7. Keskaegkond . Kliima oli ühtlaselt niiske ja soe . Peamiselt okaspuud ja teised paljasseemnetaimed . 8. Imetajate hoogne areng . 200 miljonit aastat tagasi . Õistaimede mitmekesisuse kasvu tulemusena sai võimalikuks , et suurenes ka taimtoiduliste imetajate mitmekesisus . 9. Imetajate eelised roomajate ees . Osavamad liikujad, külma eest kaitseb neid paks karvkate. Neil kujunes välja püsisoojasus, mis võimaldas asuda elama jahedama kliimaga aladele. Järglased olid paremini kaitstud 10. Sarnased omadused . Püstine kehaasend, aju sarnasus . 11. Australopiteek 51 miljonit aastat tagasi . Osav inimene (homo habilis) 1,6 2 miljonit aastat tagasi . Püstine inimene (homo erectus) 1,6 0,3 miljonit aastat tagasi . Varajane päris inimene (homo sapiens) 300 000 aastat tagasi . Neandertallane (homo sapiens neandertalensis) 120 000
Orduaeg See oli eesti keele jaoks üpris halb aeg, sest eesti keel nõrgenes oma tähtsuse poolest ning sai lihtrahvakeeleks. Ametlik suhtlus toimus hoopis saksa keel ning kirikukeeleks oli ladina keel. Peale seda tuli Rootsi aeg. See periood oli hea aeg, sest siis hakkas tekkima kirjakeel ning eestlased hakkasid huvi tundma keele ning selle õppimise vastu. Isegi Saksa kõrgklass õppis tol ajal eesti keelt. Jällegist aga mõisaaja saabudes hakkas olukord halvenema, sest Eesti aladele saabusid Vene võimud. Mõisa ühiskonnal oli hiilgeaeg. Vene võimude sissetulekuga kaasnes ka vene keele suur tähtsuse tõus. Ärkamisaeg - Seda aega võib kindlasti nimetada üheks väga heaks ajaks eesti keelele. Eestlastel hakkas tekkima tulevikutunnetus ning visioonid tuleva osas, rahvas huvitus ka juba iseseisva riigi tekkimisest ning lootsid selle peale. Korraldati laulupidusi ning rahva ühtsust
1297- Taani kuningas E.Menved keelas metsaraie 3. saarel Tallinna lähedal. Esimene dateeritud looduskaitse. 1644- J.Gutslaff urvaste pastor avaldas ''pikse palve''see rääkis pühavee reostamise vastu suunatud talupoegade ülestõust. 1664- hakati rajama talurahvakoole, rootsi metsa seadus laienes eesti aladele. Sellega kaasnes säästev metsaraie ja mõndade puuliikide säilitamine. 18 saj- hakati rajama mõisaparke 1853 asutati eesti loodusuurijate selts 1910- asutati I looduskaitseala eestis 1913- asutati saarema loodussõprade selts 1920- asutati eesti looduskaitse sektsioon, see tegeles loodusmälestusmärkide arvele võtmiseg,uurimise ja hoidmisega eestis 1924 hakkasid ilmuma looduhoiuga seotud ajakirjad (eesti loodus) 1935- võeti vastu I Eesti Loodukaitsesead
Selle tulemusena aeti seni Rooma põhjapiiride taga elanud germaanlased tervete hõimude kaupa Rooma territooriumile. Tänu germaanlastele kaotasid nii mõnedki keisrid võimu oma provintside üle. Veel tugevnesid Rooma välisvaenlased. Idast ründasid Pärsia väed, põhjast barbarite, peamiselt germaanlaste hõimud. Germaanlasi meelitasid impeeriumi viljakandvad tasandikud ja rikkad linnad. Nõrgenenud impeerium ei suutnud enam kaitsta oma piire ja tema aladele tungisid üksteise järel barbarite väesalgad. Need olidki Rooma impeeriumi lagunemise põhjused, kuigi neid on veel väga mitmeid. Tänapäeval näitab kogemus, et mitte ükski vallutustel põhinev riik ei püsi kaua see oligi Rooma suurim viga. Vallutatud alad muutsid kogu impeeriumi ebastabiilseks. Vallutatud aladest loobudes oleks Rooma riik võinud küll püsima jääda. Tundub, et Rooma riigi langus oli paratamatu, seda poleks olnud võimalik ära hoida
Meie keel on kasutusel olnud juba päris pikka aega, kuigi on esinenud Eesti ajaloos venestamist, balti sakslust ja palju sõdu. Kui mõelda paarsada aastat ette, siis võib eesti keelt ohustada inglise keel, vene keel või soome keel. Meie naaberriigid Venemaa, Soome on mõlemad suurriigid, mis mõjutavad juba praegu meie riiki. Kuigi Eesti ja Venemaa suhted pole olnud kunagi eriti head. Ma arvan, et kunagi võib juhtuda jälle Venemaa tungimist Eesti aladele või siis vene keele peale surumist. Igal aastal toimub Eestis sõnade leiutamiskonkurss, kus mõeldakse eesti keelde välja uusi sõnu. Minu arvates pole veel ükski nendest sõnades eriti kasutuses. Päris paljud inimesed teistes maailma nurkades, ei tea Eesti olemasolust mitte midagi, sest et Eesti riik on nii väike. Isegi mõned Euroopa kodanikud arutlevad teemal ,,Kus asub riik Eesti ja mis ta endast kujutab?". Eesti keele teeb raskeks 14-ne käände esinemine
sajandi keskpaigast. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1198. aasta juulis toimus Bertholdi ja liivlaste vahel Riia kandis lahing, kristlased võitsid küll selle, kuid Bertold hukkus. Varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased Holmist minema, nii jäi nende kätte vaid Üksküla.1206.aastal korraldasid taanlased retke Saaremaale
aastal. Talupoeg ei ole nüüd küll enam mõisa oma, kuid tal tuleb teha mõisale tööd, et saaks kasutada mõisa maad. Aegamööda suutsid ka osad talupojad mõisalt talu päris endale osta. Elu oli raske, kuid sellest olenemata hakkas kujunema talupoegade omavalitsus ja sisse seatud vallakohtud. Talupojad said endale ka oma perekonnanime, mis lisas neile eneseväärikust. Tänu põlluharimisele hakkasid tekkima Eesti külad. Enamasti koondusid need linnade lähedusse ja viljakamatele aladele teede ääres. Talurahvas elas tagasihoidlikult, talvel tares, suvel kambris. Mõlemasse ruumi pääses valgus vaid ukse kaudu, klaasaknaid seal ei olnud. Ka suits tuli toast välja lasta ukse kaudu, selleks ajaks aeti lapsed lauta lammaste juurde. Väga külmal ajal toodi aga lambad, põrsad, kuked, kanad, koerad ja kassid tuppa ning seal elutseti üheskoos talurahvaga. Suvine kambrielu oli märksa lahedam, oli rohkem ruumi ning ühes valgusega ei tulnud külm tuul tuppa sisse.
· Madagaskaril 7 liiki · Kohalikud on läbi aegade ahvileivapuud pühaks puuks pidanud - tema juurde on toodud ohverdusi esivanemate vaimudele ja viidud läbi riitusi. Kõrrelised Purpur-hiidkirss e. elevandirohi Harilik sõrmrohi. võib kasvada kuni 5 m kõrguseks. Loomastik Arvukalt rohusööjaid. Toituvad erinevatest taimedest, eri aegadel. Elavad karjades. Kuivaks perioodiks rändavad niiskematele aladele. Rohusööjatest toituvad kiskjad. Rohusööjad Leemurid Elevandid Ninasarvikud Kaelkirjak Sebrad Antiloop Kiskjad Leopardid Lõvid Fossad Linnud Marabu d Jaanalinnud Flamingod Inimtegevus Istandused Loomakasvatus Põlluharimine Turism (rahvusparkides ,erilubadega jahipidamine). Toiduainete töötlemine ja eksport.
ja Lääne-Rooma keisririik (Rooma). Impeeriumi sisevastolude tõttu jäid piirikaitsesse lüngad. Seda olukorda kasutas barbarite hõimuliit, keda olid liikvele lükanud rahvaarvu kasv ja ilmastu jahenemine. Alates 4. sajandist suurenes barbarite sisseränne seoses hunnide läände liikumisega. Piirist murdsid läbi peamiselt põgenikud. 5. sajandi alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410. aastal Rooma linna ning rajas 418. aastal Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid koos alaanidega tungides Rooma Aafrika-provintsi ja pannes seal aluse oma kuningriigile. Järgmisena rajasid Rhone-i ja Saone-i ülem- ja keskjooksule kuningriigi burgundid. 451. aastal purustas Rooma väejuht Aetius koos läänegootlaste, frankide ja burgunditega hunnide hõimuliidu. 5. sajandi keskpaigas jäi Lääne-Rooma valitseda vaid Itaalia, kuid sealgi kuulus barbaritest väejuhtidele kontroll keisrivõimu üle
KESKKONNAPROBLEEMID PRIMAARSEKTORIS Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Kestev põllumulla kurnamine kõrbestumine Metsade mahavõtmine kasvab CO2 hulk atmosfääris, ökosüsteemid hävivad Karjamaade laiendamine ökosüsteemid hävivad, degradatsioon Maaviljeluse levik ebasoodsamatele aladele erosiooni oht, muldade degradatsioon, kõrbestumine Farmerid põletavad Brasiilias Mato Grossos vihmametsa,et teha ruumi sojaistandustele ja suurtele kodulooma karjadele Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Suurfarmidel tekib läga põhja- ja pinnavee reostus Kunstlik niisutamine põhjavee tase alaneb, pinnas sooldub Pestitsiidide kasutamine, ülemäärane väetamine veekogude kinnikasvamine, kasulike organismide hävimine Monokultuuride kasvata...
sajandil 476.aastal. 2) Keskaeg lõppes 15.sajandil. 3) Keskaeg jaguneb varakeskajaks, kõrgkeskajaks ning hiliskeskajaks. 4) Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne- Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. 5) Frangi riigi rajajaks peetakse kuningas Chlodovech'i. Frangi riik rajati 5. Sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid enamiku Galliast. 6) Aastal 732 võitis Frangi majordoomus Karl Martell Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning tegi lõpu nende vallutustele Lääne-Euroopas. 7) Karl Suur laiendas riiki peaaegu kõikidesse suundadesse. Valitsusaja alguses vallutas ta Itaalias Iongobardide kuningriigi
Antisemitism Sandra Haar Eleri Pärna Antisemitism- vaenulikkus juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale. Holokaust- on termin, mida üldiselt kasutatakse II Maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Juudid- ka heebrealased, on ühtsete etniliste ja religioossete tunnustega inimgrupp, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli elanikkonda. Antisemitismi erinevad viisid 1)Religioosne antisemitism ehk anti-judaism avaldus kuni 19.sajandini eelkõige religioosse sallimatuse vormis, peamiselt kristliku või islami taustaga maades. Judaism oli neis maades suurim vähemusreligioon ning seetõttu sattusid juudid sageli religioossetest ajenditest tulenevate rünnakute alla. 2) Rassiline antisemitism kui ksenofoobia või rassismi vorm sai valdavaks alates 19. sajandi teisest poolest. Usust sõltumatult hakati juute pidama rassiliselt v...
Nemad panid aluse ka ajaloo periodiseerimisele. Euroopa keskaja pikkuseks on umbes 1000 aastat, mis jaguneb omakorda kolmeks: 1. varakeskaeg (6.-10. saj) 2. kõrgkeskaeg (11.-13. saj) 3. hiliskeskaeg (14.-15. saj) 4. saj alguse saanud germaani ja türgi (hunnid) hõimude ulatuslik ümberasumine põhjustas Lääne –Rooma riigi langemise ja Euroopasse said tekkida tänapäeva riikide eelkäijad. Mõiste: suur rahvasterändamine. Germaani hõimud põgenesid Lääne-Rooma riigi aladele, kus tekkisid barbarite kuningriigid. Algas Rooma tsivilisatsiooni hääbumine (läänes): 1. senine rahandus ja kaubandus varisesid kokku (jällegi naturaalmajandus) 2. lagunesid Rooma-aegsed maanteed 3. linnakultuuri tähtsuse langemine ja agraarühiskonna osakaalu suurenemine 4. paljud antiiksed linnad hüljati (näiteks Rooma linna tähtsus muutus marginaalseks) Ladina keele mõjutusel kujunesid romaani keeled (prantsuse, itaalia, hispaania ja rumeenia keel).
......................................................................................... 18 2 SISSEJUHATUS Muistsete maiade eluolu ja kultuur on palju kõneainet tekitanud kogu maailmas. Nende elu üksikasjade kohta ei ole teadlased ühtsele arusaamale jõudnud. Maiaindiaanlaste oma aja kohta suurte teadmiste olemasolu ei osata seletada. Kahtlemata avaldab maiade kultuuripärand maailma turismile tugevat mõju ja meelitab Mehhiko aladele ning Yukatani poolsaarele igal aastal miljoneid turiste, seepärast peab autor vajalikuks seda teemat lähemalt uurida. Referaadis antakse lühike ülevaade maiade olemusest, traditsioonidest, uskumustest, ja piirkondadest, kus nad asusid. Seal tuuakse välja peamised maiade kultuuri tutvustavad vaatamisväärsused ning tuuakse välja põhjused, miks just need vaatamisväärsused turiste ligi meelitavad. Referaat on jagatud kaheks osaks
aastaks puhkama. Seejärel võeti see jälle viljuse alla. Sedasi toimus alemaade harimine perioodiliselt mitmete tükkide viisi ja haarasid enda alla suuremaid maaalasid, kui alalised põllud. Mõned sündmused Eesti esiajaloos 1030 Jaroslav Targa sõjaretk maalaste vastu ja Tartu vallutamine. 1219 Novgorodlaste röövretk liivlaste alale. Ordu teine retk Novgorodlaste alale. 1228 Hämelaste ulatuslik vasturetk Novgorodi aladele. Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalmajanduslikke ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldtunnustatud arvamuse kohaselt loetakse eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227, kui Eesti lõplikult vallutati, kuni 1558.aastal alanud Liivi sõjani. Samuti on keskaja lõppdaatumiks loetud 1561. aastat, mil Vana Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus Eesti keskaeg
servaalal. Mägismaal on väljakujunenenud vertikaalne tsonaalsus: palavniiskes vööndis (kolla, alla 1800 m)on savannid ja galeriimetsad, parassoojas- (voina dega, 1800-2400m) savannid ja hõrendikud, jahedas-(dega, 2400-3900 m)mäginiidud, kõige kõrgemal vööndis (tshoke) viljatud kaljukivikud ja lumeväljad. Kliima on palavvöötme troopiline mussoonkliima mitmesuguste variatsioonidega. Riigi äärealad jäävad kuiva ja kuuma kõrbekliima või poolkõrbe kliima aladele. Ida Etioopia poolkõrbelised alad on ühed maailma kuumemad, õhutemperatuur ulatub seal 50°-ni. Sademete hulk varieerub, kuid enemasti esineb neid vähe. Reljeef on enamasti mägine, ala kuulub Etioopia mägismaa (Abessiinia mägismaa) koosseisu. Riigi äärealad on tasased. Mägismaa on jagatud kaheks osaks, mida lahutab edelasuunaline Ida Aafrika alang (Etioopias Etioopia alang ja Danakili alang). Veestik on vähene, eriti kõrbealadel. Mägismaalt algavad mitmed jõed. Etioopiast
Saadakse lehvik, mille meridiaanid on kujutatud koonuse tipust väljuvate kiirtena ja paralleelid kontsentriliste ringidena. [4] Joonis 2.1 3 3. Projektsioonide omadused Koonilised projektsioonid on valdavalt normaalsed ehk püstised. Põik- ja kaldaprojektsiooni kasutatakse koonuse puhul harva. Koonilised kaldprojektsioonid võiksid sobida aladele, mis on välja venitatud paralleelide suhtes kaldsuunas ning põikprojektsioonid piki meridiaane väljavenitatud aladele. Koonus kas puutub maaellipsoidi või lõikab seda.[4] Koonilisi konformseid projektsiooni nimetatakse ka Lamberti projektsioonideks, sest nende põhialused töötas 18 sajandil välja prantsuse päritoluga saksa matemaatik Jean Henri Lambert, kelle idee kohaselt säilitatakse telgmeridiaani ja puuteparalleeli asend. Teised
armiinid, keda Herodotos nimetas armeenlasteks, olid ühe tänapäevase oletuse põhjal pärit Indo-Euroopa rahvaste seast, kes olid ümber asunud oma kodumaale Euroopast läbi Väikese Aasia. Umbes 12. sajandil eKr. tänapäeva armeenlaste Indeurooplastest esivanemad koos frangi sugulashõimudega asusid elama Frangi riigist Väike Aasiasse ja elasid umbes 600 aastat kõrvuti hetiidide rahvastega. Seejärel liikusid nad rohkem itta ja jäid elama Armeenia mägismaa lääne ja edela aladele. Urartu riik Esimesed olemasolevad andmed Armeenia mägismaast pärinevad 14.sajandist e.kr. Seal asusid Nari riik Vani järve ümbruses ning Hayasa ja Alzi riigid lähedalasuvates mägedes. 9.sajandil e.kr. loodi liit omanimetusega Biaynili või Biayneli (assüürialased nimetasid seda Urartu, aga vanad juudid Ararat). Esimene armeenia riik tekkis Urartu riikide liidu huku tulemusena kohe pärast Assüüria impeeriumi langust aastal 612 eKr. Esialgu oli Armeenia
lisatakse katastriüksuste aadressid (viimase puudumisel nimed), hajaasustusalal katastriüksuste tunnused ja nimetused. (2) Erinõudel mõõdistatakse ja kantakse plaanile kõik leitud piirimärgid (kiht «PIIRIMLEITUD») ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. (3) Plaani kirjanurga kohale lisatakse märkus piiriandmete väljavõtte päritolu ja aja kohta. 15. Kuhu ei kanta joonisel horisontaale? Horisontaale ei kanta plaanil: 1) hoonete jm pinda moodustavate rajatiste aladele, sh katendiga teedele; 2) inimtegevuse tagajärjel tekkinud kuhjatiste või tõngermaa aladele juhul, kui nad ei iseloomustaks looduslikku reljeefi adekvaatselt; 3) nõlvadele, mida kujutatakse plaanil nõlva või järsaku leppemärgiga. 16. M 1:500-le maa-ala plaanil on milline horisontaalide lõikepindade vahe? Mõõtkavades 1:5001:1000 on põhihorisontaalide lõikepindade vaheks (edaspidi lõikevahe) 0,5 m. 17. Millisel juhul koostatakse maapinna mudel?
a on kaitstavatel aladel hoolduses ligikaudu 27 000 ha ja taastamises ligikaudu 3 000 ha poollooduslikke koosluseid. Looduskaitse arengukava (LAK) näeb ette, et aastaks 2020 suureneb taastatud ja hooldatud poollooduslike koosluste pindala 45 000 hektarini. Selle eesmärgi saavutamise eelduseks on muuhulgas ühiskonna teadlikkuse kasv PLK-de väärtustest, hooldusega tegelevate inimeste arvu suurenemine, nende varustatus vajalike vahenditega ning ligipääsuvõimaluste tagamine hooldatavatele aladele. Ülejäänud ligikaudu 15 000 ha poollooduslike koosluste kaitse korraldamine tuleb lahendada aastaks 2030. Kõik meie pärandkooslused on arvatud Euroopa Liidu (EL) tasandil Natura 2000 võrgustiku abil kaitstavate elupaikade hulka. Käesolev tegevuskava aitab saavutada EL loodus- ja linnudirektiivi eesmärki - tagada kõikide EL-is ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. 3 2. OLEMASOLEV OLUKORD 2
naistele seoses rasedusega ning väikelapse hooldamisega). Kõik kiirgustöötajad alluvad arstlikule tervisekontrollile, kindlustamaks, et nende tervislik seisund võimaldab neil tööülesandeid täita. Tuleb kindlaks määrata tööpiirkonnad nii ravikuurortides, kaevandustes kui muudes allmaarajatistes, kus inimene võib saada torooni või radooni ja nende tütarproduktide alfakiirgust või muud gammakiirgust. Nendele aladele laienevad kõik BSS põhistandardi direktiivi nõuded, kui liikmesriigid nii otsustavad. Lennukimeeskonnad, kes oma töös võivad ,saada suuremaid kosmilise kiirguse doose, peavad pidama oma dooside arvestust ning töögraafikud kohandama, lennukitel töötavaid naisi tuleb teavitada eriti just neid ähvardavatest ohtudest. Me ei saa kiirgust tajuda, näha, kuulda ega kompida ja seepärast tuleb kõik kiirgusallikad, sealhulgas radioaktiivsed preparaadid ja röntgenseadmed ning kõik
soodusta globaalse soojenemise arengut. Küll aga on mõningaid aspekte päikeseenergia tootmisest ja kasutamisest, mis vähesel määral siiski keskkonda mõjutab. On olemas kaks suuremat tehnoloogia kategooriat päikeseenergia tootmisel, mida arvesse võtta keskkonna mõjul: fotogalvaanilised elemendid (päikeseelemendid) ja suured päikese soojuselektrijaamad. 2.2. Maa kasutus Suurte päikesepaneelide paigaldamine võtab ruumi. Päikesepaneele paigaldatakse suurtele aladele ning ka päikese soojuselektrijaamad on massiivsed ning võtavad ruumi. Siinjuures tuntakse muret maapinna kahjustamise üle ning samuti ka sealse elustiku/elupaiga kaotamise üle. Kui tuulegeneraatorid saab paigutada aladele, mis on ühtlasi ka kasutuses põllumajanduslikel eesmärkidel, siis päikesepaneelidega asi nii lihtne pole. Need võtavad märksa rohkem ruumi, mistõttu minimaliseeritakse väärtusliku maa kasutust ebaväärtusliku maa kasutamisega, st püütakse
tähtsamaid kristlikke pühakuid. Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12. sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Kui ristisõdijad oma retki Eesti aladele 1208. aastal alustasid, võitlesid sakalased, ugalased ja ka läänemaalased ning saarlased vapralt vastu, kuid kui ka idanaabrid Eestisse sõjaretki korraldama hakkasid sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu. 1215. aasta algas eestlastele õnnetult. Ristiusu olid sunnitud vastu võtma ugalased ja sakalased. Eestlased palusid abi venelastelt ning nende abiga löödigi peagi sakslased Eesti aladelt minema. otsustav lahing toimus aga 1217. aastal 21
*** ANTANT:Kujunes välja kahepoolsete lepingute sõlmimise tulemusena Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa vahel 19. ja 20.sajandi vahetusel. Polnud otsene sõjaline liit (selleks muutus Antant vahetult I maailmasõja eel ).1893.a.- Venemaa- Prantsusmaa liidulepingu sõlmimine.Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel. Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele. Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov laiendada oma mõju Balkani poolsaarel, millele ihus hammast ka Saksamaa liitlane Austria-Ungari.1904.a.- Prantsusmaa- Inglismaa leping.Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused Aafrika põhjaosas ning Maroko allutamine Prantsusmaale ja Egiptuse allutamine Inglismaale.Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel
4) Valdemar II 1219 aastal läks Tallinna alla ja vallutas selle, ise oli Taani kuningas, hiljem vallutas terve mandri Eesti (hakkas võiduristimine sakslastega) 5) preester Henrik kirjutas Henriku Liivimaa kroonika mille põhjal saamegi teada Eesti ajaloost tänapäeval. Kokkuvõte: Liivlased (lätlased ja eestlased) olid ainukesed paganad Euroopas. Sakslased hakkasid neid vägisi ristiusku pöörama. Algul taheti olla leebe ja saadeti piiskope Liivi aladele et meid ristida. Kõik piiskopad tapeti. Viimane ja kõige karmikäelisem piiskop oli Albert kes lõi omale tugipunkti Riia peale Läti vallutamist jõuga. Peeti mitmeid sõdu Eestlastega aga edutult. Kutsuti appi Taanlased. Taanlaste abiga vallutati mandri Eesti. Algas võidu ristimine. Viimane mitte-ristiusku paik oli Saaremaa mis ka alistati aastal 1227. Eestlased jäid ilma vabadusest ja nad sunniti ristiusku.
TSUNAMI Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi, kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel võib tsunami kiirus olla isegi 700 km/h, kuid ta on ohutu, sest laine on üsna madal. Madalasse vette jõudes aga laine aeglustub ning avamerelt kiirelt järele tulevate veevoolude mõjul muutub üha kõrgemaks. Ranniku ääres madalas vees surutakse veemassid kokku ja lained võivad kerkida mitmekümne meetri kõrguseks. Kuigi lained liiguvad kiiresti, ei ilmu nad tänapäeval nii oo...
Keskaja algust tähistavad sündmused: 395a Rooma impeeriumi jagunemine kaheks osaks. 476 L-R laguneb. Lõppu: 1492 - Kolumbus avastas Ameerika 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli 1517 - reformatsiooni (e. usupuhastuse) algus 15.saj.lõpp / 16.saj.algus 2. Germaani ja Slaavi rahvaste ümberpaiknemine. Ajendiks rändkarjakasvatajatest hunnide sissetung Aasiast Euroopasse Tagajärjed: 1) Lääne-rooma keisririigi häving 2) Germaanlaste kuningriikide teke endise L-R riigi aladele 3) Anglite ja sakside sissetung Britanniasse: Anglo-Saksi kuningriikide teke 4) Uute keelte kujunemine: Romaani keeled. 3. Frangi riik 5.-7. sajandil Majordoomused –kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. Karolingide renessanss – Karl Suure tegevusest ajendatud huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu. Seondus Karl Suure suguvõsa e Karolingide valitsemisega. *Chlodovech Välispoliitika:Vallutab Gallia (Prantsusmaa), tõrjus läänegoodid Hispaaniasse
riik lagunes selle tagajärjel muudatused kaasnes kreeklaste ja makedoonlasteümberasumine euroopast lähis-idasse. vahemere idarannikul levisid kreeka keel ja elulaad, ajavahemik Aleksander suure vallutustest kuni rooma võimuni nimetatakse hellenismi perioodiks. Hellenistlikud suurriigid- Aleksandri surma tagajärjel hellenistlikud riigid 1)Egiptus kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose- nimelised kuningad 2)nn Seleukiidide riik alguses oli suurem kuid kahanes süüria aladele 3)Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid, nende omavahelised suhted tihti vaenulikud, linnriigid püsisid veel, kuid polnud sõltumatud nagu varem vaid allusid suurriikide valitsejatele, suurriikide eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka makedoonia monarhd, hellenistliku egiptuse kuningad nõudsid et neid jumalatena koheldaks, palga sõdurid, sõjaelevandid, kiviheitemasinad, piiramistornid, sõjalaevad suuremad ja
Siidisaba Siidisaba ehk viristajat on kõige kergem ära tunda tema sulestiku, siidise läike ning iseloomuliku tutikese järgi pealael. Siidisaba pesitseb Põhja-Euroopa, Aasia, Kanada ja Alaska okaspuumetsades. Tema levila põhjapiir ulatub kuni puude kasvu piirini. Kevadel lahkuvad need linnud parvedena oma pesitsuskohtadest ning lendavad lõunapoolsetesse aedadesse, parkidesse ja põõsastega kaetud aladele, kust nad otsivad mitmesuguseid marju. Sel ajal pole siidisaba nii suurel määral okaspuumetsaga seotud, ning kuigi toitu hangib ta põõsastaimedelt, peatub ta alati ka tihedate metsade ligiduses. Kui siidisabade parv oma rännuteekonnal erakordsele toiduallikale peale satub, peatuvad nad selles kohas niikaua, kuni kõik saab nahka pandud. Talvel läbib parv sageli sadu kilomeetreid. Harjumused Siidisaba on seltsiv lind. Sageli võib kõrge liiklustihedusega tee ääres näha rahulikult pihlapuul marjadega ma...
Vallutajate kultuuri mõju Eesti kultuuri arengule Eestis algas keskaeg maa vallutamisega ristisõdijate poolt 13. sajandi alguses. Eesti aladele on tunginud mitmed rahvused, nagu näiteks rootslased, taanlased, lätlased, poolakad, sakslased. Kõige mõjukamad neist olid sakslased, sest nad suutsid eesti rahva lõplikult alistada. Sakslased tõid meie kultuuri erinevaid uuendusi, nagu näiteks uued saksapärased nimed, keelearengu, arendasid haridust jms. Siit tekib küsimus, kas sakslaste kultuuri mõju oli positiivne või negatiivne? Sakslaste kultuuri mõju sai alguse ristisõdadega. Taheti, et eestlased jätaksid usu
Kariibi meri Mere asend: Kariibi meri on atlandi ookeani osa ja lõunas Lõuna-Ameerikaga läänes Kesk-Ameerikaga Kariibi meri asub 9-22 º N ja 89-60 º W. Saared ja väinad : Kariibi mere saared moodustavad alates Kuubast ning Jamaicast kuni Trinidadi ja Tobagoni kulgeva kaare. Paikneb kokku üle 7000 saare. Suuremad saared: · Haiti, · Jamaica, · Kuuba, · Ja Puerto Rico, mille kohta arvati, et need on kunagi mandrist eraldunud. Suurus: Sügavus kuni 7110 meetrit Suurim sügavus 7090m Pindala on umbes 2.754.000 km ² Vees soolsus: Kariibi meri on üks kõige soolasema veega meri 36 promilli. Vee Temperatuur ja jääolud: Sõltumata kellaajast ei lange õhutemperatuur Kariibi meres kunagi alla 25 kraadi nagu ka merevesi on aastaringselt 25-30 kraadi. Kuna selle mere vesi ei külmu, pole Kariibi meres proobleeme talvel merevee jäätumisega. Vee liikumine Merd läbib...
„Paabelitorn" ehk peajumal Marduki tempel Semiramise rippaiad • Oma lossis lõi ta kuulsad rippuvad aiad, ühe seitsmest maailmaimest. Aedade aluseks olid lossi aitade võlvid. Legendi järgi lõi Nebukadnetsar aiad oma abikaasale, Meedia kuningatütrele, kes tundis igatsust oma kodumaa mägede järele. Uus-Babüloonia riigi langemine • Pärast Nebukadnetsari surma katkestas Meedia liidu Babülooniaga ning Meedia sõjaväed hakkasid tungima Babüloonia aladele. • Pärsia vallutusest unistasid ka võõramaalastest asunikud nagu foiniiklased ja süürlased. Aastal 539 eKr vallutaski Pärsia kuningas Küros Babüloni. Küsimused 1. Väidetakse, et Nebukadnetsari ajal oli Uus-Babüloonia riigil hiilgeaeg. Mis teeb sinu arust valitsejast võimsa valitseja? 2. Babülooniast unistasid ka võõramaalastest asunikud, kuid mis oli põhjuseks? 3. Mida pead Uus-Babüloonia riigi eksisteerimise ajast kõige olulisemaks
õigustest olid mahasurutud. Leian, et talupoegade elu veelgi raskemaks muutmine pärssis Eesti ala arengut ning siinse eesti rahvusest talupoegade eneseväärikust. Nad tundsid end allasurutult ning neile näis, et siinne elu pole muud kui rist ja viletsus. Balti erikorra tunnusteks on veel kehtima jäänud administratiivne korraldus, mis kujutab endast seda, et säilisid Eestimaa ja Liivimaa kubermangud; püsisid rüütelkonnad ning linnade omavalitsus raad. Venemaa ei surunud siinsetele aladele peale õigeusku, endiselt oli valitsevaks usuks luterlus, ka ametikeel oli saksa keel, ei võetud nekruteid ega kehtestatud pearahamaksu. Kehtima jäi tollipiir Eestimaa, Liivimaa ja Vene sisekubermangude vahel. Käesolev näitas, et Vene riik ei ole huvitatud Eesti ala venestamisest ning see oli piisav, et saavutada baltisaksa aadlike poolehoid. Näib, et Balti erikord tuli kasuks vaid baltisakslastele, kuid tegelikult pole see täielikult nii.
Sõja algul ei olnud Prantsusmaale edukas, kuid kui pöörduti rahvapoole, et isamaad kaitsa, astusid tuhanded vabatahtlikud sõjaväkke. Pärast seda Prantsusmaa edukus tõusis, ta liitis endaga väga mitmed alad (Madalmaad, Saksamaa..). Kuna Prantsusesõjavägi oli nii tugev, pidid Euroopa riigid oma vägesid taaskord ühendama. Moodustati viiest riigist koosnev koalitsioon Prantsusmaa purustamiseks. Sellega algas I koalitsioonisõda. Selle sõjaga tuli taplemine taas Prantsusmaa aladele samuti kehtestati Prantsusmaal üldine sõjaväekohustus, mis võimaldus koostada väga suure armee. See sõda muutus üsna pea vallutussõjaks, mille eesmärk ei olnud enam revolutsiooni kaitsmine vaid ka uute alade vallutamine ja ülemvõimu kehtestamine. Prantsusmaa vägi pani paljusid riike sellega rahu sõlmima ning sellega lagunes ka I koalitsioon. II koalitsioon loodi siis, kui Prantsusmaa asus sõdima Egiptuses.
Reljeef on vahelduv. Riigi kesk ja lääneosa on mägine, see on jagatud kaheks osaks, mida lahutab Ida Aafrika alang (Great Rift Valley). Kenya idaosa võtab enda alla kõrgem platoo. Ülejäänud alad on tasased madalikud. Kõrgeim mägi on Mount Kenya (Kirinyaga) 5199 m üle merepinna. See on kõrguselt teine mägi Aafrikas. Riigi äärealad on tasased. Kliima Kliima on palavvöötme troopiline kliima. Riigi sisealad jäävad kuiva ja kuuma kõrbekliima või poolkõrbe kliima aladele. Sademete hulk varieerub, kuid enamasti esineb neid vähe. Sagedased on põuad. Vihmasel aastaajal on jõgedel üleujutused. Loodusvarad Lubjakivi Sool Vääriskivid Fluoriidi Tsink Hüdroenergia Rahvastiku vanuseline koosseis Etniline koosseis Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Linnastumine Toimub pidevalt
Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. EL-s on 23 ametlikku keelt, see tähendab, et kõik lepingud ja avalikud pöördumised tõlgitakse 23-e keelde. 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli 2010. a algul 501, 1 miljonit ja 2009. a algul 499, 7 miljonit. 1973. a toimus EL põhjasuunaline laienemine. Liitusid Iirimaa, Suurbritannia ning Taani. 1981. a liitus Kreeka. 1986. a liitusid Hispaania ja Portugal. 1990. a laienes EL endise Saksa DV aladele. 1995. a liitusid Austria, Soome ja Rootsi. Eesti liitus EL-ga 2004. a. Samal aastal liitusid veel Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. Kõige viimati lisandusid Rumeenia ja Bulgaaria 2007. a. Euro on Euroopa Liidu ühisraha. Euro tuli kontorahana kasutusse 1. jaan 1999 üheteistkümnes EL-i liikmesriigis. Alates 1.jaan 2002 on käibel euro ka sularahana. Eestis võeti euro kasutusele 1. jaan 2011. a. EL institutsioonid:
Varakeskaeg 1. Millised barbarite riigid tekkisid 5. Sajandil endise Lääne-Rooma riigi aladele? Läänegootide, idagootide, frangi, vandaalide ja burgundia riik. 2. Keskaja algus ja keskaja lõpp. Algus 476a Lääne-Rooma riigi langus. Lõpp 1453 Konstantinoopoli langemine. 1492 Ameerika avastamine. 1517 Martin Lutheri usupuhastus. 3. Frangi riik (frankide ühendamine, Chlodovech, ristiusu vastuvõtmine, majordoomused, Karl suur, frangi riigi lagunemine, lääne-euroopa riikide teke) Frangi kuningas Chlodovech 5. Sajandil.
Pärast eestlaste allajäämist ristisõdijatele 13. sajandi muistses vabadusvõitluses, hakati siinmail looma kiriklikku võimustruktuuri. Sellest ajast alates võibki konkreetsemalt rääkida ristiusu ehk kristluse ajaloost Eestimaal. Enne seda polnud Eestis veel kindla keskvõimuga riiklik korraldus välja kujunenud, kuid see ei takistanud ristiusu levimist meie kodumaal. Suurem küsimus on siiski see, kuidas mõjutas ristiusu levik Eesti vaimuelu tol ajal? Alistatud aladele loodi piiskopkonnad, ehitati kirikuid, kabeleid ja kloostreid - sageli paganlikesse pühakohtadesse, et rahvas võiks sujuvamalt uue usu kombestiku omaks võtta. Nõnda jäi valdav enamus maarahvast veel sajanditeks küll nime poolest kristlasteks, maailmavaateliselt aga endiselt paganateks. Ilmekaks illustratsiooniks on siin 15-16. sajandist pärinevate visitatsiooniprotokollide ohtrad teated paganlikest kommetest - surnute matmisest
riik suurima ulatuse. Sõdurkeisrite 235 284 pKr · Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. ajajärk · Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 476 pKr · Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) taastati keisririik keisririigi sisekord ja piiride julgeolek. · Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313. a Milano edikt) ja viis pealinna üle Konstantinoopolisse.
kujunes 1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk. Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeis 235 – 284 Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. rite pKr Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid ajajärk germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 – 476 Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) keisririik pKr taastati keisririigi sisekord ja piiride julgeolek. Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 2 Konstantinoopolisse.
kujunes 1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk. Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeis 235 284 Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. rite pKr Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid ajajärk germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 476 Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) keisririik pKr taastati keisririigi sisekord ja piiride julgeolek. Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Vana-Rooma ANTIIKAEG 2 Konstantinoopolisse. Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku
1.saj pKr Palestiinas välja ristiusk. · Keiser Traianuse valitsusajal (98-117 pKr) saavutas Rooma riik suurima ulatuse. Sõdurkeisrit 235 284 pKr · Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. e ajajärk · Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 476 pKr · Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) taastati keisririik keisririigi sisekord ja piiride julgeolek. · Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Konstantinoopolisse. · Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a
harimisele. Majanduses toimus Rootsi ajal nii mõndagi. Hakati looma esimesi manufaktuure. Manufaktuuritootmise põhikeskuseks kujunes Narva, mis just Rootsi ajal õitsele puhkes. Kõige suurem väljaveoartikkel oli teravili, mistõttu kutsuti Baltimaid Rootsi riigi viljaaidaks. Seepärast tegelesid ka mõisnikud ja talupojad kõige rohkem teravilja kasvatamisega. Võib väita, et Rootsi aeg mõjus Eesti aladele neutraalselt, ei toimunud midagi väga halba ega ka midagi erakordselt head. Talurahva olukorras muutus Rootsi ajal palju. 1645. aastal fikseeriti Põhja- Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. 1680. aasta reduktsiooniga parandati talupoegade olukorda mõnevõrra. Seati sisse ka vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised. Talupoegade kahjuks tõlgendasid mõisnikud tihti vakuraamatutes kirjutatut oma kasuks. Esimest korda oli talupoegadel võimalus mõisnike peale ka
Kuigi sõjas said kannatada kõik osalenud riigid, võib Esimese maailmasõja suurimaks kaotajaks pidada Saksamaad. Kogu vastutus maailmasõja puhkemise pärast pandi saksa rahvale. Versailles' rahulepingu alusel pidi Saksamaa loovutama suure osa oma territooriumist ja hüvitama võitjariikidele sõjakahjud ehk reparatsioone. Lisaks Saksamaale kaotasid oma suurriigi staatuse ka Venemaa ja Austria-Ungari. Viimase lagunemise tagajärjel tekkisid endise suurriigi aladele iseseisvad riigid nagu Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Ka Venemaa pidas end sõja kaotajaks ning seadis eesmärgiks maailm uuesti ümber jaotada. Pariisi rahukonverentsil, mis tuli kokku 18. Jaanuaril 1919 ning kus olid esindatud 27 sõjast osa võtnud riiki, keskenduti peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Sõja kaotanud Keskriigid (Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgi) ei
Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtmine toimub harva või üldse mitte. Tekib põldude niisutamise tagajärjel. Soostumine Protsess kus orgaaniline aine ladestub mineraalosa pinnale (tekib turbakiht). Iseloomulik kõrge põhjavee ja veega küllastunud aladel, kus sajab rohkem kui aurab. Leostumine Vees lahustuvate soolade (kaltsiumi ja magneesiumi) väljauhtumine. Iseloomulik sademeterikastele aladele. Leostunud kihti ei ole, mullad lihtsalt pestakse läbi. Tavaliselt käib leetumisega koos.
Tekkinud elektriväljas liiguvad positiivselt laetud õhuosakesed valgustundlikule kihile. Kopeeritavalt paberilt suunatakse valgus valgustundlikule kihile. Originaali heledatelt aladelt peegeldub palju valgust ja seetõttu muutuvad vastavad piirkonnad tundlikus kihis elektrit juhtivaks. Kihis tekib elektrivool, mis neutraliseerib pindadel laengu vastavalt pealelangeva valguse instensiivsusele. Valgustamata piirkondades, mis vastavad tahmaga kaetud aladele, jääb pinnalaeng alles. On tekkinud elektrostaatiline kujutis. Positiivse laenguga osadele puistatakse tahma neg laetud osakesi. Neg värvaine osakesed tõmbuvad lehele ja kiire kuumutamisega sulatatakse värv lehele.
hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Maapinna kõrbestumine on kulgenud kasvavas tempos. Käesoleva sajandi alguses oli kõrbete kogu pindala juba üle miljardi hektari. Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast. Näiteks on aastatel 1958-1985 Sahara kõrbe piir laienenud 100 km ida suunas, praegu laieneb kõrb ümbritsevatele aladele keskmiselt mõni kilomeeter aastas. Põhjused ulatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetamis- ja maaharimisvõtted (põldude niisutamine). Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja vee erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ning hakkab liikuma. Samuti ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Kõrb tungib peale ka
Aastatel 1200-1000 eKr oli pealinnaks Byblos ja 1000-333eKr Tüüros. KOLOONIATE TEKE, EESMÄRK ja kaubandus Foiniiklased olid kuulsad meresõitjad ja rajasid palju kolooniaid, esmalt Küprosele ja hiljem ka mujale Vahemere rannikule. Kõike kuulsam oli Kartaago, millest räägib hiljem Hanna. Kolooniaid rajati umbes 1100 eKr. Foiniikialased olid maailmas ühed esimesd kolooniate allutajad. Nende eesmärgiks ei olnud uutele aladele paikseks jäämine, vaid tsivilisatsiooni levitamine ja ankrupaikade hankimine (Foeniikiast Hispaaniasse, kust sai hõbedat ja tina). Näiteks levitasid nad oma tähestikku, millest saadud tähestikke kasutvad inimesed tämapäeval peaaegu igalpool. Foeniiklastel ei olnud suurt sõjaväge, mistõttu ei olnud nende kolooniad väga suured. Kuna Foiniikias kasvab palju seedripuud, mida kasutatakse laevaehituses, oli neil vägev merevägi. Nad olid head laevasõitjad
peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad, Enne Liivi sõda elas Eestis 250000-300000 inimest, kuid 1620. aastaks oli see kahanenud 120000-140000 inimeseni. Pärast sõja lõppu oli aga Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti taastunud. 1695. aastaks oli see kasvanud 350000-400000 inimeseni. Suure rahvaarvu tõusu peamiseks põhjuseks oli pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust. Ka ei võetud eesti mehi sundkorras Rootsi väkke, mis kasvatas veelgi rahvaarvu. Rohkesti asus Eesti aladele elama ka vene talupoegi ja soomlasi, väiksemal määral ka hollandlasi, sotlasi, ungarlasi, leedulasi jt. Suurem rahvakaos tekkis ikaldusega, suri nälga hinnanguliselt 70 00075 000 inimest. Seega elas Põhjasõja eel Eestis maksimaalselt 325 000 inimest ning sellele järgnenud katkuga. Hinnanguliselt oli Eesti rahvaarv siis umbes 170000. 18. saj lõpuks küündis Eesti rahvaarv 480000-ni. . Põhja sõja ajal oli Põhja-Eestis taas ikaldus.. Kaotused olid umbes 40 000 inimest. 1710. aasta
provintsid olid võrreldes teiste vene piirkondade kõrgemalt arenenud hoidis Balti erikord meid nö. alaarengust, mis venestamine kaasa oleks toonud. See kõik aitas aitas kaasa Eesti kultuuri säilimisele, mis oleks läinud väga raskeks, kuna Põhjasõja järel oli eestlasi ainult umbes 150000. Igaljuhul oli Peeter I otsus kehtestada Balti erikord tark, sest see aitas vältida võimaliku kohaliku aadelkonna mässu. Tagas Baltialade arengu jätku ning oli ülejäänud tsaaririigi aladele eeskujulik näide. Baltisakslaste integreerimine riigiaparaati aitas kaasa ka Vene riigi võimsuse kasvamisele. Kui vaadata hilisemat ajalugu, siis suur osa, kui mitte enamus Vene teaduslikest saavutustest on juhitud või seotud baltisaksa päritolu meestega. Seega võib julgelt väita, et Balti erikord tuli kasuks kõigile.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
