Põhiline konfliktikoht, mida feministid avalikkuse ette toovad, on see, et mehed saavad sisse õppeasutustesse, töökoha või kõrgemat palka, kui samal tasemel olevad naised. Põhjuseks võib olla see, et mehi on Eestis vähem kui naisi(haruldasemad) või selles, et meestel on kõrgem enesehinnang ja julgevad küsida kõrgemat palka, kui nad on seda väärt. Samas võib pidada ebavõrdseks seda, et naisi eelistatakse kindlatel töökohtadel rohkem, meestel nendele aladele asja ei praktiliselt ei ole, näiteks sekretäri töö. Naiste ja meeste ebavõrdsust näeme A.H Tammsaare romaanis ,,Tõde ja Õigus". Selles teoses on kindlalt juhtohjad meeste käes, mis oli omane eesti ühiskonnale sada aastat tagasi. Oru Pearu tuli tihti peale mitmepäevast joomist vintis peaga koju ja hakkas peksma oma naist, et ta on nii laisk ja loll. Naised olid selles teoses teisejärgulised ning nende tööpanust alahinnati meeste poolt. Praegu, 21
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Eestlaste valikud Teises maailmasõjas ei olnud head. Läbi aegade olid erinevad okupeerijad Eestit endale tahtnud ja ka see aeg ei olnud erinev. Kord tuli Eesti aladele Nõukogude Venemaa, kord Saksamaa, seejuures ei tahtnud kumbki okupeerija midagi kuulda Eesti iseseisvumisplaanidest. Eestlasi värvati ka erinevatesse relvajõududesse. Kui Eestis oli 1940. Ja 1941. Aastatel Nõukogude Venemaa mobiliseeriti eestlasi Vene relvajõududesse. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmesse okupeeritud riikide kodanikke kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Oli ka arusaadav, miks eestlasi
põrgusulastest, kes varunud lõkke jaoks puid. Julgemad söandanud seda elu isegi vaatama minna ja märganud kaugelt lõkkekuma. Lähemalt ei julgenud asja keegi uurida, sest siis pidavat uudishimulikust uurijast põrgusulane saama. Põrguhaua läheduses kardeti öelda sõna „kurat”: seepeale viivat põrgusulased eksinu kohe kuradi enese juurde Vanasti käidi lähedal olevast Rebasemäe ja Huule külast otse Põrguhauast mööda, Veriora mõisa aladele. Põrguhauast möödudes hoiti kõvasti keelt hammaste taga, et halb sõna üle huulte ei libiseks. Iseäranis olid kimbatuses karjapoisid ja lapsed, kes seda kanti kartsid. Iga matkaja peaks meeles pidama, et sarviku nime nimetamine ning vandumine selles kandis on rangelt keelatud. Kes keelust üle astub, sellest saab sarviku uus teener. Matkaraja keskel infomajakese juures on sarviku skulptuur, kus ta hoiab käes rahapada. Sinna on turistid nii mõnegi mündi jätnud
põlvili suruda majandusblokaadiga, kuid ka see ei õnnestunud. Ta sai sellest aru ja lõpetas Inglismaaga sõdimise, mis näitab et ta oli hea kaotaja ja teadis, kunas tasub edasi minna. Napoleon ei olnud siiski täiuslik väejuht. Kuulsas Borodino lahingus läks Napoleon oma väega Venemaad ründama. Napoleon jõudis Moskvani ja vallutas selle, venelased aga keeldusid alla andmast ja taganesid Venemaa põhjapoolsetele aladele. Nüüd jäid prantslased külma ja nälja kätte, ja sama teed pidi tagasi nad ka minna ei saanud, kuna ka selle olid venelased toidust tühjaks teinud. Napoleon sai Leipzigi lahingus lüüa ja loobus troonist 1814. aastal. Liitlased saatsid ta Vahemeres olevale Elba saarele. Sealt Napoleon põgenes ja marssis ustava väe saatel ühtki lasku tulistamata Pariisi ja valitses keisrina veel 100 päeva. Waterloo lahingus Napoleoni vägi purustati
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Eestlaste valikud Teises maailmasõjas ei olnud head. Läbi aegade olid erinevad okupeerijad Eestit endale tahtnud ja ka see aeg ei olnud erinev. Kord tuli Eesti aladele Nõukogude Venemaa, kord Saksamaa, seejuures ei tahtnud kumbki okupeerija midagi kuulda Eesti iseseisvumisplaanidest. Eestlasi värvati ka erinevatesse relvajõududesse. Kui Eestis oli 1940. Ja 1941. Aastatel Nõukogude Venemaa mobiliseeriti eestlasi Vene relvajõududesse. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmesse okupeeritud riikide kodanikke kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Oli ka arusaadav, miks eestlasi
sõjaeelsed alad) ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Mis tulemus oli? Tõepoolest suudeti taastada paljude riikide suveräänsus, võimaldada osadele riikidele ligipääs merele, ning elustada majandust. Ent täielikult ´´õiglaseks´´ ei suudetud siiski jääda. Näiteks suutis NSV välja pressida, et riikidele suveräänsuse tagamise põhimõttet ei laiendataks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud aladele. Nii saidki Baltimaadest ainasad riigid, kelle iseseisvust ei taastatud. Potsdami konverents: Kes osalesid? Ameerika Ühendriigid (Harry Truman), Nõukogude Liit (Jossif Stalin) ja Suurbritannia (Winston Churchill, Clement Attlee). Mis kokkulepiti? Suurriigid otsustasid sõjajärgse Sakasamaa saatuse nö Nelja D poliitika: desarmeerimine, denatsifitseerimine (natsismist puhastamine), demonteerimine ja demokratiseerimine.
Sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini Frankide kuningaks. Mõni aasta hiljem läks Pippin aga paavsti kaitsma langobardide eest, võidetud ala Rooma ja Ravenna ümbruse kinkis ta paavstile, kuhu tekkis kirikuriik. 3)Suur rahvasterändamine. Sai alguse 4. sajandil seoses hunnide liikumisega ning lõppes 6. sajandil. Hunnid, pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, ajasid liikvele germaani hõimud, kes elasid Rooma piirialadel. Hõimud tungisid Rooma aladele ning peale Lääne-Rooma Keisririigi langemist, moodustasid sinna oma riigid. HUNNID olid kirjaoskamatud, kuid nende kohta saadi infot teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kagu-Aasiast ning olid sunnitud liikuma lääne poole klimaatiliste muutuste pärast. Nende välimus oli hirmuäratav ning hirmul oli suur osa nende vallutustaktikas, olid väga sõjakas rahvas. Nad olid osavad vibukütid ja ratsutajad ning nad kasutasid sadulat ja jalatseid
NSVL toetas natuke, aga Poola oli vahel ja ei saanud aidata. Tšehhoslovakkia kaotas oma piiri kindlustus süsteemi. Need alad, mille oli sunnitud loovutama, olid tegelikult tööstuslikult ds3xxxxxxxxolulised (umbes pool Tšehhoslovakkia tööstusasjadest läks nende aladega). See oli suur majanduslik kaotus. Oma osa läksid võtma ka Poola (võttis väikese ala) ja Ungari (ungarlastega asustatud alad). 1939. aasta märtsis viis Hitler oma väed Tšehhoslovakkia lääne poolsetele aladele (liideti Saksamaaga), moodustati Böömi ja Määri protekturaat. Moodustati Slovakkia vabariik (see oli Saksamaa marionettriik – sõltus Saksamaast. Pandi kohale Slovakkia riigi valitsejad). Tšehhoslovakkia likvideeriti. 1939. aastal hõivas Itaalia Albaania (ühendati Itaaliaga). Enne II MS kadus Euroopa kaardilt kolm riiki (Austria, Tšehhoslovakkia ja Albaania)!!! Saksamaad ärritas Poola juures kõige rohkem Poola koridor (väljapääs merele, mis jagas Saksamaa alad kaheks). 1939
ühtsust. Sinna kuulusid hästi väljaõppinud, heade sõjarelvadega ja kogemustega mehed. Kasutati ambe ja kiviheitemasinaid, mis esialgu andsid suuremat edu, kuna eestlased ei olnud veel tuttavad selliste relvadega ja ei saanud ründajatele samaväärse tehnikaga vastata. Lisaks sakslaste tugevale rünnakule oli retki ka Taani ja Rootsi poolt, vastavalt aastatel 1219 ja 1220. Ka venelased korraldasid rüüsteretki Eesti aladele, mis muutis vastupanu veelgi raskemaks. Eestlaste sõjamehi oli piiratud arv ning liiga vähe selleks, et vastu panna kõikidele riikidele. Mehed ei olnud väljaõppinud ja neil puudusid ka sõjapidamise kogemused. Kasutati vibusid ja odasid. Esialgu puudusid ka moodsamad relvad, millede käsitsemine ja ehitamine hiljem vaenlaste käest selgeks õpiti. Kuna puudus ühtne riik, siis üheks põhjuseks, miks vabadust seekord ei saavutatud, oli
Kõige suuremad kivid moreenis. Fossiilid ehk kivistised kunagiste organismide kivistunud jäänused. Voored piklikud lamedad loode-kagu suunalised kõrgendikud. Oosid ehk vallseljakud on liivast, kruusast või veeristest koosnevad pikad kitsad järsunõlvalised kõrgendikud, mis on tekkinud jääserva pragudes. Mõhnad ümmargused järsunõlvalised kõrgendikud. Sandurid liivatasandikud, mis on tekkinud liustikujõgede delta aladele. Rannavallid merepõhjast tormilainega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust koosnevad kaarekujulised pinnavormid. Luited tuule toimel kujunenud liivakuhjatis. Jäärakud ehk ovraagid on järsuveerulised, suhteliselt sügavad ja lühikesed uhtorud, mis on tekkinud ajutiste vooluvete toimel kergesti ärauhutavate settee või muldadega kallakpindadel, millel looduslik rohttaimestik on hävinud. Karst nähtus, mida põhjustab pinna- ja põhjavesi.
212 aasta Caracalla edikt kiirendas Rooma rahu lagunemist kõikudele impeeriumi vabadele inimestele anti rooma kodanikuõigused. Riigi äärealade asukad jõudsid võimustruktuuridesse. Toimus nn. Kultuuride kokkupõrge ja elav vastastikune mõjutamine. Impeeriumi ja tugeva keisrivõimu säilitamiseks toimus ida ja lääne eraldumine (330.aasta). Impeeriumi lagunemisele aitas kaasa barbarite sisseränne ja sõjaline surve. 5.sajandi algul rajasid läänegoodid Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi ( 418.aasta). Põhjaaafrikas loodi vandaalide riik. 451.aastal purustasid roomlased Aetiuse juhtimisel hunnide hõimuliidu Katalaunia väljadel. Aastal 476 kukutas Odoaker Romulus Augustuse ja likvideeris seega LääneRooma keisririigi. IdaRooma põsimajäämise põhjused olid: · Soodsamad geograafilised tingimused · Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid · 6.sajandil läks IdaRooma riik kaitselt üle pealetungile
sakslased vallutasid terve Tsehhoslovakkia, ei teinud Suurbritannia ja Prantsusmaa midagi selle takistamiseks. Kokkulepe osutus Tsehhoslovakkia reetmiseks. Lääneriigid mõistsid, et järeleandmised Hitlerit ei rahusta, ning selline poliitika lõpetati. Siis läks Hitler Poolat ründama, nõudes nende piirkondade loovutamist, kus elas hulgaliselt sakslasi. Poolakatele pakkusid kaitset Prantsusmaa ja Suurbritannia ning ka Nõukogude Liit, kes nõudis poolakatelt Punaarmee lubamist Poola aladele. Kuid poolakad ei soovinud alluda ei Hitlerile ega ka Stalinile ning püüdsid säilitada kahe suurriigi vahel iseseisvust. Kuni Saksamaa ma NL olid vaenujalal, osutus see võimalikuks. Poolakate olukord halvenes, kui Saksamaa ja NL sõlmisid aastal 1939 23. augustil kokkuleppe Molotov-Ribbentropi pakti. See oli mittekallaletungileping ehk riigid olid kohustatud säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks
praegu on saared Skye, Rhum, Mull jaa Arran, sotimaal Ardnamurchen Point'is ja samuti lõuna pool Iirimaal Slieve Gulluion'is, Carlingford'is ja Mourne'is. Need vulkaanid võisid oma hiilgeajal pakkuda suurepärast vaatepilti, kuid tähtsaimaks märgiks sellest sündmusest on basaldiväljad. Basalt tekib eriti tulisest ja vedelast laavast, mis voolab mäest alla kiirusega üle 48 km tunnis. Vedel laava on võimeline suhteliselt kergesti valguma suurtele aladele, millest ka termin "laavavoolud", mis on tekitanud suurema osa laavamoodustisi selles vulkaanilises piirkonnas. Samasugusest voolavast laavast tekkinud basalti tuntakse ka mujal-Deccan Traps Indias andis välja 700 000 km(kuubis) laavat ajavahemikus 60-40 miljonit aastat tagasi. Iga kuum vedelik tõmbub jahtudes kokku ja sulanud laava pole erand. Kui laava lõpuks jahtudes kristalliseerub, murdub ta korrapärase mustrina, tavaliselt kuusnurkadeks, mis on sarnased kuumal suvepäeval
pärit prantsuse keele ja kombed omaks võtnud eks-viikingitega, kuid erinevatel viisidel jäid kohalikud siiski peale. Skandinaavia viikingid aeti lihtsalt minema ning normandialastest võimurid sulasid lihtsalt ajapikku inglasteks ümber. Veel üks oluline Euroopa rahvaste kujunemisprotsess oli põhjustatud slaavlaste poolt. Rahvasterändamise ajal asusid nad tänapäeva Poola, Slovakkia, Valgevene, Tsehhi ja Ukraina aladele, tuumikalaks oli Dnepri ja Visla vaheline maa. Slaavlaste riikide teke või lihtsalt tugevnemine, alul Vana-Vene, hiljem näiteks Novgorodi riigi, käis paralleelselt ristiusustamisega, nii nagu Skandinaavias või frankidelgi. Nende riikide loomine algas samuti umbes 1000 aastat tagasi. Prantslased, Prantsusmaa; sakslased, Saksamaa; skandinaavlased, Taani, Rootsi, Norra, Island; slaavlased, ... Nimekiri läheks koletu pikaks. Nagu näha, on varakeskajal
Rahvuslust hoiti üleval ka näiteks Eesti Üliõpilaste Selts, kes kasutasid omavahel eesti keelt, mis oli märkimisväärne, samuti õnnistasid nad sinimustvalge seltsi lipu. See on ju ajalooliselt väga tähtis, et just selline selts, sellisel raskel ajal kokku tuli ja, et just nende lipust Eesti riigi lipp sünnib. Toimus ka palju majanduslikult olulisi asju, nagu raudtee rajamine, vaevalt oleks see toimunud ilma venestusajata, oli vaja ju transporti Vene aladelt Eesti aladele. Tänu sellele arenes ka kaubavahetus ja tekkis põllumajanduse areng. Kaubanduse areng oli väga hea, arenes ka sisekaubandus. Tekkisid palgalised töökohad ja mõisade päriseks ostmine. See kõik oli ääretult positiivne eesti inimestele. Ka linnad kasvasid ja tekkisid erinevad ühingud, mis tugevdasid eestlaste rahvustunnet. See aina tõusis, ja oli oodata uut rahvuslus lainet, ja see ei jäänud tulemata. Jaan Tõnissoni ja Konstantin Pätsi eestvedamisel eesti rahvus aina iseseisvus.
Kui maakondades oli malevaid rohkem siis oli asi natukene parem, ja eestlastel näis suurem võimalus vastu saada. Eestit ei rünnanud ainult latgali soost kristlased, vaid Taani kuningriigi, Rootsi kuningriigi, Vene riigi sõdijad. Koos sakslastega võitlesid eestlaste vastu ka liivlased ning Põhja-Lätis elavad läti hõimud latgalid. Kõigil oli üks ühine eesmärk, saada valdusi juurde Eesti arvelt, ning latgalitel veel eesmärgiks tuua ristiuks eesti aladele. Sellest järeldub, et eestlastel polnud võimalik niigi kehva kommunikatsiooni süsteemiga paremini võidelda. Eestlastel polnud ennem mingit sõja kogemust, ega ette kujutlust kuidas võidelda. Ning relvad olid algelised sõja algul. Alati on nii olnud, et sõja riistade areng toimub läbi sõdade ja eestlastel samuti toimud suur areng sõja riistade valmistamisel muistse vabadusvõitluse käigus. Järelikult oli eestlaste üks kaotuse põhjuseks ka relvade arenematus sõja algul
· Rohtlad; · sademed = < aurumine; · tüse huumushorisont (vahel üle 1 m); · rohttaimede lehed ja juured rikkalikuks orgaanilise aine allikaks; · väga viljakad; · suur põllustatus.t Troopika punamuld · Troopilised vihmametsad; · sademed > aurumine; · mullalahus liigub ülalt alla; · toitained kasutatakse kiire aineringe tõttu ruttu ära, neid ei kogune mulda; · väheviljakad. Linnamullad · Minevikus hakkas inimasustus koonduma viljakate muldadega aladele · Linnad laienevad põllumajandusliku maa arvel · Ehitiste alt kooritakse muld ära · Tihe transpordivoog soodustab muldade saastumist · Plaaditud ja asfalteeritud pinnasesse ei saa vesi imbuda · Pidev tallamine tihendab pinnast · Ka linna haljasalade taimed vajavad kasvamiseks mulda · Linnaelanikud vajavad toitu, seda kasvatatakse maal
maad ja andis Saksamaale Poola suhtes vabad käed. Selline ,,kindlustus" läks maksma aga terve Baltikumi. Kuna pakt oli salastatud, ei teadnud Eesti sellest Baaside leppe sõlmimise ajal mitte midagi. Siit algabki Eesti ning eestlaste pikk ja valuline valikute rada Teises maailmasõjas. Üks esimesi ja raskemaid valikuid eestlaste jaoks oligi Baaside leping, mis kehtestas Eesti ja NSV Liidu vahel nn. vastastikuse abistamise pakti. Sisuliselt tähendas see aga seda, et viimane võis Maarjamaa aladele luua oma baasid koos 25 000 sõduriga. Välispoliitiliselt jäi Eesti Baaside ajastul Läänemaailmast eraldatuks. Talvesõja puhkemisel jäädi ametlikult erapooletuks, kuigi salaja oldi soomlaste poolt. Nii mõnigi eestlane põgenes üle lahe appi punaste vastu võitlema. Raske oli midagi antud situatsioonis ette võtta, sest oldi mitme tule vahel: ühelt poolt pitsitasid võõrväed, teisalt ei saanud ju üle lahe olevat sugulasrahvast hätta jätta. Kui 17
paganlikud soomlased. Taani poolt sekkus ristisõtta Kuningas Voldemar II .Tema eesmärgiks oli eestis kindlat kanda kinnitada.Ta tahtis kehtestada taani võimu eestis ja rahvas ristiusustada.taanlased hõivasid Harjumaa,Rävala,Virumaa ja Järvamaa. 1219 Tallinn - 1219.a sekkus Baltikumi pärast lahingut peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II , kes maabus suure laevastikuga Rävalas. Õigupoolest oli Taani kui tollane Läänemere valitseja korraldanud üksikuid retki Eesti aladele juba varem, kuid 1219. a sõjaretk oli senistest suurejoonelisem ja selle eesmärk oli Eestis kindlalt kanda kinnitada. Pärast võidukat lahingut Tallinna all lasi Valdemar ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri, kelle ülesandeks sai kehtestada Taani võim Eestis, rahvas ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus. 1220 Lihula - Oma osa üritas Eestis haarata Rootsi kuningas, kes rajas 1220.aastal tugipunkti Lihula linnusesse ja asus
Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht, nendeks olid hertsogid, parunid, krahvid ning markiid. Kujunes välja feodaalne hierarhia. Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted kandusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse - praegusele Saksamaale ning Põhja ja Kesk Itaaliasse. Hiljem levisid need Inglismaalne ning Lõuna Itaaliasse, samuti ka Hispaaniasse. Saksa kolonisatsioon tõi feodaalsuhted ka Eesti aladele. Feodaaltsivilisatsiooni arengus mängis olulist rolli linna ja linnakultuur. Kuna linnades elasid inimesed, kes oskasid korraldada ühiselu, ravida haigeid, pidada arveid, koguda makse tõi see kaasa ülikoolide kiire arengu. Samuti võimaldas linnade tekkimine leida inimestel endale paremaid töökohti ja võimaldada endal paremat elu. Linnade ja kaubanduse areng on kindlasti mänginud olulist rolli inimkonna arnegus. Üha tähtsamaks muutus inimeste seas haridus
Nad jaotuvad 3-me tsooni On ranniku tsoon, kus Vaikses ookeanis elutsevad paljud krabid, haid ja muud kalad Peruu on eriline koht nii külmavee, kui ka-soojavee kaladele Põhjapoolses rannikus on kuuma ning troopilise kliima veestik, kus elutsevad: Black Marlin, Sea Bass ja Yellow Fin Tuna Lõunas on 75% Vaiksest ookeanist mis piiritleb Peruud, palju jahedam, seal elutsevad: Flounder, Sea Bass ja Chita Teine tsoon jaoutub mäestike ja mägismaa aladele Forell on kõige levinum kala läheduses olevates järvedes ja jõgedes, kuid nede kõrval on palju rohkem loomi: Alpacas (laama), Condors (suured röövlinnud), tsintsiljad, Laamad ja Vikunja (omamoodi segu alpakast ja kaamelist) Antud tsoonis elab kõige rohkem peruu rahvast, kus temperatuur vaheldub kõige enam suveks ja talveks, selles piirkonnas on keskkond palju rahulikum kui järgmises tsoonis Kolmas Peruu loomade tsoon on ilmselt kõige kuulsam maailmas, samuti on
1686. aastal Andreas Virginius ja tema poeg andsid välja lõunaeestikeelse Uue Testamendi. Piibli tõlkimine oli oluline kultuurisündmus kirjakeele seisukohalt. Tänu sellele paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud ning kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Rootsi ajal jõudis Eesti aladele barokkistiil, mis tõi uuendusi kunsti ja tänavapilti. Paljud kirikud said endale ka uue välisilme. Tänapäeval võib selliseid barokkstiilis ehitisi näha Tallinnas, näiteks Niguliste kirik ja Tallinna reakoda. Kõrgemad ehitised said endale rõdude ja paisutustega baroksed tornikiivrid, Tallinna raekoda, toomkirik, Pühavaimu ja Niguliste kirik. Liivi sõda tõestas, et tornid ja müürid ei paku piisavat kaitset, hakati rajama uut tüüpi
Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon. 3. Egiptus- Põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele. Vaid Niiluse äärne ala oli viljakas, mujal laiub tühi kõrb. Niiluse korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu ongi seal põlluharimine võimalik. Mesopotaamia- Jõgede äärealad olid soised ning neid tuli põlluharimiseks kuivendada. Maavarasid Mesopotaamias palju polnud, kuid see-eest leidus savi ning pilliroogu. Lõunas oli põlluharimine võimalik ainult kunstliku niisutamise teel. 4. Egiptus- Egiptlased võtsid kasutusele hieroglüüfid (kr. keeles ,,pühad märgid") ning kirjutati papüürusele
erinevat arvamust: · rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid · rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma neist said valitsejad võimu tarvitamise teel Põlluharimine Egiptuses Niiluse orus oli võimalik ainult tänu Niilusele endale. Tema korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu oligi seal põlluharimine võimalik. Egiptlased rajasid ka niisutussüsteeme, mille abil sai tulvavee püsimist pikendada. Mesopotaamias oli aga jõgede suudmeala soine ja seda tuli põlluharimiseks kuivendada. Sellest järeldan, et nii Egiptuses kui ka Mesopotaamias oli põlluharimine suhteliselt keerukas ja vaevanõudev tegevus. Ehitusmaterjale nagu kivid ja puit toodi Mesopotaamiasse sisse naaberaladelt. Tänu sellele
Lähispolaarses kliimavöötmes esineb maa sees igikelts - mitme meetri paksune jääkiht, mis ei sula isegi suvel üles. Igikelts tekib tänu väga külmale talvele ja jahedale suvele. Polaarne kliimavööde Polaarses kliimavöötmes esineb aastaaegadest ainult talv. Seal esineb polaaröö ja polaarpäev, vastavalt sellele erineb ka temperatuur. Polaarpäeval, kui Päike paistab pool aastat järjest, tõuseb õhutemperatuur isegi 10-15 külmakraadini. Talvel, kui Päikest sealsetele aladele üldse ei jõua, on külma isegi kuni 50 kraadi. Polaarkliima on väga külm ja kuiv. Seal ei saja peaaegu üldse, kuna õhus on väga vähe niiskust. Sellest hoolimata on polaaraladel püsiv paks lumikate. Kohati võib Antarktikas lume paksus ulatuda kuni 4 kilomeetrini. See on tingitud püsivalt külmadest ilmadest, nii et lumel pole võimalust ära sulada. Polaaraladel jääb ka kõige soojema kuu keskmine temperatuur alla null kraadi.
Indoeuroopa rahvad ja Hetiidi riik. · Indoeurooplased on Euroopa ja Aasia rahvad, kes räägivad indoeuroopa keeli (nt. Venelased, sakslased, prantslased). Pärinevad Musta mere ja Kaspia mere äärsetelt aladelt, millelt nad hakkasid liikuma umbes aastal 2000 eKr Euroopa aladele. Tegelesid nad kariloomade kasvatuse ja põlluharimisega. Hiljem segunesid indoeuroopa hõimud põlisrahvastega ja Väike-Aasias, tänapäeva Türgis tekkis esimene suurem riik Hetiidi suurriik. · Nimelt, aastal 1700 eKr ühenati sealsed maa-alad ühtseks riigiks, mille pealinn oli Hattusa. · Hetiidi kuningad polnud niisama tähtsad kui Mesopotaamia kuningad või Egiptuse vaaraod. Riiki valitses kuningas nõustajate abil.
Saksa DV Kuuba kriis Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid jaapanlased Põhja-Vietnamist Vietnami DV, Hiina RV ja Vietnami jagamine kaheks: kommunistlikuks Vietnami DV-ks ja Vietnami Vabariigiks. Prantsusmaa välja ja kuulutasid seal välja Vietnami Demokraat-liku Vabariigi, alusta-des sotsialistliku NSVL vs. Prantsusmaa ja pidi antud piirkonnast oma väed välja tõmbama ja and-ma iseseisvuse ka teiste-le sealsetele aladele ühis-konna ülesehitamist. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud. USA (Laosele ja Kambodzale). Vietnami sõda Prantsusmaa ei tunnusta-nud Vietnami DV-d. See viis nende vahel sõjapuhke-miseni 1)Prantsusmaa (toetas Vietnam vabanes USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik.
1. Territoorium ja riigid 2. Läänisuhted 4. Maapäev Koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Talupoegade poolt haritav maa jagunes maaisanda 1420. hakati korraldama Liivimaa maaisandate ja Neist suurim ja tugevaim - Saksa ordu Liivimaa domeeniks ja läänivaldusteks. seisuste kokkusaamisi - maapäevi. Need toimusid haru. (67 000 km2) Oma läänide haldamiseks rajasid vasallid 13.saj Valgas, vahel ka Volmaris. Kokkukutsutjateks olid Vanim ja kaalukaim - Riia peapiiskopkond (18 lõpust alates eramõisaid. Vasallide õiguslik seisund Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad 000km2) muutus järjest kindlamaks. Taani vasallidel alates korraga. Esindatud oli 4 kuuriat ehk seisuslikku Tartu piiskopkond (9600 km2) ...
-11. saj. Varakeskaega saab jagada kaheks perioodiks: 1.periood- 5.sajand kuni 9. sajandi algus. Sel ajajärgul tekkis Lääne-Rooma lagunemisest uus elukorraldus- feodaalkord. Sellele tugineb Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik, mis kindlustab ka impeeriumi uued kaitsepiirid. 2. periood- 9.sajandi algus kuni 11.sajandi algus. Esile on kerkinud katoliiklus ja roomakatoliku kirik. 5. sajandi II poolel ja 6. sajandi I poolel tekkis endise Lääne-Rooma riigi aladele Frangi riik, mille kuningaks oli Frangi riigi rajaja Chlodovech. 496 a. võttis Chlodovech vastu ristiusu. Kuna ta valis katoliikluse, siis tagas see talle Rooma kõrgvailmulike toetuse teiste rahvaste vallutamiseks. Riik oli tugev, ent alates 7. sajandist olid troonil nõrgad valitsejad, mil kuningate asemel valitsesid majordoomused. 714-741, aga valitses Karl Martell, kes loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Tema juhtimisel purustasid frangid 732
ANTIIK- KREEKA KUNST. Kreeka ajalugu algab doorlaste sissetungiga Kreeka aladele. Peale põlluharimise tegelesid kreeklased ka meresõiduga, seetõttu laiema silmaringiga ja ettevõtlikud. Kreeklaste usund oli polüteistlik nagu Egiptuses ja Mesopotaamias, kuid kreeklastele ei olnud jumalad hirmuäratavad ning neid ei kummardatud mitte pimesi. Kreeklased arvasid, et jumalad on küll vägevad, kuid inimesetaolised niikehalt kui vaimult. Jumalad elasidki nagu inimesed : sõpruses, tülitsedes, vahel üksmeeles jne. Kreeka kunst arenes välja 600 eKr.
Eesti ajalooline ülevaade Esimesed inimesed saabusid Eesti aladele ligikaudu 10 000 aasta eest. Vanim väljakaevatud asula pärineb umbes aastast 7500 eKr, see asus Lääne- Eestis. Sel ajal oli Eestimaa kaetud metsade ja soodega, inimesed rajasid oma asulaid jõgede ja järvede äärde. Toitu saadi küttimisest, kalapüügist ja korilusest. Tööriistu valmistati kivist, luust ja puidust. II aastatuhandel eKr hakati töötlema metalli ning valmistama pronksist tööriistu. Umbes samal
Iseseisvuse kaotus 1939. aasta Rahvusvaheline taust. Sündmused Eestis. Sündmused mujal Läänemere regioonis. 20. märts 1939 22. märts 1939 Leedu Saksamaa nõuab annab Klaipeda Saksamaale Leedult Klaipeda alade loovutamist. Keeldumise korral ähvardab sõjaga. 23. aug. NSV Liit ja Eesti läheb NSV Liidu NSV Liidu huvisfääri Saksamaa sõlmivad huvisfääri. lähevad ka osa Poolast, Molotov Ribbentropi Läti ja Soome. pakti salaprotokolli. 1. sept. Saksamaa tungib Eesti kuulutab enda sõjas Neutraalsuse säilitavad ka Poolale kallale. Algab II neutraalseks. Läti ja Leedu maailmasõda. Sõja...
suuremat vastupanu. Naaberrahvastega koostöötegemise asemel sõditi nendega. Prooviti küll koostööd teha venelastega, kuid nad ei pidanud lepetest kokku ja nende abile ei saanud alati loota, mis rikkus eestlaste kavandatud ettevõtmisi. Venelased aitasid eestlasi vaid sellega, et Vene vürst kaitses Tartu linnust, mis siiski 1224.a. vallutati. Liivlased astusid vastaste leeri, ehk liitusid venelastega. Ka latgalitega polnud suhted kiita, sest nad korraldasid rüüsteretki Eesti aladele. Eestlased vastasid samaga. Arvan, et eestlastel oleks olnud suuremad võimalused vabadusvõitlusest võitjana pääseda, kui nad oleksid teinud koostööd end ümbritsevate naabritega. Eestlastel tuli sõdida mitme vastase vastu. 1215 ründasid sakslased ja nende liitlased latgalid Ugandit ja Sakalat ning aasta hiljem olid sakalased ja ugalased sunnitud vaherahu paluma ning ristimise vastu võtma. Peale Otepää all saavutatud võitu olid eestlased väga
Eestlaste sõjameeste arv oli aga piiratud. Relvastus polnud vastaste omadega võrreldav. Puudusid moodsamad relvad, kasutati vibusid ja odasid. Kuid võitluse käigus täiendasid eestlased end kiiresti. Võeti kasutusele uuemaid sõjariistu ja õpiti neid edukamalt kasutama. Lisaks sakslaste tugevale rünnakule oli retki ka Taani ja Rootsi poolt, vastavalt aastatel 1219 ja 1220. Ka venelased korraldasid rüüsteretki Eesti aladele, mis muutis vastupanu veelgi raskemaks. Ühesõnaga sõjaline ülekaal oli vastasel poolel. Pikaajaline sõjategevus oli eestlasi kurnanud majanduslikult ning oodati sõja lõppu. Palju oli kaotusi inimjõus, kaduma oli läinud eneseusk, et sõda oleks võimalik võita. 1223.aasta algul ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. Õnnestus tagasi saada oma valdusse kogu maa, pesti maha ristimine ning pöörduti tagasi vanade tavade juurde. Kuid 1227
jahtumisest ööpäeva ulatuses. Ebaühtlane soojenemine toob kaasa erinevused õhurõhus ja –tiheduses ning paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alat madalama rõhuga ala suunas. Iseloomulik on päeval merelt ja öösel maismaalt puhuv tuul. 6. Võrdle tsükloni (e madalrõhkkonna) ja antitsükloni (e kõrgrõhkkonna) mõju ilmale? Tsüklon on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala ja võimas õhumassi pööris. Tsükloni liikumine meie aladele toob eelnevaga võrreldes pilvisemat ilma ja sademeid. Soojal poolaastal kaasneb sellega ilma jahenemine, talvisel poolaastal aga soojenemine ja lumesadu. Antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Antitsükloni saabumine meie aladele toob senisega võrreldes selgemat ja kuivemat ilma. Soojal poolaastal kaasneb sellega mõnikord kuumalaine ja põud, talvel aga käredam pakane ja püsivalt vaiksem ilm. 7. Mis on NAO indeks
Christian Friedrich von Ledebour. Ta töötas botaanikaaias direktorina veerandsada aastat. Tartu Ülikooli botaanikaaed edenes energilise töö tulemusena jõudsasti. Aia loodenurgas osteti juurde maad, millega saavutas aed oma tänapäevase suuruse 3 ha. Ehitati bastioni orgu troopikakasvuhoone, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed. Korraldati mitmeid ekspeditsioone Venemaa seni botaaniliselt kirjeldamata aladele. Sel ajal jõudsid ka Tartu Ülikooli botaanikaaia kaudu Lääne-Euroopasse paljud uued taimeliigid. Tartu ülikooli botaanikaaia silmnähtav areng toimus järgmise direktori Nikolai Kuznetsovi ajal. Kuznetsovi ajal toimusid ulatuslikud hoonete remondid, arendati taimegeograafilisi osakondi- Kaukaasia, alpitaimede, stepitaimede väljapanekud. Mõneks ajaks küündis taksonite ehk liikide arv aias kümne tuhandeni. Kuznetsovi enda huvides lähtuvalt toodi uusi taimi eelkõige Kaukaasiast
Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega. Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elanu germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas. Hunnid olid osavad vibukütid ja ratsutajad, nad kasutasid sadulat, jalaseid ja erilisi hobuseid
(1096 algasid ristisõjad. 13 saj alguses oli käsil neljas ristisõda.) Rooma katoliku kirik nägi Läänemere rahvaste ristimist üheks osaks ristisõjaks. Väga palju liikus siia ristisõdureid, kellele lubai, et ristiusustama minnes saavad nad maad ja vabaks oma pattudest. Albert suutis liivlased suuremal märal ära ristida ja ka latgalid. Temaga hakkas väga tihedalt kostööd tegema üks liivlaste vanem Kaupo. Kuni aastani 1208 toimusid üksikud rüüsteretked eesti aladele. Aastat 1208 loetakse MUISTSE VABADUSVÕITLUSE alguseks 1208-1227 kestis. Jaotatakse 3ks perioodiks: 1. 1208-1212 2. 1215-1221 3. 1222-1227 1 periood. Alguseks loetakse sündmust kus ristisõdurite abil ründasid Ugadi maakonda.Sellele vasturetke ei toimunud. 1210 oli eestlaste vastulöök liivlastele ja ristirüütlitele e ÜMERA LAHING. Toimus tänapäeva Läti aladel. Eestalsed piirasid Võnnu kindlust, aga taandusid, kuna said teada, et suur ristivägi on Läti poolt tulemas
· Õhu- ja meresõda inglismaa vastu, et hävitada sõjamajandulikku võimsust, purustada Ingl ei õnnestu · 1941 okupeerib Jugoslaavia · 22.06.1941 alustab ootamatut, reeturlikku sõjategevust NSVL vastu Poola juures.esimeste tundidega sõidavad tankid segi lennuväljad, kus asub NSVL hea sõjavärustus · Vägede rünnakud jagunevad 3 suunda:Baltikumi, Valgevene, Ukraina alade juurest · Edukas rünnak Ukrainale ja edasi lõunapoolsematele aladele · 1940 sügisel Kolmikpakt Jaapani ja Itaaliaga, millega lubati üksteist toetada · Armeegrupp Nord tungis peale Leningradile(Leningradi blokaad), vallutada ei õnnestunud · Armeegrupp Mitte liigub Moskva peale, 1941 Sks vägede edasiliikumine pannakse seisma, põhjused:hobused harjunud head toitu sööma, headel teedel käima-NSVL aladel teed sitad, toitu pole. Talv-erakordselt krõbe talv. Sõduritel pole vastavat
6. saj - germaani ja slaavi hõimud st ,,barbarid" · germaani hõimud tungisid Lääne-Roomasse - Lääne-Rooma nõrk, Ida-Rooma tugev riik - doomino effekt Hiina aladelt hunnid - frangid, saksid, anglid, goodid, vandaalid jt. · tulemus: - Ida-Rooma ehk Bütsants jäi püsima - Lääne-Rooma asemele uued riigid nt Frangi riik - kujunesid uued rahvad, keeled (romaani ja germaani keeled) - senistele germaanlaste aladele slaavlased - rahutu periood, tagasiminek paljudes valdkondades Feodaalkord: · Kujunes Frangi riigis 8. saj · Naturaalmajandus · aadliseisused; hakati rajama linnuseid · feodaalkorraga hakkas kuningate võim vähenema · raha polnud käibel; kuningas tasus sõduritele maaga; Kirik: · Vägagi kontrolliv jõud igapäevaelus · Kiriku võim vs. kuninga ja aadlike võim · Reformatsioon 5) Varauusaeg renessanss (pr
rüüsteretkedel. Näiteks *Ristisõdijad, *Taanlased, *Rootslased, *Vene vürsti riik. 4)Vastupanu polnud ühine, KUNA eestaslet ei olnud riiki ega sidemeid üksikute maakondade vahel. 5)Eestlastel puudusid liitlased, KUNA suhted ei olnud naabritega head. Millist ala hakati kutsuma Vana-Liivimaaks? Läänemere ida kaldal ristisõdadega vallutatud regioone, mis piirnevad üldjoontes tänapäevastes Eesti ja Läti alades. Miks ei tekkinud vallutatud aladele ühtset riiki? Vallutatud aladele ei tekkinud ühtset riiki seetõttu, et vallutajad olid erinevat päritolu ja neil olid erinevad soovid. Mis põhjustas vaadeldaval perioodil vastuolu Mõõgavendade ordu ja Taani vahel? Mõõgavendade ordu ja Taani vahel tekkisid vastuolud seetõttu, et Mõõgavendade ordu hakkas aina rohkem alasid endale vallutama ja astus lepingust üle, mis neil oli Taaniga tehtud. Millal loodi Liivi ordu, kellest, miks? Loodi aastal 1236
EESTI VABADUSÕDA 11.11.1918 lõppes I ms Saksamaa kapituleerumisega. Nõukogude Venemaa aga ei kavatsenud loobuda Baltikumist ja kutsus siinseid rahvaid üles taastama Nõukogude võimu. Vene punaarmeenlastest ning Eesti ja Läti punastest küttidest moodustatud väeüksused tulid Narva kaudu Eestisse, Pihkva kaudu Läti aladele ning algas relvakonflikt Vabadussõda. 28.11.1918 üritasid punaväelased vallutada Narvat, nad löödi esmalt tagasi, kuid järgmisel päeval Narva alistus. Eesti Vabadussõda 28.11.1918-02.02.1920. Pärast Saksamaa kapituleerumist alustas NV sõjategevust Baltimaade vastu. 29.nov 1918 kuulutasid Eesti kommunistid Narvas välja Kommuuni Nõukogu, esimeheks kinnitati Jaan Anvelt. Kommuuni väed saavutasid Eestis kiiresti edu ja detsembris 1918 kujunes murranguliseks: kommuuni väed jõudsid
Koosnes mittekallaletungilepingust, salaprotokollist, kaardist. Selle alusel määrati NSVL ja Saksamaa huvisfäärid. NSVL: Soome, Eesti, Läti, ida-Poola (ja hiljem Leedu). Saksamaa: Leedu, lääne-Poola, vabad käed lääne-Euroopas. b) baaside leping 28.sept 1939- NSVL surus selle Eestile peale, muidu oleks NSVL peale tunginud. Kirjutati alla Moskvas ettekäändel pidada kaubanduslikke läbirääkimisi. Selle alusel nõuti Punaarmee sõjaväebaaside sisselaskmist Eesti aladele. c) ,,Narva diktaat" ja okupatsioon- 17.juuni 1940- Eestile esitati ultimaatum- et ei täida ausalt lepingut. Eelnevalt juhtus sama ka Leedu ja Lätiga. Laidoner kirjutas Narva diktaadile alla (NSVL poolt Meretskov). Punaarmee üksused üle Eesti. Tsiviilelanikkonnalt korjati ära relvad. d) juunipööre 21.juuni 1940-Zdanovi eestvedamisel. Nõuti Uluotsa valitsuse tagasiastumist, kohal olid punaarmee patrullid ja soomusautod. Valitsuse uueks juhiks J. Vares
helveedid- Šveitsis Rooma võimu kehtesestamisega hakkasid keldid romaniseeruma: neil tekkisid kultuurilised ja keelelised mõjutused. Reini-Wisla-Doonau aladel eleasid germaani hõimud: frangid, ida-gootid, lääne-gootid, anglid, saksid, vandaalid, langobardid. Ajapikku asusid nad elama Rooma riigi territooriumile, astusid Rooma sõjaväkke, võtsid vastu ristiusu. Umbes 376. aastal sai alugse Suur Rahvasterändamine e. germaani hõimude massiline sissetung Rooma riigi aladele. Ajendiks oli hunnide jõudmine Euroopasse, ida-gooti aladele tegelikud põhjused: - kliima jahenemine - rahvaarvu kasv Tagajärjeks oli barbarite e. germaanlaste kuningriigid Ida-Rooma aladele. Kultuuride, jõimude, keelte sulandumisel tekkisod uued rahvad, varsti ka uued riigid. Vahemere äärsetel aladel, kus ladina keele mõju oli suurem, kujunesid välja romaani keeled. Põhja-Euroopas ja Britannias jäid domineerima germaani keeled. Rooma impeeriumi languse ja germaanlaste
Neid eellasi nimetatakse osavateks inimesteks (Homo habilis). Osav inimene oli umbes 120-140 cm pikk. Ta valmistas ja kasutas algelisi kivist ja puust tööriistu. Ta ei tundnud tuld ega osanud kõnelda. Karjadena elades toitusid nad peamiselt viljade, juurikate jm. korjamisest ning väikeloomade küttimisest. 2 kuni 1 miljonit aastat tagasi rändasid püstise inimese (Homo erectus) esindajad Aafrikast välja Vana Maailma troopilistele aladele üle Egiptuse ja Iisraeli. Nad olid umbes 140-160 cm pikkused ja nende aju oli juba märksa suurem. On tõendeid, et Homo erectus kasutas kivist ja puust tööriistu, küttis elevante ja valmistas tulel toitu ning oskas kõnelda. Nad elasid karjadena koobastes ja oskasid teha loomanahkadest rõivaid. Nad matsid oma surnuid ja omasid religiooni algeid. Sellest inimeseliigist kujunes hiljem mitu alamliiki. Püstine inimene suri välja umbes 300 000 aastat tagasi.
Lähtutakse maakonna üldplaneeringust, kus on määratletud rohevööndid ja miljööväärtuslikud alad. Sellest lähtuvalt kohalikud omavalitsused planeerivad erinevaid parke ja haljasalasid, nn. teemaplaneering. Arvestatakse nii sotsiaalmaa kui elamumaa jaotusprintsiipidega. Kuna sotsiaalmaad on üldkasutatavad ja nende pealt ei maksta makse, siis üldjuhul rajatakse haljasalad ja pargid vms. just sellistele aladele. Siinkohal toome väljavõtte "Teemaplaneeringu ülesannetest" (PLS §8 LG3): · Kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine; · Miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasmaade, maastike,
levitada ristiusku ja vabastada Jeruusalemmas asuv püha haud. Paavstid lootsid ristisõdadega suurendada oma vaimulikku autoriteeti ja saavutada poliitilist võimu. Need sõjad ei täitnud enamasti oma eesmärki ja nõudsid väga paljude inimeste elusid. Ainsaks läänekristlikutele maadele positiivse tulemusega ristisõjaks võib pidada IV ristisõda 1202-1204 aastatel, milles ühinesid ida- ja läänekirik võitluseks ning uutelt aladelt sai kasu Veneetsiagi. Tänu võidetud aladele suurenesid idakaubandusest saadavad kasumid. Peale selle olid ristisõjad vaid inimelude ja ressursside kulutamine, edukaks võib neid pidada vaid Püreene poolsaarel ja Läänemere regioonis. Veel oli kirikule üha probleemsemaks muutumas ketserlus. Ketsereid on tagakiusatud katoliku kiriku tekkest alates, kuid see sai uued mõõtmed 12.-13. sajandil. Koos teaduse hüppelise arenguga hakkasid inimesed kahtlema katoliiklikes õpetustes. Peale teaduse sundis inimesi katoliku õpetustest
Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas Venemaa vastu Poola, kus troonile oli tõusnud Transilvaania vürst Stefan Bátory. 1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid venelased löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola-Leedu käes olnud ala ning pööras tülli Magnusega, kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. Sõja lõpp 1582 sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale.
rändasid. Seda saaks võrrelda präeguse Põja-Ukraina ja Valgevene kliimaga. See muudaks taimsestikku, kuna talv muutuks lühemaks ja soojem periood pikemaks. Nüüdsed kasvatatavad kultuurtaimed asenduks riisi, maisi ja teistega. Rändlinnud jääksid paikseks, hülgetel puuduks jää, kus nad poegivad, sinivetikate vohamine. Sademete suurenemise tõttu väheneb Läänemere soolsus ja soolasema vee lembene tursk liigub uutele aladele. Need puudused löövad rivist välja tasakaalustunud ökosüsteemid ja võivad kaasa tuua suuremaid probleeme, kui alguses arvata võib. Kliimasoojenemine on tõsine probleem, mis mõjutab meid kõiki. Samas saame me kõik sellele kaasa aitada, kasutaded säästupirne, ostes loodusõbralikuma auto, tekitades vähem prügi. Probleemid ei pruugi ilmneda silmnähtavalt, vaid tekivad pikema aja jooksul. Ka väiksemad muudatused võivad näida tõsistematena, kui nad tegelikkuses välja paistavad.
Vana hea Rootsi aeg? Rääkides Eesti ajaloost, mainitakse tihti ka ,,vana head Rootsi aega". Rootsi aeg algas Eesti aladel erineval ajal. PõhjaEesti alistus Rootsi kuningale juba 1561. aastal. Poola ning Taani loovutasid vaherahudega Rootsile LõunaEesti, PõhjaLäti ning Saare ja Muhumaa. 1660. aastal liideti Rootsiga viimase Eesti alana Ruhnu. Pärast pikka sõdade perioodi saabus Eesti aladele lõpuks rahu, kuid maa oli laastatud ning rahvaarv kahanenud. Nii mõnestki küljest vaadatuna oli Rootsi aeg parem nii talle eelnenud ordu ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas tõesti oli ta nimetuse ,,vana hea Rootsi aeg" vääriline? Rootsi ajal toimusid Eesti ala rahvastikus suured muudatused. Sinna aega kuulusid ,,Suur nälg" ja sellega kaasnenud katk, aga ka tohutu sisseränne. 17. sajandi alguses elas Eestimaal umbes 100 000 inimest, kuid juba 17
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
