaks Napoleon I. See oli ajal, mil toimus revolutsioon. Napoleoni valitsusajal toimusid Euroopas suured muudatused. Napoleon võitis palju sõdu, kuid kaotas nii merel inglastele kui külmal Venemaal venelastele. Kas Napoleon I on siis suur väejuht ja riigivalitseja või halb kaotaja? Napoleon hakkas kohe oma valitsusaja alguses aktiivselt valitsema/tegutsema ja Prantsusmaad muutma. Ta muutis kohtupidamist ja seadusandlust, andis välja tsiviilkoodeksi, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees ja eraomanduse puutumatuse. See koodeks sai eeskujuks veel paljudele Euroopa riikdele. Napoleon oli suur riigijuht. Napoleon ei tahtnud olla kehvem teiste riikide valitsejatest. Näiteks rajas ta endale suure ja hiilgava õukonna. Võiks arvata, et talle ei mahtunud hinge mi...
kiirgust, mistõttu maapind säilitab suure osa soojusest. 3. Nimeta peamiseid keskkonnaprobleeme maailmas. · Ehitustegevuse laienemine, jäätmete hulga kasv. · Siseveekogude ja merede reostumine. · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine. · Ülekarjatamine, ülepüük merel muldade vaesumine, vee puudus. 4. Mis on globaalprobleem? Too näiteid. inimtegevusest haaratud maa laieneb järjest uutele aladele ning põhjustab taime- ja loomaliikide arvu kahanemist. Väheneb maakera bioloogiline mitmekesisus. Neid, kogu maakera ja tervet inimkonda puudutavaid nähtusi nim, globaalseteks keskkonnaprobleemideks. 5. Mis on jätkusuutlik areng? oluline on tegutseda nii, et säiliks tasakaal looduse ja inimtegevuse vahel ning ei kahjustuks meie ega tulevaste põlvede elukeskkond. Sellist tasakaalustatud tegevust nim, jätkusuutlikuks. 6. Mida uurib loodusgeograafia? Too näiteid
Muinasaeg e. esiaeg-arheoloogilistel väljakaevamistel põhinev info(sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi väljakaevamisi). Ajalooline aeg- kirjalikel allikatel põhinev info. Meseoliitikum(keskmine kiviaeg)- 11 000 a. vanune. !957 a. avastati Pulli asula.- vanim teadaolev asulakoht Eestis. Hiljem on leitud veel Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis Läänemere iadaranniku maadest Leedu lõunaosani. Asulad- küttide ja kalastajate kultuur. Eestis elas 1500 inimest, asulad veekogude ääres(kala püüdmine, loomade joogikohad, liikumisvõimalused). Elati 15-30 liikmelistes kogukondades. Eluviis oli rändlev(vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele). Tööriistad- valmistati kivist, puust, luust, sarvedest. Parim materjal oli tulekivi, kivikirveid oli vähe. Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, odaotsi ja pistodasid. Eluviis- Kalastamine(kalatõkked-püünised, võr...
jagunesid sadadeks kultuuriliselt erinevateks rahvasteks ja hõimudeks. Tänapäeval elab Ameerikas umbes 35 miljonit indiaanlast. Astmikpüramiid, mille tipus paiknevasse templisse viis trepp. Päikesejumala ja sõjajumala kultusega seostuvail usutalitustel ohverdati hulgaliselt inimesi. Ameerika avastamisele järgnenud sõdades hukkus palju indiaanlasi. Asteekide, maajade ja inkade riik hävitati. Hulk hõime hävitati hilisemais sõdades, ülejäänud tõrjuti viljatuile aladele. 19 saj. eraldati Põhja-Ameerikas indiaanlaste jaoks omaette maa-alad - reservaadid (suurim Oklahoma osariigis), kuhu valged tollal ei tohtinud asuda.Tänapäevaks on palju indiaanlasi segunenud hispaanlaste jt. rahvastega, segaverelised (mestiitsid) moodustavad mitmes Kesk-ja Lõuna-Ameerika riigis rahvastiku enamuse. INDIAANLASTE VÄLIMUS Kuigi erinevad loodustingimused on vorminud erinevaks ka indiaanlaste välimuse, võime leida siiski ühiseid jooni
praegu tavaline, alternatiivsed energia allikad energia allikad, mille kasutamine on võimalik, kuid liiga kallis, rohkem kasutatakse taastumatuid, sest energia sisaldus on suurem, odav kasutada, lihtsam kätte saada, fosiilsed kütused miljonite aastate jooksul maakoores taimsetest ja loomsetest jäänustest tekkinud põlev orgaaniline aine, nafta naftat ei töödelda ammutamis paigas, kuna naftat on parem vedada, kui saadusi, rajatakse ranniku aladele, kus on nafta töötlemise sadamad, hind sõltub nõudluse ja pakkumiste vahekorrast maailmaturul, sõltub leiukoha paiknemisest, varude suurusest ja keemilisest koostisest, importiv mõjutab kõiki majandus harusid, eksportiv kui nafta hind tõuseb, suurenevad ka tulud, import Usa, Jaapan, Saksamaa, eksport Saudia Araabia, Norra, Iraan, maagaas pumbatakse mööda torujuhtmeid, fossiilsetest kütustest kõrgema kütte väärtusega, import Saksamaa, Usa, Jaapan, eksport
Selle tulemusena võeti kasutusele ribapõllud. Üks ribapõllu peenar, mida on uuritud Lääne-Virumaal Võhmas, ongi peenrakivide alt saadus söe abil dateeritud 7-8 sajandiga. Kui varem arenes põllumajandus rannikupiirkondades tunduvalt kiiremini, siis rooma rauaajast hakkas Eesti rannikupiirkonna ja sisemaa asustuskeskuste areng astuma üht sammu eht arenema võrtselt. Väga tähtsal kohal olid linnused, mida hakati keskmise rauaaja alguses Eesti aladele ehitama. Eesti esimesed ringvall-linnused, mis olid sel ajal väga haruldased, rajati Lääne- Eestisse. Neil linnustel oli madal paest või raudkivist ümmargune või ovaalne vall. Kultuurkihti linnustelt enamasti ei ole leitud. Eelrooma rauaaja lõpus ehitati linnuseid ka Ida- ja Kagu- Eestisse. Samal ajal ehitati linnuseid ka metsaaladel Eestist idas ning ka Lätis, vähemal määral ka Rootsis ja Soomes. Linnuste juures paiknesid peaaegu alati ka asulad. Enamasti püsisid need
Arvatavalt oli siis eestlaste arvuks 150 000 kuni 170 000 inimest. · Sõjategevuse tulemusena hävitati täielikult Tartu linn, sest Peeter I käsul lasti see 1708. aastal õhku. 3. Balti erikord-erikord Balti kubermangudes, mille kohaselt need säilitavad laialdase omavalitsuse. Kehtestamise põhjus Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. Sisu o Balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus o Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus o Valitsev usk-luteri usk o Saksakeelne asjaajamine o Tollipiir 4. Roseni deklaratsioon- 1739 - Roseni deklaratsioon. Selle autoriks oli Liivimaa maanõunik Otto F. Rosen
Metsaseemne varumine, töötlemine ja säilitamine 1. Metsaseemne varumine Metsapuude seemne varumine toimub kahel eesmärgil: metsaistutusmaterjali kasvatamiseks taimlates ja metsastatavatele aladele külvikultuuride rajamiseks. Seemnete varumisel tuleb jälgida erinevaid nõudeid, näiteks võib seemet koguda ainult heade pärilike omadustega puudelt – käbisid ei tohi korjata raba- või nõmmemändidelt. Samuti tuleb tähelepanu pöörata seemnete varumiseks välja valitud puude välimusele, kuna see näitab sageli endas päriliku materjali kvaliteeti. Näiteks sügava ja kõrgeleulatuva korbaga arukask annab mustrilist hinnalist mööblipuitu
- Näidata lõpptulemused graafiliselt, näidata funktsioonid y = f (F) ja y = f (q), leida aproksimeerimisviga. - Selgitada, miks ühesuguse summaarse koormuse puhul üks ja sama tala deformeerub erinevalt. Üks ja sama tala deformeerub erinevalt, kuna koormused on jaotunud erinevalt, seetõttu mõjuvad tala eri kohtadele erineva suurusega jõud. Kui laotada koormus ainult tala keskele, mõjub tala keskele suurem jõud, kui tala ääre aladele, seetõttu deformeerub tala keskosa rohkem ning koormus mõjub väiksemale alale. Talale koormuse ühtlaselt jaotamise korral jaotub koormuse raskus tala pikkuse peale laiali ning see ei mõju ainult tala ühele kindlale osale, vaid tervele talale ning seetõttu tala deformeerub vähem, võrreldes sellega, kui koormus ainult tala keskele laotada. MATLAB programm L = 1.8; F = (0:5.4e3:27e3); q = (0:3e3:15e3); E = 2.1e11; d = 0.09; I = pi*(d^4)/64; y1 = 1000*(F*L^3)/(48*E*I);
1. Nimetage riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule Poola, Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa põhja osa. 2. Iseloomustage Atlandi hartat. Millised punktid olid vastuolus NSV Liidu huvidega? Miks? Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. Harta eeldas loobumist territoriaalvallutamist ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. Sellega liitus 15 riiki. NSVL huvidega vastuolus oli rahvaste enesemääramisõiguse austamine. NSVL seda punkti ei täitnud ja okupeeris Baltikumi. Teiseks oli huvidega vastuolus punkt, mis nägi ette loobuda territoriaalvaldustest, kuna Nõukogude Liit taotles maailmarevolutsiooni, mis nägi ette kõikide rahvaste ühendamist. Kolmandaks oli Atlandi hartas kirjas, et alla kirjutanud riigid ei taotle omakasu, kuid ka sellest NSVL kinni ei pidanud. 3....
Suvel ei aita need padjakesed ainult mööda teravaid kive kõndida, vaid kaitsevad irbist ka ülekuumenenud kaljupinnast. Toitumine Piirkondades, kus irbis elab on vähe loomi ning seetõttu suundub lumeleopard jahti pidama üksi. Tema saagiks langevad mägi- ja kaljukitsed, keerdsarvikkitsed ja taarid. Püüab ka jäneseid ning koguni hiiri ja linde. Taarid on kaljukitse sugulased. Talvel ajab ilm irbise madalamal paiknevatele aladele, kus ta peab jahti hirvedele, antiloopidele ja metssigadele. Lumeleopard hiilib vargsi oma ohvrile ligi ning hüppab ootamatult talle turja. Ta on võimeline hüppama 20-30 meetri kaugusele. Nimelt võib leopard hüpata nii, et ta ei lenda õhus mitte otse, vaid suunda muutes keerab natuke vasakule ja kui vaja, siis veel paremale. Irbis teeb seda väga huvitavalt. Ta lööb oma selja ja sabaga justkui laineid ning need lained tõstavad ta õhus kõrgemale ja aitavad muuta hüppe suunda
maalikunst. Notke. Rode. Sittow. Gootika stiil järgnes romaanile ja eelnes renessansile. Gootika kujunes välja 12.saj. keskel Prantsusmaal Ile-de-France [ill dö fra(n)ss]. Levis üle Euroopa ja hääbus 16.saj. Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil loobuti gootikast Itaalias. Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu 11.- 13. sajandil, mille tulemusena
aidata soomlasi, põgeneti Saksa mobilisatsiooni eest, aga sooviti ka olla valmis võitlema iseseisva Eesti eest. Eestlastest loodi Soome armees 200. jalaväerügement. Kokku teenis Soome vägedes ligi 3400 eestlast. Pärast Soome kapituleerumist tulid soomepoisid Eestisse, et kaitsta meie riiki. Eestlastel tekkis esimene võimalus koos baltisakslastega Eestist lahkuda 1939. aasta sügisel, kuid see kehtis enamjaolt vaid kadakasakslastele, keda lahkus annekteeritud Poola aladele umbes tuhatkond. Teise maailmasõja lõpuaastatel kogus populaarsust põgenemine läände, mis toimus peamiselt 1944. aastal. Kokku lahkus siis Eestist umbes 80000 inimest, kelle peamiseks hirmuks oli uus NSV Liidu okupatsioon. Põgenevatele eestlastele tehti etteheiteid, et nad ei hoolinud oma kodumaast. II ms-ga kaotas Eesti oma iseseisvuse rohkem kui 50 aastaks. II ms eel ei olnud Eestit juhtivatel poliitikutel kahjuks erilisi valikuvariante – tugeval Moskva
Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas kiiremini väärtust, kui seda trükiti ning selline majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule. 1920ndate keskel aga toimus majanduslik tõus. Ameerika Ühendriikide rahandusminister Dawes’i ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat, pikendati maksete tasumise tähtaega. USA’s oli kiire majanduse kasv, kuid see oli ebaühtlane, kuna oli koondunud vaid teatud aladele. Kuid kui maailm oli liikumas majanduslikult paremuse poole ning majanduse kasv oli märgatav, siis miks ja kuidas tekkis ülemaailmne majanduskriis ning kuidas see inimesi mõjutas? 24. oktoobril 1929. aastal toimus New Yorgi fondibörsil aktsiahindade järsk langus. Hiljem on hakatud seda päeva nimetama “mustaks neljapäevaks“. Sellest saigi alguse ülemaailmne majanduskriis, mis kiirendas ka demokraatia hukku ning diktatuuride teket üle kogu maailma.
Nii trassi ehitamine kui ka trass ise mõjutaks tugevalt keskkonda. Samuti poolitaks trass maa juppideks, eraldaks üksteisest. Nii killustub looduslik elukeskkond. Loomad ei pääse enam nii lihtsalt teisele poole. Ehitamine tekitab tohutult müra. See segab loomade kommunikatsiooni, näiteks metsisemängu ajal. Kuigi Rail Baltic peaks olema võimalikult keskkonnasõbralik, tundub, et riik mõtleb rohkem oma rahakoti peale, kui looduse. Kuigi raudtee ei ole plaanitud rajada Natura aladele, võib see siiski kaudselt kaitsavatele elupaigatüüpidele mõju avaldada. Näiteks kui veerežiim muutub. Raudtee kujutab ohtu ka loomadele, kes võivad rongi alla jääda. See on kahjulik nii loomadel endale kui ka rongile. Loomadele rajatakse selle jaoks ülekäigukohti. Plaan on rajada loomadele, kes suudavad ronida, iga 25- 50 meetri järel ülekäigukohad. Rongimüra häirib ka loomi, müratõkkeid ei panda kogu trassile. Müra ja vibratsioon mõjutavad ümberolevat keskkonda kuni 300 m
Belfastis.Edasi külastuskäik Iirimaa vanimasse viskitehasesse Bushmillsi.Ekskursioon ja degusteerimine.Gigantide pankrannik, kus kaljud tõusevad veest kristallidena. Ballintoy laht ja kuulus rippsild kaljude vahel. Ballycastle'i laht ja panoraam koos lossidega.Sõit Sligosse kus ööbimine *** hotellis. 4.PÄEV Hommikusöök hotellis. Croagh Patricku nimeline iirlaste püha mägi, iirlaste kaitsepühak nende eest 40 päeva järjest palvetas.Edasi suundume Connemara Rahvuspargi aladele,mis on ilusamaid paiku Iirimaal. Külastame Kylemore Abbey kus on romantiline loss peegeldamas järveveel iidse looduse rüpes .Võimalus iiripäraselt lõunastada. Õhtul peatume Galways,kus ka ööbime *** hotellis 5.PÄEV Hommikusöök hotellis. Edasi suundume külastama Moheri kaljusid,mis üle 200-meetri kõrgused maalilised kaljud Atlandi ookeani rannikul.Ring of Kerry looduspark on kaarjas tee, mis viib mööda vulkaanivälimusega järske ja ümaraid mägesid teravate kaljude ja kaunite
Nad kamandasid oma alal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse riigiametnikke ja kontrollisid nende tööd, jälgisid raha laekumist, kanti hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Rüütelkond (kohaliku aadli omavalitsus organ) kaitses rüütelkonna liikmete õiguseid, lahendas kohalikke küsimusi. 5. Iseloomusta 16.-18.saj rahvastikuprotsesse. Vana hea Rootsi aeg (uusasukate koloniseerimine R ja P aladele, sisemigratsioon+sisseränne), näljahädad (suur näljahäda 1696-97)+haigused, kohalike kommete murdumine, 6. Talupoegade olukord Rootsi ajal. (sh õiguslik seisund, reduktsioon jne) Olukord halvenes kuni 1680ndateni, pärisorjuse juriidiline vormistus. Alates 1680ndatest reduktsioon (eramõisate osaline riigistamine). Koormised (teotööd, mõisavooris käimine, naturaalandamid, rahalised koormised). Kasvas
Eesti kultuur okupatsiooni perioodil. Koolis pidi kandma koolivormi. Ei tohtinud tähistada teatud tähtpäevi nagu NT emadepäev ja jõulud. Oli Stalini ajajärk. Kirjanduses loodi vähe. Raamatukogud likvideeriti. Stalini surma järgselt tuleb võimule Nikita. Teine ajajärk oligi nikita ajajärk. Olukord muutub paremaks. Hakatakse õigusi taastama. Hakatakse palju tõlkima. ETV alustab oma saadetega. Avatakse regulaarne laevaühendus Helsingiga. Eesti aladele ulatus soome televisioon. Tänu sellele omandasime ka soome keele. Astutakse vabatahtlikult kommunistlikusse parteisse. Elukvaliteet kasvad. Ehitatakse mustamäe. Populaarseks saab tehnika ja kosmos. Ehitatakse tallinnas uus laululava. Laste multfilmid oli populaarsed nt Kass artur. Inimestel tekkis ridade vahelt lugemise oskus.
Grasslands are often located between deserts and forests. 12. Viljakate muldade tõttu on rohtlad praeguseks enamasti üles haritud. Sajandeid tagasi elatuti neil aladel peamiselt küttimisest, hiljem hakati pidama kariloomi ja veel hiljem teravilja kasvatama. Rohtlavööndit nimetatakse tänapäeval maailma viljaaidaks, kuna just siin kasvatatakse suur osa maailma teraviljast. Niiskemates piirkondades on hiiglasuurtele aladele külvatud mais, kuivematesse piirkondadesse nisu. Tavaliselt on ulatuslikud rohtlad oma reljeefilt üsna tasased, mis loob head eeldused põllutöömasinate kasutamiseks. Sellistel suurtel põldudel on teravilja tootmine üldiselt kõrgelt mehhaniseeritud ja maa Nisu saagikus väga kõrge. Mais
Hea teema vastab küsimusele ,,Miks?". Selliste teemade käigus võiks uurija suuta selgitada või seletada põhjus-tagajärg seoseid. Vastus küsimusele ,,Kuidas?" ei ole sedavõrd väärtuslik, kuna kirjeldab vaid ühte-paari võimalikku lahendust mingile konkreetsele küsimusele. Ka kogutakse empiiriliste/rakenduslike töödega kuulsust üsna vähe (Kroos 2009). ,,Teaduslikes ringkondades väärtustatakse rohkem teoretilisi töid, milles tuvastatut on võimalik üle kanda teistele aladele. Sellega koguvad ka teadlased kõige rohkem kuulsust" (Kroos 2009). Nii nagu ütles kuulus Saksa psühholoog Kurt Zadek Levin: ,,Pole midagi praktilisemat ühest heast teooriast" (Sheldon ja Vansteenkiste 2006). Saunders, Lewis ja Thornhill (2007, 22) on hea teema kriteeriumid jaotanud kahte kategooriasse ,,mõttekas" ja ,,väärtuslik". Mõttekus tähendab, et hea teema peab olema autorile huvipakkuv, kirjeldatav kokkulepitud aja jooksul ning autor peab suutma vajaliku hulga andmeid koguda
7-12 peatüku kokkuvõte 1202.a.- Mõõgavendade ordu rajamine Liivimaa vallutamiseks. 1208.a.- Ristisõdijad jõuavad Eesti aladele, tuldi Saksa ja Ugandi kandist. 1210.a.- Ümera lahin. Ainuke lahing, mille võitsid Eestlased. 1217.a.- 21 sept. Madisepäeva lahing(Saksa-ordud&liivlased). Hukkusid Lembit&Kaupo 1219.a.- Taanlased Voldemar II juhtimisel jõuavad Rävala (tln) alla. 1227.a.- Saaremaa vallutamine. Nüüd ongi kogu Eesti vallutatud. Tähtsamad inimesed Berthold- üksküla uus piiskopp, peale Meinhardi. Korraldas Ristisõja, kuna liivlased ei tahnud teda vastu võtta.
Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. 1973 Toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigid Suurbritannia ja Taani. Taaniga koos liitus EMÜga Gröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ-st välja. Sellekohane referendum toimus 1982.aastal. 1981 Kreeka liitumine Euroopa Liiduga. 1986 Hispaania ja Portugali liitumine. 1990 - EMÜ laienemine Saksa DV aladele. 1995 Austria, Soome ja Rootsi liitumine Euroopa Liiduga. 2004 Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küprose liitumine Euroopa Liiduga. 2007 Rumeenia ja Bulgaaria liitumine Euroopa Liiduga. Euro tuli kasutusele kontorahana 1.01.1999 üheteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis. Sularahana tuli euro alates 1. jaanuarist 2002. Euroala liikmesriigid: Belgia, Saksamaa, Kreeka,
seisuse. Kuid baltsisakslaste kõrgaeg algas siis, kui Peeter I vallutas 1710. aastal Eesti- ja Liivimaa alad. Katariina II ajal kehtesatud asehaldus kord oli aadlike ning omavalitsuste võimu, õiguseid ning tähtsust piiranud. Kuid Peeter I võimule tulekuga kinnitati Balti erikord, mis taastas asehalduskorraga kaotatud aadlike ja omavalitsuste privileegid. Peeter I oli huvitatud baltisaklaste kaasamisest Vene impeeriumi teenistusse erinevatel aladele nagu sõjandus, majandus, välispoliitika ning riigivalitsemine. Kõige enam leidus baltisakslasi militaarteenistuses. Baltisakslaste positsioon hakkas nõrgenema 19 sajandi teisel poolel. Kritiseeriti Balti erikorda ning baltisakslaste sidemeid ühinenud saksamaaga. Esimene maailmasõja ajaks toimus juba baltisakslaste represseerimine (maha surumine või surve avaldamine poliitilistel põhjustel). Parun Eduard Gustav von Toll oli pärit von Tollide aadlisuguvõsast. Von Tollide suguvõsa
inimesed käivad siiski linna lähedastelt aladelt linnakeskusesse tööle. (nt inimesed käivad Lähtelt Tartusse tööle). 1960-1970. aastatel ● LINNASTUMINE - inimeste liikumine maalt linna. 2) VASTULINNASTUMINE e. KONTRAURBANISATSIOON - protsess, mille käigus inimesed lahkuvad linnast ja linna-lähedastelt aladelt kaugemale (maakohtadesse). 3 TAASLINNASTUMINE e. REURBANISATSIOON - protsess, mille käigus inimesed kolivad linnaaladele ja linnalähedastele aladele tagasi, sest linnasisesed tingimused on paranenud. ● LINNASTU e. AGLOMERATSIOON - omavahel kokku kasvanud linnade kogum, mis toimib ühtse tervikuna. ● MEGALINN e. MEGAPOLIS - omavahel kokku kasvanud linnastute kogum; rahvastikutihedus on nendes kõige suurem (kõik väga suured miljonilinnad). LINNA KUI MÕISTET VÕIB SÕNASTADA VASTAVALT PERSPEKTIIVILE ERINEVALT: ● FÜÜSILISES MÕTTES on linn tihedalt täis ehitatud keskkond. Selle mõiste järgi saab
Nüüd ei võinud võlgnikust koloon enam lahkuda oma maatükilt, tegelikult oli ta maalapi külge kinnistatud. Orjuselt hakati üle minema pärisorjuslikule korrale - koloon oli poolpärisorjast talupoeg. Samal ajal tugevnesid Rooma välisvaenlased. Idast ründasid Pärsia väed, põhjast barbarite, peamiselt germaanlaste hõimud. Germaanlasi meelitasid impeeriumi viljakandvad tasandikud ja rikkad linnad. Nõrgenenud impeerium ei suutnud enam kaitsta oma piire ja tema aladele tungisid üksteise järel barbarite väesalgad. Nende järel liikusid terved hõimud vankrite, kariloomade, naiste ja lastega. Paljud piirkonnad rüüstati ja mitmed provintsid eraldusid impeeriumist. Dominaadi aegsed keisrid 284. a tuli võimule keisri ihukaitseülem Diocletianus (284-305) ja erinevalt teistest sõdurkeisritest valitses ta üle 20 aasta. Ta rajas valitsemiskorra, mis vastas toimunud muutustele ja kindlustas Rooma riiki.
britid vastu. Samas toimusid ägedad lahingud Põhja-Aafrikas, kus Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Briti asumaid. Brittide vastupanu sundis Hitlerit loobuma Suurbritannia vallutamise kavast, kuid samas hakati Berliinis välja töötama sõjaplaane Nõukogude liidu vastu. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsioonireziim. 1941. aasta 22. juunil tungis Saksamaa Nõukogude Liidu aladele. Saksamaa hõivas suurema osa NSV Liidu Euroopa osast. Saksa väed jõudsid pealinna Moskva ning Leningradi lähistele, kuid vallutada neid ei suudetud. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega Punaarmee sundis sakslasi NSV Liidu pealinna alt taganema. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris. 1941. aasta juulis sõlmiti Suurbritannia, NSV Liidu ja USA vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
